Arvamus eelnõule (ILLEGAAL andmekogu))

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 11.03.2026 nr 1-6/3426-1

Meie 26.03.2026 nr 2.3-4/26/969-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruste

muutmise määruse eelnõu.

Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka

kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui ka

kehtiva põhimääruse osas.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 19 lõiget 3 eesmärgiga kirjutada lahti

andmekogud, kust ILLEGAAL1 saab andmeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja

rahvusvahelistele lepingutele. Samas ei selgu muudatusest, millised erinevatest andmekogudest

saadud andmed on ILLEGAAL-i andmeteks ning millised andmed on päringuga saadud andmed,

mida andmekogusse ei salvestata. See puudutab ka sama paragrahvi lõikes 2 loetletud

andmekogusid. Näiteks saab ILLEGAAL andmeid infosüsteemist POLIS. Põhimääruse järgi on

saadavateks andmeteks süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmestiku andmed, kuid põhimäärusest ei selgu, kas ja millised päringuga saadus andmed

salvestatakse ILLEGAAL-i ehk muutuvad ILLEGAAL-i andmekoosseisu osaks.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendi2 punktis 3.2 toonud loetelu andmekogu

pidamise olulistest küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Sealjuures on punktis 9

märgitud, et põhimääruses tuuakse välja andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle

käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult ka kindlaks,

millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 43³ lõige 2 asutada ühtede

ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid

kogutakse juba mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid

andmeid, mitte neid isikutelt uuesti koguda. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium oma juhises3

selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas ka sätestada andmete allikad ehk

andmeandjad koos nende antavate andmetega. Andmekogu põhimäärus annab seega õiguse neid

andmeid nõuda ning ideaalis peaks sellele vastama kohustav norm neid andmeid esitada. Antud

juhul jääb aga ebaselgeks § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud loetletu.

Samuti juhime tähelepanu § 19 lõikele 1, mille järgi on andmekogu vastutaval töötlejal lubatud

esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja sealt saada andmeid.

Märgime, et tegemist on mitteregulatiivse normiga. Õigus teistelt asutustelt või isikutelt andmeid 1 Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu 2 Andmekogude juhend 3 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes

2 (2)

saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste

tegevusele kohalduvad. Soovitame sätte kui sisutühja põhimäärusest eemaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144