Kiri

Tere!

Loome järgmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välisministeeriumi vabakaubanduslepete vrgustiku jaoks ministeeriumisisese postiloendi [email protected],

sest nii juavad kik saadetud materjalid ja sisendipalve kohe ekspertideni, kellel on vabakaubanduslepetes käsitlevate teemadega tööalane kokkupuutumus.

Juhime tähelepanu, et saate arvestada sellega, et MKMis on teadmised, mis aitaksid hinnata vabakaubanduslepete sätteid, mis käsitlevad tarbijakaitset, digimajandust,

tooteohutust, piiriüleseid teenuseid, kaubanduskaitset ja tehnilisi kaubandustkkeid ning väliskaubanduspoliitikat ka laiemas tähenduses.

MKMi ühtse sisendi vastusena Välisministeeriumi saadetud küsimustele koondab ja MKMi sisest tööd selle kokkupanemiseks koordineerib ELi ja rahvusvahelise koostöö nunik Külli Kapper ([email protected]).

Lugupidamisega

Tere ja judu!

I             Vrgustiku vajalikkus

Eesti on väike ja väga avatud majandus, mille kasv ja heaolu sltuvad olulisel määral ekspordist. ELi vabakaubanduslepingud aitavad Eesti ettevtetel pääseda uutele turgudele, vähendada tariifseid ja mitteniitariifseid kaubandustkkeid, parandada turulepääsu ning suurendada iguskindlust, mistttu on need Eestile vältimatult vajalikud uutele turgudele sisenemisel ja olemasolevatel turgudel oma positsiooni hoidmisel. Samal ajal hlmavad ELi kaasaegsed laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud väga laia teemaderingi: lisaks tollimaksudele ja kvootidele käsitlevad need teenuskaubandust, otseinvesteeringuid, intellektuaalomandi kaitset, riigihankeid, digitaalset kaubandust ja andmevooge, kestliku arengu ja kliimaeesmärke, tööõigust ja sotsiaalseid standardeid, toiduohutust ja sanitaar- ning fütosanitaarnudeid, samuti strateegilise ja majandusjulgeoleku küsimusi. See tähendab, et sisendit Eesti huvide kaitsemiseks nii läbirääkimiste protsessis kui ka lepingute slmimisel ja justamisel on vaja väga erinevatest poliitikavaldkondadest ja ametkondadest, alates majandus- ja pllumajanduspoliitikast kuni keskkonna-, digi-, julgeoleku- ja tarbijakaitseküsimusteni. Ilma selge ja püsiva koordineerimiskorrata hajub vastutus, osa teemasid jääb käsitlemata ning Eesti seisukohad kujunevad fragmentaarselt, mis vib nrgendada meie mju ning vimet ELi tasandi otsustes ja läbirääkimistel oma ettevtete ja teiste huvigruppide huve kaitsta.

II           Ametkondadevahelise koordinatsiooni killustatus

Praegune EL vabakaubanduslepingute osas seisukohtade kujundamise korraldus tugineb suures osas ad hoc pöördumistele, sh ametkondade üldiste e-kirja-aadressidele ja isiklikele kontaktidele. Ilma kindla raamistikuta on keeruline tagada, et kigi asjaomaste ministeeriumide ja asutuste seisukohad juavad igel ajal seisukohtade kujundamise ja koondamisega tegeleva ametniku kätte ja hiljem ka poliitiliste otsustajateni. Eriti problemaatiline on see olukordades, kus läbirääkimiste päevakorda tekivad uued teemad, kerkivad esile seni käsitlemata probleemid vi muutuvad varem teemade eest vastutanud ametnikud. See suurendab riski, et Eesti positsioonides ei kajastu kigi sektorite huvid ega horisontaalsed prioriteedid (nt kliima, julgeolek, andmekaitse).

Viimaste suuremate EL vabakaubanduslepingute menetlemise käigus (n EL- Mercosuri ja EL -Mehhiko partnerluslepingud) saadud kogemus näitas, et sisendipalved ei judnud alati kiiresti tegelike koordinaatorite ja sisendiandjateni. Välisministeerium saatis ka ise mitmel juhul sisendipalved ministeeriumide üldistele e‑kirja-aadressidele, kust need ei liikunud piisava kiirusega edasi teema eest vastutajateni. See tekitas viivitusi sisendi kättesaamisel, aga üsna tenäoliselt ka pahameelt neis, kes ei saanud seetttu vimalust oma tööaega planeerida ning antavat sidendit piisava phjalikkusega läbi melda. Selge vrgustik nimeliste kontaktisikute aitaks seda pudelikaela vältida ning lühendaks reageerimisaega kriitilistes küsimustes. Samuti annaks see ka vastupidises suunas konkreetse kanali, küsida läbirääkimiste vi lepingu sisu ja menetlemise kohta küsimusi, anda tagasisidet paremaks omavaheliseks koostööks.

III          Loodav ametkondade vaheline püsiv vrgustik

Lahendusena näeb Välisministeerium ametkondadevahelise vabakaubanduslepingute mitteformaalse vrgustiku kui horisontaalne koostööplatvormi loomist, mille vedajaks oleks Välisministeerium ning kuhu oleks kaasatud kik EL vabakaubanduslepingutes käsitletavate teemade eest vastutavad ministeeriumid (ja vajadusel peamised rakendusasutused). Vrgustiku liikmed saab iga osalev ametkond nimetada lähtudes oma sisemisest tööjaotusest. Selleks vib olla nii nimeline koordinaator (ja tema asendaja vi funktsionaalne postkast), kes vastutab info vastuvtmise ja edasise koordineerimise eest oma ametkonnas. Vrgustik toimiks eelkige e-kirja posituslistina vi veebikohtumiste vormis, kuid vib vajadusel kohtuda ka reaalselt.  Vrgustik tagab, et vabakaubanduslepingute läbirääkimiste, slmimise ja justamise igas etapis oleks olemas toetav kontaktvrgustik, kelle abil saab vimalikult ratsionaalse aja- ja ressursikuluga koondada asjakohased seisukohad, mjuhinnangud ja vajadusel konsulteerida, tagades nii ühtse ja hästi phjendatud Eesti seisukoha, mis on läbi räägitud ka asjakohaste huvigruppidega.

Sellest tulenevalt palub Välisministeerium kigil ametkondadel nimetada oma esindaja loodava vabakaubanduslepingute vrgusiku liikmeks ning edastada ka asjakohane e-kirja aadress (mis vib olla ka funktsionaalne postkast) e-kirja aadressidele [email protected] ning [email protected] hiljemalt 27.03.2026.

Kui Kissinger järgmine kord helistab (rahu tema prmule) ja küsib „kellele ma helistan EL-USA TTIP asjus?“, siis vime talle üheselt vastata: „Saada e-mail [email protected].“

Lugupidamisega ja ette tänades,

KKK