Ettepanekute küsimine Tõrva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

TÕRVA VALLAVALITSUS

____________________________________________________________________________________________________________________ Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod:

68605 Tõrva E-post [email protected] EE231010202007043007 SEB Pank

registrikood 77000418 http://torva.kovtp.ee EE442200001120082651 Swedbank

Ministeeriumid

Ametiasutused

19.12.2018 nr 7-1/2018/15-35

Ettepanekute küsimine Tõrva valla

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse kohta

Tõrva Vallavolikogu 18.09.2018 otsusega nr 33 algatati Tõrva valla üldplaneering ja selle

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeerimisseaduse § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering muuhulgas koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. Tulenevalt

planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile ettepanekute tegemiseks Tõrva valla

üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse. Teie pädevusvaldkonnast lähtuvaid ettepanekuid lähteseisukohtadele ja hinnangut

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta

ootame hiljemalt 31.01.2019.

Kui nimetatud tähtajaks ettepanekuid ei ole esitatud, siis arvestame planeerimisseaduse § 81

lõike 4 kohaselt, et Teil ei ole edastatud materjali kohta ettepanekuid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maido Ruusmann

vallavanem

Lisa: 52-lehel

Madis Mumm

766 5318 [email protected]

Tõrva valla üldplaneering

Planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

Planeerimisprotsessi

korraldaja: Tõrva Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: selgitatakse hankega

KSH läbiviija: selgitatakse hankega

Lähteseisukohtade ja KSH VTK koostajad:

Madis Mumm (Tõrva vallavalitsus)

Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH

juhteksperdi tingimustele vastav ekspert)

Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert)

Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt)

2018

2

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Sisukord

1. Üldist .................................................................................................................................. 3

2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................. 4

3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 5

4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 27

5. Üldplaneeringu lähteseisukohad ...................................................................................... 31

6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

(sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu ................. 39

7. Koostöö ja kaasamine ...................................................................................................... 45

8. Protsessi eeldatav ajakava ................................................................................................ 48

9. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled .................................................. 49

Olulisemad kasutatud materjal ................................................................................................. 52

3

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

1. Üldist

Planeerimisseaduse § 74 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna

territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st.

Planeerimisseaduse § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi:

KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju

strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP)

rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele,

piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja

muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on

alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus

läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud

juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele

tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest

(KeHJS § 40).

4

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ja eesmärk

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Tõrva

valla üldplaneering. Tõrva vald on omavalitsusüksus Valga maakonnas, mis moodustati 21.

oktoobril 2017. aastal Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla ning Puka valla

Soontaga küla ühinemise tulemusena. Valla pindala on 649 ruutkilomeetrit. Tõrva valla

naabriteks on Valga maakonnas Otepää vald ja Valga vald, Tartu maakonnas Elva vald,

Viljandi maakonnas Mulgi vald ja Viljandi vald.

Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Tõrva Vallavolikogu 18.09.2018 otsusega nr 33.

Üldplaneeringu alaks on kogu valla haldusterritoorium ning seosed valla lähiümbrusega

(naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik)

toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse

läbi Tõrva vallas.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH

eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel

ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

Tõrva valla KSH põhieesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu

koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse

leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu

elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste

võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu

eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on

planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende

võimendamise võimaluste väljapakkumine.

KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu

kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel

püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab

üldplaneeringuga reguleerida.

KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii

loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast.

KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4).

5

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga

3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine

Tõrva vald paikneb Lõuna-Eestis, Valga maakonnas. Tõrva vald (joonis 3.1) moodustus

2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel neljast omavalitsusüksusest: senise Tõrva

linna, Helme valla, Hummuli valla ja Põdrala valla ühinemisel. Samuti liideti moodustatud

Tõrva vallaga endise Puka valla Soontaga küla.

Joonis 3.1. Tõrva valla paiknemine (Valga maakond tähistatud oranži alana; Tõrva valla piir

tähistatud punase joonega ja kollase alana).

Tõrva valla naaberomavalitsused on on idas Otepää vald ja Valga vald, kirdes Elva vald,

põhjas Viljandi vald, läänes Mulgi vald ning lõunas riigipiir taga Läti Vabariik.

Tõrva linna kaugus Tallinnast on ligikaudu 210 km ja Tartust umbes 70 km.

Maakonnakeskus Valga jääb Tõrva linnast ~30 km kaugusele. Piirkonna vaieldamatuks

suurimaks tõmbekeskuseks pole mitte maakonnakeskus Valga, vaid Tartu.

Tõrva linna läbib riikliku tähtsusega Valga-Uulu maantee (põhimaantee nr 6), mis ühendab

omavahel Valga ja Pärnu linna.

Valla territooriumil on 39 asustusüksust, nendest 1 vallasisene linn (Tõrva linn), 2 alevikku

(Helme alevik, Hummuli alevik) ja 36 küla. Valla keskus paikneb Tõrva linnas.

6

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

3.2. Looduskeskkond

3.2.1. Maastik, geoloogia ja maavarad

Maastik:

Tõrva valla põhjaosa kujutab endast lainjat tasandikku, mida liigendavad üksikud põhja-

lõunasuunalised suurvoored ja mõningate väiksemate jõgede orud. Selles piirkonnas on

valdavalt põllumaad, ulatuslikke metsamassiive ei ole, esineb mõnekümnehektarilisi

segametsalappe. Valla kesk- ja lääne osas asuvale Sakala kõrgustikule on omane orgudest

liigestatud lainja maastiku domineerimine. Orud on pinnamoe peamised liigestajad, mis

kohati moodustavad orustikke. Tähelepanuväärsemad orud on Õhne ja Helme org koos neisse

suubuvate väiksemate ja lühemate külgorgudega. Valla lõunaosas paiknevad suured

metsamassiivid, pinnamood on liigestatud mõhnastikega. Looduslikest oludest tingituna on

valla edela- ja lõunaosas peamiselt hajaasustus. Tõrva valla metsasus on ligikaudu 50%.

Valla territooriumil on ka mitmed suured sood ja rabad: Rubina soo, Lagesoo, Ikepera raba

(OÜ Geomeedia, 2018).

Maastikurajoonide jaotuse järgi jääb valdav osa Tõrva valla territooriumist Sakala kõrgustiku

maastikurajooni. Valla lääneosa läbib lõuna-põhjasuunaliselt Valga nõgu ning valla kirdetipp

kuulub Võrtsjärve madaliku maastikurajooni.

Geoloogia:

Piirkonna aluspõhja moodustavad ligikaudu 400 m paksusega kambriumi, ordoviitsiumi ja

siluri ladestu kihid, mis maapinnal ei paljandu. Aluspõhjast paljanduvad keskdevoni

burtinieki lademe liivakivi kihid, mille üldiselt roosakaspruuni põhjavärvi seguneb

tumepunase, kollaka ja roheka savi vahekihte, mida on võimalik jälgida Õhne jõe paljanditel.

Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja

fluvioglatsiaalsed setted). Pinnakatetest domineerib moreen. Hajutatult esinevad kruusad-

liivad, liivsavid ja soosetted (Tõrva linna üldplaneering, 2005; Skepast & Puhkim OÜ, 2016).

Tõrva vallas leiduvateks maavaradeks on liiv, kruus ja turvas. Põhiliselt kaevandatakse liiva

ja turvast, vähemal määral kruusa. Jooniselt 3.2 võib näha Tõrva vallas olevate maardlate

asukohtasid. Tabelis 3.1. on esitatud Tõrva valla maardlate nimekiri.

7

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Joonis 3.2. Tõrva vallas olevate maardlate asukohad (Kollase viirutusega on tähistatud Tõrva

vald, roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste

piirid; Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus, 2018).

Tabel 3.1. Tõrva vallas asuvad maardlad (Allikas: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus,

2018)

Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha)

Ikepera turvas 281 773,45

Holdre liiv 373 62,25

Voola liiv 374 37

Härma liiv 530 15,17

Patküla liiv 893 3,67

Sulevi liiv 918 2,52

Piiri turvas 593 127,96

Ritsu turvas 774 66,4

Pirgapolli turvas 773 41,06

Rubina turvas 221 1674,99

8

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Maardla nimetus Maavara nimetus Registrikaardi nr Pindala (ha)

Suurküla (Reti) kruus 529 26,77

Saadu turvas 775 58,57

Kotardi turvas 689 104,5

Jaagu (Jaki) turvas 583 152,02

Rulli turvas 690 159,64

Juuksi (Juksi) turvas 579 254,21

Kurejärve liiv 375 13,78

Tõrva turvas 223 146,56

Vaardi liiv 558 9,62

Lagesoo turvas 220 894,15

Priipalu turvas 134 997,5

Tõrva vallas on kaks turba kaevandamisala – Lagesoo tootmisala ja Helme tootmisala, ning

kolm karjääri – Härma liivakarjäär ja kaks Holdre kruusakarjääri (ühe omanik on Valmap

Grupp AS ja teise OÜ Valga Teed) (OÜ Geomeedia, 2018).

Valga maakonnas ei ole väga kõrge riskitasemega radoonialasid, sest geoloogiliselt ei ole siin

avatud radoonirikkaid pinnaseid. Seetõttu on siin enamasti tegemist madala ja normaalse

radooniriskiga aladega (Skepast & Puhkim OÜ, 2016). Tõrva valla territoorium ei kuulu

Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel” kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

3.2.2. Põhjavesi, põhjavee kaitstus

Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse neli veekompleksi: kvaternaari

(Q), ülem-keskdevoni (D3-2), keskdevoni (D2) ja ordoviitsium-kambriumi (O-Є). Endise

Hummuli valla ja endise Helme valla territooriumid saavad vee peamiselt kogu Valga

maakonnas levivast ülem- keskdevoni veekompleksist (D3-2). Vettandvateks kivimiteks on

Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe peen- ja keskteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega

kuni 160 m, mis lasuvad 20–250 m sügavusel maapinnast (Hummuli valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2015; Helme valla ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021).

Vähesel määral kasutatakse endises Helme vallas ka keskdevoni veehorisondi (D2) vett –

Patküla puidugraanulite tehase puurkaev (Helme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2010-2021). Endise Tõrva linna ja Põdrala valla

põhjaveeallikateks on Kesk-Devoni veekompleks (D2) (Tõrva linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027; Põdrala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2015-2027). Veekihtideks on peen- ja keskteralised liivakivid

aleuroliidi vahekihtidega. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise

tingimusi, milleks on puurkaevude liivaandvus ja põhjavee kõrge rauasisaldus. Kõrge

rauasisaldusega kaasneb aegajalt ka kõrgendatud mangaanisisaldus, eriti puurkaevudes, mis

avavad vettandvate kivimite ülemist osa (Tõrva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava 2016-2027).

9

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Valla salvkaevudes tarbitakse Kvaternaari (Q) veekompleksi vett. Elanike madalate

salvkaevude vesi, mis on pärit Kvaternaari veekompleksist, võib sisaldada ülenormatiivselt

nitraate. Savikates kvaternaarisetetes, millest toitub enamik salvkaeve, toimub aeglane

veevahetus ja seega pinnasesse sattunud reoained kuhjuvad koos sademeteveega kaevudesse

(Tõrva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2018) alusel jääb Tõrva

vald valdavas osas suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda (vt joonis 3.3), kuid valla

põhjaosas leidub nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid. Õhne jõe ja Väikese Emajõe ürgorgude

piirkonnas on põhjavesi kaitstud.

Joonis 3.3. Põhjavee kaitstuse kaart Tõrva vallas (Punase joonega tähistatud Tõrva valla piir;

Allikas: Veeveeb, https://veeveeb.envir.ee/, 2018).

3.2.3. Pinnavesi (veekogud)

Tõrva valda läbivad suurematest vooluveekogudest Atse jõgi (Naba jõgi) (VEE1154000),

Helme jõgi (VEE1014800), Jõku jõgi (VEE1015300), Pedeli jõgi (VEE1012100), Väike

10

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Emajõgi (VEE1008200), Õhne jõgi (VEE1013700). Ojasid leidub Tõrva vallas kokku 19,

milledest pikimad on Sauniku oja (21,9 km; VEE1012800), Piiri oja (13 km; VEE1012600)

ning Lilli oja (12,4 km; VEE1153400). Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on väikesed ning

väikese valglaga.

Tõrva valla territooriumil on Keskkonnaregistri (2018) andmetel koos Võrtsjärvega kokku 50

looduslikku järve, millede kogupindala on Võrtsjärve arvestamata 292,5 ha. Enamus valla

territooriumil paiknevatest järvedest on väikesed (alla 10 ha pindalaga). Suurimad järved

Tõrva vallas on Tündre järv (72,6 ha; VEE2114800), mis asub valla lääne osas endise Helme

valla territooriumile ning Valgjärv (Koorküla Valgjärv) (44,3 ha; VEE2118000), mis asub

Tõrva valla lõunaosas endise Hummuli valla territooriumil, Märdi järv (Lakesoo Märdi järv)

(18,5 ha; VEE2114700) ning Pikre järv (12,4 ha; VEE2117100). Samuti ulatub valla

kirdeserva endise Põdrala valla territooriumile Võrtsjärv.

Tõrva linnas paikneb kaks looduslikku järve – Tõrva Vanamõisa (pindala 2,2 ha;

VEE2100000) ja Riiska järv (pindala 4,3 ha; VEE2115600).

Lisaks on valla territooriumil 16 paisjärve, milledest suurimad on Soontaga paisjärv (8,3 ha)

Soontaga ojal ja Puide paisjärv (6,4 ha) Jõku jõel.

Tõrva vald jääb valdavas osas Ida-Eesti vesikonna ja Võrtsjärve alamvesikonda. Vaid Holdre

küla ning Pilpa küla lääneosad jäävad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.

Tõrva vallas on Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud üleujutusalad Väikese

Emajõe kallastele.

Joonisel 3.4 on esitatud Tõrva valla vooluveekogud, järved ning üleujutusalad.

11

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Joonis 3.4. Tõrva valla veekogud (tähistatud tumesinisega; Allikas: EELIS 10.12.2018) ning

üleujutusalad (tähistatud lilla joonega; Allikas: Valga maakonnaplaneering 2030+). Punase

joonega on tähistatud Tõrva valla piir, tumehallide joontega on tähistatud teedevõrgustik.

3.2.4. Väärtuslikud maastikud

Valgamaa väärtuslikud maastikud on algselt määratud maakonna teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, sama planeeringuga on määratud

ka kaunid teelõigud ja ilusad vaatekohad. Väärtuslike maastike alateema käsitles eelkõige

kultuurmaastikku. Kultuurmaastiku all mõistetakse siin põllumajandusmaastikku, asustust ja

teedevõrku koos seal sisalduvate looduslikku päritolu elementidega. Loodusmaastiku all

mõeldakse inimtegevusest vähe mõjutatud maastikku, mis esineb suuremate massiividena.

Väärtustati traditsioonilist kultuurmaastiku piirkonda, kus on säilinud 1920- 30-ndate asustus-

ja maakasutusstruktuur. Samuti maastikku, kus on kontsentreeritud ja hästisäilinud kujul

väljendunud kogu meie ajalugu muinasajast tänapäevani (ajaloo kontsentraat). Kolmandaks

loeti väärtuslikuks paiku, mille teevad eriliseks mitte niivõrd nende füüsilised omadused, kui

nendega seonduv vaimne pärand (Valga maakonnaplaneering 2030+).

12

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Tõrva vallas on (I tähtsusklass) (Valga

maakonnaplaneering 2030+):

1. Helme ümbrus.

Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Tõrva vallas on (I tähtsusklass) (Valga

maakonnaplaneering 2030+):

1. Koorküla-Jeti

2. Õhne jõe lähiümbrus

3. Taagepera-Ala

4. Helme jõe org Porist maakonna piirini

5. Pikasilla-Väike-Emajõgi-Pühaste

Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Tõrva vallas on (II tähtsusklass) (Valga

maakonnaplaneering 2030+):

1. Hummuli ümbrus

2. Tündre järve ümbrus

3. Riidaja ümbrus

4. Holdre ümbrus

5. Jõgeveste ümbrus

Kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Tõrva vallas on (Valga maakonnaplaneering

2030+):

1. Vanamõisa küla (II tähtsusklass)

2. Lõve küla

3. Rulli küla

4. Jõku je ümbrus, Rulli luht

5. Kähu küla

6. Mäsajärve ümbrus

7. Lasa järve ümbrus

8. Pilpa küla

9. Alamõisa küla

10. Sarapuu järve loodepoolne ümbrus

11. Aitsra vana mõisakoht

12. Piirivalve Koorküla kordon

Joonisel 3.5. on esitatud Tõrva valla väärtuslikud maastikud.

13

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Joonis 3.5. Tõrva valla väärtuslikud maastikud (tähistatud kollase piirjoonega). Punase

joonega on tähistatud Tõrva valla piir, tumehallide joontega on tähistatud teedevõrgustik

(Valga maakonnaplaneering 2030+).

3.2.5. Rohevõrgustik

Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on tagada Valgamaa iseloomulike

ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide

kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik

koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tuumalad

on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb

rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.

Maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse omavalitsuste

üldplaneeringutega (Valga maakonnaplaneering 2030+).

Väljavõte Tõrva valda Valga maakonnaplaneeringu 2030+ alusel jäävast rohevõrgustikust on

esitatud joonisel 3.6.

14

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Joonis 3.6. Tõrva valla rohevõrgustik. Roheline võrgustik on tähistatud rohelise viirutusega.

Punase joonega on tähistatud Tõrva valla piir, tumehallide joontega on tähistatud

teedevõrgustik, helesinisega on tähistatud veekogud ja kraavivõrk (Valga

maakonnaplaneering 2030+).

3.2.6. Väärtuslikud põllumajandusmaad

Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev

maatulundusmaa massiiv, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem

Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest mullaviljakuse boniteedist (40 hindepunkti).

Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse

väärtuslikuks põllumajandusmaaks maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga alad.

Valga maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 40 hindepunkti, mistõttu

maakonnaplaneeringuga loetakse väärtuslikeks põllumaid boniteediga 40 ja enam

hindepunkti. Eelnev käsitlus on kohalike omavalitsuste kaalutluste aluseks väärtusliku

põllumajandusmaa määramisel (Valga maakonnaplaneering 2030+). Joonisel 3.7 on esitatud

15

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Tõrva valla territooriumile Valga maakonnaplaneeringu 2030+ alusel jäävad väärtuslikud

põllumajandusmaad.

Joonis 3.7. Tõrva valla väärtuslikud põllumajandusmaad (tähistatud oranžide joontega).

Punase joonega on tähistatud Tõrva valla piir, tumehallide joontega on tähistatud

teedevõrgustik (Valga maakonnaplaneering 2030+).

3.2.7. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Tõrva valla haldusterritooriumile jääb 6 looduskaitseala, 2 maastikukaitseala, 12 hoiuala ning

18 kaitsealust parki või puistut (tabel 3.2 ja joonis 3.8). Lisaks eelnevale jäävad Tõrva valla

haldusterritooriumile mitmed kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad,

kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Samuti jäävad planeeringualale mitmed

projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad (joonis 3.8). Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid

loodusobjekte ja vääriselupaikasid KSH aruandes.

Tabel 3.2. Kaitse- ja hoiualad Tõrva valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

16

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

KLO2000096 Helme jõe hoiuala hoiuala

KLO2000097 Kadajärve hoiuala hoiuala

KLO2000101 Lasa järve hoiuala hoiuala

KLO2000102 Linaleojärve hoiuala hoiuala

KLO2000106 Palakmäe hoiuala hoiuala

KLO2000107 Pikre järve hoiuala hoiuala

KLO2000110 Roksi järve hoiuala hoiuala

KLO2000111 Sauniku oja hoiuala hoiuala

KLO2000172 Võrtsjärve hoiuala (Valga) hoiuala

KLO2000173

Võrtsjärve hoiuala

(Viljandi) hoiuala

KLO2000112 Väikese Emajõe hoiuala hoiuala

KLO2000104 Õhne jõe hoiuala hoiuala

KLO1200070 Paluora puistud kaitseala - puistu

KLO1000003 Pikassilla palu kaitseala - puistu

KLO1200122 Koorküla põlispuude grupp

kaitseala - uuendamata piiridega park,

puistu, arboreetum

KLO1200127 Patküla park

kaitseala - uuendamata piiridega park,

puistu, arboreetum

KLO1200132 Sõpruse park

kaitseala - uuendamata piiridega park,

puistu, arboreetum

KLO1000472 Holdre männikud kaitseala - vana kaitsekorraga ala

KLO1000486 Kaubi kaasik kaitseala - vana kaitsekorraga ala

KLO1000027 Riidaja männikud kaitseala - vana kaitsekorraga ala

KLO1200117 Helme kiriku park kaitsealune park

KLO1200081 Helme mõisa park kaitsealune park

KLO1200584 Hummuli mõisa park kaitsealune park

KLO1200145 Lõve mõisa park kaitsealune park

KLO1200173 Riidaja mõisa park kaitsealune park

KLO1200171 Taagepera mõisa park kaitsealune park

KLO1200129 Tõrva EAMS-i park kaitsealune park

KLO1200130

Tõrva gümnaasiumi

metsapark kaitsealune park

KLO1200131 Tõrva linna puhkepark kaitsealune park

KLO1200116

Barclay de Tolly

mausoleumi park kaitsealune park

KLO1000617 Keisripalu looduskaitseala looduskaitseala

aa Koorküla looduskaitseala looduskaitseala

KLO1000616 Riidaja looduskaitseala looduskaitseala

KLO1000192 Rubina looduskaitseala looduskaitseala

17

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

KLO1000264 Soontaga looduskaitseala looduskaitseala

KLO1000193 Tündre looduskaitseala looduskaitseala

KLO1000045 Rutu maastikukaitseala maastikukaitseala

KLO1000196 Tikste maastikukaitseala maastikukaitseala

Joonis 3.8. Kaitse- ja hoiualad Tõrva valla haldusterritooriumil. Joonisel on esitatud ka

projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad. Alus: EELIS, 01.12.2018.

3.2.8. Natura 2000 alad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja

linnualadest. Eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja

elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on

Tõrva vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Tõrva valla

haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 2 Natura linnuala ja 17 Natura loodusala

(tabel 3.3, joonis 3.9). Nimetatud linnualad on arvatud ka IBA-alade ehk globaalse tähtsusega

linnualade koosseisu.

Tabel 3.3. Natura 2000 alad Tõrva valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

RAH0000253 Kada järve loodusala Natura (loodusala)

RAH0000676 Keisripalu loodusala Natura (loodusala)

RAH0000240 Koorküla loodusala Natura (loodusala)

18

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

RAH0000254 Lasa loodusala Natura (loodusala)

RAH0000255 Linaleo järve loodusala Natura (loodusala)

RAH0000607 Palakmäe loodusala Natura (loodusala)

RAH0000256 Pikre järve loodusala Natura (loodusala)

RAH0000681 Riidaja loodusala Natura (loodusala)

RAH0000549 Roksi järve loodusala Natura (loodusala)

RAH0000097 Rubina linnuala

Natura (linnuala),

ühtlasi IBA ala

RAH0000004 Rubina loodusala Natura (loodusala)

RAH0000260 Rutu loodusala Natura (loodusala)

RAH0000241 Sauniku loodusala Natura (loodusala)

RAH0000258

Soontaga-Sauniku

loodusala Natura (loodusala)

RAH0000239 Tikste loodusala Natura (loodusala)

RAH0000237 Tündre loodusala Natura (loodusala)

RAH0000104 Võrtsjärve linnuala

Natura (linnuala),

ühtlasi IBA ala

RAH0000595 Võrtsjärve loodusala Natura (loodusala)

RAH0000052 Väike-Emajõe loodusala Natura (loodusala)

Joonis 3.9. Natura 2000 alad Tõrva valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

19

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

3.3.1. Rahvastik ja asustus

Tõrva valla elanikkond on koondunud Tõrva linna ja selle ümbrusesse, ülejäänud osas on

asustus hõredam. Valla territooriumil on 39 asustusüksust, nendest 1 vallasisene linn (Tõrva

linn), 2 alevikku (Helme alevik, Hummuli alevik) ja 36 küla. Suurimad asulad on Tõrva linn

(2714 elanikku seisuga 01.01.2018), Linna küla (385), Hummuli alevik (289) ja Ala küla

(231), kus elab 58% piikonna rahvastikust. 100-200 elanikuga külasid on vallas seitse küla,

alla 100 elanikuga külasid on 29 küla (81% küladest) (OÜ Geomeedia, 2018).

Rahvastikuregistri andmetel elas Tõrva vallas seisuga 01.01.2018 kokku 6270 inimest,

nendest Tõrva linnas 2714 inimest (43,3%). Võttes aluseks ühinenud omavalitsusüksuste

rahvastiku andmed näeme, et elanike arv tänase Tõrva valla halduspiirides on ajavahemikul

2008-2018 näidanud langustrendi kogu perioodi vältel, keskmiselt vähenes elanike arv aastas

1,5% võrra (joonis 3.9.). Perioodil 2008-2018 on rahvastikuregistri andmetel elanikkond

Tõrva vallaks ühinenud omavalitsusüksustes vähenenud kokku 1099 inimese võrra ehk 15%.

Endiste omavalitsuste lõikes vähenes kõige enam Põdrala valla elanikkond - aastatel 2008-

2017 vähenemine 19% (174 inimest), Hummuli vallas vähenes elanikkond samal ajaperioodil

17% (173 inimest), Helme vallas 15% (340 inimest). Kõige stabiilsemana püsis elanike arv

Tõrva linnas, kus 2008-2017 vähenes elanikkond 291 inimese võrra, see on 9% (OÜ

Geomeedia, 2018).

Joonis 3.10. Rahvaarv ja selle muutused Tõrva vallas 2008-2018 (Allikas: OÜ Geomeedia,

2018).

2018. aasta alguse seisuga elab Tõrva vallas 384 last vanuses 0-6, 541 põhikooliealist last

(vanus 7-15), 3907 tööealist inimest (vanus 16-64) ja 1438 inimest vanuses 65+. 2018. aasta

1. jaanuari seisuga on Tõrva valla rahvastikust 63,2% tööealised (vanus 15-64), 13,9%

tööeast nooremad (vanus 0-14) ja 22,9% tööeast vanemad (vanus 65+). Nii nagu Eestis

tervikuna, vananeb rahvastik Tõrva vallas. Kui 2008. aastal oli 65+ elanike osakaal

rahvastikust 19,0%, siis 2018. aastaks oli see suurenenud 3,9 protsendipunkti võrra.

Tööealiste elanike (vanus 15-64) osakaal Tõrva valla rahvastikust perioodil 2008-2018

vähenes 2,9% võrra, laste (vanus 0-14) osakaal rahvastikust vähenes 0,9% (OÜ Geomeedia,

2018). Vt ka joonis 3.11.

20

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Joonis 3.11. Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Tõrva vallas seisuga 01.01.2018 (OÜ

Geomeedia, 2018).

OÜ Geomeedia (2018) poolt koostatud Tõrva valla rahvastiku prognoosi baasstsenaariumi

kohaselt jätkab Tõrva valla elanikkond vähenemist 1,2-1,4% aastas ning 2040. aastaks

väheneb valla elanikkond võrreldes 2018. aastaga ligi 14-15%. Vastavalt rändestsenaariumile

jätkab elanike arv Tõrva vallas vähenemist, mille põhjuseks on negatiivne loomulik iive ja

mida süvendab väljaränne vanusegrupis 20-34. Elanike arv väheneb 2040. aastaks võrreldes

2018. aastaga 35%-36%, mis on baasstsenaariumi prognoosiga võrreldes 20% enam (OÜ

Geomeedia, 2018).

3.3.2. Sotsiaalne taristu

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused,

internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja

virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa

rohevõrgustikust.

2017/2018 õppeaastal pakub Tõrva vallas alusharidust kuus lasteasutust: kolm lasteaeda, üks

lasteaed-algkool (Ritsu Lasteaed-Algkool) ja kaks lastead-põhikooli (Ala Põhikool ja Riidaja

Põhikool). Ala Põhikoolis on lastel võimalik omandada alusharidus lasteaia ja põhiharidus

põhikooli osas. Lasteaia osas tegutseb üks liitrühm kahe- kuni seitsmeaastastele lastele, ruumi

on 20 lapsele. Hummuli Lasteaias Sipsik tegutseb üks liitrühm pooleteise- kuni

seitsmeaastastele lastele. Riidaja Põhikooli lasteaiaosas tegutseb üks liitrühm kahe- kuni

21

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

seitsmeaastastele lastele. Ritsu Lasteaed-Algkool lasteaias töötab kolm aiarühma ja sinna

võetakse lapsi vanusest 1,5 eluaastat. Tõrva Lasteaed Mõmmik tegutseb 1975. aastal

lasteaia otstarbeks ehitatud hoones. Majas töötab üks sõimerühm, neli aiarühma ja üks

liitrühm. Tõrva Lasteaed Tõrvalill avati 1968. aastal Tõrva sovhoosi lasteaiana ning alates

1972. aasta juurdeehitusest töötab majas üks sõimerühm ja kaks aiarühma (OÜ Geomeedia,

2018).

2017/2018 õppeaastal pakub Tõrva vallas üldharidust viis haridusasutust: üks lasteaed-

algkool, kolm põhikooli ja üks gümnaasium. Ala Põhikool on munitsipaalkool, mis töötab

1966. aastal koolile rajatud hoones. Ala Põhikooli näol on tegemist integreeritud põhikooliga,

kus õppetöö toimub nii riikliku põhihariduse, lihtsustatud ja tugiõppe õppekava alusel. Kooli

juures tegutseb õpilaskodu 16 lapsele. Hummuli Põhikool on on asutatud 1688. aastal ning

oli üks kahest Hummuli kihelkonnas asuvast koolist. Kool tegutseb alates 1930. aastast

Hummuli mõisa härrastemajas. 2015/2016. õppeaastal olid õpilased jagatud kuude

klassikomplekti – liidetud oli 1. ja 2. klass, 5. ja 6. klass, 8. ja 9. klass. Probleemiks on kooli

spordihoone puudumine.

Riidaja Põhikool on munitsipaalkool, mis tegutseb 1967. aastal ehitatud õppehoones. Kool

on asutatud 1833. aastal mõisaomaniku poolt ning töötanud mitmes hoones, sealjuures

Riidaja mõisa härrastemajas. Kool ja selle juures tegutsev lasteaed tegutsevad ühe asutusena.

Ritsu Lasteaed-Algkool rajati 1993. aastal endisesse Valga EPT kontorisse. Tegemist on

munitsipaalkooliga, kus on võimalik omandada alusharidust ja põhiharidust kuni 4. klassini.

Tõrva Gümnaasium tegutseb alates 1917. aastast ja on Tõrva valla ainus gümnaasium.

Koolis on põhikool ja gümnaasium, mis töötavad ühe asutusena. Kooli ruumides tegutseb ka

Tõrva Muusikakool ja mitmed huvialaringid ning ka AO eksamikeskus. Kooli hoone vajab

rekonstrueerimist ja staadion korrastamist (OÜ Geomeedia, 2018).

Noorsootöö. Tõrva vallas tegutseb Tõrva Avatud Noortekeskus, millel on lisaks noortetoad

Hummulis, Riidajas ja Linna külas. Tegutsetakse 2003. aastal suletud Patküla Põhikooli

rekonstrueeritud tiivas ning maja kolmel korrusel on võimalik pidada tähtpäevi, korraldada

koolitusi ja seminare ning osaleda treening-gruppide tegevuses. Lisaks on olemas bändiruum

koos salvestusruumiga, fotostuudio, arvutid, mängud ning noorte päralt on majas köök ja

õues avar väliala. Välialal on võimalik mängida jalgpalli ja korvpalli ning olemas on

madalseiklusrada ja rulapark. Noortekeskus pakub tegevusruumi mitmetele huviringidele

(OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva vallas on mitmekesised sportimisvõimalused. Spordihoonetes ja spordikompleksides

tegutsevad mitmed spordiklubid ja spordiringid, on võimalik mängida tennist, saalihokit,

korvpalli, jalgpalli, tegelda jooga ja orienteerumisega, osa võtta tantsutrennidest jpm. Lisaks

spordihoonetele ja -klubidele on aktiivse vaba aja veetmise võimalusi loodud mitmete

kultuurimajade ja noortekeskuste juurde. Discgolfi saab mängida Tõrvas discgolfipargis,

Tõrva Avatud Noortekeskuse juures, Hummuli, Ala ja Pikasilla radadel. Vanamõisa järve

ääres on võimalik laenutada vesijalgrattaid. Spordirajatstest tegutsevad Tõrva vallas (OÜ

Geomeedia, 2018):

• Spordihooned (AT Spordiklubi, Tõrva Gümnaasiumi spordikompleks, Tõrva

spordihoone)

• Võimlad (Ala Põhikooli võimla, Riidaja Põhikooli võimla, Linna küla spordibaas)

• Staadionid (Hummuli staadion, Pikasilla staadion, Riidaja Põhikooli staadion, Tõrva

Gümnaasiumi staadion)

22

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

• Mänguväljakud, spordiplatsid (Ala Põhikooli mänguväljak, Kalme palliplats,

Karjatnurme palliplats, Hummuli palliplats, Pikasilla mänguplats, Riiska rannavolle

platsid, Ritsu spordiväljak, Tõrva Avatud Noortekeskuse kompleks: jalgpalliväljak,

skatepark, korvpalliplats, Vanamõisa järve rand, Tõrva Gümnaasiumi korvpalliväljak,

tenniseväljak, KEk-i korvpalliplats

• Terviserajad (Tõrva Terviserajad: 11,1 km matkaring, jooksu ja rattarajad, valgustatud

suusarada, Härma Terviserada: 4,2 km suusaring, Hummuli Terviserada: matkarada,

suusarada)

• Spordisaalid, jõusaalid (Ala Põhikooli jõusaal, Pikasilla kooli spordisaal, Tõrva

Gümnaasiumi saalid

Tõrva valda planeeritakse ühendatud ujula-spa ja õpilaskodu ehitust. Ujulakompleks on

planeeritud rajada eraldi hoonena Tõrva Gümnaasiumi juurde, olles ühendatud kooli kõige

uuema, C-korpusega (OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva vallas tegutseb Tõrva Kultuurimaja ja selle koosseisus olevad rahvamajad - Ala

Rahvamaja, Hummuli Rahvamaja, Koorküla Rahvamaja, Riidaja Kultuurimaja. Samuti

päevakeskused: Kalme päevakeskus, Jeti päevakeskus, Ala päevakeskus, Karjatnurme

päevakeskus (OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva vallas tegutseb kuus raamatukogu koos laenutuspunktidega (Helme raamatukogu,

Hummuli Raamatukogu, Riidaja raamatukogu (Leebiku ja Pikasilla laenutuspunktid),

Taagepera raamatukogu, Tõrva Lasteraamatukogu ja Tõrva Linnaraamatukogu) (OÜ

Geomeedia, 2018).

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tõrva vald osutab oma sotsiaalteenistuse ja struktuuriüksustega alljärgnevaid

sotsiaalteenuseid: koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja

teenus, sotsiaaltranspordi teenus, eluruumi tagamine, lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenus

puudega lapsele, duši kasutamise ja pesu pesemise teenus. Tõrva valla korraldatavad

teenused on varjupaiga-, turvakodu-, võlanõustamise-, asendushooldus- ja järelhooldusteenus

ning väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (OÜ Geomeedia, 2018).

Eluasemeteenust pakub vald Tõrva linna, Hummuli aleviku, Helme aleviku, Ala küla, Linna

küla ja Riidaja küla sotsiaalkorterites (OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva vallas toimib hetkel 4 päevakeskust: Jeti, Ala, Kalme ja Karjatnurme külas. Vajadus

päevakeskuste järgi oleks veel: Hummuli alevikus, Riidaja ja Pikasilla külas ning ka Tõrva

linnas (OÜ Geomeedia, 2018).

SA Tõrva Haigla on loodud 2007. aastal Tõrva linna, endise Helme ja Põdrala valdade poolt.

SA Tõrva Haiglas on 15 õendushooldus ja 25 ööpäevaringse hooldusteenuse voodikohta.

Helme alevikus pakub ööpäevaringset hooldusteenust AS Helme Pansionaat, kus on

voodikohti 75. Hummuli alevikus asuv Hummuli Hoolekandekeskus pakub hooldusteenust

16 voodikohaga. Tõrva linnas pakub AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodus kuues

kümnekohalises peremajas 60 psüühiliste erivajadustega kliendile (OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva linnas pakub eriarstiabiTõrva Tervisekeskus OÜ, mis kuulub 100% Tõrva vallale.

Tõrva Tervisekeskuse tegevusalaks on erinevate meditsiiniteenuste korraldamine ja

23

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

osutamine –kiirabi, koduõendus, kooliõendus, röntgen, eriarstiabi jne. Tervisekeskuse

ruumides töötavad perearstid, hambaarstid, günekoloog, kirurg, massöör, psühhiaater,

silmaarst ja röntgen. Tõrva Tervisekeskus osutab koduõenduse teenust, sh vähihaigete kodust

toetusraviteenust. Tõrva vallas osutab kiirabiteenust AS Valga Haigla. Perearstiteenust

pakuvad Tõrva linnas lisaks Tõrva Tervisekeskusele ka OÜ Valgamaa Arstikeskus, OÜ

Riolani jaOÜ Perearst E. Rebane. Perearsti vastuvõtt toimub ka Hummuli alevikus (OÜ

Geomeedia, 2018).

3.3.3. Tehniline taristu

Vee-ja kanalisatsioonisüsteem. Tõrva linnas on veevärgi haldaja Tõrva vallavalitsus.

Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Tõrva vallavalitsusele kuuluv ettevõte OÜ

Tõrva Veejõud. Aastatel 2012-2013 viidi Tõrva linnas ellu veemajandusprojekt. Uute

süsteemide käikuminekuga tagati Tõrva linna majapidamistele 100%-line liitumisvõimalus

vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Sademekanalisatsioon Tõrva linnas on rajatud Riiska

linnaossa, sademevee restkaeve on ka kesklinnas, need on ühendatud olmekanalisatsiooniga

(OÜ Geomeedia, 2018).

Endise Helme vallas territooriumil on ühisveevärk ja –kanalisatsioon olemas järgmistes

külades: Linna küla, Helme alevik, Patküla küla, Ala küla, Karjatnurme küla, Kalme küla ja

Taagepera küla. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid osutas Helme vallavalitsusele

kuuluv ettevõte OÜ Helme Teenus (OÜ Geomeedia, 2018).

Endise Hummuli valla territooriumil on ühisveevärk ja –kanalisatsioon olemas järgmistes

külades: Hummuli alevik, Soe küla, Piiri küla ja Jeti küla. Soe küla, Piiri küla ja Jeti küla

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid vajavad rekonstrueerimist. Hummuli aleviku

sadeveesüsteem vajab väljaehitamist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust piirkonnas

pakub vee-ettevõtja AS Valga Vesi (OÜ Geomeedia, 2018).

Endises Põdrala vallas on ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem Leebiku külas, Pikasilla

külas ja Riidaja külas. 2015. aastal oli liitunud 35% elanikkonnast. Ühisveevarustus- ja

kanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada vee- ja

kanalisatsioonitorustikke, rekonstrueerida ja rajada reoveepuhastid. Vee- ja

kanalisatsiooniteenuste osutamisega tegeles Põdrala vallas Põdrala Vallavalitsus, kellele

kuulusid kõik ÜVK-ga seotud varad ning kellele oli välja antud vee erikasutusluba (OÜ

Geomeedia, 2018).

Energia- ja jäätmemajandus

Soojatootmine on Tõrva valla maapiirkonnas asuvates korterelamutes ja

munitsipaalomandisse kuuluvates hoonetes lahendatud lokaalse küttesüsteemiga. Probleeme

on korterelamutel puiduvarude hoidmisega. Mitmed munitsipaalhooned on varustatud

kergõlikütte kateldega, mis vajavad väljavahetamist (OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva linnas on kaugküte Riiska linnaosas korterelamutes, Tõrva Lasteaed Mõmmikus ja

Tõrva spordihallis. Tõrva katlamajas asendati 2017. aastal vanad amortiseerunud katlad

kaugjuhitavate ja 90% kasuteguriga hakkepuidukateldega. Mitmed kaugküttevõrgus olevad

elamud liitusid ka soojaveevõrguga ning saavad kaugköetavat sooja vett, mis on elektriga

soojendatavast veest poole soodsam. Katlamaja operaator on SW Energia (OÜ Geomeedia,

2018).

24

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu korraldatud riigihanke tulemusena osutab Tõrva valla

haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo teenust 01.02.2018 kuni 31.01.2023 Ragn-Sells

AS. Tõrva valla kasutuses on Helme Ühisjäätmejaam, mis asub endises Härma

kruusakarjääris. Ühisjäätmejaama on võimalik viia ohtlikke jäätmeid, segaehitusjäätmeid,

elektroonika-jäätmeid, aia- ja haljastusjäätmeid jne. Ehitusjäätmete äraandmine Helme

Ühisjäätmejaama on tasuline. Tõrva linna on paigutatud jäätmete kogumiseks konteinerid:

pakendikonteinerid, papp ja paber, segapakend, klaaspakend (OÜ Geomeedia, 2018).

Teed ja tänavavalgustus

Tõrva valla teedevõrk on tervikuna piisavalt tihe ja ajalooliselt välja kujunenud. Vallas on

teede kogupikkus 772 km, millest on valla omandis 182 km. Liiklustihedus on suurim valla

keskosa läbival Valga – Uulu maanteel, teiste teede liikluskoormus on väike. Valla teed

vajavad osaliselt remonti (kruusakatte uuendamist) ja tolmutõrje teostamist (OÜ Geomeedia,

2018).

Välisvalgustus on olemas Hummuli alevikus ja Soe külas. Välisvalgustus Riidaja, Rulli ja

Pori külades vajab korrastamist.

Tõrva linnas on teid ja tänavaid kogupikkuses 29,5 km. Enamik linna tänavatest on

mustkattega, kuid on ka kruusakattega lõike kogupikkusega 5,1 km. Enamik linna

tänavavõrgust on kaetud tänavavalgustusvõrguga. Linnas asub 10 silda ja 11 parklat. Tõrva

linna peatänavad on heas seisukorras: 2003. aastal rekonstrueeriti Valga-Uulu maantee Tõrva

linna läbisõit 2,9 km ulatuses koos kõnniteede, tänavavalgustuse ja trassidega ning 2011.

aastal rekonstrueeriti Tartu maantee. 2018. aastal toimus Tõrva keskväljaku

rekonstrueerimine ja ehitati uus bussijaama hoone. Maanteeamet kavandab Tõrva linna

keskusse ringteed (OÜ Geomeedia, 2018).

Valla tervikliku arengu seisukohast on esmatähtis Helme-Holdre-Taagepera maanteele

kogupikkuses tolmuvaba katte ehitamine. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kergliiklustee

rajamine Piiri ristist kuni Hummuli põhikoolini ning Hummuli alevikus olemasoleva

kergliiklustee pikendamine Soe külani (OÜ Geomeedia, 2018).

3.3.4. Ettevõtluskeskkond

Statistikaameti andmetel tegutseb 2018. aasta alguse seisuga Tõrva vallas 451 statistilisse

profiili kuuluvat ettevõtet. 95% ettevõtetest on alla 10 töötajaga väikeettevõtted (428

ettevõtet), ettevõtteid töötajate arvuga 10-49 on 4% (16 ettevõtet), üle 50 töötajaga on

piirkonnas 7 ettevõtet. Suurettevõtteid töötajate arvuga 200 ja enam, Tõrva vallas ei ole. 34%

ettevõtetest on tegevusalaks põllumajandus ja metsamajandus (153), 12% hulgi- ja

jaekaubandus (53), 10% ehitus (46), 8% töötlev tööstus (38) (OÜ Geomeedia, 2018).

2018. aastal on Tõrva valla suurim tööandja Tõrva vallavalitsus koos allasutustega, kus

kokku töötab ligi 300 inimest. Suurim ettevõte vallas on üle 100 töötajaga Combiwood OÜ

asukohaga Möldre külas (ettevõtte põhitegevuseks on puitliistude tootmine). Linna külas

töötab kaks puitmaju tootvat ettevõtet (SkanHolz Helme AS ja Ritsu AS), kus kokku töötab

ligi 100 inimest. Tõrva linnas on suurimad ettevõtted mööbli tootja Scandinavian Furniture

OÜ (80-100 töötajat) ja kvaliteetriiete tootja SG Balticum AS (36 töötajat). 30-40 töötajaga

ettevõtted Tõrva vallas on puidugraanulite tootja Helme Graanul OÜ ja turbatootmisega ning

mitmesuguste ehitustöödega tegelev AS Valmap Grupp. Põllumajandusettevõtetest

tegutsevad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Mentor Agro, Tõntso Agro OÜ, OÜ Tulevik, OÜ

Hummuli Agro, ANFISCO FACTORY OÜ väetiste segamise ja logistikakeskuse ja mitmed

25

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

väiketalupidajad. Talupidajad tegelevad peamiselt teravilja kasvatamisega, neist suurim on

Puide Talu seemneteravilja kasvatus. Kui suurtootjad toodavad selleks, et turustada

maksimaalselt oma toodangut, siis mitmed väiketalupidajad turustavad toodangut, mis oma

perekonna vajadusest üle jääb. Juurde on tekkinud alternatiiv-põllumajandusega tegelejaid

(marjakasvatus, lambakasvatus, kalakasvatus, mesindus, turism jm). Viimaste aastate järjest

suurenevaks trendiks põllumajanduses on lihaveiste kasvatamine just väiketalunike seas.

Edukalt tegutsevad mitmed FIE-dena registreerunud ettevõtlikud vallaelanikud (OÜ

Geomeedia, 2018).

Turism ja puhkemajandus

Tõrva linna olulisemateks looduslikeks vaatamisväärsusteks on Vanamõisa ja Riiska järved,

Õhne jõgi, Tikste oja koos paisjärvega, Tikste ürgorg, Keisripalu männik, Tantsumäe

piirkond ja Veskijärv koos Õhne jõega. Suure potentsiaaliga puhkealad on Riidaja

mõisakompleks ja mõisapark ning Pikasilla puhkeala. Olulisemateks kultuuriloolisteks

objektideks Tõrva linnas on Tõrva kirik-kammersaal, Tõrva kõrtsihoone, Tõrva vesiveski,

linnavalitsuse hoone ning Tõrva Gümnaasiumi hoone koos vabadussõja ausambaga. Linna

vahetus läheduses asub Helme kalmistu ja kabel. Linnas tegutseb mitu kodumajutust

pakkuvat ettevõtet, spordiklubi Viraaž hostel ja kaks hotelli. Toitlustust pakuvad mitmed

kohvikud, bistrood ja restoranid (OÜ Geomeedia, 2018).

Turismiettevõtetest maapiirkonnas tegutsevad Taagepera külas Taagepera lossis hotell ja

konverentsikeskus, väiksemad turismiteenuse pakkujaks Taagepera külas on Kivimäe

Turismitalu. Puhkevõimalusi pakuvad puhketalud: Kirikukülas Marja talu puhkekompleks ja

Udumäe puhketalu, Jõgeveste külas OÜ Kalme-Veski kalakasvatuse puhkekompleks.

Turismiteenust osutavad Rahamäe talu, Järvesilma Turismitalu, Uue Peedu talu. Jahiturismi

pakub OÜ Tündre ja Jaanikese Jahinduse OÜ (OÜ Geomeedia, 2018).

Euroopa Liidu 2017/2018 aasta rahastusperioodi abil rajatakse koos Mulgimaa valdadega

Tõrva vallas Ala külas asuvasse Sooglemäe tallu Mulgi Elamuskeskus. Mulgimaa valdade

ühistegevuseks ja mulgi asja ajamiseks on vallad loonud ühise organisatsiooni MTÜ

Mulgikultuuri Instituudi, talukompleks on MTÜ omanduses. Lisaks on Tõrva vald

planeerinud parkla ehituse ja kompleksi perspektiivse laienduse valla maale, sest olemasolev

kinnistu piirneb valla maaga ja see maa on broneeritud Mulgi Elamuskeskuse arendamiseks

(OÜ Geomeedia, 2018).

Tõrva valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik kultuuripärand ja –traditsioonid

loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks. Turismi arenduse potentsiaaliga on

Koorküla järvistu ja Väike-Emajõgi oma maaliliste kallastega, Hummuli ja Jeti puhkealad,

Helme jõe org, Pikasilla küla koos lähiümbrusega (OÜ Geomeedia, 2018).

3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused

Valga maakonna kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi väärtusliku

arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on ka

traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond. Kultuuripärandit kätkevad

objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks.

(Valga maakonnaplaneering 2030+).

Kultuurimälestiste riiklikus registrist leiab, et Tõrva vallas asub 14 ajaloomälestist

(mälestussambad, kalmistud, ühishauad), 41 arheoloogiamälestist ((asulakohad, kultusekivid,

26

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

ohvrikivid jne) ja 68 ehitismälestist. Muinsuskaitsealad Tõrva vallas puuduvad

(Kultuurimälestiste riiklik register, 2018). Kultuurimälestiste paiknemine Tõrva vallas on

näidatud joonisel 3.12.

Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad

kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud

jms) (Valga maakonnaplaneering 2030+). Maa-ameti Pärandkultuuri kaardirakenduse (2018)

andmetel on Tõrva vallas 28 pärandkultuuriobjekti.

Joonis 3.12. Kultuurimälestiste paiknemine Tõrva valla haldusterritooriumil (tähistatud

oranžide tingmärkidega). Alus: EELIS, 10.12.2018. Punase joonega on tähistatud Tõrva valla

piir, tumehallide joontega on tähistatud teedevõrgustik

27

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine

kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid

maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks.

Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise

arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka

merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on

tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning

hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem

töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada

toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.

Linnade arenguvisioon näeb välja kompaktseid ning kvaliteetseid linnaruumiga keskuseid,

mis pakuvad oma piirkonna elanikkonnale heal tasemel teenuseid, töökohti ja ka

konkurentsivõimelist haridust. Planeerides linnasid ja teisi suuremaid asulaid, tuleb säilitada

nende kompaktsus ja tihendada sisestruktuuri. Linnakeskustes tuleb keskenduda kvaliteetse,

esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku

linnaruumi väljakujundamisele. Maa kohtade planeerimisel meeles pidada, et sealne

elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde

tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad

ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa

vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade

planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis

maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku

hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab

saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga

päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+).

Valga maakonnaplaneering 2030+

Valga maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes

ühelt poolt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+”, mis on maakonna tasandil ruumilise

arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning teistele riiklikele

suunistele ja juhenditele. Teisalt on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

kujundamisel arvestatud kohaliku kontekstiga, lähtudes maakonna kohta koostatud ruumilise

arengu analüüsi järeldustest (vt ptk 1.2). Arengu põhimõtete ja suundumuste eesmärgiks on

tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, mis arvestavad nii riiklike suuniste kui kohalike

omavalitsuste soovidega. Maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on aluseks

maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisele teemavaldkonniti. Planeeringulahenduse

kujunemise kaalutlused toob täpsemalt välja ka KSH aruanne.

• Valga maakonna ruumilise arengu visioon:

Valgamaa on ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond,

kus selgelt eristuvad traditsioonilised külamaastikud, vähese asustusega loodusmaastikud

ning kompaktsena hoitud suuremad asulad ja linnad, mis ühtlasi koondavad mahukamat

ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb innovatiivsete ja

28

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

paindlike lahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskuslinnadega

Valgamaal ja naabermaakondades, mis kokkuvõttes tagavad kvaliteetse elukeskkonna

erinevates Valgamaa piirkondades (Valga maakonnaplaneering 2030+).

• Valga maakonnaplaneeringu lahendus keskendub järgmistele teemadele:

- keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes

toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud

keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk, sh uuendatakse kergliiklusteede vajadus ja

põhimõtteline paiknemine;

- linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.

Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada

mitmekesise elukeskkonna säilimist, sh ettevõtlusalade arengut. Samuti võimaldab

kompaktne linnaline asustus hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega

seotud kulutused võimalikult madalal tasemel.

- riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine, et võimaldada piiriäärsele maakonnale omaselt

riigikaitseliste ehitiste toimimist. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitselisi ehitisi ja

nende piiranguvööndeid.

Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamisel on olulised varasemalt

koostatud teemaplaneeringud. Eelmise, 1999.a kehtestatud, Valga maakonnaplaneeringu

täpsustamiseks on koostatud teemaplaneeringud.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on ilmnenud vajadus teatud arengusuundade ja/või –

tingimuste kaasajastamise järele ning sellega seoses on teemaplaneeringute lahendust

muudetud või täpsustatud. Järgnevalt on välja toodud teemaplaneeringute muudatuse ulatus:

1. Teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud

2005.a, vt lisa 4) puhul on kaasajastatud/korrigeeritud:

1.1. Rohelise võrgustiku kasutustingimusi. Kuna eelmine teemaplaneering on kehtestatud

2005.a, mil reguleerimine oli arengusurve perioodile kohaselt range, siis nüüdseks on olud

muutunud ja kasutamistingimuste ülevaatamine on otstarbekas;

1.2. Rohelise võrgustiku piire. Rohelise võrgustiku piirid on täpsustatud valdade ja linnade

üldplaneeringute raames. Rohelise võrgustiku piire on korrigeeritud ka T. Veersalu 2014.a

maakonnaplaneeringu eeltööna valminud „Valga maakonna rohevõrgustik“10 tehtud

ettepanekute järgi (maakonna tasandil rohelise võrgustiku sidususe parandamiseks);

1.3. Väärtuslike maastike kasutustingimusi. Kuna eelmine teemaplaneering on kehtestatud

2005.a, mil reguleerimine oli arengusurve perioodile kohaselt range, siis nüüdseks on olud

muutunud ja kasutamistingimuste ülevaatamine on otstarbekas.

Juhul, kui eelnevalt koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering on endiselt asjakohane,

viib käesolev planeering selle kehtestatud kujul sisse. Sisseviidav planeering on „Ruumilise

arengu põhimõtted ja suundumused Via Hanseatica mõjualal“, kehtestatud maavanema

korraldusega 29.02.2008 nr 137. Planeeringu lahendus kajastatakse maakonnaplaneeringus,

ilma täiendavat menetlust ja arutelu avamata.

Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringud ja arengudokumendid:

Tõrva valla arengukava 2018-2030+

Tõrva vald moodustus peale kohaliku omavalitsuse korralisi valimisi oktoobris 2017, mil

ühinesid Hummuli vald, Põdrala vald, Helme vald ja Tõrva linn ning alustas ühtsena

toimimist 2018. aasta algusest.

29

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Arengukavast on esitatud visioon, kriitilised edutegurid lähiaastateks ning üldplaneeringu

koostamist mõjutavad ruumilise arengu võtmetegurid.

Tõrva valla visioon 2030+

Tõrva vald on elanikule armas, väärt elukoht ja omanäoline külastuse sihtkoht Mulgimaal,

kus hoitakse loodust, arendatakse ettevõtlust, austatakse pärandkultuuri ja hoolitakse

kogukonna liikmetest. See on paik, mis pakub aastaringset avastamisrõõmu.

Kriitilised edutegurid lähiaastateks Tõrva valla visiooni saavutamisel:

• töökohtade suurem arv kohapeal ja nende lisandväärtuse kasv, maaelu tegevuste

mitmekesistamine ja mahemajanduse laiendamine;

• elukeskkonna arendamine;

• hariduse ja noorsootöö kvaliteedi tagamine muutuvas õpikäsitluses;

• täiskasvanuõpe;

• Mulgi identiteedi kui unikaalse pärandkultuuri eelise kasutamine valla

konkurentsivõime kasvatamisel;

• külastuse sihtkoha arendamine- loodusSPA arendamine (Tõrva kui suvituslinn,

külastuskohad), veealade aktiivne kasutuselevõtt (näit. Võrtsjärv, Väike-Emajõgi) ja

hooajalisuse vähendamine, jahiturism, konverentsid, kultuuri- ja spordisündmused

jms.

Ruumilise arengu võtmetegevused valla arendamise mudelist:

• Helme tööstusala moodustamise otstarbekuse analüüs, tulemustest lähtuv otsustamine;

• munitsipaal- ja reformimata riigimaade ettevõtluseks kasutusse võtmine;

• kaugtööks töökohtade loomise nõudluse selgitamine ja vajadusel töökeskkonna

loomine;

• Tõrva kui ajaloolise suvituslinna kontseptsiooni koostamine ja arendamine, Tõrva

vallas asuvate puhkepiirkondade ja -alade korrastamine ja arendamine, Tõrvale kui

suvituslinnale omase elukeskkonna säilitamine;

• Väike-Emajõe turismiveetee kasutuse laiendamine, Puhkemajanduslike tegevuste

arendamine: Vanamõisa, Koorküla-Valgjärve, Riiska järvede ja Õhne jõe äärsel,

Veski puhkeala väljaarendamine, Riidaja mõisakompleksile jätkusuutliku

kasutusfunktsiooni leidmine ja lahenduste kasutuselevõtt;

• Mulgi külastuskeskuse rajamine Sooglemäe talu baasil;

• seikluspargi rajamine linnamäe ümbrusesse koostöös erasektoriga;

• sõjaajaloolise matkaraja loomine piki Väike- Emajõe kallasriba;

• Riidaja pargi arendamine, s.h. puhkekohtade ja loodusradade väljaehitamine;

• ühistranspordi liikumis- ja sõidugraafikute viimine vajadusepõhisemaks, ühenduste

paindlik tagamine valla sees ja teiste Eesti piirkondadega;

• kolehoonete kaardistamine, lammutamine või korrastamine;

• valla visuaalses pildis mulgi eripära enam nähtavale toomine (skulptuurid,

omanäolised värvid ja objektid), külakeskuste heakorrastamine;

• Taagepera järve setetest puhastamine ja järvekeskkonna parendamine;

• sademevee kogumine ja vajalike torustike ning restkaevude ja äravoolude ehitamine;

• alternatiivsete energiaallikate kasutamise osatähtsuse suurendamine (päikesepaneelid,

maaküte jms);

• kergliiklusteede rajamine: Tõrva –Rulli küla kergliiklustee (Tõrva-Pikasilla suunal);

Tõrva- Roobe-Jõgeveste küla kergliiklustee ( Tõrva- Valga suunal); Tõrva- Patküla

30

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

kergliiklustee (Tõrva- Koorküla suunal); Taagepera-Sooglemäe-Ala kergliiklustee;

Helme- Riidaja küla kergliiklustee;

• iseseisvat treenimist võimaldavate sportimisalade loomine välikeskkonda, sh.

välitrenažöörid , uute mänguväljakute rajamine ja olemasolevate parendamine ja

uuendamine; Tõrva terviseradade arendamine; Discgolfi radade arendamine.

Moodustunud uue omavalitsusüksuse Tõrva valla territooriumil kehtivad käesoleval

ajal nelja omavalitsuse üldplaneeringud:

- Hummuli valla üldplaneering, kehtestatud Hummuli Vallavolikogu

23.09.2009 otsusega nr 227;

- Põdrala valla üldplaneering, kehtestatud 30.11.2007 otsusega nr 24;

- Helme valla üldplaneering, kehtestatud 31.08.2009 määrusega nr 12;

- Tõrva linna üldplaneering, kehtestatud 01.02.2005 otsusega nr 4.

31

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

5. Üldplaneeringu lähteseisukohad

Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende

käsitlus on esitatud allpool.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna

kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel

ei esitata.

5.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,

raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine,

tänava kaitsevööndi laiendamine

Lennuamet: palume infot, kas Tõrva vallas on lennu- või kopteriväljasid ja nendega

seonduvaid kõrguspiiranguid.

• Maanteede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist

tulenevad kitsendused:

o Euroopa teedevõrgu maantee;

o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee;

o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus);

o avalikult kasutatav eratee;

o avaliku kasutuseta eratee;

o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed;

Esitada kihtidena erinevate teede register.

Maanteeamet: olete teada andnud soovist muuta osa teid riigiteedest kohalikeks teedeks –

palume anda ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva

osas.

• Üldplaneeringu joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei

esitata, üldplaneeringu tekstis (ja vajadusel joonisel) välja tuua vaid erisused, kui

täpsustatakse seaduses esitatud kaitsevööndit;

• kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtete määramine (arvestades

arengukavas esitatut), vajadusel erineva prioriteetsusklassiga teede määramine arvestades ka

maakonnaplaneeringus esitatut;

• valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh

parkimiskorralduse) üldiste põhimõtete määramine (vt ka allpool olev uuringuülesanne).

Üldplaneeringus esitada bussipeatused.

Külaseltsid: palume esitada oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii

ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad)

liikumiseks ning parkimise korraldamiseks.

Üldplaneeringu liikuvuse osa planeerimiseks teha allpool kirjeldatu alusel liikuvusuuring

ning selle tulemusest lähtuvalt kavandada üldplaneeringu lahendus.

Inimeste igapäevane liikuvus on üldistatult seotud (liikumis)vajaduste ja nõudluse täitmisega,

mis on omakorda seotud konkreetsete tegevuste ja nende asukohtadega. Liikuvuse ning

transpordikasutuse võimaluse analüüsimisel ja kavandamisel on seega oluline määratleda

32

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

inimest liikuma mõjutavad põhjused ning tegevuste paiknemine. Üldistatult on vaja

määratleda, kus ja millistel põhjustel inimesed käivad ning tagada juurdepääsuvõimalused

olulistele sihtkohtadele. Peamiselt on inimeste liikumised seotud töö, kooli ja igapäevaste

teenuste tarbimisega. Vähemal määral mõjutavad liikuvust muud põhjused. Arvestades

inimeste vajaduste varieeruvusega on vajalik käsitleda peamisi ühiskonnagruppide

eraldiseisvalt. Eelnevat silmas pidades on vajalik üldplaneeringu liikuvust ning transpordi

puudutavas osas käsitleda alljärgnevaid teemasid.

1. Teenuskeskuste ja nende tasandite määratlemine ning erinevate liikumisviiside planeeritud

teenindustasemete määramine teenuskeskustele juurdepääsu tagamisel. Planeeritavaid

teenindustasemeid peavad üldplaneeringus iseloomustama optimaalsed näitajad, mille

puhul võib juurdepääsetavust keskustele saab pidada piisavaks. Teenindustasemete

väljatöötamine annab võimaluse hinnata olemasolevat olukorda, kavandada tegevusi

olukorra parandamiseks ning soovitava tulemuse saavutamiseks.

2. Võimaluse korral võiks üldplaneering sisaldada ka olemasoleva liikuvusmustri üldist

iseloomustust, sealhulgas ka kvantitatiivseid näitajaid (näiteks liikumisviiside kasutatavus

ja jagunemine) nii olemasoleva olukorra, kui ka kavandatava planeerimislahenduse jaoks

perspektiivperioodi lõpuks.

3. Üheks kõige olulisemaks liikuvusprobleemiks, mida peab üldplaneering käsitlema, on

erinevate liikumisviiside ajakulu jõudmiseks kodust sihtkohta, mis määrab olulisel määral

ühe või teise liikumisviisi konkurentsivõime.

4. Määratleda tänavate liigitus lähtuvalt nende funktsionaalsusest. Tänavate funktsiooni

määramisel tuleb lähtuda tänava põhifunktsioonidest ning tulevikus eeldatavatest

liiklusvoogudest. Tänavate liigutuse järgi on võimalik tänavaid rekonstrueerides ja

liikluskorraldust kujundades rakendada meetmeid, mis aitavad tänavaruumi ja liiklejate

käitumise viia vastavusse tänava funktsiooniga. Sealjuures on võimalik määratleda

tänavad ja piirkonnad, kus on vajalik liikluse rahustamine või hoopis eemale suunamine.

Samuti tuleb üldplaneeringus käsitleda liiklussõlmede põhimõttelist lahendust (eritasand

või samatasandiline, ringristmikud, reguleeritud ristmikud jms).

5. Üldplaneeringus tuleb määratleda sõidukite (nii mootorsõidukite kui jalgrataste)

parkimislahenduse põhimõtted, sealhulgas tasulise parkimise ala (kui see on otstarbekas),

parkimishoonete ja suuremate avaparklate asukohad, maht, põhimõtteline lahendus

(näiteks korruselisus jms) ja ligipääs neile.

6. Ühistranspordi puhul on lisaks sõiduajale vajalik määratleda bussipeatuste kaugus

elukohtades, väljumiste sagedust ning ühistranspordiühenduse olemasolu vajalikul ajal

keskusesse jõudmiseks ning hiljem koju tagasi pääsemiseks. Üldplaneering peab määrama

kindlaks ka tänavad, kus ühistranspordiliiklus on vajalik. Samuti määratakse

üldplaneeringus ühistransporditerminalide (sh raudteejaamad, sadamad jms) asukohad ja

neile ligipääsuvõimalused ning ühendatavuse nõuded teiste transpordiliikidega.

7. Jalgrattaliikluse puhul määratleda selle potentsiaalne ruumiline ulatus ja jalgrattakasutuse

soovitud kvaliteet, mida konkreetselt väljendab rattateede võrgustik ja selle elementide

lahendus. Jalg- ja jalgrattateede vajaduse määramine lähtuvalt asustusest ning

liikuvusvoogudest

8. Olulise liikuvus- ning liiklusmõjuga objektide määratlemine ja mõju ulatuse analüüs.

Käsitleda tuleb olulisi tööandjad või töökohtade kontsentratsioonikohti, õppeasutusi ning

kaubandus- ja teenindusasutusi ja muid võimalikke objekte, millel on planeeritava

omavalitsuse jaoks oluline liiklusmõju. Liikuvuse analüüsil tuleb määratleda peamised

liikumisvood seoses liikumisega kodu ja töökohtade, kooli ning kaubandus ja

teenindusasutuste vahel. Olulise liikuvusmõjuga objektide puhul on vajalik läbi viia

33

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

juurdepääsuvõimaluste analüüs määratlemaks, kas on tagatud erinevate liikumisviiside

kasutades juurdepääs lähtuvalt välja töötatud teenindustasemetest.

9. Peamised põhimõtted, tingimused ja lahendused liiklusohutuse tagamiseks, eelkõige

arvestades vähemakaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid) ning suurema riskiga

tänavaelemente (näiteks lasteasutuste lähedus jms).

5.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Määrata jäätmejäämade ja komposteerimisväljakute asukohad. Töö käigus analüüsida, mis on

mõistlik arv.

Keskkonnaamet: palume esitada omapoolne seisukoht, mida soovite seoses

jäätmekäitluskohtadega üldplaneeringus reguleerida.

5.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Peale kanda koostöös võrguvaldajatega tehnovõrguliinide põhivõrk, st peale ei ole vaja kanda

majaühendusi, kuid esitada võrgu osa, kuhu saab juurde liituda. Peale kanda ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad

kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale

kanda tuletõrje veevõtukohad.

Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus

OÜ Tõrva Veejõud):

palume esitada digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole

võrguettevõtjaga seotud, nt elektritootja); palume esitada teadaolev võrgu juurdeehituse ala

või kavandatud uued liinid; kui peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palume

esitada see; palume esitada üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui

võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad ressursid ja puuduolev vajadus.

Elektrilevi:

• kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise

tegemiseks?

• kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks

võrku?

• kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu

koostamiseks?

SW Energia OÜ, AS Ritsu - kaugkütteettevõtted: palume ettepanekuid

kaugküttepiirkondade määramiseks.

Päästeamet: palume esitada tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht.

5.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei planeerita.

5.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt

seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine

Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad.

34

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

5.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Elamu- ja töökohtade planeerimisel arvestada kahanevat rahvaarvu ja seni kehtivates

üldplaneeringutes esitatut.

Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua kõigis keskustes.

Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei mõjutaks

välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda.

Ehitustegevuse kavandamisel eelistada olemasolevate keskuste tihendamist ja laiendamist

mitte hajali ehitamist. Sotsiaalse taristu arendamisel lähtutakse arengukavast.

5.7. Supelranna ala määramine

Määrata supelrandade alad.

Olemasolevad supluskohad on Riiska ja Vanamõisa järve ääres.

5.8. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Väike-Emajõgi on lõigus Alamõisa külast kuni Võrtsjärveni suure üleujutusalaga

siseveekogu, millele tuleb märkida kõrgveepiir – kõrgveepiiri määramisel võtta aluseks

maakonnaplaneeringus esitatu, alluviaalsete muldade levik ja olemasolev kõrguslik info.

Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid ja käsitleda

kohalike võimalike üleujutuste temaatikat.

Põllumajandusamet, Maanteeamet: palume esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest ja

selle võimalikest põhjustest.

5.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi.

Tõrva linna haljasalade ja parkide, endiste maavaldade kaitsealuste parkide ja alleede,

klassifitseerimine, vastava kaardikihi tegemine (hoolduse jaoks – soovitakse mitu korda mida

hooldada).

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja

tiheduse osas rohevõrgustiku osas. Palume esitada infot riigimetsades projekteerivate

koosluste kohta.

Jahiseltsid: palume esitada oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas, sh ka loomaga

juhtunud liiklusõnnetuste piirkondade osas.

5.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Esitada kallasrajale pääsemise asukohad kõikidele suurematele veekogudele ja määrata

tingimused.

Külaseltsid: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks

saama.

5.11. Kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine

Esitada konkreetsetes asukohtades kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ja suurendamine,

vajadus on teada Väike-Emajõel Pikasillas, Tündre ja Riiska järve ääres, Õhne jõe ääres

Tõrva linna piires.

35

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

5.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused (nelja

objekti puhul kaaluda KOV tasandi kaitset).

Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks

objektideks?

5.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku

üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata 40 ja enama boniteedipunktiga mõistliku

suurusega põllumajandusmaad.

Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku alade ja kasutamistingimuste täpsustamisel

lähtuda maakonnaplaneeringust ja rohevõrgustiku planeerimisjuhendist ning kohalikest

vajadustest.

5.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste

määramine

Maardlate nimekiri on esitatud KSH VTK tabelis 3.1. Üldplaneeringus esitada maardlad

tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või kitsendused üksikobjektide

kaupa.

Maa-amet: palume esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada

maardlate andmekiht. Samuti palume esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada

maardlatele rekultiveerimistingimusi.

Keskkonnaamet: palume ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või

rekultiveerimiseks omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama.

5.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Töö käigus koostada muinsuskaitse eritingimused kaitsealuste objektide ning miljööalade (nii

kehtivates ÜP-des esitatu, kui töö käigus määratavad võimalikud alad) kohta, täpsustada

objektide nimekiri ja kaitse- ning kasutustingimused. Täpsustada muinsuskaitseala ja

vaadeldavuse ala Taagepera külas, Helme alevikus, Riidaja külas, Tõrva linnas.

Külaseltsid: palume esitada hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel

täiendusettepanekuid.

Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus.

5.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle

üldiste kasutustingimuste määramine

Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid.

Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad

kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud

jms). Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja

pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist

36

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu

elluviimiseks.

Külaseltsid: palume esitada, mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand.

Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus.

5.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse

juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja

haljastusnõuete määramine

Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel.

Töö käigus vaadata üle kehtivad detailplaneeringud (ligikaudu 50 tk) ning moodustada neist

vastav kaardikiht.

5.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus

määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Riigikaitselise otstarbega maa-alad määrata planeeringuga.

Kaitseministeerium: palume esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade

kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud.

Siseministeerium: palume esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade

kohta ja võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud.

Kaitseliit, jahiseltsid: kas ja missugune on laskepaikade vajadus? Puhke- ja virgestusalade

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Puhke- ja virgestusalad määrata planeeringuga. Väike-Emajõe turismiveetee kasutuse

laiendamine, puhkemajanduslike tegevuste arendamine Vanamõisa, Koorküla-Valgjärve,

Riiska järvede ja Õhne jõe äärsel, Helme linnusevaremete turismi potentsiaali ära

kasutamine.

Külaseltsid: palume esitada oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid,

mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms).

5.19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või

tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie

tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine

Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Tõrva

linna ümbritseva võimaliku puhkemetsa kaitsetsooni määramine ja võimalike kitsenduste

määramine. Sama punkti all käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad.

Külaseltsid: palume esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi

suurusele ja raievanusele.

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada omapoolne nägemus kus oleksid

piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik

üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu

vähendamiseks langi suurust ja raievanust.

37

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

5.20. Müra normtasemete kategooriate määramine

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

• I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

• II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning

elamu maa-alad, rohealad;

• III kategooria – keskuse maa-alad;

• IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

• V kategooria – tootmise maa-alad;

• VI kategooria – liikluse maa-alad.

5.21. Krundi minimaalsuuruse määramine

Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega.

5.22. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu

koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Määrata planeeringu koostamisel.

5.23. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine

Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid

täpsustades.

5.24. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade

määramine

Määrata planeeringu koostamisel.

5.25. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Määrata planeeringu koostamisel.

Põllumajandusamet: palume esitada digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide

üksikobjektide ja alade kohta.

Maanteeamet: palume esitada ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude

veejuhtmetega.

5.26. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse

seadmise vajaduse märkimine

Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike

teede ja kergliiklusteede alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus.

5.27. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Esitada planeeringu koostamisel.

5.28. Üldplaneeringu vormistamine

Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega

määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering

38

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad

üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala

ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

Töö esitada gis-formaadis, võimaldada selle sidumine Evald-süsteemiga (Tõrva vald kasutab

Evald-süsteemi).

Üldplaneeringu joonised (lubatud on võimalik kihtide kombineerimine töö koostamise

käigus) – määrata töö käigus:

1. Maakasutusplaan, teed ja liikluskorraldus (sh tehniline taristu);

2. Rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad;

3. Suuremate asulate maakasutus- ja ehitustingimuste plaan

39

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja

eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu

6.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja

eeldatavad mõjuallikad

KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures

üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4

käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese

tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele,

populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja

õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut

jäätmetekke võimaluste kohta.

PlanS § 80 lõige 2 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse sisu järgmiselt:

„keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse

keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega

eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele,

piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku

alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldplaneeringus käsitletavatest

valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega

seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus (alade

juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja

väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle

tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). Keskkonnamõju strateegilise

hindamise olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused,

mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese

tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata

võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on

lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on

võimalikud mõjuallikad:

• maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad,

puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid);

• maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;

• ÜP-ga määratavad tehnorajatised;

• ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, jääkreostusalad ja -objektid jms, mis võivad

mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;

• rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, kaitsealused loodusobjektid jms,

mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;

• kavandatavad riigikaitselise otstarbega maa-alad.

Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid:

40

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Looduskeskkond

- loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms;

- kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad;

- roheline võrgustik;

- muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt);

- väärtuslikud maastikud.

Kultuuriline keskkond:

- piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand;

- miljööväärtuslikud alad;

- kultuurimälestised;

- pärandkultuuriobjektid.

Sotsiaalne keskkond:

- inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, üleujutusohust,

välisõhu seisundist ja mürast);

- tööhõive ja töökohtade kättesaadavus;

- teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja

rekreatsioonivõimalused jms).

Majanduslik keskkond:

- põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad;

- maaparandussüsteemid;

- metsandus;

- tööstuslik tootmine ja väiketootmine;

- turism (sh kultuuripärandiga seotud);

- teenindussektor;

- taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja

ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000

loodusaladele ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge

kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH

aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne

üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja

töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

Kuigi Tõrva valla piir ühtib kaguosas Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiriga, siis

koostatava üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks

kaasneda oluline keskkonnamõju Läti Vabariigile, seega ei ole vajalik läbi viia piiriülest

mõjuhindamist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus peaksid ilmnema aga asjaolud, mis

võivad kaasa tuua olulist keskkonnamõju teise riigi keskkonnale, siis teatatakse sellest

Keskkonnaministeeriumit, kes informeerib sellest Läti Vabariiki.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida tuleb töö

käigus hinnata.

41

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

6.2. KSH sisu

Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel

tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel

hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et

tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada

tasakaalustatud ruumiline areng. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise abil tahetakse

jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete

protsessidega, samuti Valga maakonna, Tõrva valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste

arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne

(positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule

keskkonnale.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest

(üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid

mõjusid.

Vajadusel pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn

objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang

sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste

täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus.

KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne

(negatiivne) või soodne (positiivne) mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa

mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala

tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

42

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille

alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus;

2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;

3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) hindamismetoodika kirjeldus;

5) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud

keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid

keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse

võetud (vastavusanalüüs);

6) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja

pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele

ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele,

populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile,

kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste

kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest

lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate

loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega);

7) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe

hinnang;

8) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta;

9) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

koostamisel;

10) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud

meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;

11) KSH kokkuvõte;

12) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad;

13) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende

arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.

KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse

§ 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste

väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle

algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv.

6.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus

KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii

keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka

hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on

üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel

püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab

üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised.

43

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Ptk 5.1. lähtuvalt tuleb üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele

planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele:

• Mõju looduskeskkonnale, sh mõju:

o pinna- ja põhjaveele;

o väärtuslikele maastikele;

o rohelisele võrgustikule;

o metsamaadele;

o maavaradele;

• Mõju looduslikult väärtuslike alade (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt)

terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, sh Natura 2000 aladele ja

kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, sh hinnang, kas planeeringulahendus tagab

eeldused inimsõbraliku, vananeva elanikkonna vajadustega arvestava ruumiliste

lahenduste väljaarendamiseks ning kas planeeringulahendusega on inimestele loodud

eeldused vajalike teenuste osutamiseks (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur,

puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms);

• Mõju inimese heaolule ja tervisele lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist,

üleujutusohust, välisõhu seisundist ja mürast, samuti liikluskorraldusest. Tõrva valla

üldplaneeringus ei ole vaja hinnata loodusliku kiirguse mõju inimese tervisele, kuna

Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel” ei nimeta Tõrva valda kõrgendatud radooniriskiga maa-

alade loetelus.

• Mõju ettevõtluskeskkonnale, (sh põllumajanduslik tootmine, metsandus, tööstuslik

tootmine, turism jt) ning taristu ja töökohtade kättesaadavusele;

• Mõju kultuuripärandile, pärandkultuurile, sh võttes arvesse üldplaneeringule

koostatud muinsuskaitse eritingimusi. Samuti mõju miljööväärtuslikele aladele.

• Mõju tehiskeskkonnale ja taristule (sh teed, elektri- ja sidevõrgud, soojamajandus,

veevarustus- ja kanalisatsioon, riigikaitselised vajadused jmt).

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja

välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab valla üldplaneering täita teistes

strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil

hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide

täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:

✓ kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;

✓ kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;

✓ kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude

spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda

paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse planeeringulahenduse mõju

eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa.

44

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Mõjude hindamisel kasutati muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid,

analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike

andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis

võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise).

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt)

erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused,

konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite

kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt.

Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt

detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu

pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH

käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid

oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei

viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse

olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire-

ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse

juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017)

(http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf).

Tõrva valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga

kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse

üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse

juhendmaterjalis "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis” (2017).

45

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

7. Koostöö ja kaasamine

Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib

mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud (tabel 7.1). Lisaks kaasatakse

asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning

planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 7.1.

Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja

asutused

Huvigrupp Asutus / isik

Naaberomavalitsused

Mulgi vald

Viljandi vald

Elva vald

Otepää vald

Valga vald

Ministeeriumid

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaameti

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei-ja piirivalveamet

46

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Põllumajandusamet

Terviseamet

Tehnilise järelevalve amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Mulgi Kultuuri Instituut

Mulgimaa Arenduskoda

Äriühingud ja ettevõtted

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Elering AS

Telia Eesti AS

OÜ Tõrva Veejõud

SW Energia OÜ

AS Ritsu

Kogukonnad

MTÜ Taagepera Külaselts

MTÜ Ala Külaselts

MTÜ Ala Külaselts

MTÜ Karjatnurme

MTÜ Ritsu Külaselts

MTÜ Helme Selts

MTÜ Kalme Külaselts

MTÜ Soontaga külaselts

MTÜ Põdrala Külade Ühendus

MTÜ Pikasilla-Purtsi külaselts

MTÜ Jeti küla

Helme jahiselts

Tõrva jahiselts

Riidaja jahiselts

MTÜ Rulli kütid

Hummuli jahiselts

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

MTÜ Eesti Erametsaliit

47

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Soov olla kaasatud

… lisanduvad töö käigus

Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise

protsessi ajal täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada.

Planeeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd külaseltsidega ja korraldada ümarlauad

ettevõtjatega.

Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning

maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse

info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik

kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks.

Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Tõrva Teataja ja Lõuna-

Eesti Postimees. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse

kõik teated, uudised, vajalik info Tõrva valla veebilehel https://torva.kovtp.ee/uldinfo.

48

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

8. Protsessi eeldatav ajakava

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1.

Tabel 7.1. Eeldatav ajakava

Jrk

nr Tegevus Tööde teostamise aeg

1 PlanS § 80 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine Oktoober - detsember

2018

2

PlanS § 81. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse (VTK) kohta (koos planeeringu lähteseisukohtadega)

ettepanekute küsimine

Detsember 2018 –

jaanuar 2019

3 Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel ÜP

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamine Veebruar 2019

4 ÜP hankemenetlus Veebruar – märts 2019

6 ÜP esmase eskiisi koostamine ja esitamine tellijale koos ÜP KSH

aruande esialgse verisooniga Aprill - juuli 2019

7 ÜP eskiislahenduse ja KSH aruande esialgse versiooni

avalikustamine August – september 2019

8

PlanS § 76. kohane koostöö ÜP esmase eskiisi põhjal ja

planeerimislahenduse kokkupanek, KSH aruande eelnõu

koostamine

September 2019 -

jaanuar 2020

9 PlanS § 82. kohane ÜP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek Veebruar – märts 2020

10

Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele

põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende

esitamine

Märts – aprill 2020

11

PlanS § 83. kohase avaliku arutelu korraldamine, sh avaliku

väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikute avaliku

arutelu toimumisest teavitamine ja avalik arutelu

Aprill – mai 2020

12 PlanS § 84. kohane ÜP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste

alusel Mai 2020

13 PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine;

esitamine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks Mai – juuli 2020

14

PlanS § 86. kohane vastu võtmine vallavolikogu poolt. Selle

etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp, kuid jätkub veel ÜP

menetlus

August 2020

15 PlanS § 87. kohane üldplaneeringu avalik väljapanek koos eelneva

teavitamisega

September – oktoober

2020

16 PlanS § 88. kohane avalik arutelu (korraldatakse 45 päeva jooksul

pärast avaliku väljapaneku lõppemist) Detsember 2020

49

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

9. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled

Teave DP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 10.1.

Tabel 10.1. DP protsessi osapooled (seisuga august, 2018).

ÜP koostamise

konsultant

ÜP koostamise

korraldaja

ÜP kehtestaja KSH läbiviija

Selgub hanke

käigus Tõrva Vallavalitsus

Tõrva

Vallavolikogu

Selgub hanke

käigus

50

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

9.1. KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus.

51

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

52

Tõrva valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu.

Olulisemad kasutatud materjal

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister, seisuga 01.10.2018)

2. Kultuurimälestiste riiklik register

3. Maa-ameti kaardirakendus, 2018.

4. Põhjavee kaitstuse kaart, 2018. Kättesaadav: https://veeveeb.envir.ee/vesi/

5. Tõrva valla arengukava. Tõrva valla profiil. Analüütiline koond olukorrast, 2018.

6. Valga maakonnaplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

7. Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2015;

Helme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021;

Tõrva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027; Põdrala

valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027.

8. Üleriigiline planeering Eesti 2030+, 2013. Kättesaadav:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eest

i2030.pdf