Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026 nr 8-1/1741-1
[email protected]
[email protected] Meie 27.03.2026 nr 4/64
Arvamuse avaldamine määruse
„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
muutmise määruse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu kohta. Järgnevalt esitame eelnõu kohta oma seisukohad.
1. Kontseptsiooni koostamine
Kaubanduskoda toetab eelnõus (§ 1 p-d 1, 3, 4, 5 ja 21) sisalduvaid muudatusi, millega loobutakse õigusloomeprotsessis kontseptsiooni koostamisest. Nõustume, et kontseptsiooni koostamise järele puudub praktiline vajadus.
2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine
Peame väga oluliseks, et eelnõuga säilitatakse nõue, et enne seaduseelnõu väljatöötamist tuleb koostada väljatöötamiskavatsus. Oleme jätkuvalt seisukohal, et VTK koostamine on väga oluline etapp õigusloomeprotsessis ja seda ei tohi kaotada.
Toetame eelnõus (§ 1 p 2) sisalduvat muudatust, mille kohaselt sätestatakse HÕNTE-s ühemõtteliselt, et enne seaduseelnõu väljatöötamist koostatakse VTK.
Kaubanduskoda avaldab toetust ka eelnõus sisalduvale muudatusele, millega lihtsustatakse VTK koostamise sisunõudeid (eelnõu § 1 p 2). Leiame, et eelnõus olev VTK-s sisalduva teabe loetelu (lahendamist vajav probleem; eesmärgid; võimalikud lahendused, sealhulgas automatiseerimisel või tehisarul põhinevad lahendused; võimalik mõju, sealhulgas hinnang halduskoormusele, ja koormuse suurenemise korral lahendus olemasoleva halduskoormuse vähendamiseks; seaduseelnõu väljatöötamise edasine tegevus- ja ajakava; muu küsimuse lahendamisel tähtsust omav teave) sisaldab minimaalset teabe hulka, mis peab sisalduma igas VTK-s. Soovi korral on VTK koostajal võimalus lisada VTK-sse ka muud teavet.
3. Kooskõla põhiseadusega
Kaubanduskoda toetab eelnõu § 1 p 22, mille kohaselt pannakse eelnõu koostajale kohustus esitada seletuskirjas analüüs ja kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega.
4. Eelnõu seosed Euroopa Liidu õigusega
Peame väga positiivseks eelnõu § 1 p 23, millega kehtestatakse nõue, et kui eelnõu on seotud EL-i õigusega, tuleb seletuskirja selgemalt välja tuua eelnõu seos EL-i õigusega. Nõustume, et selline muudatus parandab õigusloome läbipaistvust ning võimaldab paremini aru saada, kuidas võetakse EL-i õigus üle siseriiklikusse õigusesse.
Toetame, et eelnõu kohaselt tuleb seletuskirja lisada viide selle õigusakti eelnõu kohta heakskiidetud Eesti seisukohtadele ja Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsile.
Kaubanduskoda peab väga positiivseks ka nõuet, et kui EL-i õigusakt jätab rakendamisel valikuvõimalusi, tuleb seletuskirjas kokkuvõtlikult põhjendada tehtud valikuid, sealhulgas olukordi, kus kehtestatakse EL-i õigusaktis sätestatust rangemaid nõudeid. See tagab suurema selguse ning aitab lihtsamini avastada olukordi, kus Eesti soovib EL-i õigust rangemalt üle võtta.
Peame hädavajalikuks ka muudatust, et kui eelnõusse, mis on vajalik EL-i õigusakti riigisiseseks rakendamiseks, on kavandatud ka üksnes riigisisesest vajadusest lähtuvad sätted, esitatakse seletuskirja käsitletavas osas nende sätete loetelu. Juhime tähelepanu, et selle muudatuse (eelnõu § 1 p 23, HÕNTE § 45 lg 4) kohta puuduvad seletuskirjas selgitused. Palume vastavad selgitused lisada.
Kaubanduskoda toetab ka direktiivide ülevõtmisel kasutatava vastavustabeli vormi muudatust (eelnõu § 1 p 29), millega lisatakse tabelisse märke lahter, mis tuleb vastava värviga tähistada (roheline – minimaalne ülevõtmine, kollane – kaalutlusruumiga ülevõtmine, punane – laiem ülevõtmine).
5. Seaduse mõju
Kaubanduskoda toetab üldjoontes ka eelnõu § 1 p 24, millega kehtestatakse nõuded eelnõu seletuskirjas sisalduvale mõjuanalüüsile.
Juhime tähelepanu, et viidatud sätte seletuskirjas on lõikena 6 välja toodud proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt hinnatakse olulisema mõjuga muudatusi põhjalikumalt ja esmajärjekorras. Selline lõige puudub aga eelnõus. Palume eelnõu ja seletuskiri viia omavahel kooskõlla.
6. Järelhindamine
Eelnõu § 1 punktiga 24 (HÕNTE § 46 lg 7) sätestatakse, millistel juhtudel tuleb eelnõusse kavandada õigusakti järelhindamine. Viidatud säte näeb ette, et õigusakti järelhindamine kavandatakse siis, kui seaduse rakendamisega kaasneb märkimisväärne risk või määramatus. Alati nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata.
Kaubanduskoja hinnangul kasutatakse järelhindamist hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas, et saada hiljem aru, kas õigusaktis tehtud muudatused täitsid oma eesmärki või mitte. Nõustume, et järelhindamist ei ole vaja kasutada kõikide õigusakti muudatuste korral, kuid seda tuleb teha olulise mõjuga muudatuste puhul.
Toetame eelnõus sisalduvaid muudatusi seoses järelhindamisega, kui see võimaldab eelnõu koostajatel paremini aru saada, millistel juhtudel tuleb järelhindamine kavandada. Loodame, et muudatuse jõustumisel jälgib Justiits- ja Digiministeerium, et eelnõu koostajad peavad järelhindamise nõudest kinni.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]