Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Arne Ots

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat Arne Ots

Esitasite Rahandusministeeriumile 23.01.2026 järelevalveteate (edaspidi ka teade) AS

Piletilevi PLG nimel, kus käsitlesite MTÜ Eesti Etendusasutuste Liidu (EETAL)

liikmesteatrite hankepraktikat seoses piletimüügi korraldamist puudutavate riigihangete

läbiviimisega. Teates tõite esmalt esile piletimüügi korraldamise riigihangetega seotud

tähelepanekud ning seejärel käsitlesite kahe konkreetse riigihankega seotud probleeme, milles

hankisid piletimüügiteenust Sihtasutus Endla Teater ja Sihtasutus Teater Vanemuine.

Kokkuvõttes palusite Rahandusministeeriumil kaaluda järelevalvemenetluse algatamist.

Esiteks toome välja, et riigihangete seaduse (RHS) §-s 205 on sätestatud kaks alust riikliku

järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Esimene alus on sätestatud RHS §-s 205 lg 1 p-s 1, mille

alusel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral

käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on

küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad § 206 lõikes

1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 järgi ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke

menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõpeb nii hankemenetlus kui ka

lihthankemenetlus (RHS § 125 lg 1) ja sotsiaal- või eriteenuste erimenetlus (RHS § 126 lg 3)

hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Hankelepingu sõlmimise korral on võimalikud

rikkumised lõpule viidud ning ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt ka RHS § 208

lg-d 1-2, mille kohaselt on järelevalvemenetluses hankijale ettekirjutuse tegemine võimalik

üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist).

Järelevalveteates on tähelepanu juhitud kahele konkreetsele riigihankele: Sihtasutuse Endla

Teater poolt avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange „Piletimüügiteenuse

ostmine“ (viitenumber 289557), mille hankija tunnistas ise kehtetuks, ja Sihtasutuse Teater

Vanemuine poolt alla lihthanke piirmäära jääva väikehankena korraldatud riigihange „SA

Teater Vanemuine piletimüügi korraldamine“, kus on eduka pakkujaga Sviby OÜ-ga sõlmitud

hankeleping. Lisaks hanke- või raamlepingu sõlmimisele lõpetab riigihanke menetluse ka

menetluse kehtetuks tunnistamine hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal

algatusel (vt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II). Mõlemad riigihanke menetlused on seega lõppenud

ning juhtumipõhine järelevalvemenetlus nende suhtes välistatud.

Teie 23.01.2026

Meie 27.03.2026 nr 12.2-1/367-8

2

RHS § 205 lg-s 2 on sätestatud ka teine alus riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Rahandusministeerium (RaM) võib järelevalvemenetluse alustada ka valimipõhise

kontrollina. RHS § 205 lg 1 p-s 2 nimetatud viisil, so ex post valimipõhise kontrollina

järelevalvemenetluse alustamise vajaduse üle otsustamiseks kontrollis RaM SA Teater

Vanemuise (edaspidi hankija) poolt korraldatud piletimüügi teenuse menetluse asjaolusid.

RaM tegi kõigepealt kindlaks järgmised asjaolud:

Hankija 2024. aasta hankeplaanist nähtub, et hankija oli 2024. aasta jaanuarisse planeerinud

piletimüügi korraldamise teenuse hankimise piiratud hankemenetlusena;

Riigihanke menetlus viidi läbi 2024. aasta kevadel vastavalt hankija enda hankekorrale ning

seda ei kajastatud riigihangete registris. Hankeleping sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga

Sviby OÜ (14497487);

Hankeplaanis puudus informatsioon hanke eeldatava maksumuse kohta;

Hankija poolt esitatud majanduskulude aruannete põhjal selgub, et hankija on aastast 2024

teinud regulaarseid väljamakseid ettevõttele OÜ Sviby;

Hankija on varasemalt kõnealuse hanke eeldatava maksumuse määramisega seoses

väljendanud seisukohta, et kuivõrd antud hankelepingu puhul on tegemist vahendusteenuse

lepinguga, siis ei ole hankelepingu algset maksumust ega hankelepingu lõplikku maksumust

võimalik konkreetse summana nimetada.

RaM küsis eelnevale informatsioonile tuginedes 8.02.2026 hankijalt selgitusi valimipõhise

järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks kirjaga nr 12.2-1/367-3, milles selgitas esmalt

hankijale riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid ning küsis seejärel

hankijapoolset seisukohta ja informatsiooni läbiviidud ostumenetluse kohta.

Selgitasime kirjas järgmist: Hankija seisukoha osas riigihanke eeldatava maksumuse

määramisega seoses märgime, et RHS § 23 lg 2 p 1 sätestab üldreegli, et riigihanke eeldatav

maksumus määratakse hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstava kogusumma põhjal,

arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja

hankelepingu uuendamist. Regulaarse iseloomuga teenuste hankelepingu eeldatava

maksumuse määramiseks on RHS § 24 lg-s 2 ette nähtud erireeglid, mille kohaselt on eeldatav

maksumus sellisel juhul: (p 1) eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel

sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud,

võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes

või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi vältel, või (p 2) esimese hankelepingu

sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate

järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. Kohtupraktikas on

peetud regulaarseks teenust, mida on tellitud mitme aasta jooksul suhteliselt ühetaoliselt ja

järjepidevalt (vt TlnRnKo 25.03.2021, nr 3-20-553, p 26.).

RHS § 24 lg-s 4 sisaldub eriregulatsioon teenuste hankelepingu, milles ei sätestata

hankelepingu kogumaksumust, eeldatava maksumuse kohta – sellise hankelepingu

eeldatavaks maksumuseks on: (p 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48

kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; (p 2) tähtajatu

hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse

osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.

Juhul kui tegemist on kontsessioonilepinguga, siis tuleb eeldatava maksumuse hulka

arvestada lepingu alusel tehtavate ehitustööde ja osutatavate teenuste kogukäive koos

ehitustöödeks ja teenusteks vajalike asjade maksumusega (RHS § 23 lg 2 p 3). Täpsemad

3

reeglid kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamiseks on sätestatud RHS §-s 26

järgmiselt: Hankija arvestab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse riigihanke

alusdokumentides sätestatud objektiivse meetodi alusel (lg 1). Kontsessioonilepingu

eeldatava maksumuse arvestamisel võtab hankija arvesse eelkõige: 1) mis tahes vormis

valikuklausli väärtuse või kontsessioonilepingu pikendamise võimaluse; 2) tulu, mis saadakse

teenuste või ehitise kasutajate makstavatest tasudest ja trahvidest, välja arvatud need, mis

kogutakse hankija nimel; 3) maksed või mis tahes vormis rahalised eelised, sealhulgas

teenuste kontsessioonilepingu kohustuse täitmise eest makstava hüvitise ja riiklikud

investeerimistoetused, mille teeb hankija või muu avalik-õiguslik isik kontsessionäärile; 4)

toetused või mis tahes vormis muud rahalised eelised kolmandatelt isikutelt

kontsessioonilepingu täitmise eest; 5) tulu mis tahes vara müügist, kui see on

kontsessioonilepingu osaks; 6) ehitustöö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalike

hankijalt kontsessionäärile üleantavate vallasasjade ja teenuste maksumuse üleandmise

hetkel; 7) pakkujatele ja taotlejatele makstavad auhinnad ja osalemistasud (lg 2).

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes RHS § 205 lg 2 teises lauses sätestatule, palus RaM hankijal

selgitada järgmist:

1) Kuidas, sh millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes, määras hankija kindlaks

piletimüügi korraldamise teenuse tellimiseks riigihanke eeldatava maksumuse ning valis,

milliseid menetlusreegleid riigihankemenetluse läbiviimisel kohaldada;

2) Milliste kriteeriumite alusel valiti edukas pakkuja ning mis oli eduka pakkumuse

maksumus;

3) Mis kuupäeval ja milliseks perioodiks sõlmiti eduka pakkujaga hankeleping;

4) Millises rahalises mahus on hankija alates hankelepingu sõlmimisest teinud edukale

pakkujale väljamakseid.

Hankija selgitas, et ostumenetlus „SA Teater Vanemuine piletimüügi korraldamine“ kuulutati

välja 26.01.2024 ning ettepanek pakkumus esitada ja menetluses osaleda tehti elektronposti

teel Eestis tegutsevatele piletimüügiplatvormidele Piletilevi, Piletimaailm, Fienta,

Piletikeskus ja Piletitasku. Hange viidi läbi sotsiaalteenuse erimenetlusena. Hanke ese

(piletimüügi korraldamine) kvalifitseeriti RHS § 126 kohaldamisalasse, kuna see vastas

hankija hinnangul direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud teenustele (mh ürituste ja

kultuurisündmuste organiseerimisega seotud teenused – CPV 79952000-2 ja 79952100-3 jt).

Tulenevalt RHS § 14 lg 2 p-st 3 on direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises nimetatud

sotsiaalteenuste hankelepingu riigihanke piirmäär 300 000 eurot (km-ta). Hankija hinnangul

jäi hanke eeldatav maksumus alla nimetatud 300 000 euro piirmäära, mistõttu hankija ei

pidanud kohaldama RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, mis rakendub, kui hankelepingu

eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda

(RHS § 15 lg 3). Kuna tegemist oli alla nimetatud piirmäära jääva hankega, järgis hankija

ostumenetluse läbiviimisel RHS § 3 üldpõhimõtteid ning hankija sisekorras (hankekorras)

sätestatud korda.

Ostumenetluse eeldatava maksumuse määramise kohta seletas hankija, et lähtus RHS-i

üldreeglist, mille kohaselt eeldatav maksumus määratakse hankelepingu täitmisel eeldatavalt

makstava kogusumma põhjal, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke

tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Piletivahenduse tasu kujuneb

lepingu järgi valemipõhiselt.

4

Hankija poolt RaM-ile edastatud dokumentidest, kuhu hankija oli lisanud ka väljavõtted

ostumenetluses edukaks osutunud pakkujale Sviby OÜ tehtud maksete kohta, nähtus, et

hankija poolt määratud eeldatav maksumus ja senised väljamaksed jäävad tõepoolest alla RHS

§ 14 lg 2 p-s 3 sätestatud sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära.

Kuivõrd hankija esitatud selgituste ja dokumentide pinnalt ei saanud RaM selgelt hinnata, kas

hankija on ostumenetluse läbiviimiseks valinud korrektne menetlusliigi (sh, kas tegu võiks

olla teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega) ning määranud seeläbi hanke

eeldatava maksumuse ja antud menetlusele kohalduvad piirmäärad korrektselt, palus RaM

06.03.2026 kirjaga nr 12.2-1/367-5 hankijal esitada täiendavaid lähteandmeid ja dokumente.

Hankija edastas RaM-ile täiendavad andmed 09.03.2026.

Olles kontrollinud ja hinnanud kõiki hankija poolt edastatud selgitusi ja dokumente (sh

ostumenetluse alusdokumente ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingut), ei tekkinud RaM-il

hankija tegevuse osas piisavat rikkumiskahtlust, mis põhjendaks valimispõhise kontrolli

algatamist.

RaM on esmalt seisukohal, et ostumenetluse käigus sõlmitud lepingu näol ei ole tegu

kontsessioonilepinguga RHS § 131 mõistes, kuivõrd dokumentidest ei järeldu, et pakkujal

oleks vabadus teenuse kujundamisel, ning nõudluse puudumise risk lasub eelkõige hankijal

endal. RaM hinnangul võib piletimüügiteenuse puhul sarnaselt nn apteegiteenusega asuda

seisukohale, et selle esemeks on õigus müüja pileteid kui asju (kaupu), kuid asjade

kontsessiooni RHS ei reguleeri (RHS § 131 komm 8: "[A]pteegiteenuse puhul prevaleerib

nimele vaatamata ilmselt mitte teenuse osutamine, vaid asjade (ravimite) müük ning asjad

kontsessioonilepingu esemeks olla ei saa").

Vastupidiselt järelevalveteates avaldatud seisukohale, et piletimüügiteenuse hankimine

sotsiaal- ja eriteenustena ei ole põhjendatud leiame, et kõnealuse piletimüügiteenuse

hankimise näol võib siiski olla tegu sotsiaalteenusega. Direktiivi 2014/24/EL XIV lisas

nimetatud CPV koodidega 79952000-2 ja 79952100-3 tähistatud (sotsiaal)teenuste ese on

piletimüügiteenusele kõige lähedasem ning kirjeldab kõige täpsemalt teenust, mida on antud

juhul soovitud hankida.

Ainuüksi see, et riigihanke menetluse lõppemine ei välista järelevalvemenetluse läbiviimist

ex post RHS § 205 lg 1 p-s 2 sätestatud korras valimipõhiselt (RHS § 206 lg 4), ei tähenda, et

RaM oleks kohustatud igal üksikjuhtumil kaaluma või otsustama hankija suhtes valimipõhise

järelevalvemenetluse läbiviimist. Valimipõhine järelevalve, sh pisteline tööplaaniväline

kontroll või vastavalt järelevalve tööplaanile ex post retrospektiivse plaanilise järelkontrollina

läbiviidav järelevalvemenetlus, hõlmab reeglina mitut või kõiki hankija riigihankeid

kontrollitaval ajaperioodil (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 144). Kuna

järelevalveasutuse eelarvelised ja isikulised ressursid on piiratud, siis on paratamatu, et

järelevalveametnikud ei jõua järelevalvet teostades kõikjale. Seetõttu ei ole lauskontroll, mis

tagaks, et haldusorgan oleks igast reaalses elus esinevast õigusrikkumisest teadlik ja suudaks

kõigile rikkumistele adekvaatselt reageerida, praktikas saavutatav. Sellest tulenevalt tehakse

nö inspektsioonilist järelevalvet asjaomasele metoodikale tuginedes, hinnates muu hulgas

õigusrikkumise esinemise tõenäosust ja sellega seotud ohte (vt Haldusmenetluse käsiraamat.

Tartu, 2004, lk 142). Vastav ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani

teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval

järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Riigihangete

korraldamise üle RaM-i teostatavas valimipõhises järelevalves on plaanilise järelkontrolli

5

valimi koostamisel olnud aluseks riigihangete registris kajastatud andmete põhjal läbiviidud

riskianalüüsi alusel koostatud riskimaatriks. Samuti oleme tööplaanide koostamisel

arvestanud juhtumipõhistes järelevalvemenetlustes, sh järelevalveteadetest ja teistest

allikatest, teatavaks saanud asjaolusid.

Praeguses asjas ei ole järelevalveteates etteheidetud rikkumised RaM-i jaoks ilmselged.

Arvestades järelevalvemenetluse alustamise vajaduse üle otsustamiseks kogutud andmeid ja

hankijalt saadud selgitusi, ei pea RaM valimipõhise järelevalvemenetluse alustamist avalike

huvide kaitse seisukohast tarvilikuks. Lisaks, olukorras, kus võimalik õigusrikkumine on juba

lõpule viidud ja potentsiaalsed järelevalvemeetmed saaksid piirduda üksnes kontrolliaktis

rikkumise konstateerimisega (RHS § 209 lg 2 p-d 4-5) ning hankijale edaspidiseks soovituste

andmisega (RHS § 205 lg 4 p 3, § 210), puudub vajadus ajaliselt mahuka ja koormava

(valimipõhise) järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Järelevalve preventiivsed eesmärgid on

praegusel juhul täidetud seeläbi, et 8.02.2026 kirjas nr 12.2-1/367-3 on RaM juhtinud hankija

tähelepanu koos asjakohaste selgitustega RHS-is sätestatud reeglitele. Valimipõhise

järelevalvemenetluse toimetamist ei toeta ka see, et järelevalveteates tehtud etteheited

puudutavad üksikut riigihanget, mitte hankija riigihanketegevust üldiselt.

Eesti Teatri Agentuuri andmetel külastati 2024. a teatrit Vanemuine 139 840 korral (mis on

ka suurima külastajate arvuga teater), teatrit Endla aga 85 483 korral.1 Arvestades, et SA

Teater Vanemuine piletimüügi teenuse eeldatav maksumus jäi alla sotsiaalteenuste piirmäära,

siis ei tekkinud Rahandusministeeriumil olemasoleva teabe põhjal põhjendatud kahtlust, et

SA Endla Teater puhul sama teenuse riigihanke eeldatav maksumus ületab nimetatud

piirmäära.

Seega lähtudes eeltoodust, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta SA Teater

Vanemuine ega SA Endla Teater suhtes järelevalvemenetlust. Vaatamata

järelevalvemenetluse alustamata jätmisele täname Teid esitatud pöördumise eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Saara Selgmäe 5381 1142

[email protected]

1 Eesti Teatri Agentuur - Statistika