Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

NARVA KESKRAAMATUKOGU

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Narva 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 19

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 31

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 32

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Aruandeaastal olid olulisemateks sündmusteks Eesti Raamatu Aasta tegevustes osalemine,

Kreenholmi raamatukogu taasavamine, raamatukogu kodulehe uuendamine, uute

täiskasvanuhariduse koolituste käivitamine ning positiivne rahastusotsus hoone

energiatõhususe projektile.

Narva Keskraamatukogu liitus Eesti Raamatu Aasta üle-eestiliste algatustega, tugevdades oma

rolli eesti keele ja kirjanduse väärtustajana mitmekeelses keskkonnas. 28. märtsil 2025 taasavati

Kreenholmi raamatukogu renoveeritud ruumides Narva Rahvaste Majas, millega tagati teenuse

järjepidevus ja säilitati raamatukoguvõrk linnas. Koduleht migreeriti Joomla 3 platvormilt

Joomla 6 platvormile, mis parandas info kättesaadavust ja teenuste nähtavust.

Sügisel käivitati täiskasvanutele suunatud digioskuste ja tehisintellekti koolitused, mille

rühmad täitusid kiiresti ning millega kaasati uusi kasutajaid. 30. oktoobril 2025 tegi Riigi

Tugiteenuste Keskus positiivse rahastusotsuse projektile „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva

Keskraamatukogu hoone energiatõhususe parandamine“. Projekti kogumaksumus on kuni 4

399 022 eurot, millest 2 608 620 eurot moodustab toetus. Projekt loob eeldused hoone

rekonstrueerimiseks aastatel 2025–2028 ning parandab teeninduskeskkonna kvaliteeti ja

energiatõhusust.

Narva Keskraamatukogu aitas korraldada XIII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ESTO 2025

üritusi Narvas 28.-29.06.2025.

Aasta lõpus pälvis Narva Keskraamatukogu Ida-Virumaa Haridusgalal tunnustuse „Aasta

Hariduse Sõber“ finalistina, mis kinnitab raamatukogu rolli piirkondliku hariduspartnerina.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

2025. aastal tähistas Narva Keskraamatukogu Eesti Raamatu Aastat koostöös Narva linna

kultuuri- ja haridusasutuste ning partneritega. Korraldati näitusi: Eesti Kirjandusmuuseumi

näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid“, „Meie kogu pärlid“, Soome-ugri raamatunäitus

"Pühakiri soome-ugri rahvaste keeltes", ajakirja Eesti Naine näitus „Eesti naise sajand“. Lisaks

korraldati eesti kirjanduse päeva sündmusi, lugemisaktsioone ja annetuskampaaniaid.

Tegevustega pöörati tähelepanu riiklike tähtpäevade olulisusele ning kutsuti kogukonda neid

ühiselt tähistama ja mõtestama.

Raamatukogu tegevustes olid kesksel kohal kohtumised kirjanike ja loovinimestega ning

raamatuesitlused, mis kasvatasid huvi eesti autorite loomingu vastu ja tõid raamatukokku uusi

sihtrühmi. Laste ja noorte lugemisharjumusi toetati erinevate kaasavate formaatidega,

sealhulgas lugemisöö, kirjandusliku aardejahi, tähestikumängu ning kohtumistega

lastekirjanikega.

Raamatukogu korraldas sündmusi, mis tõid kokku eri loomevaldkondade esindajaid ja sidusid

kirjanduse teiste kunstiliikidega. Nende hulka kuulus illustratsiooninäitus „Uus lugu“ ning

Narvaga seotud luuletaja Helmi Vint Sägi luuleraamatu „Mälestused luules“ esitlus, mis toimus

väljaspool raamatukogu ruume laeval Caroline. Raamatukogust väljapoole suunatud erinevad

loengud ja tegevused laiendasid kultuurisündmuste toimumispaiku. Nende ettevõtmiste

4

tulemusel suurenes külastajate teadlikkus eesti kirjandusest, kasvas kogukonna osalus ning

tugevnes raamatukogu roll ja nähtavus tähtsa kultuurikeskusena.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

2025. aasta märtsis taasavati Kreenholmi raamatukogu uuel aadressil Kreenholmi 25 Narva

Rahvaste Maja renoveeritud ruumides. Uuendusena loodi Kreenholmi raamatukogusse

kaugtööruum, mis laiendas teenuste valikut ja vastas kogukonna vajadustele. Suvekuudel

korrastati kogud ning muudeti kasutajasõbralikumaks.

2025. aasta juunis liitus Narva Keskraamatukogu Erasmus+ konsortsiumiga. Konsortsiumis

osalemine loob võimalused töötajate õpiränneteks, töövarjutamiseks välisriikides ning

välisekspertide kaasamiseks. See toetab personali professionaalset arengut ja teenuste

kvaliteedi tõstmist.

Aasta lõpus alustati 3D-skaneerimise töötubadega, millega laiendati olemasolevaid 3D-

printimise võimalusi ning loodi eeldused 3D-disaini alaste koolituste arendamiseks. Samal

perioodil algasid ka tehisintellekti kasutamise koolitused, mis toetavad digipädevuste arengut

ja vastavad kogukonna kasvavale huvile uute tehnoloogiate vastu. Nende tegevuste tulemusel

mitmekesistus koolituspakkumine ning raamatukokku kaasati uusi sihtrühmi.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti vastavalt Narva Keskraamatukogu arengukava 2025

tegevuskavale. Kõik planeeritud tegevused viidi ellu ning raamatukogu tegutses kinnitatud

eelarve piires. Olulisi täitmata eesmärke ei olnud.

Tulemusena tagati teenuste järjepidevus ja arendustegevuste elluviimine, tugevnes

raamatukogu roll kogukonna kultuuri- ja hariduskeskusena ning loodi kindel alus edasiseks

arenguks.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Üle-eestiline raamatukogude rahulolu-uuringu kohaselt oli Narva linna rahuloluindeks 9,73.

Kasutajad hindavad kõrgelt personali professionaalsust, teenuste kvaliteeti ja mitmekeelset

kogude valikut. Positiivselt tuuakse esile digiteenused ja mitmekesised üritused.

Arendusvajadustena märgitakse e-kataloogi ja veebikeskkonna edasiarendamist ning

ruumilahenduste parendamist. Kõrge rahuloluindeks kinnitab raamatukogu tugevat positsiooni

kogukonnas.

5

2 Juhtimine ja personal

Tabel 1. Üldandmed

Narva 1.

Elanike

arv

2.1 Registri-

koodiga

raamatukogude

arv

2.2

Keskraamatu-

kogude arv

2.3

Haruraamatu-

kogude arv

2.4 Ränd-

raamatukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenindus-

punktide arv

2024 52949 1 1 2 0 3 1

2025 51086 1 1 2 0 3 1

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

2025. aastal ühendati Energia raamatukoguga Laste Loomemajas tegutsenud Narva

Keskraamatukogu lastekirjanduse teeninduspunkt; teeninduspunkti aadress jäi samaks.

Narva Keskraamatukogu raamatukogude võrk 2025. aastal:

• Narva Keskraamatukogu peamaja, aadressil Malmi 8;

• Kreenholmi raamatukogu, aadressil Kreenholmi 25;

• Energia raamatukogu, aadressil Partisani 2.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Narva Keskraamatukogu nõukogu koosneb viiest liikmest: Narva Linnavolikogu esindajast,

kahest kultuuri- ja haridusasutuste partnerite esindajast, ERR ajakirjanikust ning pikaajalisest

ja teenekast raamatukogu lugejast. Nõukogu tegevuse kaudu tagatakse raamatukogu

strateegiliste otsuste läbimõeldus ja kooskõla linna arengusuundadega ning kinnitatakse

olulisemad dokumendid ja muudatused.

Aruandeaastal arutati ja kooskõlastati põhimääruse muudatused seoses Energia ja Kreenholmi

raamatukogu uute aadressidega ning Energia raamatukogu tööaja muutmisega kulude

optimeerimise eesmärgil. Samuti käsitleti hankekorra projekti ning täiendati videojälgimise

seadmete kasutamise korda seoses turvakaamerate paigaldamisega Kreenholmi raamatukogus.

Nõukogu toetas raamatukogu arengusuundi ja aitas kaasa organisatsiooni positiivse kuvandi

kujundamisele linnas. Aruandeaastal toimus üks nõukogu koosolek.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Narva Keskraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava perioodiks 2021–2026, mis on

kättesaadav raamatukogu kodulehel:

https://narvalib.ee/images/docs/Narva_Keskraamatukogu_Arengukava_2021-2026.pdf

Arengukava täitmist analüüsitakse iga-aastaselt ning tegevuskava täitmise aruanne esitatakse

Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale. Aruandeaastal arengukava ei uuendatud.

Aruandeaastal alustati uue arengukava koostamist perioodiks 2027–2032, kuna kehtiva

arengukava tähtaeg lõpeb 2026. aastal. Uue arengukava koostamine ei tulene üksnes uutest

arenguvajadustest, vaid on seotud strateegilise planeerimistsükli lõppemisega ning vajadusega

määratleda järgmise perioodi eesmärgid ja tegevussuunad.

6

Raamatukogu arenguvajadused on kajastatud Narva linna arengukavas 2035

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/0202/3018/Lisa_Arengukava2035.pdf), eelkõige

seoses avalike hoonete energiatõhususe tõstmise, kestliku linnakeskkonna kujundamise,

kogukondade kaasamise ja elukestva õppe toetamisega. Narva Keskraamatukogu hoone

energiatõhususe parandamise projekt on osa linna strateegilisest eesmärgist vähendada

energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet ning kaasajastada avalikku taristut.

Narva kultuuristrateegia 2030 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/6201/9086/Narva%20

kultuuristrateegia%202030Lisa.pdf) kohaselt on linnas prioriteediks mitmekülgne, aktiivne ja

kaasav kultuurielu, kogukondlikkus, uuenduslikkus ning rahvusvaheline avatus. Raamatukogu

tegevus toetab neid eesmärke, pakkudes ligipääsu kultuurile ja teadmistele, toetades loovust,

kultuuripärandi hoidmist, kogukondlikku kaasatust ning rahvusvahelist koostööd.

Samuti on raamatukogu tegevus kooskõlas Narva noorsootöö arengukava 2021–2026

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/1202/1010/lisa.pdf#) põhimõtetega, mille kohaselt

tuleb noortele tagada mitmekesised ja kvaliteetsed arenguvõimalused ning toetada noorte

osalust ja eneseteostust. Raamatukogu panustab noorte lugemisoskuse, digipädevuste ja

loovuse arendamisse ning teeb koostööd linna noortevaldkonna partneritega.

Raamatukogu on kaasatud KOV-i arengudokumentide elluviimisse ja ajakohastamisse koostöös

Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnaga, esitades oma arenguvajadused ja ettepanekud ning

osaledes aruteludes ja kooskõlastusprotsessides. Seeläbi on tagatud raamatukogu arengukava

kooskõla linna strateegiliste dokumentidega ning raamatukogu roll Narva kultuuri-, haridus- ja

kogukonnaelu arendamisel.

2.2 Eelarve

Tabel 2. Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga 31.12.24 € Seisuga 31.12.25 € Muutus %

Tulud kokku 999,33 878,04 -12,14%

Kulud kokku* 970,30 849,49 -12,69%

Tööjõukulu** 792,46 741,07 -6,48%

Komplekteerimiskulu 109,17 101,27 -7,24%

sh KOV-lt 19,4 19,4 0,00%

sh riigilt 89,47 81,89 -8,47%

sh KuM-ilt 89,47 81,89 -8,47%

Investeeringukulu*** 0 0

sh KOV-ilt 0 0

sh riigilt 0 0

sh KuM-ilt 0 0

Infotehnoloogiakulu 10,03 4,80 -52,14%

*Kulud kokku ei võrdu alumiste kuluridade summaga

**Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest

personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega.

***Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid

reguleerivatest dokumentidest.

Aruandeaastal olid Narva Keskraamatukogu tulud kokku 878,04 tuhat eurot.

7

Tööjõukulud vähenesid võrreldes eelneva aastaga 6,49%, moodustades 741,07 tuhat eurot

(2024. aastal 792,46 tuhat eurot). Vähenemine on seotud töökorralduslike muudatuste ja kulude

optimeerimisega.

Komplekteerimiskulud vähenesid 7,23%, moodustades 101,27 tuhat eurot (2024. aastal 109,17

tuhat eurot). Sealhulgas kohaliku omavalitsuse toetus jäi samale tasemele (19,4 tuhat eurot),

riigieelarveline toetus vähenes 8,47%, moodustades 81,89 tuhat eurot.

Investeeringukulusid aruandeaastal ei olnud.

Infotehnoloogiakulud vähenesid 52,14%, moodustades 4,80 tuhat eurot (2024. aastal 10,03

tuhat eurot), mis tulenes varasemate aastate suuremate IT-soetuste puudumisest aruandeaastal.

Kokkuvõttes püsis raamatukogu eelarve tasakaalus ning tegevus toimus kinnitatud eelarve

piires. Kulude vähenemine mitmes valdkonnas näitab ressursside sihipärast ja säästlikku

kasutamist.

2.2.1 Raamatukogu projektid

Tabel 3. Narva Keskraamatukogu projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Lauamängude klubi Narva linn 01.01.2025 –

31.12.2025

300,00 300,00 lõpetatud

Peretund Narva

Keskraamatukogus

Narva linn 01.01.2025 –

31.12.2025

1000,00 1000,00 lõpetatud

Eesti kirjanikud Narva! Eesti

Kultuurkapital

06.01.2025 –

29.03.2026

800,00 960,00 teostamisel

Suvi, raamat, jäätis! USA saatkond

Eestis

01.06.2025 –

31.08.2025

887,67 887,67 lõpetatud

Tule veeta nutikas

vaheaeg Narva

Keskraamatukogus!

Eesti

Kultuurkapital

01.10.2025 –

28.10.2025

500,00 600,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10024GR0062

USA saatkond 01.10.2024 -

30.11.2025

47040,00 47040,00 lõpetatud

USA Grant Award

Number

SEN10025GR0007

USA saatkond 01.10.2025 -

30.11.2026

21700,00 21700,00 teostamisel

Aruandeaastal viidi ellu ning jätkati mitmeid kohaliku ja rahvusvahelise rahastusega projekte,

mis toetasid raamatukogu arengusuundi ning laiendasid sihtrühmade kaasamist.

Narva linna toetusel toimunud projektid „Lauamängude klubi“ ja „Peretund Narva

Keskraamatukogus“ suurendasid kogukonna osalust ja tugevdasid raamatukogu rolli

peresõbraliku kohtumispaigana. Regulaarsete tegevuste tulemusel kasvas külastajate aktiivsus

ning suurenes korduvkülastuste arv. Nendes projektides osales kokku 1191 inimest.

Eesti Kultuurkapitali toetusel algatatud projekt „Eesti kirjanikud Narva!“ tutvustas kohalikele

elanikele eesti kirjanikke ja nende loomingut, suurendas huvi eestikeelse kirjanduse vastu ning

toetas selle laiemat väärtustamist Narvas; projekt jätkub 2026. aastal. Koolivaheaegadel

toimunud projektid „Suvi, raamat, jäätis!“ ja „Tule veeta nutikas vaheaeg Narva

8

Keskraamatukogus!“ pakkusid lastele ja noortele sisukat ning arendavat ajaveetmist, aidates

säilitada lugemishuvi ka õppetöövälisel ajal. Nendes tegevustes osales kokku 745 noort.

USA saatkonna toetatud projektid olid strateegilise tähtsusega, võimaldades laiendada haridus-

ja teavitusprogramme ning tugevdada rahvusvahelist koostööd. Ameerika keskuse tegevustes

(vestlusklubid, töötoad, koolitused jm) osales 2025. aastal 4803 inimest. Aruandeaastal viidi

USA saatkonna toetusel ellu projekt grantlepingu nr SEN10024GR0062 alusel; järgmine

projektiperiood viiakse ellu uue grantlepingu nr SEN10025GR0007 raames 2026. aastal.

Raamatukogu osaleb projektides koostööpartnerina: Erasmus - Akrediteeritud asutuste

õpirändeprojektid täiskasvanuhariduses (KA121-ADU) 2025-1-EE01-KA121-ADU-

000328467 ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse projekti "Olgina rahvamaja rekunstrueerimine ja

arendamine kogukonnakeskuseks" eluviimisse kaastaud organisatsioonina (3D

printerite teenuste väljaarendamisel).

Kokku osales raamatukogu projektitegevustes 6739 inimest. Projektid suurendasid teenuste

mitmekesisust, toetasid lugemisharjumuste kujundamist, kogukonna kaasamist ja

rahvusvahelist koostööd ning tugevdasid raamatukogu rolli kaasaegse ja avatud

kogukonnakeskusena.

2.3 Personal

Tabel 4. Töötajate arv

Töötajate arv Täidetud töökohtade arv

(FTE)

44 41,05

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Aruandeaastal olulisi muudatusi personali korralduses ei toimunud. Koosseisus ega

töökorralduses struktuurseid muudatusi ei tehtud ning koondamisi ei olnud. Aruandeaasta

jooksul lõpetas raamatukogus töötamise kuus töötajat. Kolm töötajat lahkusid omal soovil,

tuues põhjuseks raamatukogu palga mittekonkurentsivõimelisuse. Veel kolm töötajat lahkusid

poolte kokkuleppel: üks elukoha vahetuse tõttu, teine seoses õppima asumisega Tartu Ülikoolis

ning kolmas asus tööle oma erialal.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Aruandeaastal keskendusid töötajad õpingute jätkamisele ja erialase pädevuse arendamisele;

raamatukoguhoidja kutse omistamist ega ülikoolikraadi omandamist aruandeperioodil ei

toimunud.

2025. aastal jätkas üks raamatukoguhoidja Tartu Ülikoolis magistriõpinguid psühholoogia

erialal ning Ameerika Keskuse koordinaator jätkas magistriõpinguid Tartu Ülikooli Narva

Kolledžis inglise keele õpetaja erialal. Lisaks õppis üks töötaja Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuses multimeedia nooremspetsialisti erialal.

Õpingud panustavad töötajate professionaalse pädevuse arendamisse ning toetavad

raamatukogu teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse järjepidevat tõstmist.

9

2.3.3 Täienduskoolitused

Tabel 5. Narva Keskraamatukogu töötajate läbitud koolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 3

Digi- ja meediapädevused 2

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1

Klienditeenindus 2

Kogude kujundamine ja haldamine 1

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 0

Kultuur ja kirjandus 5

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Meeskonnatöö ja koostööoskused 2

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

1

Teenuste pakkumine ja arendus 1

Terviseedendus, liikumisharrastus 2

Eesti keele kursused 8

Aruandeaastal olid koolituste fookuses juhtimine ja projektijuhtimine, digi- ja

meediapädevused, kultuur ja kirjandus, klienditeenindus, meeskonnatöö, ligipääsetavuse

tagamine, andmekaitse, teenuste arendus ning eesti keele oskus. Juhtimis- ja strateegilise

planeerimise alased koolitused (sh projektijuhtimine ja protsesside juhtimine) suurendasid

võimekust kavandada ja ellu viia arendusprojekte ning parandada töökorraldust. Digi- ja

meediapädevuse koolitused (sh tehisintellekti ja valeinfo teemad) toetasid uute tehnoloogiate

teadlikku rakendamist ning kasutajate diginõustamist.

Kultuuri- ja kirjanduskonverentsid ning erialased seminarid aitasid hoida teadmisi ajakohasena

ja pakkusid sisulist tuge raamatukogu programmide arendamisel. Täiskasvanuhariduse,

klienditeeninduse ja ligipääsetavuse koolitused toetasid kliendisõbralikumat teenindust ja

kogukonna mitmekesiste vajaduste paremat mõistmist. Omandatud teadmisi ja oskusi

rakendatakse igapäevases juhtimises, teenuste arendamises, projektide elluviimisel, kasutajate

nõustamisel ning kogukonnale suunatud koolituste ja sündmuste korraldamisel. Täiendõpe on

tugevdanud raamatukogu rolli professionaalse, uuendusmeelse ja kogukonnakeskse kultuuri- ja

haridusasutusena.

Raamatukogu üheks väljakutseks on koolitusvõimaluste piiratus, kuna eelarves ei ole ette

nähtud eraldi vahendeid täiendkoolituseks. Piiratud rahastuse tõttu tuleb koolituste valikul teha

kaalutletud otsuseid ning töötajate osalemine tasulistel koolitustel on võimaluste piires piiratud.

Suurema rahalise toe korral oleks võimalik suunata töötajaid enamatele ja sisuliselt laiemat

arengut toetavatele koolitustele. Raamatukogu töötajatele korraldati õppepäev

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusse.

Aruandeaastal kasutati aktiivselt tasuta koolitusvõimalusi, mida pakkusid Eesti

Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva

Täiskasvanute Kool ja teised koostööpartnerid.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Narva Keskraamatukogu tegutseb kolmes asukohas: peahoones pindalaga 3367,5 m²,

Kreenholmi raamatukogus pindalaga 383,2 m² ning Energia raamatukogus koos Narva Laste

Loomemaja lastekirjanduse teeninduspunktiga pindalaga 141,4 m².

2025. aasta veebruaris kolis Kreenholmi raamatukogu Narva Rahvaste Maja soklikorruse

renoveeritud ruumidesse. Uued ruumid on kaasaegsed ja ligipääsetavad, varustatud

ventilatsioonisüsteemi, nüüdisaegse valgustuse ning invatõstukiga. Raamatukogus on kaks

teenindussaali, lasteala, arvutitöökohad, kaugtööruum ning mitmefunktsionaalsed alad

sündmuste ja tegevuste läbiviimiseks. Kolimise kogumaksumus oli 9758,78 eurot.

Narva Keskraamatukogu peahoone vajab põhjalikku uuendamist ning mitmed hoone osad,

sealhulgas katus, eeldavad lähiaastatel kapitaalremonti. 30. oktoobril 2025 tegi Riigi

Tugiteenuste Keskus positiivse rahastusotsuse projektile „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva

Keskraamatukogu hoone energiatõhususe parandamine“. Projekti eesmärk on parandada hoone

energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet ning tagada

kaasaegne sisekeskkond. Projekti elluviimine on kavandatud aastateks 2026–2028.

Aruandeaastal alustati ruumiprogrammi ettevalmistamist ning viidi läbi hoone energiaaudit ja

ehitise tehniline audit kogumaksumusega 8215 eurot.

Aruandeaastal tagati hoonete korrashoid ning tehti vajalikud tehnilised täiendused: paigaldati

täiendavad automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmed, lifti päästefunktsioon ning

radoonidetektorid peahoones ja Kreenholmi raamatukogus. Hoonete ja ruumide

majandamiskulud moodustasid 74 993,71 eurot, inventari majanduskulud 2266,70 eurot ning

remondikulud 327,72 eurot.

Siseruumides uuendati töö- ja teeninduskeskkonda: vahetati riiuleid ja töölaudu, loodi

lugemispesasid, täiendati õppeklassi tehnilist varustust ning soetati ürituste läbiviimiseks

juhtmevaba mikrofonisüsteem. Külastajate mugavuse suurendamiseks paigaldati fuajeesse

kohvi- ja snäkiautomaat. Osa mööblist ja inventarist saadi annetustena.

Peamisteks väljakutseteks jäävad peahoone renoveerimisvajadus ning tasuta parkimiskohtade

vähesus.

3.2 Ligipääsetavus

Narva Keskraamatukogu tagab erivajadustega inimestele võimaluse kasutada

raamatukoguteenuseid võrdsetel alustel. Liikumisraskustega külastajatele on loodud täiendavad

lahendused teenuste kasutamiseks.

Ratastoolikasutajatele on tagatud ligipääs Narva Keskraamatukogu ning Energia ja Kreenholmi

raamatukogude ruumidesse. Külastajate jaoks on olemas kaldteed, tasuta invaparkimiskohad

ning liikumispuudega inimestele kohandatud tualettruumid.

11

3.2.1 Ligipääs raamatukogu ruumidele ja teenustele

Tabel 6. Ligipääsetavuse aspektide nimekiri

Ligipääsetavuse aspektid Jah/ei

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate

võimaluste ning ruumide kohta

Jah

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta Jah

Mitmes

raamatukogus?

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 3

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud

liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

3

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma

kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse

3

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 3

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud

parkimisvõimalus

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit 0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 3

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 2

Muu (nimetada)

Aruandeaastal oli ligipääs raamatukogu ruumidele ja teenustele tagatud kõigis kolmes

teeninduskohas. Ratastoolikasutajatele, piiratud liikumisvõimega külastajatele ja lapsevankriga

peredele on tagatud iseseisev juurdepääs nii hoonetesse kui ka siseruumidesse. Kõigis

teeninduskohtades on olemas nõuetele vastavad invatualetid ning parkimisvõimalus.

Raamatukogu pakub regulaarset koduteenindust ning lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordi

graafikutega. Vähemalt üks nädalavahetuse päev on avatud kahes raamatukogus.

Raamatukogu kodulehel on avaldatud teave erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste

ning Pimedate Raamatukogu teenuste kohta.

3.2.2 Koduteenindus

Tabel 7. Koduteeninduse teenused

Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate arv

Väljaannete laenutus 439 19

Kasutajakoolitus 5 1

Digipädevuste alane nõustamine 7 1

Abi igapäevastes toimingutes 3 1

Aruandeaastal osutati koduteeninduse raames kokku 454 teenust. Valdava osa moodustas

väljaannete laenutus (439 laenutuskorda 19 kasutajale), mis näitab teenuse keskset rolli

lugemisvara kättesaadavuse tagamisel neile, kes ei saa raamatukogu iseseisvalt külastada.

12

Lisaks osutati kasutajakoolitust viiel ja digipädevuste alast nõustamist seitsmel korral; mõlemat

teenust kasutas üks inimene. Igapäevastes toimingutes osutati abi kolmel korral ühele

kasutajale.

Koduteenindus on suunatud väikesele sihtrühmale, kuid tagab järjepideva ligipääsu

raamatukoguteenustele ning toetab sotsiaalset kaasatust ja elukestvat õppimist.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Tabel 8. Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Üritused koolidele raamatukogus 97 1999

Programm „Raamatukogu kooli“ 19 355

Raamatukogutunnid lasteaedadele 29 554

Teenus „Raamatukogu kotis“ lasteaedadele 11 220

Kirjanduslikud kohtumised Teenekate õpetajate seltsile 3 77

Kirjanduslikud kohtumised kohvikus Valge kõrvits „Kirjanduslik neljapäev“ 3 69

Praktika korraldamine Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õppijatele 21 63

Virtuaalüritused sotsiaalasutuste elanikele 37 2960

Kontaktüritused Narva Linna sotsiaalasutustele 44 614

Raamatulaenutus Narva Hooldekodu elanikele 12 416

Loengud ja töötoad Narva-Jõesuu Rahvamajade külastajatele 16 342

Loeng Sillamäe raamatukogu külastajatele 1 21

Loengud ja töötoad Hopneri majas Tallinnas 3 318

Loengud ja töötoad Tallinna Ikoonimuuseumis 3 121

Loengud Tallinna Rahvaste Muuseumis 1 38

Narva Haigla avaüritus „Rinnapiimapäev“ 1 määramata

Aruandeaastal osutati teistele asutustele kokku 301 teenust, milles osales vähemalt 8167

inimest (Narva Haigla avaürituse „Rinnapiimapäev“ toimus avatud formaadis haigla hoovis

ning osalejate arv ei olnud täpselt arvestatav, kuna külastajad liikusid üritusalal vabalt ning

tegevustes osales mitu partnerit). Teenused hõlmasid haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda

ning näitavad raamatukogu laiapõhjalist koostööd erinevate partneritega.

Suurima mahu moodustasid haridusasutustele suunatud tegevused (156 teenust, 3128 osalejat),

sealhulgas kooliüritused, programm „Raamatukogu kooli“ ning lasteaedadele mõeldud

raamatukogutunnid ja teenus „Raamatukogu kotis“. Aruandeaastal avaldas eriti positiivset

mõju programm „Raamatukogu kooli“, mille raames viidi tegevused otse koolidesse,

võimaldades osaleda ka neil õpilastel, kes ise raamatukokku ei jõua. See suurendas tellitud

tundide arvu ning Narva koolid kasutasid aktiivselt võimalust korraldada raamatukogutunde

eesti keeles. Tegevus tugevdas raamatukogu rolli järjepideva hariduspartnerina ning toetas

lugemisharjumuse ja infooskuse arendamist.

Osalejate arvu põhjal avaldasid suurimat mõju sotsiaal- ja tervishoiuasutustele suunatud

teenused (vähemalt 3990 osalejat), sealhulgas virtuaalüritused, mis võimaldasid kaasata

märkimisväärse hulga osalejaid. Kontaktüritused ja raamatu laenutus hooldekodu elanikele

toetasid kultuurilise ja sotsiaalse ligipääsu tagamist sihtrühmadele, kellel on piiratud

võimalused raamatukogu külastada.

Loengud, töötoad ja kirjanduslikud kohtumised erinevates linnades ja kultuuriasutustes

laiendasid raamatukogu tegevusulatust ning tugevdasid koostöövõrgustikku.

13

Kokkuvõttes näitab teenuste maht ja osalejate arv, et Narva Keskraamatukogu on aktiivne

hariduspartner, sotsiaalse kaasatuse toetaja ning kultuurielu edendaja nii Narvas kui ka laiemalt

piirkonnas.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogu pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Tabel 9. Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0

Raamatukogusüsteem RIKS 3

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 1

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu 1

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 3

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 2

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 1

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt

koosolekuteks)

1

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks) 0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, blogide loomiseks) 0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 3

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 3

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat 3

Raamatukogus saab värviliselt printida 0

Muud teenused (nimetada)

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Aruandeaastal oli infotehnoloogia arendustegevuse fookuses teenuste digitaliseerimine,

digipädevuste arendamine ning tehnoloogiliste lahenduste ajakohastamine.

Oluliseks sammuks oli raamatukogu kodulehe uuendamine Joomla 6 platvormile, mille

eesmärk oli parandada info kättesaadavust, kasutusmugavust ja teenuste nähtavust. Uuendatud

veebikeskkond toetab paremini kasutajate iseteenindust ning tugevdab raamatukogu rolli

kaasaegse digiteenuse pakkujana.

Aasta lõpus alustati 3D-skaneerimise töötubadega, mis täiendavad olemasolevat 3D-printimise

võimekust ning loovad aluse 3D-disaini koolituste arendamiseks. See laiendab raamatukogu

tehnoloogiapõhiseid teenuseid ning toetab loovuse ja digioskuste arengut. Samuti pöörati

tähelepanu tehisintellekti ja digivahendite teadlikule rakendamisele. Töötajate koolitused

tehisintellekti ning valeinfo teemadel suurendasid valmisolekut kasutada uusi tehnoloogilisi

lahendusi tööprotsesside tõhustamisel ning kasutajate diginõustamisel.

14

Lisaks uuendati infotehnoloogilist taristut: postiserveris võeti kasutusele uus tarkvara,

Kreenholmi raamatukogus paigaldati uus arvutivõrk ja videovalvesüsteem. Kõikides

tööarvutites asendati andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas süsteemide töökiirust ja

töökindlust. Narva Keskraamatukogu peahoone saal varustati uue multimeediatehnikaga, mis

parandab ürituste ja koolituste tehnilist kvaliteeti ning läbiviimise võimalusi.

Täiendati ka andmete kogumise ja analüüsi oskusi (RAJU keskkonna statistika koolitus), mis

parendab aruandluse kvaliteeti ja toetab juhtimisotsuste tegemist.

Infotehnoloogilised arendused suurendasid teenuste kättesaadavust, tõhustasid tööprotsesse,

parandasid süsteemide töökindlust ning laiendasid raamatukogu rolli digipädevuse arendajana

kogukonnas.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Narva Keskraamatukogus on kasutusel mitmed iseteeninduslahendused, sealhulgas e-kataloog,

laenutustähtaja reserveerimine ja pikendamine veebikeskkonnas, e-posti teavitused ning

teavikute väljastamine ja tagastamine raamatukapi kaudu.

E-kataloog on kättesaadav raamatukogu kodulehe kaudu ning aruandeaastal tehti selles 1371

otsingut. Veebipõhised pikendused ja teavitused toetavad kasutajate iseseisvat asjaajamist ning

vähendavad teeninduskoormust kohapeal.

Raamatukapi teenus pakub registreeritud lugejatele paindlikku võimalust teavikute

kättesaamiseks väljaspool tavapärast teenindusaega. Aruandeaastal laenutati raamatukapi

kaudu 320 teavikut ning vormistati 260 tellimust. Teenus suurendab kasutusmugavust ja

parandab ligipääsu raamatukogu kogudele.

Iseteeninduslahenduste kasutus on stabiilne ning toetab raamatukogu eesmärki pakkuda

paindlikke ja ajasäästlikke teenuseid, võimaldades personalil keskenduda sisulisele

nõustamisele ja arendustegevustele.

15

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Narva Keskraamatukogul on kehtivad ja avalikustatud komplekteerimise põhimõtted, mis on

kooskõlas rahvaraamatukogude tegevust reguleerivate õigusaktide, Narva Keskraamatukogu

arengukava ning teeninduspiirkonna vajadustega. Põhimõtted on kättesaadavad raamatukogu

veebilehel.

Teavikute soetamisel kasutatakse riigieelarvelist toetust vastavalt kultuuriministri 09.01.2015

määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“.

Toetuse kasutamisel lähtutakse määruse lisas sätestatud põhimõtetest, soetades kirjandust ja

kultuuriperioodikat ning teostades järelkomplekteerimist, arvestades teeninduspiirkonna

lugejate sihtrühmade vajadusi ja eripära.

Komplekteerimine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis põhineb:

• laenutus- ja kasutusstatistika analüüsil;

• teeninduspiirkonna elanike keelelisel ja vanuseliselt koosseisul;

• haridusasutuste ja koostööpartnerite tagasisidel;

• riiklike prioriteetide arvestamisel (sh eestikeelsele õppele üleminek);

• olemasolevatel eelarvelistel võimalustel.

2025. aastal lisandus kogudesse kokku 16 872 arvestusühikut, millest 5 846 moodustasid ostud

ning 11 026 muu juurdetulek (sh annetused, üleandmised ja asendused). Juurdetuleku struktuur

kajastab nii sihipärast komplekteerimist ostude kaudu kui ka kogude sisest ümberkorraldamist

ja annetuste kaasamist.

Komplekteerimispõhimõtteid ei uuendata kindla ajagraafiku alusel, vaid neid vaadatakse üle

jooksvalt ning vajadusel ajakohastatakse vastavalt muutuvatele kasutusvajadustele,

õigusruumile ja rahastamistingimustele.

Aruandeaastal pöörati komplekteerimisel suuremat tähelepanu eestikeelsele kirjandusele ning

õppe- ja keeleõpet toetavatele väljaannetele, mis tulenes suurenenud nõudlusest seoses

eestikeelsele õppele üleminekuga.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Seisuga 01.01.2025 oli Narva Keskraamatukogu kogude maht 288 668 arvestusühikut ning

seisuga 31.12.2025 260 931 arvestusühikut. Kogude vähenemine on seotud ulatusliku

mahakandmisega, mille käigus eemaldati füüsiliselt kulunud ning sisuliselt aegunud teavikud

ning korrastati kogusid struktuursete ümberkorralduste käigus.

2025. aastal registreeriti kokku 380 138 laenutust (sh pikendused). Kogude ringlusnäitaja, mis

arvutatakse laenutuste arvu ja kogude aasta lõpu mahu suhtena, oli 1,46 ehk iga kogusse kuuluv

arvestusühik laenutati keskmiselt 1,46 korda aastas. Ringlus üle ühe näitab, et kogud on

aktiivses kasutuses ning komplekteerimine vastab kasutajate tegelikele vajadustele.

Mahakandmise tulemusel vähenes kogude maht, kuid paranes kogude ajakohasus ja

kasutatavus, mis omakorda toetab ringlusnäitaja püsimist stabiilsel tasemel.

16

Kogude kujundamisel arvestatakse erinevate sihtrühmade vajadustega: lapsed ja noored,

täiskasvanud õppijad, eakad ning mitmekeelne elanikkond. Statistika näitab jätkuvat nõudlust

nii eestikeelse kui ka venekeelse kirjanduse järele, samuti ilu- ja laste ilukirjanduse aktiivset

kasutamist.

Kokkuvõttes kinnitab ringlusnäitaja 1,46, et Narva Keskraamatukogu kogud on sihipäraselt

kujundatud ning vastavad peamiste lugejarühmade ootustele.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Aruandeaastal lisandus Narva Keskraamatukogu kogudesse kokku 16 872 arvestusühikut.

Tabel 10. Juurdetulek liigiti

Teaviku laad Juurdetulek kokku

Raamatud 16 346

Ajakirjad 69

Ajalehed 11

Auvised 97

Elektroonilised teavikud 1

Muud teavikud 348

Kokku 16 872

Narva linna elanike arv oli 2025. aastal 51 086 ning hangitud teavikute arv elaniku kohta

moodustas 0,33. Tegemist on ametliku statistilise näitajaga, mis arvestab kogu aasta

juurdetulekut.

Juurdetuleku struktuuris moodustasid ostud 5 846 arvestusühikut ning muu juurdetulek 11 026

arvestusühikut. Viimase hulgas oli oluline osa – 9 602 eksemplari – seotud Kreenholmi

raamatukogu kogu ümberpaigutamisega. Tegemist oli kogude sisese ümberkorraldusega, mis

ei suurendanud Narva linna kogude mahtu tervikuna, vaid muutis nende paiknemist

raamatukoguvõrgus.

Kui statistilisest juurdekasvust lahutada üleandmised, oli tegelik uute teavikute lisandumine

linnas 7 270 arvestusühikut ehk 0,14 teavikut elaniku kohta. See näitaja kajastab sisulist kogude

kasvu (ostud, annetused ja asendused) ilma struktuurseid ümberpaigutusi arvesse võtmata.

Komplekteerimine oli suunatud eelkõige eestikeelsele kirjandusele, õppe- ja keeleõpet

toetavatele väljaannetele ning suure nõudlusega ilu- ja lastekirjandusele. Arvestati

teeninduspiirkonna mitmekeelset koosseisu ja kasutusstatistikat. Aasta jooksul toimunud

kogude korrastamine ja mahakandmised parandasid kogude kvaliteeti ja kasutatavust,

vähendades aegunud ning vähekasutatavate teavikute osakaalu.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Rahvaraamatukogude statistika andmetel lisandus 2025. aastal Narva Keskraamatukogu

kogudesse 69 ajakirja ja 11 ajalehte. Perioodika soetamiseks kulus kokku 22 461,51 eurot.

Võrreldes eelmise aastaga vähenes perioodika maht: ajakirjade arv 2,8% ja ajalehtede arv

47,6%, kuna mitmed väljaanded lõpetasid ilmumise. Komplekteerimisel lähtuti

17

kasutusstatistikast, lugejate huvist ning teeninduspiirkonna keelelisest eripärast. Lugejate seas

on jätkuvalt populaarsed üle-eestilised ajalehed ning kirjandus- ja kunstiajakirjad.

Teeninduspiirkonna keelelist eripära arvestades asendati osa venekeelseid perioodilisi

väljaandeid sarnaste inglise-, saksa- ja soomekeelsete väljaannetega.

Aasta lõpu seisuga oli kogus 2 018 ajakirja aastakäiku ja 321 ajalehe aastakäiku, mis tagab

järjepideva ligipääsu varasematele väljaannetele ning toetab õppimist ja enesetäiendamist.

Lisaks paberväljaannetele on kasutajatele tagatud ligipääs digiväljaannetele ja andmebaasidele,

sealhulgas Äripäev, Delfi, Postimees ja Õhtuleht. Samuti soetati aastane ligipääs Eesti

õigusaktide elektroonilisele andmebaasile Estlex ning RUP-i ja Äripäeva teabevaradele.

Digitaalsete ressursside kasutamine tasakaalustab paberväljaannete mahu vähenemist ning

toetab ajakohase ja usaldusväärse info kättesaadavust.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Aruande aastal lisandus kogudesse 97 auvist, 1 elektrooniline teavik ning 348 muud teavikut.

Muude väljaannete komplekteerimine oli suunatud kogude mitmekesistamisele ning erinevate

sihtrühmade vajaduste arvestamisele.

Auviste valikul lähtuti eelkõige hariduslikust ja kultuurilisest väärtusest ning

kasutuspotentsiaalist. Elektrooniliste teavikute lisandumine oli tagasihoidlik, kuid toetab

kogude ajakohastamist ja digitaalsete õppematerjalide kättesaadavust.

Muud väljaanded täiendavad traditsioonilist trükikogu ning võimaldavad pakkuda

mitmekesisemat sisu nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Komplekteerimisel arvestati

nõudlust ning olemasoleva kogu tasakaalu.

Kokkuvõttes toetab muude väljaannete komplekteerimine raamatukogu eesmärki pakkuda

sisuliselt mitmekesist ja eri vorme hõlmavat teabekogu.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Aruande aastal jätkati esemete kogu täiendamist vastavalt kasutajate huvile ja raamatukogu

programmide vajadustele. Tähelepanu pöörati eelkõige õues kasutatavatele mängudele, mille

vastu oli juba eelmisel aastal suur huvi. Nende kasutus püsis aktiivne nii individuaalsel

laenutamisel kui ka raamatukogu üritustel.

Samuti täiendati lauamängude valikut, sh soetati arendavaid mänge lauamänguklubi tegevuste

toetamiseks. Mängude kasutamine soodustab põlvkondadevahelist suhtlust, koostööoskuste

arengut ning pakub peredele ja noortele sisukat ajaveetmise võimalust.

Esemete komplekteerimine oli sihipärane ning lähtus reaalsest kasutusvajadusest. Soetatud

esemed toetavad raamatukogu kogukondlikku rolli ning mitmekesistavad teenuste valikut.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

2025. aastal lisandus Narva Keskraamatukogu kogudesse statistika kohaselt kokku 16 872

teavikut. Sellest 9 602 eksemplari moodustas kogude sisene üleandmine seoses Kreenholmi

raamatukogu kogu ümberkorraldamisega. Kuna tegemist oli struktuurse ümberpaigutamisega,

on sisulise juurdekasvu hindamisel vajalik eristada tegelikku uute teavikute lisandumist linnas.

18

Kui statistilisest juurdekasvust lahutada üleandmised, oli tegelik uute teavikute lisandumine

7 270 eksemplari (16 872 – 9 602 = 7 270). Sellest annetustena lisandus 1 266 teavikut, mis

moodustas 17,41% tegelikust juurdekasvust.

Annetustena lisandusid peamiselt ilu- ja teabekirjandus, samuti üksikjuhtudel erialased ja

kultuuriväljaanded. Annetuste vastuvõtmisel lähtuti kehtivatest komplekteerimispõhimõtetest:

hinnati teavikute sisulist väärtust, vastavust teeninduspiirkonna sihtrühmade vajadustele,

eksemplaride seisukorda ning dubleerimise põhjendatust. Kõiki pakutud teavikuid kogusse

vastu ei võetud; sisuliselt aegunud, füüsiliselt kahjustatud või kogusse sobimatud väljaanded

jäeti vastu võtmata.

Annetused võimaldasid täiendada kogusid paindlikult ning reageerida lugejate huvidele. Samas

on kogude strateegilise ja tasakaalustatud kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega

sihipärane komplekteerimine ostude kaudu. 2025. aastal moodustasid annetused arvestatava osa

tegelikust juurdekasvust ning toetasid kogude sisulist arengut.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Raamatukogu kogude inventuur viiakse läbi vastavalt kehtivale korrale kas kogu- või

osainventuurina, lähtudes töökorralduslikust vajadusest. Inventuuri eesmärk on kontrollida

kogude olemasolu ning tagada andmete vastavus tegelikule seisule. Viimane täielik inventuur

toimus enam kui kümme aastat tagasi ning 2025. aastal inventuuri ei korraldatud. Raamatukogu

esitas Narva Linnavalitsusele taotluse inventuuri läbiviimiseks vajalike vahendite eraldamiseks

2026. aastal ning loodab inventuuri teostada esimesel võimalusel pärast rahastamisotsuse

saamist.

Teavikute mahakandmine toimub vastavalt kogude kujundamise põhimõtetele ning selle

aluseks on füüsiline kulumine, sisuline aegumine, dubleerivad eksemplarid, pikaajaline vähene

kasutus ning kogude korrastamise vajadus. 2025. aastal kanti maha 44 604 arvestusühikut.

Mahakandmise suur maht oli seotud eeskätt Kreenholmi raamatukogu kogude

ümberkorraldamise ja korrastamisega, mille käigus hinnati kogude ajakohasust, eemaldati

aegunud ja vähekasutatavad väljaanded ning korrastati dubleerivad eksemplarid. Kogude

korrastamine oli vajalik seoses raamatukogu töö ümberkorraldamise ja ruumiliste

muudatustega.

Kogude maht seisuga aasta alguses oli 288 668 arvestusühikut. Aasta jooksul lisandus

kogudesse 16 872 arvestusühikut ning aasta lõpu seisuga oli kogude maht 260 931

arvestusühikut. Kogude vähenemine aruandeaastal kajastab sihipärast ja ulatuslikku

korrastamist, mille eesmärk oli parandada kogude kvaliteeti, ajakohasust ja kasutatavust.

Lisaks mahakandmisele teostatakse raamatukogus järjepidevalt teavikute parandamis- ja

hooldustöid, et pikendada väljaannete kasutusiga ja säilitada kogude kvaliteeti. 2025. aastal

parandati 282 raamatut ning uuendati Kreenholmi raamatukogu kogude vahekaarte (50 tk).

Samuti korraldati kolm köitmistöötuba ning kujundati tagasisideraamat. Parandamis- ja

hooldustööd aitavad vähendada enneaegset mahakandmist ning toetavad kogude kestlikku

kasutamist.

19

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Aruandeaastal osales Narva Keskraamatukogu üle-eestilises raamatukogude rahulolu-

uuringus. Narva linnas oli rahuloluindeks 9,73, mis näitab kasutajate väga kõrget rahulolu

raamatukoguteenusega.

Tagasiside põhjal hinnatakse enim sõbralikku ja professionaalset teenindust, mitmekesist ja

mitmekeelset kogu ning kaasaegseid digiteenuseid. Samuti peetakse raamatukogu oluliseks

kogukonna- ja kultuurikeskuseks.

Lisaks üleriigilisele uuringule kogub raamatukogu tagasisidet jooksvalt mitmel viisil.

Raamatukogus on kasutusel tagasisideraamat, mille sissekandeid analüüsitakse regulaarselt.

Tagasisidet kogutakse ka raamatukogu kodulehe kaudu ning toimunud koolituste järel nii

töötajatelt kui ka külastajatelt. See võimaldab hinnata koolituste kvaliteeti ja vastavust

sihtrühmade ootustele.

Arendusettepanekud puudutasid eelkõige elektroonilise kataloogi ja veebikeskkonna

edasiarendamist, kogude laiendamist teatud valdkondades ning ruumilahenduste täiustamist.

Kogutud tagasisidet kasutatakse teenuste arendamisel, komplekteerimisotsuste tegemisel ning

järgmise perioodi tegevuste planeerimisel.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Aruandeaastal osales Narva Keskraamatukogu üle-eestilises raamatukogude rahulolu-uuringus.

Narva Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,73, mis viitab väga kõrgele kasutajate rahulolule.

Tekstiliste vastuste põhjal hinnatakse kõrgelt raamatukogu personali professionaalsust ja

sõbralikkust, teeninduse kvaliteeti ning mitmekesist ja mitmekeelset kogu. Positiivselt on esile

toodud ka digiteenuste toimivus ning raamatukogu roll kogukonna- ja kultuurikeskusena.

Arendusettepanekud puudutasid eelkõige veebikeskkonna ja e-kataloogi kasutusmugavuse

parandamist, kogude täiendamist teatud valdkondades ning ruumilahenduste täiustamist.

Tulemusi kasutatakse teenuste arendamisel ja järgmise perioodi tegevuste planeerimisel.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Narva Keskraamatukogu tagab külastajatele juurdepääsu avalikule teabele ning riigi- ja

kohaliku omavalitsuse e-teenustele AIP-arvutite kaudu. Arvuteid kasutatakse aktiivselt e-riigi

teenuste (nt digiallkirjastamine, maksudeklaratsioonid, toetuste taotlused), internetipanga, e-

posti ning erinevate taotluste esitamiseks.

Aruandeaastal uuendati tööarvutite andmekandjad SSD-seadmetega, mis parandas arvutite

töökiirust ja töökindlust. Uusi AIP-arvuteid ei hangitud.

Peamiseks väljakutseks on kasutajate digioskuste ebaühtlane tase, mistõttu vajavad paljud

külastajad individuaalset juhendamist. Teenuse arendamisel pööratakse tähelepanu kasutajate

nõustamisele ning seadmete ajakohasuse tagamisele.

20

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Aruandeaastal tehti mitmeid muudatusi teeninduskorralduses ja teenuste arendamisel, et

parandada teenuste kättesaadavust ja tööprotsesside tõhusust.

Oluliseks muudatuseks oli Kreenholmi raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse. Uus asukoht

Kreenholmi linnaosa keskmes, kesklinnale lähemal, on külastajatele paremini ligipääsetav ning

suurendanud teenuste nähtavust ja kasutusmugavust.

Teeninduskorralduses suurenes töötajate rotatsioon erinevate osakondade ja

haruraamatukogude vahel. Rotatsioon võimaldab paindlikumalt korraldada tööd, tagada

teeninduse järjepidevuse ning arendada töötajate mitmekülgseid pädevusi.

Teenuste arendamisel ajakohastati raamatukogu kodulehte, mis parandas info leitavust ning

toetas kasutajate iseseisvat teenuste kasutamist. Jätkuvalt arendati iseteenindusvõimalusi, sh

teavikute reserveerimist ja pikendamist e-kataloogis ning raamatukapi teenust, mis võimaldab

teavikuid kätte saada väljaspool tavapärast teenindusaega.

Muudatused teeninduskorralduses ja e-teenustes suurendasid teenuste paindlikkust, parandasid

ligipääsu ning toetasid raamatukogu rolli kaasaegse ja kasutajasõbraliku kogukonnakeskusena.

5.3.3 Lugejad

Tabel 11. Lugejate arvud

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

9013 9103 + 90

Aruandeaastal kasvas registreeritud lugejate arv võrreldes eelneva aastaga. Kui 2024. aastal oli

lugejaid 9013, siis 2025. aastal 9103, mis tähendab kasvu 90 lugeja võrra.

Lugejate arvu suurenemine viitab raamatukogu jätkuvale olulisusele kogukonnas ning teenuste

stabiilsele nõudlusele. Kasv on seotud teenuste mitmekesistamise, aktiivse koostööga

haridusasutustega ning parema ligipääsuga teenustele, sh Kreenholmi raamatukogu uue

asukoha ja iseteenindusvõimaluste arendamisega.

5.3.4 Külastused

Tabel 12. Külastuste arvud

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus (+-)

104583 100927 -3656

Aruandeaastal registreeriti 100 927 külastust, mis on võrreldes 2024. aastaga 3 656 külastuse

võrra vähem (2024. aastal 104 583 külastust). Külastuste arvu vähenemist mõjutas muu hulgas

Kreenholmi raamatukogu kolimine, mille tõttu töötas raamatukogu umbes kolm kuud piiratud

mahus – avatud oli vaid väike teeninduspunkt ning osa teenuseid ei olnud ajutiselt

kättesaadavad.

Külastuste arvu muutust tuleb hinnata ka laiemas demograafilises kontekstis. Narva linna

elanike arv on viimastel aastatel järjepidevalt vähenenud ning 2024. ja 2025. aasta vahel

21

vähenes elanike arv 836 inimese võrra. Vähenenud elanikkond mõjutab paratamatult ka

raamatukogu potentsiaalset külastajaskonda.

Samas püsib külastuste koguarv jätkuvalt kõrgel tasemel, mis näitab, et raamatukogu teenused

on kogukonna jaoks jätkuvalt olulised ja aktiivses kasutuses. Teenuste mitmekesistamine,

koostöö haridus- ja sotsiaalasutustega ning digiteenuste arendamine aitavad hoida

kasutusaktiivsust ka muutuvates demograafilistes tingimustes.

5.3.5 Laenutused

Tabel 13. Laenutuste arvud

Laenutused 2024 Laenutused 2025 Muutus (+-)

352529 380138

(sh 43096 kohallaenutusi, 120067 pikendusi)

+27609

Aruandeaastal registreeriti kokku 380 138 laenutust, mis on võrreldes 2024. aastaga 27 609

laenutuse võrra enam (2024. aastal 352 529 laenutust).

2025. aasta laenutuste koguarv sisaldab 43 096 kohallaenutust ja 120 067 pikendust.

Pikenduste suur osakaal on seotud mitme teguriga. Kreenholmi raamatukogu ruumide

remondi ajal olid teavikud pikemaajaliselt lugejate käes, kuna kogu ei olnud ajutiselt täielikult

kättesaadav. Samuti mõjutab pikenduste arvu koostöö partnerasutustega (nt Narva linna

hooldekodu, koolid ja lasteaiad), kes laenutavad korraga suuremaid koguseid teavikuid ning

pikendavad neid vastavalt õppe- või tegevusperioodidele.

Laenutuste arvu kasv näitab kogude head kasutatavust ning raamatukogu teenuste jätkuvat

nõudlust nii individuaalsete lugejate kui ka asutuste tasandil.

5.3.6 MIRKO teenus

Narva Keskraamatukogu liitus üle-riigilise laenutusplatvormiga MIRKO 2022. aastal, et

laiendada lugejate ligipääsu teavikutele üle Eesti ning pakkuda paindlikumat laenutusteenust.

2025. aastal tehti MIRKO vahendusel kokku 385 toimingut, sh 235 laenutust ja 150 pikendust.

Kõige enam telliti eesti kirjandust ning eesti keelde tõlgitud ilukirjandust. See näitab selgelt

eestikeelse kirjanduse kasvavat nõudlust ning toetab üleminekut eestikeelsele õppele ja

lugemisharjumuse tugevdamist eesti keeles.

Võrreldes 2024. aastaga on MIRKO teenuse kasutamine suurenenud. Kui 2024. aastal oli

teenuse kasutus tagasihoidlikum ning peamiselt seotud üksikute tellimustega, siis 2025. aastal

on näha kasutuse stabiliseerumist ja teadlikumat tellimiskäitumist. Pikenduste suur osakaal

(150) viitab sellele, et tellitud teavikuid loetakse põhjalikumalt ning huvi nende vastu on püsiv.

Tellitud raamatud täiendavad raamatukogu põhikogu, võimaldades lugejatel saada kiiremini

kätte teavikuid, mida mujal ei leidu. Teenus aitab tasakaalustada kogude optimeerimise mõju

ning toetab Narva Keskraamatukogu rolli üleriigilise raamatukoguvõrgu aktiivse partnerina.

Hinnanguliselt võib MIRKO kasutuse kasv osaliselt kompenseerida füüsiliste külastuste

vähenemist, pakkudes lugejatele alternatiivseid võimalusi teavikute kättesaamiseks. Teenus on

oluline eeskätt motiveeritud ja sihipärase lugemishuviga kasutajatele.

22

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Seoses üle-eestilise laenutusplatvormi MIRKO käivitamisega 2022. aastal on RVL teenuse

kasutus vähenenud. MIRKO võimaldab lugejatel tellida teavikuid otse teistest

raamatukogudest, mis on muutnud traditsioonilise RVL teenuse vähem vajalikuks. Samuti on

paranenud lugejate oskus kasutada e-katalooge ja andmebaase, mis võimaldab vajalikke

teavikuid kiiremini leida ja tellida.

2025. aastal Narva Keskraamatukogu RVL teenust ei kasutanud. Teenuse vajadus on sisuliselt

asendunud MIRKO platvormi kaudu toimuvate tellimustega.

5.3.8 Infopäringud

Tabel 14. Infopäringute arvud

Päringud 2024 Päringud 2025 Muutus (+-)

2256 1098 -1058

2025. aastal registreeriti Narva Keskraamatukogus 1098 infopäringut, 2024. aastal oli vastav

näitaja 2256. Muutus võrreldes eelmise aastaga on –1058 päringut.

Infopäringute arvu vähenemist võib selgitada mitme teguriga. Kasutajad on õppinud iseseisvalt

paremini kasutama riigi e-teenuseid ja erinevaid inforessursse, mis vähendab vajadust pöörduda

raamatukogu poole lihtsamate teemapäringutega. Samuti on kasvanud oskus kasutada

e-katalooge ja digikeskkondi.

Samas näitab päringute sisuline analüüs, et raamatukogu kasutatakse eelkõige teadmiste

süvendamise ja praktilise eluinfo leidmise keskusena. Ligikaudu 95% päringutest moodustavad

teemapäringud, mis eeldavad põhjalikku selgitavat vastust, mitte üksiku fakti leidmist.

Kõige suurema osakaalu moodustavad tervise, toitumise ja vaimse heaolu teemad. Kasutajad

otsivad infot haiguste, ennetuse, elustiili ja eneseabi kohta, mis kinnitab raamatukogu rolli

kogukonna usaldusväärse terviseinfo vahendajana. Märkimisväärne osa päringutest puudutab

ajalugu ja kultuuri, sh Narva kohalikku ajalugu, mis tugevdab raamatukogu rolli kogukonna

mäluasutusena.

Oluline on ka psühholoogia ja enesearengu teemade kasvav huvi (stress, ärevus, motivatsioon,

suhted). Samuti esineb palju küsimusi laste kasvatuse, hariduse ja lastekirjanduse kohta, mis

viitab lapsevanemate ja haridusvaldkonna kasutajate aktiivsusele ning rõhutab raamatukogu

tähtsust õppimise toetajana.

Kokkuvõttes kinnitavad andmed, et Narva Keskraamatukogu ei ole kasutajate jaoks pelgalt

laenutuskoht, vaid praktiline teadmiskeskus ja kogukonna nõustav infoallikas. Infopäringute

temaatika suunab raamatukogu edaspidist arendustegevust tervise- ja heaoluteenuste, õppimise

ja uurimistöö toe ning lapsevanemate ja haridusvaldkonna sihipärase toetamise tugevdamisele,

samuti kohaliku ajaloo ja kogukonnategevuste nähtavuse suurendamisele.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

2025. aastal korraldas Narva Keskraamatukogu 37 virtuaalset „Lugemisringi“ kohtumist

erivajadustega inimestele koostöös AS-iga Hoolekandeteenused. Igal virtuaalkohtumisel osales

korraga keskmiselt 70–80 inimest. Koostöö on kestnud neli aastat.

23

„Lugemisringi“ raames loeti ja tutvustati lasteraamatuid, räägiti tähtpäevadest ja

loodusenähtustest. Virtuaalkohtumised võimaldavad vaimse tervise seisundi tõttu kinnistes

elamistingimustes viibivatel inimestel osaleda ühistegevuses ning säilitada suhtlusvõimalus.

Sihtrühmaks olid AS Hoolekandeteenuste kliendid.

Lisaks avaldati YouTube’i keskkonnas 19 videointervjuud ja -tutvustust, milles tutvustati

raamatuid ja kirjanikke. Nende sihtrühmaks oli laiem lugejaskond ning kirjandushuvilised nii

Narvast kui ka mujalt. Videod on järelvaadatavad ning nende vaatamiste üle peetakse statistikat

– 2025. aastal kogusid need kokku 2338 vaatamist.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☐ Muu (nimetada):

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Tabel 15. Laste ja noorte teeninduse statistika

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-d

2024

Külast-d

2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

3322 3286 -36 35725 32496 -3229 51034 44653 -6381

Laste- ja noorteteenindus 2025. aastal toimus jätkuvate demograafiliste muutuste ning laste ja

noorte lugemis- ja vabaajaharjumuste muutumise tingimustes. Rahvastikuregistri andmetel oli

01.01.2026 seisuga Narvas registreeritud 8130 last, mis on 364 last (4,29%) vähem kui

01.01.2025. Laste arvu vähenemine ning digitaalse meelelahutuse ja sotsiaalmeedia kasvav roll

mõjutasid lasteosakonna külastuste, laenutuste ja lugejate arvu.

Hoolimata nendest teguritest jätkas Narva Keskraamatukogu lasteosakond oma põhieesmärgi

täitmist - pakkuda lastele ja noortele kättesaadavat, turvalist ja arendavat keskkonda, mis toetab

nende kultuurilist, hariduslikku ja isiklikku arengut lugemise, teabe ning ühistegevuste kaudu.

Teenindus oli suunatud laiale vanuserühmale alates eelkooliealistest lastest kuni

põhikooliõpilaste ja noorteni. Töö korraldamisel kasutati terviklikku lähenemist, mis hõlmas

traditsioonilisi raamatukoguteenuseid, regulaarseid programme, projektitegevust ning koostööd

haridusasutustega.

Aruandeaastal keskendus lasteosakonna tegevus järgmistele valdkondadele:

• raamatukogu ja lugemise populariseerimine laste ja perede vaba aja sisustamisel;

• põlvkondadevahelise sidususe loomine;

• laste silmaringi avardamine kultuuriliste ja hariduslike ürituste kaudu;

• formaalhariduse toetamine koostöös koolide ja lasteaedadega;

24

• teenuste kättesaadavuse tagamine erinevatele sihtrühmadele, sh peredele ja

erivajadustega inimesele;

• projektipõhise tegevuse arendamine.

2025. aasta tegevused olid suurel määral seotud Eesti raamatu aastaga, mis mõjutas

programmide sisu ning rõhutas Eesti kirjanduse ja kultuuripärandi tutvustamist. Lastele ja

noortele korraldati ettelugemisi, töötubasid, kohtumisi kirjandustegelastega ning interaktiivseid

tegevusi, mis võimaldasid kirjandust tutvustada eakohasel ja kaasahaaraval viisil.

Koolivaheaegadel viidi läbi programme, mis keskendusid nii Eesti lastekirjanduse klassikale

kui ka kaasaegsetele autoritele. Üritusi täiendasid loov- ja praktilised tegevused, mis toetasid

materjali paremat mõistmist ning hoidsid huvi lugemise vastu.

Aruandeaastal toimisid järjepidevalt järgmised regulaarsed tegevusvormid:

• programm „Peretund Narva Keskraamatukogus“ - üks kord nädalas (v.a suvekuud);

• Lauamänguklubi teismelistele - üks kord nädalas kogu aasta vältel.

Nende tegevuste kaudu püsis raamatukogu laste ja perede jaoks tähendusrikka paigana. Lisaks

jätkas lasteosakonnas tegevust väikelaste mängutuba, mida kasutasid pered nii

raamatukogukülastuste ajal kui ka vaba aja veetmiseks.

Lasteosakond tegi aktiivset koostööd Narva haridusasutustega. Linnas tegutseb 10 koolieelset

lasteasutust, 10 kooli ja gümnaasiumi ning üks erakool. Koostöös õpetajatega koostati ühiseid

tegevuskavasid ning lõimiti raamatukogukülastused õppeprotsessi. Õppeaasta alguses edastati

õpetajatele teave lasteosakonna pakutavate ürituste ja teemade kohta, et võimaldada külastuste

planeerimist.

Narva lasteaedades jätkus projekt „Raamatukogu kotis“, mille eesmärk oli tutvustada lastele,

õpetajatele ja lapsevanematele lastekirjandust.

Lasteosakond tegi tihedat koostööd ka teiste raamatukogu osakondadega. Kirjanduslikke

kohtumisi korraldati lisaks raamatukogule ka kohvikus „Valge Kõrvits“ ning suveprogramm

viidi läbi koos laenutusosakonnaga.

Teavet ürituste kohta avaldati regulaarselt raamatukogu kodulehel ning Narva

Keskraamatukogu lasteosakonna lehel „Lastekas“ ning Facebookis.

Laste ja noorte teenindus oli 2025. aastal stabiilne ja jätkusuutlik ning näitas, et raamatukogu

on linna lastele ja peredele oluline koht õppimiseks ja kultuurielust osa saamiseks.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Aruandeaastal toimus laste- ja noortekirjanduse kogu täiendamine järjepidevalt ja sihipäraselt,

lähtudes kehtivatest komplekteerimispõhimõtetest ning laste ja noorte vanuselistest eripäradest.

Komplekteerimiseks analüüsiti laenutusstatistikat, jälgiti lugejate huve ja eelistusi, arvestati

õpetajate ja kasvatajate tagasisidet ning tehti koostööd haridusasutustega. Nii tagati paindlik ja

vajaduspõhine lähenemine kogu komplekteerimisel.

2025. aastal täienes lasteosakonna kogu 4436 infokandja võrra, neist 4165 olid raamatud. Kogu

täiendamisel pöörati tähelepanu nii uudiskirjandusele kui ka nõutud ja kulunud teavikute

25

asendamisele. Valikute tegemisel lähtuti laste ja noorte lugemishuvidest ning õppetööd

toetavatest vajadustest.

Kõik koguga seotud muudatused – uute teavikute lisamine, märksõnade ja annotatsioonide

täiendamine, bibliograafiliste kirjete korrigeerimine ning teavikute kustutamine – kajastati

õigeaegselt raamatukogusüsteemis RIKS koostöös komplekteerimis- ja lasteosakonna

töötajatega, tagades andmete ajakohasuse ja kasutajasõbralikkuse.

Lisaks raamatutele soetati aruandeaastal arendavaid mänge ja õuemänge, mis toetasid

perelugemise programme. Lugemist muudeti põnevamaks raamatutegelaste ja lugudega seotud

mänguasjade abil. Lapsevanemate tagasiside kinnitas, et sellised lahendused suurendavad laste

lugemishuvi ning muudavad lugemisprotsessi kaasavamaks ja motiveerivamaks.

Kokkuvõttes vastas laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine 2025. aastal sihtrühma

ootustele ning toetas raamatukogu rolli laste ja noorte lugemishuvi, õpioskuste ja kultuurilise

teadlikkuse kujundajana.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Aruandeaastal keskendus lasteosakond lugemisharjumuste kujundamisele ning lugemishuvi

hoidmisele eri vanuses laste ja noorte seas. Tegevused olid suunatud nii lugemisoskuse

arendamisele, lugemismotivatsiooni suurendamisele kui ka lugemise sidumisele loovuse,

keskkonnateadlikkuse ja digipädevustega.

Peamised teemad:

• lugemishuvi toetamine ja lugemisrõõmu suurendamine;

• eesti keele oskuse arendamine lugemise kaudu;

• kriitilise mõtlemise ja tekstimõistmise arendamine;

• perelugemise ja põlvkondadeülese koostöö toetamine;

• keskkonnateadlikkuse kujundamine kirjanduse kaudu.

Olulisemad sündmused:

• Teadusnädal Narvas

Toimus 21 tegevust, milles osales 455 õpilast. Üritused sidusid tekstidega töötamise,

arutelud ja praktilised ülesanded. Eesmärk oli arendada kriitilist mõtlemist ning teadlikku

info kasutamist. Sündmus aitas näidata lugemise seost igapäevaelu ja keskkonnateemadega.

• Keskkonnanäitus „Hoia, mida armastad!“

Näitust kasutati õppetööd toetava materjalina. Toimusid ekskursioonid ja temaatilised

tegevused. Eesmärk oli kujundada keskkonnateadlikkust ning arendada oskust mõista ja

analüüsida nii tekstilist kui visuaalset teavet.

• Programmi „Peretund“ tegevused

Regulaarne peredele suunatud lugemisprogramm toetas ühislugemist ja koduse

lugemisharjumuse kujunemist. Eesmärk oli tugevdada lapse ja lapsevanema koostööd ning

kujundada positiivne hoiak lugemise suhtes.

• Lugemiskoerte kohtumised

26

Toetasid algajate lugejate enesekindlust ja lugemisoskust. Eesmärk oli vähendada

lugemishirmu ja muuta lugemine lapse jaoks turvaliseks ja meeldivaks kogemuseks.

• Kirjanduslikud otsingumängud ja digitaalsed lugemistegevused

Kirjanduslikud otsingumängud „Eesti kirjanikud – lastele“ ja „Eesti kirjanikud – noortele“

tutvustasid eesti kirjandust mängulisel ja kaasaval viisil. Tegevuste eesmärk oli suurendada

huvi eesti kirjanduse vastu ning arendada tekstimõistmist. Lisaks toetas raamatukogu eesti

keele õppimist digiplatvormi kaudu (https://learningapps.org/display?v=px9475dck24)

ning korraldas veebiviktoriine (https://nkr.narvalib.ee/index.php/et/4548-kogupere-e-

viktoriin-imelised-j-ululood). Digitaalsed lahendused võimaldasid siduda lugemise,

keeleõppe ja enesekontrolli ülesanded ning pakkusid lastele ja noortele paindlikku

võimalust oma teadmisi proovile panna.

Aruandeaasta tegevused olid mitmekesised ja järjepidevad ning toetasid lugemisharjumuste

kujunemist erinevates vanuserühmades. Erilist tähelepanu pöörati lugemise sidumisele

praktiliste tegevuste ja eluliste teemadega, mis suurendas laste ja noorte huvi osalemise vastu.

Regulaarsete programmide jätkumine aitas kujundada püsivat külastusharjumust ning tugevdas

raamatukogu rolli laste ja perede haridus- ja kultuurikeskusena. Tagasiside näitas, et praktilised

ja mängulised vormid suurendasid lugemismotivatsiooni ning aitasid arendada nii keeleoskust

kui ka kriitilist mõtlemist.

Kokkuvõttes võib hinnata, et tegevused täitsid seatud eesmärgid ning toetasid laste ja noorte

lugemisharjumuste järjepidevat arengut.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Aruande aastal toimus Narva Keskraamatukogus kokku 1044 üritust ja tegevust (2024. aastal

1058; muutus −14). Fookus oli suunatud kvaliteedile, koostööle ning strateegilistele

prioriteetidele – elukestva õppe toetamisele, kultuurilise sidususe tugevdamisele ja kogukonna

kaasamisele.

Tabel 16. Ürituste arvud

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

1058 1044 -14

Ürituste jaotus näitab raamatukogu laiapõhjalist rolli kogukonnas. Märkimisväärse osa

moodustasid info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine (294 korral), lugemismängud ja

-võistlused (155), üldharivad loengud ja töötoad (106) ning kirjandusega seotud näitused ja

väljapanekud (99). Lisaks toimus 324 muud kogukondlikku ja lasteüritust, mis kinnitab

raamatukogu aktiivset rolli eri vanuserühmade kaasamisel.

Raamatukogu tegutseb süsteemselt kui kohalik kultuuri-, õpi- ja kogukonnakeskus, pakkudes

lisaks tavapärastele teenustele sisulisi kohtumis- ja osalusvõimalusi.

27

Tabel 17. Ürituste ja tegevuste nimekirjad

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 294

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 99

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 32

Kontserdid või muusikasündmused 2

Kunsti- või käsitöönäitused 19

Lugejamängud ja -võistlused 155

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud kirjandussündmused 13

Üldharivad loengud ja töötoad 106

Muud (erinevad näitused, väljapanekud, lasteüritused jm) 324

Aruande aasta mõjukamad sündmused:

• Eesti Raamatu Aasta sündmused

Eesti Raamatu Aasta raames toimusid Narva Keskraamatukogus näitused „Pooltund

kirjanikuga“, „500 aastat eesti keelseid raamatuid“, „Täheke“ ja „Hoia, mida armastad“

ning nende põhjal viidi läbi kirjanduslikke ja üldhariduslikke raamatukogutunde. Projekti

raames „Eesti kirjanikud Narva“ toimusid kohtumised tuntud Eesti kirjanikega. Sündmused

toetasid kirjanduse ja kultuuripärandi väärtustamist ning sidusid riikliku tähtsusega

kultuurisündmuse aktiivselt kohaliku kogukonna ja haridusasutustega.

Eesti Raamatu Aastaga seotud tegevused olid esindatud ka Energia ja Kreenholmi

raamatukogudes, kus korraldati regulaarselt kohtumisi loovisikutega, lugemisõhtuid ja

temaatilisi näitusi. See tagas kultuuriprogrammi laiapõhjalise kättesaadavuse erinevates

linnaosades ning tugevdas raamatukogu kui kogukonnakeskuse rolli kogu linnas.

Kogukonna sidususe seisukohalt oli märkimisväärne Kreenholmi raamatukogus toimunud

Noorte üle-eestiline lugemisöö, mis leidis aset Eesti Raamatu Aasta raames. Sündmus tõi

kokku noored eri paigust ning lõi ühise lugemiskogemuse kaudu tugeva osalus- ja

kuuluvustunde.

Eesti Raamatu Aasta programmi üheks silmapaistvamaks ettevõtmiseks kujunes detsembris

toimunud kogukondlik loovprojekt „KutseVaibale“, milles osales üle 150 inimese.

Ühistegevus tõi kokku eri vanuses osalejaid ning tutvustas eesti raamatu kujunemise

ajalugu.

Strateegiline mõju: riikliku kultuurisündmuse sisuline ja laiapõhjaline rakendamine

kohalikul tasandil; lugemiskultuuri väärtustamine; haruraamatukogude rolli tugevdamine;

noorte kaasamine üle-eestilisse kultuuriruumi; kogukondliku sidususe ja

põlvkondadevahelise dialoogi toetamine.

• Kevadlaat ja jõululaat (kokku 1020 külastajat)

Aasta suurimad kogukonnaüritused, mis tõid raamatukokku väga laia sihtrühma. Laadad

elavdasid kohalikku kultuurielu, toetasid käsitöö- ja loomevaldkonda ning suurendasid

raamatukogu nähtavust linnakeskkonnas.

28

Strateegiline mõju: kogukonnatunnetuse tugevdamine, uute sihtrühmade kaasamine ning

raamatukogu positsioneerimine linna olulise kultuuriplatvormina.

• Täiskasvanu õppija nädal ja Raamatukogupäevade tähistamine

Programm tõi esile raamatukogu rolli elukestva õppe toetajana. Tegevused sidusid

kirjanduse, arutelud ja kohtumised, pakkudes sisulist õpikogemust eri vanuses osalejatele.

Strateegiline mõju: teadlikkuse tõus elukestva õppe võimalustest, raamatukogu kuvandi

tugevdamine õppimis- ja arengukeskkonnana.

• Klubitegevus

Käsitööklubi ning Conversation Club ja American Club pakkusid püsivat osalusvõimalust.

Tegevus toimus koostöös vabatahtlike ja partneritega.

Strateegiline mõju: kogukonna sidususe tugevdamine, keele- ja kultuuridevahelise suhtluse

toetamine, rahvusvahelise mõõtme lisandumine raamatukogu tegevusse.

• Jõeretk „Mälestused luules“

Eesti raamatu 500. juubeliaasta raames toimus koostöös laevaga Caroline lüüriline jõeretk

marsruudil Narva – Narva-Jõesuu. Sündmus ühendas kirjanduse, kohaliku ajaloo ja

elamusliku kultuurikogemuse. Jõeretke käigus toimus ekskursioon Narva jõe ajaloost ja

kallastest, luulekogu „Tagasitulek“ esitlus (autor Helmi Vint Sägi) ning vaba mikrofon ja

luulelugemine.

Strateegiline mõju: kultuuri viimine tavapärasest raamatukoguruumist väljapoole,

kirjanduse sidumine kohaliku ajaloo ja linnaruumi identiteediga, koostöö erasektori

partneritega ning kogukonna kaasamine elamuslikku kultuurisündmusse.

Narva Keskraamatukogu 2025. aasta tegevus kinnitab raamatukogu rolli linna

kogukonnakeskusena, mis ühendab kultuuri, hariduse ja sotsiaalse suhtluse. Tegevused olid

suunatud eri vanuserühmade kaasamisele, elukestva õppe toetamisele ning kogukondliku

sidususe tugevdamisele.

Kuigi ürituste koguarv vähenes võrreldes eelneva aastaga, kasvas mitmete sündmuste mõju ja

osalus. Eriti silmapaistvad olid kogukonda ühendavad suursündmused ning regulaarne

klubitegevus, mis kujundavad püsivat osalusharjumust.

Raamatukogu ei ole üksnes teenusepakkuja, vaid aktiivne kogukonnaelu kujundaja. 2025. aasta

tegevused toetasid linna strateegilisi eesmärke kultuuri kättesaadavuse, haridusvõimaluste

laiendamise ning sotsiaalse sidususe tugevdamise valdkonnas.

29

5.5.1 Kasutajakoolitused

Tabel 18. Kasutajakoolituste arvud

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

1310 1330 +20

Narva Keskraamatukogu on lisaks laenutusteenusele oluline kogukonna koolituskeskus, kus

toimuvad sihipäraselt kavandatud ja eelnevalt välja kuulutatud koolitused nii lastele, noortele

kui ka täiskasvanutele. Koolitused toetavad digipädevuste, keeleoskuse ja praktiliste oskuste

arengut ning aitavad kaasa elukestva õppe põhimõtte rakendamisele.

2025. aastal viidi läbi kokku 1330 kasutajakoolitust, neist:

• 241 rühmakoolitust, kus osales 2682 inimest,

• 1089 individuaalkoolitust, milles osales 1307 inimest.

Koolituste koguarv ja osalejate hulk näitavad suurt vajadust personaalse ja rühmapõhise

juhendamise järele.

Peamised koolitusteemad:

• digioskused ja arvutikasutus (sh IT-kursused eakatele);

• nutitelefoni kasutamine täiskasvanutele;

• tehisintellekti algkursus;

• laserlõikamise ja 3D-printimise töötoad;

• e-teenuste ja infoallikate kasutamine.

Ameerika Keskuse IT-kursused eakatele olid eriti populaarsed – toimus 36 kohtumist, milles

osales 164 inimest. Nutitelefoni kasutamise koolitustel osales 146 inimest. Tehisintellekti

algkursus täiskasvanutele toimus 10 korda ning kahes rühmas osales kokku 123 inimest, mis

näitab kasvavat huvi uute tehnoloogiate vastu ka vanemaealiste seas.

Narva Keskraamaatukogus korraldati koolitusi Kultuurimaja Rugodiv töötajatele. Aasta

jooksul viidi läbi 10 kohtumist ning koolitused jätkuvad ka järgmisel aastal, mis kinnitab

raamatukogu rolli partnerina teiste linnaasutuste digipädevuse arendamisel.

Peamised sihtrühmad:

• eakad ja täiskasvanud, kes soovivad parandada digioskusi;

• töötavad inimesed, kes vajavad täiendkoolitust;

• lapsed ja noored, kes osalevad tehnoloogiatöötubades;

• asutuste töötajad koostööprojektide raames.

Koolituste tagasiside oli positiivne. Osalejad hindasid praktilist lähenemist, selget juhendamist

ja võimalust õppida turvalises keskkonnas. Tagasiside kinnitab, et koolitused vastavad

30

sihtrühma vajadustele ning loovad osalejatele reaalse väärtuse. Positiivne hinnang suurendab

usaldust raamatukogu vastu ning toetab pikaajaliste suhete kujunemist kogukonnaga.

5.5.2 Koostööpartnerid

Aruandeaastal tegi Narva Keskraamatukogu koostööd väga laia ringi partneritega nii kohalikul,

riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koostöö hõlmas riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutusi, haridus- ja kultuuriasutusi, sotsiaalhoolekande organisatsioone, mittetulundusühinguid,

välisriikide saatkondi, ettevõtteid ning meediaväljaandeid.

Olulisemateks partneriteks olid Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu, Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Raudtee, ETKA Andras, Integratsiooni Sihtasutus, OÜ

Kersti Võlu koolituskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet,

Eesti Töötukassa, Narva linnavalitsus, Narva-Jõesuu linnavalitsus, haridusasutused (lasteaiad,

koolid, kõrgkoolid), Narva Muuseum, Narva Kunstiresidentuur, AS Hoolekandeteenused, Laste

Kirjanduse Keskus, Likool, Narva Rahvaste Maja, MTÜ Lapsele oma kodu, Ingeri Maja MTÜ,

Eesti Naine. Rahvusvahelisel tasandil jätkus koostöö Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna,

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning teiste välispartneritega.

Koostöö väljendus näituste, loengute, koolituste, seminaride, kirjandusürituste,

lugemisprogrammide, sotsiaalprojektide ning kogukonnaürituste korraldamises. Samuti tehti

tihedat koostööd sotsiaalasutustega, et tagada teenuste kättesaadavus erivajadustega ja

haavatavatele sihtrühmadele.

Hinnang koostööle on väga positiivne. Partnerlus võimaldas mitmekesistada teenuseid,

laiendada sihtrühmade kaasamist ning tugevdada raamatukogu rolli kogukonna kultuuri- ja

teadmiskeskusena. Koostöö aitas suurendada nähtavust meedias, toetada elukestvat õpet ning

edendada rahvusvahelist ja valdkondadeülest koostööd.

31

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Aruandeaastal tutvustas Narva Keskraamatukogu oma teenuseid ja tegevusi erinevate

teavituskanalite kaudu, et tagada info kättesaadavus võimalikult laiale sihtrühmale.

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, YouTube)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (plakatid, ekraanid)

☒ Muud (voldikud)

Peamiseks ametlikuks infokanaliks oli raamatukogu koduleht, kus avaldati jooksvalt teavet

teenuste, sündmuste ja koolituste kohta. Aasta jooksul avaldati kodulehel kokku 252 uudist

erinevates keeltes ning lehte külastati 31 063 korral. Koduleht toimis keskse ja usaldusväärse

infokeskkonnana, mille kaudu said kasutajad ajakohast teavet ning ligipääsu e-teenustele.

Olulist rolli mängis sotsiaalmeedia. Facebookis avaldati 720 postitust, mis kogusid kokku

329 145 vaatamist. Instagramis avaldati 167 postitust, mis kogusid 78 415 vaatamist. Kokku

loodi kodulehele ja sotsiaalmeediakanalitesse 1139 postitust, mis tagas raamatukogu tegevuste

järjepideva kajastuse ning hoidis kogukonda kursis toimuvaga.

Virtuaalsed tegevused toetasid raamatukogu nähtavust ja osalust. Toimus 37 virtuaalset

lugemisringi (2890 vaatamist) ning avaldati YouTube kanalis 19 videot, mis kogusid 2338

vaatamist. See võimaldas jõuda huvilisteni ka väljaspool raamatukogu füüsilist ruumi.

Lisaks kasutati teavituses kohaliku omavalitsuse kodulehte, raadiot ning kohalikke ajalehti ja

ajakirju. Raamatukogu tegevused kajastusid regulaarselt ka meedias

(https://narvalib.ee/et/lugejale/meediakajastused), kus käsitleti eelkõige kogukonnaüritusi,

Eesti Raamatu Aasta ettevõtmisi, koolitusi ja digipädevuste arendamist ning haridusprogramme

lastele ja noortele. Meediakajastus suurendas organisatsiooni avalikku nähtavust ja

usaldusväärsust.

Raamatukogu eelarve on piiratud ning eraldi turundusspetsialisti ei ole. Tasulise reklaami

võimalused on väga tagasihoidlikud ning neid kasutatakse üksikjuhtudel piiratud mahus.

Seetõttu põhineb teavitustöö eeskätt oma kanalite järjepideval kasutamisel, sisulisel

kommunikatsioonil ja olemasolevate ressursside läbimõeldud rakendamisel.

32

6.2 Väljaannete publitseerimine

Aruandeaastal panustasid Narva Keskraamatukogu töötajad sisuliselt kohaliku ajaloo ja

kultuuripärandi talletamisse läbi publitseerimise ja väljaannete valmimises osalemise.

Raamatukogu koduloouurija avaldas artikli ajaloo- ja kohaloolises almanahhis nr 15, mille

andis välja Narva G. Hanseni nimeline Muinsusselts. Almanahh käsitleb Narva ajaloo ja

kultuurieluga seotud teemasid ning koondab uurimuslikke materjale linna minevikust ja

tänapäevast. Raamatukogu töötaja osalemine almanahhi koostamisel kinnitab erialast pädevust

ning aktiivset panust kohaliku ajaloo uurimisse ja tutvustamisse.

Lisaks toetas raamatukogu IT-spetsialist tehniliselt väljaande valmimist, aidates kaasa Svetlana

Gorpintšenko raamatu „Möödunut ei ole mälust kustutatud” kujundamisele. Raamatukogu

töötaja panus raamatu kujundamisse näitab organisatsiooni valmisolekut toetada kogukonna

algatusi ja kohaliku kultuurimälu säilitamist ka praktilisel tasandil.

Raamatukogu töötajate osalemine väljaannete koostamises ja valmimises tugevdab

raamatukogu rolli kogukonna mäluasutuse ja professionaalse partnerina.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Kõik kavandatud tegevused ja arengusuunad lähtuvad Narva Keskraamatukogu ja kohaliku

omavalitsuse arengukavadest, seal seatud prioriteetidest ja strateegilistest eesmärkidest.

Eesmärgid tulevaks aastaks on järgmised:

1. Raamatukoguteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Tagada elanikele võrdne ja takistusteta juurdepääs kogudele ning teenustele, arendada

digiteenuseid ning toetada elanike info- ja digipädevust.

2. Lugemiskultuuri ja haridustegevuse edendamine

Korraldada mitmekesiseid kirjandus- ja kultuuriüritusi, teha koostööd haridusasutustega

ning toetada laste ja noorte lugemishuvi.

3. Kogukonna kaasamine ja mitmekeelsuse toetamine

Pakkuda mitmekeelseid teenuseid ning suurendada kogukonna kaasatust raamatukogu

tegevustesse.

4. Organisatsiooni arendamine ja jätkusuutlikkus

Tagada töötajate erialane areng, tõhus töökorraldus ning kaasaegne ja energiatõhus taristu.

5. Uue arengukava koostamine

Töötada välja Narva Keskraamatukogu arengukava aastateks 2027–2032.

6. Energiatõhususe projekti ettevalmistamine

Viia läbi projekti „Narvas, Malmi tn 8 asuva Narva Keskraamatukogu energiatõhususe

parandamine" ettevalmistustööd.

33

7. Kogude inventuur

Valmistada ette ja viia läbi Narva Keskraamatukogu kogude inventuur, tagamaks kogude

korrastatus ja ajakohasus.

8. Erasmus+ projekt

Viia lõpule Erasmus+ esimene etapp (6 mobiilsust kuni august 2026) ning alustada teise

projektietapi rakendamist (20 mobiilsust perioodil 06.2026–08.2027), kavandades osa

mobiilsusi ellu viia juba 2026. aastal.

9. Koduloo ja kultuuripärandi teemalised tegevused

Tugevdada raamatukogu rolli kohaliku ajaloo talletaja ja kogukonna mäluasutusena.

10. Riikliku tähtsusega kultuurisündmuste tähistamine

Osaleda riiklike kultuurisündmuste ja tähtpäevade tähistamises ning siduda need

kogukonnaga.