Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

41-26/304212

Otsuse kuupäev 27.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus AS-i Infragate Eesti vaidlustus AKTSIASELTS-i

TALLINNA VESI riigihankes „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi

tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja

sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber

304212) hankija otsusele kõrvaldada AS Infragate Eesti

hankemenetlusest

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, esindaja

Laura Vahtramäe

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata AS-i Infragate Eesti vaidlustus AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI

riigihankes „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja

sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212).

2. Jätta AS-i Infragate Eesti poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.01.2026 avaldas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi ka Hankija) riigihangete

2 (15)

registris riigihanke (väikehange) „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku

asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos

nimetatult RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.01.2026, esitasid pakkumused kuus pakkujat, sh

AS Infragate Eesti.

2. Hankija 20.02.2026 protokolli nr 142/25 (edaspidi Protokoll) p-iga 2.4 kõrvaldas Hankija

AS-i Infragate Eesti hankemenetlusest.

3. 26.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Infragate Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada AS Infragate

Eesti hankemenetlusest. Vaidlustuskomisjon tagastas vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks.

02.03.2026 esitas Vaidlustaja vaidlustuse, millest olid puudused kõrvaldatud.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 09.03.2026 kirjaga nr 12.2-10/41 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 12.03.2026 ja neile vastamiseks 17.03.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Protokolli põhjenduste kohaselt on Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldatud viitega RHS § 95

lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alusele. Tegemist on RHS II ptk-i (Hankemenetlus) sättega,

mis vaikimisi väikehangetes ei kohaldu. Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning

teenuste ja ehitustööde tellimise kord tuleb hankijatel endal hankekorras kehtestada (RHS § 9

lg 4 p 3). Vastavalt Hankija hankekorra p-ile 4.2 ei ole väikehankel RHS-is sätestatud

menetlusreeglite järgimine kohustuslik.

5.2. Hankija on RHAD-is RHS § 95 lg 4 p-ile 8 viidanud. Kui hankija on vabatahtlikult

otsustanud kohaldada RHS sätteid, ei ole tal õigust neid sisustada või tõlgendada seaduses ja

kujunenud praktikas ette nähtust erinevalt.

5.3. Käesoleval juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused täidetud.

Kõrvaldamine peab olema kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne.

5.4. RHS § 95 lg 4 p-ile 8 rajaneva pakkuja kõrvaldamise otsuse põhjendamise standard on

kõrge. Hankija peab andma selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed

faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga.

5.5. Hankija on tuginenud Vaidlustaja kõrvaldamisel kahele episoodile:

1) Transpordiameti episood: leppetrahvi nõue töövõtulepingus nr 3.2-3/22/1989-1

„Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamine“;

2) Hankija episood: poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtuleping nr 11880 „Räägu

tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“.

3 (15)

5.6. Protokollis toodud põhjendustes on mitmeid vormilisi puudusi, mis ei võimalda pidada

Vaidlustaja kõrvaldamist seaduslikuks. Hankija toob Protokolli p-is 2.4 välja, et on analüüsinud

järgmisi lepinguid, mille tulemusena on jõudnud otsusele, et pakkuja on oluliselt rikkunud

eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud ja makstud leppetrahvi.

Vastav analüüs Protokollist sisuliselt puudub. Kogumis sisaldab Protokoll olukorra kirjeldust,

mitte sisulist hinnangut Vaidlustaja eelnevale tegevusele. Protokollis on küll loetletud kaks

episoodi ning Hankija on deklareerinud, et rikkumised on lepingu seisukohast keskse

tähendusega kohustused ja tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus, kuid Protokollist

ei nähtu Hankija kaalutlusi, millest lähtudes ta Vaidlustaja kõrvaldas, sh ei ole esitatud

põhjendusi ega kaalutlusi, miks Vaidlustaja on Hankija jaoks niivõrd ebausaldusväärne, et

hankelepingu sõlmimine temaga on välistatud.

5.7. Hankija ei saa olla automaatselt seotud teise hankija antud hinnanguga pakkuja poolt

hankelepingu täitmisele ja hankija peab andma pakkujale võimaluse esitada RHR-is esitatud

andmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Hankija on teinud otsuse üksnes

RHR-i kande alusel ja on eiranud oma kohustust asjaolusid sisuliselt uurida ning anda neile

informeeritud hinnang.

5.8. Hankijal tulnuks kindlaks teha, kas esinesid nt rikkumisi õigustavad asjaolud. Kui Hankija

oleks soovinud Transpordiameti episoodi sisuliselt selgitada, pidanuks ta pöörduma Vaidlustaja

poole, mille tulemusel oleks talle teada, et rikkumine on vaidlustatud ning et asjaolud ei ole nii

üheselt selged nagu RHR-i märge viitab.

5.9. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine eeldab konkreetsetele ja kontrollitavatele asjaoludele

tuginevat põhjendatud hinnangut. See ei saa baseeruda hankija subjektiivsele hoiakule või

ebasoodsale suhtumisele pakkuja suhtes.

Hankija on jätnud mitmes küsimuses asjaolud välja selgitamata ja loobunud sisuliste

hinnangute andmisest. Vaidlustuskomisjon ei saa teostada kaalutlusõigust Hankija eest.

Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldamine on ka sisuliselt väär.

5.10. Transpordiametiga sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1

5.10.1. Vaidlustaja sõlmis Transpordiametiga riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke –

Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamine“ (viitenumber 252398) tulemusel töövõtulepingu (edaspidi Leping 1).

Transpordiamet on teinud RHR-i märke Lepingu 1 rikkumise kohta: 08.11.2023 nr 8-1/22-

124/23350-1 Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-

14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ leppetrahvi nõue

Lepingukohase töö osa 4 esitamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi (23 328,00 x 0,005 x

0,25)= 29,16 eurot iga viivitatud päeva eest ehk kokku (52 x 29,16)= 1 516,32 eurot, mis

moodustab 1,12% Tasust. 22.07.2025 nr 3.2-7/25/12149-1 Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1

„Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamine“ leppetrahvi nõue Lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja

ületamise eest leppetrahvi summas 28160 eurot (291-166=125 päeva x (0,5% x 45056

eurot=225,28 eurot/päevas), mis moodustab 25% Tasust km-ta.

Küsimusele, kas hankija nõue on vaidlustatud, on Transpordiamet vastanud RHR-is eitavalt,

mis on väär. Kuivõrd Vaidlustaja on väidetava rikkumise osas esitanud Transpordiametile oma

vastuväited ja selgitused, tulnuks Transpordiametil vastata küsimusele, kas hankija nõue on

vaidlustatud, jaatavalt.

5.10.2. Vaidlustaja juhtis vastuväidetes Transpordiameti tähelepanu mh asjaolule, et VÕS § 101

lg 3 kohaselt on välistatud tellija õigus nõuda leppetrahvi ajavahemiku eest, mil tellija keeldus

4 (15)

põhjendamatult vastu võtmast töö osa nr 9, milles ei esinenud olulisi puudusi. Tulenevalt RHS

§ 95 lg 4 p-i 8 seotusest ettevõtja usaldusväärsuse hindamisega peab hankija hindama, kas

varasem hankelepingu rikkumine on seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem

minetus võiks põhjustada riski, et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt.

Transpordiameti ja Hankija hankelepingud on olemuselt sedavõrd erinevad, et neid ei saa

Vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel omavahel võrrelda. Transpordiameti lepingu esemeks

oli maantee rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine, samas kui Hankija hangitav teenus

hõlmab vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamist ning sademevee torustiku projekteerimist.

Puudub piisav seos varasema rikkumise ja Hankijaga sõlmitava lepingu eeldusliku

nõuetekohase täitmise osas.

Kokkuvõtlikult tuleb asuda seisukohale, et Lepingu 1 puhul ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8

kohaldamise eeldused.

5.11. Hankijaga sõlmitud töövõtuleping nr 11880

5.11.1. Vaidlustaja ja Hankija vahel on riigihanke „Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo tn)

veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 286529) tulemusel sõlmitud

töövõtuleping nr 11880 (edaspidi Leping 2).

Leping 2 lõpetati poolte kokkuleppel, mis on piisav argument, miks ei ole täidetud RHS § 95

lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldused, kuna säte nõuab pakkuja suhtes mõne õiguskaitsevahendi

rakendamist, ent käesoleval juhul ei toimunud lepingu ühepoolset ülesütlemist rikkumise tõttu,

vaid leping lõpetati poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepe on olemuslikult kompromiss, mis

tähendab, et pooled tegid vastastikuseid järeleandmisi ning loobusid nõuetest (VÕS § 578).

5.11.2. Hankija ei ole Protokollis põhjendanud, kuidas poolte kokkuleppel lõpetatud Leping 2

vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisulistele tunnustele ega miks selline episood muudab

Vaidlustaja ebausaldusväärseks.

5.12. 12.03.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. Ehkki Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et on hinnanud nii rikkumiste olulisust kui

ka põhjendanud seda, miks tegemist oli olulise lepingutingimusega, siis pelgalt informatsiooni

kopeerimine ei näita sisulise kaalumise läbiviimist. Asjaolu, et otsuses loetletud kaks episoodi

ning täienduseks lisatud seisukohad nagu rikutud on lepingute olulist tingimust ja tähtaeg on

hankija jaoks oluline lepingu tingimus ei tähenda veel seda, et otsus kajastaks Hankija

siseveendumuse kujunemist või näitaks, et Hankija oleks asjaolusid sisuliselt analüüsinud.

Hankija tegevus viitab pigem formaalsele konstateerimisele kui põhjendatud kaalutlusotsuse

tegemisele.

5.12.2. Kui kaalutlusotsus puudutab varasema hankelepingu rikkumist, peab Hankija hindama

ja põhjendama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas

lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Hankija on sellest kohustusest

loobunud ning piirdunud mõlema episoodi puhul üksnes koondhinnanguga, et tähtaeg on

Hankija jaoks oluline lepingu tingimus.

5.12.3. RHR-i rikkumiskannete taasesitamine on üksnes lähtepunkt, millest peaksid algama

hankija enda sisulised põhjendused. Otsuses puudub iseseisev analüüs selle kohta, millised

asjaolud konkreetsel juhul rikkumise olulisust kinnitavad ning kuidas need mõjutavad Hankija

järeldusi. Ehkki Hankija leiab vastuses, et tal puudub kohustus anda hinnanguid

tsiviilõiguslikule vaidlusele, ei vabasta see teda kohustusest teostada talle seadusega antud

kaalutlusõigust sisuliselt ja põhjendatult.

5.12.4. Hankija vastusest nähtub, et ta pöördus Transpordiameti poole Lepingu 1 täitmise kohta

5 (15)

teabe saamiseks alles 04.03.2026, s.o vaidlustusmenetluses. Ainuüksi asjaolu, et Hankija ei

andnud Vaidlustajale võimalust selgituste esitamiseks ning asus tõendeid koguma alles

vaidlustusmenetluses, on piisav alus lugeda Hankija otsus õigusvastaseks.

Hankijal on võimalik täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses vaid siis, kui puudub

kahtlus, et Hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel.

5.12.5. Kuivõrd Hankija selgitustest nähtub, et ta ei ole Transpordiameti rikkumiskande aluseks

olevaid faktilisi asjaolusid sisuliselt kontrollinud ega hinnanud nende mõju Vaidlustaja

usaldusväärsusele, on Hankija otsus sisulise analüüsi puudumise tõttu põhjendamata,

läbipaistmatu ja kontrollimatu ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-iga 1.

Teiseks põhineb otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta vääral infol, kuna

Transpordiameti rikkumiskandes esitatud teave ei vasta mitmes aspektis tegelikkusele ja on

esitatud viisil, mis ei kajasta vastava episoodi tegelikke asjaolusid:

1) nõue on vaidlustatud;

2) viivituse ulatus ja põhjendus on vigadega.

Vaidlustaja ei vaidle, et andis töö osas nr 9 üle hilinemisega, aga hilinemine oli suuresti tingitud

Transpordiameti tegevusest, mistõttu oli rikkumine vabandatav. Ühtlasi ei selgu

Transpordiameti RHR-i kandest viivituse ulatus. Vaidlustaja andis vastava tööosa

Transpordiametile üle 18.03.2025, kuid Transpordiametil kulus töö ülevaatamiseks 166 päeva.

5.12.6. Hankija jättis esitamata põhjendused, miks nimetatud episood peaks tähendama

rikkumist, mis muudab Vaidlustaja sedavõrd ebausaldusväärseks tema jaoks, et temaga ei saa

sõlmida hankelepingut. Transpordiamet ise ei ole pidanud Vaidlustajat sedavõrd

ebausaldusväärseks partneriks, et temaga ei oleks võimalik edaspidi koostööd teha, kuna on

sõlminud hiljem Vaidlustajaga kaks uut hankelepingut.

5.12.7. Põhjendamatu on Hankija väide, mille kohaselt on Lepingu 1 ning Riigihanke tulemusel

sõlmitava lepingu ese sama üksnes põhjusel, et üks Vaidlustaja juures töötav isik tegutseb

mõlemas valdkonnas. Ühe isiku osalemine erinevates tegevusvaldkondades ei muuda neid

valdkondi omavahel samaväärseks ega võrreldavaks. Tegemist on sisuliselt erinevate

valdkondadega, mida kinnitab ka Hankija enda seatud vastavustingimus.

5.26.8. Arusaamatu ja vastuoluline on Hankija argumentatsioon, mille kohaselt võib Hankija

hinnangul järeldada, et vaidlustaja projekteerimismeeskond on mh allutatud ühisele

juhtimisele, mistõttu on põhjust vaidlustaja usaldusväärsuses kahelda, kui eelnevaid

hankelepinguid on rikutud ka muudes valdkondades. Samas leiab Hankija mõned lõigud hiljem

vastupidiselt, et varasemate projekteerimislepingute rikkumised ei ole üle kantavad ehitustööde

omanikujärelevalve teenusele. Vaidlustaja on lõppastmes tõesti allutatud ühtsele juhtimisele

(üks juhatus ja üks nõukogu), ent äriühingu sees on oma selgelt eristatud vastutusvaldkonnad

(hoonete projekteerimine, taristu projekteerimine, omanikujärelevalve), millest igaühte

kureerib erinev juhatuse liige. Vaidlustaja ettevõttes tegutsevad erinevad tiimid suhteliselt

autonoomse juhtimise ja personaliga.

5.12.9. Lepingu 2 käsitlemisel on Hankija kõrvale kaldunud faktilistest asjaoludest. Kui

Hankijal oli tööde valmimisega kiire ning viivitus oleks võinud kaasa tuua olulise kahju, oleks

kõige kiirem ja efektiivsem viis tööde lõpuleviimiseks olnud anda Vaidlustajale täiendav

tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Arvestades, et Vaidlustaja esitas Hankijale vastava

taotluse 10.10.2025, oleks tööd olnud võimalik lõpetada juba 2026. aasta jaanuaris. Selle

asemel otsustas Hankija Lepingu 2 lõpetada poolte kokkuleppel ning kulutada ressursse uue

hanke korraldamiseks.

5.12.10. Hankija väidab, et VÕS § 116 lg 2 koosseis oli täidetud, kuna Vaidlustajale anti

täiendav tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. VÕS §-i 114 kohaselt peab täiendav

6 (15)

tähtaeg olema mõistlik. Käesoleval juhul kavatses Hankija anda 30-päevase täiendava tähtaja

olukorras, kus algsest tähtajast oli juba möödunud 22 päeva. Mõistlikuks ei saa pidada

olukorda, kus täiendavaks tähtajaks jääb sisuliselt vaid 8 päeva.

5.12.11. Hankija väide, et kokkulepe sõlmiti vaid pooltevahelise õigusselguse huvides on katse

tagantjärele õigustada Vaidlustaja kõrvaldamist. Tegelikult ei olnud VÕS §-is 116 sätestatud

koosseis täidetud ning seega puudus õiguslik alus käsitada olukorda sellisena, kus leping oleks

õiguspäraselt erakorraliselt üles öeldud Vaidlustaja olulise rikkumise tõttu.

6. Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmiste põhjendustega.

6.1. Hankija otsus Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldamise kohta on õiguspärane alljärgnevatel

põhjustel:

1) Hankija on otsuses piisaval määral nii formaalselt kui ka sisuliselt põhjendanud ning

sellele eelnevalt kaalunud varasemate hankelepingute rikkumiste vastavust RHS § 95 lg 4 p-i 8

koosseisule;

2) Vaidlustaja varasemad hankelepingute rikkumised vastavad ka tuginedes reaalsetele

faktilistele asjaoludele RHS § 95 lg 4 p-ile 8, mistõttu oli Vaidlustaja kõrvaldamine Riigihankest

proportsionaalne ja õiguspärane.

6.2. Hankija hankekorra p-i 4.2 kohaselt ei ole Hankija läbiviidavates väikehangetes RHS-is

sätestatud menetlusreeglite järgimine kohustuslik. Samas on täpsustatud, et sellegipoolest

lähtutakse nii hankekorra kui ka RHS-i üldpõhimõtetest. Hankekorra p-is 4.2.4 on toodud, et

Hankija võib siiski RHAD-is olenevalt hankeeseme keerukusest või muudest asjaoludest

kehtestada nii kõrvaldamise aluseid kui ka kvalifitseerimis- ja/või vastavustingimusi.

Eeltoodust lähtuvalt on Hankija ka Riigihankes seadnud kõrvaldamise aluse, mille kohaselt:

Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95

lg 1 ja lg 4 p 8 nimetatud kõrvaldamise alus. Hankija pidas Riigihankes vajalikuks RHS § 95

lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise aluse kontrolli, kuna Hankija varasem kogemus

projekteerimislepingute täitmisel on olnud negatiivne.

6.3. Pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel eeldab mh seda, et pakkuja varasem

tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu

sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Sätte kohaldamise eelduste täitmine,

sh ettevõtja usaldusväärsuse hindamine, on Hankija, mitte Vaidlustaja pädevuses.

6.4. Hankija on Protokollis piisavalt põhjendanud, miks varasemate hankelepingute rikkumised

vastavad RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisule. Hankija on kõrvaldamise otsust põhjendanud

järgnevaga: Eeltoodud rikkumised on lepingu seisukohast keskse tähendusega kohustused ning

rikutud on lepingute olulist tingimust (töö valmimise tähtaega). Tähtaeg on hankija jaoks

oluline lepingu tingimus, kuna see mõjutab eelarveperioodi rahakasutust, projekti valmimise

hilinemine mõjutab projekteerimisele järgneva ehitushanke ajakava ja ehitustööde teostamise

perioodi ning seega ka avaliku teenuse (puhas joogivesi ja reovee käitlus) kättesaadavust

tervikuna. Seega on Hankija on hinnanud nii rikkumiste olulisust kui ka põhjendanud seda,

miks tegemist oli olulise lepingutingimusega. Kuna Hankija on nendest kaalutlustest lähtunud

mh enda otsuse tegemisel, täiendab Hankija enda põhjendusi vaidlustusmenetluses.

6.5. Vaidlustaja on rikkunud Lepingut 1. Täpsemalt on Hankija otsuses välja toonud, et Lepingu

1 täitmisel on esitatud Vaidlustajale leppetrahvi nõue lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja

ületamise eest ning määratud leppetrahv summas 28 160 eurot, mis moodustab 25%

hankelepingu maksumusest.

7 (15)

6.6. Vaidlustaja väitel on nõue vaidlustatud. Kuna Vaidlustaja ei ole märkinud Lepingu 1

rikkumist puudutava vaidluse lõpptulemust, edastas Hankija sellekohase päringu 04.03.2026

Transpordiameti esindajale selguse saamiseks. Transpordiameti esindaja sedastas 05.03.2026

e-kirjas, et pooleli olevat vaidlust ei ole ning tänaseks on leppetrahvi nõue tasaarvestatud.

Arvestades asjaolu, et RHR-i on märgitud lepingu lõpetamise kuupäevaks 21.07.2025, ei ole

poolte vahel täna enam pooleli olevat vaidlust Lepingu 1 rikkumise ning leppetrahvi nõudmise

fakti üle.

6.7. Hankija kohustus ei ole anda hinnanguid tsiviilõiguslikule vaidlusele, vaid hinnata

asjaolusid, mis omavad tähendust hankemenetluse kontekstis. Hankijale on selge, et:

1) Vaidlustaja rikkus Transpordiametiga sõlmitud Lepingut 1;

2) rikkumine seisnes Lepingu 1 tähtaja ületamises;

3) rikkumise tulemusel maksti leppetrahvi.

Nagu Hankija Protokollis välja tõi, rikuti Lepingu 1 olulist tingimust (lepingu täitmise tähtaeg

on üldiselt lepingu oluline tingimus).

6.8. Täiendavalt sedastas RHR-is oleva Transpordiameti hankelepingu p 3.3, et: Töövõtja

kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks

väga oluline (tähtaegade rikkumise näol on tegemist olulise rikkumisega). Töövõtja teadvustab,

et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava tee remondi või ehituse

teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist. Seega oli Lepingus 1 sõnaselgelt

sätestatud, et tähtaja ületamine on oluline rikkumine.

6.9. Põhjuseid, miks Hankija peab tähtaja ületamist oluliseks ka enda hankelepingu täitmise

kontekstis, on Hankija käsitlenud Protokollis. Elutähtsa teenuse pakkujana on Hankija jaoks

kriitiline, et hankeleping täidetakse nõuetekohaselt, sh tähtaegselt. Nagu ka Riigihanke

tehnilisest kirjeldusest (RHAD lisa 2) tuleneb, on hankeesemeks mh vee- ja

kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise projekteerimine. Selliste tööde üldisem eesmärk on

elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine, mistõttu tellitava tööprojekti valmimise ja seega

vastavate ehitustööde venimine võib Hankijale kaasa tuua olulise kahju, mis viitab jällegi

tähtaja järgimise olulisusele. Sellele asjaolule on Hankija otsuses tähelepanu pööranud

([---] ning seega ka avaliku teenuse (puhas joogivesi ja reovee käitlus) kättesaadavust

tervikuna. Tegemist on kahjuliku tagajärje saabumisega, mida tuleb pidada oluliseks.

6.10. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Transpordiameti ja Hankija hankelepingud on oma

olemuselt sedavõrd erinevad, et neid ei saa Vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel omavahel

võrrelda, kuna projekteeritav rajatis on erinev. Isegi, kui ühel juhul on tegemist maantee

rekonstrueerimise projekteerimisega ning teisel juhul veetorustike projekteerimisega, siis on

hankeesemeks sama teenus, s.o projekteerimine. Ka Vaidlustaja enda koduleheküljelt tuleneb,

Lepingu 1 rikkumine omab tähendust ka Hankija hankelepingu täitmise kontekstis, sest

Vaidlustaja personal ei teosta vaid kitsalt vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimist. Sellest

võib järeldada, et Vaidlustaja projekteerimismeeskond on mh allutatud ühisele juhtimisele,

mistõttu on põhjust Vaidlustaja usaldusväärsuses kahelda, kui eelnevaid hankelepinguid on

rikutud ka muudes valdkondades.

6.11. Lisaks eelnevale on Hankija tuginenud Vaidlustaja kõrvaldamisel Vaidlustaja rikkumisele,

mis puudutab Hankijaga sõlmitud Lepingu 2 rikkumisele. Hankija on otsuses sedastanud, et:

Pakkuja ei täitnud lepingulisi kohustusi kokkulepitud tähtajaks, töö jäi lõpetamata ning pakkuja

tunnistas projekti ebapiisavat käsitlemist. Täiendavate tähtaegade arutamisest hoolimata ei

taganud pakkuja lepingu nõuetekohast täitmist. Pooled sõlmisid kokkuleppe, millega loeti

leping erakorraliselt lõppenuks alates 21.10.2025. Hankija hinnangul on tegemist olulise

varasema hankelepingu rikkumisega RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.

8 (15)

6.12. Vaidlustaja väide, et leping lõpetati poolte kokkuleppel, mistõttu ei rakendatud

õiguskaitsevahendeid, ei vasta tõele. Hankija ja Vaidlustaja vahel 10.12.2025 sõlmitud

kokkuleppe p-id 1 ja 2 sedastavad, et:

1) leping lõppes erakorraliselt;

2) Hankija poolt esitatud leppetrahvi nõue loeti tasaarvestatuks Vaidlustaja poolt lepingu

lõppemise hetkeks teostatud tööde eest makstava tasuga.

Seega rakendati Vaidlustaja suhtes kahte õiguskaitsevahendit – kohaldati leppetrahvi ning

leping öeldi erakorraliselt tellija poolt üles. Kokkulepe sõlmiti vaid pooltevahelise õigusselguse

huvides, kuivõrd:

1) Vaidlustaja soovis ülesütlemisele eelnevalt 3-kuulist lisaaega hankelepingu

täitmiseks, mida Hankijal ei olnud talle võimalik anda ning mille osas saavutati juba 11.11.2025

kohtumisel kokkulepe, et seda ei võimaldata;

2) vajadus oli kokku leppida, millised tööd Hankijale Lepingu 2 lõppemise järgselt üle

antakse ning kuidas toimub nende eest tasumine (leppetrahviga tasaarvestamine).

6.13. Kokkuleppe preambula punktidest nähtub mh, et:

1) Lepingu 2 rikkumine seisnes lepinguliste tähtaegade mittejärgimises;

2) Hankija oli andnud eelnevalt Vaidlustajale täiendavaid võimalusi Lepingu 2

nõuetekohaseks täitmiseks;

3) Hankija oli varasemalt Vaidlustajat hoiatanud, et kui tähtaegu ei järgita, kohaldatakse

leppetrahvi;

4) Lepingu 2 erakorralise lõpetamise aluseks tellija poolt oli asjaolu, et ka täiendavaid

tähtaegu ei järgitud ning pooltevaheline koostöö ei sujunud.

Vaidlustaja on seda kõike kokkuleppe allkirjastamisega kinnitanud.

6.14. Kui Lepingu 2 täitmise lõpptähtaeg oli 13.10.2025, milliseks ajaks pidi tööprojekt olema

valmis ja ehitusluba väljastatud, siis Lepingu 2 ülesütlemise, s.o 21.10.2025 seisuga, oli

Vaidlustaja Hankijale esitanud vaid väga algelise lahenduse projektdokumentatsioonist, mille

puuduseid ei suudetud Hankija poolt eelnevalt antud mitmete täiendavate tähtaegade vältel

kõrvaldada. Seega ei rikkunud Vaidlustaja Lepingu 2 täitmisel mitte ainult lõpp-tähtaega, vaid

ka ajagraafikus sätestatud vahetähtaegu. Hankija poolt Vaidlustajale 08.10.2025 edastatud

e-kirjas on kuupäevaliselt välja toodud Lepingu 2 täitmise kulg ning Vaidlustaja poolsed

rikkumised. Nii lõpp- kui ka vahetähtaegu tuleb pidada Lepingu 2 olulisteks tingimusteks.

6.15. Ka rikkumine ise oli oluline, kuivõrd selle tulemusel lõpetati leping erakorraliselt.

Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mida VÕS §-i 116 kontekstis võib rakendada vaid lepingu

olulise rikkumise olemasolul. Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on kohtupraktikas

lubatud analoogia korras lähtuda samuti VÕS § 116 lg-st 2. Vaidlustaja ei suutnud enda

kohustusi täita ka pärast täiendavate võimaluste andmist, mis täidab VÕS § 116 lg 2 p-i 5

koosseisu.

Hankija jaoks oluline, et hankelepingu täidaks isik, kes suudab tähtaegadest kinni pidada ja on

usaldusväärne. Hankija varasem kogemus Vaidlustajaga seda ei kinnita.

6.16. 17.03.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.16.1. Vaidlustaja ei ole tõendanud, miks Lepingu 1 rikkumine ei ole sisult RHS § 95 lg 4 p-i

8 vääriline. Peamiselt apelleerib Vaidlustaja sellele, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 101 lg

3 alusel, kuivõrd lähtus Transpordiameti viivitusest. Transpordiametist lähtuv viivitus oli aga

vaid osaline. Transpordiameti 22.07.2025 leppetrahvi nõude p-ist 1.2 on välja loetav, et töö

üleandmise lõpptähtaega ületati kokku 291 päeva ning Transpordiameti viivitus oli seejuures

166 päeva. Seega oli Vaidlustaja Transpordiameti hinnangul töö üleandmisega viivituses 125

päeva. Kui lugeda Vaidlustaja seisukohta samas küsimuses, on tema esitatud

kompromissettepanekus toodud, et igal juhul tuleks 291 päevasest tähtaja ületamisest välja

9 (15)

arvata 207 päeva. Seega oli Vaidlustaja kompromissettepanekus Vaidlustaja poolne viivitus 84

kalendripäeva. Seega Lepingu 1 tähtaja ületamine oli tingitud mõlemast osapoolest, mistõttu ei

saa väita, et Lepingu 1 rikkumine Vaidlustaja poolt oli täies mahus vabandatav.

6.16.2. Asjakohane ei ole Vaidlustaja väide, et ka Transpordiamet ei ole pidanud Vaidlustajat

sedavõrd ebausaldusväärseks partneriks, et temaga ei oleks võimalik edaspidi koostööd teha,

kuivõrd on pärast nimetatud episoodi sõlminud Vaidlustajaga kaks uut hankelepingut. Hankija

on arvamusel, et varasemate projekteerimistööde lepingute rikkumised ei ole üle kantavad

ehitustööde omanikujärelevalve teenuse hankelepingule.

6.16.3. Isegi, kui RHR-i märge rikkumise kohta vaidlustati, ei tähenda see, et Hankija ei tohiks

märget enda kaalutlusõiguse teostamisel arvestada.

6.16.4. Vaidlustaja on tõlgendanud vääralt Hankija seisukohta: Neljandaks on põhjendamatu

Hankija väide, mille kohaselt on Transpordiameti hankelepingu ning vaidlusaluse Hanke

tulemusel sõlmitava lepingu ese sama üksnes põhjusel, et üks Vaidlustaja juures töötav isik

tegutseb mõlemas valdkonnas. Hankija ei ole viidanud, et Lepingu 1 ese on sama põhjusel, et

üks Vaidlustaja juures töötav isik tegutseb mõlemas valdkonnas. Hankija on tegelikkuses

sedastanud, et lähtuvalt Vaidlustaja enda koduleheküljel olevast infost toimetavad Vaidlustaja

mitmed töötajad erinevates valdkondades, mistõttu omab varasema Transpordiameti lepingu

rikkumine tähendust ka Hankijaga sõlmitava hankelepingu kontekstis.

6.16.5. Vaidlustaja märgib oma täiendavates seisukohtades, et Vaidlustaja ettevõttes tegutsevad

erinevad tiimid suhteliselt autonoomse juhtimise ja personaliga, nii et ühe valdkonna tegemisi

teisele automaatselt üle kanda on ekslik. Vaidlustaja ei ole seda väidet tõendanud. Vaidlustaja

koduleheküljel on toodud ettevõtte juhatuse liikme H. kohta mh, et tegemist on infrastruktuuri

projekteerimise valdkonna juhiga. Infrastruktruuri mõiste alla kuuluvad nii teed kui ka muud

rajatised, sh ühisveevärk ja kanalisatsioon. Lisaks on nimetatud juhatuse liige koduleheküljel

oleva info põhjal öelnud, et: Juhatus on pigem insenere assisteeriv üksus kui ülemus.[---].

Sellest võib järeldada, et tegelikkuses oleneb ikkagi projekti edukus Vaidlustaja määratud

projektijuhist, mitte sellest, kes on tema otsene või kaudne juht. Ei ole eluliselt usutav, et kui

Vaidlustaja projektijuht ei ole nt teede projekteerimislepingu täitmisel hoolas, sh ei täida enda

lubadusi Hankija ees, on tema käitumine 100% erinev muude rajatiste, nt torustike

projekteerimislepingute täitmisel.

6.16.6. Isegi kui vaidlustuskomisjon leiaks, et Hankija tegi vea Lepingu 1 rikkumise

arvestamisel Vaidlustaja kõrvaldamise alusena, leiab Hankija, et Vaidlustaja Riigihankest

kõrvaldamiseks oleks piisanud ka ainuüksi Lepingu 2 rikkumisest. Vaidlustaja on Hankija

silmis niivõrd ebausaldusväärne, et temaga hankelepingu sõlmimine ei oleks mõeldav.

6.16.7. Lepingu 2 erakorralise lõpetamiseni viis olukord, kus 10 kalendrikuu vältel, mil leping

kestis, suutis Vaidlustaja Hankijale esitada vaid väga algelise lahenduse kogu hankelepinguga

nõutud projektdokumentatsioonist. Ka see lahendus jõudis Hankijani pärast mitmeid

märgukirju ja ka palveid nii telefonitsi kui ka projektikoosolekutel. Poolte vahel algselt kokku

lepitud ajagraafiku järgselt oleks selleks ajaks pidanud aga tööle olema väljastatud ehitusluba

ning Hankijale üle antud lõplik dokumentatsioon.

6.16.8. Lepingu 2 täitmise protsessis oli ka olukordi, kus Vaidlustaja esindaja esitas Hankijale

ebaõiget informatsiooni. Nt andis Vaidlustaja esindaja 11.07.2025 Hankijale teada, et projekt

on EHR-is menetlemisel, kuigi nii see ei olnud. Täiendavalt edastas 26.08.2025 Vaidlustaja

esindaja Hankijale lingi väidetava projektlahendusega, mis hiljem osutus tühjaks ehk antud

lingil puudus sisu. Vaidlustaja ei ole Hankija jaoks usaldusväärne koostööpartner ning tema

kõrvaldamine Riigihankest oli proportsionaalne kaalutlusotsus. Hankija ei näe, et vaidlusaluse

10 (15)

hankelepingu täitmisega seonduvat riski oleks võimalik maandada ilma vaidlustajat

hankemenetlusest kõrvaldamata.

6.16.19. Vaidlustaja on mh seadnud kahtluse alla Lepingu 2 erakorralise lõppemise, kuivõrd

tema hinnangul ei olnud Hankija antud täiendav tähtaeg mõistlik. See väide ei oma tähtsust,

kuna Hankija ja Vaidlustaja allkirjastasid 10.12.2025 kokkuleppe, millega tunnistati Leping 2

erakorraliselt lõppenuks alates 21.10.2025. Vaidlustaja soovis algselt, et talle antakse Lepingu

2 täitmiseks täiendav 3-kuuline tähtaeg, kuid pooled leppisid nimetatud kokkulepet sõlmides

kokku, et mis tahes täiendavat tähtaega ei anta. Isegi, kui Lepingut 2 ei oleks erakorraliselt

lõpetatud, on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis täidetud juba pelgalt seetõttu, et Hankija rakendas

lepingu olulise tingimuse olulise rikkumise eest leppetrahvi.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. RHR-ist nähtuvalt viib Hankija läbi nn väikehanget, so riigihanget, mille hankelepingu

eeldatav maksumus jääb alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Seda kinnitab mh

ka Hankija poolt RHR-is märgitud hankelepingu eeldatav maksumus (Hankija ei ole soovinud

maksumust avalikustada).

Kui hankijal on hankekorra kehtestamise kohustus (RHS § 9 lg 1), siis sätestatakse alla

lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord seal

(RHS § 9 lg 4 p 3). AS-i Tallinna Vesi Hankekorra p-i 4.2 kohaselt ei ole väikehankel RHS-is

sätestatud menetlusreeglite järgimine kohustuslik, samas tuleb lähtuda RHS-i ning käesoleva

hankekorra üldistest põhimõtetest, sh hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja läbipaistva

kasutamise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiipidest.

AS-i Tallinna Vesi Hankekorra p-i 4.2.4 kohaselt Hankija võib hanke alusdokumentides

olenevalt hankeeseme keerukusest või muudest asjaoludest kehtestada nii kõrvaldamise aluseid

kui ka kvalifitseerimis- ja/või vastavustingimusi.

Hankija on kehtestanud RHAD-i dokumendi Kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused, mille ainsa punktina on kehtestatud kõrvaldamise alus: Hankija ei

sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 11 ja lg

4 p 8 nimetatud kõrvaldamise alus.

Kehtib: Kõik osad

Küsimused ettevõtjale:

1) Kas pakkujal esineb kõrvaldamise alus? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“)

8. Oma pakkumuse dokumendis 304212_AS_Infragate-Eesti_(10845129)_kinnitused.pdf2 on

Vaidlustaja märkinud RHS § 95 lg-s 1 ja lg 4 p-is 8 nimetatud kõrvaldamise aluse esinemise

kohta:

1. Kas pakkujal esineb kõrvaldamise alus?

Vastus: Jah.

Seega on Vaidlusaja kinnitanud RHS § 95 lg-s 1 ja lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise aluste

olemasolu, kuid ühelegi konkreetsele kõrvaldamise alusele, sh mitte ühelegi lepingule, mille

rikkumisega seoses võib esineda RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus, Vaidlustaja

viidanud pole, kuid Hankija ei ole seda ka RHAD-is nõudnud.

Lisaks on Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokument AS Infragate Eesti selgitused riigihangete

registris kajastuvate rikkumiskannete ja rakendatud heastamismeetmete kohta (edaspidi

Selgitused), milles Vaidlustaja esitab üldisi seisukohti ning kohtupraktikat RHS § 95 lg 4 p-is 8

sätestatud kõrvaldamise aluse rakendamise kohta. Selgitused käsitlevad vormiliselt ka

heastamist (dokument sisaldab jaotist pealkirjaga Heastamine), kinnitades, et kuna kõik

1 Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alustega seoses vaidlust ei ole. 2 Identne RHAD-i dokumendiga Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused.

11 (15)

Vaidlustaja kohta tehtud rikkumiskanded on alusetud, pole ka midagi heastada. Tegelikult

ühtegi reaalset heastamismeedet Selgitustes välja toodud polegi. Samuti pole viidet ühelegi

konkreetsele lepingule, mille puhul võiks tekkida küsimus RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisest.

Käesoleva vaidluse mõttes ei oma kõnealune dokument mingit tähendust.

9. Protokollis on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist põhjendatud järgmiselt:

2.4. Hankija on seadnud kõrvaldamise aluste puudumise tingimuseks, et hankija ei sõlmi

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 1 ja lg 4 p 8

nimetatud kõrvaldamise alus. Hankija on analüüsinud järgmisi lepinguid, mille tulemusena on

jõudnud otsusele, et pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi

tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud ja makstud

leppetrahvi:

2.4.1. Transpordiameti poolt korraldatud hankes „Riigitee 15124 Kapu – Rakke –

Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine nr 3.2-

3/22/1989-1“ on hankija avaldanud riigihangete registris, et lepingu täitmisel on esitatud

leppetrahvi nõue lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja ületamise eest ning leppetrahvi

summa on 28 160 eurot, mis moodustab 25% lepingu maksumusest.

2.4.2. Hankija ja AS Infragate Eesti vahel sõlmiti 18.12.2024 töövõtuleping nr 11880,

mille esemeks oli projekteerimistöö koos ehitusloa taotlemisega. Pakkuja ei täitnud lepingulisi

kohustusi kokkulepitud tähtajaks, töö jäi lõpetamata ning pakkuja tunnistas projekti ebapiisavat

käsitlemist. Täiendavate tähtaegade arutamisest hoolimata ei taganud pakkuja lepingu

nõuetekohast täitmist. Pooled sõlmisid kokkuleppe, millega loeti leping erakorraliselt

lõppenuks alates 21.10.2025. Hankija hinnangul on tegemist olulise varasema hankelepingu

rikkumisega RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.

Eeltoodud rikkumised on lepingu seisukohast keskse tähendusega kohustused ning rikutud on

lepingute olulist tingimust (töö valmimise tähtaega). Tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu

tingimus, kuna see mõjutab eelarveperioodi rahakasutust, projekti valmimise hilinemine

mõjutab projekteerimisele järgneva ehitushanke ajakava ja ehitustööde teostamise perioodi

ning seega ka avaliku teenuse (puhas joogivesi ja reovee käitlus) kättesaadavust tervikuna.

AS Infragate Eesti on esitanud ka selgitused riigihangete registris kajastuvate rikkumiskannete

ja rakendatud heastamismeetmete kohta, kuid lisab, et rikkumiskanded on kas alusetud või

objektiivselt selgitatavad, nõnda et need ei saa olla aluseks tema hankemenetlusest

kõrvaldamisele.

Arvestades käesoleva hanke sarnast eset, eeltoodud rikkumisi lepingute täitmisel ja

projekteerimistöödega seotud tähtaegade olulisust hankija jaoks, puudub hankijal põhjendatud

alus pidada pakkujat usaldusväärseks hankelepingu täitjaks. Hankija otsustab kõrvaldada AS

Infragate Eesti hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kõrvaldatud pakkuja ei osale

edasises menetluses.

Puudub vaidlus, et Vaidlustaja kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on Hankija tuginenud

Lepingule 1 ja Lepingule 2, mille puhul Hankija leiab, et tegemist on varasemate

hankelepingute olulise tingimuse olulise rikkumisega, mille tulemusel on Vaidlustaja suhtes

rakendatud sanktsioone. Samuti puudub vaidlus, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel

väikehangetes lähtutakse samadest põhimõtetest, mis kehtivad sätte kohaldamisel

hankemenetlustes.

10. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse

puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega. Seega peavad otsusest nähtuma

Hankija põhjendused ja kaalutlused.

Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt

täidetud järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

12 (15)

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb

vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas Vaidlustaja oli rikkunud varasemalt sõlmitud

hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes

vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg.

11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väidetega, et Hankija otsus Vaidlustaja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks on õigusvastane juba üksnes vaidlustatud otsuses esineva

põhjendamis- või kaalutlemise kohustuste rikkumise tõttu. Protokollis on Hankija välja toonud,

et Vaidlustaja rikkumised esinesid nii Lepingu 1 kui ka Lepingu 2 täitmisel, et rikkumised

seisnesid olulistes viivitustes hankelepingute täitmisel (Vaidlustaja ei täitnud lepinguid

tähtaegselt) ning selle, et Vaidlustaja suhtes on mõlema lepingu puhul rakendatud leppetrahve

ning Lepingu 2 on Hankija, olles ise lepingu pooleks, erakorraliselt lõpetanud. Hankija

põhjendustest kogumis nähtub ka see, miks Hankijal puudub Vaidlustaja kui pakkuja suhtes

usaldus.

Vastuses vaidlustustele on Hankija esitanud täiendavaid selgitusi Protokollis välja toodud

asjaolude kohta. Kohtupraktika kohaselt on hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi

vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel.

Käesoleval juhul vaidlustuskomisjon selles ei kahtle.

12. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe ette pakkuja või taotleja

kõrvaldamist ilmtingimata kahe või enama hankelepingu rikkumise tõttu. RHS § 95 lg 4 p-i 8

alusel võib pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui ta on oluliselt või

pidevalt rikkunud kas või üksnes ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et

rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud

kahju või makstud leppetrahvi. Protokollist ei nähtu, et otsus Vaidlustaja hankemenetlusest

kõrvaldamiseks on tehtud Lepingu 1 ja Lepingu 2 asjaolude kogumist tulenevalt.

Leping 1

13. Riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 252398) tulemusena sõlmis

Transpordiamet 15.09.2022 AS-iga Infragate Eesti töövõtulepingu nr 3.2-3/22/1989-1.

RHR-is on selle lepingu kohta tehtud märge: Maksti leppetrahvi ning esitatud põhjalik

Rikkumise selgitus (vt käesoleva otsuse p 5.10.1).

14. Vaidlustaja on seisukohal, et seoses Lepinguga 1 puudub RHR-is õigusvastaselt märkus

selle kohta, et leppetrahv on vaidlustatud, kuigi Vaidlustaja on esitanud Transpordiametile oma

vastuväited. Samuti ei ole Hankija selgitanud välja Lepingu 1 rikkumisega seotud asjaolusid.

Ka leiab Vaidlustaja, et võrreldes Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepinguga on Leping 1

oma olemuselt sedavõrd erinev, et neid kahte lepingut ei saa pakkuja usaldusväärsuse

hindamiseks omavahel võrrelda. Vaidlustaja märgib ka seda, et kuivõrd Hankija pöördus

Lepinguga 1 seotud asjaolude väljaselgitamiseks Transpordiameti poole alles

vaidlustusmenetluses ning ei ole üldse pöördunud Vaidlustaja poole, ei saanud Hankija

Lepingu 1 rikkumist RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel üldse aluseks võtta.

15. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et kui Hankija oleks soovinud Lepingu 1

rikkumise ning sanktsiooni rakendamisega seotud asjaolusid sisuliselt selgitada, pidanuks ta

pöörduma juba hankemenetluses Vaidlustaja poole, mille tulemusel oleks ta teada saanud, et

rikkumine on vaidlustatud ning et asjaolud ei ole nii üheselt selged nagu märge RHR-is võiks

viidata. Kohtupraktikast tulenevalt ei saanud Hankija lähtuda üksnes RHS § 83 lg 71 alusel

13 (15)

Transpordiameti poolt RHR-i tehtud märkest.

Leping 2

16. Hankija on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et isegi kui Lepingu 1 rikkumise arvestamisel

Vaidlustaja kõrvaldamise alusena on tehtud viga, siis piisaks ka ainult Lepingu 2 rikkumisest,

et Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldada.

Vaidlustuskomisjon leiab, et üksnes põhjendusel, et Lepingu 1 osas pole Hankija pöördunud

Vaidlustaja poole selgituste saamiseks ja et kõik asjaolud polnud välja selgitatud, oleks Hankija

otsuse kehtetuks tunnistamine vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

17. Kohtupraktikas on põhimõte, mille kohaselt ei too hankemenetluses tehtud viga kaasa

hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud

küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 26). Üldisest menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt jätab vaidlustuskomisjon RHS-iga vastuolus oleva otsuse kehtetuks

tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õigsus ning otsuse

kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma

(Riigikohus 3-3-125-02, p 24). Antud juhul jääb vaidlustuskomisjon eespoolöeldu juurde, et

Vaidlustaja kõrvaldamise otsus on õige ka juhul, kui esineb vaid ühe Protokollis nimetatud

lepingu osas oluliste tingimuste oluline rikkumine koos sanktsioonide kohaldamisega.

18. Riigihanke (väikehange) „Räägu tänava (Mustamäe tee - Käo tn) veetorustike

rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 286529) tulemusena sõlmis AS TALLINNA

VESI 18.12.2024 AS-iga Infragate Eesti töövõtulepingu nr 11880 (Leping 2). Vaidlust ei saa

olla selles, et Leping 2 sõlmiti Hankija ja Vaidlustaja vahel, mistõttu kõik selle lepinguga seotud

asjaolud peavad oleme ühtviisi teada nii Vaidlustajale kui Hankijale. Seega ei saa Lepingu 2

puhul tekkida küsimust Hankija ebapiisavast informeeritusest või Hankija kohustusest

pöörduda veel kord Vaidlustaja poole nende asjaolude selgitamiseks.

19. Vaidlustaja sisuliselt ainsaks argumendiks seoses Lepinguga 2 on see, et Vaidlustaja väitel

lõpetati Leping 2 poolte kokkuleppel. Selle tõendamiseks esitas Vaidlustaja 10.12.2025

allkirjastatud Kokkuleppe töövõtulepingu nr 11880 lõpetamise osas (edaspidi Kokkulepe). Kuna

Kokkuleppele on alla kirjutanud ka Vaidlustaja esindaja, ei saa olla vaidlust, et Vaidlustaja on

kinnitanud Kokkuleppes välja toodud asjaolude tõele vastavust.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Kokkuleppest ei nähtu, et Leping 2 lõpetati poolte kokkuleppel,

nagu väidab Vaidlustaja.

19.1. Kokkuleppe asjaolusid kirjeldava osa p-idest b-e) nähtub üheselt mõistetavalt, et Lepingut

2 ei olnud täidetud ettenähtud tähtpäevaks (13.10.2025), 10.10.2025 soovis töövõtja

(Vaidlustaja) tööde teostamiseks täiendavat 3 kuu pikkust tähtaega. Tellija (Hankija) sellega ei

nõustunud ja esitas 21.10.2025 Lepingu 2 erakorralise lõpetamise avalduse.

19.2. Kokkuleppe asjaolusid kirjeldava osa p-ist f) nähtub, et töövõtja (Vaidlustaja) ei

nõustunud Lepingu 2 lõpetamisega, kuna on asunud rikkumisi heastama, ja palus kohustuste

täitmiseks taas 3 kuulist tähtaega. Seega möönis Vaidlustaja Lepingu 2 täitmisel esinenud

rikkumisi (muidu poleks ju midagi heastada).

19.3. Kokkuleppe asjaolusid kirjeldava osa p-i g) kohaselt nõustus tellija (Hankija) 04.11.2025

vastuskirjas andma lepingu täitmiseks 30 kalendripäeva lisaks, kuid pidas eelistatavamaks

leping lõpetada.

19.4. Kokkuleppe resolutiivosa p-is 1 leppisid pooled kokku selles, et [---] loevad kehtivaks

Tellija poolt 21.10.2025 edastatud Lepingu erakorralise lõpetamise avalduse ja seega loetakse

14 (15)

ka Leping alates sellest kuupäevast lõppenuks. Sellest tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et

Leping 2 lõppes ikkagi Lepingu erakorralise ülesütlemisega Tellija (Hankija) poolt 21.10.2025.

Kokkuleppe vormistamine seda fakti ei muuda, vaid kinnitab.

19.5. Kokkuleppe resolutiivosa p-is 2 leppisid pooled kokku selles, et nad [---] kinnitavad, et

neil puuduvad mis tahes rahalised või mitterahalised nõuded üksteise vastu seoses Lepingu

täitmise ja/või lõpetamisega, kuivõrd Tellija poolt varasemalt edastatud leppetrahvi nõue

loetakse tasaarveldatuks Töövõtja poolt Lepingu lõppemise ajahetkeks teostatud töödega (sh

tellitud dendroloogia ja geodeesia). Vaidlustuskomisjon leiab, et kui pooled on kokku leppinud

leppetrahvi nõude tasaarveldamises, siis on Vaidlustaja aktsepteerinud ka seda, et

leppetrahvinõue on esitatud ning see loetakse tasaarveldatuks teostatud töödega.

19.6. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kokkulepe tõendab, et:

1) Lepingu 2 täitmisel esines töövõtja (Vaidlustaja) poolne rikkumine, mis seisnes selles,

et lepingut tähtaegselt ei täidetud ning hankelepingu täitmiseks kokkulepitud tähtaja ületamine

oli oluline (ca 10 kuulisele lepingu täitmise tähtajale soovis töövõtja lisaks veel 3 kuud)3;

2) Tellija (Hankija) rakendas rikkumise eest leppetrahvi;

3) Leping 2 lõpetati erakorralise ülesütlemisega.

20. Vaidlustuskomisjon leiab, et jättes Lepingu 2 tähtaegselt täitmata on Vaidlustaja rikkunud

eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust olulisel määral.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingu täitmise tähtaeg on vaieldamatult hankelepingu

oluline tingimus, kuna hankijal on ilmselgelt huvi, et leping täidetaks selles ettenähtud

tähtpäevaks. Riigihangete puhul, mille riigihanke alusdokumentides on välja toodud ka

lepinguliste tööde lõpetamise tähtaeg, tuleneb see, et lepingu täitmise tähtaeg on lepingu oluline

tingimus, täiendavalt ka asjaolust, et kui aktsepteerida hankelepingu täitmisega viivitamist

pakkuja poolt, kellega sõlmiti hankeleping, riivab see isikute huve, kes nt jätsid selles

riigihankes pakkumuse esitamata, kuna ei pidanud võimalikuks hankelepingut riigihanke

alusdokumentides määratud tähtajaks täita.

21. Eelpool käsitletud põhjustel peab vaidlustuskomisjon tõendatuks ka seda, et Lepingu 2

rikkumise tagajärjel on Vaidlustaja suhtes kohaldatud leppetrahvi (tasaarveldati) ning leping

öeldi tellija (Hankija) poolt erakorraliselt üles.

Seega leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja on rikkunud oluliselt varasemalt sõlmitud

hankelepingu - Lepingu 2 - olulist tingimust ning rikkumisega kaasnes leppetrahvi maksmine

ja lepingu erakorraline ülesütlemine.

22. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija põhjendustega Protokollis, et tähtaeg on hankija jaoks

oluline lepingu tingimus, kuna see mõjutab eelarveperioodi rahakasutust, projekti valmimise

hilinemine mõjutab projekteerimisele järgneva ehitushanke ajakava ja ehitustööde teostamise

perioodi ning seega ka avaliku teenuse (puhas joogivesi ja reovee käitlus) kättesaadavust

tervikuna. [---]

Arvestades käesoleva hanke sarnast eset, eeltoodud rikkumisi lepingute täitmisel ja

projekteerimistöödega seotud tähtaegade olulisust hankija jaoks, puudub hankijal põhjendatud

alus pidada pakkujat usaldusväärseks hankelepingu täitjaks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et ainuüksi Lepingu 2 rikkumistega seotud asjaolusid arvestades võis

Hankijal tekkida põhjendatud kahtlus Vaidlustaja usaldusväärsuses ning selles, kas pakkuja on

võimeline teostama töid RHAD-is kehtestatud nõudeid arvestades, sh tähtaegselt.

Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja

3 Vaidlustuskomisjon märgib, et AS-i Tallinna Vesi 07.10.2025 e-kirjas AS-ile Infragate Eesti on Hankija andnud

väga põhjaliku ülevaate enda nägemusest seoses Vaidlustaja poolt Lepingu 2 täitmisel toime pandud rikkumistega,

mis ei seisne üksnes lepingu lõpptähtajaks täitmata jätmises. Vaidlustaja ei ole sellele teadaolevalt vastu vaielnud.

15 (15)

hankemenetlusest on kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ja RHAD-iga ning alused selle kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

23. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

23.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

23.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik