Arvamus eelnõu kohta

Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026 nr 8-1/1741-1 Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 27.03.2026 nr 6.1-1/43-1

ITL-i arvamus Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud määruse „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga oma

küsimused ja ettepanekud.

ITL esitas 2024. aasta novembris omapoolsed seisukohad HÕNTE muutmise väljatöötamiskavatsusele

(VTK), toetades üldjoontes algatuse eesmärki parandada õigusloome kvaliteeti, mõjude hindamist ning

kaasamisprotsessi. On hea meel tõdeda, et mitmete tehtud ettepanekutega on eelnõu koostamisel

(osaliselt) arvestatud.

Ka käesoleva eelnõu puhul toetame selle üldisi eesmärke, eelkõige püüdlust muuta mõjuanalüüsid

sisulisemaks, suurendada läbipaistvust ning siduda õigusloome paremini digiühiskonna arenguga.

Positiivsena toome esile nõude kaaluda VTK-s automatiseerimisel ja tehisarul põhinevaid lahendusi

ning eelnõu seletuskirjas infosüsteemide arendamisega seotud kulude ja plaanide detailsemat

käsitlemist.

1. Automatiseerimise ja tehisaru lahenduste kaalumisel peame oluliseks rõhutada, et kuigi

tehnoloogiliselt on paljud probleemid lahendatavad automatiseerimise või tehisaru abil, ei

tähenda see automaatselt, et see oleks igal juhul ka otstarbekas.

Tehisaru kasutamise kaalumisel tuleks selgelt eristada tehnoloogilist võimalikkust ja

tegelikku vajadust ning lisandväärtust. Vastasel juhul on oht, et tegemist on formaalse

„kontrollküsimusega“, mis ei paranda lahenduste kvaliteeti ega tõhusust.

2

2. ITL-i hinnangul on väga tervitatav eelnõuga kavandatav nõue tuua eelnõude seletuskirjades

välja (info)tehnoloogiliste arenduste kulud, ajaraam ja vastutajad. ITL teeb ettepaneku selle

nõude sisuliseks rakendamiseks ja seletuskirjas esitatava info kvaliteedi tagamiseks nõuda

eelnõu koostajatelt lähtumist Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigikantselei koostöös valminud

juhendist „Digiteenuse omaniku ja pakkuja valik“1. Samuti leiame, et HÕNTE § 47 lg 3 punktide

loetelus võiks täiendavalt sisalduda ka nõue selgitada, kas arendustöödesse kaasatakse

arenduspartner ja põhjendus miks/miks mitte. Leiame, et see aitaks kaasa arenduste

planeerimise varajases faasis digiteenuse omaniku ja pakkuja valiku sisulisemale kaalumisele

ja riigi IT-arenduste suuremale läbipaistvusele. Viidatud juhend annab ette selged

kontrollküsimused, millele eelnõu koostaja peaks arendusvajaduste hindamisel vastama, nt:

a. Kas teenuse digitaalselt pakkumine ja tehnoloogiaga lahendamine on odavam,

mõistlikum ja kvaliteetsem, kui pakkuda teenust edasi manuaalselt?

b. Kas riigi teistes haldusalades ja asutustes ei ole sama või sarnast lahendust/digiteenust

kasutusel?

c. Kas riigil on digiteenust ise odavam pakkuda kui seda sisse osta (3-5 aasta

perspektiivis)?

3. Eelnõuga kavandatakse loobuda mõju olulisuse hindamise kohustusest, kuid samal ajal

nähakse ette, et mõju hindamine peab olema „proportsionaalne“ ning järelhindamise

kohustus sõltub „olulisest mõjust“. Leiame, et mõjuanalüüsi eesmärk peaks olema just

„oluliste mõjude“ tuvastamine, mistõttu teeme ettepaneku seda nõuet mitte kaotada.

Juhime tähelepanu, et seletuskirja kohaselt peab mõju hindamine olema „tasakaalustatud,

teadmuspõhine ja proportsionaalne“, kuid eelnõu tekstist on see säte puudu (seletuskirjas

viidatud § 46 lõiget 6 eelnõus ei ole).

4. ITL tegi HÕNTE muutmise VTK menetluses ettepaneku lisada määrusesse nõue tuua

väljatöötamiskavatsustes välja algatuse hetkeseis (kas ja millised variandid on veel

kaalumisel, kas on tehtud juba investeeringuid, kas eelnõu mustand on juba koostamisel jne).

Selle ettepanekuga ei ole eelnõu koostamisel arvestatud põhjendusega, et eelnõu koostajate

soov on VTK sisunõudeid lihtsustada. Leiame, et VTK peamine funktsioon peaks olema teiste

osapoolte ja huvirühmade teavitamine õigusloomelise algatuse kavatsusest ning diskussiooni

algatamine. Sisulise kaasamise ja diskussiooni pidamiseks on aga vältimatult oluline teada,

milline on algatuse hetkeseis ning millistes küsimustes ja kui palju on ruumi aruteluks, mistõttu

soovitame selle nõude siiski kehtestada.

5. Samuti tegi ITL eelnõule eelnenud VTK menetluses ettepaneku täiendada HÕNTE-t

kohustusega teostada ettevõtetele avalduva mõju hindamisel sisuline konsulteerimine

tuvastatud sihtrühmadega või esitada põhjendus, miks seda ei tehtud.

1https://digiriik.eesti.ee/juhend/avalike-digiteenuste-omaniku-ja-pakkuja-valik

3

Kooskõlastustabeli kohaselt ei ole kavas kehtestada kohustust konsulteerida mõjutatud

sihtrühmadega, kuid JDM-i hinnangul võib seda kahtlemata pidada heaks praktikaks. Palume

selgitada, miks sihtrühmadega konsulteerimise kohustust ei soovita kehtestada, ITLi hinnangul

aitaks see oluliselt kaasa mõjude hindamise kvaliteedi tõusule ja seeläbi eelnõu eesmärkide

saavutamisele.

6. ITL peab oluliseks, et eelnõud oleksid koostatud kvaliteetses ja selges keeles. Toetame eelnõus

sätestatud nõuet keeletoimetada nii eelnõu kui seletuskiri (HÕNTE § 15 lõige 1 ja § 391), kuid

leiame, et lisaks keeletoimetamise nõudele võiks kaaluda ka mehhanisme (nt eelnõu

mittekooskõlastamine), mis suunavad eelnõude koostajaid keelelist kvaliteeti süsteemselt

tagama. Selge, ühemõtteline ja terminoloogiliselt järjepidev õiguskeel on otseselt seotud

regulatsiooni sisulise kvaliteediga – kui keel on ebaselge, on ebaselge ka norm ise. On oluline,

et õigusloome ei toodaks ebaühtlast või raskesti mõistetavat keelt, vaid toetaks selgust ja

arusaadavust.

Kokkuvõttes toetab ITL eelnõu üldsuunda, kuid peab oluliseks, et tehisaru lahenduste kaalumise

kohustus ja mõju hindamise põhimõtted oleksid sisuliselt rakendatavad. Toetame põhimõtet, et

tehnoloogilisi lahendusi tuleb süsteemselt kaaluda. Samas vajab meie hinnangul täpsustamist, kuidas

hinnata nende lahenduste otstarbekust (sh kulutõhusus, rakendatavus, riskid), sh millist tuge eelnõu

koostajatele sellise hindamise läbiviimiseks pakutakse. Ilma selgemate suunisteta võib see nõue

praktikas taanduda formaalseks kirjelduseks. Loodame, et leiate võimaluse täiendada eelnõud ja selle seletuskirja vastavalt ülaltoodule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]