Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ann Ideon

OÜ Hendrikson & Ko

[email protected]

Teie 11.03.2026

Meie 27.03.2026 nr 3-4/890-2

Vastus pöördumisele

Austatud Ann Ideon

Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) küsimused seoses

andmekeskuse rajamise ning selle ühendamiseks vajaliku 110 kV või 330 kV elektriühenduse

kavandamisega, paludes hinnangut riigi eriplaneeringu (REP) algatamise eeldatava vajalikkuse

kohta.

Üldist

Enne küsimustele vastamist selgitame, et riigi eriplaneering (REP) on ainus riigi tasandi

planeering, mille alusel saab kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Seda kasutatakse juhul,

kui esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi, eelkõige valdkondades nagu riigikaitse,

energeetika, gaasitransport, jäätmemajandus ja maavarade kaevandamine. REP-i algatamise

vajadust hindab MKM üksnes nõuetekohase REP algatamise taotluse alusel. Käesolevaga ei anna

me hinnangut konkreetsete projektide REP-i vajaduse ega huvi olemasolu kohta, vaid selgitame

õigusraamistikku ja asjakohaseid põhimõtteid.

Oluline on silmas pidada, et suuremahulisi ehitisi on võimalik kavandada ka kohaliku

omavalitsuse planeeringutega. Kuna REP sisaldab endas kohaliku omavalitsuse

planeerimisautonoomia riivet, kasutatakse seda instrumenti vaid mõjuval põhjusel. Seetõttu

eelistatakse ruumiotsuste tegemist KOV-i tasandil ning täpsema info saamiseks tuleb pöörduda

vastavate omavalitsuste poole.

Küsimus 1. Kas andmekeskust saab PlanS § 27 lg 1 järgi lugeda objektiks, mille osas on

eeldatavalt vajalik algatada riigi eriplaneering?

Vastus: Vt ülaltoodud üldist selgitust. Esitatud teabe põhjal saame üksnes märkida, et andmekeskus

kui ehitis ei kuulu PlanS § 27 lg 2 nimetatud ehitiste loetellu ning selle osas ei ole hetkel võimalik

teha järeldusi ka PlanS § 27 lg 3 alusel.

Küsimus 2. Kas andmekeskuse ühendamiseks loodava 110kV või 330kV elektriühenduse

loomiseks on vajalik algatada eriplaneering? Kui ei ole, millisel tasemel (millise planeeringuga)

on otstarbekas elektriühendus lahendada?

Vastus: Kõrgepingeliinid alates 110 kV kuuluvad PlanS § 27 lg 2 objektide hulka, mille

kavandamisel võib kasutada REP-i, kuid see ei ole kohustuslik. Maakaabelliinide puhul ei saa

automaatselt eeldada olulist ruumilist mõju – seda tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi,

2 (2)

arvestades tehnilisi vajadusi ning keskkonna- ja ruumimõjusid. Sellest sõltub ka REP-i vajaduse

kaalumine. REP-i koostamise vajadust võib eeldada eelkõige juhul, kui tegemist on riikliku

põhivõrgu või üleriigilise tähtsusega kõrgepingeliiniga.

Küsimus 3. Palun välja tuua võimalikud erisused 110kV ja 330kV kõrgepingeliini ja maakaabli

kavandamise vahel.

Vastus: Õhuliine peetakse üldjuhul tehniliselt ja majanduslikult tõhusamaks, samas kui maakaablid

sobivad eeskätt visuaalsete ja ruumiliste mõjude vähendamiseks. Lahenduse valik sõltub alati

konkreetsetest asjaoludest ning tehakse planeerimismenetluses. Õhuliinidel on tavaliselt suurem

visuaalne mõju ja ruumivajadus (sh laiem kaitsevöönd), mis suureneb pingetaseme kasvades.

Maakaablitel on väiksem visuaalne mõju, kuid kõrgema pingega võivad kaasneda täiendavad

rajatised ja suurem maa-ala vajadus, muutes planeerimise keerukamaks. Seetõttu on madalama

pingega lahendused üldjuhul lihtsamini planeeritavad, samas kui kõrgema pingega liinid – nii

õhuliinid kui maakaablid – nõuavad ulatuslikumat ruumilist kaalumist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Kadi-Kaisa Tarkiainen

[email protected]