Vastus selgitustaotlusele: tööandja mõiste ELTTS § 3 lg-s 2

Tere

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole selgitustaotlusega, milles palute selgitada Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lg-s 2 sätestatud tööandja mõiste sisu.

ELTTS § 3 lg 2 kohaselt on tööandja ELTTS-i tähenduses välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping. MKM-i hinnangul on nimetatud säte sõnastatud taotluslikult laialt, et see arvestaks EL-i liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriikides ja Šveitsis kehtivaid erinevaid regulatsioone eraõiguslike juriidiliste isikute tekkimise aluste osas. Eesti õiguse kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2). Lisaks äriseadustik (ÄS) täpsustab, et äriühing kantakse äriregistrisse ning äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest (ÄS § 2 lg-d 2 ja 3). Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (ÄS § 2 lg 1). Samas ei pruugi teistes EL-i liikmesriikides või EMP-i liikmesriikides või Šveitsis eraõigusliku juriidilise isiku tekkimise eelduseks olla samaväärse registreerimismenetluse läbimine, nagu see on ette nähtud Eestis. Näiteks mõne teise EL-i liikmesriigi õiguskorras võib eraõigusliku juriidilise isiku asutamine eeldada muid toiminguid kui registreerimistoimingut. Seetõttu on ELTTS-is alternatiividena kasutatud nii sõnastust „asutatud“ kui ka „registreeritud“, et hõlmata välisriikides kehtivaid erinevaid õiguslikke lähenemisi eraõiguslike juriidiliste isikute tekkimisele.

Oma selgitustaotluses palute MKM-ilt selgitust, millistele kriteeriumitele peavad vastama Eestisse lähetatud töötaja tööandjad. Selgitame, et ELTTS-i kohaldamisel tuleb tööandja mõiste sisustamisel lähtuda ELTTS § 3 lg-s 2 sätestatud definitsioonist, milles on ammendavalt loetletud kõik õiguslikud eeldused, millele peab vastama juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, et teda saaks pidada (lähetatud töötaja) tööandjaks ELTTS-i tähenduses. Kõnealusele selgitustaotlusele vastamise käigus ei ole meil võimalik tööandja mõiste kriteeriume täiendavalt laiendada või täpsustada seadusest erineval viisil.

Seega tulenevalt ELTTS § 3 lg-st 2 on (lähetatud töötaja) tööandja määratlemisel asjakohased järgmised kriteeriumid:

1. 1. alternatiiv 1: juriidiline isik, mis on asutatud või registreeritud välisriigis JA kes ei ole Eesti resident VÕI

alternatiiv 2: füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident

JA

2. 2. lähetatud töötajal on eelnimetatud isikuga sõlmitud tööleping

Seejuures on peamine, et tööandja oleks vastava välisriigi õiguse järgi loodud õigussubjekt. Viitate selgitustaotluses õigesti, et Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ei sisalda eraldi tööandja mõistet, kuid see asjaolu ei piira vastava mõiste määratlemist riigisiseses õiguses. ELTTS § 3 lg-sse 2 tööandja mõiste lisamine on olnud Eesti seadusandja valik. Arvestades, et tegemist ei ole EL-i õiguse autonoomse mõistega, on liikmesriigil võimalik määratleda (lähetatud töötaja) tööandja mõiste siseriiklikult. Selle mõiste seadusesse lisamise eesmärgiks võib näiteks olla seaduse ühetaolise rakendamise hõlbustamine praktikas.

Kui Tööinspektsioonil peaks olema täpsemaid ettepanekuid ELTTS § 3 lg-s 2 sätestatud tööandja mõiste sõnastuse täpsustamiseks või muutmiseks, siis need on alati oodatud.

Lugupidamisega

Tere Maria-Helena

Edastan selgitustaotluse, mis puudutab Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 3 lg 2.

Lugupidamisega 

Liis Naaber-Kraavik 

peajurist

Tööinspektsioon

[email protected] 

53093920

Mäealuse 2/3 / Tallinn / Eesti

www.ti.ee  / www.tooelu.ee  / iseteenindus.ti.ee  

Tööinspektsioon