Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks ning taotlusega seotud menetlustähtaegade pikendamine

25.03.2026 nr DM-125205-27

Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks ning taotlusega seotud menetlustähtaegade pikendamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Bauroc AS (registrikood 10198948, aadress Virukivi/1, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond) maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise korralduse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõud. Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmist, et hõlmata Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis kehtiva keskkonnaloaga Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne-Viru maakonnas Viru- Nigula vallas Ojaküla külas riigiomandis oleval katastriüksusel Pangametsa (katastritunnus: 90201:001:0269) ja Metsaniidu katastriüksusel (katastritunnus: 90201:001:0262). Mainitud kinnistute riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 30 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 24.04.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada. Tulenedes asjaolust, et Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise korralduse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud on edastatud osapooltele 30 päevaks arvamuse avaldamiseks ei ole võimalik menetlust tähtaegselt menetleda. Keskkonnaamet pikendab võimalike seisukohtade kaalumiseks, eelnõude võimalikuks täiendamiseks ja otsuse vormistamiseks KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 07.05.2026 ning menetlustähtaega kuni 22.05.2026, tehes otsused siiski esimesel võimalusel.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lisateave: Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2

Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 21, 11 lg 22

Menetlustähtaja pikendamine: maapõueseaduse § 52 lg 3

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Viru-Nigula vallavalitsus

Jürgen Ojangu 5863 5940 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.MK/321856 eelnõu 3. Metsaniidu II liivakarjaari KMH EH eelnõu_.pdf

2(2)

EELNÕU (25.03.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lõike 2 punkti 2, § 67 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 lõike 1 ning tuginedes Bauroc AS 06.06.2025 taotlusele nr T- KL/1019372-5 ning Viru-Nigula Vallavalitsuse korraldusele 21.09.2023 korraldusele nr 2-3/327 , otsustab Keskkonnaamet: 1.1 muuta Bauroc AS-le (registrikood 10198948) Toolse liivamaardla Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/321856 järgmiselt: 1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra o kuni 03.07.2042; 1.1.2. märkida mäeeraldise koosseisus olevate ploki 3 aT jääkvaru kogused seisuga 30.06.2023 järgmiselt: plokk 3 aT (täiteliiv) – 1129 tuh m³; 1.1.3. märkida kaevandatava varu kogused (seisuga 06.2023) järgmiselt: täiteliiv – 1067 tuh m³ 1.2. Määrata keskkonnaloale nr L.MK/321856 kõrvaltingimused järgmiselt: 1.2.1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 1.2.2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada; 1.2.3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 1.2.4. Metsaniidu II liivakarjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja

katma kõik kulud. 1.2.5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu. 1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 1.2.7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada; 1.2.8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale; 1.2.9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine); 1.2.10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms; 1.2.11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd; 1.2.12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal; 1.2.13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03- 22.06. 1.2.14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08.

1.2.15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

1.3. Avalikustada Bauroc AS-le kuuluva keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr L.MK/321856 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Bauroc AS (registrikood 10198948; aadress Virukivi/1, Andja küla, Rakvere vald, LääneViru maakond) esitas Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse (edaspidi taotlus) Keskkonnaametile 27.06.2023, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 27.06.2023 dokumendina nr DM-125205-1. Nõuetekohane täiendatud taotlus laekus Keskkonnaametile 23.08.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205- 4). Bauroc AS omab keskkonnaluba L.MK/321856 kehtivusega 03.07.2012 - 03.07.2027 täiteliiva kaevandamiseks Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Ojakülas riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus 90201:001:0269), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Metsaniidu II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Nii Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis külgnevad omakorda endise Metsaniidu mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 kehtivusega 28.08.2003- 28.08.2023. Metsaniidu II liivakarjääri ja Metsaniidu mäeeraldiste alal esineb täiteliiv, mis ei ole kantud keskkonnaregistrisse. Tegemist on maa-ainesega vastavalt maa-ainese lubade väljastamisel kehtinud maapõuealasele regulatsioonile. Maa-ainese kaevandamiseks väljastatud keskkonnalubasid ei ole võimalik pikendada ja kaevandamise jätkamiseks tuleks esmalt väljamata jääkvaru kanda keskkonnaregistrisse vastava (geoloogilise) uuringu alusel ning seejärel taotleda keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Nimetatud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on aga ammendumas ja selle täiendav uurimine maavarade registrisse arvele võtmiseks ei ole enam otstarbekas arvestades nii uuringuks kui keskkonnaloa taotlemiseks vajaminevat ressursi- ja ajakulu. Bauroc AS hinnangul on võimalik kaevandatavat jääkvaru Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu mäeeraldistel lubade kehtivuse ajal väljata, kuid kaevandamisega rikutud

ala tõenäoliselt korrastada ei jõuta. Selleks, et tagada mõlema mäeeraldise korrastamine soovitakse antud menetluse käigus hõlmata Metsaniidu karjääri mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu. Kuna lähenemas on keskkonnaloa L.MK/321856 kehtivuse lõpp taotletakse sama menetlusega ka keskkonnaloa pikendamist. Loa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042. Kaevandamiseks taotletavat maavara kasutatakse ehituses ja poorbetooni tootmiseks. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindalaks taotletakse 35,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 57,06 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse liivamaardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 (3 aT) täielikult. Käesoleva taotlusega on mäeeraldise teenindusmaad laiendatud hõlmamaks alad, kus Bauroc AS omab täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 (kehtivusega kuni 14.06.2026) ja kus Bauroc AS omas täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 (kehtivus kuni 28.08.2023). Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse kogu alal ühiselt. Kogu taotletav ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks. Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 täielikult. Geoloogilise uuringu alusel võeti 21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele Toolse liivamaardla Toolse uuringuruumi täiteliiva aktiivne reservvaru 1129 tuh m³ (sh

563 tuh m³ allpool veetaset) 35,17 ha pindalal. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 26.06.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt (redaktsioon jõustus 01.06.2023). MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Maa-Ameti 04.12.2023 kiri nr 9-3/23/17662-3; KOTKAS 14.12.2023 nr DM-125205-14 (alates 01.01.2025 on maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus). Metsaniidu II liivakarjääril kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri keskosa kattub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo) leiukohaga (tunnus: KLO9108829), lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht (tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085). Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata) leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434). Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Mäeeraldisest lähim vooluveekogu on ca 110 m kaugusel ida suunas asuv Tigapalu oja (EELIS kood VEE1300011), ca 200 m kaugusel lääne-edela suunas asub Toolse jõgi (EELIS kood VEE1074100). Mäeeraldise lääneküljel asub tehisjärv(EELIS kood VEE2004980).

Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jääb riigiteede 17170 Võle-Vainupea-Kunda km 31,885- 31,963 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 1,018-1,388 kaitsevööndi piiresse kuni 12 m ulatuses. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara ja maaainest ning vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 kuhjata pinnast. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 71 lg 2 on riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast; Karjääris puuduvad kitsendusi põhjustavad üksikobjektid, kommunikatsioonid, hoonestus jne. Lähim elamumaa on Tigapõllu kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0417), mis jääb mäeeraldise lõunaosa idapiirist ~15 m kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusalal. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 27.06.2023 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Viru-Nigula Vallavalitsusele (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-6 ning küsis kohaliku omavalitsuse üksuselt 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-7 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Taotleja muutis 06.06.2025 (KOTKAS nr DM-125205-17) taotlust märkimisväärselt, millest tulenevalt küsiti täiendatud taotluse kohta kohaliku omavalitsuse üksuselt uuesti arvamust 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21.

Viru-Nigula Vallavalitsuse dokumendiregistris on 21.09.2023 korraldus numbriga 2-3/327 millega nõustutakse Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega. Keskkonnaametini kohaliku omavalitsuse kiri ei jõudnud, läbi Viru-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi leitud nõustuv otsus on registreeritud KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 11.09.2023 ning täiendavalt 26.06.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-6 ning täiendavalt 26.06.2025 kirjaga nr DM- 125205-20 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet on Metsaniidu II liivakarjääri menetluses väljastanud kaks menetlusse võtmise kirja ja teavitanud kaks korda menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tegu on menetlusveaga ja õige oleks olnud täiendatud taotluse esitamise järel teha täiendatud teavitamine, mitte teostada uus menetlusse võtmise protsess. Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus laekus Transpordiametilt ettepanek muudetavale loale kõrvaltingimuse seadmiseks 13.09.2023 kirjas nr 7.1-7/23/19497-2 (registreeritud KOTKAS 14.09.2023 nr DM-125205-8). Ettepanekut on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.5. Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ei esitanud loa menetluse ajal selle suhtes vastuväiteid. Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (XX.XX.2026 kiri nr DM-125205-X; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu avalikustamise käigus esitas arvamuse … Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Bauroc AS-lt XX.XX.2026 kirjaga nr DM- 125205-X arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule X päeva jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks XX.XX.2026. Bauroc AS ….

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (registreeritud KOTKAS XX.XX.2026 nr DM-125205- X), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt 3.4.2.)

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse keskkonnaluba nr L.MK/321856 vastavalt Bauroc AS 06.06.2025 esitatud taotlusele nr T-KL/1019372-5. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-7 ja täiendavalt 06.06.2025 kirjaga nr DM-125205-17 Viru-Nigula Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus nõustus 21.09.2023 korraldusega nr 2-3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse ja katend kasutatakse mäeeraldise korrastamisel või võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Bauroc AS pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra s.o kuni 03.07.2042, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Ettevõte kavatseb keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise järel jätkata karjääri materjali kasutamist ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 3.2.2. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.2.3. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb loa muutmisest keeldumise aluseid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. -tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

-tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-125205-X. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus Viru-Nigula Vallavalitsus 21.09.2023 korraldusega nr 2- 3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega (MaaPS § 55 lg 2 p 11). - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Metsaniidu II liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

- mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 m (MaaPS§ 55 g 2 p 13). Loa muutmise taotlus on esitatud Keskkonnaametile 27.06.2023. Vastav säte jõustus 01.08.2023 seega on esitatud taotlus enne vastava sätte jõustumist ning keeldumise alust ei esine vastavalt

MaaPS § 1357. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1). Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Metsaniidu II liivakarjääri asub Pangametsa katastriüksusel (katastritunnusega 90201:001:0269), mille sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa . 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

3.4.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus Viru-Nigula Vallavalitsus 21.09.2023 korraldusega nr 2- 3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega, sellele tingimusi seadmata. 3.4.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 kirjaga nr DM-125205-X Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti liivakarjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Lähim elamu jääb Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 44 m kaugusele kagu suunda Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistule. Karjäärialale jäävad mitmed kaitsealused liigid, kelle kaitseks seatakse keskkonnaloale ka täiendavad kõrvaltingimused. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel tuleb loa muutmisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud;

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu;

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.4.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. On põhjendatud määrata kõrvaltingimusteks kõik keskkonnameetmed, mida on nimetatud punktis 3.4.2. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste kandmisel on tuginetud eelhinnangus esitatud kaalutlustele. Eeltoodu alusel seab Keskkonnaamet Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloale nr L.MK/321856 järgmised kõrvaltingimused:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamise tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal; 13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse avalikustamisel laekus ettepanekuid … 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 25.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/321856

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Bauroc AS

Registrikood / Isikukood 10198948

Tegevuskoha andmed

Nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Aadress Pangametsa, Ojaküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 90201:001:0269

Territoriaalkood EHAK 5651

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pangametsa (90201:001:0269).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 809

Maardla nimetus Toolse

Maardla osa nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 35.13

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 57.06

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 179

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Poorbetoontoodete valmistamine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 1 129 tuh m³ 22.06.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Toolse liivamaardla geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.06.2008. a.)

Geoloogiafondi number 8019

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1461

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.10.2008

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks

korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamise tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud. 5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr

61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada; 8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus

90201:001:0417) suunale; 9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika

koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms; 11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb

perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08; 15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2026 2042 tuh m³ 1 067 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2042 0903 Viru-Nigula vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, metsa- ja rohumaa

3/4

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/4

EELNÕU

Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Bauroc AS 06.06.2025 esitatud Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa

nr L.MK/321856 muutmise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 21, § 6¹ lõigetele

3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa

nr L.MK/321856 muutmise taotlusele.

1.2. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse

menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette

nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud

kohtades;

1.2.2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks

turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku

korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib

pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada;

1.2.3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; •

1.2.4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu

(90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja

Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas,

madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või

vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud

rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

1.2.5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu

kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575

ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri

09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus,

värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg,

Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava

kvaliteediga joogivee olemasolu.

1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb

vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

1.2.7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

1.2.8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid

mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

1.2.9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,

katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse

kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku

EELNÕU

täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid

(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine);

1.2.10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

1.2.11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07.

Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi,

mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud

metsatööd;

1.2.12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

1.2.13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike

(nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06.

1.2.14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08.

1.2.15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Bauroc AS (registrikood 10198948; aadress Virukivi/1, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-

Viru maakond) esitas Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise

taotluse (edaspidi taotlus) Keskkonnaametile 27.06.2023, mis on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 27.06.2023 dokumendina nr DM-125205-1. Nõuetekohane

täiendatud taotlus laekus Keskkonnaametile 23.08.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205-4).

2.2. Menetluse käigus täiendati taotlust 06.12.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205-9),

18.12.2024 (KOTKAS dokument nr DM-125205-9) ja 06.06.2025 (KOTKAS dokument nr DM-

125205-17). Bauroc AS poolt 06.06.2025 esitatud muudetud Metsaniidu II liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse raames taotletakse ka keskkonnaloa

pikendamist 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042.

2.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.4. Bauroc AS poolt 06.06.2025 esitatud keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlus on

EELNÕU

avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.06.2025. Keskkonnaamet teavitas

26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-20 keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse

saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

2.5. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmise taotluse 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21 Viru-Nigula

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus tähtajaks (26.08.2025) oma

arvamust ei esitanud.

2.6. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse

menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe

saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab

kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 21 kohaselt, kui KeHJS § 6 lõikes 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist

muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise

keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal.

Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmist. Taotluse

kohaselt mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha. Metsaniidu II

liivakarjääri rajamise ja maavara kaevandamisega kaasnevaid mõjusid hindas AS Maves aastatel

2010-2011. KMH aruanne „Metsaniidu II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusega

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ Töö nr 9102 Tallinn, 2011 (edaspidi

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruanne) kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja

15.06.2011 kirjaga nr V 6-7/11/13764-4.

KeHJS § 11 lg 6 kohaselt kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju

ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on

tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata.

KeHJS § 11 lg 22 kohaselt tuleb enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsida

seisukohti kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning

KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Lähtuvalt eelnevast otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS §

61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017

määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lõige 5).

EELNÕU

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlus, sh KeHJS § 6¹

lõike 1 kohane teave;

2. Keskkonnamõju hindamise aruanne „Metsaniidu II liivakarjääri maavara kaevandamise loa

taotlusega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (AS Maves, 2011;

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=226&represented_id=);

3. Maavarauuringud OÜ eksperthinnang „Kvaternaarisetete põhjaveeseirest Metsaniidu II

liivakarjääris kaevandamisel“ (2023);

4. Toolse liivamaardla geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.06.2008. a.)“

(R.Sinisalu, EGF 8019).

5. Keskkonnaameti 06.06.2022 kiri nr DM-119697-3;

6. Linnuekspert OÜ eksperthinnang „Metsaniidu ja Pangametsa maaüksuste kaitstava linnustiku

inventuur (KOTKAS 01.12.2022 nr DM-117900-3).“

7. Transpordiameti 27.06.2025 kiri nr 7.1-7/25/10722-2 (KOTKAS 27.06.2025 nr DM-125205-22);

8. Bauroc AS vastuskiri 26.08.2025 Transpordiameti 27.06.2025 märkustele (KOTKAS

01.09.2025 nr DM-125205-25);

9. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

10. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026);

11. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11. 2007

määrusega nr 13; https://viru-nigula.ee/kehtivad_uldplaneeringud);

12. Viru-Nigula valla üldplaneering (koostamisel olev; https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-

nigulas).

13. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

14. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/);

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist

ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Bauroc AS omab keskkonnaluba L.MK/321856 kehtivusega 03.07.2012 - 03.07.2027 täiteliiva

kaevandamiseks Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas

Ojakülas riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus 90201:001:0269). Metsaniidu

II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus

Bauroc AS omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 -

14.06.2026. Nii Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis

külgnevad omakorda endise Metsaniidu mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus

Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 kehtivusega 28.08.2003-

28.08.2023. Metsaniidu II ja Metsaniidu mäeeraldised on nähtavad alljärgnevalt jooniselt 1.

EELNÕU

Joonis 1. Metsaniidu mäeeraldised ja Metsaniidu II mäeeraldis (Metsaniidu II liivakarjääri KMH

aruandest)

Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu mäeeraldiste alal esineb täiteliiv, mis ei ole kantud

keskkonnaregistrisse. Tegemist on maa-ainesega vastavalt maa-ainese lubade väljastamisel

kehtinud maapõuealasele regulatsioonile. Maa-ainese kaevandamiseks väljastatud

keskkonnalubasid ei ole võimalik pikendada ja kaevandamise jätkamiseks tuleks esmalt väljamata

jääkvaru kanda keskkonnaregistrisse vastava (geoloogilise) uuringu alusel ning seejärel taotleda

keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Nimetatud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on aga

ammendumas ja selle täiendav uurimine maavarade registrisse arvele võtmiseks ei ole enam

otstarbekas arvestades nii uuringuks kui keskkonnaloa taotlemiseks vajaminevat ressursi- ja

ajakulu. Bauroc AS hinnangul on võimalik kaevandatavat jääkvaru Metsaniidu karjääri ja

Metsaniidu mäeeraldistel lubade kehtivuse ajal väljata, kuid kaevandamisega rikutud ala

tõenäoliselt korrastada ei jõuta.

Selleks, et tagada mõlema mäeeraldise korrastamine soovitakse hõlmata Metsaniidu karjääri

mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu. Selleks

on alustatud KOTKAS menetlust M-125205. Kuna lähenemas on keskkonnaloa L.MK/321856

kehtivuse lõpp taotletakse sama menetlusega ka keskkonnaloa pikendamist. Loa pikendamist

taotletakse 15 aasta võrra. Kaevandamiseks taotletavat maavara kasutatakse ehituses ja

poorbetooni tootmiseks.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala

on 57,06 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse liivamaardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset

tarbevaru plokki 3 (3 aT) täielikult. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud hõlmamaks alad,

kus Bauroc AS omab täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 (kehtivusega

kuni 14.06.2026) ja kus Bauroc AS omas täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba

317758 (kehtivus kuni 28.08.2023). Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse kogu alal

ühiselt. Kogu taotletav ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks.

EELNÕU

Geoloogilise uuringu alusel 21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele võetud

Toolse liivamaardla Toolse uuringuruumi 35,17 ha pindalal on täiteliiva aktiivne reservvaru 1129

tuh m³, sh 563 tuh m³ allpool veetaset.

Kaevetööde käigus jäetakse mäeeraldise äärealadel (peale Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu

mäeeraldistega külgneva ala) osa liiva kaevandamata. See on vajalik selleks, et kujundada

ammendatud kaeveala nõlvad veepealses osas peamiselt nõlvusega 1:2 ja veealuses osas

nõlvusega 1:5. Taotletava mäeeraldise perimeeter on 4813 m, sh külgnemine Metsaniidu

mäeeraldisega 1197 m ulatuses. Seega nõlvatervikutes jääb liiv kaevandamata 3616 m ulatuses.

Taotletaval mäeeraldisel on täiteliiva aktiivne tarbevaru 1129 tuh m3, millest kaevandatav varu

on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³.

Kogu ala on suures osas metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist raiuda alal

kasvav mets ja juurida kännud. Seejärel tuleb eemaldada katend, mis käsitletaval alal koosneb

kasvukihist. Kasvukihi keskmine paksus on 0,51 m, katendi kogumaht on 179 tuh m3 .

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,21 m (1,0-6,4 m), millest allpool veetaset on 1,60 m (0-

4,0 m). Maavara saab kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal

ja siis madalamal paiknev varu. Veepealse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Veealune maavara väljatakse samuti ekskavaatoriga. Esmalt tõstetakse vee alt

väljatud liiv valli nõrguma ja seejärel laetakse see veokitele. Veekõrvaldust karjääris ei toestata,

vett alalt välja ei juhita. Liiva laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga. Liiva

väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Materjali töötlemist karjääris ei toimu. Konkreetne

kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

keskkonnaloas.

Pärast kaevandamist korrastatakse ala valdavalt veekoguks, vähemal määral metsa- ja rohumaaks

(maatulundusmaa). Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks

on mäeeraldise nõlvade kujundamine. Nõlvade korrastamisega saab algust teha paralleelselt

kaevandamisega. Metsamaaks ja rohumaaks korrastamisel laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale

alalt varem kooritud kattepinnas. Ala korrastamiseks piisab metsamaaks korrastamisel

minimaalselt 0,7 m paksusest kattepinnase kihist, rohumaaks korrastamisel 0,1 m paksusest

kattepinnase kihist. Seega kasutatakse kaevandatud ala korrastamisel ära kooritud kattepinnas

mahus vähemalt 66 tuh m³. Täiendavalt nõlvade ja saarte kujundamiseks vajalik katendi kogus

sõltub korrastamise projektist. Kattepinnast, mida ei kasutata korrastamisel on võimalik

võõrandada vastavalt selle turustamise võimalustele või täiendava kihina kasutada karjääri

nõlvadele ja põhja katmisel paksemalt kui 0,7 m või 0,1 m kihina.

Kaevandatud maa korrastamisele võib avaldada mõju kaevandamisel kujunev veetase. Seega on

korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja millises ulatuses tegelik veetase

karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine lahendada lähtuvalt kujunevast olukorrast.

Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet

arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse

korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Lääne-Viru maakonnaplaneering

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu

2030+ (väärtused, konfliktid, riigikaitse) kohaselt liivamaardla alale, Metsaniidu karjääri

mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis (edaspidi ka Metsaniidu mäeeraldised) üldplaneeringus

liivamaardla alana ära märgitud ei ole. Mäeeraldised jäävad osaliselt rohelise võrgustiku alale.

Planeeringus on toodud, et roheline võrgustik võib ristuda või osaliselt kattuda teatud

EELNÕU

infrastruktuuridega nagu teed, prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad, sadamad, tootmisalad

jms, mis võib põhjustada konfliktolukordi. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maardlate

kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel

maastikel. Mäeeraldised nimetatud aladele ei jää, kuid Metsaniidu II liivakarjäär piirneb I klassi

väärtusliku maastiku alaga. Lisaks on üldplaneeringus märgitud:

• uute kaevanduste planeerimisel tuleb alati hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust

kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate

teede kandevõime tõstmiseks;

• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel liiva ja kruusa ulatuslikku

kasutuselevõttu tuleb võimalusel vältida.

Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmisel tehakse koostööd

Transpordiametiga, kes hindab riigitee kandevõime vastavust kavandatavale tegevusele.

Keskkonnaamet arvestab Transpordiameti seisukohtadega, vajadusel on võimalik

Transpordiameti ettepanekul rakendada meetmeid avalikult kasutatavate teede kandevõime

tõstmiseks. Metsaniidu II liivakarjäär jääb rannajoonest ca 1 km kaugusele. Tegemist on

liivamaardla alaga, seega on maakonnaplaneeringus sellega arvestatud, et seal juba eksisteerib

liivakarjäär või rajatakse see tulevikus. Antud juhul on tegemist 2012. aastal välja antud

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise menetlusega. Lähtuvalt eelnevalt väljatoodud

asjaoludest, vastuolu Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga ei ole.

Kehtiv Viru-Nigula valla üldplaneering

Kehtivas Viru-Nigula valla üldplaneeringus (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11.2007

määrusega nr 13) on Toolse liivamaardla ala kaardile kantud maardla alana ning ka seletuskirjas

on Toolse liivamaardla valda jäävate maardlate nimekirjas välja toodud. Lisaks on seletuskirjas

välja toodud, et kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui maapõueseadus

ei sätesta teisiti. Kaevandamisloa omanikul on loa alusel õigus valmistada mäeeraldis ja

mäeeraldise teenindusmaa ette maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks, eemaldada

maavara looduslikust seisundist, korraldada kaevise vedu kaevandamisalal, valmistada kaevis ette

edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks ja teha mäeeraldise piires täiendavaid geoloogilisi

uuringuid ilma uuringuloata. Rohevõrgustiku kaardi alusel jääb liivamaardla rohekoridori ning

lõuna osas konflikti alale. Üldplaneeringus on täpsustamata, milles konflikt seisneb, kas ristmikus

või maardlas. Arvestades, et tegemist on maardla alaga üldplaneeringu kohaselt, mis näeb

kaevandamist ette maardla alal kaevandamisloa alusel, siis üldplaneeringuga vastuolu puudub.

Lisaks rikastab maastikku ja loob uusi elupaiku peale kaevandamist ja ala korrastamist tekkiv

veekogu, mis rohevõrgustiku seisukohast on pigem positiivne.

Koostamisel olev Viru-Nigula valla üldplaneering

Haldusreformijärgse Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 83.

Käeolevaks hetkeks ei ole uus üldplaneering veel kehtestatud. Koostamisel olevas

üldplaneeringus on mäetööstuse alana näidatud mitte enam kogu Toolse liivamaardla ala vaid

ainult Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala. Lisaks ei jää Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala enam

rohevõrgustiku alale. Liivakarjäär piirneb kõrgendatud avaliku huviga alaga (KAH) põhja, ida ja

kagu osas.

Mäetööstuse maa-alale (hõlmab olemasolevaid mäeeraldisi koos teenindusmaaga) on

üldplaneeringu ptk-s 3.5.11 kehtestatud tingimused, millest asjakohasemad ja olulisemad antud

juhul on:

EELNÕU

• Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus;

• Kvaliteetne elukeskkond peab säilima ka siis, kui toimub kaevandamine;

• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel tuleb liiva ja kruusa ulatuslikku

kasutuselevõttu üldjuhul vältida. Ulatuslik kasutuselevõtt on konkreetse

kasutuselevõtukoha olemasolevate pinnavormide või maastikupildi muutmine. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rannaala puhke- ja maastikuväärtustele;

• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku

ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele ja metsanduslikule kasutusele.

• Kaevandamisloa menetluse käigus tuleb hinnata kaevandamisega kaasnevat mõju

piirkonna teede kandevõimele, liikluskoormusele ning määratleda avalikel teedel

transpordiga kaasnevad keskkonnahäiringud. Mõjude leevendamiseks tuleb tee omanikul

sõlmida kokkulepped kaevandamisloa taotlejaga;

• Kaevandamise kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi

ning masinate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra,

vibratsioon) ja inimeste elukeskkonnale ning tagada, et tegevusega ei põhjustata olulisi

keskkonnahäiringuid;

• Kasutuselevõetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas

põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana. Karjääri korrastamise suund tuleb

määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga. Tuleb tagada, et maa-

ala sobitub ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele

inimestele või loomadele;

• Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et see sobitub

ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või rohevõrgustiku

aladega.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus,

üldplaneeringus toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21 Viru-Nigula Vallavalitsust

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama

kirjaga taotluse kohta arvamust. Viru-Nigula Vallavalitsus tähtajaks (26.08.2025) oma arvamust

ei esitanud.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmist, et

hõlmata Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis kehtiva keskkonnaloaga

Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega

15 aasta võrra.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis paikneb Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojaküla

külas mäetööstusmaana arvel oleval riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus:

90201:001:0269) ja teenindusmaa ka katastriüksusel Metsaniidu (katastritunnus:

90201:001:0262, kinnistul paikneb Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis).

Metsaniidu II liivakarjääri seletuskirja kohaselt asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt

allpool põhjaveetaset. Maavara kavandatakse kaevandada vett karjäärist välja juhtimata.

Metsaniidu mäeeraldise, Metsaniidu karjääri mäeeraldise ja Metsaniidu II liivakarjääri riigivara

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja

EELNÕU

Ruumiamet (varasema nimega Maa-amet). Maa-amet andis oma kirjaga (KOTKAS 24.08.2023

dokument nr DM-125205-5) nõusoleku, et Metsaniidu II liivakarjääri (luba nr L.MK/321856)

teenindusmaa laiendatakse kogu Metsaniidu kinnisasjale (katastritunnus 90201:001:0262).

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha.

Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3

täielikult.

Aastatel 2007–2008 tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Toolse liivamaardla geoloogilise uuringu,

mis on Metsaniidu II liivakarjääri hõlmatud maavara aluseks. Geoloogilise uuringu alusel võeti

21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele Toolse liivamaardla Toolse

uuringuruumi täiteliiva aktiivne reservvaru 1129 tuh m³ (sh 563 tuh m³ allpool veetaset) 35,17 ha

pindalal. Kaevandatav varu 1067 tuh m³ ja maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on

75 tuh m³. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on

kasutatav kogu eemaldatud katend, mille kogumahuks on 179 tuh m3. Katend on kasutatav

kaevandatud maal maapinna ja nõlvade tasandamiseks ja vajadusel saarekeste kujundamiseks.

Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja metsa- ning rohumaaks. Korrastamisel tuleb

tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Lõplik

korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.

Maavara leiukoht kujutab väheliigestatud lauget jääjärvetekkelist rannavalli. Uuringute andmeil

on kattekihi paksus 0,15-2,0 m (keskm 0,95 m), millest kasvukihti 0,05-0,3 m (keskm 0,15 m).

Kattekihi ülejäänud osa moodustavad kruusasegune saviliiv ja organikasegune peenliiv.

Kasulikuks kihiks on horisontaalkihiline valkjas-kollane peenliiv, paksusega 3,15-7,3 m (keskm

4,22 m). Liivakihi lamamiks on savimoreen. Veetase oli 1958. a. uuringuandmete põhjal

maapinnast 0,65-2,50 m sügavusel (abs kõrgusel EH2000 38,52-39,92 m). Veetase alanes põhja

suunas. Vettandvaks kihiks on üheilmeline ülipeeneteraline liiv ja vettkandvaks savi või

saviliivmoreen. Alal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Uuringualale

rajatud puuraukudes, kus esines poorbetooni valmistamiseks sobivat liiva, oli veetase maapinnast

1,0...4,2 m sügavusel. Kaevandamisel ei kavandata veetaset karjääris alandada. Maavara saab

kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja siis madalamal

paiknev varu. Nii veepealse kui ka veealuse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Oodatav veetase karjääri veekogus pärast kaevandamist on 37,7 m.

Metsaniidu II liivakarjäär külgneb lääne osas Metsaniidu karjääri mäeeraldisega, kus Bauroc AS

omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Nii

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis külgnevad omakorda

endise Metsaniidu mäeeraldisega, kus Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba

317758 kehtivusega 28.08.2003 - 28.08.2023 (joonis 1). Metsaniidu II liivakarjäär külgneb

edelast ja loodest katastriüksusega 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee (tunnus: 90201:001:1100) ja

kirdest, idast ning kagust katastriüksusega Kunda metskond 35 (tunnus: 90201:001:0268).

Lõunast piirneb Metsaniidu II liivakarjäär katastriüksusega 17172 Kunda-Selja tee (tunnus:

90201:001:1090).

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht

(tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis

daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus

columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria

kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter

nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II

EELNÕU

kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085).

Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata)

leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria

taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434).

Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Mäeeraldise teenindusmaa lähim vooluveekogu on ca 110 m kaugusel ida suunas asuv Tigapalu

oja (EELIS kood VEE1300011), ca 200 m kaugusel lääne-edela suunas asub Toolse jõgi (EELIS

kood VEE1074100). Mäeeraldise lääneküljel asub tehisjärv(EELIS kood VEE2004980).

Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jääb riigiteede 17170 Võle-Vainupea-Kunda km 31,885-

31-963 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 1,018-1,388 kaitsevööndi piiresse kuni 12 m ulatuses.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara

ja maaainest ning vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 kuhjata pinnast. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 71 lg 2 on riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast;

Karjääris puuduvad kitsendusi põhjustavad üksikobjektid, kommunikatsioonid, hoonestus jne.

Lähim elamumaa Tigapõllu (katastritunnus: 90201:001:0417) jääb mäeeraldise lõunaosa

idapiirist ~15 m kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusalal.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks. Kuna kogu ala on

suures osas metsaga kaetud, tuleb enne kaevandamise alustamist raiuda alal kasvav mets ja juurida

kännud. Seejärel tuleb eemaldada katend, mis käsitletaval alal koosneb kasvukihist. Kasvukihi

keskmine paksus on 0,51 m, katendi kogumaht on 179 tuh m3. Karjääri avamise järgselt on

peamised energiatarbijad karjääris töötavad seadmed ja masinad, mis kasutavad energiat maavara

kaevandamiseks ning kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Kuna karjääris veetaset

kaevandamisel ei alandada, puudub vajadus energiat kasutada vee välja pumpamiseks.

Väljavedu liivakarjäärist on seni toimunud riigiteele 17170 Võle-Vainupea-Kunda erinevatest

asukohtadest - km 30,147; km 30,42; km 30,96. Transpordiamet on oma 27.06.2025 kirjas nr 7.1-

7/25/10722-2 (KOTKAS 27.06.2025 nr DM-125205-22) märkinud, et enne kaevandamistööde

alustamist tuleb riigiteel 17170 materjalide väljaveoks kasutatavad ristumiskohad km 30,147 ja

30,96 rekonstrueerida, sest seal olevad ristmikud ei vasta maavara väljaveoks sobilikele

tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti

koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Ristumiskoht km 30,42 tuleb

sulgeda. Lisaks märkis Transpordiamet, et lahendada tuleb riigitee 17170 ääres olevate

pinnasevallide küsimus ning uusi pinnasevalle riigitee 17170 äärde rajada ei tohi.

Bauroc AS on vastanud Transpordiameti 27.06.2025 kirjas välja toodud märkustele 26.08.2025

(KOTKAS 01.09.2025 nr DM-125205-25) ning selgitanud, et olemasolevad pinnasevallid on

rajatud enne ehitusseadustiku jõustumist vastu võetud kaevandamise projekti ja kehtiva

kaevandamisloa alusel, kirjale lisati asjakohane OÜ Mäemees töö nr 24-12 joonis 1 „Kattepinnase

puistangute teisaldamise skeem“. Vallid on rajatud karjääri teenindusmaale. Bauroc AS on valmis

olemasolevad kaevandamise projekti alusel rajatud vallid korrastamise käigus sirgestama,

lähtudes Transpordiameti poolt esitatavatest nõuetest. Lähtuvalt eelnevast kulub mõningal määral

energiat ka nendeks tegevusteks. Uusi pinnasevalle riigitee 17170 juurde ei rajata.

Seoses väljaveoteedega selgitas Bauroc AS, et Metsaniidu II liivakarjäärist (s.o Pangametsa

kinnistult, katastritunnus 90201:001:0269) kavandatakse kasutada materjali väljaveoks

Kronskalda teed (tee number 9020541) Võle-Vainupea-Kunda teele (tee number 17170).

EELNÕU

Konkskalda teed kasutab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsa väljaveoks. RMK

kinnitas 08.08.2025 kirjas, et RMK-l puuduvad vastuväited Konkskalda tee kasutamise osas

karjäärist liiva väljaveo korraldamiseks. Metsaniidu II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri

mäeeraldisega (kinnistul Metsaniidu, katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omab

täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Bauroc

AS on valmis sulgema varem maarava väljaveoks kasutatud ristumiskoha riigitee 17170 km

30,42. Ristumiskoha riigitee 17170 km 30.96, saab Bauroc AS sulgeda pärast keskkonnaloa nr

317757 kehtivuseaja lõppemist 14.06.2026, peale selle loa alusel kaevandatava varu

ammendamist.

Ristumiskohtade km 30,147 ja 30,96 rekonstrueerimisega seoses märgib Bauroc AS, et

Pangametsa kinnistu (katastritunnus 90201:001:0269) omanikuks on Eesti Vabariik ja

ristumiskohta km 30,147 kasutatakse juba praegu RMK poolt metsamaterjali väljaveoks.

Transpordiamet väljastab kirja kohaselt EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti

koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Ristumiskoha rekonstrueerimine ei

ole Bauroc AS kontrolli all, sest Bauroc AS ei saa esitada ristmiku rekonstrueerimiseks

projekteerimistingimuste taotlust ega asuda tee omaniku asemel ristmikku rekonstrueerima.

Ristumiskoha rekonstrueerimise kohustust ei saa keskkonnaloaga panna Bauroc AS le. Ristmiku

rekonstrueerimine kolmanda isiku poolt (nagu Eesti Vabariik riigivara volitatud asutuse Maa- ja

Ruumiameti kaudu) ei saa maapõueseaduse § 56 kohaselt olla kaevandamisloa

reguleerimisesemeks. Isegi, kui Konkskalda tee ristumiskoha rekonstrueerimine osutub

vajalikuks, toimub selleks vajalik menetlus väljaspool keskkonnaloa reguleerimisala.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket, samuti maastikupildi visuaalset

muutust ja võimalikku mõju põhjaveele. Käesolevalt on tegemist olemasoleva keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmisega ja Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamise keskkonnamõju on

hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes.

Pinna- ja põhjavesi

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks vooluveekoguks on Tigapalu oja (tunnus:

VEE1300011) 110 m kaugusel ida suunas, Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest ca 200 m

lääne-edela poole jääv Toolse jõgi (tunnus: VEE1074100). Mäeeraldisest kirde poole jääb kraavide

võrgustik. Metsaniidu II liivakarjäär jääb Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise kaardi

kohaselt nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Karjäär asub veelahkmealal, kus põhjavesi

voolab kirde, edela ja loode suunas. Mäeeraldisest läänes, teisel pool Võle – Vainupea – Kunda

maanteed asub mahajäetud liivakarjäär (kat. tunnused: 90201:001:0116 ja 90201:001:0440), mis

on osaliselt täitunud veega. Veetase Toolse jões on absoluutkõrguste vahemikku 25–27 m.

Mäeeraldisest kirde poole jääva kraavide võrgustiku veetase jääb absoluutkõrguste vahemikku 37,8–

40,0 m. Nii jõgi kui kraavid suubuvad Kunda lahte.

Metsaniidu II liivakarjäär paikneb Balti jääjärve (lgIII) rannavallil, mille maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39 m maardla loodeosas kuni 44 m kaguosas. Uuringute

andmeil on kattekihi paksus 0,15-2,0 m (keskm 0,95 m), millest kasvukihti 0,05-0,3 m (keskm

0,15 m). Kattekihi ülejäänud osa moodustavad kruusasegune saviliiv ja orgaanika segune

peenliiv. Katend (kasvukihist) karjääri rajamisel eemaldatakse. Kattekihi eemaldamisel suureneb

otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus (mullakiht täidab olulist osa sademevee

sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud

veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem

kogus sademeveest jõuab põhjavette.

EELNÕU

Eksperthinnangu kohaselt on liivakihi paksus on 1,0–6,4 m, keskmiselt 3,2 m, kihi lamam jääb

absoluutkõrguste vahemikku 35,0–41,1 m. Lamamiks on hall vedelplastne savi, mille kihi paksus

ulatub ligikaudu 14 meetrini (savikihi põhja absoluutkõrgus on 13,6 m). Esimese veekihina levib

liivas kvaternaarisetete sademetest toituv vabapinnaline põhjaveekiht, mille vee voolusuund

jälgib maapinna reljeefi (kagust loodesse). Maardla alal levivat kvaternaarisetete põhjaveekihti

dreenivad nii edelas voolav Toolse jõgi kui kirdes asuvad kuivenduskraavid, sh Tigapalu oja.

Karjääri kagunurga lähedal asuva Tigapõllu kinnistu juures on põhjavee voolusuund liivakarjääri

poole.

Metsaniidu II liivakarjääris asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset,

kuid maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset alandamata,

mistõttu eeldatavalt kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjuta. Maavara saab

kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja siis madalamal

paiknev varu. Nii veepealse kui ka veealuse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Veealuse maavaravaru kaevandamisel tõstetakse esmalt vee alt väljatud liiv valli

nõrguma ja seejärel laetakse alles veokitele.

Maavarauuringud eksperthinnangu kohaselt võib kaevandamise käigus veetase alaneda kuni 25

cm. Kui Metsaniidu II uuringualale (2008) rajatud puuraukudes oli veetase maapinnast 1,0–4,2

m sügavusel, abs. kõrgusel 37,5–40,7 m, siis kaevandamisel oleks maksimaalne veetase 1,25–

4,45 m. See 25 cm taastub perioodiga, mil kaevandamist ei toimu ehk ööpäeva jooksul.

Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem,

kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades

kaasaegset, tehniliselt korras ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat ning neid regulaarselt hooldades,

on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes on hinnatud kaevandamise mõju põhja ja pinnaveele.

KMHst lähtuvalt on seatud olemasolevale keskkonnaloa nr L.MK/321856 leevendusmeetmed.

Praegusele kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/321856 on seatud kõrvaltingimus nr 8:

- Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava

tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.

Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt:

Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise

rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada.

Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ning Päästeametit.

Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei ole ette näha ohtu vee reostusele.

Lisaks on kehtival keskkonnaloal järgmised kõrvaltingimused 3, 4 ja 5, mis on seotud ümbruskonna

EELNÕU

kinnistute kaevudega:

- Enne loodepoolse etapi ettevalmistust tuleb lahendada Põdra talu veevarustus uue salv- või

puurkaevu näol.

- Tagada Sadulsepa, Aini, Linnupesa, Jõeoru, Vahtra, Põdratalu ja Uuetoa kinnistutel paiknevates

kaevudes kvaliteetse joogivee olemasolu. Kinnistute kaevudest teostada 1 korda aastas joogivee

kvaliteedi kontrolli näitajate osas vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusele nr 82

“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

- Teostada Kalda Põdratalu ja Vahtramäe talude kaevudes veetaseme mõõtmist 1 korda aastas.

Maavarauuringud OÜ koostas 2023. aastal ekspertarvamuse „Kvaternaarisetete põhjaveeseirest

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamisel“, kus on selgitatud puurkaevude lisandumist

ümbruskonnas ja osade kaevude seiramise ebamõistlikkust, sest nende kaevude toitala asub teisel

pool Toolse jõge ja ei ole kaevandamisega Metsaniidu II karjääris kuidagi seotud.

Eksperthinnangus tuuakse välja, et Jõeoru ja Vahtra kinnistu salvkaevude seiresse võtmine ei ole

mõistlik, sest nende kaevude toitala asub teisel pool Toolse jõge ja ei ole kaevandamisega Metsaniidu

II karjääris kuidagi seotud. Sadulsepa, Linnupesa ja Uuetoa jäävad Metsaniidu II liivakarjäärist ca

0,4 km kaugusele, nende salvkaevude toiteala on Kunda linna piirkonnas ja kaevandamine karjääris

kaevude veetasemele mõju ei avalda (Joonis 5).

Võttes arvesse eksperthinnangus antud soovitusi on ettepanek muuta ja asendada keskkonnaloa nr

L.MK/321856 kõrvaltingimused 3, 4 ja 5, mis on seotud ümbruskonna kinnistute kaevudega

järgnevate tingimustega:

• Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417),

Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331)

katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme

perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse

tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

• Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu

puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4

punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH,

üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel

nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

Keskkonnaamet eemaldab loast kõrvaltingimuse „Enne loodepoolse etapi ettevalmistust tuleb

lahendada Põdra talu veevarustus uue salv- või puurkaevu näol“, sest kinnistul asub puurkaev

EELIS kood PRK0061170.

Peatükis esitatud hinnangu kohaselt ei avalda kaevandamistegevus eeldatavasti mõju piirkonna

põhja- ja pinnaveele ega lähedal asuvate majapidamiste kaevude veetasemele ja veekvaliteedile.

Eeltoodud hinnangu kontrollimiseks sätestatakse loas asjakohased seirenõuded.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja

töötlussõlm. Samuti põhjustab müra transport.

Transpordimasinal on müratase normeeritud, kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja

EELNÕU

suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama

valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena,

mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel.

Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 59 dB, siis 200 m kaugusel on see 53 dB

ja 400 m kaugusel oleks müratase 47 dB.

Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad

toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra.

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71).

Metsaniidu II liivakarjääri lähiala saab käsitleda määruse nr 71 lisa 1 kohaselt II kategooria alana,

kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad

reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim elamumaa Tigapõllu katastriüksusel (katastritunnus:

90201:001:0417) jääb mäeeraldise idapiirist ~15 m kaugusele, Aasametsa (katastritunnus:

90201:001:0253) ~ 150 m kaugusele. Teisele poole Kunda-Selja teed jääb ~100 m kaugusele

Mattiase kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0058), ~ 140 m kaugusele Aini (katastritunnus:

90201:001:0329) ja ~160 m kaugusele Päikese kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0331).

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes on müra levikut mudeldatud ja jõutud järeldusele, et

päevane piirtase on ületatud Põdratalu (praegune Tigapõllu) juures, kui täiteliiva laadimine

toimub mäeeraldise talupoolses osas (laadur on mäeeraldise piirist 30 m kaugusel). Laaduri

märkimisväärne mõju paralleelselt maanteega ulatub 200 m kaugusele. Leevendava meetmena

soovitati kuhjata kooritav pinnas karjääri piirile 3 m kõrgusesse valli. Peale müra vähendab see

ka liiva ja lume kannet lagedalt alalt taluhoovi. Mudeldamisest nähtus, et kaevandamisest

põhjustatud liiklustiheduse tõus (laadur töötab karjääri loodepoolses osas) müra piirtaseme

ületamist ei põhjusta. Põdra talu (Tigapõllu) õuel on kaevandamise välisel perioodil müratase

vahemikus 40-45 dB(A) ja kaevandamise ajal (laadur kaugel) vahemikus 45-50 dB(A). Viimane

vastab I kategooria (looduslikud puhkealad jne) kõige rangemale päevanormile (taotlustase

planeeritavatel aladel).

Kokkuvõtlikult on KMH välja toodud, et kaevandamine mäeeraldise kaguservast kaugemal kui

200 m ei avalda müra seisukohast ümbruskonna elanikele olulist negatiivset mõju. Kaevandamine

mäeeraldise kaguservale lähemal kui 200 m põhjustab mürataseme tõusu Põdra talus (Tigapõllu),

kuid see ei ületa kriitilist taset. Leevendusmeetmena tasub kaaluda pinnasest 3 m kõrguse valli

kuhjamist Põdra talu (Tigapõllu) juurde mäeeraldise piirile.

KMH tulemustest lähtuvalt on kehtival keskkonnaloal nr L.MK/321856 seatud järgmine

kõrvaltingimus nr 6:

- Kooritav pinnas kuhjata Põdra talu juurde mäeeraldise piirile 3 m kõrgusesse valli (müra, liiva

ja lume kande vähendamiseks taluhoovi).

Antud tingimuse sõnastus vajab ajakohastamist. Ettepanek on kõrvaltingimus nr 6 ajakohastada

seoses kinnistu nime muutumisega ja sõnastada ümber järgnevalt:

Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel

rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale.

Arvestades lähimate elamumaade lähedust on ettepanek seada keskkonnaloale kõrvaltingimus ka

töö aja kohta:

EELNÕU

Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00. Keelatud on

maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada

nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja

lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek.

Taotleja seletuskirjas toodud müra hinnangu alusel võib tekkida kehtivate müra piirväärtuste

ületamine lähimal elamumaal (Tigapõllu). Taotleja poolt esitatud leevendusmeetme efektiivsuse

kontrolliks seab Keskkonnaamet järgmise tingimuse:

Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk

olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb

vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid

meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine).

Tolm

Metsaniidu II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu

tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt

on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest

väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul

on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum

puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav

keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Mäemasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku

niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale

võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata

kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada

heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal, kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus).

Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel

niisutustehnoloogiaid, näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.

Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Karjääris ~113800 tonni kaevise

kaevandamisel ja laadimisel on tekkivate tahkete osakeste aastane heitkoguse summa 0,307 tonni,

mis ei ületa määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud PM-sum künniskogust

1 tonn aastas.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes hinnati tolmu ja PM10 osakeste levikut täiteliiva

laadimisel ning jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulise negatiivse mõjuga

EELNÕU

õhusaastet.

Arvestades lähimate elamumaade lähedust on ettepanek seada keskkonnaloale kõrvaltingimus

tolmuheite vähendamiseks:

Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Metsaniidu II liivakarjääri töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu

kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt

negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Metsaniidu II liivakarjääris

kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega

hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Metsaniidu II liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend leiab kogu

mahus kasutust, seega ei teki Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel

jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 71 kohaseid kaevandamisjäätmeid.

Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed

jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal vallidesse (sh leevendusmeetmena idapiirile) ja seda kasutatakse

jooksvalt karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise

käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse

reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang

realiseeritakse. Karjääris ei kavandata jäätmehoidla käitamist, mis JäätS § 73 lõike 2 punkti 8

kohaselt vajaks käitamiseks jäätmeluba. Vastavalt maapõuseaduse § 50 lõikele 6 tuleb

kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel, antud juhul ei ole

kaevandamisjäätmekava vajalik. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud jäätmed

tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja

käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

EELNÕU

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan. Alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek

keskkonnaloas olevat reostuse vältimise kõrvaltingimust muuta ja täpsustada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Metsaniidu II liivakarjääri asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojakülas Pangametsa

katastriüksusel (katastritunnus 90201:001:0269), kus Bauroc AS omab kehtivat maavara

kaevandamise keskkonnaluba number L.MK/321856 (kehtiv kuni 03.07.2027). Lisaks omas

Bauroc AS Metsaniidu mäeeraldisel (katastritunnus 90201:001:0262) maa-ainese

kaevandamisluba number 317758 (kehtis kuni 28.08.2023) ja omab Metsaniidu karjääri

mäeeraldisel (katastritunnus 90201:001:0262) maa-ainese kaevandamisluba number 317757

(kehtiv kuni 14.06.2026). Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmist, et hõlmata Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis

kehtiva keskkonnaloaga Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu ning pikendada

keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha.

Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3

täielikult. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks

on 75 tuh m³. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud hõlmamaks alad, kus Bauroc AS omab

täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 ja kus Bauroc AS omas täiteliiva

(maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317758. Kaevandatud maa korrastamist

kavandatakse kogu alal ühiselt.

Kuna kogu Metsaniidu II liivakarjääri ala on suures osas metsaga kaetud, tuleb enne

kaevandamise alustamist raiuda alal kasvav mets ja juurida kännud. Seejärel tuleb eemaldada

katend, mis käsitletaval alal koosneb kasvukihist. Kaevandamise tulemusel kujuneb alale

muutliku põhja kõrgusega süvend. Pärast kaevandamist on seega võimalik ala korrastada

veekoguks ja maismaaosa metsa ja rohumaaks (maatulundusmaa). Korrastamistöödega

alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise nõlvade kujundamine.

Nõlvade korrastamisega saab algust teha paralleelselt kaevandamisega. Metsamaaks ja

rohumaaks korrastamisel laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas.

Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on

toodud ptk-s 3.1.1. Metsaniidu II liivakarjääri ala on nii Lääne-Viru maakonnaplaneeringus kui

ka Viru-Nigula valla üldplaneeringus ette nähtud liivamaardla alana, kus on Bauroc AS omab

kehtivat maavara kaevandamise keskkonnaluba number L.MK/321856. Metsaniidu mäeeraldisel

ja Metsaniidu karjääri mäeeraldisel on maa-ainese kaevandamine juba toimunud või veel toimub.

Lähtuvalt eelnevast maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille

lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.

Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt

tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus.

EELNÕU

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Metsaniidu II

liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr

809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 täielikult. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on

tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise

käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid hilisemalt on see taastatav karjääriala

korrastamisega looduskeskkonda sobivalt. Metsaniidu II liivakarjääri ala kavandatakse korrastada

veekoguks ja vähesemal määral metsa ja rohumaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja

korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga

ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi

ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu

tiheasustusalal, lähimateks tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida suunas asuv Kunda linn

ning 550 m kaugusel edelas asuv Kaliküla. Kaliküla ja karjääri vahelt voolab läbi Toolse jõgi.

Karjääri ja mõlema tiheasustusala vahele jääb puhvrina metsane ala.

Kavandatava tegevuse alale ajalooliseid, kultuurilooliseid ning arheoloogilisi väärtuseid ei jää,

kuid mõjualasse (250 m) jäävad pärandkultuuri objektid Ojaküla karjamõis (seisund: hävinud,

objektist pole maastikul jälgi säilinud) Kunda metskond 34 kinnistul ja Tigapõllu metsavahikoht

(seisund hästi või väga hästi säilinud) Tigapõllu kinnistul. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kavandatav tegevus eelnimetatud

objekte ei kahjusta, kuna lõhkamisi jms tegevusi, mis võiks säilinud objekte mõjutada, ei tehta.

Tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastikuga, vaid alaga, mis on

reserveeritud nii Lääne-Viru maakonnaplaneeringus kui ka Viru-Nigula valla üldplaneeringus

liivamaardla alaks ja kus Bauroc AS omab kehtivat maavara kaevandamise keskkonnaluba

number L.MK/321856. Kehtiva Viru-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi alusel

jääb liivamaardla rohekoridori ning lõuna osas ka konflikti alale, kuid üldplaneeringus on

täpsustamata, milles konflikt seisneb, kas ristmikus või maardlas. Arvestades, et tegemist on

maardla alaga, mis näeb kaevandamist ette maardlas kaevandamisloa alusel, siis üldplaneeringuga

vastuolu puudub. Koostamisel olevas üldplaneeringus Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala enam

rohevõrgustiku alale ei jää. Karjääri ala korrastamisel veekoguks ning metsa ja rohumaaks

muutub maastik mitmekesisemaks ja loob uusi elupaiku, mis on looduskaitseliselt, samuti ka

rohevõrgustiku seisukohast sobivaim lahendus.

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

EELNÕU

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht

(tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis

daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus

columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria

kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter

nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II

kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085).

Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata)

leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria

taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434).

Mõju kaitstavatele aladele ja liikidele on hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes, kus

kasutati linnustiku mõjude hindamisel ornitoloog Mati Kose koostatud ekspertarvamust. Ekspert

jõudis situatsiooni analüüsides seisukohale, et liivakarjääri laiendamine ei mõjuta otseselt,

kaudselt ega kumuleeruvalt Toolse looduskaitseala ja Toolse linnuala linnustiku looduskaitselist

seisundit. Kaevandamise laiendamise teadaolevaks ainsaks probleemiks tõi ekspert välja hiireviu

pesapaiga Metsaniidu kaevanduse kirdepiiril, mistõttu tuleks esialgu kuni pesa on aktiivses

kasutuses, kaevanduse laiendamisest hoiduda. Ekspert oli seisukohal, et karjääri ammendumisel

oleks looduskaitseliselt parim alal kujundada sobiva iseloomuga veekogudest ja lahtise pinnasega

liivikutest koosnev ala, mis pakuks soodsaid pesitsusvõimalusi mitmetele nende elupaikadega

seotud kaitsealustele linnuliikidele.

Kaitsealuste liikidega seoses on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks keskkonnalubadega

hõlmatud aladel läbi viia linnustiku inventuur, kuna peale KMH heakskiitmist (2011) on EELISes

registreeritud keskkonnalubadega seotud mäeeraldistel ning Metsaniidu II liivakarjääri ja Toolse

looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000180) vahelisel alal mitmeid kaitsealuseid liike

(Keskkonnaameti 06.06.2022 kiri nr DM-119697-3). Vastav linnustiku inventuur teostati

Metsaniidu ja Pangametsa maaüksustel 2022. aastal. Linnuekspert OÜ eksperthinnang

„Metsaniidu ja Pangametsa maaüksuste kaitstava linnustiku inventuuri käigus otsiti ka hiireviu

pesa, mille kohta on varasemast EELISes 15.04.2019 kirje, kus on märkusena toodud „pesa ei

olnud“. Antud välitööl seda kinnitati ja Keskkonnaametile on tehtud ettepanek olemasolev

hiireviu leiukoht KLO9108829 EELISest arhiveerida. Leiukoht KLO9108829 on 2026. aasta

märtsikuu seisuga arhiveeritud.

Eelnevast tulenevalt ei ole enam asjakohane keskkonnaloal L.MK/321856 punktis 7 seatud nõue

kaevandada viimasena mäeeraldise see osa, millel asub III kaitsekategooria hiireviu pesapaik.

Antud nõue tuleb keskkonnaloalt eemaldada.

Uuringu käigus leiti uuritavalt alalt ristpardi, liivatülli ja öösorri pesitsuselupaigad ning väikeluige

rändepeatuspaik. Selles tulenevalt kavandab Keskkonnaamet seada antavale loale järgmised

kõrvaltingimused:

• Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross

jms;

• Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega

seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike

hooldus ja muud metsatööd.

EELIS-sse kantud kaitstava liigi piiritletud pesitsuselupaigas rakendub looduskaitseseaduse

EELNÕU

(LKS) § 55 lõige 6, mille kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Sama paragrahvi lõike

6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise

ja poegade üleskasvatamise ajal. Paljunemise ja poegade kasvatamise perioodiks ehk

pesitsusajaks on tavalinnustikul üldkäsitluses periood 15.04 – 15.07, kuid liigiti on see erinev ning

paljudel varapesitsevatel paigalindudel (kotkad, kakud) algab oluliselt varem. Kaitstavad

linnuliigid on häirimistundlikud kogu pesitsusaja vältel kogu piiritletud pesitsuselupaiga ulatuses.

Kui kaitsealusele liigile on EELISes piiritletud pesitsuselupaik, see on tegevuse kavandamise

hetkel teada ja pesitsusajal viiakse elupaigas läbi tegevusi, millega kaasneb häirimine, on tegu

LKS § 55 lõike 6 mõistes tahtliku häirimisega. Tahtmatu häirimine on tegevus linnu elupaigas,

kelle olemasolu ei olnud varem teada (nt raie käigus leitud pesa. Ka siis peatatakse tööd kohe

peale pesa leidmist, et vältida tahtlikku häirimist).

Linnustiku inventuuri tulemusena anti töös järgnevad soovitused, mida kajastatakse ka

keskkonnaloa kõrvaltingimustes (sõnastust võidakse täpsustada):

Metsaniidu II mäeeraldisel ehk Pangametsa maaüksusel on kaevandamine võimalik ajal ja kohas,

mis ei häiri teadaolevate (EELISesse kantud) kaitsealuste linnuliikide pesitsusrahu. Praegu on

teada kahe öösorripaari pesitsuselupaik, kus kaevandamist ettevalmistavad tööd ei saa toimuda

pesitsusajal 01.05-31.07.

Looduskaitseseaduse § 55 lg lg 6¹ p 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Paljunemise ja poegade kasvatamise

perioodiks ehk pesitsusajaks on tavalinnustikul üldkäsitluses periood 15.04 – 15.07. Seega saavad

igasugused kaevandamist ettevalmistavad praegust elupaika muutvad tööd (raie, väljavedu,

pinnase koorimine jms) toimuda vaid väljaspool pesitsusaega ehk perioodil 16.07-14.04, öösorri

elupaigas 01.08-14.04.

Linnustiku inventuuri tulemustest lähtuvalt peab enne tegevuse alustamist Metsaniidu II

liivakarjääris ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima

linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi

esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne) ehk ajaperioodi

pesitsusajast, mis jäi varasema inventuuriga katmata (01.03-22.06). Inventuuri tulemustest

selgub, kas Metsaniidu II mäeeraldise kasutamisel on ajalisi ja ruumilisi piiranguid ja kas

mäeeraldise kasutamisel on vajalik ruumiline eelisjärjekord mõne piirkonna säilitamiseks.

Loa kehtivuse jooksul on otstarbekas läbi viia linnustiku kordusintevtuur üks aasta enne

kavandatava tegevuse elluviimist. Sel moel on tagatud ajakohane info kaitseväärtustest, nende

arvukusest ja asukohast. Kaitstavate lindude elupaigad võivad aastati muutuda nii maasiku

muutuste, liigi arvukuse muutuse kui muude põhjuste tõttu. Et kavandatav tegevus viiakse ellu

pikema perioodi jooksul etapikaupa, on inventuuri vaja ellu viia ilmselt mitmel aastal mitmes

osas.

Seiremetoodika peab järgima standardiseeritud Natura 2000 linnualade inventeerimise

metoodikat, mis on lühidalt järgmine:

1. Kakkude ühekordne kaardistamine peibutusmeetodil perioodil 15.03-05.05

2. Rähnide ühekordne kaardistamine peibutusmeetodil perioodil 15.03-30.04

3. Öösorri, rukkiräägu ja nõmmelõokese ühekordne kaardistamine ööloendusel perioodil 10.06-

10.07

4. Teiste kaitsealuste liikide ühekordne kaardistamine perioodil 15.05-15.06 Seire läbiviija peab

olema osalenud vähemalt kolmes erinevas sama metoodika alusel läbiviidud inventuuris, näiteks

Natura 2000 linnualade inventuuris.

Leitud kaitsealuste liikide leukohad tuleb kanda EELISesse ja seal rakendub pesitsusaegne

elupaiga kaitse. Kui inventuuri käigus ilmneb uuringualal piirkond, kus pesitseb kaks või enam

EELNÕU

kaitsealust linnuliiki, tuleb mäeeraldise kasutamisel kaaluda selle piirkonna säilitamist. Detailid

olenevad leitud liikidest ja alade asukohast ja suurusest.

Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise ja häirimise vältimise

väikeluige rändepeatuspaigas rändeajal. Täpsemad soovitused kaevandusala korrastamise käigus

elurikkuse kasvu soodustamiseks on toodud Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade

korrastamise käsiraamatus.

Eelnevast tulenevalt kavandatakse keskkonnaloale seada järgmine kõrvaltingimus:

• Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise

pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

• Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07

tegevus ei tohi häirida öösorri pesitsuselupaika, kus kaevandamist ettevalmistavad tööd ei

saa toimuda pesitsusajal 01.05-31.07;

• Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid

liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-

22.06.

Keskkonnaregistri andmetel on kirjeldatud alal registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht (keskkonnaregistrikood KLO9124223). Enamik Eestis

elavaid nahkhiiri on seotud loodusmaastikega, mistõttu on neile suureks ohuks elupaikade

kadumine ja kahjustamine tänapäeva intensiivse inimtegevuse käigus. Lõppraiete tulemusena

hävivad nahkhiirte varjepaigapuistud ning intensiivse metsamajandamise tulemusena kaob

metsade looduslik struktuur ning vanad ja surnud puud. Seega kaovad nahkhiirtele olulised

toitumis ja varjepaigad. Puud on nahikutele väga olulise varjekohad, päevasel ajal kasutatakse

puudesalusid, eriti suuri ja õõnsustega puid puhkamiseks. Puud tekitavad ka väga sobiva

mikrokliima putukatele, keda puude võrade läheduses palju on. Need on nahikute kõige olulisem

toidubaas. Kui veesilmade suurus antud alal suureneb, mõjutab see veelendlaste populatsiooni

positiivselt. Metsaniidu II liivakarjääri vahetus läheduses voolab jõgi, mis võimaldab nahkhiirtel

häiringute tekkimisel emigreeruda sobivamasse elupaika. Seetõttu saab raadamist lubada alates

oktoobrist kuni märtsi keskpaigani. Eelnevast tulenevalt plaanitakse antavale keskkonnaloale

seada järgmine kõrvaltingimus:

• Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08.

Järgides LKS § 55 lõige 6 ja 6¹ punkti 2 tingimusi pesitsusrahu kohta ning keskkonnaloale

seatavaid kõrvaltingimusi, kavandatav tegevus (kaitsealustele)linnuliikidele ja veelendlasele

olulist mõju ei avalda.

Aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht KLO9355434 jääb teisele poole Võle-Vainupea-

Kunda teed, mistõttu kavandatav tegevus eeldatavalt antud liigi kasvukohta ei mõjuta. Suure

käopõlle (Listera ovata) leiukoht KLO9316434 piirneb (kattuvus kuni 3 m alal) tööalaga, mistõttu

on oluline järgida, et suure käopõlle kasvukoha lähistel raieid teostatakse kuiva või külmunud

pinnasega. Kasvukohta teid rajada ei tohi, samuti kuhjata raidmeid sinna ja neid seal põletada.

Eelnevast lähtuvalt, kavandatav tegevus mõjualasse jäävatele kaitsealustele taimeliikidele mõju

ei avalda.

EELNÕU

Eelnevast tulenevalt plaanitakse antavale keskkonnaloale seada järgmine kõrvaltingimus:

• Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Metsaseaduse (edaspidi MS) § 23 lõike 1 kohaselt on vääriselupaik (edaspidi ka VEP) ala, kus

kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on

suur. Vääriselupaigad eeldavad säilimiseks looduslikku arengut ning minimaalset inimmõju.

VEP-d võivad hävida otseste (elupaikade vahetu hävimine ja killustumine kavandatud ehitiste

rajamise käigus) ja/või kaudsete mõjude (veerežiimi ja valgustingimuste muutused, servaefekti

mõjud, tormimurd jms) avaldumise tulemusena. Tegevusi VEP alal ei kavandata, samuti ei alandata

kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ehk veerežiimi ei muudeta. Mõningane mõju võib

olla valgustingimuste muutumisest VEP-ile nr 204973, mis jääb teisele poole Võle-Vainupea-

Kunda teed ning VEP-dele nr 204974 ja 204975, mis jäävad teisele poole Kunda-Selja teed, kuid

mõju ei ole selline, mis kahjustaks VEP-e oluliselt.

Lähimaks vooluveekoguks on Tigapalu oja (tunnus: VEE1300011) 110 m kaugusel ida suunas,

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest lääne-edela poole jääb Toolse jõgi (tunnus:

VEE1074100) (ca 200 m kaugusel). Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei

alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta, mõju veekogudele puudub.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis paikneb Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojaküla

külas mäetööstusmaana arvel oleval riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (tunnus:

90201:001:0269) ja teenindus maa ka katastriüksusel Metsaniidu (tunnus: 90201:001:0262).

Metsaniidu II liivakarjäär külgneb edelast ja loodest katastriüksusega 17170 Võle-Vainupea-

Kunda tee (tunnus: 90201:001:1100) ja kirdest, idast ning kagust katastriüksusega Kunda

metskond 35 (tunnus: 90201:001:0268). Lõunast piirneb Metsaniidu II liivakarjäär

katastriüksusega 17172 Kunda-Selja tee (tunnus: 90201:001:1090).

Karjääri tegevus ei asu tiheasustusalal, lähimateks tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida

suunas asuv Kunda linn ning 550 m kaugusel edelas asuv Kaliküla. Lähim elamumaa Tigapõllu

jääb mäeeraldise lõunaosa idapiirist ~15 m kaugusele.

Metsaniidu II liivakarjääris asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset,

kuid maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset alandamata,

mistõttu eeldatavalt kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjuta.

EELNÕU

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida

ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Metsaniidu II

liivakarjääri keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks kehtestatud

kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5).

Vee kvaliteedi tagamiseks lisatakse keskkonnaloale on kõrvaltingimus mille alusel tuleb

veeproove Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170,

Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 iga 3 aasta järel ning määrata sotsiaalministri

24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud

näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca,

Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Kinnistutel peab olema tagatud kvaliteetse

joogivee olemasolu.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. KMH-s jõuti järeldusele, et kaevandamine

mäeeraldise kaguservale lähemal kui 200 m põhjustab mürataseme tõusu Põdra talus (Tigapõllu),

kuid see ei ületa kriitilist taset. Leevendusmeetmena soovitati pinnasest 3 m kõrguse valli

kuhjamist Põdra talu (Tigapõllu) juurde mäeeraldise piirile. Keskkonnaloal on lähtuvalt KMH

tulemustest juba vastav kõrvaltingimus seatud, kuid lisaks on asjakohane seada keskkonnaloale

kõrvaltingimus ka töö aja kohta (täpsemalt punktis 3.1.5).

Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures esineks.

Kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks

müra tõkestamiseks.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Tolmu võib tekkida transpordil. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel

karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal

niisutada. Arvestades lähimate elamumaade lähedust, on ettepanek seada keskkonnaloale vastav

kõrvaltingimus tolmuheite vähendamiseks (täpsemalt punktis 3.1.5).

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt taastatav

karjääriala korrastamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju maastikule.

EELNÕU

3.3.1. Mõju suurus , mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või

tolmuhäiring.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel

olulist negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaloa omajal tuleb kinni pidada keskkonnaloale nr

L.MK/321856 seatud kõrvaltingimustest. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Mõju kaitstavatele aladele ja liikidele on hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes, kus

kasutati linnustiku mõjude hindamisel ornitoloog Mati Kose koostatud ekspertarvamust. Ekspert

jõudis situatsiooni analüüsides seisukohale, et liivakarjääri laiendamine ei mõjuta otseselt,

kaudselt ega kumuleeruvalt Toolse looduskaitseala ja Toolse linnuala linnustiku looduskaitselist

seisundit. Kaevandamise laiendamise teadaolevaks ainsaks probleemiks tõi ekspert välja hiireviu

pesapaiga Metsaniidu kaevanduse kirdepiiril, mistõttu tuleks esialgu kuni pesa on aktiivses

kasutuses, kaevanduse laiendamisest hoiduda. Ekspert oli seisukohal, et karjääri ammendumisel

oleks looduskaitseliselt parim alal kujundada sobiva iseloomuga veekogudest ja lahtise pinnasega

liivikutest koosnev ala, mis pakuks soodsaid pesitsusvõimalusi mitmetele nende elupaikadega

seotud kaitsealustele linnuliikidele.

2022. aastal teostati Keskkonnaameti nõudmisel (06.06.2022 nr DM-119697-3) Metsaniidu ja

Pangametsa maaüksuste linnustiku inventuur. Inventuuri käigus otsiti ka hiireviu pesa, mille

kohta on varasemast EELISes 15.04.2019 kirje, kus on märkusena toodud „pesa ei olnud“. Antud

välitööl seda kinnitati ja Keskkonnaametile on tehtud ettepanek olemasolev hiireviu leiukoht

KLO9108829 EELISest arhiveerida. Leiukoht KLO9108829 on 2026. aasta märtsikuu seisuga

arhiveeritud.

Pärast kaevandamist on ala kavandatud korrastada valdavalt veekoguks, vähemal määral metsa ja

rohumaaks (maatulundusmaa).

Mõju Toolse loodusalale puudub piisava vahemaa tõttu, veerežiimi muutuseid kavandatav

tegevus kaasa ei too.

Eelnevast lähtuvalt on mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud, Natura eelhindamist ega

EELNÕU

asjakohast hindamist läbi viia ei ole vajalik.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähipiirkonnas kehtivad karjääride kaevandusload L.MK/321856 ja 317757 kuuluvad Bauroc

AS-ile. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloale L.MK/321856 on seatud kõrvaltingimus enne

Metsaniidu II mäeeraldise kasutuselevõttu koostada Metsaniidu ja Metsaniidu II mäeeraldisele

ühine maa korrastamise projekt. Lähtuvalt eelnevast nähakse ette, et kaevandustegevus

karjäärides koos toimuda ei saa (seda näeb ette ka keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise

taotlus). Karjääride lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, tööstusettevõtted jäävad Kunda linna.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist

koos lähipiirkonna teiste tegevustega. Tegemist on hajaasustusega. Lähimateks

tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida suunas asuv Kunda linn ning 550 m kaugusel edelas

asuv Kaliküla.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Metsaniidu II mäeeraldisel kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet seada või muuta

loal olevaid kõrvaltingimusi järgnevalt:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417),

Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331)

katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme

perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse

tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu

puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4

punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH,

üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel

nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud

on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada

nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja

lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

EELNÕU

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel

rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk

olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui

esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid

leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse

suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri

EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad

kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa

eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike

(nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura 2000

võrgustikku aladele Toolse linnu- ja loodusalale on välistatud.

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte,

kui peetakse kinni keskkonnaloale seatavatest kõrvaltingimustest;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata, kui

peetakse kinni keskkonnaloale seatavatest kõrvaltingimustest;

4. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub veetaset püsivalt alandamata ning olemasolevat

veereziimi oluliselt muutmata. Reostuse tekke vältimiseks tuleb kaevandamisel rakendada

asjakohaseid ennetusmeetmeid;

5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

EELNÕU

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega

jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu,

asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja

tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Keskkonnaamet peab vajalikuks seada loale täiendav keskkonnaseire linnustiku osas ja täpsustada

tingimusi veeseire osas. Täpsemalt on seirevajadust kajastatud eelhinnangu punktides 3.1.5 ja

3.2.3.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Metsaniidu II

liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321856 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Viru-Nigula

Vallavalitsusele ning tutvumiseks Bauroc AS-le, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2025.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Jürgen Ojangu

maapõuebüroo

Reelika Lumi

loodushoiutööde osakond

Stella-Maria Link

loodushoiutööde osakond

Laura Zirk

välisõhubüroo

Leana Lõhmus

veeosakond

EELNÕU (25.03.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lõike 2 punkti 2, § 67 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 lõike 1 ning tuginedes Bauroc AS 06.06.2025 taotlusele nr T- KL/1019372-5 ning Viru-Nigula Vallavalitsuse korraldusele 21.09.2023 korraldusele nr 2-3/327 , otsustab Keskkonnaamet: 1.1 muuta Bauroc AS-le (registrikood 10198948) Toolse liivamaardla Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/321856 järgmiselt: 1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra o kuni 03.07.2042; 1.1.2. märkida mäeeraldise koosseisus olevate ploki 3 aT jääkvaru kogused seisuga 30.06.2023 järgmiselt: plokk 3 aT (täiteliiv) – 1129 tuh m³; 1.1.3. märkida kaevandatava varu kogused (seisuga 06.2023) järgmiselt: täiteliiv – 1067 tuh m³ 1.2. Määrata keskkonnaloale nr L.MK/321856 kõrvaltingimused järgmiselt: 1.2.1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 1.2.2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada; 1.2.3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 1.2.4. Metsaniidu II liivakarjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja

katma kõik kulud. 1.2.5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu. 1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 1.2.7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada; 1.2.8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale; 1.2.9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine); 1.2.10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms; 1.2.11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd; 1.2.12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal; 1.2.13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03- 22.06. 1.2.14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08.

1.2.15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

1.3. Avalikustada Bauroc AS-le kuuluva keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr L.MK/321856 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Bauroc AS (registrikood 10198948; aadress Virukivi/1, Andja küla, Rakvere vald, LääneViru maakond) esitas Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse (edaspidi taotlus) Keskkonnaametile 27.06.2023, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 27.06.2023 dokumendina nr DM-125205-1. Nõuetekohane täiendatud taotlus laekus Keskkonnaametile 23.08.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205- 4). Bauroc AS omab keskkonnaluba L.MK/321856 kehtivusega 03.07.2012 - 03.07.2027 täiteliiva kaevandamiseks Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Ojakülas riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus 90201:001:0269), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Metsaniidu II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Nii Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis külgnevad omakorda endise Metsaniidu mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 kehtivusega 28.08.2003- 28.08.2023. Metsaniidu II liivakarjääri ja Metsaniidu mäeeraldiste alal esineb täiteliiv, mis ei ole kantud keskkonnaregistrisse. Tegemist on maa-ainesega vastavalt maa-ainese lubade väljastamisel kehtinud maapõuealasele regulatsioonile. Maa-ainese kaevandamiseks väljastatud keskkonnalubasid ei ole võimalik pikendada ja kaevandamise jätkamiseks tuleks esmalt väljamata jääkvaru kanda keskkonnaregistrisse vastava (geoloogilise) uuringu alusel ning seejärel taotleda keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Nimetatud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on aga ammendumas ja selle täiendav uurimine maavarade registrisse arvele võtmiseks ei ole enam otstarbekas arvestades nii uuringuks kui keskkonnaloa taotlemiseks vajaminevat ressursi- ja ajakulu. Bauroc AS hinnangul on võimalik kaevandatavat jääkvaru Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu mäeeraldistel lubade kehtivuse ajal väljata, kuid kaevandamisega rikutud

ala tõenäoliselt korrastada ei jõuta. Selleks, et tagada mõlema mäeeraldise korrastamine soovitakse antud menetluse käigus hõlmata Metsaniidu karjääri mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu. Kuna lähenemas on keskkonnaloa L.MK/321856 kehtivuse lõpp taotletakse sama menetlusega ka keskkonnaloa pikendamist. Loa pikendamist taotletakse 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042. Kaevandamiseks taotletavat maavara kasutatakse ehituses ja poorbetooni tootmiseks. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindalaks taotletakse 35,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 57,06 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse liivamaardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 (3 aT) täielikult. Käesoleva taotlusega on mäeeraldise teenindusmaad laiendatud hõlmamaks alad, kus Bauroc AS omab täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 (kehtivusega kuni 14.06.2026) ja kus Bauroc AS omas täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 (kehtivus kuni 28.08.2023). Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse kogu alal ühiselt. Kogu taotletav ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks. Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 täielikult. Geoloogilise uuringu alusel võeti 21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele Toolse liivamaardla Toolse uuringuruumi täiteliiva aktiivne reservvaru 1129 tuh m³ (sh

563 tuh m³ allpool veetaset) 35,17 ha pindalal. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 26.06.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt (redaktsioon jõustus 01.06.2023). MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Maa-Ameti 04.12.2023 kiri nr 9-3/23/17662-3; KOTKAS 14.12.2023 nr DM-125205-14 (alates 01.01.2025 on maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus). Metsaniidu II liivakarjääril kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri keskosa kattub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo) leiukohaga (tunnus: KLO9108829), lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht (tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085). Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata) leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434). Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Mäeeraldisest lähim vooluveekogu on ca 110 m kaugusel ida suunas asuv Tigapalu oja (EELIS kood VEE1300011), ca 200 m kaugusel lääne-edela suunas asub Toolse jõgi (EELIS kood VEE1074100). Mäeeraldise lääneküljel asub tehisjärv(EELIS kood VEE2004980).

Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jääb riigiteede 17170 Võle-Vainupea-Kunda km 31,885- 31,963 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 1,018-1,388 kaitsevööndi piiresse kuni 12 m ulatuses. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara ja maaainest ning vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 kuhjata pinnast. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 71 lg 2 on riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast; Karjääris puuduvad kitsendusi põhjustavad üksikobjektid, kommunikatsioonid, hoonestus jne. Lähim elamumaa on Tigapõllu kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0417), mis jääb mäeeraldise lõunaosa idapiirist ~15 m kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusalal. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 27.06.2023 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Viru-Nigula Vallavalitsusele (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-6 ning küsis kohaliku omavalitsuse üksuselt 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-7 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Taotleja muutis 06.06.2025 (KOTKAS nr DM-125205-17) taotlust märkimisväärselt, millest tulenevalt küsiti täiendatud taotluse kohta kohaliku omavalitsuse üksuselt uuesti arvamust 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21.

Viru-Nigula Vallavalitsuse dokumendiregistris on 21.09.2023 korraldus numbriga 2-3/327 millega nõustutakse Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega. Keskkonnaametini kohaliku omavalitsuse kiri ei jõudnud, läbi Viru-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi leitud nõustuv otsus on registreeritud KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 11.09.2023 ning täiendavalt 26.06.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-6 ning täiendavalt 26.06.2025 kirjaga nr DM- 125205-20 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet on Metsaniidu II liivakarjääri menetluses väljastanud kaks menetlusse võtmise kirja ja teavitanud kaks korda menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tegu on menetlusveaga ja õige oleks olnud täiendatud taotluse esitamise järel teha täiendatud teavitamine, mitte teostada uus menetlusse võtmise protsess. Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus laekus Transpordiametilt ettepanek muudetavale loale kõrvaltingimuse seadmiseks 13.09.2023 kirjas nr 7.1-7/23/19497-2 (registreeritud KOTKAS 14.09.2023 nr DM-125205-8). Ettepanekut on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.5. Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ei esitanud loa menetluse ajal selle suhtes vastuväiteid. Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (XX.XX.2026 kiri nr DM-125205-X; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Eelnõu avalikustamise käigus esitas arvamuse … Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Bauroc AS-lt XX.XX.2026 kirjaga nr DM- 125205-X arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule X päeva jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks XX.XX.2026. Bauroc AS ….

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (registreeritud KOTKAS XX.XX.2026 nr DM-125205- X), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt 3.4.2.)

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse keskkonnaluba nr L.MK/321856 vastavalt Bauroc AS 06.06.2025 esitatud taotlusele nr T-KL/1019372-5. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse 11.09.2023 kirjaga nr DM-125205-7 ja täiendavalt 06.06.2025 kirjaga nr DM-125205-17 Viru-Nigula Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus nõustus 21.09.2023 korraldusega nr 2-3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse ja katend kasutatakse mäeeraldise korrastamisel või võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Bauroc AS pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra s.o kuni 03.07.2042, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Ettevõte kavatseb keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise järel jätkata karjääri materjali kasutamist ehitustöödel. Kaevandamist jätkatakse olemasolevast liivakarjäärist, ei rajata uut karjääri ja ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 3.2.2. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.2.3. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb loa muutmisest keeldumise aluseid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. -tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

-tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-125205-X. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus Viru-Nigula Vallavalitsus 21.09.2023 korraldusega nr 2- 3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega (MaaPS § 55 lg 2 p 11). - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Metsaniidu II liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

- mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 m (MaaPS§ 55 g 2 p 13). Loa muutmise taotlus on esitatud Keskkonnaametile 27.06.2023. Vastav säte jõustus 01.08.2023 seega on esitatud taotlus enne vastava sätte jõustumist ning keeldumise alust ei esine vastavalt

MaaPS § 1357. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1). Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Metsaniidu II liivakarjääri asub Pangametsa katastriüksusel (katastritunnusega 90201:001:0269), mille sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa . 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

3.4.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus Viru-Nigula Vallavalitsus 21.09.2023 korraldusega nr 2- 3/327 (KOTKAS 13.03.2026 nr DM-125205-26) Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa number L.MK/321856 muutmise taotlusega, sellele tingimusi seadmata. 3.4.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 kirjaga nr DM-125205-X Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti liivakarjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Lähim elamu jääb Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 44 m kaugusele kagu suunda Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistule. Karjäärialale jäävad mitmed kaitsealused liigid, kelle kaitseks seatakse keskkonnaloale ka täiendavad kõrvaltingimused. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel tuleb loa muutmisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud;

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu;

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.4.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. On põhjendatud määrata kõrvaltingimusteks kõik keskkonnameetmed, mida on nimetatud punktis 3.4.2. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste kandmisel on tuginetud eelhinnangus esitatud kaalutlustele. Eeltoodu alusel seab Keskkonnaamet Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloale nr L.MK/321856 järgmised kõrvaltingimused:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamise tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal; 13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse avalikustamisel laekus ettepanekuid … 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 25.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/321856

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Bauroc AS

Registrikood / Isikukood 10198948

Tegevuskoha andmed

Nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Aadress Pangametsa, Ojaküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 90201:001:0269

Territoriaalkood EHAK 5651

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pangametsa (90201:001:0269).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 809

Maardla nimetus Toolse

Maardla osa nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Metsaniidu II liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 35.13

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 57.06

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 179

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Poorbetoontoodete valmistamine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 1 129 tuh m³ 22.06.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Toolse liivamaardla geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.06.2008. a.)

Geoloogiafondi number 8019

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1461

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.10.2008

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks

korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamise tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud. 5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr

61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada; 8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus

90201:001:0417) suunale; 9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika

koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms; 11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb

perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli) pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine keelatud 15.03-31.08; 15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete kuhjamine ja raidmete põletamine.

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2026 2042 tuh m³ 1 067 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2042 0903 Viru-Nigula vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, metsa- ja rohumaa

3/4

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/4

EELNÕU

Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Bauroc AS 06.06.2025 esitatud Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa

nr L.MK/321856 muutmise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 21, § 6¹ lõigetele

3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa

nr L.MK/321856 muutmise taotlusele.

1.2. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse

menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette

nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud

kohtades;

1.2.2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks

turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku

korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib

pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada;

1.2.3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; •

1.2.4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu

(90201:001:0417), Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja

Päikese (90201:001:0331) katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas,

madalaima ja kõrgeima veetaseme perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või

vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse tõttu, on loa omaja kohustatud

rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

1.2.5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu

kinnistu puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575

ning määrama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri

09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus,

värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg,

Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel nõuetele vastava

kvaliteediga joogivee olemasolu.

1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb

vajadus töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada

kohalikku omavalitsust ja lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

1.2.7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

1.2.8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid

mäeeraldisel rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

1.2.9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,

katendivalli taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse

kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku

EELNÕU

täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid

(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine);

1.2.10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

1.2.11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07.

Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi,

mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud

metsatööd;

1.2.12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

1.2.13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike

(nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06.

1.2.14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08.

1.2.15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Bauroc AS (registrikood 10198948; aadress Virukivi/1, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-

Viru maakond) esitas Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise

taotluse (edaspidi taotlus) Keskkonnaametile 27.06.2023, mis on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 27.06.2023 dokumendina nr DM-125205-1. Nõuetekohane

täiendatud taotlus laekus Keskkonnaametile 23.08.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205-4).

2.2. Menetluse käigus täiendati taotlust 06.12.2023 (KOTKAS dokument nr DM-125205-9),

18.12.2024 (KOTKAS dokument nr DM-125205-9) ja 06.06.2025 (KOTKAS dokument nr DM-

125205-17). Bauroc AS poolt 06.06.2025 esitatud muudetud Metsaniidu II liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse raames taotletakse ka keskkonnaloa

pikendamist 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042.

2.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.4. Bauroc AS poolt 06.06.2025 esitatud keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlus on

EELNÕU

avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.06.2025. Keskkonnaamet teavitas

26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-20 keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse

saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

2.5. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmise taotluse 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21 Viru-Nigula

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Viru-Nigula Vallavalitsus tähtajaks (26.08.2025) oma

arvamust ei esitanud.

2.6. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse

menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe

saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab

kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 21 kohaselt, kui KeHJS § 6 lõikes 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist

muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise

keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal.

Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmist. Taotluse

kohaselt mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha. Metsaniidu II

liivakarjääri rajamise ja maavara kaevandamisega kaasnevaid mõjusid hindas AS Maves aastatel

2010-2011. KMH aruanne „Metsaniidu II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusega

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ Töö nr 9102 Tallinn, 2011 (edaspidi

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruanne) kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja

15.06.2011 kirjaga nr V 6-7/11/13764-4.

KeHJS § 11 lg 6 kohaselt kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju

ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on

tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata.

KeHJS § 11 lg 22 kohaselt tuleb enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsida

seisukohti kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning

KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Lähtuvalt eelnevast otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS §

61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017

määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lõige 5).

EELNÕU

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotlus, sh KeHJS § 6¹

lõike 1 kohane teave;

2. Keskkonnamõju hindamise aruanne „Metsaniidu II liivakarjääri maavara kaevandamise loa

taotlusega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (AS Maves, 2011;

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=226&represented_id=);

3. Maavarauuringud OÜ eksperthinnang „Kvaternaarisetete põhjaveeseirest Metsaniidu II

liivakarjääris kaevandamisel“ (2023);

4. Toolse liivamaardla geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.06.2008. a.)“

(R.Sinisalu, EGF 8019).

5. Keskkonnaameti 06.06.2022 kiri nr DM-119697-3;

6. Linnuekspert OÜ eksperthinnang „Metsaniidu ja Pangametsa maaüksuste kaitstava linnustiku

inventuur (KOTKAS 01.12.2022 nr DM-117900-3).“

7. Transpordiameti 27.06.2025 kiri nr 7.1-7/25/10722-2 (KOTKAS 27.06.2025 nr DM-125205-22);

8. Bauroc AS vastuskiri 26.08.2025 Transpordiameti 27.06.2025 märkustele (KOTKAS

01.09.2025 nr DM-125205-25);

9. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

10. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026);

11. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11. 2007

määrusega nr 13; https://viru-nigula.ee/kehtivad_uldplaneeringud);

12. Viru-Nigula valla üldplaneering (koostamisel olev; https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-

nigulas).

13. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

14. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/);

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist

ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Bauroc AS omab keskkonnaluba L.MK/321856 kehtivusega 03.07.2012 - 03.07.2027 täiteliiva

kaevandamiseks Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas

Ojakülas riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus 90201:001:0269). Metsaniidu

II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus

Bauroc AS omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 -

14.06.2026. Nii Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis

külgnevad omakorda endise Metsaniidu mäeeraldisega (katastritunnus 90201:001:0262), kus

Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317758 kehtivusega 28.08.2003-

28.08.2023. Metsaniidu II ja Metsaniidu mäeeraldised on nähtavad alljärgnevalt jooniselt 1.

EELNÕU

Joonis 1. Metsaniidu mäeeraldised ja Metsaniidu II mäeeraldis (Metsaniidu II liivakarjääri KMH

aruandest)

Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu mäeeraldiste alal esineb täiteliiv, mis ei ole kantud

keskkonnaregistrisse. Tegemist on maa-ainesega vastavalt maa-ainese lubade väljastamisel

kehtinud maapõuealasele regulatsioonile. Maa-ainese kaevandamiseks väljastatud

keskkonnalubasid ei ole võimalik pikendada ja kaevandamise jätkamiseks tuleks esmalt väljamata

jääkvaru kanda keskkonnaregistrisse vastava (geoloogilise) uuringu alusel ning seejärel taotleda

keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Nimetatud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on aga

ammendumas ja selle täiendav uurimine maavarade registrisse arvele võtmiseks ei ole enam

otstarbekas arvestades nii uuringuks kui keskkonnaloa taotlemiseks vajaminevat ressursi- ja

ajakulu. Bauroc AS hinnangul on võimalik kaevandatavat jääkvaru Metsaniidu karjääri ja

Metsaniidu mäeeraldistel lubade kehtivuse ajal väljata, kuid kaevandamisega rikutud ala

tõenäoliselt korrastada ei jõuta.

Selleks, et tagada mõlema mäeeraldise korrastamine soovitakse hõlmata Metsaniidu karjääri

mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu. Selleks

on alustatud KOTKAS menetlust M-125205. Kuna lähenemas on keskkonnaloa L.MK/321856

kehtivuse lõpp taotletakse sama menetlusega ka keskkonnaloa pikendamist. Loa pikendamist

taotletakse 15 aasta võrra. Kaevandamiseks taotletavat maavara kasutatakse ehituses ja

poorbetooni tootmiseks.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala

on 57,06 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse liivamaardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset

tarbevaru plokki 3 (3 aT) täielikult. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud hõlmamaks alad,

kus Bauroc AS omab täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 (kehtivusega

kuni 14.06.2026) ja kus Bauroc AS omas täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba

317758 (kehtivus kuni 28.08.2023). Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse kogu alal

ühiselt. Kogu taotletav ala korrastatakse tehisveekoguks ning metsa- ja rohumaaks.

EELNÕU

Geoloogilise uuringu alusel 21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele võetud

Toolse liivamaardla Toolse uuringuruumi 35,17 ha pindalal on täiteliiva aktiivne reservvaru 1129

tuh m³, sh 563 tuh m³ allpool veetaset.

Kaevetööde käigus jäetakse mäeeraldise äärealadel (peale Metsaniidu karjääri ja Metsaniidu

mäeeraldistega külgneva ala) osa liiva kaevandamata. See on vajalik selleks, et kujundada

ammendatud kaeveala nõlvad veepealses osas peamiselt nõlvusega 1:2 ja veealuses osas

nõlvusega 1:5. Taotletava mäeeraldise perimeeter on 4813 m, sh külgnemine Metsaniidu

mäeeraldisega 1197 m ulatuses. Seega nõlvatervikutes jääb liiv kaevandamata 3616 m ulatuses.

Taotletaval mäeeraldisel on täiteliiva aktiivne tarbevaru 1129 tuh m3, millest kaevandatav varu

on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³.

Kogu ala on suures osas metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist raiuda alal

kasvav mets ja juurida kännud. Seejärel tuleb eemaldada katend, mis käsitletaval alal koosneb

kasvukihist. Kasvukihi keskmine paksus on 0,51 m, katendi kogumaht on 179 tuh m3 .

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,21 m (1,0-6,4 m), millest allpool veetaset on 1,60 m (0-

4,0 m). Maavara saab kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal

ja siis madalamal paiknev varu. Veepealse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Veealune maavara väljatakse samuti ekskavaatoriga. Esmalt tõstetakse vee alt

väljatud liiv valli nõrguma ja seejärel laetakse see veokitele. Veekõrvaldust karjääris ei toestata,

vett alalt välja ei juhita. Liiva laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga. Liiva

väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Materjali töötlemist karjääris ei toimu. Konkreetne

kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise

keskkonnaloas.

Pärast kaevandamist korrastatakse ala valdavalt veekoguks, vähemal määral metsa- ja rohumaaks

(maatulundusmaa). Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks

on mäeeraldise nõlvade kujundamine. Nõlvade korrastamisega saab algust teha paralleelselt

kaevandamisega. Metsamaaks ja rohumaaks korrastamisel laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale

alalt varem kooritud kattepinnas. Ala korrastamiseks piisab metsamaaks korrastamisel

minimaalselt 0,7 m paksusest kattepinnase kihist, rohumaaks korrastamisel 0,1 m paksusest

kattepinnase kihist. Seega kasutatakse kaevandatud ala korrastamisel ära kooritud kattepinnas

mahus vähemalt 66 tuh m³. Täiendavalt nõlvade ja saarte kujundamiseks vajalik katendi kogus

sõltub korrastamise projektist. Kattepinnast, mida ei kasutata korrastamisel on võimalik

võõrandada vastavalt selle turustamise võimalustele või täiendava kihina kasutada karjääri

nõlvadele ja põhja katmisel paksemalt kui 0,7 m või 0,1 m kihina.

Kaevandatud maa korrastamisele võib avaldada mõju kaevandamisel kujunev veetase. Seega on

korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida kas ja millises ulatuses tegelik veetase

karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine lahendada lähtuvalt kujunevast olukorrast.

Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet

arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse

korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Lääne-Viru maakonnaplaneering

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu

2030+ (väärtused, konfliktid, riigikaitse) kohaselt liivamaardla alale, Metsaniidu karjääri

mäeeraldis ja Metsaniidu mäeeraldis (edaspidi ka Metsaniidu mäeeraldised) üldplaneeringus

liivamaardla alana ära märgitud ei ole. Mäeeraldised jäävad osaliselt rohelise võrgustiku alale.

Planeeringus on toodud, et roheline võrgustik võib ristuda või osaliselt kattuda teatud

EELNÕU

infrastruktuuridega nagu teed, prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad, sadamad, tootmisalad

jms, mis võib põhjustada konfliktolukordi. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maardlate

kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel

maastikel. Mäeeraldised nimetatud aladele ei jää, kuid Metsaniidu II liivakarjäär piirneb I klassi

väärtusliku maastiku alaga. Lisaks on üldplaneeringus märgitud:

• uute kaevanduste planeerimisel tuleb alati hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust

kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate

teede kandevõime tõstmiseks;

• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel liiva ja kruusa ulatuslikku

kasutuselevõttu tuleb võimalusel vältida.

Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmisel tehakse koostööd

Transpordiametiga, kes hindab riigitee kandevõime vastavust kavandatavale tegevusele.

Keskkonnaamet arvestab Transpordiameti seisukohtadega, vajadusel on võimalik

Transpordiameti ettepanekul rakendada meetmeid avalikult kasutatavate teede kandevõime

tõstmiseks. Metsaniidu II liivakarjäär jääb rannajoonest ca 1 km kaugusele. Tegemist on

liivamaardla alaga, seega on maakonnaplaneeringus sellega arvestatud, et seal juba eksisteerib

liivakarjäär või rajatakse see tulevikus. Antud juhul on tegemist 2012. aastal välja antud

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise menetlusega. Lähtuvalt eelnevalt väljatoodud

asjaoludest, vastuolu Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga ei ole.

Kehtiv Viru-Nigula valla üldplaneering

Kehtivas Viru-Nigula valla üldplaneeringus (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11.2007

määrusega nr 13) on Toolse liivamaardla ala kaardile kantud maardla alana ning ka seletuskirjas

on Toolse liivamaardla valda jäävate maardlate nimekirjas välja toodud. Lisaks on seletuskirjas

välja toodud, et kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui maapõueseadus

ei sätesta teisiti. Kaevandamisloa omanikul on loa alusel õigus valmistada mäeeraldis ja

mäeeraldise teenindusmaa ette maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks, eemaldada

maavara looduslikust seisundist, korraldada kaevise vedu kaevandamisalal, valmistada kaevis ette

edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks ja teha mäeeraldise piires täiendavaid geoloogilisi

uuringuid ilma uuringuloata. Rohevõrgustiku kaardi alusel jääb liivamaardla rohekoridori ning

lõuna osas konflikti alale. Üldplaneeringus on täpsustamata, milles konflikt seisneb, kas ristmikus

või maardlas. Arvestades, et tegemist on maardla alaga üldplaneeringu kohaselt, mis näeb

kaevandamist ette maardla alal kaevandamisloa alusel, siis üldplaneeringuga vastuolu puudub.

Lisaks rikastab maastikku ja loob uusi elupaiku peale kaevandamist ja ala korrastamist tekkiv

veekogu, mis rohevõrgustiku seisukohast on pigem positiivne.

Koostamisel olev Viru-Nigula valla üldplaneering

Haldusreformijärgse Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 83.

Käeolevaks hetkeks ei ole uus üldplaneering veel kehtestatud. Koostamisel olevas

üldplaneeringus on mäetööstuse alana näidatud mitte enam kogu Toolse liivamaardla ala vaid

ainult Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala. Lisaks ei jää Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala enam

rohevõrgustiku alale. Liivakarjäär piirneb kõrgendatud avaliku huviga alaga (KAH) põhja, ida ja

kagu osas.

Mäetööstuse maa-alale (hõlmab olemasolevaid mäeeraldisi koos teenindusmaaga) on

üldplaneeringu ptk-s 3.5.11 kehtestatud tingimused, millest asjakohasemad ja olulisemad antud

juhul on:

EELNÕU

• Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus;

• Kvaliteetne elukeskkond peab säilima ka siis, kui toimub kaevandamine;

• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel tuleb liiva ja kruusa ulatuslikku

kasutuselevõttu üldjuhul vältida. Ulatuslik kasutuselevõtt on konkreetse

kasutuselevõtukoha olemasolevate pinnavormide või maastikupildi muutmine. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rannaala puhke- ja maastikuväärtustele;

• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku

ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele ja metsanduslikule kasutusele.

• Kaevandamisloa menetluse käigus tuleb hinnata kaevandamisega kaasnevat mõju

piirkonna teede kandevõimele, liikluskoormusele ning määratleda avalikel teedel

transpordiga kaasnevad keskkonnahäiringud. Mõjude leevendamiseks tuleb tee omanikul

sõlmida kokkulepped kaevandamisloa taotlejaga;

• Kaevandamise kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi

ning masinate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra,

vibratsioon) ja inimeste elukeskkonnale ning tagada, et tegevusega ei põhjustata olulisi

keskkonnahäiringuid;

• Kasutuselevõetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas

põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana. Karjääri korrastamise suund tuleb

määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga. Tuleb tagada, et maa-

ala sobitub ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele

inimestele või loomadele;

• Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et see sobitub

ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või rohevõrgustiku

aladega.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus,

üldplaneeringus toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas 26.06.2025 kirjaga nr DM-125205-21 Viru-Nigula Vallavalitsust

keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama

kirjaga taotluse kohta arvamust. Viru-Nigula Vallavalitsus tähtajaks (26.08.2025) oma arvamust

ei esitanud.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmist, et

hõlmata Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis kehtiva keskkonnaloaga

Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega

15 aasta võrra.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis paikneb Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojaküla

külas mäetööstusmaana arvel oleval riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (katastritunnus:

90201:001:0269) ja teenindusmaa ka katastriüksusel Metsaniidu (katastritunnus:

90201:001:0262, kinnistul paikneb Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis).

Metsaniidu II liivakarjääri seletuskirja kohaselt asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt

allpool põhjaveetaset. Maavara kavandatakse kaevandada vett karjäärist välja juhtimata.

Metsaniidu mäeeraldise, Metsaniidu karjääri mäeeraldise ja Metsaniidu II liivakarjääri riigivara

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja

EELNÕU

Ruumiamet (varasema nimega Maa-amet). Maa-amet andis oma kirjaga (KOTKAS 24.08.2023

dokument nr DM-125205-5) nõusoleku, et Metsaniidu II liivakarjääri (luba nr L.MK/321856)

teenindusmaa laiendatakse kogu Metsaniidu kinnisasjale (katastritunnus 90201:001:0262).

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha.

Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3

täielikult.

Aastatel 2007–2008 tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Toolse liivamaardla geoloogilise uuringu,

mis on Metsaniidu II liivakarjääri hõlmatud maavara aluseks. Geoloogilise uuringu alusel võeti

21.10.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1461 arvele Toolse liivamaardla Toolse

uuringuruumi täiteliiva aktiivne reservvaru 1129 tuh m³ (sh 563 tuh m³ allpool veetaset) 35,17 ha

pindalal. Kaevandatav varu 1067 tuh m³ ja maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on

75 tuh m³. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on

kasutatav kogu eemaldatud katend, mille kogumahuks on 179 tuh m3. Katend on kasutatav

kaevandatud maal maapinna ja nõlvade tasandamiseks ja vajadusel saarekeste kujundamiseks.

Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja metsa- ning rohumaaks. Korrastamisel tuleb

tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Lõplik

korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.

Maavara leiukoht kujutab väheliigestatud lauget jääjärvetekkelist rannavalli. Uuringute andmeil

on kattekihi paksus 0,15-2,0 m (keskm 0,95 m), millest kasvukihti 0,05-0,3 m (keskm 0,15 m).

Kattekihi ülejäänud osa moodustavad kruusasegune saviliiv ja organikasegune peenliiv.

Kasulikuks kihiks on horisontaalkihiline valkjas-kollane peenliiv, paksusega 3,15-7,3 m (keskm

4,22 m). Liivakihi lamamiks on savimoreen. Veetase oli 1958. a. uuringuandmete põhjal

maapinnast 0,65-2,50 m sügavusel (abs kõrgusel EH2000 38,52-39,92 m). Veetase alanes põhja

suunas. Vettandvaks kihiks on üheilmeline ülipeeneteraline liiv ja vettkandvaks savi või

saviliivmoreen. Alal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Uuringualale

rajatud puuraukudes, kus esines poorbetooni valmistamiseks sobivat liiva, oli veetase maapinnast

1,0...4,2 m sügavusel. Kaevandamisel ei kavandata veetaset karjääris alandada. Maavara saab

kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja siis madalamal

paiknev varu. Nii veepealse kui ka veealuse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Oodatav veetase karjääri veekogus pärast kaevandamist on 37,7 m.

Metsaniidu II liivakarjäär külgneb lääne osas Metsaniidu karjääri mäeeraldisega, kus Bauroc AS

omab täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Nii

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis kui Metsaniidu karjääri mäeeraldis külgnevad omakorda

endise Metsaniidu mäeeraldisega, kus Bauroc AS omas täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba

317758 kehtivusega 28.08.2003 - 28.08.2023 (joonis 1). Metsaniidu II liivakarjäär külgneb

edelast ja loodest katastriüksusega 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee (tunnus: 90201:001:1100) ja

kirdest, idast ning kagust katastriüksusega Kunda metskond 35 (tunnus: 90201:001:0268).

Lõunast piirneb Metsaniidu II liivakarjäär katastriüksusega 17172 Kunda-Selja tee (tunnus:

90201:001:1090).

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht

(tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis

daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus

columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria

kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter

nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II

EELNÕU

kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085).

Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata)

leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria

taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434).

Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Mäeeraldise teenindusmaa lähim vooluveekogu on ca 110 m kaugusel ida suunas asuv Tigapalu

oja (EELIS kood VEE1300011), ca 200 m kaugusel lääne-edela suunas asub Toolse jõgi (EELIS

kood VEE1074100). Mäeeraldise lääneküljel asub tehisjärv(EELIS kood VEE2004980).

Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jääb riigiteede 17170 Võle-Vainupea-Kunda km 31,885-

31-963 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 1,018-1,388 kaitsevööndi piiresse kuni 12 m ulatuses.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 3 on teekaitsevööndis keelatud kaevandada maavara

ja maaainest ning vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 kuhjata pinnast. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda vaid kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 71 lg 2 on riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast;

Karjääris puuduvad kitsendusi põhjustavad üksikobjektid, kommunikatsioonid, hoonestus jne.

Lähim elamumaa Tigapõllu (katastritunnus: 90201:001:0417) jääb mäeeraldise lõunaosa

idapiirist ~15 m kaugusele. Karjäär ei asu tiheasustusalal.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks. Kuna kogu ala on

suures osas metsaga kaetud, tuleb enne kaevandamise alustamist raiuda alal kasvav mets ja juurida

kännud. Seejärel tuleb eemaldada katend, mis käsitletaval alal koosneb kasvukihist. Kasvukihi

keskmine paksus on 0,51 m, katendi kogumaht on 179 tuh m3. Karjääri avamise järgselt on

peamised energiatarbijad karjääris töötavad seadmed ja masinad, mis kasutavad energiat maavara

kaevandamiseks ning kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Kuna karjääris veetaset

kaevandamisel ei alandada, puudub vajadus energiat kasutada vee välja pumpamiseks.

Väljavedu liivakarjäärist on seni toimunud riigiteele 17170 Võle-Vainupea-Kunda erinevatest

asukohtadest - km 30,147; km 30,42; km 30,96. Transpordiamet on oma 27.06.2025 kirjas nr 7.1-

7/25/10722-2 (KOTKAS 27.06.2025 nr DM-125205-22) märkinud, et enne kaevandamistööde

alustamist tuleb riigiteel 17170 materjalide väljaveoks kasutatavad ristumiskohad km 30,147 ja

30,96 rekonstrueerida, sest seal olevad ristmikud ei vasta maavara väljaveoks sobilikele

tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti

koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Ristumiskoht km 30,42 tuleb

sulgeda. Lisaks märkis Transpordiamet, et lahendada tuleb riigitee 17170 ääres olevate

pinnasevallide küsimus ning uusi pinnasevalle riigitee 17170 äärde rajada ei tohi.

Bauroc AS on vastanud Transpordiameti 27.06.2025 kirjas välja toodud märkustele 26.08.2025

(KOTKAS 01.09.2025 nr DM-125205-25) ning selgitanud, et olemasolevad pinnasevallid on

rajatud enne ehitusseadustiku jõustumist vastu võetud kaevandamise projekti ja kehtiva

kaevandamisloa alusel, kirjale lisati asjakohane OÜ Mäemees töö nr 24-12 joonis 1 „Kattepinnase

puistangute teisaldamise skeem“. Vallid on rajatud karjääri teenindusmaale. Bauroc AS on valmis

olemasolevad kaevandamise projekti alusel rajatud vallid korrastamise käigus sirgestama,

lähtudes Transpordiameti poolt esitatavatest nõuetest. Lähtuvalt eelnevast kulub mõningal määral

energiat ka nendeks tegevusteks. Uusi pinnasevalle riigitee 17170 juurde ei rajata.

Seoses väljaveoteedega selgitas Bauroc AS, et Metsaniidu II liivakarjäärist (s.o Pangametsa

kinnistult, katastritunnus 90201:001:0269) kavandatakse kasutada materjali väljaveoks

Kronskalda teed (tee number 9020541) Võle-Vainupea-Kunda teele (tee number 17170).

EELNÕU

Konkskalda teed kasutab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsa väljaveoks. RMK

kinnitas 08.08.2025 kirjas, et RMK-l puuduvad vastuväited Konkskalda tee kasutamise osas

karjäärist liiva väljaveo korraldamiseks. Metsaniidu II liivakarjäär külgneb Metsaniidu karjääri

mäeeraldisega (kinnistul Metsaniidu, katastritunnus 90201:001:0262), kus Bauroc AS omab

täiteliiva kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 kehtivusega 14.06.2001 - 14.06.2026. Bauroc

AS on valmis sulgema varem maarava väljaveoks kasutatud ristumiskoha riigitee 17170 km

30,42. Ristumiskoha riigitee 17170 km 30.96, saab Bauroc AS sulgeda pärast keskkonnaloa nr

317757 kehtivuseaja lõppemist 14.06.2026, peale selle loa alusel kaevandatava varu

ammendamist.

Ristumiskohtade km 30,147 ja 30,96 rekonstrueerimisega seoses märgib Bauroc AS, et

Pangametsa kinnistu (katastritunnus 90201:001:0269) omanikuks on Eesti Vabariik ja

ristumiskohta km 30,147 kasutatakse juba praegu RMK poolt metsamaterjali väljaveoks.

Transpordiamet väljastab kirja kohaselt EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti

koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Ristumiskoha rekonstrueerimine ei

ole Bauroc AS kontrolli all, sest Bauroc AS ei saa esitada ristmiku rekonstrueerimiseks

projekteerimistingimuste taotlust ega asuda tee omaniku asemel ristmikku rekonstrueerima.

Ristumiskoha rekonstrueerimise kohustust ei saa keskkonnaloaga panna Bauroc AS le. Ristmiku

rekonstrueerimine kolmanda isiku poolt (nagu Eesti Vabariik riigivara volitatud asutuse Maa- ja

Ruumiameti kaudu) ei saa maapõueseaduse § 56 kohaselt olla kaevandamisloa

reguleerimisesemeks. Isegi, kui Konkskalda tee ristumiskoha rekonstrueerimine osutub

vajalikuks, toimub selleks vajalik menetlus väljaspool keskkonnaloa reguleerimisala.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Täiteliiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket, samuti maastikupildi visuaalset

muutust ja võimalikku mõju põhjaveele. Käesolevalt on tegemist olemasoleva keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmisega ja Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamise keskkonnamõju on

hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes.

Pinna- ja põhjavesi

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks vooluveekoguks on Tigapalu oja (tunnus:

VEE1300011) 110 m kaugusel ida suunas, Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest ca 200 m

lääne-edela poole jääv Toolse jõgi (tunnus: VEE1074100). Mäeeraldisest kirde poole jääb kraavide

võrgustik. Metsaniidu II liivakarjäär jääb Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise kaardi

kohaselt nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Karjäär asub veelahkmealal, kus põhjavesi

voolab kirde, edela ja loode suunas. Mäeeraldisest läänes, teisel pool Võle – Vainupea – Kunda

maanteed asub mahajäetud liivakarjäär (kat. tunnused: 90201:001:0116 ja 90201:001:0440), mis

on osaliselt täitunud veega. Veetase Toolse jões on absoluutkõrguste vahemikku 25–27 m.

Mäeeraldisest kirde poole jääva kraavide võrgustiku veetase jääb absoluutkõrguste vahemikku 37,8–

40,0 m. Nii jõgi kui kraavid suubuvad Kunda lahte.

Metsaniidu II liivakarjäär paikneb Balti jääjärve (lgIII) rannavallil, mille maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 39 m maardla loodeosas kuni 44 m kaguosas. Uuringute

andmeil on kattekihi paksus 0,15-2,0 m (keskm 0,95 m), millest kasvukihti 0,05-0,3 m (keskm

0,15 m). Kattekihi ülejäänud osa moodustavad kruusasegune saviliiv ja orgaanika segune

peenliiv. Katend (kasvukihist) karjääri rajamisel eemaldatakse. Kattekihi eemaldamisel suureneb

otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus (mullakiht täidab olulist osa sademevee

sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud

veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem

kogus sademeveest jõuab põhjavette.

EELNÕU

Eksperthinnangu kohaselt on liivakihi paksus on 1,0–6,4 m, keskmiselt 3,2 m, kihi lamam jääb

absoluutkõrguste vahemikku 35,0–41,1 m. Lamamiks on hall vedelplastne savi, mille kihi paksus

ulatub ligikaudu 14 meetrini (savikihi põhja absoluutkõrgus on 13,6 m). Esimese veekihina levib

liivas kvaternaarisetete sademetest toituv vabapinnaline põhjaveekiht, mille vee voolusuund

jälgib maapinna reljeefi (kagust loodesse). Maardla alal levivat kvaternaarisetete põhjaveekihti

dreenivad nii edelas voolav Toolse jõgi kui kirdes asuvad kuivenduskraavid, sh Tigapalu oja.

Karjääri kagunurga lähedal asuva Tigapõllu kinnistu juures on põhjavee voolusuund liivakarjääri

poole.

Metsaniidu II liivakarjääris asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset,

kuid maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset alandamata,

mistõttu eeldatavalt kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjuta. Maavara saab

kaevandada kahe astmega, esmalt keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja siis madalamal

paiknev varu. Nii veepealse kui ka veealuse maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit. Veealuse maavaravaru kaevandamisel tõstetakse esmalt vee alt väljatud liiv valli

nõrguma ja seejärel laetakse alles veokitele.

Maavarauuringud eksperthinnangu kohaselt võib kaevandamise käigus veetase alaneda kuni 25

cm. Kui Metsaniidu II uuringualale (2008) rajatud puuraukudes oli veetase maapinnast 1,0–4,2

m sügavusel, abs. kõrgusel 37,5–40,7 m, siis kaevandamisel oleks maksimaalne veetase 1,25–

4,45 m. See 25 cm taastub perioodiga, mil kaevandamist ei toimu ehk ööpäeva jooksul.

Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem,

kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades

kaasaegset, tehniliselt korras ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat ning neid regulaarselt hooldades,

on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes on hinnatud kaevandamise mõju põhja ja pinnaveele.

KMHst lähtuvalt on seatud olemasolevale keskkonnaloa nr L.MK/321856 leevendusmeetmed.

Praegusele kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/321856 on seatud kõrvaltingimus nr 8:

- Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava

tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.

Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt:

Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Karjääris töötava seadme tehnilise

rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada.

Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ning Päästeametit.

Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei ole ette näha ohtu vee reostusele.

Lisaks on kehtival keskkonnaloal järgmised kõrvaltingimused 3, 4 ja 5, mis on seotud ümbruskonna

EELNÕU

kinnistute kaevudega:

- Enne loodepoolse etapi ettevalmistust tuleb lahendada Põdra talu veevarustus uue salv- või

puurkaevu näol.

- Tagada Sadulsepa, Aini, Linnupesa, Jõeoru, Vahtra, Põdratalu ja Uuetoa kinnistutel paiknevates

kaevudes kvaliteetse joogivee olemasolu. Kinnistute kaevudest teostada 1 korda aastas joogivee

kvaliteedi kontrolli näitajate osas vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusele nr 82

“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

- Teostada Kalda Põdratalu ja Vahtramäe talude kaevudes veetaseme mõõtmist 1 korda aastas.

Maavarauuringud OÜ koostas 2023. aastal ekspertarvamuse „Kvaternaarisetete põhjaveeseirest

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamisel“, kus on selgitatud puurkaevude lisandumist

ümbruskonnas ja osade kaevude seiramise ebamõistlikkust, sest nende kaevude toitala asub teisel

pool Toolse jõge ja ei ole kaevandamisega Metsaniidu II karjääris kuidagi seotud.

Eksperthinnangus tuuakse välja, et Jõeoru ja Vahtra kinnistu salvkaevude seiresse võtmine ei ole

mõistlik, sest nende kaevude toitala asub teisel pool Toolse jõge ja ei ole kaevandamisega Metsaniidu

II karjääris kuidagi seotud. Sadulsepa, Linnupesa ja Uuetoa jäävad Metsaniidu II liivakarjäärist ca

0,4 km kaugusele, nende salvkaevude toiteala on Kunda linna piirkonnas ja kaevandamine karjääris

kaevude veetasemele mõju ei avalda (Joonis 5).

Võttes arvesse eksperthinnangus antud soovitusi on ettepanek muuta ja asendada keskkonnaloa nr

L.MK/321856 kõrvaltingimused 3, 4 ja 5, mis on seotud ümbruskonna kinnistute kaevudega

järgnevate tingimustega:

• Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417),

Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331)

katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme

perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse

tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

• Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu

puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4

punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH,

üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel

nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

Keskkonnaamet eemaldab loast kõrvaltingimuse „Enne loodepoolse etapi ettevalmistust tuleb

lahendada Põdra talu veevarustus uue salv- või puurkaevu näol“, sest kinnistul asub puurkaev

EELIS kood PRK0061170.

Peatükis esitatud hinnangu kohaselt ei avalda kaevandamistegevus eeldatavasti mõju piirkonna

põhja- ja pinnaveele ega lähedal asuvate majapidamiste kaevude veetasemele ja veekvaliteedile.

Eeltoodud hinnangu kontrollimiseks sätestatakse loas asjakohased seirenõuded.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja

töötlussõlm. Samuti põhjustab müra transport.

Transpordimasinal on müratase normeeritud, kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja

EELNÕU

suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama

valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena,

mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel.

Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 59 dB, siis 200 m kaugusel on see 53 dB

ja 400 m kaugusel oleks müratase 47 dB.

Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad

toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra.

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71).

Metsaniidu II liivakarjääri lähiala saab käsitleda määruse nr 71 lisa 1 kohaselt II kategooria alana,

kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad

reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim elamumaa Tigapõllu katastriüksusel (katastritunnus:

90201:001:0417) jääb mäeeraldise idapiirist ~15 m kaugusele, Aasametsa (katastritunnus:

90201:001:0253) ~ 150 m kaugusele. Teisele poole Kunda-Selja teed jääb ~100 m kaugusele

Mattiase kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0058), ~ 140 m kaugusele Aini (katastritunnus:

90201:001:0329) ja ~160 m kaugusele Päikese kinnistu (katastritunnus: 90201:001:0331).

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes on müra levikut mudeldatud ja jõutud järeldusele, et

päevane piirtase on ületatud Põdratalu (praegune Tigapõllu) juures, kui täiteliiva laadimine

toimub mäeeraldise talupoolses osas (laadur on mäeeraldise piirist 30 m kaugusel). Laaduri

märkimisväärne mõju paralleelselt maanteega ulatub 200 m kaugusele. Leevendava meetmena

soovitati kuhjata kooritav pinnas karjääri piirile 3 m kõrgusesse valli. Peale müra vähendab see

ka liiva ja lume kannet lagedalt alalt taluhoovi. Mudeldamisest nähtus, et kaevandamisest

põhjustatud liiklustiheduse tõus (laadur töötab karjääri loodepoolses osas) müra piirtaseme

ületamist ei põhjusta. Põdra talu (Tigapõllu) õuel on kaevandamise välisel perioodil müratase

vahemikus 40-45 dB(A) ja kaevandamise ajal (laadur kaugel) vahemikus 45-50 dB(A). Viimane

vastab I kategooria (looduslikud puhkealad jne) kõige rangemale päevanormile (taotlustase

planeeritavatel aladel).

Kokkuvõtlikult on KMH välja toodud, et kaevandamine mäeeraldise kaguservast kaugemal kui

200 m ei avalda müra seisukohast ümbruskonna elanikele olulist negatiivset mõju. Kaevandamine

mäeeraldise kaguservale lähemal kui 200 m põhjustab mürataseme tõusu Põdra talus (Tigapõllu),

kuid see ei ületa kriitilist taset. Leevendusmeetmena tasub kaaluda pinnasest 3 m kõrguse valli

kuhjamist Põdra talu (Tigapõllu) juurde mäeeraldise piirile.

KMH tulemustest lähtuvalt on kehtival keskkonnaloal nr L.MK/321856 seatud järgmine

kõrvaltingimus nr 6:

- Kooritav pinnas kuhjata Põdra talu juurde mäeeraldise piirile 3 m kõrgusesse valli (müra, liiva

ja lume kande vähendamiseks taluhoovi).

Antud tingimuse sõnastus vajab ajakohastamist. Ettepanek on kõrvaltingimus nr 6 ajakohastada

seoses kinnistu nime muutumisega ja sõnastada ümber järgnevalt:

Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel

rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale.

Arvestades lähimate elamumaade lähedust on ettepanek seada keskkonnaloale kõrvaltingimus ka

töö aja kohta:

EELNÕU

Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00. Keelatud on

maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada

nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja

lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek.

Taotleja seletuskirjas toodud müra hinnangu alusel võib tekkida kehtivate müra piirväärtuste

ületamine lähimal elamumaal (Tigapõllu). Taotleja poolt esitatud leevendusmeetme efektiivsuse

kontrolliks seab Keskkonnaamet järgmise tingimuse:

Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk

olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui esineb

vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid

meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine).

Tolm

Metsaniidu II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu

tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt

on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest

väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul

on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum

puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav

keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Mäemasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku

niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale

võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata

kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada

heiterohkemate tegevuste teostamisega ajal, kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus).

Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel

niisutustehnoloogiaid, näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.

Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Karjääris ~113800 tonni kaevise

kaevandamisel ja laadimisel on tekkivate tahkete osakeste aastane heitkoguse summa 0,307 tonni,

mis ei ületa määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud PM-sum künniskogust

1 tonn aastas.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes hinnati tolmu ja PM10 osakeste levikut täiteliiva

laadimisel ning jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulise negatiivse mõjuga

EELNÕU

õhusaastet.

Arvestades lähimate elamumaade lähedust on ettepanek seada keskkonnaloale kõrvaltingimus

tolmuheite vähendamiseks:

Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Metsaniidu II liivakarjääri töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu

kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt

negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Metsaniidu II liivakarjääris

kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega

hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Metsaniidu II liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend leiab kogu

mahus kasutust, seega ei teki Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel

jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 71 kohaseid kaevandamisjäätmeid.

Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed

jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal vallidesse (sh leevendusmeetmena idapiirile) ja seda kasutatakse

jooksvalt karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise

käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse

reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang

realiseeritakse. Karjääris ei kavandata jäätmehoidla käitamist, mis JäätS § 73 lõike 2 punkti 8

kohaselt vajaks käitamiseks jäätmeluba. Vastavalt maapõuseaduse § 50 lõikele 6 tuleb

kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel, antud juhul ei ole

kaevandamisjäätmekava vajalik. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud jäätmed

tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja

käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

EELNÕU

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan. Alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek

keskkonnaloas olevat reostuse vältimise kõrvaltingimust muuta ja täpsustada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Metsaniidu II liivakarjääri asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojakülas Pangametsa

katastriüksusel (katastritunnus 90201:001:0269), kus Bauroc AS omab kehtivat maavara

kaevandamise keskkonnaluba number L.MK/321856 (kehtiv kuni 03.07.2027). Lisaks omas

Bauroc AS Metsaniidu mäeeraldisel (katastritunnus 90201:001:0262) maa-ainese

kaevandamisluba number 317758 (kehtis kuni 28.08.2023) ja omab Metsaniidu karjääri

mäeeraldisel (katastritunnus 90201:001:0262) maa-ainese kaevandamisluba number 317757

(kehtiv kuni 14.06.2026). Bauroc AS taotleb Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloa nr

L.MK/321856 muutmist, et hõlmata Metsaniidu mäeeraldis ja Metsaniidu karjääri mäeeraldis

kehtiva keskkonnaloaga Metsaniidu II liivakarjääri teenindusmaa koosseisu ning pikendada

keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra, st kuni 03.07.2042.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha ja teenindusmaa pindala 57,06 ha.

Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr 809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3

täielikult. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks

on 75 tuh m³. Mäeeraldise teenindusmaad on laiendatud hõlmamaks alad, kus Bauroc AS omab

täiteliiva (maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317757 ja kus Bauroc AS omas täiteliiva

(maa-aines) kaevandamiseks keskkonnaluba 317758. Kaevandatud maa korrastamist

kavandatakse kogu alal ühiselt.

Kuna kogu Metsaniidu II liivakarjääri ala on suures osas metsaga kaetud, tuleb enne

kaevandamise alustamist raiuda alal kasvav mets ja juurida kännud. Seejärel tuleb eemaldada

katend, mis käsitletaval alal koosneb kasvukihist. Kaevandamise tulemusel kujuneb alale

muutliku põhja kõrgusega süvend. Pärast kaevandamist on seega võimalik ala korrastada

veekoguks ja maismaaosa metsa ja rohumaaks (maatulundusmaa). Korrastamistöödega

alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise nõlvade kujundamine.

Nõlvade korrastamisega saab algust teha paralleelselt kaevandamisega. Metsamaaks ja

rohumaaks korrastamisel laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas.

Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on

toodud ptk-s 3.1.1. Metsaniidu II liivakarjääri ala on nii Lääne-Viru maakonnaplaneeringus kui

ka Viru-Nigula valla üldplaneeringus ette nähtud liivamaardla alana, kus on Bauroc AS omab

kehtivat maavara kaevandamise keskkonnaluba number L.MK/321856. Metsaniidu mäeeraldisel

ja Metsaniidu karjääri mäeeraldisel on maa-ainese kaevandamine juba toimunud või veel toimub.

Lähtuvalt eelnevast maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille

lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.

Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt

tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus.

EELNÕU

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Metsaniidu II

liivakarjääri mäeeraldise pindala on 35,13 ha. Mäeeraldis hõlmab Toolse maardla (registrikaardi nr

809) täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 3 täielikult. Kaevandatav varu on 1067 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 75 tuh m³. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on

tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise

käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid hilisemalt on see taastatav karjääriala

korrastamisega looduskeskkonda sobivalt. Metsaniidu II liivakarjääri ala kavandatakse korrastada

veekoguks ja vähesemal määral metsa ja rohumaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja

korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga

ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi

ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu

tiheasustusalal, lähimateks tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida suunas asuv Kunda linn

ning 550 m kaugusel edelas asuv Kaliküla. Kaliküla ja karjääri vahelt voolab läbi Toolse jõgi.

Karjääri ja mõlema tiheasustusala vahele jääb puhvrina metsane ala.

Kavandatava tegevuse alale ajalooliseid, kultuurilooliseid ning arheoloogilisi väärtuseid ei jää,

kuid mõjualasse (250 m) jäävad pärandkultuuri objektid Ojaküla karjamõis (seisund: hävinud,

objektist pole maastikul jälgi säilinud) Kunda metskond 34 kinnistul ja Tigapõllu metsavahikoht

(seisund hästi või väga hästi säilinud) Tigapõllu kinnistul. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kavandatav tegevus eelnimetatud

objekte ei kahjusta, kuna lõhkamisi jms tegevusi, mis võiks säilinud objekte mõjutada, ei tehta.

Tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastikuga, vaid alaga, mis on

reserveeritud nii Lääne-Viru maakonnaplaneeringus kui ka Viru-Nigula valla üldplaneeringus

liivamaardla alaks ja kus Bauroc AS omab kehtivat maavara kaevandamise keskkonnaluba

number L.MK/321856. Kehtiva Viru-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi alusel

jääb liivamaardla rohekoridori ning lõuna osas ka konflikti alale, kuid üldplaneeringus on

täpsustamata, milles konflikt seisneb, kas ristmikus või maardlas. Arvestades, et tegemist on

maardla alaga, mis näeb kaevandamist ette maardlas kaevandamisloa alusel, siis üldplaneeringuga

vastuolu puudub. Koostamisel olevas üldplaneeringus Metsaniidu II liivakarjääri maa-ala enam

rohevõrgustiku alale ei jää. Karjääri ala korrastamisel veekoguks ning metsa ja rohumaaks

muutub maastik mitmekesisemaks ja loob uusi elupaiku, mis on looduskaitseliselt, samuti ka

rohevõrgustiku seisukohast sobivaim lahendus.

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

EELNÕU

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Karjääri lõunaosas paikneb III kategooria kaitsealuse liigi kodukakk (Strix aluco) leiukoht

(tunnus: KLO9132129). Mäeeraldisele jääb II kategooriasse kuuluva veelendlase (Myotis

daubentonii) leiukoht (tunnus: KLO9124223) Metsaniidu kinnistule jääb väikeluige (Cygnus

columbianus bewickii) leiukoht (tunnus: KLO9127739). Idapiiril külgneb karjäär III kategooria

kaitsealuste liikide herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis) ja raudkull (Accipiter

nisus) leiukohtadega (tunnused vastavalt: KLO9127389; KLO9127392 ja KLO9128561) ja II

kategooria kaitsealuse linnu kanakull (Accipiter gentilis) leiukohaga (tunnus: KLO9128085).

Põhjas külgneb karjäär III kategooria kaitsealuse taimeliigi suur käopõll (Listera ovata)

leiukohaga KLO9316434. Teisele poole Võle-Vainupea-Kunda teed jääb III kaitsekategooria

taime aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (tunnus: KLO9355434).

Mõju kaitstavatele aladele ja liikidele on hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes, kus

kasutati linnustiku mõjude hindamisel ornitoloog Mati Kose koostatud ekspertarvamust. Ekspert

jõudis situatsiooni analüüsides seisukohale, et liivakarjääri laiendamine ei mõjuta otseselt,

kaudselt ega kumuleeruvalt Toolse looduskaitseala ja Toolse linnuala linnustiku looduskaitselist

seisundit. Kaevandamise laiendamise teadaolevaks ainsaks probleemiks tõi ekspert välja hiireviu

pesapaiga Metsaniidu kaevanduse kirdepiiril, mistõttu tuleks esialgu kuni pesa on aktiivses

kasutuses, kaevanduse laiendamisest hoiduda. Ekspert oli seisukohal, et karjääri ammendumisel

oleks looduskaitseliselt parim alal kujundada sobiva iseloomuga veekogudest ja lahtise pinnasega

liivikutest koosnev ala, mis pakuks soodsaid pesitsusvõimalusi mitmetele nende elupaikadega

seotud kaitsealustele linnuliikidele.

Kaitsealuste liikidega seoses on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks keskkonnalubadega

hõlmatud aladel läbi viia linnustiku inventuur, kuna peale KMH heakskiitmist (2011) on EELISes

registreeritud keskkonnalubadega seotud mäeeraldistel ning Metsaniidu II liivakarjääri ja Toolse

looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000180) vahelisel alal mitmeid kaitsealuseid liike

(Keskkonnaameti 06.06.2022 kiri nr DM-119697-3). Vastav linnustiku inventuur teostati

Metsaniidu ja Pangametsa maaüksustel 2022. aastal. Linnuekspert OÜ eksperthinnang

„Metsaniidu ja Pangametsa maaüksuste kaitstava linnustiku inventuuri käigus otsiti ka hiireviu

pesa, mille kohta on varasemast EELISes 15.04.2019 kirje, kus on märkusena toodud „pesa ei

olnud“. Antud välitööl seda kinnitati ja Keskkonnaametile on tehtud ettepanek olemasolev

hiireviu leiukoht KLO9108829 EELISest arhiveerida. Leiukoht KLO9108829 on 2026. aasta

märtsikuu seisuga arhiveeritud.

Eelnevast tulenevalt ei ole enam asjakohane keskkonnaloal L.MK/321856 punktis 7 seatud nõue

kaevandada viimasena mäeeraldise see osa, millel asub III kaitsekategooria hiireviu pesapaik.

Antud nõue tuleb keskkonnaloalt eemaldada.

Uuringu käigus leiti uuritavalt alalt ristpardi, liivatülli ja öösorri pesitsuselupaigad ning väikeluige

rändepeatuspaik. Selles tulenevalt kavandab Keskkonnaamet seada antavale loale järgmised

kõrvaltingimused:

• Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross

jms;

• Öösorri EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega

seonduvad tööd (alusmetsa eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike

hooldus ja muud metsatööd.

EELIS-sse kantud kaitstava liigi piiritletud pesitsuselupaigas rakendub looduskaitseseaduse

EELNÕU

(LKS) § 55 lõige 6, mille kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Sama paragrahvi lõike

6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise

ja poegade üleskasvatamise ajal. Paljunemise ja poegade kasvatamise perioodiks ehk

pesitsusajaks on tavalinnustikul üldkäsitluses periood 15.04 – 15.07, kuid liigiti on see erinev ning

paljudel varapesitsevatel paigalindudel (kotkad, kakud) algab oluliselt varem. Kaitstavad

linnuliigid on häirimistundlikud kogu pesitsusaja vältel kogu piiritletud pesitsuselupaiga ulatuses.

Kui kaitsealusele liigile on EELISes piiritletud pesitsuselupaik, see on tegevuse kavandamise

hetkel teada ja pesitsusajal viiakse elupaigas läbi tegevusi, millega kaasneb häirimine, on tegu

LKS § 55 lõike 6 mõistes tahtliku häirimisega. Tahtmatu häirimine on tegevus linnu elupaigas,

kelle olemasolu ei olnud varem teada (nt raie käigus leitud pesa. Ka siis peatatakse tööd kohe

peale pesa leidmist, et vältida tahtlikku häirimist).

Linnustiku inventuuri tulemusena anti töös järgnevad soovitused, mida kajastatakse ka

keskkonnaloa kõrvaltingimustes (sõnastust võidakse täpsustada):

Metsaniidu II mäeeraldisel ehk Pangametsa maaüksusel on kaevandamine võimalik ajal ja kohas,

mis ei häiri teadaolevate (EELISesse kantud) kaitsealuste linnuliikide pesitsusrahu. Praegu on

teada kahe öösorripaari pesitsuselupaik, kus kaevandamist ettevalmistavad tööd ei saa toimuda

pesitsusajal 01.05-31.07.

Looduskaitseseaduse § 55 lg lg 6¹ p 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Paljunemise ja poegade kasvatamise

perioodiks ehk pesitsusajaks on tavalinnustikul üldkäsitluses periood 15.04 – 15.07. Seega saavad

igasugused kaevandamist ettevalmistavad praegust elupaika muutvad tööd (raie, väljavedu,

pinnase koorimine jms) toimuda vaid väljaspool pesitsusaega ehk perioodil 16.07-14.04, öösorri

elupaigas 01.08-14.04.

Linnustiku inventuuri tulemustest lähtuvalt peab enne tegevuse alustamist Metsaniidu II

liivakarjääris ala kõikide võimalike kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima

linnustiku inventuuri, mis hõlmab varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi

esineda võivaid kaitsealuseid liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne) ehk ajaperioodi

pesitsusajast, mis jäi varasema inventuuriga katmata (01.03-22.06). Inventuuri tulemustest

selgub, kas Metsaniidu II mäeeraldise kasutamisel on ajalisi ja ruumilisi piiranguid ja kas

mäeeraldise kasutamisel on vajalik ruumiline eelisjärjekord mõne piirkonna säilitamiseks.

Loa kehtivuse jooksul on otstarbekas läbi viia linnustiku kordusintevtuur üks aasta enne

kavandatava tegevuse elluviimist. Sel moel on tagatud ajakohane info kaitseväärtustest, nende

arvukusest ja asukohast. Kaitstavate lindude elupaigad võivad aastati muutuda nii maasiku

muutuste, liigi arvukuse muutuse kui muude põhjuste tõttu. Et kavandatav tegevus viiakse ellu

pikema perioodi jooksul etapikaupa, on inventuuri vaja ellu viia ilmselt mitmel aastal mitmes

osas.

Seiremetoodika peab järgima standardiseeritud Natura 2000 linnualade inventeerimise

metoodikat, mis on lühidalt järgmine:

1. Kakkude ühekordne kaardistamine peibutusmeetodil perioodil 15.03-05.05

2. Rähnide ühekordne kaardistamine peibutusmeetodil perioodil 15.03-30.04

3. Öösorri, rukkiräägu ja nõmmelõokese ühekordne kaardistamine ööloendusel perioodil 10.06-

10.07

4. Teiste kaitsealuste liikide ühekordne kaardistamine perioodil 15.05-15.06 Seire läbiviija peab

olema osalenud vähemalt kolmes erinevas sama metoodika alusel läbiviidud inventuuris, näiteks

Natura 2000 linnualade inventuuris.

Leitud kaitsealuste liikide leukohad tuleb kanda EELISesse ja seal rakendub pesitsusaegne

elupaiga kaitse. Kui inventuuri käigus ilmneb uuringualal piirkond, kus pesitseb kaks või enam

EELNÕU

kaitsealust linnuliiki, tuleb mäeeraldise kasutamisel kaaluda selle piirkonna säilitamist. Detailid

olenevad leitud liikidest ja alade asukohast ja suurusest.

Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise ja häirimise vältimise

väikeluige rändepeatuspaigas rändeajal. Täpsemad soovitused kaevandusala korrastamise käigus

elurikkuse kasvu soodustamiseks on toodud Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade

korrastamise käsiraamatus.

Eelnevast tulenevalt kavandatakse keskkonnaloale seada järgmine kõrvaltingimus:

• Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise

pikemas perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

• Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07

tegevus ei tohi häirida öösorri pesitsuselupaika, kus kaevandamist ettevalmistavad tööd ei

saa toimuda pesitsusajal 01.05-31.07;

• Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid

liike (nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-

22.06.

Keskkonnaregistri andmetel on kirjeldatud alal registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht (keskkonnaregistrikood KLO9124223). Enamik Eestis

elavaid nahkhiiri on seotud loodusmaastikega, mistõttu on neile suureks ohuks elupaikade

kadumine ja kahjustamine tänapäeva intensiivse inimtegevuse käigus. Lõppraiete tulemusena

hävivad nahkhiirte varjepaigapuistud ning intensiivse metsamajandamise tulemusena kaob

metsade looduslik struktuur ning vanad ja surnud puud. Seega kaovad nahkhiirtele olulised

toitumis ja varjepaigad. Puud on nahikutele väga olulise varjekohad, päevasel ajal kasutatakse

puudesalusid, eriti suuri ja õõnsustega puid puhkamiseks. Puud tekitavad ka väga sobiva

mikrokliima putukatele, keda puude võrade läheduses palju on. Need on nahikute kõige olulisem

toidubaas. Kui veesilmade suurus antud alal suureneb, mõjutab see veelendlaste populatsiooni

positiivselt. Metsaniidu II liivakarjääri vahetus läheduses voolab jõgi, mis võimaldab nahkhiirtel

häiringute tekkimisel emigreeruda sobivamasse elupaika. Seetõttu saab raadamist lubada alates

oktoobrist kuni märtsi keskpaigani. Eelnevast tulenevalt plaanitakse antavale keskkonnaloale

seada järgmine kõrvaltingimus:

• Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08.

Järgides LKS § 55 lõige 6 ja 6¹ punkti 2 tingimusi pesitsusrahu kohta ning keskkonnaloale

seatavaid kõrvaltingimusi, kavandatav tegevus (kaitsealustele)linnuliikidele ja veelendlasele

olulist mõju ei avalda.

Aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht KLO9355434 jääb teisele poole Võle-Vainupea-

Kunda teed, mistõttu kavandatav tegevus eeldatavalt antud liigi kasvukohta ei mõjuta. Suure

käopõlle (Listera ovata) leiukoht KLO9316434 piirneb (kattuvus kuni 3 m alal) tööalaga, mistõttu

on oluline järgida, et suure käopõlle kasvukoha lähistel raieid teostatakse kuiva või külmunud

pinnasega. Kasvukohta teid rajada ei tohi, samuti kuhjata raidmeid sinna ja neid seal põletada.

Eelnevast lähtuvalt, kavandatav tegevus mõjualasse jäävatele kaitsealustele taimeliikidele mõju

ei avalda.

EELNÕU

Eelnevast tulenevalt plaanitakse antavale keskkonnaloale seada järgmine kõrvaltingimus:

• Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

Mõjualasse jäävad ka vääriselupaigad (VEP) nr 204973, 204974, 204975, 210566, 211907.

Metsaseaduse (edaspidi MS) § 23 lõike 1 kohaselt on vääriselupaik (edaspidi ka VEP) ala, kus

kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on

suur. Vääriselupaigad eeldavad säilimiseks looduslikku arengut ning minimaalset inimmõju.

VEP-d võivad hävida otseste (elupaikade vahetu hävimine ja killustumine kavandatud ehitiste

rajamise käigus) ja/või kaudsete mõjude (veerežiimi ja valgustingimuste muutused, servaefekti

mõjud, tormimurd jms) avaldumise tulemusena. Tegevusi VEP alal ei kavandata, samuti ei alandata

kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ehk veerežiimi ei muudeta. Mõningane mõju võib

olla valgustingimuste muutumisest VEP-ile nr 204973, mis jääb teisele poole Võle-Vainupea-

Kunda teed ning VEP-dele nr 204974 ja 204975, mis jäävad teisele poole Kunda-Selja teed, kuid

mõju ei ole selline, mis kahjustaks VEP-e oluliselt.

Lähimaks vooluveekoguks on Tigapalu oja (tunnus: VEE1300011) 110 m kaugusel ida suunas,

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisest lääne-edela poole jääb Toolse jõgi (tunnus:

VEE1074100) (ca 200 m kaugusel). Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei

alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta, mõju veekogudele puudub.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Metsaniidu II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldis paikneb Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojaküla

külas mäetööstusmaana arvel oleval riigiomandis oleval kinnistul Pangametsa (tunnus:

90201:001:0269) ja teenindus maa ka katastriüksusel Metsaniidu (tunnus: 90201:001:0262).

Metsaniidu II liivakarjäär külgneb edelast ja loodest katastriüksusega 17170 Võle-Vainupea-

Kunda tee (tunnus: 90201:001:1100) ja kirdest, idast ning kagust katastriüksusega Kunda

metskond 35 (tunnus: 90201:001:0268). Lõunast piirneb Metsaniidu II liivakarjäär

katastriüksusega 17172 Kunda-Selja tee (tunnus: 90201:001:1090).

Karjääri tegevus ei asu tiheasustusalal, lähimateks tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida

suunas asuv Kunda linn ning 550 m kaugusel edelas asuv Kaliküla. Lähim elamumaa Tigapõllu

jääb mäeeraldise lõunaosa idapiirist ~15 m kaugusele.

Metsaniidu II liivakarjääris asub kaevandatav maavara maapõues osaliselt allpool põhjaveetaset,

kuid maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset alandamata,

mistõttu eeldatavalt kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjuta.

EELNÕU

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida

ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Metsaniidu II

liivakarjääri keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks kehtestatud

kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5).

Vee kvaliteedi tagamiseks lisatakse keskkonnaloale on kõrvaltingimus mille alusel tuleb

veeproove Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu puurkaevust PRK0061170,

Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 iga 3 aasta järel ning määrata sotsiaalministri

24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud

näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca,

Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Kinnistutel peab olema tagatud kvaliteetse

joogivee olemasolu.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. KMH-s jõuti järeldusele, et kaevandamine

mäeeraldise kaguservale lähemal kui 200 m põhjustab mürataseme tõusu Põdra talus (Tigapõllu),

kuid see ei ületa kriitilist taset. Leevendusmeetmena soovitati pinnasest 3 m kõrguse valli

kuhjamist Põdra talu (Tigapõllu) juurde mäeeraldise piirile. Keskkonnaloal on lähtuvalt KMH

tulemustest juba vastav kõrvaltingimus seatud, kuid lisaks on asjakohane seada keskkonnaloale

kõrvaltingimus ka töö aja kohta (täpsemalt punktis 3.1.5).

Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures esineks.

Kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks

müra tõkestamiseks.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Tolmu võib tekkida transpordil. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel

karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal

niisutada. Arvestades lähimate elamumaade lähedust, on ettepanek seada keskkonnaloale vastav

kõrvaltingimus tolmuheite vähendamiseks (täpsemalt punktis 3.1.5).

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt taastatav

karjääriala korrastamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju maastikule.

EELNÕU

3.3.1. Mõju suurus , mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või

tolmuhäiring.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel

olulist negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaloa omajal tuleb kinni pidada keskkonnaloale nr

L.MK/321856 seatud kõrvaltingimustest. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kattumist Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealadega ei ole. Lähim kaitseala Toolse

looduskaitseala (tunnus: KLO1000180), mis kattub Natura 2000 Toolse linnu- ja loodusalaga jääb

ca 115 m kaugusele (tunnused vastavalt: RAH0000087; RAH0000622). Metsaniidu II liivakarjäär

piirneb põhja-kirde osas Natura elupaigaga vanad loodusmetsad (9010).

Mõju kaitstavatele aladele ja liikidele on hinnatud Metsaniidu II liivakarjääri KMH aruandes, kus

kasutati linnustiku mõjude hindamisel ornitoloog Mati Kose koostatud ekspertarvamust. Ekspert

jõudis situatsiooni analüüsides seisukohale, et liivakarjääri laiendamine ei mõjuta otseselt,

kaudselt ega kumuleeruvalt Toolse looduskaitseala ja Toolse linnuala linnustiku looduskaitselist

seisundit. Kaevandamise laiendamise teadaolevaks ainsaks probleemiks tõi ekspert välja hiireviu

pesapaiga Metsaniidu kaevanduse kirdepiiril, mistõttu tuleks esialgu kuni pesa on aktiivses

kasutuses, kaevanduse laiendamisest hoiduda. Ekspert oli seisukohal, et karjääri ammendumisel

oleks looduskaitseliselt parim alal kujundada sobiva iseloomuga veekogudest ja lahtise pinnasega

liivikutest koosnev ala, mis pakuks soodsaid pesitsusvõimalusi mitmetele nende elupaikadega

seotud kaitsealustele linnuliikidele.

2022. aastal teostati Keskkonnaameti nõudmisel (06.06.2022 nr DM-119697-3) Metsaniidu ja

Pangametsa maaüksuste linnustiku inventuur. Inventuuri käigus otsiti ka hiireviu pesa, mille

kohta on varasemast EELISes 15.04.2019 kirje, kus on märkusena toodud „pesa ei olnud“. Antud

välitööl seda kinnitati ja Keskkonnaametile on tehtud ettepanek olemasolev hiireviu leiukoht

KLO9108829 EELISest arhiveerida. Leiukoht KLO9108829 on 2026. aasta märtsikuu seisuga

arhiveeritud.

Pärast kaevandamist on ala kavandatud korrastada valdavalt veekoguks, vähemal määral metsa ja

rohumaaks (maatulundusmaa).

Mõju Toolse loodusalale puudub piisava vahemaa tõttu, veerežiimi muutuseid kavandatav

tegevus kaasa ei too.

Eelnevast lähtuvalt on mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud, Natura eelhindamist ega

EELNÕU

asjakohast hindamist läbi viia ei ole vajalik.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähipiirkonnas kehtivad karjääride kaevandusload L.MK/321856 ja 317757 kuuluvad Bauroc

AS-ile. Metsaniidu II liivakarjääri keskkonnaloale L.MK/321856 on seatud kõrvaltingimus enne

Metsaniidu II mäeeraldise kasutuselevõttu koostada Metsaniidu ja Metsaniidu II mäeeraldisele

ühine maa korrastamise projekt. Lähtuvalt eelnevast nähakse ette, et kaevandustegevus

karjäärides koos toimuda ei saa (seda näeb ette ka keskkonnaloa nr L.MK/321856 muutmise

taotlus). Karjääride lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, tööstusettevõtted jäävad Kunda linna.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist

koos lähipiirkonna teiste tegevustega. Tegemist on hajaasustusega. Lähimateks

tiheasustusaladeks on ca 370 m kaugusel ida suunas asuv Kunda linn ning 550 m kaugusel edelas

asuv Kaliküla.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Metsaniidu II mäeeraldisel kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet seada või muuta

loal olevaid kõrvaltingimusi järgnevalt:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

3. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ja Päästeametit.

4. Metsaniidu II karjääri kaevandamistegevuse ajal tuleb mõõta Tigapõllu (90201:001:0417),

Aasametsa (90201:001:0253), Mattiase (90201:001:0058) ja Päikese (90201:001:0331)

katastriüksuste kaevude veetasemeid kaks korda aastas, madalaima ja kõrgeima veetaseme

perioodil. Kui seire näitab veetaseme langust või vee kvaliteedi halvenemist kaevandamistegevuse

tõttu, on loa omaja kohustatud rajama uued kaevud ja katma kõik kulud.

5. Iga kolme aasta järel tuleb võtta veeproovid Päikese kinnistu salvkaevust, Tigapõllu kinnistu

puurkaevust PRK0061170 ja Aasametsa kinnistu puurkaevust PRK0056575 ning määrama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4

punktides 5.1–5.2 sätestatud näitajad (hägusus, värvus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH,

üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Tagama kinnistutel

nõuetele vastava kvaliteediga joogivee olemasolu.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud

on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada

nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja

lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek;

7. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid,

laoplatse ja töötlussõlme ümbrust kuival aastaajal niisutada;

EELNÕU

8. Müra- ja tolmuhäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika või lähima elamumaa lähedusse, mis oleksid mäeeraldisel

rajatud Tigapõllu kinnistu (katastritunnus 90201:001:0417) suunale;

9. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Tigapõllu (katastritunnus 90201:001:0417) kinnistul aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk

olukorras, kui karjääris tehnika koos töötab. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Juhul kui

esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid

leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse

suurendamine, tööaja optimeerimine);

10. Ristpardi ja liivatülli piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-15.08 vältida

tegevusi, mis toovad kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – pinnasetööd, motokross jms;

11. Tulenevalt öösorri pesitsuselupaigast on Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ning

teenindusmaal kaevandamist ettevalmistavad tööd keelatud pesitsusajal 01.05-31.07. Öösorri

EELISes piiritletud pesitsuselupaigas tuleb perioodil 01.05-31.07 vältida tegevusi, mis toovad

kaasa elupaiga muutumise ja häiringud – igat tüüpi raie ja sellega seonduvad tööd (alusmetsa

eemaldamine, metsamaterejali kokkuvedu), noorendike hooldus ja muud metsatööd;

12. Korrastamisprojekt peab tagama teadaolevate kaitseväärtuste (ristpardi ja liivatülli)

pesitsuselupaiga säilimise pesitsusajal ning sama või samaväärse elupaiga säilimise pikemas

perspektiivis. Samuti peab projekt tagama rändepeatuspaiga säilimise väikeluige

rändepeatuspaigas ja tagama selle häirimise vältimise rändeajal;

13. Enne Metsaniidu II liivakarjääris tegevuse alustamist peab ala kõikide võimalike

kaitseväärtuste väljaselgitamiseks esmalt läbi viima linnustiku inventuuri, mis hõlmab

varapesitsejaid (kakud, rähnid) ja teisi alal elupaiga järgi esineda võivaid kaitsealuseid liike

(nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp jne), kelle pesitsusaeg jääb ajavahemikku 01.03-22.06;

14. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal on raadamine

keelatud 15.03-31.08;

15. Suure käopõlle (Listera ovata) kasvukoha KLO9316434 lähistel võib raieid teostada

ainult kuiva või külmunud pinnasega. Keelatud on kasvukohta teede rajamine, raidmete

kuhjamine ja raidmete põletamine.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura 2000

võrgustikku aladele Toolse linnu- ja loodusalale on välistatud.

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte,

kui peetakse kinni keskkonnaloale seatavatest kõrvaltingimustest;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata, kui

peetakse kinni keskkonnaloale seatavatest kõrvaltingimustest;

4. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub veetaset püsivalt alandamata ning olemasolevat

veereziimi oluliselt muutmata. Reostuse tekke vältimiseks tuleb kaevandamisel rakendada

asjakohaseid ennetusmeetmeid;

5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav

maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

EELNÕU

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega

jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu,

asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja

tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Keskkonnaamet peab vajalikuks seada loale täiendav keskkonnaseire linnustiku osas ja täpsustada

tingimusi veeseire osas. Täpsemalt on seirevajadust kajastatud eelhinnangu punktides 3.1.5 ja

3.2.3.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Metsaniidu II

liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/321856 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Viru-Nigula

Vallavalitsusele ning tutvumiseks Bauroc AS-le, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2025.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Jürgen Ojangu

maapõuebüroo

Reelika Lumi

loodushoiutööde osakond

Stella-Maria Link

loodushoiutööde osakond

Laura Zirk

välisõhubüroo

Leana Lõhmus

veeosakond