Kinnituskiri

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 27. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/103 „Perioodi 2021-2027

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu sõlmimise

protseduurireeglid“ punkti 6.2.2. alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi ministeerium),

ühelt poolt ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka fond või AMIF) erimeetme 1.3 „Rände-

ja varjupaigapakti rakendamine varjupaigavaldkonnas“ projekti nr AMIF.1.01.25-0014

“Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine„ (edaspidi

projekt) elluviija Justiits- ja Digiministeerium, registrikoodiga 70000898, aadressiga Suur-

Ameerika tn 1, 10122 Tallinn , keda esindab justiitsministri 17.04.2024 käskkirja nr 36

„Justiitsministeeriumi dokumendihalduskord ja volituste andmine“ § 26 alusel kantsler Tiina

Uudeberg asutuse esindusõigusliku isikuna (edaspidi toetuse saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027);

1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (edaspidi ÜSM);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, 7. juuli 2021, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

1.4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitusmäärus);

2

1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus);

1.6. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava aastateks 2021–2027;

1.7. Siseministri 18. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/65 „Perioodi 2021-2027

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ punkti 1.3 alusel kinnitatud AMIFi

rahastamiskava;

1.8. Euroopa Komisjoni 21.02.2025 kiri nr (AMIF) Ares(2025), millega teatati rändepakti

rakendamiseks liikmesriikidele eraldatud eelarve jaotus, ja 25.06.2025 kiri nr 14-

13.2/102-2 25.06.2025, millega anti luba projekti lisamiseks rakenduskavasse.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks EL

toetust AMIFist ja riiklikku kaasfinantseeringut (edaspidi koos toetus) vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa_1_AMIF.1.01.25-0014_JDM_Tegevuskava_ja_eelarve_vorm

2.2.2. Lisa_2_AMIF.1.01.25-0014_Projekti kirjeldus

2.2.3. Lisa_3_Projekti_partneri_kinnitus_(RIT) – Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI EESMÄRK JA NÄITAJAD

3.1. Projekti eesmärk on tõsta Eesti kohtusüsteemi suutlikkust menetleda tõhusalt ja

õigeaegselt rahvusvahelise kaitse taotlusi, tagades sujuvad ja õiglased kohtumenetlused

kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi nõuetega.

3.2. Projekti sihtrühm on kohtud, sh maa- ja ringkonnakohtud.

3.3. Projekt panustab järgmistesse väljundnäitajatesse:

Näitaja kood ja nimetus

Näitaja mõõt- ühik

Algtase Sihttase

Selgitav teave

Videokonverentsi- lahenduste arv

arv 0 40 Näitaja kajastab kohtutele loodud

videokonverentsilahenduste koguarvu,

mille eesmärk on tagada

videokonverentsivõimekus erinevates

kohtumajades ja -saalides.

Raadiosaatjate arv arv 0 70 Näitaja kajastab kohtutele soetatud

raadiosaatjate arvu.

4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

4.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.

4.2. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

4.3. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sealhulgas:

3

4.3.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud,

mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate

tegevustega on võimalik tõendada.

4.3.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise

õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud.

Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt

toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks

personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule.

4.3.2. Videokonverentsivõimekuse tagamiseks vajalike seadmete (kaamerad, helisüsteemi

seadmed (sh laua- või laemikrofonid, kõlarid, heliprotsessorid/mikserid), ekraanid,

videokonverentsi terminalid, puutetundlikud juhtimissüsteemid, võrgu- ja

kaabeldusseadmed (nt switchid, ruuterid ja kaablid), vajadusel statiivid, kandekohvrid

jms) soetamise, paigaldamise ja hooldamise kulu.

4.3.3. Raadiosaatjate soetamise ja hooldamise, litsentside jms soetamise kulu.

4.3.4. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas punktis 1.4 nimetatud teavitusmäärusega.

4.4. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud

protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

4.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

5. PROJEKTI RAHASTAMINE

5.1. Projekti abikõlblik kogukulu on 1 154 370 eurot (üks miljon sada viiskümmend neli

tuhat kolmsada seitsekümmend eurot).

5.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks AMIFist toetust

maksimaalselt 1 038 933 eurot (üks miljon kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada

kolmkümmend kolm eurot), mis võrdub 90%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest

abikõlblikust kogukulust.

5.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks riiklikku kaasfinantseeringut

maksimaalselt 115 437 eurot (sada viisteist tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot),

mis võrdub 10%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

5.4. Projekti kaudsete kulud määr projekti abikõlblikest otsestest kuludest on 7%.

5.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 kuni 31.12.2028. Projekti raames

tehtavad kulud peavad olema tekkinud pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulud ei

tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ja peavad olema makstud enne punktis

6.2 nimetatud dokumentide esitamist.

5.6. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja projekti kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks omafinantseeringuks

rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja või ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks ja vahendid on

olemas. Projekti, mille eesmärgid jäävad täitmata, kulud võidakse tunnistada osaliselt

või täielikult abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja

tagasi maksma.

6. TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

6.1. Ministeerium hüvitab toetuse saajale tehtud kulud ühendmääruse §-des 24 ja 26

sätestatud tingimustel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on

tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punktide 4.4 ja 5.4 kohaselt.

4

6.2. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse hiljemalt koos projekti

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning

ministeeriumi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

6.3. Toetuse maksesumma kantakse toetuse saaja pangakontole järgmiselt:

Panga nimi AS SEB Pank

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE221010220027690221

Viitenumber 2800049667

Viitenumbri omanik Justiits- ja Digiministeerium

Selgitus Projekt AMIF.1.01.25-0014

6.4. Maksed tehakse punktis 7 nimetatud maksetaotluse alusel.

7. MAKSETAOTLUSE ESITAMINE

7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse

vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise

algusajast arvates. Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist. Makse aluseks olevate

dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude

abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ministeerium pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

7.2. Ministeeriumi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest

keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. Ministeerium võib toetuse maksmise

aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või

peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud

kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning ministeeriumi poolt kinnitamata ja kui

kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

8. TEGEVUSARUANDE ESITAMINE

8.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneri sisendiga projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise vahearuande ministeeriumi väljatöötatud vormil e-

toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31.

detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti

tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli

kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneri sisendiga projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva

jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti

tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30

päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

8.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

8.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Aruannetes kirjeldab toetuse saaja

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

5

8.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev

pärast vea kõrvaldamist.

8.6. Ministeerium kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti

aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

8.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab ministeerium projekti aruande.

8.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab ministeerium toetuse saajale

üldjuhul kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning ministeerium kinnitab

aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

8.9. Ministeeriumil on õigus küsida toetuse saajalt ja partnerilt lisainfot projekti tegevuse

käigu ja tulemuste kohta.

9. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

9.1. Pooled:

9.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

9.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

9.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

9.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

9.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSM artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

9.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud

dokumentidele ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele,

ning viibida toetuse kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud

ruumides ja territooriumil;

9.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud raamatupidamise korraldamise,

avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid ning põhjendavad

kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

9.2. Toetuse saaja on kohustatud:

9.2.1. rakendama projekti vastavalt lisadele 1 ja 2;

9.2.2. kasutama toetust eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades näidatud tegevustega

seotud abikõlblike kulude katmiseks;

9.2.3. lähtuma projekti rakendamisel ÜSMi artiklis 9 sätestatud horisontaalsetest

põhimõtetest;

9.2.4. järgima kõiki ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustusi;

9.2.5. täitma lisaks lepingus sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse

saajale kehtestatud kohustusi ning tagama, et projekti partner täidab ühendmääruse §

10 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetatud kohustusi;

9.2.6. esitama ministeeriumile enne esimese maksetaotluse esitamist:

9.2.6.1. väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud,

kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest

toetuse saaja ja partneri kuludest;

9.2.6.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes toetuse saaja

nimel hankeid korraldab;

6

9.2.6.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

9.2.6.4. Nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja ja partner on varem

ministeeriumile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti

rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab e-toetuse vahendusel ministeeriumile

sellekohase kirjaliku kinnituse;

9.2.7. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktides 7 ja 8 nõutud maksetaotlused ja

aruanded ning vajalikke täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate

aruannete tarbeks;

9.2.8. esitama partneri sisendiga projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks ministeeriumi väljatöötatud vormil;

9.2.9. teavitama ministeeriumi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on

taotletud toetust muudest välisabi vahenditest;

9.2.10. teavitama ministeeriumi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse

toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist;

9.2.11. kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel) osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat

kooskõlastada ministeeriumiga. Vastav põhjendus esitada ministeeriumile e-toetuse

keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva

enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

9.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ning tagama korrektsete andmete

olemasolu e-toetuse keskkonnas 31. detsembri ja 31. mai seisuga hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks. Toetuse saaja säilitab osalemise tõestamiseks

allkirjalehte, kus on üldjuhul eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri;

9.2.13. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

9.2.14. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

9.2.15. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

9.2.16. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kõikidest toetuse saaja ja partneri andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat ja partnerit oma kohustuste

täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest,

vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest jne ka siis,

kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud

massiteabevahendite kaudu;

9.2.17. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma

ulatuses) lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

9.2.18. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse kooskõlas

ühendmääruse §-dega 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad toetuse saaja enda

tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve

finantskorrektsiooni võrra;

9.2.19. tagasi maksma tagasinõutava toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse

kättesaamisest;

9.2.20. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest vastavalt

teavitusmäärusele.

9.3. Ministeerium on kohustatud:

9.3.1. sisestama toetuse saaja edastatud teabe alusel projekti info struktuuritoetuste

registrisse ja avama projekti;

9.3.2. maksma toetuse saajale toetust lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

7

9.3.3. tegema asjakohased ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid

kättesaadavaks toetuse saajale;

9.3.4. kontrollima lepingu punktides 7 ja 8 nimetatud maksetaotlusi ja aruannet;

9.3.5. tegema finantskorrektsioone vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

10. VÄÄRAMATU JÕUD

10.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

10.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

10.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi,

tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

10.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui fondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani. Pooled

teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

11. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

11.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

11.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

11.3. Lepingu tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada kirjalikult või elektrooniliselt

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,

kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

11.4. Lepingut võib muuta ministeeriumi või toetuse saaja algatusel.

11.5. Kui toetuse saaja algatab lepingu muudatuse, peab toetuse saaja esitama ministeeriumile

vajadusel partneri sisendiga taotluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30

kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, milles põhjendab, kuidas nimetatud

muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused ei tohi vähendada

projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide ning näitajate saavutamise tõenäosust.

11.6. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud:

11.6.1. projekti eesmärgi oluline muutmine;

11.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning

ministeerium selle heaks kiidab);

11.6.3. projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine üle 31.12.2029;

11.6.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused,

mille alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

11.6 Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas

(taotlus esitada ministeeriumile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja

eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

11.6.1. eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

11.6.2. eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

11.6.3. täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus.

12. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

12.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

8

12.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

12.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

12.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

12.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust üksnes nende abikõlblike

kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping

lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud kohustustega, mis tuleb täita pärast

lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud lepingu alusel makstava toetuse summa

määramisel hindab ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi,

projekti eesmärkide saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

12.4. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium

erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende

summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt

juba makstud.

13. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

13.1. Lepinguga seotud teave edastatakse ministeeriumile e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Toetuslepingu muutmise taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

13.2.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Ave Osman

Telefon 612 5242

E-post [email protected]

13.2.2. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Karl-Erik Ansmann

Telefon 5887 7900

E-post [email protected]

13.3. Kontaktisikute ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata e-

toetuse keskkonna vahendusel. Kontaktisiku ja -andmete muutumise korral ei vormista

pooled lepingu muutmise kokkulepet.

14. VAIETE/VAIDLUSTE LAHENDAMINE

14.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

14.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja partneri lepinguga võetud kohustuste

täitmise eest.

14.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

14.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

9

14.5 Ministeeriumi otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on ministeerium, määrates

vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või

toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele

kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud

vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg Krista Aas

Siseturvalisuspoliitika fondi projekti kirjeldus struktuuritoetuste

registris

1.Elluviija/toetuse saaja/taotleja

Sisestage projekti elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel.

Elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed Elluviija/ toetuse saaja/ taotleja nimi: Justiits- ja Digiministeerium

Registrikood: 70000898

Pangakonto/ virtuaalkonto/ viitenumber EE221010220027690221

Konto/ viitenumbri omanik, millele

rakendusüksus teostab

toetuse makseid

Rahandusministeerium

Kontaktisikud Siia märgitud isikutel on ligipääs e-toetuste keskkonnale. Vähemalt ühel taotleja kontaktisikul peab olema valitud märkeruut "Isik

soovib saada teavitusi e-postile". Vähemalt ühe isiku roll peab olema „allkirjastaja“. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-

toetuse keskkonna kaudu.

Eesnimi: Karl-Erik

Perenimi: Ansmann

Isikukood: 38512220302

Roll: allkirjastaja, projektijuht

Telefon: 5887 7900

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile JAH/EI): JAH

Eesnimi: Tiina

Perenimi: Uudeberg

Isikukood: 48110305215

Roll: allkirjastaja, kantsler

Telefon: 5218 583

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): EI

*vajadusel lisada ridu

2.Üldandmed

Sisestage projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks

toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest

rahastatud.

Projekti üldandmed Taotlusvooru/TATi pealkiri: 1.3. Erimeede. Rände- ja varjupaigapakti rakendamine

varjupaigavaldkonnas.

Projekti nimi: Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline

võimestamine

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2026-31.12.2028

Käesoleva projektiga seotud toetused Elluviija, toetuse saaja, taotleja või partneri

rakendanud või taotletud vahendeid

käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks:

Käesolev projekt on esmakordne, ei ole saadud varasemalt teisi toetusi muudest allikatest.

3.Partnerid

Sisestage teave partnerite kohta, kelle kulusid projektist hüvitatakse.

Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud

Nimi: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

(RIT)

Registrikood: 77001613

Juriidiline vorm: Täidesaatva riigivõimu asutus

Telefon: 666 0166

E-post: [email protected]

Aadress: Lõõtsa 8a, Tallinn

Postiindeks: 11415

Pangakonto:

EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Makse saaja: Rahandusministeerium

Kohustuslik viitenumber: 2800049667

4.Sisu

Kirjeldage projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise

mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb

järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.

Projekti väljund:

Projektiga tagatakse Eesti kohtusüsteemi valmisolek EL rände- ja

varjupaigapaketi rakendamiseks videokonverentsilahenduste ja

raadioside tehnika soetamise abil, et tõhustada kohtumenetlusi, kohtute

töökoormuse haldamist ja juurdepääsu kohtumenetlustele.

Projekti kirjeldus

Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on tõsta Eesti kohtusüsteemi suutlikkust menetleda

tõhusalt ja õigeaegselt rahvusvahelise kaitse taotlusi, tagades sujuvad ja

õiglased kohtumenetlused kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja

rändehalduse reformi nõuetega.

Projekti tulemusena pareneb videokonverentsivõimekus erinevates

kohtumajades ja -saalides ning kasvab raadiosidevõimekus.

Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: ELi varjupaiga- ja rändereform seab kohtumenetlustele uued

üleeuroopalised nõuded. Eesti kohtud saavad kaasaegsed

videokonverentsilahendused ning paraneb kohtute raadiosidevõimekus,

mis toetavad rahvusvahelise kaitse asjade kiiret, sujuvat ja ELi õigusega

kooskõlas olevat lahendamist.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkus

(kohustuslik avatud taotlusvooru ja

erimeetme projekti puhul):

Projektis soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed

ning nende kasutamiseks koostatud õppematerjalid jäävad kohtute

kasutusse ning toetavad sujuvaid ja õigeaegseid rahvusvahelise kaitse

kohtumenetlusi ka tulevikus. Uuendatud tehniline võimekus vähendab

sõltuvust füüsilisest kohalolekust ning muudab menetlused

paindlikumaks ja kättesaadavamaks.

Projekti kooskõla pikaajalise

arengustrateegia "Eesti 2035"

aluspõhimõtete ja sihtidega

(kohustuslik avatud taotlusvooru ja

erimeetme projekti puhul)

Kui projekt panustab aluspõhimõtetesse valida „jah“ ja kirjeldage kuidas. Vastasel juhul valida „ei“ regionaalareng JAH/EI

keskkonnahoid ja kliima JAH/EI

Videokonverentsilahenduste kasutuselevõtt võimaldab menetlusosalistel

osaleda kohtuistungitel kaugühenduse teel, ilma et nad peaksid alati

füüsiliselt kohale sõitma. See vähendab transpordivajadust ja sellega

kaasnevat keskkonnakoormatust, panustades seeläbi kliimaneutraalsuse

eesmärkide saavutamisse.

infoühiskond JAH/EI

Projekt toetab kohtusüsteemi digitaalset arengut kaasaegsete

videokonverentsi- ja raadioside võimekuse parema kasutuselevõtu

kaudu. Tulemusena muutuvad kohtumenetlused paindlikumaks ja

tehnoloogiliselt võimekamaks, mis vastab infoühiskonna põhimõtetele

ning suurendab avalike teenuste kättesaadavust digitaalsete lahenduste

abil.

riigivalitsemine JAH/EI

Projekt toetab õigusriigi põhimõtete juurutamist ning inimeste

põhiõiguste ja vabaduste kaitse tagamist. Projekti eesmärk on võimestada

Eesti kohtusüsteemi rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks, tagades

tõhusa ja kvaliteetse rahvusvahelise kaitse asjade menetluse ning

valmisoleku rändekriisidele tulemuslikult reageerida. Projekti sihtrühm

on kohtunikud ja kohtuteenistujad ning teised välismaalaste õigusega

seotud spetsialistid (õigusnõustajad, advokaadid, tõlgid, Politsei- ja

Piirivalveameti, Õiguskantsleri Kantselei ametnikud).

kas tegevusi viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või

vabaühendused? JAH/EI

kas projekti üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu

tagamine tööhõives? JAH/EI

kas projekt on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja

ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? JAH/EI

Projekt on suunatud riigi tasandi ametiasutustele: eelkõige haldus-, maa-

ja ringkonnakohtutele kui avaliku võimu teostajatele. Projekti

tulemusena paraneb kohtute tehniline võimekus osutada kvaliteetset ja

tõhusat õigusemõistmise teenust rahvusvahelise kaitse asjades kooskõlas

ELi nõuetega.

võrdsed võimalused JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja

rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende

vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga

seotud põhjuse tõttu.

sooline võrdsus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste

olukorda ühiskonnas?) JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja

rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende

vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu

isikuga seotud põhjuse tõttu.

projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi

sooküsimuste lõimimise projektitaotluse ettevalmistamisse, projekti

rakendamisse ja seiresse JAH/EI

võrdne kohtlemine JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja

rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende

vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga

seotud põhjuse tõttu.

eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja

rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende

vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga

seotud põhjuse tõttu.

puudega inimeste võrdne kohtlemine (sh tegevused juurdepääsu

tagamiseks) JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada juurdepääsu varjupaiga- ja

rändemenetlustes ka peamiste puudeliikudega inimestele (nägemis-,

kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue).

võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust

kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest

sättumusest JAH/EI

Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja

raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga ja

rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende

vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga

seotud põhjuse tõttu.

5.Näitajad (Täita ainult avatud taotlusvooru puhul)

Sisestage info selle kohta, milliseid rahastamiskava näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks.

Näitaja nimetus Sisestage näitaja nimetus.

Mõõtühik Märkige mõõtühik, millega näitajat mõõdetakse.

Algväärtus Alati 0

Sihtväärtus 2024 Sisestage näitaja tase (kogus), mis projekti elluviimisega saavutatakse

Sihtväärtus 2029 Sisestage näitaja tase (kogus), mis projekti elluviimisega saavutatakse

Projekti väljund (sama, mis lehel „4. Sisu“)

Projekti kooskõla riigisiseste

arengukavadega (sh Siseturvalisuse

Arengukavaga 2020-2030“, AMIFi

puhul vajadusel ka „Sidusa Eesti

arengukavaga 2021-2030“)

(kohustuslik avatud taotlusvooru

puhul)

Projekt panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärkide

elluviimisesse mitmel viisil.

Arengukava alaeesmärk 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika" seab eesmärgiks rahvusvahelise kaitse

menetluste kõrge kvaliteedi ja kiiruse ning nõuab tõhusaid ja kiireid

menetlusi (tegevussuund 4.4.1). Projekt toetab nende eesmärkide

saavutamist, varustades kohtud kaasaegsete videokonverentsilahenduste ja

raadiosidesüsteemidega, mis võimaldavad rahvusvahelise kaitse asju

menetleda tõhusamalt ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Samuti on alaeesmärgis 4.2 „Kiire ja asjatundlik abi" rõhutatud, et

sündmuste lahendamist peavad toetama jätkusuutlikud innovaatilised

infotehnoloogia- ja sidelahendused ning menetluste digitaliseerimine

(tegevussuund 4.2.4). Projekti raames soetatavad videokonverentsi- ja

raadiosideseadmed on otseselt kooskõlas selle suunaga, parandades

kohtute tehnilist suutlikkust ning tagades sujuvama teabevahetuse

menetlusosaliste vahel.

Lisaks on projekt kooskõlas arengukava läbiva põhimõttega kasutada

nutikaid ja innovaatilisi lahendusi siseturvalisuse teenuste tõhustamiseks

(alaeesmärk 4.5), vähendades vajadust füüsilise kohalviibimise järele ning

aidates seeläbi kaasa siseturvalisuse teenuste jätkusuutlikule pakkumisele.

Projekt panustab „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärkide

elluviimisesse mitmel viisil.

Arengukava alaeesmärk 3.1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti" seab

eesmärgiks tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tõhusad

ning kvaliteetsed menetlused, mis loovad eeldused nende edukaks

kohanemiseks Eesti ühiskonnas (tegevussuund 3.1.1). Projekti raames

soetatavad videokonverentsilahendused ja raadiosideseadmed toetavad

seda eesmärki, võimaldades kohtumenetlusi läbi viia paindlikumalt ja

kiiremini, arvestades eri keele- ja kultuuritaustaga menetlusosaliste

vajadustega.

Samuti toetab projekt arengukava alaeesmärgi 3.4 „Nutikas

rahvastikuarvestus" põhimõtteid (tegevussuund 3.4.1 ja 3.4.2), mille

kohaselt peavad elusündmuste ja õigusliku staatusega seotud toimingud

olema mugavad, tõhusad ning toetuma kaasaegsetele IT-lahendustele.

Videokonverentsiseadmete kaudu toimuvad kohtumenetlused vähendavad

menetlusosaliste halduskoormust ja suurendavad teenuste kättesaadavust.

Videokonverentsilahenduste arv arv 0 0 40

Raadiosaatjate arv arv 0 0 70

Projekti tulemusnäitajad (sama, mis lehel „4. Sisu“)

- - - - -

6.Tegevused (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Excel vormil esitatuga)

Sisestage projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpp. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami.

Projekti tegevuse tunnus Tegu on süsteemi poolt tegevusreale antud juhusliku tunnusnumbriga

Projekti tegevuse nimetus Sisestage iga väljundi alla elluviidavad tegevused, mille tulemiks on vastav väljund. Nimetus peaks olema lühike ja konkreetne.

Planeeritud algus Sisestage projekti tegevuse planeeritud algus. pp/kk/aaaa

Planeeritud lõpp Sisestage projekti tegevuse planeeritud lõpp. Projekti tegevus ei saa kesta kauem kui projekt. pp/kk/aaaa

Projekti väljundi nimetus (sisestatud lehel „4. Sisu“)

Tegevus Projekti juhtimine 01.01.2026 31.12.2028

Tegevuse täpsustus:

Projektijuht vastutab projekti nõuetekohase rakendamise ning aruannete õigeaegse koostamise ja esitamise eest, tagab projekti üldise koordinatsiooni, kulude abikõlblikkuse, haldab ja vahendab kogu projektiga seotud informatsiooni ning korraldab avalikustamise nõuete täitmise (sh seadmete märgistamine) jms. Projektijuht on ka sisuekspert, osaledes videokonverentsilahenduste soetamise ja paigaldamise tegevuses ning korraldades raadiosaatjate soetamise. Projektijuht tagab projekti rakendamise vastavalt toetuslepingule ja e-toetuse keskkonda kantud projekti kirjeldusele. Projektijuht seirab regulaarselt projekti riske ja partneri tegevust ning võtab kasutusele asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada toetuslepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine.

Tegevus Raadiosaatjate soetamine

01.01.2026 31.12.2028

Tegevuse täpsustus:

Elluviija soetab raadiosaatjad, mis on mõeldud eeskätt rändekriisikohvritesse, aga ka kohtute esimeestele ja osakondade juhatajatele, et tagada side hädaolukorras, massilise sisserände kriisisituatsioonides ning erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui rahvusvahelise kaitse taotlejate arv võib hüppeliselt suureneda. Samuti koostatakse juhendmaterjale raadiosaatjate kasutamiseks.

Tegevus Videokonverentsilahenduste soetamine ja paigaldamine

01.01.2026 31.12.2028

Tegevuse täpsustus:

Kohtutele soetatakse ja paigaldatakse videokonverentsiseadmed (VKS), mis võimaldavad kaugosalusel põhinevaid rahvusvahelise kaitse kohtumenetlusi ja vähendavad menetlusosaliste füüsilist liikumist ning kiirendavad menetlusaegu. VKS-id toetavad ka kohtute seaduse järgi halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunike tööd, võimaldades neil viia läbi rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusi. Videokonverentsivõimekuse tagamiseks soetatakse, paigaldatakse ja hooldatakse: 1. kaameraid 2. helisüsteeme (sh laua- või laemikrofonid, kõlareid, heliprotsessoreid/miksereid) 3. ekraane

4. videokonverentsi terminale 5. puutetundlikke juhtimissüsteeme 6. võrgu- ja kaabeldusseadmeid (nt switch-id, ruuterid ja kaablid) Lisanduvad vajadusel statiivid, kandekohvrid jms. Samuti koostatakse juhendmaterjale videokonverentsiseadmete kasutamiseks.

*vajadusel lisada ridu

7.Eelarve

Sisestada elluviidavate tegevuste eelarve

Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 154 370

Taotletud toetuse määr (%): 100%

Tegevuste eelarve (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Exceli vormil esitatuga)

Projekti tegevuse nimetus Lehel "6. Tegevused" sisestatud projekti tegevuse sisule vastav eelarve

Abikõlblik summa (EUR)

Sisestage tegevuse raames toetusest rahastamiseks

kõlblikud kulud.

Projekti väljund Sama, mis sisu lehel.

Projekti juhtimine 53 948,00

Eelarve rea täpsustus:

Projektijuhi personalikulud.

Raadiosaatjate soetamine 132 295,00

Eelarve rea täpsustus:

Raadiosaatjate soetamise ja hooldamise, litsentside jms kulu.

Videokonverentsilahenduste soetamine ja paigaldamine 892 607,47

Eelarve rea täpsustus:

Videokonverentsivõimekuse tagamiseks vajalike seadmete (kaamerad, helisüsteemi seadmed (sh laua- või laemikrofonid, kõlarid, heliprotsessorid/mikserid), ekraanid, videokonverentsi terminalid, puutetundlikud juhtimissüsteemid, võrgu- ja kaabeldusseadmed (nt switchid, ruuterid ja kaablid) jms) soetamise, paigaldamise ja hooldamise kulu. Vajadusel lisanduvad statiivid, kandekohvrid jms.

Otsesed kulud kokku (EUR): 1 078 850,47

Kaudsed kulud (EUR) TATis või toetuslepingus kinnitatud määr 7%

*vajadusel lisada ridu

8. Esitamine

Täidetud vormi peab allkirjastama selleks volitatud isik.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

1. Kinnitan, et elluviija/toetuse saaja/partner vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 nimetud tingimustele;

2. Kinnitan, et olen teadlik toetuse andmise tingimuste õigusaktis/toetuslepingus toodud elluviija ja

partneri õigustest ja kohustustest toetuse kasutamisel;

3. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta (kui kohaldub);

4. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 lõikes 4 nimetatud toetuse

saamisega seotud andmed avalikustatakse;

6. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse fondi hindamise läbiviimisel;

7. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu

tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused;

8. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027

alusel;

9. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste

hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut;

10. Kinnitan, et projekt vastab keskkonnaeesmärkide saavutamiseks „ei kahjusta oluliselt1“ põhimõttele

ning seda järgitakse ka projekti elluviimisel;

11. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas

kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 kohaselt lubatud.

Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elluviija/toetuse saaja/taotleja/partneri esindaja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist

finantsteenuste sektoris – ELT L 317, 9.12.2019, lk 1—16 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

Lisa 3

PARTNERLUSE KINNITUS

Toetuse saaja nimi Justiits- ja Digiministeerium

Projekti pealkiri Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi

tehniline võimestamine

Projekti periood 01.01.2026 kuni 31.12.2028

Projekti partner

Täielik juriidiline nimi Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

(RIT)

Registrinumber 77001613

Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet) Ergo Tars, direktor

Ülesanded projekti rakendamisel Videokonverentsilahenduste soetamine ja paigaldamine

Kontaktisik (nimi ja amet) Sander Tikk, erilahenduste tiimi tiimijuht

Projekti partneri täieõigusliku esindajana kinnitan, et

 kogu partnerluse kohta esitatud informatsioon on tõene;

 olen teadlik toetuslepingus toodud partneri õigustest ja kohustustest;

 olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusega nr 45 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“;

 olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 20 lõikes 4 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed

avalikustatakse;

 tegevuste läbiviimisel lähtun „ei kahjusta oluliselt1“ põhimõttest;

 järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas

ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut;

 olen teadlik, et projekti elluviimisega seotud andmeid kasutatakse fondi hindamise

läbiviimisel;

 vastan Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 3 nimetud tingimustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva

teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris – ELT L 317, 9.12.2019, lk 1—16 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.