Eelnõu teadmiseks

Vabariigi Valitsus

.03.2026 nr 1-1/15-859/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu maaelukomisjoni k.a 25. märtsil algatatud

kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks maaelukomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri neljal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Seletuskiri

kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel kehtestatud piirang põhjanooda ja pöörinoodaga varustatud laevade sadamast

väljumiste arvule kalendriaastas. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on

vähemalt 24/44 mm (nn peenesilmaline püügivahend), varustatud laevade sadamast väljumiste

arv ei või ületada 300 korda. Põhjanooda ja pöörinoodaga, mille pära silmasuurus on vähemalt

55/106 mm (nn suuresilmaline püügivahend), varustatud laevade sadamast väljumiste arv ei või

ületada samuti 300 korda. Seega on kokku lubatud väljumiste arv kalendriaastas 600 korda.

Alates 2023. aastast mindi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn individuaalkvootide

süsteemile, jagades lubatud saagi igale püügivahendile. Nagu kõikidel püügivahenditel

kehtestatakse ka põhjanootadele ja pöörinootadele lubatud saak. Vabariigi Valitsuse

27.11.2025. a määrusega nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ on kehtestatud 23 pööri- ja põhjanooda

püügivõimalust. Lubatud aastasaakide rakendamine ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa

Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis kokku

lepitud pööri- ja põhjanootadega püügi tingimus – laevade sadamast väljumise arv kokku ei

tohi ületada 600 korda (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) – suurendab riski kalavarude

seisundile ning ei anna oodatud tulemust individuaalkvoodi rakendamisel. Individuaalkvootide

rakendamise eesmärk on, et loaomanik saaks valida perioodi, millal kala püüda, ning ei peaks

üldise kvoodi täitumise kartuses enda lubatud saake kohe ja kiiresti välja püüdma. Lubatud

saagid põhja- ja pöörinootadega püügiks kehtestatakse mitmele kalaliigile ja ühe kalaliigi

kvoodi täitumisel püük suletakse. Seega võib lubatud saakide süsteemi rakendamine seada ohtu

kalavarude seisundi ning tuua kaasa selle kiire vähenemise (ülemäärane kalavaru kasutus, mis

on põhjustatud tagasiheitest, valikulisest püügist või saagi varjamisest). Kui lisandub nõue, et

pööri- ja põhjanoodaga tohib teha kokku 600 (sh 300 nn peenesilmalise püügivahendiga) laeva

sadamast väljumist, siis kasutatakse lubatud kvoodi püügivõimalust esimesel võimalusel ning

lubatud saagi kehtestamine ei anna lisaväärtust, et püüdjad saaksid püüki hajutada pikemale

perioodile. Samas tähendab see ka lisaohtu kalavarudele, sest tekib lubatud väljumiste arvu

ülekasutamise oht.

Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida

kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega

ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal.

2. Seaduse eesmärk

Kehtivas kalapüügiseaduses (edaspidi ka KPS) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale

väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust

vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise

kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse

lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning

rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba

2026. aastaks.

Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning

seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna.

Muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10.03.2026. a on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad

muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid

ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga.

Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA)

jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale

väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet

pidama.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 4 punkti 3. KPS § 34 lõikes 4 on

sätestatud, mis andmed kantakse kutselise kalapüügi arvestuse registrisse. Kuna ka laeva

sadamast väljumiste arvu kohta tuleb andmed kanda kutselise kalapüügi arvestuse registrisse,

siis täiendatakse selles osas KPS § 34 lõike 4 punkti 3 sõnastust.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42, mille lõikest 1 jäetakse välja

teine lause. KPS § 42 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et kui lubatud aastasaak on kehtestatud

Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende

püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks esimeses lauses

sätestatule ka lubatud aastasaaki. Kuna KPS § 42 lõike 1 esimeses lauses on juttu

püügivõimalusest ning teises lauses lubatud aastasaagist, kuhu oleks vaja lisada juurde ka

püügivahendiga väljumiste arvu säte, siis on selguse huvides tõstetud kogu teise lause sisu

eraldi uude lõikesse 11 eelnõu punktis 3.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõigetega 11 ja 12. KPS § 42

uue lõike 11 lisamist on selgitatud eelmises lõigus. Tegemist on vormilise muudatusega sätte

parema loetavuse ja arusaadavuse huvides, sisuline muudatus puudub. KPS § 42 uue lõike 12

lisamine on vajalik selleks, et kalapüügiloa andmisel saaks lisaks lubatud aastasaagile arvestada

ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõiget 6 eesmärgiga lisada

püügivahendiga väljumise arvu arvutamise metoodika volitusnorm. Vabariigi Valitsuse

17.11.2017. a määruses nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide

loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord,

kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“

on sätestatud püügivõimaluste jaotamise ja ajaloolise püügivõimaluse arvutamise metoodika

ning püügivõimaluste vähendamise metoodika. Sarnaselt tuleks sellesse määrusesse lisada

püügivahendiga sadamast väljumise arvu arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt

arusaadavatel alustel.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõiget 7 selliselt, et

kalapüügiloale oleks võimalik märkida ka püügivahendiga veealale väljumiste arv, mis on selle

püügivõimaluse ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu korrutis.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 42 lõikega 72. KPS § 42 uue lõike

72 lisamisega täpsustatakse, et kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendiga

püügivõimalus, millele on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis

kalapüügiloal summeeritakse kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu

ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutised. Seega kui näiteks Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel toimuval kalapüügil on loale kantud pöörinooda ja põhjanooda püügivõimalus,

siis kalapüügiloale püügivahendiga veealale väljumiste arvu märkimiseks summeeritakse sinna

kantud põhjanootade arvu ja põhjanooda kohta kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste

arvu korrutis ja loale kantud pöörinootade arvu ja pöörinooda kohta püügivahendiga veealale

väljumiste arvu korrutis. Samas see ei kohusta isikut samaaegselt neid püügivahendeid

kasutama, vaid isik võib kogu talle loale kantud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ära

kasutada ka ainult põhjanoodaga, kuigi loale on kantud ka pöörinooda püügivõimalus.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse kalapüügiseaduse paragrahv 44 lõige 1 selliselt, et kalapüügiloa

kehtivus lõppeks enne tähtaega ka siis, kui püügivahendiga veealale väljumiste arv sellel

kalapüügiloal ammendub. Lisaks on täpsustatud sõnastust selliselt, et kalapüügiluba saab

lõppeda nii osaliselt kui ka täielikult, mis on kooskõlas kehtiva KPSi § 42 lõikes 82 sätestatud

erisusega.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse kalapüügiseadust paragrahviga 471. Sarnaselt KPS §-le 47,

millega antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm kehtestada lubatud saagid, sätestatakse §-s

471 volitusnorm, et Vabariigi Valitsus saaks kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste

arvu. Volitusnormis ei ole kitsendatud, millistel veealadel või veekogudel või milliste

püügivahendite kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestada saab. See loob

paindlikkuse tulevikus vajadusel ka muude püügivõimaluste kohta püügivahendiga veealale

väljumiste arvu kehtestada lisaks põhja- ja pöörinoodaga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 56 lõikega 21. Muudatuse kohaselt

sätestatakse, et juhul, kui kalapüügiloa omanik ületab talle loaga lubatud püügivahendiga

veealale väljumiste arvu, siis arvestatakse see taotletavaks aastaks antavalt kalapüügiloale

kantavast püügivahendiga veealale väljumiste arvust maha. Sarnane loogika on kehtiva KPS §-

s 56 püügivõimaluste ja lubatud aastasaagi ületamise puhul. 1 ja §

51 lõike 1 tähenduses.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse kalapüügiseadust §-ga 904. Muudatusega sätestatakse, et

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab uut kalapüügikorraldust rakendada esimest korda 2026.

aasta teiseks poolaastaks antavatele kutselise kalapüügi lubadele. Selleks võib Vabariigi

Valitsus määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja

pöörinooda kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esimest korda 2026. aasta teiseks

poolaastaks. Kui Vabariigi Valitsus on 2026. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestanud, siis saab

anda ka 2026. aasta teiseks poolaastaks taotlejatele kalapüügiload, kuhu lisaks püügivahendite

arvuna määratud püügivõimalustele ja lubatud aastasaakidele kalaliikide kaupa on põhjanooda

ja pöörinooda puhul lisatud ka püügivahendiga veealale väljumiste arv.

Praktikas algab põhjanoodaga püük Peipsi järvel septembrist. Pöörinoodaga pole 2021, 2024 ja

2025. a püüki teostatud, aastatel 2022 ja 2023 on tehtud pöörinoodaga Peipsi järvel üks veealale

väljumine.

Lisaks täpsustatakse muudatusega selguse huvides, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhjanooda ja pöörinooda kohta kehtestamist ei loeta

püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks KPSi § 53 tähenduses, mille kohaselt

esmakordselt kehtestatud püügivõimalused müüakse enampakkumisel, kui kehtestatud

püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. 4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks, kes peab

edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu

ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama.

Muudatuste rakendamiseks on vajalik tellida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil

kutselise kalapüügi registri arendustööd, mille ligikaudne kogukulu on ca 15 000 eurot.

Arendusele planeeritud kulutusi kaetakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027“ kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse meetme vahenditest.

7. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 164 „Kutselise kalapüügi

loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise

ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa

taotluse ning kalapüügiloa vormid“ ja lisada sellesse püügivahendiga sadamast väljumise arvu

arvutamise metoodika, et see toimuks kõigile üheselt arusaadavatel alustel.

Lisaks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 27.11.2025. a määrust nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ ja kehtestada

püügivahendiga veealale väljumiste arv.

Samuti vajab muutmist maaeluministri 28.12.2017 määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri

põhimäärus“.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kiireloomulise väljatöötamise tingis Peipsi kalurite poolt tõstatatud probleem seoses

püügipäevade arvuga, mida on kirjeldatud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas osas. OÜ

Peipus Gruppi esindav advokaadibüroo Namm on sellel teemal pöördunud varem nii

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Riigikogu maaelukomisjoni poole. Eelnõu

koostamisel tehti koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, eesmärgiga leida

probleemile lahendus ning viia kutselise kalapüügi korraldus kooskõlla kalapüügiseaduses

kehtestatud individuaalkvootide süsteemiga.

Algatab maaelukomisjon 25.03.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

Maaelukomisjoni esimees

EELNÕU

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse

tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta;“;

2) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa

andmisel arvestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki.

(12) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega

püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja

11 sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.“;

4) paragrahvi 42 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise,

kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise ja

püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning

kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

5) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi

koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste

arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak

arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale

kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või § 47 lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud

kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale

väljumiste arv saadakse käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi

väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja

on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti

Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti

Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise

alus.“;

6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus, millele on

kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse

kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende

püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.“;

7) paragrahv 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud

püügivõimalused, lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on

ammendatud.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Lubatud väljumiste arvu kehtestamine

(1) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu,

sealhulgas ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei

loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.“;

9) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu,

antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud

ulatuses.“;

tähenduses.

10) seadust täiendatakse §-ga 904 järgmises sõnastuses:

„§ 904. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arv põhja- ja

pöörinooda kohta

(1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 12 sätestatut võib esimest korda rakendada 2026. aasta teiseks

poolaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks põhja- ja pöörinoodaga antavate

kutselise kalapüügi lubade suhtes.

(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 471 lõike 1 alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendiga veealale väljumiste arvu põhja- ja pöörinooda kohta

esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja

pöörinooda kohta püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamist ei loeta

püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses.

(3) Kutselise kalapüügi loa kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja- ja

pöörinoodaga veealale väljumiste arvu piires esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks.“

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab maaelukomisjon 25.03.2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

Maaelukomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.03.2026 / 1-1/15-859; Riigikantselei / 27.03.2026 / 2-5/26-00657

Resolutsiooni teema: Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE)

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.

Tähtaeg: 09.04.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.4.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 26-0373.

Kontroll: Siiri Pirn

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Kliimaministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 27.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],  

.