Riigi Teataja seaduse muutmine (koosloome keskkond) Vabariigi Valitsusele

Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla ) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Sätla põhimäärus

Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 alusel

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu asutamine ja nimetus

§ 2. Sätla ülesehitus

§ 3. Sätlas andmete kaitse

§ 4. Kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja

2. peatükk

Keskkonda kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid

§ 5. Sätlasse kantavad andmed

§ 6. Andmete tagantjärele sisestamine

§ 7. Andmeandjad

§ 8. Aktiliigid

3. peatükk

Andmete töötlemine, juurdepääsuõigused ja logide säilitamine

§ 9. Andmekogudevaheline andmevahetus

§ 10. Juurdepääsuõigus koosloome keskkonnale

§ 11. Andmete logimine ja logide säilitamine

4. peatükk

Rakendussätted

§ 12. Jõustumine

Riigi Teataja seadus (01.10.2025)

§ 1. Riigi Teataja

(1) Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid (edaspidi akt).

(2) Riigi Teataja on ühtlasi riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.

§ 2. Algtekstide avaldamine

(1) Riigi Teatajas avaldatakse aktid ametlike algtekstidena neljas osas.

(2) Riigi Teataja esimeses osas «Õigustloovad aktid» avaldatakse järgmised aktid:

1) seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta;

2) rahvahääletuse otsus;

3) Vabariigi Presidendi seadlus;

4) rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ja otsuse eelnõu;

5) Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus;

6) ministeeriumi, Riigikantselei ja teiste riigiasutuste sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping;

7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu lahend, mis sisaldab otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega kooskõla kohta.

(3) Riigi Teataja teises osas «Välislepingud ja muud välissuhtlemisalased aktid» avaldatakse järgmised aktid:

1) välislepingu sõlmimist või lõpetamist käsitlev seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta;

2) sõlmitud välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde, kui välislepingu tekst on ainult võõrkeeltes, ja vähemalt ühes tõlgendamise aluseks olevas võõrkeeles. Välisleping avaldatakse koos välislepingu sõlmimist käsitleva seadusega või, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis esitatakse viide ja link eesti keeles avaldatud välislepingule või Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega otsustati välisleping sõlmida;

21) välislepingu konsolideeritud tekst, mis sisaldab kõiki seni jõustunud muudatusi, koos viimaste muudatuste jõustumise kuupäevaga, kui selline tekst on koostatud;

3) Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise ja kehtivuse lõppemise kohta ning vajaduse korral muu välislepingut puudutav teadaanne;

4) Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalane korraldus;

41) välissuhtlemisalane ministri määrus;

5) Vabariigi Presidendi otsus diplomaatilise esindaja nimetamise ja tagasikutsumise kohta.

(4) Riigi Teataja kolmandas osas «Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse üksikaktid ning muud dokumendid» avaldatakse järgmised aktid:

1) Riigikogu otsus, avaldus, deklaratsioon ja pöördumine;

2) Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri, välja arvatud otsus seaduse väljakuulutamise ja süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta;

3) Vabariigi Valitsuse korraldus;

4) peaministri korraldus, mille avaldamine Riigi Teatajas on Vabariigi Valitsuse seadusega ette nähtud;

5) ministri käskkiri, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on seadusega ette nähtud;

51) Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja volitatud ülema, samuti Kaitseväe juhataja volitatud rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi relvajõudude ülema otsus, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on seadusega ette nähtud;

6) Eesti Panga Nõukogu otsus ja aruanne Eesti Panga tegevuse kohta;

7) Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja Riigikogu liikme volituste lõppemise, Riigikogu alatise komisjoni koosseisu kinnitamise ning Riigikogu fraktsiooni registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta;

8) Vabariigi Valimiskomisjoni otsus;

9) Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanne rahvahääletuse edasilükkumise või rahvahääletuse ärajäämise kohta;

10) teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta;

11) Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ülevaade Riigikogule;

12) Tervisekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne;

13) Raamatupidamise Toimkonna juhend;

14) Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse alusel Riigi Teatajas avaldatav Kaitsepolitseiameti teadaanne.

15)

(5) Riigi Teataja neljandas osas «Kohaliku omavalitsuse määrused», mille kohta võib kasutada lühendtähist KO, avaldatakse valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määrused.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 nimetamata akti võib Riigi Teatajas avaldada Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigi Teataja väljaandja otsusel.

§ 3. Terviktekstide avaldamine

(1) Riigi Teatajas avaldatakse koos algtekstiga selle alusel koostatud kõiki muudatusi sisaldavad järgmiste õigusaktide ametlikud terviktekstid:

1) seadus;

2) Vabariigi Presidendi seadlus;

3) Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus;

4) Riigikogu otsus;

5) Vabariigi Valitsuse korraldus;

6) valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus) määrus.

(2) Avaldamisel lisab Riigi Teataja väljaandja terviktekstile kehtivusaja andmed.

§ 4. Avaldamise piirangud

(1) Riigi Teatajas ei avaldata:

1) Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele kuuluvat õigusakti, sealhulgas välislepingut;

2) riigisaladust ja juurdepääsupiirangut sisaldavat akti;

3) Vabariigi Valitsuse korraldust, mis toimetatakse isikule kätte haldusmenetluse seadusega sätestatud korras, kui selline kättetoimetamise kohustus on korralduses

märgitud ja puudub avalik huvi selle avaldamiseks Riigi Teatajas.

(2) Riigisaladust sisaldava määruse kohta avaldatakse Riigi Teatajas määruse osa, millele riigisaladus ei laiene, või teadaanne, mis sisaldab vähemalt määruse pealkirja, vastuvõtmise kuupäeva ja numbrit.

(3) Riigi Teataja väljaandja võib avaldatud aktides isiku taotlusel, akti andja või esitaja ettepanekul või kooskõlastatult akti esitajaga asendada isiku eraelu kaitse eesmärgil isikunimed initsiaalide või tähemärkidega, kui puudub avalik huvi isikuandmete jätkuvaks avaldamiseks Riigi Teatajas.

§ 5. Riigi Teatajas avaldatav muu teave

Riigi Teatajas avaldatud aktidele võib lisada seoseid teiste aktide ja õigusteavet sisaldavate andmekogudega ning teha kättesaadavaks riigi poolt väljaantud õigustloovate aktide eelnõude seletuskirju ja muud menetlusteavet ning aktidega seotud andmeid.

§ 6. Riigi Teatajas avaldatavate aktide tõlkimine

(1) Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tõlkimist ja tõlgete avaldamist korraldab Justiits- ja Digiministeerium valdkonna eest vastutava ministri määratud mahus.

(2) Tõlked tehakse kättesaadavaks Riigi Teatajas.

(3) Vandetõlgi pädevuses on:

1) seaduse tõlkimine võõrkeelde;

2) Riigi Teatajas avaldatava välislepingu tõlkimine eesti keelde.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata, Riigi Teatajas avaldatavate aktide tõlked edastab tõlkimist korraldanud ministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile, kes otsustab nende avaldamise.

§ 7. Riigi Teataja kättesaadavus ja kasutamine

(1) Riigi Teataja on Internetis tasuta kättesaadav.

(2) Eesti Rahvusraamatukogus, rahvaraamatukogudes ning valla- ja linnavalitsustes võimaldatakse Riigi Teatajale tasuta juurdepääs.

(3) Riigi Teatajas avaldatud akte on võimalik leida avaldamise aja, valdkondliku liigituse ning muude andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga.

(4) Väljaandja abistab kasutajaid Riigi Teatajas avaldatud aktide otsimisel.

§ 8. Riigi Teataja väljaandja

(1) Riigi Teatajat annab välja Justiits- ja Digiministeerium.

(2) Riigi Teataja väljaandja korraldab aktide avaldamise ning tagab Riigi Teataja kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja kasutusmugavuse.

§ 9. Aktide esitamine avaldamiseks, avaldamise tähtajad ja säilitamine

(1) Akti esitab Riigi Teatajas avaldamiseks akti andja volitatud esindaja, arvestades Riigi Teataja väljaandja antud juhiseid. Akti andja volitatud esindaja vastutab esitatud akti vastavuse eest allakirjutatud aktile.

(2) Akt esitatakse avaldamiseks hiljemalt allakirjutamisele või seaduse väljakuulutamisele järgneval tööpäeval. Kohaliku omavalitsuse üksuse määrus esitatakse avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.

(21) Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise korraldus, Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ning kaitsevalmiduse kõrgendamise heaks kiitmise ja heakskiidu lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, samuti Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisekaitseülema ja Kaitseväe juhataja või

Kaitseväe juhataja volitatud ülema, samuti Kaitseväe juhataja volitatud rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi relvajõudude ülema kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks ja sõjaseisukorra lahendamiseks ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.

(22) Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise, eriolukorra asjaolude muutmise ning eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisega seotud korraldus esitatakse avaldamiseks viivitamata.

(3) Terviktekstid koostab ja esitab avaldamiseks:

1) Justiits- ja Digiministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused ning ministrite määrused;

2)

3) Eesti Pank – Eesti Panga presidendi määrused;

4)

5) kohaliku omavalitsuse üksus – kohaliku omavalitsuse üksuse määrused.

(4) Terviktekst koostatakse ja esitatakse avaldamiseks Riigi Teataja väljaandja teatatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt algteksti avaldamisele eelneval päeval.

(5) Välisministeeriumi teadaande välislepingu kehtivust mõjutava sündmuse kohta esitab Välisministeerium avaldamiseks enne sündmuse saabumist või kui see ei ole võimalik, siis viivitamata sündmuse kohta teabe saamisel.

(6) Akt avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest. Terviktekstid avaldatakse samal päeval algtekstiga, mille alusel terviktekstid koostati.

(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud akt avaldatakse hiljemalt akti esitamisele järgneval päeval.

(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud korraldus avaldatakse hiljemalt korralduse esitamisele järgneval päeval.

(7) Vigadega või nõuetele mittevastava akti avaldamise võib Riigi Teataja väljaandja peatada ja nõuda uue akti esitamist. Sel juhul peatub avaldamise tähtaeg kuni nõuetekohase akti saamiseni.

(8) Riigi Teataja väljaandja säilitab alatiselt:

1) avaldamiseks esitatud ja avaldatud aktid elektrooniliselt;

2) avaldatud seaduste algtekstid paberil.

(9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega aktide avaldamiseks esitamise, algtekstide paberil säilitamise ja terviktekstide koostamise korra.

§ 10. Vigade parandamine

(1) Riigi Teataja väljaandja võib avaldamiseks esitatud või avaldatud aktis või andmetes parandada ilmse ebatäpsuse.

(2) Kui avaldatud akt ei vasta avaldamiseks esitatule, parandab Riigi Teataja väljaandja ilmse ebatäpsuse, teatades sellest akti esitajale.

(3) Kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, parandab Riigi Teataja väljaandja ilmse ebatäpsuse omal algatusel või akti andja taotlusel tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi. Tehtud parandusest teavitab Riigi Teataja väljaandja akti andjat. Vajaduse korral küsib Riigi Teataja väljaandja paranduse tegemiseks akti andja nõusolekut.

(4) Kui avaldatud terviktekst ei vasta koostamise aluseks olevale algtekstile, teatatakse veast Riigi Teataja väljaandjale, kes kontrollib vea olemasolu ja parandab selle või teatab vea puudumisest.

(5) Avaldatud akti parandamisel lisatakse dokumendile märge parandamise kuupäeva ja kellaajaga.

§ 11. Riigi Teataja väljaandmine paberil

(1) Kui Riigi Teataja levitamine võrguväljaandena või aktide avaldamine võrguväljaandes on takistatud, võib Riigi Teatajat välja anda paberil. Kui takistused on kõrvaldatud, avaldatakse paberil avaldatud aktid võrguväljaandes.

(2) Riigi Teatajat võib välja anda paberil eriväljaandena, kui riigiasutused, üleriigilised kohaliku omavalitsuse üksuste liidud või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on tellinud tervikteksti või terviktekstidest koosneva kogumiku. Eriväljaande väljaandmisega kaasnevad kulud tasub tellija.

§ 12. Aktide avaldamine muudes väljaannetes ja veebilehtedel

(1) Riigi Teatajas avaldatud akte võib avaldada muudes väljaannetes ja veebilehtedel märkusega, et ametlik tekst on avaldatud Riigi Teatajas, lisades sellele viite või lingi Riigi Teataja veebiaadressile.

(2) Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehtedel Riigi Teatajas avaldatud õigusakte ei avaldata, vaid lisatakse lingid, mille kaudu on aktid Riigi Teatajast kättesaadavad.

§ 121. Riigi koosloome keskkond Sätla

(1) Riigi koosloome keskkond nimega Sätla (edaspidi Sätla) on andmekogu, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) kuni nende heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave.

(2) Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu.

(3) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused.

(4) Õigusloome läbipaistvuse tagamiseks on igaühel juurdepääs avalikule menetlusteabele ja võimalus avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada.

(5) Sätlas avalikustatakse vähemalt:

1) teave Vabariigi Valitsuse tasandil algatatava akti eelnõu koostamise alustamise kohta, selle märksõnaline sisukirjeldus ja eeldatav avalikustamise aeg;

2) akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad;

3) akti eelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega ning esitatud arvamused kõigis ametlikes menetlusetappides.

(6) Sätlas töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) Sätlat kasutava isiku üldandmed;

2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad.

(7) Kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud või ei ole muul mõjuval põhjusel võimalik, võib akti eelnõu ette valmistada ja seda menetleda Sätlast väljaspool, lähtudes vastavat aktiliiki reguleerivatest õigusaktidest. Sellisel juhul tagab akti eelnõu koostamise või vastava menetlusetapi eest vastutav asutus teabe tagantjärele sisestamise Sätlasse.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitatakse alatiselt. Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid, muid abimaterjale ja nendega seotud isikuandmeid pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist ei säilitata.

(9) Sätla põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

2) volitatud töötleja ülesanded;

3) Sätla ülesehitus;

4) kogutavate andmete täpsem koosseis;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

7) logide säilitamise tähtajad;

8) koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid;

9) muud korraldusküsimused.

§ 13. Ametlikud Teadaanded

(1) Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne ja andmekogu, mille väljaandja on Justiits- ja Digiministeerium.

(2) Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused (edaspidi teadaanne), mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamist muus väljaandes ei ole ette nähtud.

(3) Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadaannete lugemine Internetis kättesaadava avaliku kasutajaliidese kaudu on tasuta, muud teenused võivad olla tasulised.

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Ametlike Teadaannete põhimääruse, sealhulgas:

1) andmekogu pidamise ning teadaannete esitamise korra;

2) avaldamise lõpetamise ja kustutamise tähtajad teadaande liikide kaupa, kui need ei tulene seadusest;

3) nende teadaannetega tutvumise korra, mille avaldamine on lõpetatud;

4) võib kehtestada Ametlike Teadaannete nende tasuliste teenuste loetelu, millega võimaldatakse automaatsete teavituste, päringute või automaatselt töödeldavate andmete edastamist, teenuste osutamise tingimused ja tasumäärad kuni 6 eurot ühe teavituse või päringu kohta.

(5) Teadaanne, mis on esitatud kehtestatud korras ja mille eest on tasutud riigilõiv, kui see on riigilõivu seaduses ette nähtud, avaldatakse ühe tööpäeva jooksul teadaande avaldamiseks esitamisest või teadaandes märgitud hilisemal kuupäeval.

(6) Teadaanne avaldatakse muutmata kujul, näidates ära teadaande avaldamise kuupäeva. Avaldamiseks esitatud teadaande õigsuse eest vastutab teadaande esitaja.

(7) Ametlike Teadaannete väljaandja võib parandada teadaandes ilmse ebatäpsuse.

(8) Ametlike Teadaannete väljaandja võib jätta teadaande avaldamata või avaldatud teadaande kustutada, kui teadaande avaldamise eest ei ole tasutud ettenähtud riigilõivu või selle avaldamiseks puudub õiguslik alus.

(9) Teadaande esitaja määrab esitamisel teadaande avaldamise lõpetamise tähtaja, arvestades avaldamise eesmärgi saavutamise vajadust, kui see on teadaande esitamisel teada ja kui see on lühem käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud tähtajast. Teadaande avaldamine lõpetatakse tähtaja saabumisel automaatselt.

(10) Kui avaldamise lõpetamise tähtaeg ei ole teadaande esitamisel teada, teatab esitaja tähtaja saabumisel sellest Ametlike Teadaannete väljaandjale.

(11) Puudutatud isik võib teadaande esitajalt nõuda selle teadaande avaldamise lõpetamist, mille avaldamise eesmärk on täidetud. Teadaande esitaja teatab avaldamise lõpetamisest Ametlike Teadaannete väljaandjale.

(12) Teadaande esitaja võib taotleda teadaande parandamist või kustutamist, näidates ära selle põhjuse. Ametlike Teadaannete väljaandja võib parandamisest või kustutamisest põhjendatult keelduda. Parandamise või kustutamise korral lisatakse sellele väljaandja õiend.

(13) Teadaannetega, mille avaldamine on lõpetatud, on õigus tutvuda pädeval asutusel ja õigustatud huviga isikul.

§ 14. Üleminekusätted

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste kõikide määruste ja nende terviktekstide avaldamist Riigi Teatajas alustatakse hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini annab Riigi Teatajat välja Riigikantselei ja korraldab käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekstide avaldamise.

(3) Riigi Teataja väljaandmise ülesanded antakse Riigikantseleilt koos eelarvega üle Justiitsministeeriumile 2011. aasta 1. jaanuaril. Riigi Teataja väljaandmist korraldava Riigikantselei struktuuriüksuse ametnikud jätkavad alates 2011. aasta 1. jaanuarist teenistust Justiitsministeeriumi koosseisus.

(4) Kuni päevani, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, võib käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punkti 4 alusel kehtestatav tasumäär olla kuni 100 krooni.

(5) Sätla võetakse kasutusele etappide kaupa, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust.

(6) Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist.

(7) Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja avalike konsultatsioonide kohta koostatakse ning nende riigisisene menetlus kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi Valitsusele viiakse läbi Sätlas alates 2027. aasta 1. jaanuarist.

(8) Riigikogu võtab Sätla kasutusele Riigikogu juhatuse otsuse alusel, milles sätestatakse kasutuselevõtu ulatus, ülemineku ajakava ja kord.

(9) Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate ja menetletavate aktide liikide vormidele ja menetlusetappidele ülemineku ajakava ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(10) Kui akti eelnõu menetlust on alustatud enne käesolevas paragrahvis sätestatud tähtpäeva, mis on ette nähtud vastava aktiliigi koostamise või menetlusetapi üleviimiseks Sätlasse, võib selle menetluse lõpule viia seni kehtinud korra alusel.

(11) Kuni vastava aktiliigi eelnõu vormi või menetlusetappi ei ole Sätlasse loodud või pädev asutus ei ole otsustanud selle kasutuselevõttu, koostatakse ja menetletakse seda senise korra alusel.

§ 15.

§ 41.

§ 42. Jõustumine

(1) Seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil.

(2) Seaduse § 22 punktid 3 ja 5, § 36 punktid 1 ja 2 ning § 40 jõustuvad järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

(3) Seaduse § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 38 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.

(4) Seaduse § 22, välja arvatud punktid 3 ja 5, jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

(5) Seaduse § 6 lõige 2 ja lõike 3 punkt 1, § 13 lõiked 4, 9 ja 10 ning § 36 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Riigi Teataja seaduse muutmine (riigi koosloome keskkond Sätla) esitamine Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu 2. Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla) eelnõu seletuskiri 3. Riigi Teataja seaduse terviktekst muudatuste jäljega 4. Rakendusakti kavand 5. Tagasiside koondtabel 6. VIISi kokkuvõte Sätla õigusliku aluse eelnõule Karmen Vilms 58665029 [email protected]

Meie 27.03.2026 nr 8-1/1172-10

EELNÕU

26.03.2026

Riigi Teataja seaduse muutmise seadus (riigi koosloome keskkond

Sätla)

§ 1. Riigi Teataja seaduse muutmine

Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Riigi koosloome keskkond Sätla

(1) Riigi koosloome keskkond nimega Sätla (edaspidi Sätla) on andmekogu, milles koostatakse ja

menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) kuni

nende heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega

sätestatud korras ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave.

(2) Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu.

(3) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused.

(4) Õigusloome läbipaistvuse tagamiseks on igaühel juurdepääs avalikule menetlusteabele ja

võimalus avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada.

(5) Sätlas avalikustatakse vähemalt:

1) teave Vabariigi Valitsuse tasandil algatatava akti eelnõu koostamise alustamise kohta, selle

märksõnaline sisukirjeldus ja eeldatav avalikustamise aeg;

2) akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonnanimed koos

teabega, keda nad esindavad;

3) akti eelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega ning esitatud arvamused kõigis ametlikes

menetlusetappides.

(6) Sätlas töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) Sätlat kasutava isiku üldandmed;

2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad.

(7) Kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud või ei ole muul mõjuval põhjusel võimalik,

võib akti eelnõu ette valmistada ja seda menetleda Sätlast väljaspool, lähtudes vastavat aktiliiki

reguleerivatest õigusaktidest. Sellisel juhul tagab akti eelnõu koostamise või vastava

menetlusetapi eest vastutav asutus teabe tagantjärele sisestamise Sätlasse.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitatakse alatiselt. Ettevalmistamise käiku

kajastavaid dokumentide kavandeid, muid abimaterjale ja nendega seotud isikuandmeid pärast

akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist ei säilitata.

(9) Sätla põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

2) volitatud töötleja ülesanded;

2

3) Sätla ülesehitus;

4) kogutavate andmete täpsem koosseis;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

7) logide säilitamise tähtajad;

8) koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid;

9) muud korraldusküsimused.“;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 5–11 järgmises sõnastuses:

„(5) Sätla võetakse kasutusele etappide kaupa, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust.

(6) Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu koostatakse Sätlas alates

2026. aasta 1. oktoobrist.

(7) Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja avalike konsultatsioonide kohta

koostatakse ning nende riigisisene menetlus kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi Valitsusele viiakse

läbi Sätlas alates 2027. aasta 1. jaanuarist.

(8) Riigikogu võtab Sätla kasutusele Riigikogu juhatuse otsuse alusel, milles sätestatakse

kasutuselevõtu ulatus, ülemineku ajakava ja kord.

(9) Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate ja menetletavate aktide liikide vormidele ja

menetlusetappidele ülemineku ajakava ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(10) Kui akti eelnõu menetlust on alustatud enne käesolevas paragrahvis sätestatud tähtpäeva, mis

on ette nähtud vastava aktiliigi koostamise või menetlusetapi üleviimiseks Sätlasse, võib selle

menetluse lõpule viia seni kehtinud korra alusel.

(11) Kuni vastava aktiliigi eelnõu vormi või menetlusetappi ei ole Sätlasse loodud või pädev

asutus ei ole otsustanud selle kasutuselevõttu, koostatakse ja menetletakse seda senise korra

alusel.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

26.03.2026

Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond

Sätla) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse arendatavale riigi koosloome keskkonnale nimega Sätla õiguslik alus, mis

võimaldab hakata seda võtma etapi viisi kasutusse. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Riigikantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe

ühte kohta ja katab terve õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Kaasatud on

olnud ka Riigikogu Kantselei.

Avaliku konsultatsiooni järel pandi keskkonnale uus lühike ja kõlav nimi Sätla. Sätla on sätete koos

loomise ja selgemaks sättimise koht. Sätla loob eeldused hea õigusloome põhimõtteid

väärtustavaks koosloomeliseks poliitikakujundamiseks, toetades tõhusamat, avatumalt toimivat ja

ressursisäästlikumat õigusloomet.

Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste

koostamiseks. Järgmisena alustatakse keskkonnas Euroopa Liidu algatuste kohta Eesti

seisukohtade kujundamist. Muudatuse tulemusena muutub oluliselt paremaks näiteks kavandatava

muudatuse konteksti esitus, kuna uues keskkonnas tehakse muudatused otse tervikteksti.

Ulatuslikum koosloome varasemas koostamise etapis, mida Sätla edaspidi võimaldab, võiks

hilisemas järgus esitatavaid uusi märkusi ka märkimisväärselt vähendada ja seeläbi protsesse

kiirendada. Valmidus koosloomet rakendada nõuab hoiakute muutumist poliitika kujundamise

protsessis. Pidades silmas tööd Euroopa Liidu algatustega, on inimestel tulevikus mugavam saada

ülevaade avalikule konsultatsioonile saadetud tekstidest ja nende kohta arvamust avaldada. Selleks

ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud kommentaare samas

keskkonnas. Ka riigiasutused ei pea omavahel kirju vahetama.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju töö- ja halduskoormusele. Kuigi eelnõu

elluviimine eeldab algul kohanemist ja töökorralduse muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt

üles lühiajalised kulud. Sisebürokraatia ja töökoormuse vähenemine tuleneb eeskätt koosloome

võimaluste rakendamisest, mitmete tegevuste automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö

vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb ulatuslikumatest koosloomevõimalustest.

Samuti muutub läbipaistvamaks õigusloome menetlus.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik

Karmen Vilms ([email protected]). Eelnõu koostamise käigus on selles sisalduvaid

lahendusi läbi arutatud mitme osalisega nii ministeeriumi sees kui ka laiemalt. Eelnõu koostamisse

on olnud kaasatud Riigikantselei õigusosakonna koosloome keskkonna projektijuht Kristina Liik

([email protected]), Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja

Kristi Värk ning sama talituse nõunikud Helen Uustalu ja Kristel Niidas. Riigiasutustest on

kohtutud eelnõu teemadel Riigikantselei ja Riigikogu Kantseleiga. Eelnõuga kavandatavate

lahenduste teemal on suheldud Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

22. novembril 2024. aastal toimus läbipaistvusteemadel eelnõu põhjal kohtumine, millel osalesid

Liia Hänni kui pikaaegne E-riigi Akadeemia eestkõneleja avatud valitsemise valdkonnas, Hille

Hinsberg Open Knowledge’i esindajana ja Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogu

esindajana. Eelnõu tutvustati 5. veebruaril 2026. aastal toimunud õigusloomejuhtide ümarlaual,

millel osalevad ministeeriumide õigusosakonnajuhid ning põhiseaduslikest institutsioonidest

Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad. Eelnõu

on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatust. Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga

2020. aasta kevadel, millele eelnes Riigikantselei juures tegutseva Innotiimi juhtimisel ulatuslik

probleemide kaardistus koostöös puudutatud osalistega ja seejärel hulk kohtumisi, mille käigus

testrühmades hinnati keskkonna loomise ideed. Testrühmades osales nii ministeeriumide ja

Riigikogu ametnikke kui ka vabakondade ja huvirühmade esindajaid. Testrühmade tulemused

kinnitasid vajadust projektiga alustada. Projekti juhtimiseks loodi mitteametlik juhtrühm järgmises

koosseisus: Justiitsministeeriumi kantsler, riigisekretär ja Riigikogu Kantselei direktor.

Kodanikuühiskonda on kaasatud avatud riigivalitsemise arengukomisjoni kaudu. Koosloome

keskkonna arendamine on olnud tegevusena märgitud avatud valitsemise partnerluse

tegevuskavades1. Kuivõrd keskkonna loomise vajalikkust kinnitati juba 2020. aastal toimunud

ulatusliku osaliste kaasamise käigus, ei oleks otstarbekas sama küsimust uuesti arutada

väljatöötamiskavatsuses ja selle avaliku konsultatsiooni käigus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse ka ELi

algatuste riigisiseses menetluses ja hilisemal ELi õiguse Eesti õigusesse ülevõtmisel ja

rakendamisel.

1 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei

3

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).

Riigikogu kinnitatud õigusloomepoliitika põhialuste aastani 20302 punktide 12.3.4 ja 14.2 kohaselt

tuleb jõuda olukorda, kus kõik kehtivad õigusaktid on masinloetavad, luua toimiv korraldus, et

uuringute ja mõjuanalüüside tegemiseks saaks mõistlikult kasutada olemasolevaid andmeid ning

luua eelnõude väljatöötamiseks tänapäevastest võimalustest lähtuv töökeskkond. Riigi

arengustrateegia „Eesti 2035“3 seatud strateegiline siht on inimesekeskne riik, kus

poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel (p

3.2.5). Alates 2018. aastast on koosloome keskkonna loomine avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava lubadus. Tegevuskava 2022–2024 keskendus avaliku kasutajaliidese arendamisele ja

katsetamisele. Uues tegevuskavas 2025–2029 on riigi koosloome keskkonda nimetatud üheks

tegevuskava nn lipuprojektiks.4 Projekti algjärgus (2020 jj) oli koosloome keskkond kajastatud ka

VVTP tegevusena.

Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja seaduse 01.10.2025. aasta redaktsiooni.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on koostatud katsetamise korras Sätlas. Ülevaatlikkuse huvides on seletuskirjale lisatud

keskkonnas koostatud märgistatud muudatustega terviktekst (lisa 1).

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõuga saab loodav keskkond õigusliku aluse, mis võimaldab hakata võtma Sätlat etapi

viisi kasutusse. Sätla enda peamised eesmärgid on järgmised:

1. parandada osaliste koostööd

2. vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu

3. parandada õigusloome kvaliteeti

4. suurendada protsessi läbipaistvust

5. vabaneda vananenud infosüsteemidest

Praegused õigusloomes kasutatavad infosüsteemid on dokumendipõhised. Loodav Sätla on aga

struktureeritud infoga.

2 Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine–Riigi Teataja 3 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine–Riigi Teataja 4 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei

4

Joonis 1. Praegused süsteemid vs. riigi koosloome keskkond Sätla.

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks loob Sätla kasutuselevõtt eeldused ja võimalused, kuidas

saavutada järgmised õigusloomet puudutavad muudatused.

 Parem jälgitavus ja ülevaatlikkus – edaspidi ei tule algatusega seonduvat teavet otsida

erinevatest infosüsteemidest, vaid see asub ühes kohas, kus kogu protsess on algusest lõpuni

ülevaatlikult jälgitav. Igal eelnõul on oma ajatelg. Kõik osalised saavad samal ajal sama

versiooniga koos töötada nii Eesti õigusaktide kui ka ELi algatuste riigisisesel menetlemisel.

Kogu protsess on senisest läbipaistvam – avalikkusele on juba akti koostamisega alustamise

hetkel nähtav, mis teemal, mis ajaks ja kellega koostöös uusi algatusi ette valmistatakse.

 Avatus ja koosloome võimalused – koostöö varasemas õigusloome etapis aitab vähendada

mahukaid muutusi hiljem. Loodav digitaalne keskkond pakub tööriistu, mille abil on võimalik

saavutada muutust senises töökultuuris selliselt, et suurem rõhk oleks koosloomel ja avatusel.

Kodanikud, eksperdid ja ettevõtjad saavad õigusloomesse bürokraatiavabalt kaasuda nii

varases koostamise järgus kui ka avaliku arutelu kaudu.

 Automatiseeritud õigusloometegevused – süsteem teeb ära suure osa normitehniliselt tööst

ja vabastab poliitikakujundajad mitmetest muudest vormistuslikest ja tehnilistest ülesannetest,

tagades ühtlasema eelnõude kvaliteedi ning võimaldades keskenduda enam sisule ja hoida

5

kokku koostamisele kuluvat aega. Suurima muutusena ei pea õiguslooja enam ise muudetava

akti eelnõu vormistama, vaid tervikteksti sisestatud muudatuste alusel genereerib süsteem

muutmise eelnõu automaatselt. Automaatselt genereeritakse kooskõlastustabel ja mõjude

kokkuvõte. Eelnõu numeratsiooni muutumine kandub seletuskirja.

 Struktureeritud andmestik – võimaldab luua seoseid eri tekstide (nt eelnõu ja seletuskirja)

vahel ja pakub nii senisest suuremat teabe taaskasutatavust kui ka jälgitavust, olles

tehnoloogiliselt samm edasi võrreldes praeguse dokumendipõhise töökorraldusega. Samuti

loob see hea lähtealuse automatiseeritud andmevahetuseks, analüüsimiseks ja tehisaru

hõlmamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Seaduse muutmise sätete selgitused

§ 1. Riigi Teataja seaduse muutmine

§ 1 p 1 – riigi koosloome keskkonna nimega Sätla reguleerimiseks seaduse tasandil täiendatakse

Riigi Teataja seadust (RTS) uue paragrahviga – §-ga 121. Seaduses andmekogule õigusliku aluse

andmise vajadus tuleneb kahest asjaolust: 1) andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Igasugune

isikuandmete töötlemine on põhiõiguste riive, mistõttu peavad sellise töötluse piirid olema

sätestatud seaduses; 2) keskkonna kasutusala hõlmab tulevikus kogu seadusloomeprotsessi,

hõlmates nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku võimuharu, mistõttu ei saa sellist ülesannete jaotust

määrata seadusest alama aktiga. Riigi Teataja seadus valiti Sätlat puudutavate sätete asukohaks

kahe andmekogu tihedate seoste tõttu – Riigi Teatajast laaditakse alla muudetava õigusakti ametlik

tekst, et sellesse kavandatavad muudatused jäljega sisse kirjutada, ning menetluse lõpus, akti

vastuvõtmise järel saadetakse lõplik tekst tagasi Riigi Teatajasse.

§ 121 lõige 1 – Sätla on mõeldud katma kogu akti eelnõu loomekaart, alates selle koostamisest kuni

vastuvõtmise ja avaldamiseni. Keskkonna praktiline kasutuselevõtt on etapiviisiline ja üleminekut

reguleerivad edasised sätted. Kõnesolev säte näeb ette Sätla kasutusala selle maksimaalses

võimalikus ulatuses.

Sättest lähtudes on andmekogu eesmärk olla kohaks, kus kõiki protsessi jooksul toimuvaid tegevusi

saab teha samas keskkonnas, mis tähendab, et materjale ei pea vahepeal tõstma ühest

infosüsteemist teise. Süsteem on edaspidi andmete, mitte dokumendipõhine. Sama akti versiooniga

saavad ühel ajal koos töötada eri inimesed, tehes seda kas koostöörühmas, mis võib lisaks

riigiasutustes töötavatele inimestele hõlmata ka huvirühmade esindajaid või väliseid eksperte, või

asutusesises koostöös, kus sarnaselt praegustele dokumendihaldussüsteemidele sama asutuse eri

üksused ja juhid saavad oma asutuse koostatud tekste kooskõlastada ja seeläbi sisus kokku leppida.

Ära jääb igasugune käsitöö, mida praegu teevad eeskätt kantselei töötajad, et materjale erinevatesse

keskkondadesse sisestada. Kuid väheneb märkimisväärselt ka eelnõu koostajate tehnilise töö maht,

näiteks muutub oluliselt lihtsamaks eri osalistega aktiivse tööversiooni jagamine, kuivõrd

6

kaasatavad saavad oma märkusi teha samasse keskkonda ning näha ka teiste märkusi. Praeguses

praktikas saadetakse koostamisjärgus materjalid kaasatavatele sageli meiliga, millele vastuseks

saab koostaja omakorda mitu erinevat muudatustega faili. Ka avalikult konsultatsioonilt saabuv

tagasiside sisalduks edaspidi samas keskkonnas ja laekunud märkustest moodustub

kooskõlastustabel automaatselt. Ministeeriumidevahelist ametlikku kooskõlastamist ei ole plaanis

ära kaotada, see säiliks ka uues süsteemis, ent muutuks märkuste esitamise tehniline pool. Oluliselt

lihtsamaks läheb ka normitehnika reeglitest kinnipidamine. Paljud normitehnikaga seonduvad

tegevused on automatiseeritud. Kõige olulisemana saab esile tuua muudetava akti

muutmisvormelite loomise, mis on täielikult automatiseeritud. Selle tulemusena muutub eelnõu

koostamise tegevuste järjestus selliselt, et esmalt laaditakse Riigi Teatajast alla muudetavad aktid.

Muudatused tehakse otse tervikteksti sellesse sõnastusse, mida tahetakse muuta, ja süsteem

genereerib muutmise akti eelnõu tehtavate muudatuste põhjal automaatselt. Lisaks tekib

automaatselt kogu koostatava akti struktuur, mille tulemusena on keskkonnas loodavad tekstid

struktureeritud. Koostaja peab ise üksnes valima õige kasutatava struktuurielemendi (näiteks

lisatava paragrahvi või lõike), misjärel süsteem loob selle ja ka vormistab kohe õigesti. Sätetega

on seotud nende selgitused ja nende kohta tehtavad kommentaarid, mis parandab oluliselt

ülevaatlikkust sellest, mida, miks ja kuidas muuta või teha kavatsetakse ja milline on puudutatud

osaliste – asjaomaste asutuste või huvirühmade – arvamus ja koostaja vastus sellele. Sätlas on kogu

menetluse vältel kättesaadav jälitatud muudatustega terviktekst, mille abil on kõigil

menetlusosalistel võimalik igal hetkel tutvuda kavandatavate muudatustega. Jälitatud

muudatustega terviktekst võimaldab paremat arusaama muudatustest, kuna nähtav on, kuidas norm

konteksti sobitub. Menetluse lõpuks, s.o eelnõu vastuvõtmise ajaks on valmis ka muudatusi

sisaldav terviktekst ja seda ei pea enam RTs avaldamiseks eraldi koostama.

Sätlas toimub nii riigisiseste eelnõude ja muude dokumentide kavandite (nt

väljatöötamiskavatsuste) menetlus kui ka ELi algatuste ja avalike konsultatsioonide riigisisene

menetlemine. Keskkonna arendamist alustati seaduseelnõu ja väljatöötamiskavatsuse koostamist

ja menetlust puudutava loomisest ning üsna pea laiendati süsteemi ELi asjade riigisisesele

menetlusele. Eesti seisukohtade kujundamiseks on koosloomes võimalik kasutada samasuguseid

lahendusi kui muude eelnõude ettevalmistamisel.

§ 121 lõige 2 – riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid eelnõusid menetletakse väljaspool

Sätlat vastavateks menetlusteks ettenähtud keskkondades. Sätla ametkondlikus osas võib sisalduda

küll juurdepääsupiiranguga materjale, kuid nende puhul on tegemist AvTSi mõistes

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega.

§ 121 lõige 3 – Sätla on küll üks andmebaas, kuid iga keskkonda kasutav asutus on jätkuvalt enda

loodud teabe (eelnõu, seletuskiri, väljatöötamiskavatsus, Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

eelnõu, märkused teise asutuse ettevalmistatud eelnõu kohta jne) suhtes vastutavaks asutuseks

samamoodi kui kehtiva regulatsiooni kohaselt, mistõttu loetakse kõiki Sätlat kasutavaid asutusi

andmekogu kaasvastutavateks töötlejateks. Sellest tulenevalt peab vastutav asutus vastama tema

koostatud tekste puudutavatele teabepäringutele ja tagama ka isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse. Mõeldud on kõiki isikuandmeid, millega eelnõu koostaja oma tööd tehes kokku

7

puutub: nii eelnõu koostamise töörühmas osalevate inimeste nimed ja kontaktandmed kui ka

näiteks kooskõlastamisel tagasisidet andnud inimeste andmed ja arvamustes potentsiaalselt esineda

võivad isikuandmed. Keskkonda kasutav asutus on näiteks asutus, kes alustab selles VTK või

eelnõu koostamist. Samamoodi on keskkonda kasutav asutus see asutus, kes annab keskkonna

kaudu eelnõule kooskõlastuse koos oma ettepanekutega. Kui Vabariigi Valitsuse tasandil

koostavad õigustloovate aktide eelnõusid ministeeriumid ja ka Riigikantselei, siis oma arvamuse

eelnõu kohta võivad avaliku konsultatsiooni käigus esitada ka allasutused, olles sellisel juhul

samuti keskkonna kaasvastutavad töötlejad. Kasutuselevõtu esimeses etapis seaduseelnõude

kooskõlastamist Sätlas veel ei ole.

Andmekogu kaasvastutavatest töötlejatest eraldi on sätestatud andmekogu arendamise eest

vastutavad asutused ja see reguleeritakse põhimääruse tasandil. Põhimääruse tasandil on kavas ette

näha andmekogu arendamise ülesande andmine kaasvastutavatena Justiits- ja Digiministeeriumile

ning Riigikantseleile. Sätla tellijad on projekti algusest peale olnud Justiits- ja Digiministeerium

ning Riigikantselei koos. Seaduseelnõu tekstiredaktori loomisse on olnud vahetult kaasatud ka

Riigikogu Kantselei. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuulub õigusloome

koordineerimine. Riigikantselei ülesandeks on muu hulgas toetada Vabariigi Valitsuse töö

planeerimist ja koordineerida Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Volitatud

töötlejaks on kavas põhimääruses määrata Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes on keskkonda

algusest peale ka arendanud.

§ 121 lõiked 4 ja 5 – Sätla ei ole pelgalt materjalide ettevalmistamise ja menetlemise platvorm, vaid

selle loomise üks eesmärke on ka avalikkust paremini ja senisest läbipaistvamalt informeerida nii

eelnõude sisust kui ka menetluskäigust.

Sätla koosneb kahest osast:

1. kinnine töökeskkond, kus saab erinevate aktiliikide jaoks kohandatud ühtsete mallide ja

tööriistadega materjale ette valmistada;

2. avalik vaade, mis võimaldab osalust õigusloomes ja annab selge pildi õigusloomeprotsessi

kõigist etappidest koos avalike materjalidega.

Avalikule vaatele pääseb ligi igaüks selleks, et avalike tekstiversioonidega tutvuda. Samuti

võimaldab avalik vaade kaasuda õigusloomesse, tehes avalikule konsultatsioonile esitatud

materjalide kohta märkusi ehk kommentaare. Avalikustatud materjalide kommenteerimiseks peab

avalik kasutaja end esmalt autentima sarnaselt praeguse eelnõude infosüsteemiga. Ametkondlik

töökeskkond on kinnine ja juurdepääs selle sisule on ühelt poolt asutusepõhine ja teiselt poolt

konkreetse eelnõu või muu dokumendi kavandi materjalidele ligipääsu põhine. Ligipääsu teemale

annab konkreetse eelnõu või muu dokumendi kavandi eest vastutav isik töörühma kuulumise

õigusena. Riigiasutuste väliste inimeste puhul saab juurdepääsuõiguse anda üksnes konkreetsele

füüsilisele isikule ja see õigus ei ole delegeeritav.

Lisatavas lõikes 5 nähakse ette, missugune teave iga teema kohta peaks alati olema avalikustatud.

Tegemist on avaliku teabe seaduse § 28 lõikes 1 sätestatu täpsustamisega, mis tuleneb Sätlast. Kui

8

ametnik alustab Sätlas akti eelnõu koostamist, ilmub automaatselt keskkonna avalikus vaates teave

koostamisega alustamise kohta koos teema pealkirjast nähtuva märksõnalise lühikirjeldusega

lahendatava probleemi või teema kohta. Näiteks saab tuua siinse eelnõu pealkirja, milles

muudetava seaduse järel on sulgudes täpsustatud teemat. Taoline lühikirjeldus annab kätte suuna,

mis teemaga tegeletakse, ja aitab seeläbi vähendada alusetute teabenõuete või selgitustaotluste

hulka, mis üksnes muudetava seaduse pealkirja esitamise korral võiksid kaasneda. Eelnõukohase

kokkuleppelise lühinimetuse „akti eelnõu“ all mõeldakse lisatava § 121 lõike 1 tähenduses nii

õigusakti eelnõu kui ka näiteks keskkonnas koostatava muu dokumendi kavandit, sh näiteks

väljatöötamiskavatsust, st ka selle koostamisega alustamise teabe avalikustamist kohe, kui seda

alustatakse. Iga Sätla kinnises töökeskkonnas ettevalmistatava algatuse juures on selle

menetluskäiku puudutav ajatelg. Minimaalselt tuleks eelnõu koostajal ajateljel täita ja avalikult

kuvada eelnõu eeldatav avalikustamise aeg. Lisaks sättes toodud loetelule on võimalik avalikkuse

teavitamise või kaasamise eesmärgil avalikustada lisainfot. Muude menetluse jooksul toimuvate

sündmuste puhul on eelnõu autoril võimalik ajatelge kasutada selleks, et osalisi eelseisvatest

kaasamisüritustest teavitada. Nii võib lisaks seadusega nõutavale miinimumile algatuse

avalikustatud ajateljel olla mitmesugust teavet akti koostamise käigus peetud kohtumiste, ürituste

või menetluse jaoks tähtsate sündmuste kohta.

Lõike 5 punkti 1 kohaselt avalikustatakse edaspidi Sätlas teave, et ministeerium on alustanud

eelnõu koostamist. See ei tähenda, et avalikustataks eelnõu tööversioone, vaid üksnes antakse teada

fakt, et koostamisega on algust tehtud. Soovi, et teave eelnõu koostamise alustamise kohta oleks

huvirühmadele varem kättesaadav, on huvirühmad aastate jooksul korduvalt avaldanud. Näiteks

sisaldub see Innotiimi juhitava õigusloome tõhustamise projekti lõppjäreldustes5, mis on pandud

kokku väga paljude osaliste kaasamise põhjal. Osalised rõhutavad, et tihti saab teave eelnõu

muutmisest avalikuks esmakordselt kooskõlastamisel, mistõttu sisuline võimalus protsessi selles

etapis mõjutada on piiratud. Väljendatakse, et puudub ülevaade, millised eelnõud on töös. Samuti

toonitatakse, et kuigi üldjuhul on olemas kindel alguspunkt, ei fikseerita seda avalikult nähtavana.

Ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024 probleemikirjelduses6 on rõhutatud, et

puudub ajakohane ülevaade sellest, millised asutused milliste teemadega tegelevad, mistõttu on

keeruline varasemas etapis kaasuda ja arvamust avaldada.

Kuigi eelnõukohase lõikega 5 nähakse ette loetelu teabest, mis iga eelnõu puhul tuleb Sätlas

avalikustada, võib sellegipoolest esineda erandlikke olukordi, kus mingi osa nimetatud teabest on

siiski juurdepääsupiiranguga kaitstav. See tuleneb asjaolust, et vaatamata eelnõukohase lõikega 5

tehtavale täiendusele AvTS § 28 lõikele 1 kohaldub ülejäänud osas AvTS. Praktikas tähendab see,

et enne eelnõukohases lõikes 5 nimetatud teabe avalikustamist hindab teabevaldaja iga kord avaliku

teabe seaduses või muus seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust. Näiteks

on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise

teabe, mis võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib

ohustada riigi julgeolekut (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 31). Nii võib ELi algatuse kohta

5 Õigusloome tõhustamine - lõpuesitlus.pdf , lk 12 6 Avatud valitsemise partnerlus | Riigikantselei

9

kujundatavate Eesti seisukohtade puhul olla materjalides tundlikku teavet, mis võib kahjustada

välissuhtlemist ja millele avalikku juurdepääsu tuleb seetõttu piirata.

Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille kohaselt on mingit laadi teave

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Näiteks on rahapesu ja terrorismi tõkestamise

seaduse7 § 53 lg 4 kohaselt Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning

isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

Sellisel juhul on akti eelnõu koostaja ülesanne enne teabe avalikustamist hinnata kehtiva õiguse

alusel juurdepääsupiirangu vajalikkust ja määrata see vastavale osale teabest. Samuti on eelnõu

ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt

selline, et võib kahjustada oluliselt mõne andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12).

Sellest tulenevalt on ta kohustatud vastava osa tagasisidest tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks.

Kuigi siinse eelnõuga pakutavad hüved, nagu suurem läbipaistvus ja ülevaatlikkus õigusloomest

(lg 4), on olulised ja eelnõukohase lõike 5 mõte ongi reguleerida seda, milline teave on tavapärases

protsessis avalik, siis erandjuhtudel peab vastav teave siiski jääma asutusesiseseks teabeks kas

avaliku teabe seaduse või mõne muu seaduse alusel. Kui asutusesisese kasutamise

juurdepääsupiirang on hindamise järel nõutav, ei peaks piirama avalikkuse juurdepääsu kõigile

vastava eelnõuga seotud materjalidele, vaid üksnes sellele osale teabest, mille suhtes piirangu

alused esinevad.

Akti eelnõu seletuskirja lisade all on silmas peetud kõiki materjale, mida ka senises praktikas

seletuskirja lisadena on käsitletud, nagu näiteks eelnõu kooskõlastamise tabel, Euroopa Liidu aktile

vastavuse tabel, eelnõu seletuskirjale lisatud analüüsid, rakendusakti kavandid, eksperdiarvamused

jne. Ametlikud menetlusetapid on õigusaktides sätestatud eelnõu menetlusetapid, kus on ette

nähtud eelnõu avalikustamine, näiteks eelnõu kooskõlastamisele esitamine, eelnõu Vabariigi

Valitsusele esitamine, eelnõu Riigikogule esitamine, eelnõu versioonid Riigikogu lugemistel jne.

§ 121 lõige 6 – eelnõukohases lõikes on sätestatud, milliseid isikuandmeid Sätlas töödeldakse.

Sätlat kasutav inimene (nii eelnõu koostaja kui ka selle koostamisse kaasatud töörühma liige), kes

soovib lisada töökeskkonda koostöörühma välise osalise, peab sisestama selle inimese nime,

isikukoodi ja meiliaadressi. Ka juhul kui kasutaja soovib avalikustatud materjalide kohta arvamust

avaldada, on tema arvamuse juures näidatud tema nimi. Kindlale isikule omistatav

arvamuseandmine aitab välistada asjakohatu ja ebaviisaka tagasiside ja aitab kaasa

õigusloomeprotsessi läbipaistvusele, näidates arvamuse juures ka seda, kes ja keda esindades selle

on esitanud.

Eelnõus on eristatud Sätlat kasutavat isikut ja menetluses osalejat. Sätlat kasutav isik ei pruugi

kattuda menetluses osalejaga näiteks olukorras, kus avaliku konsultatsiooni käigus on arvamus

eelnõu kohta esitatud muud kanalit kasutades. Samamoodi võivad menetluses osalejad olla isikud,

kes osalevad eelnõu koostamise raames toimuvatel kohtumistel või kaasamisüritustel, mille

7 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus–Riigi Teataja

10

toimumise kohta peab ülevaadet eelnõu koostaja ja milline teave esitatakse näiteks ka seletuskirja

asjaomases struktuuriosas.

§ 121 lõige 7 – Sätla on veebipõhine keskkond, millega töötamiseks on vajalik internetiühendus.

Juhul kui mingil põhjusel ühendust ei ole või näiteks erakorraliste loodusnähtuste või muude

häiringute tõttu on ühendus häiritud või inimene ise asub kohas, kus ühendus puudub, kuid

eelnõuga on tingimata vaja edasi liikuda, võib eelnõu koostada ka Sätlast väljaspool, järgides kõiki

kehtivaid vormi- ja menetlusnõudeid. Kavandatava sätte regulatsioon kehtib ka olukorras, kus

näiteks avalikul konsultatsioonil osalemise takistuseks osutub veebikeskkonnas märkuste esitamise

oskus või võimalused. Kui inimene soovib avalikustatud eelnõu kohta arvamust avaldada, kuid

valib selleks mõne muu viisi, on see tema õigus ja vaba valik. Ka Riigikogu liikme vaba mandaadi

põhimõttest tulenevalt ei saa tema seaduste algatamise õigust piirata konkreetse töövahendi või

infosüsteemiga. Küll aga muutub keskkonna kasutamine kohustuslikuks ametnikkonnale.

Ühenduse taastudes, muude häiringute või takistuste äralangemise järel või juhul, kui info on

esitatud muul teabekandjal, tuleb teave tagantjärele sisestada Sätlasse, võimaldamaks hilisemat

terviklikku ülevaadet akti eelnõu ettevalmistusprotsessist. Tagantjärele peab info sisestama see

asutus, kes vastava akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest parasjagu vastutab. Näiteks

avalikult konsultatsioonilt saabunud Sätla väline arvamus tuleb keskkonda sisestada asutusel, kes

vastavat sisendit kogus. Kui aga kooskõlastav asutus annab vastuse süsteemiväliselt, peaks selle

vastuse takistuse äralangemise järel sisestama kooskõlastust andev asutus.

§ 121 lõige 8 – kogu avalikustatud teavet Sätlas menetletud õigusaktidest koos neis sisalduvate

isikuandmetega säilitatakse eelnõukohase lõike 8 alusel alatiselt, et tulevikus oleks võimalik akti

ajalugu uurides välja selgitada akti kujunemine. Avalikustatavate eelnõu versioonide all peetakse

esmajoones silmas eelnõu või muu dokumendi selliseid versioone, mille koostav asutus ametlikult

asutusest välja saadab kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile, esitab Vabariigi

Valitsusele või Riigikogule, samuti versioone, mis saavad heakskiidu pädevalt asutuselt või

organilt. Sõltuvalt aktiliigist on menetlusetapid erinevad. Samuti võib üks ja sama menetlusetapp

korduda, näiteks võidakse sama eelnõu esitada mitmel korral kooskõlastamisele. Sellisel juhul

säilitatakse muu hulgas kõiki selle eelnõu kooskõlastamisele esitatud versioone koos seotud

materjalidega. Lisaks akti eelnõule on alatiseks säilitamiseks mõeldud eelnõu seletuskiri koos selle

lisadega, näiteks mõjuanalüüsid, kooskõlastustabel, ELi aktile vastavuse tabel jne. Säilitatakse

õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised materjalid, mis

sisaldavad mh nende koostamises osalevate isikute andmeid. Ka hetkel kehtiva regulatsiooni

kohaselt toimub see samamoodi. Selliste isikuandmete alatist säilitamist võimaldab IKÜM art 17

lg 3 p d, mille kohaselt avalikes huvides arhiveerimise korral ei pea kohaldama õigust olla

unustatud.

Ministeeriumis ettevalmistatud eelnõu tööversioonile, aga ka sellele lisatavale kommentaarile ja

muudele ettevalmistusjärgus olevatele materjalidele kohaldatakse avaliku teabe seadust8

koostoimes ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooniga (edaspidi:

8 Avaliku teabe seadus–Riigi Teataja

11

Tromsø konventsioon) (RT II, 16.09.2020, 1)9. Sellest lähtuvalt saab asutuse juht eelnõu

ettevalmistamise järgus avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 alusel eelnõu tööversioonid ja

ettevalmistavad materjalid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, mis on

kooskõlas Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 punktis k sätestatud töörahu tagamise alusega.

Riigikogu algatatavate eelnõude avalikkust reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse10

(RKKTS) § 1581, mis sätestab, et Riigikogus ja Riigikogu Kantseleis koostatud dokumendid on

avalikud (lõige 1), ja mille kohaselt dokumentidena ei käsitata dokumentide kavandeid ja nende

koostamiseks kasutatavaid abimaterjale ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjale

(lõige 3). Eelnevast lähtudes säilitatakse Sätlas sisalduvaid tööversioone ja muud ettevalmistavat

materjali ja nendega seotud isikuandmeid süsteemis üksnes kuni akti vastuvõtmise või

väljakuulutamiseni. Õigusajaloo jaoks väärtuslikke materjale on võimalik keskkonnast vajaduse

korral alla laadida, kuid arvestades, et aja jooksul keskkonnas menetletavate aktiliikide arv ja

sellest tulenevalt ka süsteemis sisalduva teabe hulk muudkui kasvab, tuleb keskkonnas endas

säilitatava teabe hulka piirata.

Alljärgneval joonisel 2 on kujutatud teabe avalikustamise ja säilitamise kohta kavandatavad sätted

seadusloomeprotsessi näitel.

Joonis 2. Ametlik versus tööversioon

9 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon–Riigi Teataja 10 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus–Riigi Teataja

12

§ 121 lõige 9 – vastavalt AvTS § 433 lõikele 1 nähakse lõikega 9 ette andmekogu põhimääruse

kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuivõrd Sätla reguleerimisese puudutab nii Justiits-

ja Digiministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei ülesandeid kui ka õigusloome ja poliitika

kujundamist laiemalt, on põhjendatud kehtestada põhimäärus Vabariigi Valitsuse määrusega.

Põhimääruses sätestatakse täpsemalt kaasvastutavate asutuste, sh Justiits- ja Digiministeeriumi

ning Riigikantselei ülesanded, samuti volitatud töötleja ülesanded. Andmekogu volitatud töötleja

on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Infosüsteemide ja Registrite Keskus.

Põhimääruse tasandile delegeeritakse ka keskkonna täpsema ülesehituse, kogutavate andmete,

nende väljastamise ja neile juurdepääsu, andmeandjate, logide säilitamise, keskkonnas

koostatavate akti liikide ja menetlusetappide loetelu ning muude korralduslike küsimuste

regulatsioon.

§ 1 p 2 – täiendatakse RTSi olemasolevat rakendusnorme sisaldavat paragrahvi.

§ 14 lõiked 5 – 7 – kuna Sätla on kavandatud kajastama kogu õigusakti loomekaart eri aktiliikide

puhul, on tegemist väga mahuka arendusprojektiga. Selleks, et juba arendatud lahendused ei jääks

seisma, neist tulenevat positiivset mõju õigusloomele saaks juba rakendada ja et ka kasutajad

saaksid uue keskkonnaga rahulikus tempos harjuda, on kavas keskkonna kasutuselevõtt samm-

sammult.

Esimesena on plaanitud kasutusse anda alates 1. oktoobrist 2026. a Vabariigi Valitsuse algatatava

seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamine.

Paralleelselt tehakse ettevalmistusi, et alates 1. jaanuarist 2027. a keskkond kasutusele võtta ka

Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja avalike konsultatsioonide kohta Eesti seisukohtade

koostamiseks ning nende riigisiseseks menetlemiseks kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi

Valitsusele.

Riigisiseste seadusemuudatuste koostamist on Sätlas katsetatud juba mitu aastat ja selle tegevuse

jaoks keskkonna kasutuselevõtt on plaanis alates 1. oktoobrist 2026. aastal. Katseperioodi jooksul

on eelnõusid koostanud mitu ministeeriumi (nt Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium). Ettevalmistustegevusi on keskkonnas tehtud nii ühe ministeeriumi piires

loodud kui ka mitut ministeeriumi hõlmavates töörühmades. Olgu nimetatud mõned näited

keskkonnas koostatud eelnõudest: kohtureformi eelnõud, küberturvalisuse direktiivi (NIS2)

ülevõtmise eelnõu, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused, karistusseadustiku muutmise

erinevad eelnõud, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muudatused, äriseadustiku muudatused,

taastuvenergia arendamise kiirendamise pakett jne.

Praeguseks on keskkonnas ette valmistatud üle kümne seaduseelnõu ja rohkemgi on ette

valmistamisel. Kasutajad on kõige enam olnud rahul eelnõu koostamise automaatikaga, mis

vabastab nad mitmetest tehnilistest tegevustest ja võimaldab rohkem keskenduda eelnõu sisulistele

küsimustele, ja lahendusega, kus samas keskkonnas saavad eri osalised koos töötada. Juba

13

katsetamise käigus on mitmel juhul kasutatud võimalust osalisi, sh riigiasutuste välised eksperte,

kaasata eelnõu koostamise juurde varasemas järgus.

Esimeses kasutuselevõtu etapis on võimalik Sätlas koostada seaduse muutmise seaduse eelnõu ja

loodud eelnõu tekst koos muudatustega terviktekstis keskkonnast välja eksportida, et selle

menetlust jätkata praegustes infosüsteemides (asutuse dokumendihalduses, eelnõude infosüsteemis

jne). Sätlas eelnõu koostamiseks on loodud automatiseeritud lahendus, mis tervikteksti sisestatud

muudatuste põhjal koostab eelnõu. Riigisisese menetluse puhul toimub avalik konsultatsioon

esimeses etapis veel eelnõude infosüsteemis, kuid Sätla avaliku vaate kaudu on juba võimalik

jälgida ülevaadet eelnõudest, mille koostamisega on algust tehtud. Sellist ülevaatlikku pilti

ettevalmistamisel olevatest eelnõudest ei ole praegusel hetkel võimalik eelnõude infosüsteemist

saada, kuna sinna sisestatakse eelnõud hetkel, mil nad esitatakse juba avalikule arutelule.

ELi asjade puhul tehti 2025. aasta suvel eelkirjeldatud kasutusjuhu ulatuses läbi kõiki

ministeeriume hõlmav katseprojekt, millest saadud sisendi põhjal tehti süsteemi 2025. aasta teisel

poolel mitmeid täiendusi, millega tegelemine jätkub veel ka 2026. aasta esimeses pooles.

Katsetamine ELi algatustega jätkub 2026. aasta alguses, mistõttu siinne eelnõu konkreetset

kasutuselevõtu kuupäeva ei sisalda. Küll aga saab selle volitusnormi alusel ette näha Vabariigi

Valitsus pärast õigusliku aluse vastuvõtmist.

ELi asjas on võimalik etapiviisiline üleminek seisukohtade koostamisel, mis hõlmab

ettevalmistavaid tegevusi, asutustevahelist koostööd kuni otsuse vastuvõtmiseni, avalikku

kaasamist ja huvipakkuva info kohta tehtavaid asjakohaseid teavitusi. ELi asjad on Euroopa Liidus

arutatavad teemad ja algatused, näiteks uued määrused, direktiivid või poliitikaotsused, mis võivad

mõjutada Eestit. Eesti seisukoht tähendab riigi ametlikku ühist seisukohta selle kohta, millist

lahendust Eesti nendes aruteludes toetab. Need seisukohad ei sünni korraga, vaid kujunevad samm-

sammult analüüsi, asutuste koostöö ja arutelude tulemusel. Sätlas on kogu info ja tegevused ELi

asja kohta ühes kohas arusaadavalt jälgitavad. Protsess algab ettevalmistavate tegevustega ja jätkub

asutustevahelise koostööga kuni otsuse vastuvõtmiseni. Menetluse jooksul on võimalik kaasata

avalikkust ning anda huvilistele õigeaegset ja selget teavet.

Nii ELi asjade kui ka riigisiseste seadusemuudatuste ettevalmistamiseks on loodud seletuskirja ja

mõjuanalüüsi põhjad. Esimeses kasutuselevõtu etapis on eelnõu koostajal võimalik kasutada

piiratud ulatuses tehisaru lahendust, mis toetab koostajat materjalide ettevalmistamisel. Järgmistes

etappides asjaomane funktsionaalsus täieneb ja laieneb tulevikus ka avalikule osale.

§ 14 lõige 8 ja 9 – järgmistes etappides saab keskkonna kasutamist laiendada paljudele

menetlustegevustele kuni selleni välja, et kogu menetlus toimub samas keskkonnas. Lähiaastate

arendustegevuse eesmärk on seega nii keskkonnas terviktekstide koostamise võimaluse loomine

kui ka aktiliikide ringi laiendamine nii, et keskkonnas saaks koostada ka Vabariigi Valitsuse ja

ministri määrusi.

Seda, millistele aktiliikidele ja menetlusetappidele Vabariigi Valitsus keskkonna kasutust laiendab,

otsustab edaspidi eelnõukohase lõike 9 alusel Vabariigi Valitsuse tasandi õigusaktide suhtes

14

Vabariigi Valitsus. Sätla Riigikogus kasutuselevõtu ajakava ja ulatuse otsustab Riigikogu ise ning

eelnõus kavandatud rakendussätte põhjal on selle otsuse tegemise pädevus Riigikogu juhatusel.

Lähtudes võimude lahususe põhimõttest, ei saa täitevvõim näha ette, millal ja millises ulatuses

Riigikogu Kantselei Sätla kasutusele võtab. Seega tuleb keskkonna kasutuselevõtt Riigikogus

otsustada muu aktiga – Riigikogu juhatuse otsusega. Riigikogu juhatuse ülesanded sätestab

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13, mille loetelus on nii konkreetsed ülesanded kui ka

punktis 21 antakse üldpädevus Riigikogu töö korraldamiseks muul viisil. Riigikogu juhatusele

sellise pädevuse andmist toetavad ka kehtivas RKKTSis sisalduvad juhatuse ülesanded. Näiteks on

Riigikogu juhatuse ülesandeks kehtestada § 13 lõike 2 punkti 2 alusel muu hulgas vajaduse korral

üldised juhised komisjonide töökorralduse ja tegevusvaldkondade kohta. Sellel alusel on

kehtestatud muu hulgas „Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika

kujundamiseks“. Eelnõude vormistusnõuded on Riigikogu juhatus kehtestanud normitehniliste

eeskirjade lisana sama paragrahvi sama lõike punkti 10 alusel. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse

kommenteeritud väljaande11 RKKTSi § 13 sissejuhatavas kommentaaris on kirjeldatud, et osa

Riigikogu juhatuse pädevusest on koondatud RKKTSi § 13, osa paikneb laiali RKKTSis ja mõned

pädevused leiab ka teistest seadustest. Kommenteeritud väljaandes on nimetatud teiste seadustena

Riigikogu liikme staatuse seadust ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Sellele lisaks

leiab Riigikogu juhatuse ülesannete kirjelduse näiteks avaliku teenistuse seadusest. Lähtudes

asjaolust, et Sätlat reguleerivad sätted puudutavad kasutatavat töövahendit ega muuda

menetlusnorme, on põhjendatud nendega kaasnevad ülesanded ette näha Sätla õigusliku alusega

samas aktis ehk RTSis.

§ 14 lõiked 10 ja 11 – eelnõukohaste lõigete puhul on tegemist üleminekusätetega, mille eesmärk

on tagada võimalikult sujuv üleminek uue süsteemi kasutamisele. Esimene neist reguleerib

olukorda, kui eelnõu menetlust on juba alustatud muus keskkonnas, kuid menetluse kestel saabub

tähtpäev vastava aktiliigi või menetlusetapi puhul Sätlale üle minna. Sellises olukorras võib viia

menetluse lõpuni seni kehtinud korra järgi ja tagantjärele ei pea ühtki algatust keskkonda üle viima.

Eelnõukohane lõige 11 reguleerib aga juhtusid, kui aktiliigi puhul on keskkonna kasutamisele üle

mindud, kuid konkreetses menetlusetapis seda veel kasutada ei saa, või mingi aktiliigi puhul on

keskkonnale üle mindud, kuid vastava eelnõu jaoks on siiski vajalik eraldi vorm (nt välislepingu

ratifitseerimise seadus), mille lisamiseni süsteemi tuleks vastavaid algatusi menetleda kehtiva korra

alusel. Eraldi lahendust vajab tõenäoliselt ka iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõu koostamine.

Samuti näeb asjaomane säte ette aluse, et senise korra alusel eelnõude koostamine ja menetlemine

on lubatav, kuni pädev asutus ei ole vastavat otsust keskkonda kasutusse võtta teinud. Kui lõige 9

sätestab, et Vabariigi Valitsuse tasandi õigusaktide puhul (nt VV määrused ja ministrite määrused)

otsustab kasutulevõtu Vabariigi Valitsus, siis teiste riigivõimu harude (nt Riigikogu) või

sõltumatute asutuste (nt Vabariigi Presidendi Kantselei või Eesti Pank) puhul on ette nähtud, et

seni, kuni pädev asutus ei ole vastavat otsust teinud, kasutatakse olemasolevaid lahendusi.

Alates 2028. aastast, kui on plaanide kohaselt võimalik kasutada Euroopa Liidu lisavahendeid,

saaksid nii Riigikogu kui seejärel ka Vabariigi Presidendi Kantselei alustada oma arendustega.

11 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. Tallinn 2012. Lk 61

15

Esialgse taotluse MFF+ vahendite kasutamiseks Sätla järgmiste etappide arendamiseks on JDM

esitanud, märkides seejuures vajaduse hõlmata nimetatud põhiseaduslikud institutsioonid.

Etapiviisiline kasutuselevõtt peaks tagama parema kohanemise suure muudatusega.

3.2. Seaduse jõustumise selgitused

§ 2 p 1 – eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab

eelnõukohase esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Nimetatud kuupäev on valitud

vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd

tehtud. Keskkonna esmast kasutuselevõttu ei ole teadlikult kavandatud kalendriaasta algusse,

kuivõrd pühade-eelne ja -järgne aeg võib mõjutada ülemineku sujuvust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õiguses liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ei reguleerita.

6. Mõju ja sihtrühm

Alljärgnevas mõjuanalüüsis on hinnantud Sätla kasutuselevõtu mõju tervikuna ja etapi viisi,

selgitades seejuures, millised muudatused avalduvad kohe esimeses etapis ja millised hiljem.

6.1. Mõju riigivalitsemisele Keskvalitsuse korraldus

1. Sihtrühm: üksikisikud, kodanikuühendused, ettevõtjad ja ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Potentsiaalsed kasutajad on nii kõik tavalised inimesed kui ka ettevõtjad, kes tunnevad huvi

ühiskonnas toimuva vastu ja soovivad olla sellega kursis või ka ise kaasa rääkida. Mõeldud on nii

inimesi üksikult kui ka huvirühmadesse koondunult. Eraldi rühmana võiks esile tuua ajakirjanikud,

kelle jaoks on ajakohase info valdamine ka professionaalselt vajalik.

Kehtivas korralduses on menetlusinfo ja kaasamisega seotud tegevused killustunud mitme

süsteemi ja dokumendi vahel ning kaasamine toimub sageli liiga hilja, mis suurendab:

16

 ajakulu menetlustest ülevaate saamiseks;

 koormust arvamuste ja ettepanekute formaalsel esitamisel;

 ettepanekute esitamist hetkel, mil lahendusvariandid on juba valitud;

 ebaselgust tehtud ettepanekutega arvestamise jälgimisel.

Eelnõu rakendamine vähendab halduskoormust ja lihtsustab arvamuste esitamist, kuna:

 menetlusinfo on edaspidi koondatud ühtsesse ja loogilisse vaatesse;

 teave eelnõu ettevalmistamisega alustamisest on kättesaadav varasemas menetlusetapis;

 väliseid osalisi on võimalik koostamisse kaasata;

 ettevalmistusetapis kaasatute puhul töötavad kõik osalised sama versiooniga, ei saada

üksteisele meile ega kirju enda loodud versioonidega;

 arvamusi ja ettepanekuid saab esitada otse eelnõu konkreetse sätte kohta;

 ettepanekutega arvestamine ja vastused on hästi jälgitavad.

Kui tervikprojekt rakendub, avaldub mõju mitmetele aktiliikidele ja menetlusetappidele, kuid

esimeses etapis tekib mõju esmajoones Eesti seisukohtade koostamise menetlusele.

Seadusemuudatuste ettevalmistamine puudutab avalikkust esimeses etapis peaasjalikult kahes

aspektis: 1) avarduvad võimalused saada varem teavet ministeeriumide eelnõudest, mille

koostamisega on alustatud; 2) kui ettevalmistaja otsustab varases etapis koostamisse kaasata ka

väliseid osalisi, on neil võimalik Sätla sisemise töökeskkonna kaudu töös osaleda.

Halduskoormuse vähenemist ei ole võimalik usaldusväärselt kvantifitseerida, kuna see sõltub

eelnõu sisust, menetluse kestusest, osalejate aktiivsusest ja ka vilumusest. Mõju on hinnatud

kvalitatiivselt ning see on valdavalt positiivne. Nagu iga uue süsteemi puhul, võib selle

tundmaõppimine ja harjumine sõltuvalt kasutajast rohkem või vähem aega võtta. Küll aga on

süsteem püütud luua võimalikult intuitiivne ja ligipääsetav ning selle saavutamiseks on seda eri

etappides kasutajate peal testitud. Väga palju sõltub eelnõude koostajate valmidusest seniseid

hoiakuid muuta ja osalisi protsessi varasemas etapis kaasata.

2. Sihtrühm: valitsusasutused, Riigikogu ja valitsuse liikmed, laiemalt avaliku sektori

asutused

Mõju sihtrühmale. Sätla kasutajad on pea kõik nimetatud sihtrühma liikmed, kasutamise sagedus

sõltub nende ülesannetest ja rollist avalikus sektoris. Sätla puudutab nii reaametnikke kui ka juhte,

kelle jaoks on oluline saada teavet, kui kaugel ollakse ülesannete täitmisega või milliste ülesannete

täitmisel on vaja teiste asutustega koostööd teha ja seda enda üksuse või asutuse töö planeerimisel

aluseks võtta. Kasutajad on õigusloojad ja poliitikakujundajad, kes peavad olema kursis nii oma

valdkonna kui ka sellega külgnevate valdkondade arengu ja plaanidega. Ka tehnilisema tasandi

töötajatel on selle tulemusena lihtsam vajalikku teavet otsida. Sihtrühma kuuluvad ka Riigikogu ja

valitsuse liikmed. Ministrid saavad valitsusele esitatavaid ELi asjade materjale Sätla kaudu

17

kinnitada ja allkirjastada. Riigikogu liikmetel on Sätla käivitumise järel võimalik selle infoga

tutvuda avaliku vaate kaudu.

Õigusloomega puutub kokku suurem osa keskvalitsuse töötajaskonnast, sh ministeeriumid,

allasutused, Riigikogu ja põhiseaduslikud institutsioonid. 2012. aastal koostatud

õigusloomemenetluse kaardistuse12 põhjal on ministeeriumides üle 600 õigusloomega tegeleva

ametniku. Nimetatud analüüsis jagati ministeeriumi õigusloomega tegelevad ametnikud kolme

suurde gruppi: 1) ametnikud, kes koostavad seaduseelnõusid; 2) ametnikud, kes koostavad

määruseelnõusid; 3) ametnikud, kes tagavad eelnõude juriidilist kvaliteeti. Samas analüüsis

jõutakse järeldusele, et kui võrrelda õigusloojate arvu ministeeriumides ja Riigikantseleis nende

komplekteeritud koosseisudega (tabel 21), siis nähtub, et õigusloojad moodustavad ligi 25%

asutuste koosseisust. Mõnevõrra erinevad need osakaalud sõltuvalt ministeeriumist. Kuigi viidatud

analüüs tehti üle kümne aasta tagasi, ei ole ministeeriumide ülesanded ja sellest tulenevalt ka

õigusloomeliste tegevuste osakaalud märkimisväärselt muutunud selle ajaga võrreldes.

a) Avaliku sektori töökoormus kahaneb, väljendudes esimeses kasutuselevõtu etapis järgmises:

Tabel 1.

Tegevus Mis muutub? Kokkuhoitav tööpäevade arv aastas

 seaduseelnõu*

normitehniline

vormistamine

Muudatuste ettevalmistamist

alustatakse terviktekstist, eelnõu

normitehniline vormistus on

automaatne

5 tööpäeva/eelnõu → kokku ~525

tööpäeva

 seaduseelnõu

normitehniline

kontroll

Normitehnika kontrollile kuluv

aeg väheneb minimaalseks

1 tööpäev / eelnõu / 4x (ÕO + JDM +

RK + Riigikogu) → kokku ~420

tööpäeva

 seaduseelnõu

muudatusi kajastav

terviktekst valmib

kohe

Muudatusi kajastava tervikteksti

koostamine ei ole enam

lisategevus, vaid põhitegevus ja

seda ei pea protsessi jooksul mitu

korda tegema

1 tööpäev / eelnõu / 2 x teise asutuse

koostatud terviktekst (muu min +

Riigikogu) → kokku ~210 tööpäeva

 seaduseelnõu

seletuskirja (SK), sh

mõjuanalüüsi

vormistus

SK vormistus on ette antud ja

eelnõu numeratsiooni muutudes

muutub kaasa SK numeratsioon

1 tööpäev / eelnõu → kokku ~105

tööpäeva

 ELi komisjoni

esitatud algatuse**

alginfo sisestus ja selle

seire

Iga uue algatuse kohta loodavas

teemaruumis on automaatselt

alginfo olemas. Teavet ei pea

Exceli tabelisse sisestama, vaid

see liigub automatiseeritult ja on

kõigile asutustele nähtav

0,25 tööpäev / algatus → kokku ~250

tööpäeva

 Eesti seisukohti***

sisaldava VV

protokollilise otsuse

eelnõu ja seletuskirja

vormistus

VV protokollilise otsuse eelnõu

vormistus on automatiseeritud

0,5 tööpäev / algatus → kokku ~80

tööpäeva

12 Õigusloomemenetluse kaardistus_14122012, lk 74

18

 kooskõlastustabelite

koostamine (tehniline

töö)

Kooskõlastus- ja vastavustabelid

genereeritakse automaatselt,

märkused on seotud sätetega

1 tööpäev / eelnõu ja EL algatus →

kokku ~265 tööpäeva

KOKKU: 1855 tööpäeva *2025. aastal esitati Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks I ringil 105 seaduse muutmise seaduse

eelnõu.

**ELi algatusi oli 2025. aastal kokku 1000.

***Eesti seisukohti ELi algatuste ja avalike konsultatsioonide kohta valmistati 2025. aastal ette 160.

Kokkuhoitavate tööpäevade arvestuse juures tuleb silmas pidada, et lähtutud on n-ö keskmise

seaduseelnõu või ELi algatuse ettevalmistamisele kuluvast ajast. Praktikas see aeg varieerub

sõltuvalt eelnõu pikkusest ja keerukusest. Keskmist eelnõu kui niisugust ei ole olemas.

Lisaks avaldavad töökoormust ja sisebürokraatiat vähendavat mõju järgmised muudatused, mille

puhul on kokkuhoitavat tööaega veelgi keerulisem kvantitatiivselt hinnata:

1) kogu teave Sätlas on struktureeritud kujul, mis soosib teabegruppide omavahelist seostamist ja

toetab tehisaru kasutamist keskkonnas;

2) osaliste vahetu kaasamine eelnõu ettevalmistamisse, kus kõik töötavad sama versiooniga ega

saada meile, aitab hoida ära hilisemas järgus uute märkuste esilekerkimist;

3) koosloome lahendused aitavad aru saada, kes teeb milliseid muudatusi ja millal;

4) parem ülevaatlikkus -- kui kaugel on protsess, milline on viimane aktiivne versioon, mis on

muudatuse olemus jne;

5) ELi asjas toimub protsess kuni Vabariigi Valitsuseni ühes keskkonnas, mistõttu ei pea tõstma

faile ühest süsteemist teise (dokumendihaldus ja EIS);

6) lisandub tehisaru tugi.

b) Mõju menetluse kvaliteedile ja läbipaistvusele

Eelnõukohase seaduse rakendamine avaldab positiivset mõju õigusloome kvaliteedile ja

läbipaistvusele. Ühtne tööprotsess ning parem seos eelnõu teksti, märkuste ja otsuste vahel:

 vähendavad vigade ja vastuolude tekkimise riski;

 parandavad õigusloome jälgitavust;

 toetavad sisulist kaasamist ja argumenteeritud otsustamist.

Kaudse mõjuna väheneb vajadus korduvate selgituste ja täiendavate dokumentide järele, mis

omakorda vähendab nii töö- kui ka halduskoormust.

19

Võimalus saada varasemas etapis teavet koostamisel oleva eelnõu kohta võib tähendada, et

ministeeriumide poole pöördutakse teabenõudega varasemas menetlusetapis. Hinnanguliselt siiski

eelnõude vastu huvi tundjate hulk siinse eelnõu tõttu oluliselt ei suurene. Kui pöördutakse

varasemas etapis, võivad omakorda mitmed hilisemad pöördumised ära jääda, sest teave saadi

õigeaegselt kätte ja huvirühmadel on rohkem aega oma arvamust kujundada või protsessis kaasa

rääkida. Seega peamiselt muutub ajahetk, millal pöördutakse. Lisaks on avalikus vaates võimalik

märkida huvipakkuv teema enda jaoks lemmikuks, mille leiab kiiresti enda isiklikult töölaualt üles

ja milles info uuenemist saab niiviisi mugavamalt jälgida ilma, et tuleks see iga kord uuesti üles

otsida või seda vastutavalt asutuselt eraldi küsida.

Pöördumistele vastamist on võimalik omakorda töökorralduslikult efektiivistada, kasutades selleks

näiteks tehisarulahendusi.

Kokkuvõttes kaasneb muudatuste rakendamisega oluline positiivne mõju töö- ja

halduskoormusele. Kuigi muudatuste elluviimine eeldab esialgu kohanemist ja töökorralduse

muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt üles lühiajalise kulu. Sisebürokraatia ja töökoormuse

vähenemine tuleneb eeskätt koosloomevõimaluste rakendamisest, mitme tegevuse

automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb

ulatuslikumast koosloomest, aga ka menetluse läbipaistvuse ja süsteemi kasutajasõbralikkuse

paranemisest. Kavas on kasutajatele teha ka mitmeid tutvustusi ja koolitusi, mis võiksid

kasutuselevõttu lihtsustada.

6.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale E-riik

Täisdigitaalset ja ühtset õigusloome keskkonda ei ole teadaolevalt veel maailmas suudetud luua.

Projekti realiseerumisel oleks märkimisväärne positiivne mõju Eesti digiriigi kuvandile

rahvusvahelisel tasandil. See kinnistaks Eesti võimalust olla suunanäitaja ja rahvusvahelise

tasandi uuendaja. Projekt on oluline ka organisatsioonilise innovatsiooni jaoks: paraneb protsessi

juhtimine, koostöö tõhustub, kooskõlastamine ja teabevahetus on hõlpsam, samuti on parem seiret

teha. Sätla võimaldab mugavat ja lihtsat orienteerumist terves eelnõude menetluse protsessis,

parandades seeläbi nii õigusselgust kui ka efektiivsust. Süsteem võimaldab kuvada eelnõu

seletuskirja ja muudatusettepanekute infot iga paragrahvi juures koos visuaalse lahendusega, mis

aitab illustreerida, kuidas paragrahv aja jooksul muutub ning millised on protsessiosaliste

argumendid muudatuste üle arutlemisel.

Peamised arenguhüpped võrreldes praeguse olukorraga seisnevad järgmistes uuendustes:

1. failivahetuselt andmevahetusele liikumine

2. ühine koostööplatvorm sisemiseks ja avalikuks koostööks

3. pilvetehnoloogia 

20

4. mikroteenuste arhitektuur

5. töötamine samade andmetega ja sama materjaliga algusest lõpuni versioonipõhiselt

6. tehisintellekti kasutamine

6.3. Mõju riigieelarvele

Sätlat on siiani arendanud Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi

Infosüsteemide ja Registrite Keskus (RIK). Esimese etapi lahenduste arendamisel on kasutatud ELi

struktuurivahendite rahastust 1 000 000 euro ulatuses, mille abil arendati erasektori toel ELi asja

menetlust ning asutuste sisemisi ja avalikke koostööringe. Avaliku vaate esimese etapi arendus

telliti samuti erasektorist (300 000 eurot). Eelnõu koostamise tekstiredaktori ja

koosloomelahendused on arendanud RIKi enda arendusmeeskond.

Sätla järgmiste arendusetappide jaoks on JDM taotlenud Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi

raames nn MFF+ taotluses vahendeid mh põhiseaduslikele institutsioonidele, nagu Riigikogu ja

Vabariigi Presidendi Kantselei. Keskkonna ülalhoiuga seotud kulu järgmistel aastatel on

planeeritud JDMi eelarvesse ja on suurusjärgus 630 000 eurot aastas.

7. Rakendusaktid

7.1. Uued rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada järgmiste määruste terviktekstid:

1. Alus: eelnõukohase Riigi Teataja seaduse § 121 lg 9

Kavandatav rakendusakt: Sätla põhimäärus

Rakendusakti kavand sisaldub käesoleva seletuskirja lisas 2.

2. Alus: eelnõukohase Riigi Teataja seaduse § 14 lg 7

Kavandatav rakendusakt: Vabariigi Valitsuse otsus, milliste aktide ja menetlusetappide puhul

võetakse keskkond valitsusasutustes kasutusele.

7.2. Muudetavad rakendusaktid

Õigusliku aluse vastuvõtmise järel tuleb ette valmistada ka „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja“ ning „Euroopa Liidu asjade menetlemise juhiste“ asjakohased muudatused, kuna uus

keskkond, ühtlustades ja lihtsustades vormindust ning töökorraldust, toob kaasa muudatusi

õigusloome korralduses. Analüüsida tuleb ka Vabariigi Valitsuse reglemendi muutmise vajadust,

ent ametlik kooskõlastamine säilib ka edaspidi. Varasemas faasis tehtav tihedam koostöö, mida

keskkond soosib, võiks aga mitmed tehnilisemad märkused võimaldada töö käigus ära lahendada.

21

Poliitilise sisendi andmiseks on loodud vastav asutusesisest kooskõlastamist võimaldav töövoog,

mille lõpptulemuse saab minister sõltuvalt vajadusest kas kinnitada või allkirjastada.

8. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu

Kantseleile, samuti Vabariigi Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikontrollile

ja Eesti Pangale ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile. Arvamuse

avaldamiseks saadetakse see suurematele huvikaitse organisatsioonidele ja teadusasutustele, nagu

Vabaühenduste Liidule, Eesti Koostöö Kogule, E-riigi Akadeemia, Open Knowledge Estonia

MTÜ-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenusmajanduse Kojale,

Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti,

Eesti Meediaettevõtete Liidule.

Avaliku konsultatsiooni ajal toimus mitmeid kohtumisi huvirühmade esindajatega –

Vabaühenduste Liidu, Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskojaga. Läbipaistvusteemasid puudutanud kohtumisel osales ka avatud valitsemise ekspert

Liia Hänni. Eelnõu ja selle eesmärke tutvustati avatud riigivalitsemise arengukomisjoni

kohtumisel. Eelnõu ja loodava keskkonna arendusteemadel kohtuti Vabariigi Presidendi Kantselei

esindajatega. Samuti tehti loodavast keskkonnast ministeeriumidele tutvustusi, lisaks toimus Eesti

Linnade ja Valdade Liidu juhtimisel arvuka osavõtuga veebikohtumine linna- ja vallasekretäridega.

Mõned tutvustused ministeeriumidele seisavad veel ees.

Kooskõlastuste ja arvamustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3. Lisaks tabelis

kajastatud asutustele ja institutsioonidele esitas kirjaliku vastuse eelnõu kohta Notarite Koda, kellel

eelnõu kohta märkusi ei olnud.

Eelnõu avalikult konsultatsioonilt loodava keskkonna nime kohta ettepanekuid ei laekunud.

Kuivõrd 2020. aasta sügisel juba toimus konkurss keskkonnale nime leidmiseks, siis nüüd otsiti

majasisese arutelu jaoks välja nii varasemad ettepanekud kui mõeldi uutele variantidele eesmärgiga

leida lühemat ja kõlavat nime. Ühise arutelu tulemusena langes valik nimele Sätla. Tegu on

keeleuuendusliku tuletisega sõnast „säte“. Eesti keeles kasutatakse mõne tegevusega seotud koha

nimetamiseks sageli la-liidet (söökla, parkla, tankla, juuksla). Selle loogika järgi sündis ka sõna

"sätla" – sätete koos loomise ja selgemaks sättimise koht.

22

1

Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond Sätla ) eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Tagasiside koondtabel

Esitaja Arvamuse täistekst Vastus Tulemus

MTÜ Open Knowledge

Estonia (OKEE)

Tunnustame Justiits- ja

Digiministeeriumi ja Riigikantselei

eestvedamist määrata õigusaktiga

kindlaks riigi koosloome keskkonna

eesmärk, selle sisu ja tööpõhimõtted.

Kuna tegu pole vaid töövahendi, vaid

avatud õigusloomet toetava

platvormiga, on oluline selgelt

väljendada norm, mille alusel

ametnikud menetlust läbi viivad. Sama

norm annab ka õigusloome välja

töötamisse kaasatud osalistele kindla

teadmise, kuidas protsess toimub.

Täname Võtame

teadmiseks

MTÜ Open Knowledge

Estonia (OKEE)

Eelnõu sõnastab keskkonna

toimimiseks vajalikud üldpõhimõtted,

kuid selles ei sisaldu täpsemat infot

keskkonna kasutuseks. Seepärast

juhime tähelepanu, et keskkonna kui

andmekogu põhimäärus alles vajab

sisustamist (hetkel toodud sisukord

rakendusakti kavandis). Selles on

vajalik täpselt kirjeldada nii

juurdepääsuõigused, aktide liigid ja

nende menetlusetapid, menetlusteabe

kirjeldus.

Nõus, täpsemalt reguleeritakse

põhimääruse tasandil.

Arvestame

MTÜ Open Knowledge

Estonia (OKEE)

Eelnõus on öeldud, et keskkonnas

olevate andmete kaasvastutavad

töötlejad on kõik asutused, kes

keskkonda kasutavad. Soovitame need

asutused siiski selgemini välja tuua nii

seletuskirjas kui edaspidi keskkonna

juhistes. Nii tekib selgem arusaam,

milliste asutuste poolt ette

valmistatavaid akte ja nende

menetlusteavet saab keskkonnas näha

ja osalusvõimalust kasutada.

Seletuskirja täiendatud. Arvestame

MTÜ Open Knowledge

Estonia (OKEE)

OKEE kui avatud andmete

eestkõneleja vaatest on oluline, et

keskkonnas on avalikud eelnõuga

tegelevate ametnike kontaktid. Kuna

ka teiste kasutajate nimed on avalikud,

loob selline praktika läbipaistvust ja

usaldust. Nimeline sisendi andmine

väldib kuritarvitusi ja keskkonna

koormamist nn võlts-kasutajate poolt,

mis mõjutaks üldist asjalikku arutelu

ja koostööd.

Eelnõus juba sisaldub. Arvestame

MTÜ Open Knowledge

Estonia (OKEE)

Toetame nõuet, et koosloome

keskkonnas koostatud dokumente ja

neis sisalduvaid isikuandmeid

säilitatakse alatiselt. See võimaldab

jälgida õigusloome kujundamist

ajajoonel ning viidata samale eelnõule

. Võtame

teadmiseks

2

selle eri menetlusetappides. Rõhutame,

et oluline on iga menetlusetapi

tulemuste eraldi salvestamine ja

kättesaadavus, mis tagab protsessi

läbipaistvuse ja loob selge ülevaate

eelnõu arengu eri versioonidest.

Välisministeerium

(Välisminister)

Märgime, et ka Välisministeeriumi

eelnõude koostamisel kasutuses olnud

riigi koosloome keskkonna

kasutuselevõtt samm-sammult on igati

tervitatav, kuid vajab teatud

menetlusetappide täiendavalt

analüüsimist .

Seletuskirja täiendatud Arvestame

Välisministeerium

(Välisminister)

Eelnõu seletuskirjas puudub selle sätte

mõjuhinnang õigusaktide koostajate

töökoormusele, arvestades et igale

arvamuse avaldajale on vaja ka

vastata.

Teabe varasemale

avalikustamisele on selge

ühiskondlik ootus, mida ka

siinse eelnõu avalikul

konsultatsioonil on mitmed

huvirühmad väljendanud. Meie

hinnangul eelnõude vastu huvi

tundjate ring käesoleva eelnõu

tõttu ei suurene, küll aga on

võimalik pöörduda varasemas

etapis, mistõttu omakorda

mitmed hilisemad pöördumised

võivad ära jääda. Seega

peamiselt muutub ajahetk, mil

pöördutakse. Juba praegu on

võimalik asjaomast teavet kätte

saada varasemas faasis näiteks

valitsuse tegevusplaani

ülesannete või ministeeriumide

tööplaanide põhjal, ent

erinevatest allikatest info

kogumine ja leidmine on siiski

ebamugav ega ole ka täielik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

ettepaneku alusel on sätet

täpsustatud nii, et akti eelnõuga

alustamise kohta avalikustatava

teabena näidataks lühidalt

(märksõnaliselt ) selle sisu ja

eelnõu eeldatav avalikustamise

aeg, mille tulemusena asjatute

pöördumiste arvu saab tõhusalt

vähendada. Seletuskirja

mõjuanalüüsi osa täiendatud.

Pöördumistele vastamist

soovitame töökorralduslikult

efektiivistada, kasutades selleks

ka tehisarulahendusi.

Arvestame

Välisministeerium

(Välisminister)

Palume lisada võimalik

menetlusprotsessi kirjeldus ja

mõjuhinnang eelnõu seletuskirja .

Seletuskirja täiendatud. Arvestame

Välisministeerium

(Välisminister)

Vabariigi Valitsuse algatatava akti

eelnõu koostamise alustamise ja selle

koostaja kohta teabe avalikustamine

rikub oluliselt õigusloome töörahu ja

kasvatab töökoormust

selgitustaotlusetele vastamise nõudest

Tegemist on töökorralduslikult

lahendatava küsimusega, mis

tingimata ei pea kaasa tooma

töökoormuse kasvu. Ka praegu

kehtiva õiguse valguses tuleb

igakordselt otsustada eelnõu

Selgitame

3

tulenevalt . Õigusakti eelnõu koostaja

seatakse avalikustamisega olukorra,

kus tal puudub õigus otsustada selle

üle, millal on eelnõu valmis

avalikustamiseks ja tekitatakse

kohustus enne eelnõu valmimist

arvamust avaldada soovivatele

isikutele vastata .

ettevalmistajal, mida saab ja

mida mitte avalikustada

koostamise faasis. Jätkuvalt jääb

eelnõu ettevalmistajale õigus

otsustada, millal on eelnõu tekst

avalikustamiseks valmis.

Välisministeerium

(Välisminister)

Automaatse avalikustamise kohustus ,

eriti tundlikes valdkondades, tekitab

praktika, kus õigusakti koostamist

alustatakse mujal kui riigi koosloome

keskkonnas. See ei täida eesmärki

koostada kõik eelnõud algusest peale

riigi koosloome keskkonnas.

Selgitame veel kord - eelnõu

sisu avalikustatakse alles siis,

kui eelnõu on ministri poolt

heaks kiidetud. Seega ei toimu

selle automaatset

avalikustamist.

Selgitame

Välisministeerium

(Välisminister)

Teeme ettepaneku mitte näidata

avalikus vaates kohustuslikuna lõikes

5 sätestatud teavet, vaid jätta eelnõu

autorile valikuvõimalus.

Paraku on senine praktika EISi

näitel näidanud, et valikut teavet

varem avalikustada ei kasutata

vabatahtlikult ja soovitud

muutust sellisel juhul ei

saavutataks. Teabe varasemale

avalikustamisele on selge

ühiskondlik ootus, mida ka

siinse eelnõu avalikul

konsultatsioonil on mitmed

huvirühmad väljendanud.

Ei arvesta

Välisministeerium

(Välisminister)

Senisel koosloome keskkonna

kasutamisel on kerkinud näiteks

küsimus, kuidas toimub koosloome

keskkonnas eelnõu keeletoimetamine,

sh kui keeletoimetamise teenust

ostetakse teenusena . Probleeme on

tekitanud nii eelnõu vormindamine kui

mõjuanalüüside osa keerukus.

Oleme väga tänulikud, et olete

keskkonda piloteerinud. Samas

oleme saadud tagasisidest

lähtuvalt seda parandanud ning

eesmärk on, et vormindamise

parandusi tulevikus enam

tegema ei peaks.

Keeletoimetamise jaoks saab

juba praegu kasutada kas

kommenteerimist või

muudatuste ajalugu. Samuti on

arendamisel muudatuste

jälitamise funktsionaalsus, mis

võimaldab parandusi heaks kiita

või tagasi lükata. Ka

mõjuanalüüside osa proovime

lihtsustada.

Arvestame

Välisministeerium

(Välisminister)

Kui koosloome keskkonna osalise

kasutuselevõtuga kaasneb eelnõu

koostajatele töökoormuse kasv

(koosloome keskkonnas pakutavate

lahenduste ümbertöötlemine

normitehnikale vastavaks , eelnõu

koostamise avalikustamisega seoses

päringutele vastamine ) , tuleks

keskkonna kasutamine muuta

kohustuslikuks alles siis, kui seda on

võimalik kasutada eelnõu koostajate

töökoormuse kasvuta.

Siiani piloteerimiste käigus ei

ole saanud veel viia HÕNTEt ja

keskkonda omavahel kooskõlla.

Eelnõu ametliku kasutuselevõtu

ajaks on aga eesmärk viia

omavahel vastavusse ka

HÕNTE nõuded, nii et eelnõu ei

peaks muutma ja keskkond

vastupidi vähendab eelnõu

koostaja töökoormust.

Arvestame

Kaitseministeerium Palume kaaluda võimalust

Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelnõude puhul lubada metaandmeid

mitte sisestada.

Käesolev eelnõu lähtub teabe

asutusesiseseks kasutamiseks

hindamisel avaliku teabe

seaduse regulatsioonist, mis

tähendab, et igakordselt enne

Võtame

teadmiseks

ja

selgitame

4

avalikustamist tuleb hinnata, kas

asjaomane eelnõus või selle

lisades sisalduv teave tuleb

AvTSist lähtuvalt AK-ks

märkida või mitte. Kui materjale

ettevalmistava ametniku

ametikoht on seadusest

tulenevalt AK, siis koosloome

keskkond seda avalikuna ka ei

kuva. Asjaomane teave tuleb

SAP andmebaasist, millega

koosloome keskkond

liidestatakse. Sellest tulenevalt

saab öelda, et kui esineb

seadusest tulenev alus teave

AK-ks tunnistada, siis seda

koosloome keskkonna avalikus

vaates ei kuvata. Kavandatavat

lahendust on KaM ametnikele

demotud kooskõlastusringi

järgselt.

Kaitseministeerium Juhime tähelepanu, et

Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelnõude menetlusteave ei ole avalik,

mistõttu palume ka siinkohal kaaluda

erisuse tegemist.

Eelnõu ettevalmistaja saab ise

otsustada, kui suur ringi ta

kaasab selle ettevalmistamisse

ja kas teisi asutusi või osapooli

üldse koostamise juurde on

põhjendatud lisada. AK teave,

sh vastavate ametikohtade

teavet avalikku vaatesse ei

kuvata.

Selgitame

Kaitseministeerium Leiame, et on vaja sätestada selge

õiguslik alus, et algatatud eelnõu kohta

teabe päringutele vastamine ei ole

kohustuslik.

Teabe varasemale

avalikustamisele on selge

ühiskondlik ootus, mida ka

siinse eelnõu avalikul

konsultatsioonil on mitmed

huvirühmad väljendanud. Meie

hinnangul eelnõude vastu huvi

tundjate ring käesoleva eelnõu

tõttu ei suurene, küll aga on

võimalik pöörduda varasemas

etapis, mistõttu omakorda

mitmed hilisemad pöördumised

võivad ära jääda. Seega

peamiselt muutub ajahetk, mil

pöördutakse. Juba praegu on

võimalik asjaomast teavet kätte

saada varasemas faasis näiteks

valitsuse tegevusplaani

ülesannete või ministeeriumide

tööplaanide põhjal, ent

erinevatest allikatest info

kogumine ja leidmine on siiski

ebamugav ega ole ka täielik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

ettepaneku alusel on sätet

täpsustatud nii, et akti eelnõuga

alustamise kohta avalikustatava

teabena näidataks lühidalt

(märksõnaliselt ) selle sisu ja

eelnõu eeldatav avalikustamise

Ei arvesta

5

aeg, mille tulemusena asjatute

pöördumiste arvu saab tõhusalt

vähendada. Seletuskirja

mõjuanalüüsi osa täiendatud.

Pöördumistele vastamist

soovitame töökorralduslikult

efektiivistada, kasutades selleks

ka tehisarulahendusi.

Kaitseministeerium Palume sätestada erisus, et nimetatud

andmeid võib küll töödelda, kuid need

andmed ei tohi olla kohustuslikud.

Erisuse loomine ei ole vajalik.

Kui töötajate andmed on AK,

siis neid avalikult ei kuvata ja

märgitakse süsteemis AK

teabena.

Võtame

teadmiseks

Kaitseministeerium Palume selgitust, kas eelnõukohase

RTS § 12 1 lõikes 7 sõnastatud „või

muul mõjuval põhjusel“ on nt

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

või muu tundlik teave, mille korral

tehakse vastavad kanded tagantjärele ?

Esmajoones on mõeldud "muul

mõjuval põhjusel" puhul näiteks

oskuste puudumist või väliste

osapoolte eelistust anda akti

eelnõule tagasisidet muu kanali

kaudu. Asjaomased näited on

toodud eelnõu seletuskirjas.

Keskkonnas võib töödelda AK

teavet, mistõttu see ei saa olla

alus, miks keskkonda mitte

kasutada.

Selgitame

Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi koosseis on

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teave ning ei peaks olema kuvatud

kõigile ega ka säilitatav igavesti.

Kui töötajate andmed on AK,

siis neid avalikult ei kuvata ja

märgitakse süsteemis AK

teabena.

Arvestame

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit on

eelnõuga tutvunud, saanud tagasiside

oma liikmetelt , teinud eelnõule

mõjuhinnan gu ja kooskõlastab eelnõu

.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Täname JDM - i ametnikke 5.märtsil

2026 korraldatud veebikoosoleku eest

eelnõu sisulise ks tutvustamise ks,

mille käigus saime ammendavad

vastused meie liikmetel tekkinud

küsimustele.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Loodame meie kaasamisele

koosloome k eskkonna

edasiarendamisse , eriti selle järgmises

etapis, kui seda hakatakse rakendama

kohalike omavalitsuse õigusaktide

menetlemisel.

. Arvestame

Vabaühenduste Liit Tervitame arenguid koosloome

keskkonna arendamisel ning peame

oluliseks, et pärast eelnõu

vastuvõtmist jätkataks keskkonna

arendustöödega sihipäraselt ja

hoogsalt, et lahendus jõuaks

võimalikult kiiresti sisulise kasutuseni.

Täname toetuse eest. Võtame

teadmiseks

Vabaühenduste Liit Vabakonna vaatest on koosloome

keskkonnal märkimisväärne

potentsiaal avatud valitsemise ja

läbipaistva poliitikakujundamise

tugevdamiseks, ühtlasi on see üks

Eesti avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava olulisi prioriteete.

Nõustume. Võtame

teadmiseks

6

Vabaühenduste Liit Varasema nähtavuse põhimõte ehk

teabe avalikustamine õigusakti

koostamise alustamisest on sisulise

kaasamise ning usaldusväärse ja

läbipaistva õigusloome vältimatu

eeldus. Juhul , kui avalikkus (sh

vabaühendused) saab juba menetluse

algfaasis teada, et õigus muudatus on

ettevalmistamisel, tekib reaalne

võimalus esitada varajast ja sisulist

tagasisidet enne, kui poliitikavalikud

kujunevad lõplikuks ning

alternatiivide kaalumisruum sisuliselt

sulgub.

Nõustume, sisaldub eelnõus. Arvestame

Vabaühenduste Liit Eelnõus kavandatud lähenemine, mille

järgi kuvatakse avalikus vaates teave

koostamise alustamise kohta ning

menetluse ajajälg, on oluline ka

olukordades, kus menetluse teatud

etappides on osa dokumente

asutusesisese kasutamise piiranguga.

Ka sellisel juhul peab avalikkusel

olema võimalik tuvastada vähemalt

see, et asjakohased dokumendid on

olemas, millises etapis need paiknevad

ning millise teema ja õigusakti

ettevalmistusega need seonduvad.

Nõustume, sisaldub eelnõus. Arvestame

Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit tänab

ministeeriumi senise kaasamise eest

koosloome keskkonna loomisega

seotud konsultatsioonides.

Täname Võtame

teadmiseks

Eesti Pank Süsteemse lähenemise huvides oleks

õigusaktide ette valmistamist ja

kaasatavate asutuste koostöö

korraldamist parem käsitleda

eriseaduses või mõnes kitsamalt

Vabariigi Valitsuse (VV)

vastutusalaga seotud aktis.

Riigi Teataja on Eesti Vabariigi

ametlik võrguväljaanne, milles

avaldatakse õigusaktid ja muud

dokumendid. Vastuvõetud aktide

avaldamine on nende ette

valmistamise või kogu akti eelnõu

loomekaare katmisega võrreldes

erinev, piiratud mahuga protseduur.

Kaalusime ka pakutud varianti,

ent kuna keskkond ei puudutaks

kitsalt täitevvõimu, ei oleks

Vabariigi Valitsuse seadus

kohane regulatsiooni koht.

Muudest regulatsiooni kohtadest

kaaluti veel ka avaliku teabe

seadust, kuid nimetatud seaduse

reguleerimisese keskendub

siiski avalikule teabe, mitte

niivõrd üksikute andmekogude

eriregulatsioonile.

Selgitame

Eesti Pank Peame sobivaks Eesti Pank eelnõu

otseset reguleerimisalast välistada,

arvestades et Eesti Panga seaduse § 3

kohaselt tegutseb Eesti Pank muudest

riigiasutustest sõltumatult, annab oma

tegevusest aru Riigikogule ega allu

Vabariigi Valitsusele ega ühelegi

teisele täidesaatvale

riigivõimuasutusele ega kolmandatele

isikutele.

Eelnõu on muudetud märkusest

tulenevalt ja säte on sõnastatud

võimalikult laiana, võimaldades

tulevikus soovi korral erinevatel

põhiseaduslikel institutsioonidel

keskkond kasutusele võtta ilma,

et peaks hakkama uuesti seadust

muutma. Eelnõu rakendussätteid

ja seletuskirja vastavat osa

täiendatud selliselt, et

kasutuselevõtuks vajalik pädeva

asutuse otsus.

Arvestame

Eesti Pank Eelnõu § 12 1 lg 9 allutaks aga Eesti

Panga otseselt VV määrusele.

Viidatava sätte eesmärk ei ole

allutada põhiseaduslikke

Selgitame

7

institutsioone Vabariigi

Valitsuse määrusele, vaid

reguleerida keskkonna

põhimäärus, arvestades antud

akti liigi kohaldamisala, ja kõik

seaduse tasandit nõudvad

küsimused reguleerida

käesoleva eelnõuga.

Eesti Pank Eelnõu seletuskirjas räägitakse VV

poolt koosloomekeskkonna

kasutuselevõtust, kuid ei ole selge, kas

ka teised asutused, kes Riigi Teatajas

akte avaldavad, saavad või peavad

koosloomekeskkonda kasutama.

Teised asutused ja

põhiseaduslikud institutsioonid

saavad samuti edaspidi võtta

keskkonna kasutusele,

reguleerides vajadusel kohasel

tasandil korralduslikke

küsimusi. Seletuskiri vastavalt

täiendatud.

Selgitame

Eesti Pank Selgitus jätab lahtiseks, kuidas

toimida, kui ühe muutmisaktiga

soovitakse muuta mitut akti.

Tehnilises lahenduses on sellega

arvestatud, et korraga muuta

mitut akti. Sellisel juhul

koondab süsteem muudatused

ühte eelnõusse.

Arvestame

Eesti Pank Soovitame eelnõus või vähemalt selle

seletuskirjas võimalusel täpsemalt

kirjeldada normide praktilist

rakendamist.

Seletuskirjas on täiendatud

rakendamist puudutavat osa.

Arvestame

Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei toetab

tehnoloogilise lahenduse loomist, mis

vähendaks õigusloomes tehnilise töö

mahtu ning parandaks õigusloome

kvaliteeti.

Täname Võtame

teadmiseks

Riigikogu Kantselei Riigikogu vaatest on oluline, et see

lihtsustaks valitsuse poolt algatatud

eelnõude menetlemist Riigikogus ning

võimaldaks Riigikogu liikmetel

mugavamalt algatada eelnõusid ja teha

muudatusettepanekuid menetluses

olevatesse eelnõudesse.

Nõustume vajadusega. Võtame

teadmiseks

Riigikogu Kantselei

Leiame, et riigi koosloome keskkonna

eelnõus soovitud kujul asutamise

eelduseks on selgus koosloome

keskkonna lõpliku väljaarendamise

osas.

Praeguseks on välja arendatud üksnes

valitsuse eelnõude koostamist ja

kooskõlastamist toetav lahendus,

samas kui Riigikogu menetlusetappe

kattev IT funktsionaalsus ei ole välja

arendatud ega ole ka kindlust, kas ja

millal selline funktsionaalsus üldse

välja arendatakse.

Seletuskirja täiendatud.

Järgmiste arendusetappide jaoks

on JDM taotlenud MFF+

taotluses koosloome keskkonna

edasiarendamiseks vahendeid

mh põhiseaduslikele

institutsioonidele nagu

Riigikogu ja Vabariigi

Presidendi Kantselei.

Arvestame

Riigikogu Kantselei Seletuskirjas ega Riigikogu

Kantseleile teadaolevates muudes

dokumentides ei ole öeldud, millised

on koosloome keskkonna

arendusprojekti järgmised sammud,

nende tähtajad ning kes nende

sammude eest vastutab.

Seletuskirja täiendatud

järgmiste sammude osas.

Arvestame

Riigikogu Kantselei Seda, kas keskkonna

edasiarendamiseks samuti mingeid

Seletuskirja täiendatud.

Järgmiste arendusetappide jaoks

Arvestame

8

summasid kavandatakse, seletuskirjast

ei selgu.

on JDM taotlenud MFF+

taotluses koosloome keskkonna

edasiarendamiseks vahendeid

mh põhiseaduslikele

institutsioonidele nagu

Riigikogu ja Vabariigi

Presidendi Kantselei.

Riigikogu Kantselei Seetõttu leiab Riigikogu Kantselei, et

käesolevas etapis on ülimalt kaheldav

Riigi Teataja seaduse muutmine

sellisel kujul, et seadusega sätestatakse

riigi koosloome keskkonna kui

terviklahendus, milles toimub

õigusaktide eelnõude menetlemine

algusest lõpuni, sh Riigikogus.

Antud säte ei kohusta Riigikogu

kuupäevaliselt, st Riigikogu

saab ise valida, millal on valmis

keskkonda kasutusele võtma.

Leiame, et ettenähtavuse ja

õigusselguse huvides võiks

selline säte eelnõus siiski

sisalduda.

Selgitame

Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei peab

põhjendatuks lähenemist, mille

kohaselt koosloome keskkonna

õiguslik regulatsioon kajastab

realistlikult selle tegelikku

funktsionaalsust, mitte visiooni või

potentsiaali.

Leiame, et antud olukorras tuleb

leida mõistlik tasakaal selliselt,

et iga lisanduva

funktsionaalsuse tõttu ei peaks

asuma uuesti seadust muutma.

Kuivõrd praktikas on arendatud,

kuid veel testimist vajav osa

süsteemist suurem kui see, mis

esimese etapiga kasutusse läheb,

on põhjendatud kavandada

terviklik regulatsioon.

Selgitame

Riigikogu Kantselei Enne kui sätestada seaduse tasandil

see, et Riigikogus toimuv eelnõude

menetlus hakkab toimuma valitsuse

kehtestatud põhimääruse alusel

peetavas koosloome keskkonnas,

tuleks fikseerida selge ülevaade

kavandatavatest funktsionaalsustest,

kasutuselevõtu ajakavast, vastutusest,

rahastusest ning Riigikogu Kantselei

rollist.

Seletuskirja täiendatud nii

järgmiste tegevuste kui

rahastuse osas. Järgmiste

arendusetappide jaoks on JDM

taotlenud MFF+ taotluses

koosloome keskkonna

edasiarendamiseks vahendeid

mh põhiseaduslikele

institutsioonidele nagu

Riigikogu ja Vabariigi

Presidendi Kantselei.

Arvestame

Vabariigi Presidendi

Kantselei

Kuna Vabariigi Presidendi Kantselei (

edaspidi VPK) ei ole teadlik, kuidas

riigi õigusloome keskkonna osaline

või terviklik kasutuselevõtmine

mõjutab Vabariigi Presidendi

põhiseadusliku kohustuse täitmist,

sest protsessi muudatust (uue

keskkonna kasutuselevõttu) ei ole

VPK - ga läbi arutatud ega kokku

lepitud, siis pole VPK - l võimalik

eeltoodud seaduse muudatust toetada.

VPK peab vajalikuks enne arvamuse

andmiseks esitatud seaduse

Riigikogu le esitamist mõelda läbi ja

VPK - ga kokku leppida, kuidas

õigusaktid läbi selle süsteemi jõuavad

VPK - sse ja kuidas VPK need

omakorda edastab ettenähtud

ametiasutustele .

17.03 toimus kohtumine VPK

esindajatega. Kohtumisel

tutvustati keskkonna senist

arenduskäiku ja rahastusmudelit

ning räägiti muu hulgas sellest,

kuidas koosloome keskkonna

arendustega edasi liigutakse.

Samuti lepiti ühel meelel kokku,

et kui arendus jõuab etappi, kus

see mõjutab otseselt VPK

tegevust, siis kaasatakse nad

täielikult. Seletuskirja on

vastavalt täiendatud

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Oleme seisukohal, et ka etapiviisilise

ülemineku korral peab eelnõu koostaja

Käesoleval hetkel on mõjud

kirjeldatud, pidades silmas

Arvestame

9

andma selge ülevaade nimetatud

keskkonna kasutusele võtmisega ja

kasutamisega kaasnevatest tegevustest,

mõjudest ning võimalikest kuludest.

Täpsemat ülevaadet omamata ei pea

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

võimalikuks võtta koosloome

keskkonda kasutusele 1. oktoobril

2026. a.

esimest kasutuselevõtu etappi.

Järgmiste etappide mõjud ei ole

veel nii selgelt prognoositavad,

sest esmalt peavad toimuma

testimised. Küll aga on

kasutajatele kavas teha

koolitusi, eraldi tutvustus

REMile on kokku lepitud.

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja selles osas, mis on täna

reguleeritud ennekõike Vabariigi

Valitsuse seaduses, avaliku teabe

seaduses, aga ka Vabariigi Valitsuse

13. jaanuari 2011. a määruse s nr 10 „

Vabariigi Valitsuse reglement “

(edaspidi VV reglement ) ja Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse s nr 180 „ Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri “ (edaspidi

HÕNTE ) ning vajaduse korral

valmistada ette ka nimetat ud

õigusaktide muudatused.

Kuivõrd ametliku

kooskõlastamise osa puudutab

järgmisi kasutuselevõtu etappe,

siis detailseid selgitusi on nende

kohta ennatlik anda. Küll aga

saab märkida, et ei ole kavas

kaotada eelnõude ametliku

kooskõlastamise menetlust.

Seletuskirja vastavalt

täiendatud.

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Siinjuures teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja selgitustega selle kohta,

kuidas ja kus kavandatakse pärast

koosloome keskkonna täielikku

kasutuselevõtmist säilitada neid

andmeid ja dokumente, mida täna

kogutakse eelnõude info süsteemis

EIS, Vabariigi Valitsuse istungite

infosüsteemis VIIS jmt.

Hetkel ei ole veel täpselt

otsustatud, kus ja kuidas EISi

ning VIISi sisu säilitataks.

Vajadusest oleme teadlikud ja

peame varasema menetlusinfo

säilitamist oluliseks.

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja selgitustega selle kohta,

kuidas toimub keskkonda kasutades

poliitilise sisendi andmine eelnõu

kohta ministri poolt arvestades Vab

ariigi Valitsuse seaduses ministri

pädevuse kohta sätestatut .

Kuigi nimetatud menetlusetapp

ei puuduta veel esimest

kasutuselevõtu faasi, saame

ettevaatavalt selgitada, et

poliitilise sisendi andmiseks on

loodud vastav asutusesisest

kooskõlastamist võimaldav

töövoog, mille lõpptulemuse

saab minister sõltuvalt

olukorrast kas kinnitada või

allkirjastada. Seletuskirja

täiendatud.

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja selgitustega selle kohta,

kuidas toimub edaspidi eelnõu VV

reglemendi järgne

kooskõlastusmenetlus arvestades a

valiku teabe seaduse § 12 lõike 1

punktis 1 sätestatut, mille kohaselt

registreeritakse d okumendiregistris

asutusele s aabunud dokumendid ja

asutusest väljasaadetud dokumendid

hiljemalt saabumise või väljasaatmise

päevale järgneval tööpäeval .

Kuigi nimetatud menetlusetapp

ei puuduta veel esimest

kasutuselevõtu faasi, saame

ettevaatavalt selgitada, et

koosloome keskkonnas saab iga

teema oma unikaalse numbri.

Vastav lahendus on

Riigikantselei ja

ministeeriumide ühismaja

dokumendihalduse juhtidega

läbi arutatud.

Selgitame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku tä iendada viidatud

lõiget 3 ning lisada õigusselguse

huvides , millise õigusakti tähenduses

Andmekogu kaasvastutavate

töötlejate ülesanded sätestatakse

täpsemalt põhimääruses. Hetkel

Selgitame

10

kaasvastutavate töötlejate mõistet

kasutatakse.

on sätte selgituses kajastatud, et

kaasvastutavate töötlejate

ülesanded puudutavad nii

teabehaldust kui ka

isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse tagamist.

Lähtudes isikuandmete ja

avaliku teabe töötlemise ning

andmekogude reguleerimise

juhisest tuleb seaduse tasandil

kindlaks määrata isikuandmete

vastutav töötleja (vastutav

töötleja IKÜMi mõttes).

Isikuandmete vastutav töötleja

on see asutus, kelle seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks

isikuandmeid töödeldakse. Kui

andmeid töödeldakse

andmekogus, st andmekogu

kaudu täidetakse seaduses

sätestatud ülesannet, siis

vastutab andmekogu haldaja

(vastutav töötleja AvTSi mõttes)

ka selles andmekogus toimuva

isikuandmete töötluse eest. Kui

andmekogu kaudu täidavad oma

ülesannet mitu asutust, siis on

nad koos andmekogu haldajaga

kaasvastutavad töötlejad.

Sellisel juhul tuleb seaduse

tasandil määrata kindlaks

andmekogu kaasvastutavad

töötlejad ning andmekogu

põhimääruses sätestada, kellel

millised kohustused on.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Samas märgime, et toetame

isikuandmete kaitse üldmääruse

tähenduses andmekogu

kaasvastutavate töötlejate nimetamist

sea duses mitte nimepidi, vaid

üldistatult: koosloome keskkonda

kasutavad asutused.

. Võtame

teadmiseks

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku veelkord kaaluda,

kas sedalaadi töökorralduslik ku teavet

on otstarbekas täiendavalt koosloome

keskkonnas töödelda .

Töökorralduslikku teavet

puudutav on eelnõust välja

jäetud.

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Lisaks eelnevale jääb ebaselgeks, miks

on punktis 3 eraldi välja toodud tea ve

menetluses osalejate ees - ja

perekonnanime kohta koos teabega

selle kohta, keda nad esinda vad .

Palume seletuskirja s nimetatud punkti

tervikuna selgitada, sest hetkel ei ole

arusaadav, miks punkt 3 osaliselt

kordab sama lõike punkti 1, milles on

juba nim etatud isikuandmetena

keskkonda kasutava isiku andmed.

Selgitame - koosloome

keskkonda kasutav isik ei

pruugi kattuda menetluses

osalejaga näiteks olukorras, kus

arvamus on esitatud muud

kanalit kasutades.

Selgitame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Leiame, et kuigi kooskõlastamiseks

esitatud dokumendid on koostatud

katsetamise korras riigi koosloome

Tõepoolest eelnõu vormistus

mõnevõrra erineb, esmajoones

font ja reavahed. Jätsime

Arvestame

11

keskkonnas, on need põhjendamatult

suures ulatuses vastuolus kehtivate

normitehnika nõuetega.

käesoleva eelnõu puhul need

avalikul konsultatsioonil

muutmata, et oleks näha, milles

erinevus seisneb. Leiame, et

õigusloome peaks olema

tehnoloogianeutraalne. Font

muudetud vastavalt Riigikogu

nõuetele.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Palume sätte sõnastust parandada,

kuna seletuskirjas antud selgitustele

tuginedes võib eeldada, et

põhimääruses on kavas kehtestada

siiski see, milliste akti liikide ja me

netlusetappide korral koosloome

keskkonda kasutatakse, ning kavas ei

ole kehtestada uusi akti liike ega

menetlusetappe.

Seletuskirja tekst korrigeeritud,

täname tähelepanu juhtimast.

Arvestame

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja

kavandatav RTS - i § 14 lõige 5, kuna

sättel ei ole iseseisvat õiguslikku

tähendust .

Soovime sätte siiski säilitada,

kuivõrd see annab suunise, et

keskkond võetakse kasutusele

etapiti, mitte ühe korraga.

Ei arvesta

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Peame oluliseks, et eelnõu

kooskõlastamiseks esitamisel

esitatakse sellega koos ka korrektselt

ette valmistatud rakendusakti kavand ,

nagu see on ette nähtud kõigi eelnõude

puhul HÕNTE § 48 lõikes 2 . Üksnes

pealkirjad ei võimaldada saada

detailsemat ülevaa det koosloome

keskkonnast rääkimata rakendusakti

kooskõlast põhiseaduse ja seadustega.

Rakendusakti kavandi esitamise

eesmärk on tagada see, et

regulatsioon kavandataks

kohasele tasandile. Käesoleval

juhul leiame, et pealkirjade

kaudu on võimalik koosmõjus

seaduseelnõu enda tekstiga

mõista, milliseid küsimusi

kavandatakse alama aktiga

reguleerida ja kas see on

lubatav.

Ei arvesta

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Palume täiendada seletuskirja ka

mõjuhinnanguga ning kuluanalüüsiga

asutuste dokumendihaldussüsteemide

ja - korralduse ühildamise kohta

koosloome keskkonnaga. Hetkel ei ole

nende tegevustega kaasnevat hal

duskoormust ja kulusid seletuskirjas

käsitatud. Sel põhjusel leiame, et

praegune mõjuhinnang sisebürokraatia

vähenemisele on esitatud

põhjendamatult entusiastlikult.

Dokumendihaldussüsteeme ei

tulegi koosloome keskkonnaga

ühildada. Esimeses etapis

kasutavad kõik asutused edasi

enda

dokumendihaldussüsteeme. Kui

juba edaspidi kasutatakse

asutusesisest kooskõlastamist

koosloome keskkonnas, ei tule

seda enam dubleerivalt asutuse

enda dokumendihalduses teha.

Selgitame

Liia Hänni Kaasajastatud õigusaktide

menetlemise infosüsteemi

ettevalmistamine on olnud Eesti

valitsuse Avatud Valitsemise

Partnerluse tegevuskava läbiv

prioriteet alates aastast 2020.

Nõustume Võtame

teadmiseks

Liia Hänni Avalikule konsultatsioonile esitatud

seaduseelnõu vajalikkuses pole

kahtlust, et lõpuks jõuda uue süsteemi

rakendamiseni.

Täname Võtame

teadmiseks

Liia Hänni Avatud valitsemise vaates on väga

oluline eelnõu § 12’ lg 5 p. 1

regulatsioon, mille kohaselt tuleb

avalikustada teave Vabariigi Valitsuse

algatatava akti eelnõu koostamise

alustamise kohta.

Eelnõu vastavat sätet veel

täiendatud vastavalt Kaubandus-

Tööstuskoja ettepanekule.

Võtame

teadmiseks

12

Liia Hänni Teen ettepaneku laiendada õigusakti

koostamise algatamise avalikustamise

nõue kõigile täitevvõimu tasandil

ettevalmistamisel olevatele

õigusaktidele. See aitab avalikkusel

kursis olla õiguskorras ees ootavate

muudatustega ja vajadusel nende

ettevalmistamisel kaasa rääkida.

Eelnõu sõnastust täiendatud

vastavalt ettepanekule nii, et

hõlmatud oleksid ka ministri

määrused. Seletuskirja samuti

täiendatud.

Arvestame

Kliimaministeerium Eelnõuga lisatava § 12 1 lg 3 kohaselt

on andmekogu kaasvastutavad

töötlejad koosloome keskkonda

kasutavad asutused ehk siis ka

Kliimaministeerium. Seletuskirjast

nähtub, et vastutav asutus peab

vastama tema koostatud tekste

puudutavatele teabepäringutele ja

tagama ka isikuan dmete töötlemise

õiguspärasuse. Palume seletuskirjas

täpsustada, milliseid isikuandmeid siin

on mõeldud, ka rakendusmääruse

kavandis ei ole seda kirjas.

Mõeldud on kõiki isikuandmeid,

millega eelnõu koostaja oma

tööd tehes kokku puutub - nii

eelnõu koostamise töörühmas

osalevate inimeste nimed ja

kontaktandmed kui ka näiteks

kooskõlastamisel tagasisidet

andnud inimeste andmed ja

arvamustes potentsiaalselt

esineda võivad isikuandmed.

Teabepäringutega seoses on

oluline, et nendele vastamise

ülesanne on just kaasvastutaval

asutusel, so asutusel, kes eelnõu

ise koostab. Seletuskirja

täiendatud.

Arvestame

Kliimaministeerium Eelnõuga lisatav § 12 1 lg 5 p 1 näeb

ette, et koosloome keskkonnas

avalikustatakse vähemalt teave

Vabariigi Valitsuse algatatava akti

eelnõu koostamise alustamise kohta.

See n õue tekitab praktikas olulisi

rakenduslikke probleeme. Märgime, et

pelgalt teabe avalikustamine olukorras,

kus eelnõu sisu, reguleerimisese,

eesmärgid ja võimalikud

lahendusvariandid ei ole veel piisava

täpsusega määratletud, toob kaasa

märkimisväärse hulga pöördumisi ja

päringuid huvitatud isikutelt. Need

puudutavad enamasti eelnõu

võimalikku sisu, mõju ja ulatust , mille

kohta ei ole ettevalmistavas etapis veel

selgeid seisukohti kujunenud. Se lles

etapis päringutele vastamine

suurendab põhjendamatult nii isikute

halduskoormust kui ka ministeeriumid

e töökoormust ning suunab ressursse

eelnõu ettevalmistamiselt selgit uste

andmisele. K uni eelnõu põhisuunad ja

reguleerimisese ei ole piisavalt selged,

tuleks teave eelnõu koostamise

alustamise kohta jätta koosloome

keskkonna sisevaatesse. Vastasel juhul

võib kujuneda praktika, kus asutused

väldivad eelnõude varajast ülesla

adimist koosloome keskkonda ning

teevad seda alles siis, kui eelnõu on

valmis kooskõlastamiseks, eesmärgiga

vähendada varajases etapis tekkivat

päringutele vastamise koormust.

Teabe varasemale

avalikustamisele on selge

ühiskondlik ootus, mida ka

siinse eelnõu avalikul

konsultatsioonil on mitmed

huvirühmad väljendanud. Meie

hinnangul eelnõude vastu huvi

tundjate ring käesoleva eelnõu

tõttu ei suurene, küll aga on

võimalik pöörduda varasemas

etapis, mistõttu omakorda

mitmed hilisemad pöördumised

võivad ära jääda. Seega

peamiselt muutub ajahetk, mil

pöördutakse. Juba praegu on

võimalik asjaomast teavet kätte

saada varasemas faasis näiteks

valitsuse tegevusplaani

ülesannete või ministeeriumide

tööplaanide põhjal, ent

erinevatest allikatest info

kogumine ja leidmine on siiski

ebamugav ega ole ka täielik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

ettepaneku alusel on sätet

täpsustatud nii, et akti eelnõuga

alustamise kohta avalikustatava

teabena näidataks lühidalt

(märksõnaliselt ) selle sisu ja

eelnõu eeldatav avalikustamise

aeg, mille tulemusena asjatute

pöördumiste arvu saab tõhusalt

vähendada. Seletuskirja

mõjuanalüüsi osa täiendatud.

Pöördumistele vastamist

soovitame töökorralduslikult

Ei arvesta

13

efektiivistada, kasutades selleks

ka tehisarulahendusi.

Kliimaministeerium Eelnõuga lisatava s § 12 1 l g 6 p - s 1

mainitakse koosloomekeskkonda

kasutava isiku üldandmeid. Kui

eesmärk isiku identifitseerimisel

vajalikud andmed, siis võiks seda nii

ka kirjutada. Praegusel kujul esitatud

sõnastus tekitab küsimuse, kas ka

perekonnaseis, kodune aadress jms või

ksid sinna alla kuuluda.

Üldandmete all on mõeldud

antud kontekstis keskkonnas

tööd tegeva isiku nimi, väliste

osapoolte lisamisel töörühma

eksperdi nimi, meiliaadress ja

tema isikukood.

Selgitame

Kliimaministeerium Eelnõu ga lisatavas § 12 1 lg 6 p - s 2

mainitakse asutusesiseste ülesannete

korral isiku töötamise, eemaloleku ja

asendamise teave t . Seletuskirjast ei

selgu, kas iga kasutaja määrab selle

ise, andmed jõuavad koosloome

keskkonda läbi RTIPi või muul moel.

Andmed jõuavad koosloome

keskkonda läbi SAPi

andmekogu, mille osa on RTIP.

Vastav liidestus reguleeritakse

põhimääruse tasandil.

Arvestame

Kliimaministeerium Seletuskirjas on esitatud eelnõu

ettevalmistamine skemaatiliselt, kus

on kaks liini, avalik ja VIIS. Meie

hinnangul on VIIS - ina selle

tähistamine ebatäpne ja eksitav, kuna

VIIS - ile on vähemalt praegu ligipääs

vaid üksikutel ametnikel ja

seletuskirjast ei tule samuti välja, et

koosloomekeskkonna kasutajad saavad

sinna automaatselt ligipääsu. Pealegi

jääb arusaam, et VIIS , kui selline ,

peaks koosloomekeskkonna täismahus

rakendumisel üldse ära kaduma.

Joonise eesmärk on visuaalselt

kujutada, et kaks süsteemi on

omavahel liidestatud, st ei pea

ühest süsteemist teise faile

tõstma nagu praegu. VIIS

eraldiseisvalt säilib.

Võtame

teadmiseks

Kliimaministeerium Seletuskirjast ei nähtu, kas kooslo

omekeskkonnas automaatselt loodud

normitehnilised sõnastused tuleb siiski

üle vaadata ja parandada. Tekib

küsimus, kas seda saab teha eelnõus

endas nii, et nt eraldi lõigetena

vormistatud, kuid siiski järjestikused

muutmissätted tuleb käsitsi kokku

liita, ja siis automaatselt muutub ka

sätete numeratsioon nii eelnõus kui

seletuskirjas. Seletuskirja kohaselt on

plaanis muuta ka HÕNTEt, kuid selle

kavandit ei ole lisatud. Palume siiski

seletuskirjas selgitada, milliseid

muudatusi HÕNTEs kavandate.

Eesmärk on, et käsitsi ei peaks

eelnõus muudatusi tegema. Kui

see veel esimeses etapis

tervikuna ei õnnestu, siis

töötame selle nimel, et kuivõrd

esimeses etapis võetakse

keskkonnast välja wordi

eksport, siis selles tehtavad

muudatused oleks minimaalsed.

Näiteks erandlikeks

olukordadeks, mida süsteemi

arendamisel ette ei osatud näha

või mida esineb nii harva, et

esialgu lahendust ei ole veel.

HÕNTE muutmisvajadusi veel

analüüsime, kuid kavandit ei ole

seetõttu käesoleval juhul

esitatud, et reguleerimistasandi

ja -eseme poolest ei ole kavas

HÕNTEsse uusi teemasid tuua.

Selgitame

Kliimaministeerium Seletuski rja lk 7 on § 12 1 l g 3 kohta

selgitatud, et iga asutus tagab

isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse. Seletuskirjast ei selgu,

kuidas see täpsemalt peaks välja

nägema. Seletuskirjast ei selgu, kus

koosloomekeskkond asub, kes sellele

ligipääse jagab ja seda h aldab uue akti

lisamisel, samuti see, millised õigused

Täpsem kaasavastutavate

asutuse ülesannete pool

sätestatakse põhimääruses. Igal

asutusel on oma vaade ja oma

algatuste osas on ta kohustatud

vastama nii teabepäringutele kui

ka tagama isikuandmete

töötlemise õiguspärasuse.

Näiteks peab eelnõu eest

Arvestame

14

ministeeriumitele tulevad ja kuidas on

planeeritud nende haldamine. Sam uti

kas lk 7 alt eelviimase lõigu kaks

viimas t lause t tähenda vad , et

riigiasutuste välistele isikutele antav

õigus on erinev, st kas riigiasutuse

ametniku puhul ei ole ligipääs isiklik

ja seda saab delegeerida / edasi

jagada?

vastutav asutus hindama, kas

avalikult konsultatsioonilt

tulnud tagasisides sisaldub

midagi sellist, mida ei peaks

isikuandmete kaitsest lähtuvalt

avalikustama. Seletuskirjas on

täiendatud, et andmekogu

volitatud töötleja on Registrite

ja Infosüsteemide Keskus, mis

asub JDMi valitsemisalas.

Kliimaministeerium Seletuskirja lk 6 järgi tervikteksti ei

pea enam Riigi Teataja s avaldamiseks

eraldi koostama. Kuivõrd seadus läbib

pärast riigi koosloomekeskkonda ka

Riigikogu menetluse ja seal võib tekst

oluliselt muutuda, siis tuleb vähemalt

seaduste puhul terviktekstid siiski

eraldi koostada. Se letuskiri vajaks

selles osas täpsust amist.

Seletuskirja leheküljel 6 on

kirjeldatud andmekogu

eesmärki olukorras, kui see

rakenduks kohe tervikuna.

Vastavalt rakendussätetele

esimeses etapis terviktekstide

Riigi Teatajas avaldamise etappi

veel ei rakendata. Seletuskirjas

on asjaomane eristus sõnaselgelt

väljendatud lõike 1 selgituse

esimeses lõigus.

Arvestame

Kliimaministeerium Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kui

asutusesisene eelnõu väljatöötamise

protsess on koosloome keskkonnas

lõppenud, eelnõu liigub

dokumendiregistrisse ja menetletakse

lõpuni seal, kas siis peab allkirjastatud

eelnõu viimase versiooni laadima ni i

Eelnõude Infosüsteemi ( EIS ) kui

koosloome keskkonda . Seletuskirja lk

16 lõpu s on lause „Esimeses etapis

saavad ministrid valitsusele esitatavaid

ELi asjade materjale koosloome

keskkonna kaudu kinnitada ja

allkirjastada.“ Sarnast lauset ei ole

õigustloova te aktidega seoses. Seega

saaks eeldada, et nende osas toimub

dubleerimine dokumendiregistri ja

EISiga. Kuna sellega kaasneb teatud

töökoormuse kasv, tuleks seletuskirjas

ka seda hinnata. Seletuskirjast ei ole

üheselt aru saada, kas ja millal EIS i

kasutami sest loobutakse. Kui see ei

ole ka hetkel täpselt teada, võiks

seletuskirjas siiski EISi ligikaudset

kasutusaega hinnata.

Dubleerimist ei toimu. Tegevusi

tehakse kas koosloome

keskkonnas või praegustes

infosüsteemides. Muutmise

seaduse eelnõude puhul

esimeses etapis koostatakse

eelnõu uues keskkonnas ja

edasine menetlus jätkub esialgu

olemasolevates süsteemides.

Selgitame

Siseministeerium Siseministeerium tänab Justiits - ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM )

innovatiivsete lahenduste otsimisel

õigusloome koordineerimisel ja

korraldamisel.

. Võtame

teadmiseks

Siseministeerium Toetame kõik i vahendeid, mis

tagavad tänapäevaste lahenduste ja

süsteemide kasutusele võtmise,

vähendades aegunud tehnoloogiatest

ning töövõtetest tekkinud probleeme

õig usloomes. Lisaks toetame Riigi

Teataja seaduse muutmise seaduse

(riigi koosloome keskkond) eelnõu

(edaspidi eelnõu ) seletuskirjas

Täname. Võtame

teadmiseks

15

kirjeldatud arenguhüppeid.

Kooskõlastamisel oleva eelnõu

üldeesmärk – luua õiguslik alus riigi

koosloome keskkonnale ning muut a

õigusloome protsess läbipaistvamaks

ja tõhusamaks – on mõistetav ja

tervitatav. Positiivsena tuleb esile

tõsta, et eelnõu seletuskiri annab hea

ülevaate kavandatava lahenduse

eesmärkidest, üldisest tehnilisest

toimimisloogikast ning eeldatavast

mõjust.

Siseministeerium 1. Tekib küsimus regulatsiooni

asukohast. Eelnõu paigutab koosloome

keskkonda puudutavad sätted Riigi

Teataja seadusesse, põhjendades seda

eeskätt seosega õigusaktide

avaldamisega. Samas puudutab

koosloome keskkond sisuliselt

õigusaktide ettevalmistamise ja

menetlemise protsessi, mitte niivõrd

nende avaldamist. Seetõttu võiks

kaaluda, kas regulatsiooni asukoht

Riigi Teataja seaduses on kõige

sobivam või oleks põhjendatum

reguleerida keskkonda näiteks

Vabariigi Valitsuse seaduses.

Kuna loodav keskkond peaks

tulevikus katma kogu

õigusloomekaare, mitte ainult

valitsuse tasandi, siis ei oleks

paraku VVS sobiv regulatsiooni

asukoht.

Selgitame

Siseministeerium 2. Siseministeerium oleks so ovinud

enne eelnõu kooskõlastamiseks

edastamist eelnevat infot. Loodame, et

JDM võtab fookusesse tutvustada

ministeeriumitele ja teistele

asjakohastele sihtgruppidele

koosloome keskkonda (infopäevad).

Keeruline on anda tagasisidet

normidele, kui puudub kog emus

süsteemi kasutamise osas ning puudub

info kogu funktsionaalsusest.

Oleme püüdnud küll info jagada

nii õigusloomejuhtide ümarlaua,

õigusloojate konverentsi,

alustavate õigusloomejuristide

koolitusprogrammi kui ka

ministeeriumidele tehtavate

tutvustuste kaudu. Ka SiMis

oleme korrakaitse valdkonnas

koosloome keskkonda käinud

tutvustamas. Samuti on palju

toimunud üks-ühele tutvustusi ja

nõustamist. Kuid mõistagi saab

alati paremini ja rohkem, kuna

muutus on suur. Kavandame

enne kasutuselevõtu tähtpäeva

saabumist ka infopäevi ja

koolitusi.

Arvestame

Siseministeerium 3. Seletuskirja kohaselt laetakse

eelnõu Riigi Teatajast alla ja sellesse

tehakse muudatusi. Kui enne seaduse

jõustumist või eelnõu valmimist

avaldatakse seaduse uus redaktsioon

Riigi Teatajas, siis kuidas seaduse uut

redaktsiooni arvestatakse eelnõu

koostamisel ? Kas kasutajat

teavitatakse, et uus seaduse

redaktsioon on saadaval? Kuidas

vältida olukorda, et keegi on muutnud

juba seaduse sätet, mida samuti kavas

muuta ja ei tekiks selle ga kaasnevaid

vigu? Kuidas maandatakse

automaatikast tulenevaid riske, et

põhjade genereerimisel kuvatakse

Aluseks oleva redaktsiooni

vahetuse võimalust esimeses

kasutuselevõtu etapis veel ei

ole, kuid see on vajadusena

tööde nimekirjas sees. Kattuvate

sätete muutmist tuleb jälgida

eelnõu menetlemise lõppfaasis

eriti tähelepanelikult. Esimeses

kasutuselevõtu etapis ei erine

olukord kuigivõrd sellest, mis ta

on praegu eelnõude

koostamisel.

Selgitame

16

õiged õigusnormid ning ei tekiks

kehtetuid viiteid jms? Kuidas

tagatakse samal ajal sama seaduse

kohta eelnõu muudatusi, mille on

algatanud näiteks R iigikogu liikmed?

Palume selles osas seletuskirja

täiendada.

Siseministeerium 4. Esimeses etapis on välja toodud, et

on võimalik eelnõu alla laadida ja

selliselt eelnõude infosüsteemi

(edaspidi EIS ) või

dokumendihaldussüsteemi (edaspidi

DHS ) üles laadida. Palume täpsustada

selgemalt seda funktsionaalsust, sest

hetkel pole aru saada, kas EIS ja DHSi

kasutamine jääb paralleelselt alles või

toimuvad kooskõlastamised ning

allkirjastamised uues koosloome

süsteemis. Kas ministri allkirjastatud

eelnõu tuleb uuesti kooslo ome

keskkonda üles laadida, et seda saaks

avalikustada? Kuidas toimuvad

ministeeriumisisesed

kooskõlastamised? Kuidas

maandatakse üleminekuajaga seotud

riske, mh koosloome keskkonnas ja

väljaspool süsteemi eelnõu

koostamise, kooskõlastamise ja

menetlemiseg a seotud topelt

töökoormust ning sellega seonduvalt

võimalike vig u ja viivitusi? Kuidas

ennetada kohanemisraskustest

tulenevat menetlustempo

aeglustumist? Kas kavas on koolitused

sihtgruppidele (lisaks infopäevadele)?

Eelarve mõju juures on välja toodud

ük snes süsteemi ülalpidamisega

seotud kulud ja koolituste osas ei ole

midagi ette nähtud, kuid tuleks, et

riske maandada ja üleminek toimuks

sujuvamalt.

Esimeses etapis koostatakse

seaduse muutmise seaduse

eelnõu Sätlas ja see

eksporditakse sealt wordi ning

menetletakse edasi kõigis

praegustes süsteemides, so

asutuse enda

dokumendihalduses, sealt edasi

EISis jne. Sellest lähtuvalt ei ole

esialgu muutus nii suur ja topelt

aega ega viivitusi ei peaks

seetõttu ka tekkima. Jah,

koolitused on kavas.

Arvestame

Siseministeerium 5. Eelnõust ei selgu, kuidas koosloome

keskkonnas on lahendatud

asutusesisene ja valitsemisala sisene s

isukoha kujundamise protsess. Kui

täna esindab asutuse seisukohta

ametlik kiri, siis kuidas tagatakse, et

koosloomesse sisestatud

kommentaarid esindavad asutuse

seisukohta , mitte kommentaarid

esitanud teenistuja seisukohta. Kui

kõik teenistujad esitavad om a

kommentaarid otse koosloome

keskkonda, siis kuidas välditakse

olukorda, et ühest asutusest tulevad

vastandlikud seisukohad ? Täna

lahendatakse võimalikud

asutusesisesed vastuolud vastuskirja

koostamise etapis enne ametliku

seisukoha esitamist. Lisaks juhi me

Kuigi nimetatud menetlusetapp

ei puuduta veel esimest

kasutuselevõtu faasi, saame

ettevaatavalt selgitada, et

asutusesiseks seisukoha

kujundamiseks ja poliitilise

sisendi andmiseks on loodud

vastav asutusesisest

kooskõlastamist võimaldav

töövoog, mille lõpptulemuse

saab minister sõltuvalt

olukorrast kas kinnitada või

allkirjastada.

Selgitame

17

tähelepanu, et seletuskirjas on öeldud -

„Selleks ei pea saatma riigiasutusele

kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud

kommentaare samas keskkonnas.“

Kuidas tagatakse see, et koosloome

keskkond ei muutuks n - ö

sotsiaalmeedia kommentaariumiks või

võimalu seks eelnõu menetlemist

tahtlikult pidurdada hulga

kommentaaride esitamisega?

Viimastel aastatel toimunud

juhtumitest lähtuvalt võib eeldada, et

ainult isiku autentimine ei pruugi seda

eesmärki täita.

Siseministeerium 6. Kus toimub koosloome keskkonda

sisselogimine ametni ku jaoks? Kas

eelnõuga töötamine ametniku jaoks

liigub VIIS - i nagu võiks jooniselt 1

välja lugeda või koosloome keskkonda

on eraldi sissepääs? Mis veebilehelt on

võimalik avalikult keskkonda

siseneda?

Keskkonda sisselogimine

toimub TARA kaudu

autentimisega. Sisemine

töökeskkond ja avalik vaade

asuvad eri veebilehtedel. Kuniks

andmekogul ei ole õiguslikku

alust, ei saa sellelt aadressilt ka

keskkonda vaadata. Küll aga on

võimalik keskkonda testida,

leppides selles kokku JDM

kontaktiga.

Selgitame

Siseministeerium 7. Eelnõu § 12¹ lõige 5 punkti 2

kohaselt avalikustatakse koosloome

keskkonnas akti eelnõu ja seletuskirja

koostajate ning arvamuse esitajate ees

- ja perekonna nimed koos teabega,

keda nad esindavad. Siseministeeriumi

valitsemisalas on suur hulk ametikohti,

mille ülesanded on tunnistatud

asutusesiseseks teabeks või

riigisaladuseks. Seega ei ole

igakordselt võimalik avaldada

koostajate või arvamuse esitajate

andmeid. Seletuskirjas on küll toodud,

et teabevaldaja peab igakordselt

hindama, kas teave kuulub avald

amisele või mitte. Siiski eelnõu

sõnastus siinkohal kaalutlusõigust ette

ei näe, kuna eelnõu sõnastuse järgi on

toodud eelnõus minimaalselt

avaldatavad andmed. Tegemist on

olulise põhimõttega, mis peaks tulema

eelnõu sõnastuses üheselt välja, kuna

õiguslik ku tähendust omab just eelnõu

sõnastus mitte seletuskiri.

Kui ametikoht on AK, siis

kehtib AvTSi regulatsioon ja

sellest lähtuvalt ei ole

ametikoha avalikustamine

nõutav ja süsteem AK

ametikohti avalikku vaatesse ei

peegelda. Kui aga ametikoht ei

ole AK, siis tuleb eelnõu

kohaselt esitada vastav kontakt

keskkonna avalikus vaates.

Selgitame

Siseministeerium 8. Kuidas asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud materjalid

kuvatakse teistele asutustele ja

avalikult? Kas ametnik enda

versioonis ikkagi näeb, kui teine

asutus on märkinud info

asutusesiseseks kasu tamiseks (EIS - is

hetkel ei näe enam enda materjale, kui

on dokumendil AK märge)? Kuidas ja

kas on tagatud, et kui eelnõu on avalik,

siis tehisintellekti kasutamine oleks

Ettevalmistamisel olevate

materjalide osas otsustab

ettevalmistaja ise, kas materjalid

on AK v mitte. Automaatselt

eelnõu tekst ja selle lisad

avalikku vaatesse ei lähe. AK

teavet avalikkus ei näe, kuid

teistele eelnõu koostaja poolt

kaasatus asutustele on see teave

nähtav. Keskkond võimaldab

saada teavet varem, ent me ei

Selgitame

18

võimalikult tehnoloogianeutraalne ja

vaba ? Kas kõik näevad teiste asutuste

ja isikute tagasisidet ka koheselt või

koostaja kinnitab pärast tagasiside läbi

töötamist tagasiside avalikustamise,

enne veendudes, et tagasiside ei

sisalda asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teavet või muud teavet, mis

ei kuuluks avalikustamisele? Nii

seletuskirj a kui tagasiside puhul võib

vale juurdepääsupiirangu valimine

tuua ühelt poolt kaasa teabe lekkimise

ja teiselt poolt liiga kinnise menetluse.

Lisaks võib liiga varane

avalikustamine tundlikel teemadel

tuua endaga kaasa sisepoliitilisi ja

julgeoleku riske. Kuidas neid riske

maandada? Samuti võiks

põhjalikumalt käsitleda avaliku

kaasamisega seotud riske. Koosloome

keskkond võib praktikas suurendada

massilise või pahatahtliku tagasiside

esitamise võimalust ning tõstatada ka

lobitegevuse läbipaistvusega seotud

küsimusi. Seletuskiri puudutab neid

riske vaid põgusalt.

prognoosi, et huvitatud

osapoolte arv sellest muutuks.

Pigem tekib võimalus varem

kaasuda, teavet küsida või seda

jagada. Pöördumiste aeg nihkub

varasemaks. Juba praegu on

võimalik asjaomast teavet kätte

saada varasemas faasis näiteks

valitsuse tegevusplaani

ülesannete või ministeeriumide

tööplaanide põhjal, ent

erinevatest allikatest info

kogumine ja leidmine on siiski

ebamugav ega ole ka täielik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

ettepaneku alusel on sätet

täpsustatud nii, et akti eelnõuga

alustamise kohta avalikustatava

teabena näidataks lühidalt

(märksõnaliselt ) selle sisu ja

eelnõu eeldatav avalikustamise

aeg, mille tulemusena asjatute

pöördumiste arvu saab tõhusalt

vähendada. Seletuskirja

mõjuanalüüsi osa täiendatud.

Siseministeerium 9. Seletuskirja kohaselt on koosloome

keskkonnas kogu menetluse vältel

kättesaadav jälitatud muudatustega

terviktekst, mille abil on kõigil

menetlusosalistel võimalik igal hetkel

tutvuda kavandatav ate muudatustega.

Kas keskkonnas vajab eelnõu projekt

eraldi kinnitamist või toimub

avalikustamine etapiviisiliselt ? Kas

kõik on kohe avalik? Kas iga koma

muudatus on kohe nähtav, isegi kui

see esialgne sõnastus võib - olla

ebaõnnestunud ja otsitakse läbi ki

rjutamisega õiget sõnastust? Kas

joonist 2 võiks laiendada ka

avalikustamise/ettevalmistamisele

(üleval pool telge avalik ja allpool

telge asutusesisene) või see joonis on

üksnes andmete säilitamise kohta?

Segadust tekitab erinevate profiilide

või süsteemi vaadete hulk.

Seletuskirjas on mh märgitud, et „ kui

ettevalmistaja otsustab varases etapis

koostamisse kaasata ka väliseid

osalisi, on neil võimalik koosloome

keskkonna sisemise töökeskkonna

kaudu töös osaleda “ . Hetkel jätab

seletuskiri mulje nagu oleks e elnõu

koostaja vaade, avalik vaade ja eraldi

töökeskkonnas osalemise vaade. Kas

teiste asutuste vaade on ka eraldi

ülesehitatud ? Kas seletuskirja on

võimalik lisada joonised, mis tooksid

välja vaadete erisused ja keskkonna

Eelnõu tekst muutub avalikuks

siis, kui ettevalmistaja seda

otsustab. Kui eelnõu

ettevalmistaja soovib

koostamisse kaasata erinevaid

osapooli, siis seda teisiti teha ei

saagi, kui nende osalistega teksti

jagades. See aga ei tähenda, et

samal ajal materjalid kõigi jaoks

avalikuks muutuksid. Lisaks

märgime, et kinnises

töökeskkonnas on igal asutusel

oma vaade. SiMile kavandatud

tutvustusel näitame ja selgitame

seda lähemalt.

Selgitame

19

kasutamise õigused ja ka detailsem

protsessijoonis?

Siseministeerium 10. Vabariigi Presidendil on õigus

algatada seadus Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi põhiseadus )

muutmiseks. Seletuskirjast ega eelnõus

ei ole kajastatud , kas presidendi

kantseleil oleks ka võimalik

koosloome keskkonna kaudu

põhiseaduse muutmise eelnõu algatada

või mitte ja miks.

VPK-d puudutav osa

arendatakse järgmistes

arendusetappides. Esialgu seda

võimalust veel keskkonnas ei

ole, seega toimuks koostamine

ja menetlus senise korra alusel.

Selgitame

Siseministeerium 11. Eelnõus ja seletuskirjas on lähtutud

põhimõttest, et protsess saab alguse

tervikteksti muutmisest. Mis saab

juhul , kui on vaja koostada uus

terviktekst?

Esialgu seda võimalust veel ei

ole, ent lisandub järgmistes

arendusetappides.

Selgitame

Siseministeerium 12. Kuidas on tabelis 1 saadud kokku

ho itav tööpäevade arv aastas?

Seletuskirja kohaselt on lähtutud

keskmise seaduseelnõu või ELi

algatuse ettevalmistamisele kuluvast

ajast. Praktikas see aeg varieerub

sõltuvalt eelnõu pikkusest ja

keerukusest. Kokkuvõtlikult on välja

toodud, et keskmist eelnõ u kui

niisugust ei ole olemas. Kuidas on

sellisel juhul võimalik lähtuda

keskmise eelnõu pikkusest ja

keerukusest ? Kas võimalik on tuua

konkreetse eelnõu näide, millest on

võimalik teha ka teistel

ministeeriumidel järeldusi tulenevalt

enda töökorraldusest?

Tegemist on hinnangulise

arvestusega, mille juures on

seda ka rõhutatud. Ei ole olemas

nn keskmist eelnõu. Arvestuse

aluseks võetud eelnõude arv on

samas korrektne ja nii saab

igaüks ise selle arvu piires

kuluvat aega kas pikemaks või

lühemaks arvestada. Ilmselt

annab kõige parema tunnetuse

see, kui keskkonda ise

katsetada. Kõik soovijad

ministeeriumidest on teretulnud

oma seaduseelnõude koostamist

koosloome keskkonnas

katsetama.

Selgitame

Siseministeerium 13. Kas on hinnatud pilveteenuste ja

mikroteenuste turvariske ning

koostatud vastavad riskianalüüsid, sh

andmekaitsealased mõjuhinnangud?

Eriti tähtsad on need sisejulgeoleku

teabe puhul. Lisaks märgime, et

sihtgrupid ja kaasuvad isikud ei ole

kohustatud taolisi riskianalüüse

koostama enda seadmete kaudu

süsteemi logimisel. Seletuskiri ei

kajasta piisavalt IT - süsteemi

töökindluse ja turvalisusega seotud

riske. Puudub põhjalikum analüüs

küberturvalisuse riskide kohta, samuti

ei ole selgitatud, milline võik l olla

süsteemi katkestuste mõju õigusloome

menetlusele või millised

varusüsteemid või alternatiivsed

lahendused on kavandatud. Kuigi

eelnõu võimaldab süsteemi tõrke

korral menetleda eelnõusid ajutiselt ka

väljaspool koosloome keskkonda, on

vastav regulats ioon pigem üldine.

RIK on läbi viinud E-ITSi auditi

kõigi enda hallatavate ja

arendatavate süsteemide, sh riigi

koosloome keskkonna osas.

Süsteemi katkestuse olukorda

reguleerib eelnõus asjaomane

säte, mis näeb ette teave tuleb

süsteemi sisestada tagant järele.

Kui süsteemi kasutada ei ole

võimalik ja töö peab jätkuma,

tuleb kasutada olemasolevaid

võimalusi, sh kuni paberi ja

pliiatsini välja.

Arvestame

Siseministeerium 14. Riigi Teataja seaduse § 14

täiendatakse lõigetega 5 – 10.

Seletuskirjas võiks olla viide

põhiseaduse § - le 103 või muule

Kavandatava lõikega 6

piiritletakse koosloome

keskkonna esimene

kasutuselevõtu etapp VV

Arvestame

20

asjakohasele seadusele, millele on

eelnõu koostaja tuginenud taolise

etapilisuse loomisel ehk kellel on

seaduse al usel õigus algatada

seadusemuudatus . Esimese hooga

kavandatud eelnõu lõiget 6 lugedes

tekib segadus, sest paljud eelnõud

saavad alguse (mitteformaalselt

protsess algatatakse) enne Vabariigi

Valitsusse jõudmist. Esmalt viitaks see

säte, et alg se töö ministeeriumis peaks

keskkonnaväliselt korralda ma ja alles,

kui formaalselt Vabariigi Valitsus

algatab eelnõu, siis see protsess käib

koosloome keskkonnas. Seletuskirja

lugedes siiski on arusaadav, et eelnõu

muudatusi on võimalik kohe

algstaadiumis läb i viia koosloome

keskkonnas. Ettepanek – täiendada

seletuskirja PS § 103 või muu

asjakohase sättega. Lisaks täiendatakse

seadus t § 14 lõikega 8, mis annab

Vabariigi Valitsusele volituse

kehtestada menetlusetappidele

ülemineku ajakava. Arusaamatuks jääb

vaj adus eraldi lõikega 6 kehtestada

tähtaeg, millal hakatakse Vabariigi

Valitsuse algatatavaid seaduse

muutmise seaduse eelnõusid

koosloome keskkonnas koostama.

Antud küsimuses ei too selgust ka

eelnõu seletuskiri. Seletuskirjas

viidatakse eelnõu § 14 lõigete le 10 ja

11, kuid eelnõuga lisatakse § - le 14

lõiked 5 - 10. Seega on eelnõu

seletuskirja jäänud vale numeratsioon.

tasandi jaoks, et oleks selge,

millises ulatuses koosloome

keskkonna regulatsioon esmalt

kehtima hakkab. Edasised

kasutuselevõtu etapid

lisanduvad samm-sammult, kuid

nende jaoks ei tule tänu viidatud

volitusnormi olemasolule

seadust igakordselt uuesti

muutma minna. Viitevead

seletuskirjas parandatud.

Siseministeerium 15. Seaduseelnõu koostamisel tuleb

muu hulgas arvestada ka Riigikogu

juhatuse 2011. aasta 27. detsembri

otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus

menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirja“. Juhime tähelepanu, et k

ooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja

seletuskiri ei vasta nimetatud eeskirja

lisale 2 „Eelnõu ja seletuskirja

vormistamise juhend“.

Tõepoolest eelnõu vormistus

mõnevõrra erineb, esmajoones

font ja reavahed. Jätsime

käesoleva eelnõu puhul need

avalikul konsultatsioonil

muutmata, et oleks näha, milles

erinevus seisneb. Leiame, et

õigusloome peaks olema

tehnoloogianeutraalne. Font

muudetud vastavalt Riigikogu

nõuetele.

Arvestame

Siseministeerium 16. Täiendamist vajab isikuandmete

töötlemisega seotu d regulatsioon.

Eelnõus on küll loetletud koosloome

keskkonnas töödeldavad isikuandmete

liigid (nt nimed, esindatav

organisatsioon, kasutaja üldandmed)

ning nende töötlemise alus on

üldjoontes põhjendatud, sest tegemist

on avaliku võimu ülesande täitmisega

ning andmete töötlemine on vajalik

õigusloome protsessi läbiviimiseks.

Siiski jääb andmekaitsealane analüüs

seletuskirjas pigem kirjeldavaks.

Säilitatakse õigusaktide eelnõud

ja seletuskirjad ja nende lisad

kui õigusajalooliselt olulised

materjalid, mis sisaldavad mh

nende koostamises osalevate

isikute andmeid. Ka hetkel

kehtiva regulatsiooni kohaselt

toimub see samamoodi. Selliste

isikuandmete alatist säilitamist

võimaldab IKÜM art 17 lg 3 p

d, mille kohaselt avalikes

huvides arhiveerimise korral ei

pea kohaldama õigust olla

Selgitame

21

Näiteks puudub viide andmekaitse

mõjuhinnangu tegemisele, samuti ei

ole piisavalt käsitletud riske, mis

võivad ka asneda avaliku

konsultatsiooni käigus esitatud

kommentaaride avaldamisega.

Ebapiisavalt on põhjendatud ka

andmete säilitamise kord. Eriti

problemaatiline võib olla eelnõus

sisalduv lahendus, mille kohaselt

avalikustatud teavet ja selles

sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse

alatiselt. Selline lähenemine võib olla

vastuolus andmekaitse

üldpõhimõtetega, eelkõige andmete

minimaalsuse ja s äilitamise piirangu

põhimõttega. Seetõttu tuleks kaaluda,

kas alatiselt säilitada vaid õigusaktide

eelnõud ja seletuskirjad kui

„õigusajalooliselt“ olulised

dokumendid, samas kui isikuandmete

säilitamise tähtaeg võiks olla ajaliselt

piiratud (näiteks 10 – 20 aastat). Kas

ka rahvastikuregistrist on plaanis

andmeid küsida koosloome

andmekogusse?

unustatud. Seletuskirja vastavalt

täiendatud. Rahvastikuregistriga

liidestust käesoleval hetkel

kavas ei ole.

Siseministeerium 17. Lisaks jätab eelnõu mitmed

olulised küsimused Vabariigi

Valitsuse määrusega reguleerimiseks,

sealhulgas andmete täpse koosseisu,

andmetele juurdepääsu korra ning l

ogide säilitamise tähtajad. Kuigi

selline delegeerimine on

infosüsteemide puhul tavapärane,

võiks seaduse tasandil siiski

kehtestada selgemad sisulised raamid.

Probleemiks on ka see, et rakendusakti

kavand on esitatud üksnes pealkirjade

tasemel, mistõttu e i ole võimalik

hinnata, kas mõni regulatsioon võiks

või peaks tegelikult olema sätestatud

juba seaduses.

Juhime tähelepanu, et on

lähtutud sellest, et seaduse

tasandil reguleeritakse

küsimused, mis nõuavad

seaduse tasandi regulatsiooni,

ning andmekogu pidamise

tehnilisem regulatsioon jääb

põhimäärusesse. Põhimääruse

tasandile kavandatava

regulatsiooni teemade loetelu

võiks käesoleval juhul anda

koosmõjus seaduseelnõu

tekstiga piisava indikatsiooni,

kas nimetud küsimusi võib

määruse tasandil reguleerida.

Võtame

teadmiseks

Siseministeerium 18. Mõju analüüsis on üheks

sihtrühmaks nimetatud kodanikud.

Siinkohal tundub, et tegemist on

eelnõu mõistes liiga kitsa sihtrühmaga,

kuna õigusloome ei mõjuta ainult

kodanikke.

Tegemist oli antud kontekstis

üldmõistega tähenduses kodanik

kui üksikisik. Seletuskirja

parandatud.

Arvestame

Siseministeerium 19. Seletuskirja kohaselt muudab

eelnõu riigivalitsemise avatumaks ja

läbipaistvamaks, kuid hindamata on

jäänud mõju riigi julgeolekule.

Tegemist on olulise mõjuga, mida

tuleb hinnata. Palume seletuskirja selle

osas täiendada.

Leiame, et olulist mõju riigi

julgeolekule käesoleva eelnõuga

ei kaasne, kuivõrd õigusloome

on oma olemuselt avatud

protsess. Asjaolu, et osa

keskkonnas sisalduvast teabest

võib olla asutusesiseseks

kasutamiseks, ei too kaasa

olulist potentsiaalset

julgeolekumõju.

Võtame

teadmiseks

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kaubanduskoda peab positiivseks

koosloome keskkonna loomist.

Täname. Võtame

teadmiseks

22

Mõistlik on panna õigusloomega

seotud teave ühte keskkonda, mitte

kasutada erinevaid süsteeme, mis

muudavad õigusloomest ülevaate

saamise keerulisemaks.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kaubanduskoda peab väga

positiivseks, et edaspidi antakse läbi

koosloome keskkonna avalikkusele

teada, et ministeerium on alustanud

eelnõu koostamist. See annab

avalikkusele ülevaate, milliste

eelnõude koostamistega

ministeeriumid tegelevad. Lisaks

tekivad huvigruppidele paremad

võimalused koostamisel olevate

eelnõude osas kaasa rääkida.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Samas oleme seisukohal, et avaldatav

teave ei peaks sisaldama üksnes teavet

eelnõu koostamise alguse kohta, vaid

selle juures võiks olla ka teema või

lühikirjeldus, milliseid muudatusi

plaanitakse eelnõuga teha.

Eelnõu ja seletuskirja on

vastavalt ettepanekule

täiendatud.

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Täiendavalt võiks avalikustatava teabe

hulka kuuluda ka eelnõu või

väljatöötamiskavatsuse eeldatav

valmimise aeg. See teave võimaldab

huvigruppidel oma tööd ja ressursse

paremini planeerida.

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt

ettepanekule täiendatud.

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kui praegune eelnõu sõnastus ei

puuduta väljatöötamiskavatsusi, siis

teeme ettepaneku lisada avaldatava

teabe miinimumloetellu ka teave

väljatöötamiskavatsuse koostamise

alustamise kohta.

Eelnõukohase kokkuleppelise

lühinimetuse „akti eelnõu“ all

mõeldakse lisatava § 12prim lg

1 tähenduses nii õigusakti

eelnõu kui ka näiteks

keskkonnas koostatava muu

dokumendi kavandi, sh näiteks

väljatöötamiskavatsuse

koostamisega alustamise teabe

avalikustamist kohe, kui selle

koostamisega keskkonnas

alustatakse. Sellest tulenevalt on

ka VTKde puhul eelnõust

tulenevalt kohustus avalikustada

teavet nende koostamisega

alustamise kohta.

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Lisaks tekkis küsimus, mis saab

olukorras, kus ministeeriumil on

kohustus avaldada koosloome

keskkonnas teavet eelnõu koostamise

alustamise kohta, kuid seda ei tehta ja

puudub mõjuv põhjus teabe mitte

avaldamiseks.

Sanktsioone kavas kehtestada ei

ole, vaid pigem soovime

suunata keskkonda kasutama

kohe, kui materjale hakatakse

ette valmistada, kuna

koosloome keskkond pakub

mugavaid tööriistu selleks. Kui

tööga alustatakse keskkonnas,

siis teave teemaga alustamise

kohta läheb avalikuks

automaatselt. Ettevalmistatava

materjali ja muu seonduva

puhul on kasutaja hinnata, kas ja

mis osas on mingi teave sellest

asutusesiseseks kasutamiseks ja

mis ajahetkel. Avalikkus, sh

Selgitame

23

huvirühmad saavad siin olla ka

nõudlikud. Samamoodi iga-

aastane ettekanne Riigikogus

õigusloomepoliitika

arengusuundade täitmisest saab

olla arutelukoht praktika

suunamiseks.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kui inimene avaldab õigusloome

keskkonnas arvamust mõne

organisatsiooni nimel, siis tuleb

keskkonnas selgelt rõhutada

organisatsiooni nime. Vastaja nimi

võib olla tagasihoidlikumalt välja

toodud.

Kui vastaja esitab arvamuse

mõne huvikaitse organisatsiooni

esindajana, olles sellise rolli

sisselogimise järel valinud,

kuvatakse tema vastuse juures

ka organisatsiooni nimi, keda ta

esindab.

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Palume eelnõu seletuskirjas selgelt

välja tuua, et seletuskirja lisade hulka

kuuluvad kooskõlastustabelid. Lisaks

palume tuua muid näiteid, millised

dokumendid võivad kuuluvad

seletuskirja lisade hulka.

Seletuskirja täpsustatud. Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Kaubanduskoda toetab lähenemist, et

ELi algatuste ja avalike

konsultatsioonide riigisisene menetlus

toimub samuti koosloome keskkonnas.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Tuua eelnõu rakendusnormide all

välja, mis ajal hakatakse koosloome

keskkonda kasutama ELi algatuste

osas.

EL algatuste osas Sätla

kasutuselevõtu aeg on VV-le

esitatavasse eelnõu versiooni

lisatud - s.o 01.01.2027

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Jääb mulje, et hetkel on kindel vaid

esimene etapp, mis algab 2026. aasta

1. oktoobrist. Teiste etappide osas on

palju ebaselgust. Seletuskirjast ei selgu

ka seda, mitu etappi peaks esimesele

etapile järgnema, milline on eeldatav

ajakava ja etappide maksumus.

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud, ent MFF+ vahendite

osas alatest aastast 2028. a ei ole

veel riigis otsused tehtud,

mistõttu detailset kava on pisut

ennatlik esitada.

Arvestame

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Tuua seletuskirjas konkreetselt välja,

millistest etappidest koosneb

koosloome keskkonna arendamine,

mis on iga etapi sisu, millal on iga

etapi valmimise eeldatav aeg ja

eeldatav rahaline maksumus.

Seletuskirja on järgmiste

arendusetappide kirjeldusega

täiendatud, ent täpset rahalist

plaani ei saa veel esitada, kuna

järgmise EL eelarve perioodi

MFF+ rahastusotsused on alles

ettevalmistamisel.

Arvestame

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL toetab riigi koosloome keskkonna

kasutuselevõttu ning peab eelnõu

eesmärke õigusloome protsessi

ajakohastamisel põhimõtteliselt õigeks

ja vajalikuks . Ühtse koosloome

keskkonna loomine on oluline samm

õigusloome läbipaistvuse, jälgitavuse

ja kvaliteedi parandamisel. Lahendus,

mis koondab õigusloome

ettevalmistamise ja õigusaktide

menetlusega seotud teabe ühte

keskkonda, parandab loodetavasti nii

avalikkuse kui ka huvirühmade

võimalusi õigusloomeliste algatustega

kursis olla ja neisse sisuliselt

panustada. Samuti aitab see vähendada

dubleerivat tehnilist tööd ning muuta

koostöö osaliste vahel tõhusamaks.

Täname. Võtame

teadmiseks

24

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL peab väga positiivseks, et

kavandatavas keskkonnas on võimalik

näha kavandatavaid muudatusi

muudetava õigusakti terviktekstis .

ITL on ka varasemalt rõhutanud, et

mahukamate seadusemuudatuste puhul

aitab muudatusi sisaldav terviktekst

oluliselt paremini mõista regulatsiooni

tegelikku ulatust ning vähendab riski,

et sisulised muudatused jäävad

tehniliste paranduste varjus märkamat

a.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

See, et koosloome keskkonnas on

kogu õigusakti menetlusteave

koondatud ühte kohta ning nähtavad

on ka erinevate osapoolte ja

huvirühmade kommentaarid ning

tagasiside, suurendab õigusloome

läbipaistvust. Huvirühmana hindame

ka seda, et keskkond võimaldab saada

ülevaate juba ettevalmistamisel

olevatest eelnõudest. Praegu ei ole

huvirühmadel üldjuhul võimalik sellist

ülevaadet saada, kuna enamik algatusi

jõuab avalikkuseni alles

kooskõlastamise etapis, kui eelnõu või

väljatöötamiskavatsus on juba

valminud. Seetõttu aitab kavandatav

lahendus parandada huvirühmade

informeeritust ning võimaldab neil

õigusloome protsessi algatamisega

varem kursis olla.

. Võtame

teadmiseks

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL peab positiivseks, et koosloome

keskkond võimaldab kaasata eelnõu

ettevalmistamisse avaliku sektori

väliseid osapooli . Samas soovime

juhtida tähelepanu seletuskirjas

kirjeldatud juurdepääsu korraldusele

varajases, mitteavalikus koostamise

etapis. Seletuskirja kohaselt saab

riigiasutuste välistele isikutele anda

juurdepääsu konkreetsele materjalile

üksnes konkreetse füüsilise isiku

kaudu ning see õigus ei ole

delegeeritav. Selline lahendus võib

praktikas osutuda keeruliseks

erialaliitudele ja teistele huvirühmade

esindusorganisatsioonidele .

Erialaliitude (sh ITL - i) sisemine

töökorraldus eeldab sageli seda, et

eelnõu materjalidega tutvub

organisatsioonisisene töörühm, kes

analüüsib ettepanekuid, arutab neid

liikmeskonnaga ning kujundab seejärel

konsolideeritud seisukoha, mille

edastab eelnõu koostajatele üks

volitatud esindaja. Kui juurdepääsu

saab anda ainult ühele füüsilisele

isikule ja materjale ei ole võimalik

organisatsiooni sees tööks kasutada,

Mõistame kirjeldatud vajadust,

ent praeguses etapis paraku ei

ole koostamise etapis kaasatud

huvikaitseorganisatsiooni vaadet

võimalik pakkuda. Küll aga on

juba avaliku vaate arendamisel

arvestatud sellega, et füüsiline

isik saab sisselogimise järel

valida rolli, milles esindab

juriidilist isikut (kui talle on

asjaomane volitus antud), ja

sellisel juhul on võimalik

sisselogitud vaates näha kõiki

selle juriidilise isiku poolt antud

arvamusi erinevate eelnõude

kohta. Kavandame nimetatud

lahenduse testimist Eesti

seisukohtade kujundamise

menetluses EL asjale.

Võtame

teadmiseks

25

võib see piirata huvirühmade

võimalusi anda varajases etapis sisulist

tagasisidet. Seetõttu tuleks kaaluda

lahendusi, mis võimaldaksid liidu

esindajal kasutada materjale

organisatsiooni sisese arutelu

eesmärgil. Arvamuse sisestamiseks

keskkonda piisab ühele füüsilisele

isikule ligipääsu andmisest.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

Soovime juhtida tähelepanu eelnõuga

kavandatava § 12 1 lõike 1

sõnastusele, mille kohaselt koostatakse

ja menetletakse koosloome

keskkonnas õigusaktide eelnõusid ja

muude dokumentide kavandeid kuni

nende heakskiitmise või

allakirjutamise ja avaldamiseni.

Praktikas on õigusloome elukaar aga

oluliselt pikem ning algab sageli

probleemi kaardistamisest, eesmärkide

sõnastamisest ja võimalike

lahendusvariantide arutelust.

Seletuskirjas toodud menetluse skeem

(joonis 2) võib jätta mulje, et

koosloome keskkonna

kaasamisfunktsioon (ja üldse

huvigruppide kaasamine) keskendub

peamiselt etapile, kus eelnõu tekst on

juba suurel määral valmis . Sellisel

juhul võib tekkida oht, et õigusloome

arutelu koondub eeskätt juriidilise

teksti vormistamisele ning varasem

sisuline poliitikakujundamise etapp

jääb kitsamasse ametkondlikku ringi.

ITL on oma varasemas tagasisides hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja

muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsusele rõhutanud, et

huvirühmade sisuline kaasamine peaks

toimuma võimalikult varases etapis,

enne kui eelnõu tekst on suurel määral

valmis. Varajane nähtavus ja võimalus

osaleda arutelus juba

ettevalmistusfaasis aitab paremini

hinnata kavandatava regulatsiooni

mõju ja rakendatavust ning vähendab

riski, et olulised probleemid ilmnevad

alles hilisemas menetlusetapis. Kui

arutelu toimub peamiselt valmis

eelnõu teksti üle, nihkub diskussioon

paratamatult juriidiliste aspektide

keskseks ning regulatsiooni praktiline

rakendatavus võib jääda tahaplaanile.

Seetõttu on oluline, et koosloome

keskkonna kasutamine toetaks

arutelusid ka enne eelnõu teksti

lõplikku kujunemist ning ei kitsendaks

õigusloome protsessi kaasumise

võimalusi ainult koosloome keskkonda

ja juriidilise teksti koostamise etappi.

Eelnõukohase kokkuleppelise

lühinimetuse „akti eelnõu“ all

mõeldakse lisatava § 12prim lg

1 tähenduses nii õigusakti

eelnõu kui ka näiteks

keskkonnas koostatava muu

dokumendi kavandi, sh näiteks

väljatöötamiskavatsuse

koostamisega alustamise teabe

avalikustamist kohe, kui selle

koostamisega keskkonnas

alustatakse. Sellest tulenevalt on

ka VTKde puhul eelnõust

tulenevalt kohustus avalikustada

teavet nende koostamisega

alustamise kohta, mis

võimaldab juba probleemide

sõnastamise ja eesmärkide

seadmise etapis huvirühmade

varasemat kaasamist.

Arvestame

26

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL hinnangul vajab täpsustamist,

miks on esimeses etapis piiratud

koosloome keskkonna kasutamine

üksnes seaduse muutmise seaduse

eelnõudega. Õigusloome praktikas

valmistatakse ette ka täiesti uusi

seadusi või ulatuslikke regulatsioone,

mille puhul ei ole tegemist kehtiva

seaduse muutmisega. Selliste eelnõude

ettevalmistamine võiks toimuda

samuti olla koosloome keskkonnas.

Soovime täpsustada, kas ka uute

seaduste või terviktekstina

koostatavate eelnõude

ettevalmistamine koosloome

keskkonnas on kavandatav esimeses

etapis. Kui mitte, siis palume selgitada

miks on see hilisemasse rakendamise

faasi planeeritud. Markeerime, et

huvirühma vaatest tekitaks selline

erinev käsitlus segadust (osad eelnõud

koosloome keskkonnas, osad mitte) ja

informatsiooni killustatust, mis töötab

eelnõu eesmärkidele vastu.

Tegemist on pragmaatilise

valikuga - kuivõrd muutmise

eelnõude koostamise

funktsionaalsus on arendatud

kujul ulatuslikult testimist

leidnud peame põhjendatuks

selle osa kasutusse andmist, et

paralleelselt tervikteksti

koostamise osa juurde arendada.

Nõustume, et taoline killustatus

võib tekitada teatavat segadust,

kuid leiame, et kaasnevad

plussid kaaluvad siiski miinused

üles. Esimese etapis toimuks

avalik konsultatsioon jätkuvalt

EISis, mistõttu tuleks

seaduseelnõude puhul siiski

peamiselt jälgida seda

keskkonda. Koosloome

keskkonnast saaks sellele

täiendavat teavet algatavate

muutmise seaduse eelnõude

kohta.

Võtame

teadmiseks

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL soovib täpsustada, milline on

täpsemalt plaan koosloome keskkonna

kasutuselevõtuks EL algatuste

menetlemisel, kas EL asjade menetlus

uues keskkonnas on prioriteet?

Rõhutame, et EL algatuste

menetlusinfo (nii seisukohtade

kujundamise materjalid, kui ka hilisem

siseriiklik õigusakti menetlus) peaksid

kindlasti ITL - i hinnangul olema

kasutatavas koosloome keskkonnas ja

tervikvaate saamiseks kogu

menetlusinfo (nii varasemad

konsultatsioonid kui kõik hilisemad

etapid) ühes kohas.

EL algatuste osas Sätla

kasutuselevõtu aeg on VV-le

esitatavasse eelnõu versiooni

lisatud - s.o 01.01.2027

Arvestame

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL peab oluliseks, et koosloome

keskkond toetaks võimalikult

terviklikult kogu õigusloome protsessi,

sealhulgas hõlmates EL algatuste

varaseid menetlusetappe (seisukohtade

kujundamine) kui ka seaduseelnõude

menetlust Riigikogus . Menetluse

terviklik jälgitavus suurendaks

õigusloome läbipaistvust ning aitaks

huvirühmadel ja avalikkusel paremini

mõista eelnõu arengut kogu menetluse

vältel. Seega on keskkonna

kasutuselevõtu järgmiste etappide

elluviimine oluline, et süsteem ei jääks

osaliseks lahenduseks, vaid

võimaldaks järk - järgult realiseerida

koosloome keskkonna algse visiooni

terviklikust ja läbipaistvast

õigusloome tööprotsessist.

. Võtame

teadmiseks

Haridus- ja

Teadusministeerium

Oleme analüüsinud Riigi Teataja

seaduse muutmise seaduse eelnõu ja

. Võtame

teadmiseks

27

leiame, et mitmed sätted vajavad

täpsustamist, et tagada kooskõla

põhiseadusliku pädevusjaotuse,

isikuandmete kaitse seaduse ning

õigusloome selguse põhimõtetega.

Kooskõlastame eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Eelnõus esineb õiguslik vastuolu

Vabariigi Valitsuse pädevuse ja

kaasvastutavate töötlejate ringi

määratlemisel. Muudatusettepanek §

12¹ lg 9 annab Vabariigi Valitsusele

õiguse kehtestada põhimäärus.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 3

alusel annab valitsus määrusi asutuste

asjaajamise ja töö korraldamiseks.

Kuna eelnõus on kaasvastutajateks

märgitud „asutused“ (sh potentsiaalselt

Riigikogu ja põhiseaduslikud

institutsioonid), siis Vabariigi

Valitsuse määrus ei saa reguleerida

teiste põhiseaduslike institutsioonide

sisemist töökorraldust ilma selge

seadusandliku delegatsioonita.

Seletuskiri kinnitab, et kasutuselevõtt

delegeeritakse just sellepärast eraldi

Riigikogu juhatusele. Seletuskiri ei

lahenda ära aga seda, kuidas Vabariigi

Valitsuse määrus saab reguleerida

teiste põhiseaduslike institutsioonide

(nt Riigikogu Kantselei, Riigikontroll,

Õiguskantsler) töökorraldust

olukorras, kus nad on eelnõu järgi

kaasvastutavad töötlejad. Eelnõu § 12¹

lg 3 sätestab, et kaasvastutavad

töötlejad on kõik koosloome

keskkonda kasutavad asutused.

Seletuskiri täpsustab, et iga keskkonda

kasutav asutus on vastutav oma loodud

teabe eest, kuid VV määrus ei tohi

nende sisemist töökorraldust

reguleerida. Palume selle osas seadust

ja seletuskirja täiendada.

Nõustume, et Vabariigi

Valitsuse määrusega ei saa

reguleerida teiste põhiseaduslike

institutsioonide töökorraldust ja

see ei ole ka plaanis. Riigikogu

saab kehtestada ise keskkonna

pidamise korra analoogselt

HÕNTE ja Riigikogu

normitehniliste eeskirjadega.

Kuid käesoleval hetkel ei ole

veel ajaliselt selge, millal

Riigikogu võtab keskkonna

kasutusele, mistõttu viidatud

korralduslik pool alles

täpsustub. Käesoleva eelnõuga

loodaks aga üldraamistik.

Selgitame

Haridus- ja

Teadusministeerium

Teiseks tekib vastuolu Riigikogu

rollis, mis eelnõu § 14 lg 7 kohaselt

võtab Riigikogu keskkonna kasutusele

juhatuse otsusega, kuig § 12¹ lg 3 järgi

oleks Riigikogu kui „asutus“

kaasvastutav töötleja juba seaduse

jõustumisel. Seega jääb õiguslikult

ebaselgeks, kas Riigikogu

kaasvastutus tekib automaatselt

seaduse alusel või alles pärast juhatuse

otsust. Seletuskiri seda vastuolu ei

lahenda. Palume selle osas eelnõu ja

seletuskirja täiendada. Isiskuandmete

kaitse seadus § 2 p 2 ütleb, et

isikuandmete kaitse seadust ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2016/679 kohaldatakse

Riigikogu kaasvastutava asutuse

roll saab tekkida hetkest, kui ta

asub keskkonda kasutama, mis

väljendub ka lõike 3 sõnastuses.

Kuniks Riigikogu vastavat

kasutuselevõtu otsust teinud ei

ole, ei ole ta käsitletav ka

kaasvastutava asutusena.

Rakendussätetest lähtuvalt

võetakse keskkond kasutusele

etappide kaupa. Põhiseaduslike

institutsioonide suhtes kohaldub

osas milles IKS ja IKÜM ei

kohaldu, Euroopa Nõukogu

isikuandmete automatiseeritud

töötlemisel isiku kaitse

konventsioon (nr 108), mida

Selgitame

28

põhiseaduslikele institutsioonidele

niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende

põhiseaduslike ülesannete täitmist ega

ole reguleeritud neid puudutavates

eriseadustes. Sellest tulenevalt tuleks

muuda ka seadust.

ajakohastati 2018. aastal

(“konventsioon 108+”) .

Konventsioon 108+ näeb

sisuliselt sama ette, mis IKÜM

ja IKS.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Eelnõu § 12¹ lg 4 järgi saab

koosloomekeskkonnas igaüks esitada

arvamuse. Seletuskirja järgi on

eesmärgiks arvamuste esitamise

lihtsustamine, kuid lahendamata on,

mis arvamustest edasi saab. Seda ei

ole avatud ka VV reglemendis, milles

on reguleeritud ministeeriumide

eriarvamuste lahendamine. Kuigi

seadus ei nõua igale arvamusele

vastamist, tekib avalikkusel ootuste

kasv. See omakorda võib suurendada

bürokraatiat ja halduskoormust. Igaühe

õigus arvamust avaldada võib kaasa

tuua negatiivse mõju muutudes

„kommenteerimise keskkonnaks“.

Palume selgitada, mida peaks esitatud

kommentaaridega tegema ning kas

neid peab kajastama

kooskõlastustabelis.

Oleme seisukohal, et

autentimise nõue enne arvamuse

esitamist ja enda nime alt

arvamuste esitamine aitab hoida

arvamuste mahtu sellisena, et

neid liiga kergekäeliselt ei

esitataks. Arvamustele

vastamine toimub edaspidi

jätkuvalt kooskõlastustabelis,

mitte jooksvas

kommentaariumis. Eriarvamuste

lahendamise kord ei muutu.

Arvestame

Haridus- ja

Teadusministeerium

Eelnõu sisaldab termineid, mille

tähendus ei ole selge: 1)

asutusesisesed ülesanded (kas need on

asutuselt oma teenistujatele antud

ülesanded või midagi muud), 2)

menetluses osaleja (kas vaid asutused

või igaüks, sh arvamuse avaldaja?).

Asutusesiseste ülesannete

termin eelnõust välja jäetud.

Menetluses osalejat seletuskirjas

selgitatud.

Arvestame

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kokkuvõttes toetab Haridus- ja

Teadusministeerium eelnõu üldist

eesmärki, kuid leiab, et ülaltoodud

küsimused vajavad täpsustamist, et

vältida põhiseaduslikke vastuolusid ja

õigusloomepraktikat koormavaid

ebaselgusi.

. Võtame

teadmiseks

Haridus- ja

Teadusministeerium

Teeme ettepaneku sõnastada § 12¹

lõige 9 viisil, mis piirab Vabariigi

Valitsuse määruse kehtivusala üksnes

täitevvõimu asutuste suhtes, täpsustada

kaasvastutavate töötlejate staatust

põhiseaduslike institutsioonide puhul,

üheselt määratleda arvamuste

käsitlemise põhimõtted ning selgelt

defineerida ebaselged mõisted, et

tagada seaduse rakendatavus ja

kooskõla kehtiva õigusega.

Selgitused antud. Arvestame

Eelnõuga luuakse arendatavale riigi koosloome keskkonnale nimega Sätla õiguslik alus, mis

võimaldab hakata seda võtma etapi viisi kasutusse. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Riigikantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe

ühte kohta ja katab terve õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Kaasatud on

olnud ka Riigikogu Kantselei.

Avaliku konsultatsiooni järel pandi keskkonnale uus lühike ja kõlav nimi Sätla. Sätla on sätete

koos loomise ja selgemaks sättimise koht. Sätla loob eeldused hea õigusloome põhimõtteid

väärtustavaks koosloomeliseks poliitikakujundamiseks, toetades tõhusamat, avatumalt toimivat

ja ressursisäästlikumat õigusloomet.

Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate

seadusemuudatuste koostamiseks. Järgmisena alustatakse keskkonnas Euroopa Liidu algatuste

kohta Eesti seisukohtade kujundamist. Muudatuse tulemusena muutub oluliselt paremaks

näiteks kavandatava muudatuse konteksti esitus, kuna uues keskkonnas tehakse muudatused

otse tervikteksti. Ulatuslikum koosloome varasemas koostamise etapis, mida Sätla edaspidi

võimaldab, võiks hilisemas järgus esitatavaid uusi märkusi ka märkimisväärselt vähendada ja

seeläbi protsesse kiirendada. Valmidus koosloomet rakendada nõuab hoiakute muutumist

poliitika kujundamise protsessis. Pidades silmas tööd Euroopa Liidu algatustega, on inimestel

tulevikus mugavam saada ülevaade avalikule konsultatsioonile saadetud tekstidest ja nende

kohta arvamust avaldada. Selleks ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga

seotud kommentaare samas keskkonnas. Ka riigiasutused ei pea omavahel kirju vahetama.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju töö- ja halduskoormusele. Kuigi eelnõu

elluviimine eeldab algul kohanemist ja töökorralduse muutmist, kaalub pikaajaline kasu selgelt

üles lühiajalised kulud. Sisebürokraatia ja töökoormuse vähenemine tuleneb eeskätt koosloome

võimaluste rakendamisest, mitmete tegevuste automatiseerimisest ja dubleeriva käsitöö

vähenemisest, halduskoormuse vähenemine tuleneb ulatuslikumatest koosloomevõimalustest.

Samuti muutub läbipaistvamaks õigusloome menetlus.