Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 42-26/304230

Otsuse kuupäev 27.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus AS-i Infragate Eesti vaidlustus AKTSIASELTS-i

TALLINNA VESI riigihankes „Räägu tänava (Mustamäe

tee-Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“

(viitenumber 304230) AS-i Infragate Eesti kõrvaldamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, esindaja

Laura Vahtramäe

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i Infragate Eesti vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i Infragate Eesti vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.01.2026 avaldas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi Hankija) riigihangete

registris nn väikehankena läbi viidava riigihanke „Räägu tänava (Mustamäe tee-Käo tn)

veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 304230) (edaspidi Riigihange)

hanketeate.

1 riigihangete seadus

2 (21)

2. 26.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Infragate Eesti (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Riigihankes.

26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/42 tagastas vaidlustuskomisjon vaidlustuse puuduste

kõrvaldamiseks. Vaidlustaja kõrvaldas puudused tähtaegselt (sh esitas uue vaidlustuse

tervikteksti) ja taotleb enda kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamist (19.02.2026 protokoll

nr 139/25).

3. Vaidlustuskomisjon teatas 09.03.2026 kirjaga nr 12.2-10/42 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 12.03.2026 ja neile vastamiseks 17.03.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. 19.02.2026 protokollis nr 139/25 (edaspidi Protokoll) toodud põhjenduste kohaselt on

Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldatud viitega RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginevale kõrvaldamise

alusele. RHS § 95 lg 4 p 8 näol on tegemist RHS II ptk-i sättega, mis ei kohaldu vaikimisi

väikehangetes. Hankija on kõrvaldamise aluste juures viidanud RHS § 95 lg 4 p-le 8. Kui

Hankija on otsustanud väikehankes juhinduda mõnest RHS II ptk-i sättest, muudab ta ka

nende sätete sisu ja neid tõlgendava vaidlustus- ja kohtupraktika endale siduvaks.

Antud juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused täidetud. See on vaidlusaluse

otsuse sisuline viga. Otsuse vormiline viga on puudulik põhjendamine.

4.2. RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajaneva pakkuja kõrvaldamise otsuse põhjendamise standard on

kõrge. Hankija peab andma „selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad

konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga“.2

Euroopa Kohus on RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks oleva direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p „g“ osas

selgitanud, et hankija peab hoolikalt analüüsima iga talle teadaolevat pakkuja varasemat

rikkumist.3 Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on õigusvastane. Riigikohus on

selgitanud, et hankija peab oma kaalutlusõigust ka reaalselt teostama.4

4.3. Hankija on tuginenud Vaidlustaja kõrvaldamisel kahele episoodile:

I. Transpordiameti episood: leppetrahvi nõue töövõtulepingus nr 3.2-3/22/1989-1

„Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“;

2 VAKOo 33-19/203234, p 17; 145-19/210602, p 12; 14-20/216386, p 17. 3 EKo C-267/18, p-d 25–29. 4 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11.

3 (21)

II. Hankija episood: poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtuleping nr 11880 „Räägu

tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise

projekteerimine“.

Hankija toob Protokolli p-s 2.4 välja, et „on analüüsinud järgmisi lepinguid, mille tulemusena

on jõudnud otsusele, et pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi

tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud ja

makstud leppetrahvi“.

Vastav analüüs Protokollis sisuliselt puudub. Kogumis sisaldab Protokoll olukorrakirjeldust,

mitte sisulist hinnangut Vaidlustaja eelnevale tegevusele. Protokollis on küll loetletud kaks

episoodi ning Hankija on deklareerinud, et „rikkumised on lepingu seisukohast keskse

tähendusega kohustused“ ja „tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus“. Protokollist

ei nähtu aga Hankija kaalutlusi, millest lähtudes ta Vaidlustaja kõrvaldas, sh ei ole esitatud

põhjendusi ega kaalutlusi, miks Vaidlustaja on Hankija jaoks niivõrd ebausaldusväärne, et

hankelepingu sõlmimine temaga on välistatud.

4.4. Tulenevalt pikaajalisest kohtupraktikast ei saa Hankija olla automaatselt seotud teise

hankija antud hinnanguga pakkuja poolt hankelepingu täitmisele ja hankija peab andma

pakkujale võimaluse esitada riigihangete registris (edaspidi RHR) esitatud andmete

ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.5 Protokollist ei nähtu, et Hankija oleks

pöördunud selgituste saamiseks Vaidlustaja poole. Vastupidiselt, Protokollist nähtub, et

Hankija on teinud otsuse üksnes RHR-i kande alusel.

4.5. Hankijal tulnuks kindlaks teha see, kas esinesid nt rikkumisi õigustavad asjaolud. VÕS §

101 lg 3 järgi ei saa võlgniku vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada, kui rikkumine tuleneb

võlausaldajast või tema riskist, ning üldjuhul ei ole ka RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes

proportsionaalne pidada oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 alusel vabandatav, sest selline

rikkumine ei sea kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsust tulevaste hankelepingute täitmisel.

Kui Hankija oleks soovinud Transpordiameti episoodi sisuliselt selgitada, pidanuks ta

pöörduma Vaidlustaja poole, mille tulemusel oleks talle teada, et rikkumine on vaidlustatud

ning et asjaolud ei ole nii üheselt selged nagu RHR-i märge viitab.

4.6. Transpordiametiga sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1

Vaidlustaja on sõlminud Transpordiametiga riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke –

Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“

(viitenumber 252398) tulemusel töövõtulepingu. Transpordiamet on teinud RHR-i märke

rikkumise kohta.

4.6.1. RHR-is küsimusele, kas nõue on vaidlustatud, on Transpordiamet vastanud eitavalt. See

vastus on väär. RHR-is küsitud teave nõude „vaidlustamise“ kohta ei puuduta üksnes

hagiavaldusega kohtusse pöördumist. Nimelt on vastava infovälja aluseks RHS § 83 lg 71

teine lause, mis näeb ette järgmist: „Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe

kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“ Säte jõustus sellisel kujul RHS-i

01.06.2022 muudatustega ning asjaomase seaduseelnõu (491 SE, Riigikogu XIV koosseis)

seletuskiri seletab sätte mõtte ja tegeliku sisu lahti järgmiselt „Samas tuleb silmas pidada, et

5 EKo C-41/18, p 32; C-267/18, p 27, TlnRnKo 3-20-80, p 23.

4 (21)

nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke

tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale.“6

Kuivõrd Vaidlustaja on väidetava rikkumise osas esitanud oma vastuväited ja selgitused (vt

lisa 1), tulnuks Transpordiametil vastata küsimusele, kas nõue on vaidlustatud, jaatavalt.

Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et ta juhtis vastuväidetes mh Transpordiameti

tähelepanu asjaolule, et VÕS § 101 lg 3 kohaselt on välistatud tellija õigus nõuda leppetrahvi

ajavahemiku eest, mil tellija keeldus põhjendamatult vastu võtmast töö osa nr 9, milles ei

esinenud olulisi puudusi.7

4.6.2. Tulenevalt RHS § 95 lg 4 p 8 seotusest ettevõtja usaldusväärsuse hindamisega peab

hankija vaidlustuskomisjoni praktika järgi hindama, kas varasem hankelepingu rikkumine on

seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem minetus võiks tõepoolest põhjustada riski,

et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt.8 Transpordiameti ja Hankija

hankelepingud on oma olemuselt sedavõrd erinevad, et neid ei saa Vaidlustaja

usaldusväärsuse hindamisel omavahel võrrelda. Transpordiameti lepingu esemeks oli maantee

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine, samas kui Hankija hangitav teenus hõlmab vee-

ja kanalisatsioonitorustiku asendamist ning sademevee torustiku projekteerimist. Teisisõnu

puudub piisav mõtteline seos varasema rikkumise ja Hankijaga sõlmitava lepingu eeldusliku

nõuetekohase täitmise osas.

4.7. Hankijaga sõlmitud töövõtuleping nr 11880

Hankija tugineb Vaidlustaja ja Hankija vahel riigihanke „Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo

tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 286529) tulemusel sõlmitud

töövõtuleping.

Antud leping lõpetati poolte kokkuleppel (lisa 2). Ainuüksi see on piisav argument, miks ei

ole täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused. Nimelt nõuab RHS § 95 lg 4 p 8

tingimata pakkuja suhtes mõne õiguskaitsevahendi rakendamist, ent käesoleval juhul ei

toimunud lepingu ühepoolset ülesütlemist rikkumise tõttu, vaid leping lõpetati poolte

kokkuleppel. Poolte kokkulepe on olemuslikult kompromiss, mis tähendab, et pooled tegid

vastastikuseid järeleandmisi ning loobusid nõuetest.

Hankija ei ole Protokollis põhjendanud, kuidas poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtuleping

vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisulistele tunnustele ega miks selline episood muudab

Vaidlustaja ebausaldusväärseks. Selline lähenemine kujutab endast kaalutlusõiguse

formaalset, mitte sisulist teostamist ning on seetõttu õigusvastane.

4.8. Hankija hankepraktika on selles vallas ebaühtlane. Kui Riigihankes on Vaidlustaja

varasemad tegemised Hankijat raskelt häirinud, siis nt lihthankes viitenumbriga 304193 võttis

Hankija 16.02.2026 vastu otsuse, millega tunnistas Vaidlustaja pakkumuse edukaks ning jättis

Vaidlustaja lihthankemenetlusest kõrvaldamata.

6 Seletuskirjas lk 17, kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-

a71dfee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 7 Vt Lisa 1 „Leppetrahvi nõude vastuväide Transpordiametile“, p 13 8 M. Parind. RHS § 95 komm 78. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.

5 (21)

4.9. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.9.1. Asjaolu, et vaidlusaluses otsuses on copy-paste laadis loetletud kaks episoodi ning

täienduseks lisatud seisukohad nagu „rikutud on lepingute olulist tingimust“ ja „tähtaeg on

hankija jaoks oluline lepingu tingimus“ ei tähenda veel seda, et otsus kajastaks jälgitavalt

Hankija siseveendumuse kujunemist või näitaks, et Hankija oleks asjaolusid sisuliselt

analüüsinud. Hankija tegevus viitab pigem formaalsele konstateerimisele kui põhjendatud

kaalutlusotsuse tegemisele.

Ühtlasi, kui kaalutlusotsus puudutab varasema hankelepingu rikkumist, peab Hankija

hindama ja põhjendama „iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada

vastavas lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev“.9 Kahetsusväärselt on

Hankija sellest kohustusest loobunud ning piirdunud mõlema episoodi puhul üksnes

koondhinnanguga, et „tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus“.

Otsuses puudub iseseisev analüüs selle kohta, millised asjaolud konkreetsel juhul rikkumise

olulisust kinnitavad ning kuidas need mõjutavad Hankija järeldusi. Sellise põhjenduse

puudumise tõttu põhineb Hankija otsus mõlema episoodi osas valedel faktidel ning

asjakohatutel kaalutlustel.

4.9.2. Transpordiametiga sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1

4.9.2.1. Hankija vastusest nähtub, et ta pöördus Transpordiameti poole töövõtulepingu nr 3.2-

3/22/1989-1 täitmise kohta teabe saamiseks alles 04.03.2026.10 Teisisõnu hakkas Hankija

vastava episoodi kohta teavet koguma alles vaidlustusmenetluses, mitte aga Riigihankes

kõrvaldamise aluste kontrollimise käigus. Kohtupraktika kohaselt tulnuks Hankijal enne

Vaidlustaja suhtes negatiivse sisuga otsuse tegemist anda Vaidlustajale võimalus esitada RHR-

is esitatud andmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.11 Juba ainuüksi

asjaolu, et Hankija ei andnud Vaidlustajale võimalust selgituste esitamiseks ning asus tõendeid

koguma alles vaidlustusmenetluses, on piisav alus lugeda Hankija otsus õigusvastaseks.

Kuivõrd Hankija selgitustest nähtub, et ta ei ole Transpordiameti rikkumiskande aluseks

olevaid faktilisi asjaolusid sisuliselt kontrollinud ega hinnanud nende mõju Vaidlustaja

usaldusväärsusele, on Hankija otsus juba ainuüksi sisulise analüüsi puudumise tõttu

põhjendamata, läbipaistmatu ja kontrollimatu ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-ga 1.12

4.9.2.2. Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldamise otsus põhineb vääral infol, kuna

Transpordiameti poolt rikkumiskandes esitatud teave ei vasta mitmes aspektis tegelikkusele

ja on esitatud viisil, mis ei kajasta vastava episoodi tegelikke asjaolusid.

Esimene väärinfo on eitav vastus küsimusele „kas hankija nõue on vaidlustatud“. Nimelt,

pärast seda, kui Transpordiamet esitas 22.07.2025 Vaidlustajale leppetrahvinõude, esitas

Vaidlustaja Transpordiametile 06.08.2025 oma vastuskirja, milles oli ühesel positsioonil, et

Hankijal ei ole alust nõuda Vaidlustajalt leppetrahvi (vt vaidlustuse lisa 1). Seega on

Vaidlustaja leppetrahvinõudele vastu vaielnud ning vastupidist väitev kanne RHR-is on vale.

9 VAKOo 186-21/239937, p 11. 10 Hankija vastus, p 13.1. 11 EKo C-41/18, p 32; C-267/18, p 27; TlnRnKo 3-20-80, p 23. 12 VAKOo 9-26/301714, p 22.

6 (21)

Tõik, et pooled on leppetrahvinõude tasaarvestanud (st pooled ei leidnud õigusrahu huvides

kompromissi), ei tähenda, et rikkumist ei oleks vaidlustatud. Hankija ei ole seda mõistnud.

Teine väärinfo on viivituse ulatuses ja põhjenduses. Vaidlustaja ei vaidle, et andis töö osas nr

9 üle hilinemisega, aga nagu vaidlustuses selgitatud, oli hilinemine suuresti tingitud

Transpordiameti tegevusest, mistõttu oli rikkumine VÕS § 101 lg 3 alusel vabandatav.13

Ühtlasi ei selgu Transpordiameti RHR-i kandest viivituse ulatus. Vaidlustaja andis vastava

tööosa Transpordiametile üle 18.03.2025, kuid tööde vastuvõtmise viivitus oli tingitud

Transpordiameti tegevusest. Ka Transpordiamet ise märkis 22.07.2025 esitatud

leppetrahvinõudes, et tal kulus kokku töö ülevaatamiseks 166 päeva (vt lisa 1).

Hankija jättis esitamata põhjendused, miks nimetatud episood peaks tähendama rikkumist,

mis muudab Vaidlustaja sedavõrd ebausaldusväärseks tema enda jaoks, nõnda et Vaidlustajaga

ei oleks võimalik hankelepingut sõlmida. Pikaajalise vaidlustuspraktika kohaselt hankija ei

pea kaalutlusotsuse tegemisel asuma rikkumiskande teinud isiku rolli ega tuginema selle isiku

hinnangule, vaid peab andma iseseisva ja sisulise hinnangu ettevõtja usaldusväärsusele,

lähtudes konkreetse hanke asjaoludest.14

Ühtlasi ei ole ka Transpordiamet ise pidanud Vaidlustajat sedavõrd ebausaldusväärseks

partneriks, et temaga ei oleks võimalik edaspidi koostööd teha, kuivõrd on pärast nimetatud

episoodi sõlminud Vaidlustajaga kaks uut hankelepingut:

Põhjendamatu on Hankija väide, mille kohaselt on Transpordiameti hankelepingu ning

vaidlusaluse Hanke tulemusel sõlmitava lepingu ese sama üksnes põhjusel, et üks Vaidlustaja

juures töötav isik tegutseb mõlemas valdkonnas. Selline järeldus on meelevaldne, kuivõrd ühe

isiku osalemine erinevates tegevusvaldkondades ei muuda neid valdkondi omavahel

samaväärseks ega võrreldavaks. Tegemist on sisuliselt erinevate valdkondadega, mida

kinnitab ka Hankija enda seatud vastavustingimus. Nimelt on Hankija nõudnud, et projekti

koostaja peab olema diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7,

spetsialiseerumisega „välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine“ või

samaväärne14, mitte diplomeeritud teedeinsener, tase 7, mis on tavapärane nõue teede

ehitusprojektide koostamise hangetes.

Arusaamatu ja vastuoluline on Hankija argumentatsioon, et mille kohaselt võib „hankija

hinnangul järeldada, et vaidlustaja projekteerimismeeskond on mh allutatud ühisele

juhtimisele, mistõttu on põhjust vaidlustaja usaldusväärsuses kahelda, kui eelnevaid

hankelepinguid on rikutud ka muudes valdkondades.“15 Samas leiab Hankija mõned lõigud

hiljem risti vastupidiselt, et „varasemate projekteerimislepingute rikkumised ei ole üle

kantavad ehitustööde omanikujärelevalve teenusele”. Vaidlustaja, nagu iga teinegi aktsiaselts,

on lõppastmes tõesti allutatud ühtsele juhtimisele (üks juhatus ja üks nõukogu), ent ühingu

13 Vaidlustus, p 19, vt ka vaidlustuse Lisa 1. 14 RKHKo 3-21-1733, p 14. Vrd VAKOo 24-

21/228731, p 20. 15 Hankija vastus, p

13.5.

7 (21)

sees on oma selgelt eristatud vastutusvaldkonnad (hoonete projekteerimine, taristu

projekteerimine, omanikujärelevalve), millest igaühte kureerib erinev juhatuse liige. Seega

tegutsevad Vaidlustaja juures erinevad tiimid suhteliselt autonoomse juhtimise ja personaliga,

nii et ühe valdkonna tegemisi teisele automaatselt ja üksühele üle kanda on ekslik.

4.9.3. Hankijaga sõlmitud töövõtuleping nr 11880

Hankija rõhutab nii Protokollis kui ka vastuses vaidlustusele korduvalt tähtaegadest

kinnipidamise olulisust ning RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimist. Samuti märgib

Hankija oma vastuses, viidates hankelepingu esemele, et „selliste tööde üldisem eesmärk on

elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine, mistõttu tellitava tööprojekti valmimise ja seega

vastavate ehitustööde venimine võib hankijale kaasa tuua olulise kahju“.16

Kui Hankijal oli tööde valmimisega kiire ning viivitus oleks võinud kaasa tuua olulise kahju,

oleks kõige kiirem ja efektiivsem viis tööde lõpuleviimiseks olnud anda Vaidlustajale täiendav

tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Arvestades, et Vaidlustaja esitas Hankijale vastava

taotluse 10.10.2025, oleks tööd olnud võimalik lõpetada juba 2026. aasta jaanuaris. Selle

asemel otsustas Hankija lepingu lõpetada poolte kokkuleppel ning kulutada märkimisväärselt

rohkem nii ajalisi kui ka rahalisi ressursse uue hanke korraldamiseks.

Arusaamatuks ja põhjendamatuks jäävad Hankija väited, et Vaidlustajaga hankelepingu

sõlmimine ei oleks kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega. Täpsemalt milliste RHS § 3 p-idega see

vastuolus on, vastusest paraku ei selgu.

Töövõtulepingus nr 11880 täiendava tähtaja andmine oleks võimaldanud saavutada

hankelepingu eesmärgi kiiremini ning kasutada avalikke vahendeid säästlikumalt ja

otstarbekamalt, nagu RHS § 3 p 5 nõuab.

Samuti väidab Hankija oma vastuses, et RHS § 116 lg 2 koosseis oli täidetud, kuna

Vaidlustajale anti täiendav tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.17 Seejuures jätab

Hankija tähelepanuta, et VÕS § 114 kohaselt peab täiendav tähtaeg olema mõistlik. Käesoleval

juhul kavatses Hankija anda (kuigi faktiliselt sellist tähtaega kunagi ei antud) 30-päevase

täiendava tähtaja olukorras, kus algsest tähtajast oli juba möödunud 22 päeva. Ilmselgelt ei

saa pidada mõistlikuks olukorda, kus täiendavaks tähtajaks jääb sisuliselt vaid 8 päeva. Ka

Hankija ise näib olevat sellest aru saanud, otsustades lepingu lõpetada poolte kokkuleppel.

Tegelikkuses ei olnud VÕS §-s 116 sätestatud koosseis täidetud ning seega puudus õiguslik

alus käsitada olukorda sellisena, kus leping oleks õiguspäraselt erakorraliselt üles öeldud

Vaidlustaja olulise rikkumise tõttu.

4.10. Teatmik.ee18 järgi on Vaidlustaja tänaseks sõlminud ja täitnud 864 hankelepingut. See

on muljetavaldavalt suur hulk hankelepinguid, st Vaidlustaja on kogenud ja tihe riigihangetel

osaleja ning hangete võitja. Rikkumisi on nende 864 lepingu puhul märgitud RHRi vaid 10

osas, so 1,16 % hankelepingute koguarvust. Sealjuures on suurem osa RHR-i kantud

rikkumistest tänaseks igal juhul aegunud (RHS § 95 lg 5) ning ülejäänutest (kui jätta kõrvale

praegu vaidluse all olev Hankija rikkumiskanne) ainus märkimisväärne rikkumiskanne on

16 Hankija vastus, p 13.4. 17 Hankija vastus, p 18 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10845129-AS-Infragate-Eesti

8 (21)

Vaidlustaja poolt vaidlustatud. Olgu eelnevaga kuidas on, esile toodud proportsioonid

näitavad ilmekalt, et Vaidlustaja puhul ei saa rääkida üleüldisest ebausaldusväärsusest

teenuseosutajana. Vastupidi, tegu on professionaalse ja hinnatud lepingupartneriga.

4.11. Kuivõrd Hankija on teinud kõrvaldamise otsuse kahe episoodi asjaolude kogumis,

tähendab juba ühe episoodi käsitlemisel tehtud õiguslik või kaalutlusviga seda, et otsuse

aluseks olev tervikhinnang on puudulik ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka kogu

kõrvaldamise otsus.19

5. Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija on Riigihankes seadnud kõrvaldamise aluse, mille kohaselt: ,,Hankija ei sõlmi

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 1 ja lg 4 p

8 nimetatud kõrvaldamise alus.’’ Hankija pidas vajalikuks nimetatud kõrvaldamise aluse

kontrolli just seetõttu, et Hankija varasem kogemus sama esemega hankelepingu täitmisel oli

negatiivne (sama eseme osas sõlmiti 18.12.2024 hankeleping, mis lõpetati 21.10.2025

erakorraliselt tellija poolt, kuna Vaidlustaja ei täitnud hankelepingut nõuetekohaselt).

5.2. Hankija on otsuses piisaval määral nii sisuliselt ka formaalselt põhjendanud, miks

varasemate hankelepingute rikkumised vastavad RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisule. Hankija on

hinnanud nii rikkumiste olulisust kui ka põhjendanud seda, miks tegemist oli olulise

lepingutingimusega. Kuna Hankija on nendest kaalutlustest lähtunud mh otsuse tegemisel,

täiendab Hankija enda põhjendusi vaidlustusmenetluses.

5.3. Vaidlustaja on rikkunud Transpordiametiga sõlmitud hankelepingut (viitenumbriga

252398 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine nr 3.2-3/22/19891“). Täpsemalt on Hankija

otsuses välja toonud, et hankelepingu täitmisel on esitatud Vaidlustajale leppetrahvi nõue

lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja ületamise eest ning määratud leppetrahv summas

28 160 eurot, mis moodustab 25% hankelepingu maksumusest.

5.3.1. Kuna Vaidlustaja ei ole pidanud vajalikuks kajastada hankelepingu rikkumist puudutava

vaidluse lõpptulemust, edastas Hankija sellekohase päringu 04.03.2026 Transpordiameti

esindajale selguse saamiseks (vt vastuse lisa 1). Transpordiameti esindaja sedastas 05.03.2026

e-kirjas (vt lisa 1), et pooleli olevat vaidlust ei ole ning tänaseks on leppetrahvi nõue

tasaarvestatud. Arvestades asjaolu, et RHR-i on märgitud lepingu lõppemise kuupäevaks

21.07.2025, on selge, et poolte vahel ei ole täna enam pooleli olevat vaidlust lepingu

rikkumise ning leppetrahvi nõudmise fakti üle. Seega ei ole Vaidlustaja väited selles osas ka

asjakohased ega oma tähtsust antud vaidlustuse kontekstis, kuivõrd ei peegelda

Transpordiametiga peetud vaidluse lõpptulemust.

Kohus on ka leidnud, et ettevõtja kõrvaldamist riigihankest ei takista see, kui ettevõtja on

varasemas hankelepingus kohaldatud sanktsiooni isegi kohtus vaidlustanud.20

19 VAKOo 24-21/228731, p 22. 20 TlnRnKo 3-20-80, p 24.

9 (21)

Hankija on seisukohal, et tulenevalt RHS § 95 lg 4 p-ist 8 ei ole tema kohustus anda

hinnanguid tsiviilõiguslikule vaidlusele, vaid hinnata asjaolusid, mis omavad tähendust

hankemenetluse kontekstis.

On selge, et: (a) Vaidlustaja rikkus Transpordiametiga sõlmitud hankelepingut; (b) rikkumine

seisnes hankelepingu tähtaja ületamises; (c) rikkumise tulemusel maksti leppetrahvi.

5.3.2. Rikuti hankelepingu olulist tingimust. Seda arvamust on kinnitanud mh kohtupraktika,

kuivõrd lepingu täitmise tähtaeg on üldiselt lepingu oluline tingimus.21 Sama on leitud ka

vahetähtaegade kontekstis.22

Täiendavalt sätestas RHR-is oleva Transpordiameti hankelepingu projekti (kättesaadav RHR-

ist) p 3.3, et: ,,Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne

järgimine on Tellija jaoks väga oluline (tähtaegade rikkumise näol on tegemist olulise

rikkumisega). Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu

vastava tee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist.’’

Seega oli Transpordiametiga sõlmitud hankelepingus sõnaselgelt sätestatud, et tähtaja

ületamine on oluline rikkumine, mistõttu omab see tähendust mh antud vaidluse kontekstis.

Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas leidnud, et kui pooled on lepingus kokku

leppinud, milliste tingimuste rikkumist peetakse lepingu oluliseks rikkumiseks, on sellised

tingimused käsitletavad lepingu oluliste nõuetena ka RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis.23 Lisaks

on asjakohane siinkohal Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt tuleks lepingurikkumise

olulisuse kaalumisel arvestada mh rikkumise tagajärje kahjulikkust.24

Transpordiametiga sõlmitud hankelepingus oli vägagi selgelt välja toodud, et tähtaegade

rikkumine võib tähendada Transpordiameti jaoks olulise kahju tekkimist, mis tähendab

ilmselgelt kahjuliku tagajärje saabumist ja näitab, et lepingurikkumine oli oluline.

5.3.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt Transpordiameti ja Hankija

hankelepingud on oma olemuselt sedavõrd erinevad, et neid ei saa Vaidlustaja

usaldusväärsuse hindamisel omavahel võrrelda, kuna projekteeritav rajatis on erinev. Isegi,

kui ühel juhul on tegemist maantee rekonstrueerimise projekteerimisega ning teisel juhul

veetorustike projekteerimisega, siis on hanke esemeks sama teenus, so projekteerimine. Ka

Vaidlustaja enda koduleheküljelt25 tuleneb, et Vaidlustaja töötajad tegutsevad mitmes eri

valdkonnas, sh projekteerivad erinevaid rajatisi. Transpordiameti hankelepingu rikkumine

omab tähendust ka Hankija hankelepingu täitmise kontekstis, sest Vaidlustaja personal ei

teosta vaid kitsalt vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimist. Sellest võib Hankija

hinnangul järeldada, et Vaidlustaja projekteerimismeeskond on mh allutatud ühisele

juhtimisele, mistõttu on põhjust Vaidlustaja usaldusväärsuses kahelda, kui eelnevaid

hankelepinguid on rikutud ka muudes valdkondades.

5.4. Hankija on tuginenud kõrvaldamise aluse rakendamisel ka Vaidlustaja rikkumisele, mis

puudutab Hankijaga sõlmitud varasemat hankelepingut. Tegemist oli täpselt sama eseme osas

sõlmitud projekteerimislepinguga, mille kordushanke tulemuse Vaidlustaja on vaidlustanud.

21 TlnRnKo 3-22-803, p 23. 22 TlnRnKo 3-22-2653, p 16. 23 VAKOo 14.02.2023, 11-23/256589, p 8.2.1.3. 24 RKHKo 3-21-1733, p 14. 25 Meie inimesed - AS Infragate Eesti.

10 (21)

Vaidlustaja väide, mille kohaselt leping lõpetati poolte kokkuleppel, mistõttu ei rakendatud

õiguskaitsevahendeid, ei vasta tõele. Kuivõrd Vaidlustaja edastas omal algatusel poolte vahel

10.12.2025 sõlmitud kokkuleppe, siis soovib Hankija pöörata tähelepanu kokkuleppe sisule,

eeskätt selle p-dele 1. ja 2. Kokkuvõtvalt sedastavad nimetatud punktid, et: (a) leping lõppes

erakorraliselt ning (b) hankija poolt esitatud leppetrahvi nõue loeti tasaarvestatuks Vaidlustaja

poolt lepingu lõppemise hetkeks teostatud tööde eest makstava tasuga. Seega rakendati

tegelikkuses Vaidlustaja suhtes RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses kahte õiguskaitsevahendit -

kohaldati leppetrahvi ning leping öeldi erakorraliselt tellija poolt üles.

Kokkulepe sõlmiti vaid pooltevahelise õigusselguse huvides, kuivõrd: (a) Vaidlustaja soovis

ülesütlemisele eelnevalt 3-kuulist lisaaega hankelepingu täitmiseks, mida Hankijal ei olnud

talle võimalik anda ning mille osas saavutati juba 11.11.2025 kohtumisel kokkulepe, et seda

ei võimaldata; (b) leppida kokku, millised tööd Hankijale lepingu lõppemise järgselt üle

antakse ning kuidas toimub nende eest tasumine (leppetrahviga tasaarvestamine).

Kokkuleppe preambula punktidest nähtub mh, et: (a) lepingu rikkumine seisnes lepinguliste

tähtaegade mittejärgimises; (b) Hankija oli andnud eelnevalt Vaidlustajale täiendavaid

võimalusi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks; (c) Hankija oli varasemalt Vaidlustajat

hoiatanud, et kui tähtaegu ei järgita, kohaldatakse leppetrahvi ning (d) lepingu erakorralise

lõpetamise aluseks tellija poolt oli asjaolu, et ka täiendavaid tähtaegu ei järgitud ning

pooltevaheline koostöö ei sujunud. Vaidlustaja esindaja on kokkuleppe allkirjastamisega mh

eeltoodut kinnitanud. Hankija hinnangul oleks ebamõistlik, kui ta sõlmiks uue hankelepingu

Vaidlustajaga, kellega täpselt sama hankeeseme osas leping mõni kuu tagasi erakorraliselt

rikkumise tõttu lõpetati.

Kui selle hankelepingu täitmise lõpptähtaeg oli 13.10.2025, milliseks ajaks pidi olema

tööprojekt valmis kujul tellijale üle antud ja ehitusluba väljastatud, siis lepingu ülesütlemise,

so 21.10.2025 seisuga, oli Hankijale esitatud Vaidlustaja poolt vaid väga algeline lahendus

projektdokumentatsioonist, mille puuduseid ei suudetud Hankija poolt eelnevalt antud

mitmete täiendavate tähtaegade vältel kõrvaldada. Seega ei rikkunud Vaidlustaja lepingu

täitmisel mitte ainult lõpp-tähtaega, vaid ka ajagraafikus sätestatud vahetähtaegu. Vaidlustaja

rikkumiste ilmestamiseks on lisanud vastusele ka Hankija poolt Vaidlustajale 08.10.2025

edastatud e-kirja (vastuse lisa 2), kus on toodud välja kuupäevaliselt lepingu täitmise

vaevaline kulg ning Vaidlustaja poolsed rikkumised, aga ka soov rakendada Vaidlustaja suhtes

leppetrahvi. Nii lõpp- kui ka vahetähtaegu saab pidada lepingu olulisteks tingimusteks.

Ka rikkumine ise oli oluline, kuivõrd on tõsiasi, et selle tulemusel lõpetati leping

erakorraliselt. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mida VÕS § 116 kontekstis võib rakendada

vaid lepingu olulise rikkumise olemasolul. Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on

kohtupraktikas lubatud analoogia korras lähtuda samuti VÕS § 116 lg-st 2.26 Nagu eelnevalt

Hankija on viidanud, ei suutnud Vaidlustaja enda kohustusi täita ka pärast täiendavate

võimaluste andmist, mis täidab VÕS § 116 lg 2 p-i 5 koosseisu. Täiendavalt on ka siin

asjakohased Hankija viidatud tagajärjed, mis võivad ilmneda, kui hankelepingut ei täideta

tähtaegselt. Seetõttu on Hankija jaoks oluline, et hankelepingu täidaks isik, kes suudab

tähtaegadest kinni pidada ja on usaldusväärne. Hankija varasem kogemus Vaidlustajaga

koostööd tehes seda paraku ei kinnita. Samuti on nenditud kohtupraktikas, et olukorras, kus

töövõtja ei tule toime lepinguliste kohustuste täitmisega ka pärast selleks antud täiendavate

26 TlnRnKo 3-20-80, p 24.

11 (21)

tähtaegade möödumist, mistõttu tuleb tööd delegeerida kolmandale osapoolele, on tegemist

lepingu olulise rikkumisega.27

5.5. Hankija on kohustatud RHS § 95 lg 4 p-is 8 toodud kõrvaldamise alust kontrollima igas

hankemenetluses eraldiseisvalt, lähtudes vastava hankemenetluse asjaoludest. Vaidlustaja

viidatud lihthanke esemeks oli ehitustööde omanikujärelevalve, mitte rajatiste

projekteerimine, mistõttu leidis Hankija lihthankemenetluses kaalutlusõiguse teostamise

tulemusena, et varasemate projekteerimislepingute rikkumised ei ole üle kantavad ehitustööde

omanikujärelevalve teenusele. Sellest lähtuvalt ei pidanud Hankija kõnealusest

lihthankemenetlusest Vaidlustaja kõrvaldamist õiguspäraseks. Seda, et Hankijal tuleb

varasemate hankelepingute rikkumist seostada Riigihankega, on ka Vaidlustaja ise maininud.

5.6. Hankija täiendavad seisukohad.

5.6.1. Transpordiametist lähtuv viivitus oli vaid osaline (vt vaidlustuse lisa 1 ning Vaidlustaja

täiendavate seisukohtade lisa 1).

5.6.1.1. Transpordiameti 22.07.2025 leppetrahvi nõude (Vaidlustaja täiendavate seisukohtade

lisa 1) p-ist 1.2 on välja loetav, et töö üleandmise lõpptähtaega ületati kokku 291 päeva ning

Transpordiameti poolne viivitus oli seejuures 166 päeva. Seega oli Vaidlustaja

Transpordiameti hinnangul töö üleandmisega viivituses 125 päeva. Kui lugeda aga

Vaidlustaja seisukohta samas küsimuses (vaidlustuse lisa 1), on tema poolt esitatud

kompromissettepaneku p-is 19. toodud, et igal juhul tuleks 291 päevasest tähtaja ületamisest

välja arvata 207 päeva. Seega oli Vaidlustaja kompromissettepanekus Vaidlustaja poolne

viivitus 84 kalendripäeva pikkune. Eeltoodust nähtub selgelt, et hankelepingu tähtaja

ületamine oli tingitud mõlemast osapoolest, mistõttu ei saa väita, et hankelepingu rikkumine

Vaidlustaja poolt oli täies mahus vabandatav.

5.6.1.2. Vaidlustaja on lisanud viited riigihangetele viitenumbritega 299445 ja 303940, mille

mõlema esemeks oli omanikujärelevalve teenuse osutamine. Hankija on arvamusel, et

varasemate projekteerimistööde lepingute rikkumised ei ole üle kantavad ehitustööde

omanikujärelevalve teenuse hankelepingule. Seega on meelevaldne väide, et nimetatud

riigihangetes Vaidlustaja mittekõrvaldamine tähendab automaatselt seda, et Vaidlustaja on

Transpordiameti jaoks usaldusväärne partner.

5.6.1.3. Isegi, kui märge vaidlustati, ei tähenda see automaatselt seda, et Hankija ei tohiks

märget enda kaalutlusõiguse teostamisel arvestada. Ka Euroopa Kohus on seda enda praktikas

leidnud.28 Ainuüksi märke vaidlustamise fakt ei muuda Hankija otsust selles osas

põhjendamatuks või õigusvastaseks. Seda enam, et RHS § 95 lg 4 p 8 eeltingimused on

sisuliselt täidetud, mida Hankija on ka vastavalt nii otsuses kui ka käesolevas

vaidlustusmenetluses põhistanud.

5.6.1.4. Hankija ei ole enda varasemas seisukohas viidanud, et lepingu ese on sama põhjusel,

et üks Vaidlustaja juures töötav isik tegutseb mõlemas valdkonnas. Hankija on esitanud

seisukohas näite küll vaid ühe konkreetse isiku osas, kuid on tegelikkuses sedastanud, et

lähtuvalt Vaidlustaja enda koduleheküljel29 olevast infost toimetavad Vaidlustaja mitmed

27 TlnRnKo 3-23-2714, p 17. 28 Eko C-41/18, punktid 37-42. 29 Meie inimesed - AS Infragate Eesti.

12 (21)

töötajad erinevates valdkondades, mistõttu omab varasema Transpordiameti lepingu

rikkumine tähendust ka Hankijaga sõlmitava hankelepingu kontekstis.

Hankija on seisukohal, et Transpordiametiga sõlmitud hankelepingu rikkumine on oluline

sõlmitava projekteerimislepingu täitmisel, sest juhivad neid projekte Vaidlustaja koosseisus

ühed ja samad inimesed. Paraku ei ole eluliselt usutav, et kui Vaidlustaja projektijuht ei ole nt

teede projekteerimislepingu täitmisel hoolas, sh ei täida enda lubadusi, on tema käitumine

100% erinev muude rajatiste, nt torustike projekteerimislepingute täitmisel.

Kokkuvõtvalt on Hankija kaalutlusõiguse teostamise tulemusel veendunud, et Vaidlustaja

poolne rikkumine Transpordiametiga sõlmitud lepingu puhul vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8

koosseisule, mistõttu on Hankija otsus Vaidlustaja hankest kõrvaldamise osas põhjendatud ja

õiguspärane.

5.6.2. Isegi kui vaidlustuskomisjoni hinnangul tegi Hankija mis tahes vea Transpordiameti

hankelepingu rikkumise arvestamisel Vaidlustaja kõrvaldamise alusena, leiab Hankija, et

piisanud oleks ka ainuüksi Hankijaga sõlmitud hankelepingu rikkumisest, et Vaidlustaja

Riigihankest kõrvaldada.

5.6.2.1. RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastusest ei tulene, et kõrvaldamise otsuse langetamiseks peaks

ilmtingimata ilmnema vähemalt kahe erineva hankelepingu rikkumine. Seega piisab ka ühe

konkreetse hankelepingu rikkumisest, mis vastab nimetatud sätte eeldustele ning mille tõttu

on Vaidlustaja Hankija silmis niivõrd ebausaldusväärne, et temaga hankelepingu sõlmimine

ei oleks mõeldav.

5.6.2.2. Vaidlustajaga lepingu erakorralise lõpetamiseni viis olukord, kus sisuliselt 10

kalendrikuu vältel, mil leping kestis, oli Vaidlustaja suutnud Hankijale esitada vaid väga

algelise lahenduse kogu projektdokumentatsioonist. Ka see lahendus jõudis Hankijani pärast

mitmeid märgukirju ja ka suuliseid palveid nii telefonitsi kui ka projektikoosolekutel enda

kohustusi täita. Poolte vahel algselt kokku lepitud ajagraafiku järgselt oleks selleks ajaks

pidanud aga tööle olema juba ehitusluba väljastatud ning lõplik dokumentatsioon Hankijale

üle antud.

5.6.2.3. Hankelepingu vaevalises täitmise protsessis on vaidlustuskomisjonil võimalik

veenduda Hankija esialgse seisukoha lisast 2. Oli ka olukordi, kus Vaidlustaja esindaja esitas

lepingu täitmisel Hankijale ebaõiget informatsiooni. Näiteks andis Vaidlustaja esindaja

11.07.2025 Hankija esindajale teada, et projekt on EHR-is menetlemisel, kuigi see nii päriselt

ei olnud. Täiendavalt edastas Vaidlustaja esindaja 26.08.2025 Hankijale lingi väidetava

projektlahendusega, mis hiljem osutus tühjaks ehk antud lingil puudus sisu. Ka neid

etteheiteid kajastab Hankija esialgse seisukoha lisa 2. Ei saa olla kahtlust, et Vaidlustaja ei ole

Hankija jaoks usaldusväärne koostööpartner ning tema kõrvaldamine Riigihankest oli igati

proportsionaalne kaalutlusotsus.

Kohtupraktikas on seejuures leitud, et hankija kaalutlusruum RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel

on avar ning seda eriti arvestades asjaolu, et just temal lasub risk hanke eesmärgi saavutamise

ees.30 Seega tähendaks Vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine seda, et isegi, kui Hankija

30 TlnRnKm 10.01.2025, 3-25-

33, p 15

13 (21)

kahtlus on põhjendatud, ei ole tal võimalik omalt poolt kuidagi hankelepingu täitmisega

kaasnevaid riske maandada, mis ei ole tegelikkuses RHS § 94 lg 4 p-i 8 eesmärk. Hankija ei

näe, et vaidlusaluse hankelepingu täitmisega seonduvat riski oleks võimalik maandada ilma

Vaidlustajat kõrvaldamata.

5.6.2.4. Vaidlustaja on mh seadnud kahtluse alla Hankijaga varasemalt sõlmitud hankelepingu

erakorralise lõppemise, kuivõrd tema hinnangul ei olnud Hankija poolt antud täiendav tähtaeg

mõistlik. See väide ei oma tähtsust antud vaidlustuse kontekstis - Hankija ja Vaidlustaja on

allkirjastanud 10.12.2025 kokkuleppe, millega tunnistati leping erakorraliselt lõppenuks

alates 21.10.2025. Seega ei saa täna enam selles osas olla ka vaidlust, et leping lõppes

erakorraliselt. Hankija lisab, et kokkulepe sõlmiti mh õigusselguse huvides, sest Vaidlustaja

soovis algselt, et talle antakse hankelepingu täitmiseks täiendav 3-kuuline tähtaeg. Pooled

leppisid nimetatud kokkulepet sõlmides kokku, et mis tahes täiendavat tähtaega ei anta. Isegi,

kui kõnealust hankelepingut ei oleks erakorraliselt lõpetatud, on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis

pelgalt seetõttu juba täidetud, et Hankija rakendas lepingu olulise tingimuse olulise rikkumise

eest ka leppetrahvi, mille osas oleme pikema argumentatsiooni juba eelnevas seisukohas

esitanud.

Hankija on kaalutlusõiguse teostamise tulemusel veendunud, et Vaidlustaja poolne rikkumine

Hankijaga sõlmitud lepingu puhul vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisule, mistõttu on Hankija

otsus Vaidlustaja kõrvaldamise osas põhjendatud ja õiguspärane.

5.6.3. Asjaolu, et Vaidlustaja on varasemalt sõlminud ja täitnud hulganisti hankelepinguid,

millest paljud neist on saanud ka nõuetekohaselt täidetud, ei oma käesoleva vaidlustuse

kontekstis tähendust. Vaidlustaja poolt viidatud hankelepingute nõuetekohane täitmine ei

tähenda automaatselt seda, et need hankelepingute rikkumised, mis on praktikas aset leidnud,

omaksid kuidagi väiksemat kaalu või oleksid vähem olulised Vaidlustaja kõrvaldamise

kontekstis. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlust ei ole selles, et Hankija viib Riigihanget läbi nn väikehankena ja selles, et

Riigihankes kuulub kohaldamisele RHS § 95 lg 4 p-is 8 toodud kõrvaldamise alust.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Seega pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema

üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

Hankija pidi Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel Riigihankest kõrvaldamiseks:

1) otsuses selgelt ära näitama milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine

14 (21)

ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada

asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev;

2) otsuses esitama küllaldased kaalutlused, miks on Vaidlustaja Riigihankest

kõrvaldamine proportsionaalne (hinnangud sellele, millistel põhjustel on Vaidlustaja

varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga

hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu).

7. Hankija on Vaidlustaja kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja Riigihankest RHS § 95 lg 4

p-i 8 alusel kõrvaldamist 19.02.2026 protokollis nr 139/25 (edaspidi Otsus) põhjendatud

järgmiselt:

„2.4. Hankija on seadnud kõrvaldamise aluste puudumise tingimuseks, et hankija ei sõlmi

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lg 1 ja lg 4 p 8

nimetatud kõrvaldamise alus. Hankija on analüüsinud järgmisi lepinguid, mille tulemusena

on jõudnud otsusele, et pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi

tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud ja

makstud leppetrahvi:

2.4.1. Transpordiameti poolt korraldatud hankes „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere

km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine nr 3.2-

3/22/1989-1“ on hankija avaldanud riigihangete registris, et lepingu täitmisel on

esitatud leppetrahvi nõue lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja ületamise eest

ning leppetrahvi summa on 28 160 eurot, mis moodustab 25% lepingu maksumusest.

2.4.2. Hankija ja AS Infragate Eesti vahel sõlmiti 18.12.2024 töövõtuleping nr 11880, mille

esemeks oli projekteerimistöö koos ehitusloa taotlemisega. Pakkuja ei täitnud

lepingulisi kohustusi kokkulepitud tähtajaks, töö jäi lõpetamata ning pakkuja tunnistas

projekti ebapiisavat käsitlemist. Täiendavate tähtaegade arutamisest hoolimata ei

taganud pakkuja lepingu nõuetekohast täitmist. Pooled sõlmisid kokkuleppe, millega

loeti leping erakorraliselt lõppenuks alates 21.10.2025. Hankija hinnangul on

tegemist olulise varasema hankelepingu rikkumisega RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.

Eeltoodud rikkumised on lepingu seisukohast keskse tähendusega kohustused ning rikutud on

lepingute olulist tingimust (töö valmimise tähtaega). Tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu

tingimus, kuna see mõjutab eelarveperioodi rahakasutust, projekti valmimise hilinemine

mõjutab projekteerimisele järgneva ehitushanke ajakava ja ehitustööde teostamise perioodi

ning seega ka avaliku teenuse (puhas joogivesi ja reovee käitlus) kättesaadavust tervikuna.

AS Infragate Eesti on esitanud ka selgitused riigihangete registris kajastuvate

rikkumiskannete ja rakendatud heastamismeetmete kohta, kuid lisab, et rikkumiskanded on

kas alusetud või objektiivselt selgitatavad, nõnda et need ei saa olla aluseks tema

hankemenetlusest kõrvaldamisele.

Arvestades käesoleva hanke sarnast eset, eeltoodud rikkumisi lepingute täitmisel ja

projekteerimistöödega seotud tähtaegade olulisust hankija jaoks, puudub hankijal

põhjendatud alus pidada pakkujat usaldusväärseks hankelepingu täitjaks. Hankija otsustab

kõrvaldada AS Infragate Eesti hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kõrvaldatud

pakkuja ei osale edasises menetluses.“

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Otsuses on toodud üksnes olukorra kirjeldus

ja puuduvad kaalutlused.

15 (21)

Vaidlustuskomisjon möönab, et Otsus oleks võinud olla selgemalt sõnastatud, eraldi oleks

pidanud selgelt välja tooma RHS § 95 lg 4 p-i 8 faktilise koosseisu täitmise ja Hankija

kaalutlused.

Kuid Otsust on kontrollitav, Otsusest tuleneb, et Hankija on Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8

alusel kõrvaldamisel lähtunud:

1) kahest lepingust - Vaidlustaja ja Transpordiameti riigihanke „Riigitee 15124 Kapu –

Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamine nr 3.2-3/22/19891“ (viitenumbriga 252398) tulemusena sõlmitud

hankeleping (edaspidi Leping 1). Vaidlustaja ja Hankija riigihanke „Räägu tänava

(Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber

286529) tulemusena sõlmitud töövõtuleping (edaspidi Leping 2);

2) sellest, et riigihangete registri andmetel oli Vaidlustaja Lepingus 1 töö osas 9 ületanud

tähtaega ja selle eest tasunud leppetrahvi summa on 28 160 eurot;

3) sellest, et Lepingus 2 ei täitnud Vaidlustaja lepingulisi kohustusi kokkulepitud

tähtajaks, pooled sõlmisid kokkuleppe, millega loeti Leping 2 erakorraliselt lõppenuks

alates 21.10.2025.

Otsuses on Hankija asunud seisukohale, et Lepingutes 1 ja 2 on rikutud olulist tingimust - töö

valmimise tähtaeg ja et Hankija jaoks on tähtaeg oluline. Vaidlustaja selgitused

rikkumiskannete ja rakendatud heastamismeetmete kohta on Hankija jätnud hindamata.

Vaidlustuskomisjon saab Otsuses toodud Hankija kaalutlustest Vaidlustaja kõrvaldamiseks

aru nii, et lepingud on sarnased, Hankija jaoks on projekteerimistöödega seotud tähtajad

olulised ja kuna Vaidlustaja pole Lepingutes 1 ja 2 tähtaegadest kinni pidanud, siis ei saa

Hankija pidada Vaidlustajat usaldusväärseks hankelepingu täitjaks.

8. Pakkumuses esitatud dokumendis „PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA

KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED“ on Vaidlustaja vastanud küsimusele 1. Kas pakkujal

esineb kõrvaldamise alus? Vastusega: Jah.

Koos pakkumusega on Vaidlustaja esitanud dokumendi „AS Infragate Eesti selgitused

riigihangete registris kajastuvate rikkumiskannete ja rakendatud heastamismeetmete kohta“,

kus on:

1) selgitatud üldiselt rikkumiskandeid, sh RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamist ja viidatud

vastavale kohtupraktikale;

2) viidatud Vaidlustaja tegevusportfellile, mis hõlmab nii hoonete projekteerimist, taristu

projekteerimist kui ka omanikujärelevalveteenust ja toonitatud, et ühes valdkonnas

toimunud minetusi (kui neid üldse on) ei saa üle kanda teistele valdkondadele;

3) viidatud Vaidlustaja pikaajalisele kogemusele, käibele, sertifitseeritud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisele ning asutud seisukohale, et selliste

mahtude ja tulemuste juures ei indikeeri üksikud RHR-i rikkumiskanded

ebausaldusväärsust;

4) peetud oluliseks pakkujalt selgituste küsimist;

5) selgitanud ennetavalt kasutusele võetud erinevaid heastamismeetmeid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud selle dokumendi osas seisukohta

võtma.

16 (21)

RHS-ist tulenevalt puudus Vaidlustajal õigus Riigihanke pakkumuses heastamismeetmeid

esitada ning Hankijal polnud vastavalt ka kohustust neile hinnangut anda, sest:

1) RHS § 97 lg 1 kohaselt: pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse

§ 95 lõike 1 punktides 1-3 ja lõike 4 punktides 2-11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille

eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle

kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

Riigihanget viiakse läbi nn väikehankena, mistõttu pakkujatel polnud seadusest tulenevat

õigust esitada Riigihanke pakkumustes RHS § 97 lg 1 alusel tõendeid, et nad võtnud meetmeid

oma usaldusväärsuse taastamiseks (nn heastamismeetmed);

2) RHS § 97 lg 3 võimaldab kohaldada nn heastamist ka riigihangetes, mille eeldatav

maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kuid ainult siis, kui hankija sätestab selle

võimaluse riigihanke alusdokumentides. Riigihankes ei ole Hankija näinud ette pakkujatele

võimalust nn heastamismeetmete esitamiseks.

9. Vaidlustaja leiab, et Otsus põhineb vääral infol - Vaidlustaja on Lepinguga 1 seonduvalt

leppetrahvinõudele vastu vaielnud ning vastupidist väitev kanne RHR-is on vale.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et rakendatava õiguskaitsevahendi

vaidlustamine ei tähenda üksnes kohtu poole pöördumist. Kuid vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et käesoleva vaidlustuse läbivaatamise juures ei ole oluline, kas Vaidlustaja on

RHR-is märgitud sanktsioonide rikkumised vaidlustanud või mitte ning kas selle kohta on

RHR-is vastav märge tehtud.

Riigikohus on 25.02.2022 otsuses kohtuasjas 3-21-1733, p 17 asunud seisukohale, et juhul,

kui seoses varasema hankelepingu täitmisega rakendatud sanktsioonide üle käib vaidlus

tsiviilasjas, kuid hankija on tuginenud nendele asjaoludele pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, peavad vaidlustuskomisjon ja kohus hankija vastavat

otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev

rikkumine on tegelikult aset leidnud. Seadus ei keela halduskohtul anda hinnangut

tsiviilõiguse toimealasse jäävatele küsimustele (vt Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-21-30/19,

p 27-28). Kohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh

leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle.

Kuigi kohus on viidanud kohtuvaidlusele, saab sellest seisukohast lähtuda ka siis, kui lepingu

pool on esitanud vastuväited õiguskaitsevahendite rakendamise kohta teisele lepingupoolele.

Seega ei ole rakendatava õiguskaitsevahendi vaidlustamine ega märge selle kohta RHR-is

takistuseks pakkuja kõrvaldamisel. Kohus (ja ka vaidlustuskomisjon) ei saa võtta seisukohta

selles, kas õiguskaitsevahendit on õigesti rakendatud, kuid peavad veenduma selles, et RHS §

95 lg 4 p-i 8 faktilise koosseisu täitmine on hankija poolt õigesti kindlaks tehtud.

10. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et kui Hankija oleks soovinud Transpordiameti

episoodi sisuliselt selgitada, pidanuks ta pöörduma Vaidlustaja poole, mille tulemusel oleks

talle teada, et rikkumine on vaidlustatud ning et asjaolud ei ole nii üheselt selged nagu märge

viitab. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saanud lähtuda üksnes RHS § 83 lg 71

alusel Transpordiameti poolt RHR-i tehtud märkest. Kuid see ei tähenda, et Otsus on vastuolus

RHS-iga.

Otsusest ei tulene, et Otsus on tehtud Lepingute 1 ja 2 asjaolude kogumist tulenevalt.

17 (21)

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe ette kõrvaldamist kahe

või enama hankelepingu rikkumise tõttu.

Hankija on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et isegi kui Lepingu 1 rikkumise arvestamisel

Vaidlustaja kõrvaldamise alusena on tehtud viga, siis piisanud oleks ka ainuüksi Lepingu 2

rikkumisest, et Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldada.

Vaidlustuskomisjon leiab, et üksnes põhjendusel, et Lepingu 1 osas pole Hankija pöördunud

Vaidlustaja poole selgituste saamiseks ja et kõik asjaolud polnud Otsuse tegemisel välja

selgitatud, Otsuse kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

Kohtupraktikas on välja kujunenud põhimõte, mille kohaselt ei too hankemenetluses tehtud

viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei

mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 26). Üldisest

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätab vaidlustuskomisjon RHS-iga vastuolus oleva

otsuse kehtetuks tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline

õigsus ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse uuesti

vastu võtma (Riigikohus 3-3-125-02, p 24).

Lepingu 2 asjaolud olid Hankijale täpselt teada, puudus mistahes vajadus pöörduda

Vaidlustaja poole selgituste saamiseks. Seega kontrollib vaidlustuskomisjon seda, kas

Lepingust 2 tulenevalt on Otsus kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8.

11. Tallinna Ringkonnakohus on 08.01.2026 otsuses kohtuasjas 3-25-3248, p-is 15 leidnud, et

[---] Hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemine ei ole hankija kaalutlusõiguse

küsimus, vaid sõltub asjaolude tõendamisest ja neile õigusliku hinnangu andmisest.

Hinnanguline otsus on pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine.

Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel

kõrvaldada (Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 18). Hankija võib lepingurikkumise

olulisuse sisustamisel lähtuda mh VÕS § 116 lg-st 2 ja § 647 lg-st 1 (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p-d 8–9, ja 11.06.2020 otsus nr 3- 20-80, p

24), kuid ei pea nendes sätetes nimetatud juhtumitega piirduma. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab

autonoomsed mõisted. Hankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingu eesmärgiks on teenida

avalikku huvi, mistõttu on oluline, et see saaks nõuetekohaselt täidetud. [---].

Seega RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel:

1) hankelepingu rikkumise olulisus tuleb kindlaks teha lähtuvalt asjaoludest, nende

tõendamisest ja õiguslikust hinnangust;

2) hankija kaalutlusõigus seisneb pakkuja usaldusväärsuse hindamises.

Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb

vaidlustuskomisjonil kõigepealt tuvastada, kas Vaidlustaja oli rikkunud Otsuses viidatud

Lepingu 2 puhul olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes

vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg - õiguskaitsevahendi rakendamine.

12. RHR andmetel sõlmiti Leping 2 (Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike

rekonstrueerimise projekteerimine) Vaidlustaja ja Hankija vahel 18.12.2024, täitmise tähtaeg

oli 13.10.2025.

18 (21)

RHR-is on järgmised Hankija märked:

ettevõtja poolsed rikkumised, mille tulemusena kohaldati õiguskaitsevahendit: ⁠Jah

Rikkumine: ⁠Leping öeldi üles

Rikkumiste selgitus: ⁠Lepinguliste kohustuste täitmisel tähtaegade ületamine

Hankija on 07.10.2025 esitanud Vaidlustajale informatsiooni tähtaegade järgmise kohta ja

viite sooviga esitada leppetrahvi nõue (Hankija seisukoha lisa 2), millest tuleneb, et Hankija

on korduvalt pöördunud Vaidlustaja poole, sest ajagraafikut ei täidetud. 16.05.2025 esitas

Vaidlustaja uue ajagraafiku, kus töö lõpliku üleandmise tähtpäev jäi samaks - 13.10.2025.

03.06.2025, 09.06.2025, 11.06.2025, 04.07.2025 saatis Hankija Vaidlustajale meeldetuletusi

ajagraafiku kohta ja andis märku, et ootab projektlahendust kooskõlastamiseks. 11.07.2025

andis Vaidlustaja Hankijale teada, et projekt on EHR-is menetlemisel, tegelikult ei olnud.

26.08.2025 edastas Vaidlustaja Hankijale lingi väidetava projektlahendusega, link oli tühi.

12.09.2025 edastati Hankijale link, kus oli väga esialgne poolik lahendus, mis ei vastanud

nõutud tööprojekti dokumentatsioonile. Hankija teatas 07.10.2025 Vaidlustajale, et on ilmne,

et tähtaega 13.10.2025 jõudmine ei ole enam realistlikult võimalik ja esitas nõude - vastavalt

lepingu p-ile 11.3 ja lepingu lisa 1 p-ile 12.4.1 nõuti Vaidlustajalt leppetrahvi iga tähtaega

ületatud päeva eest.

Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses Hankija 07.10.2025 esitatud asjaolusid kahtluse alla

seadnud. Vaidlustaja on asunud seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 faktiline koosseis pole

täidetud, sest Leping 2 lõppes poolte kokkuleppel. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei

nõustu.

13. 09.12.2025 ja 10.12.2025 on Vaidlustaja ja Hankija allkirjastanud kokkuleppe (vaidlustuse

lisa 2). Selles kokkuleppes:

1) loeti kehtivaks Hankija poolt 21.10.2025 edastatud Lepingu 2 erakorralise lõpetamise

avalduse ja loeti Leping 2 alates 21.10.2025 lõppenuks;

2) loeti Hankija poolt varasemalt edastatud leppetrahvi nõue tasaarvestatuks Vaidlustaja

poolt Lepingu 2 lõppemise ajahetkeks teostatud töödega (sh tellitud dendroloogia ja

geodeesia);

3) Hankija nõustus Vaidlustaja poolt Lepingu 2 täitmise käigus edastatud materjale mitte

kasutama, kustutama/hävitama Vaidlustaja poolt edastatud andmekandjad kolme

tööpäeva jooksul kokkuleppe jõustumisest.

Seega Leping 2 ei lõppenud mitte kokkuleppel, vaid Hankija poolt 21.10.2025 edastatud

erakorralise lõpetamise avalduse alusel. Hankija kohaldas ka leppetrahvi - Vaidlustaja oli

teatud töid teinud, nende eest ta tasu ei saanud, see tasu tasaarveldati leppetrahvi nõudega.

Lisaks 07.10.2025 Hankija poolt Vaidlustajale edastatust (Hankija seisukoha lisa 2) tuleneb

sellest kokkuleppest, et:

1) 10.10.2025 edastas Vaidlustaja vastuse, milles pakkus välja kompromissi - Hankijal

tuleks Vaidlustajale anda täiendavalt kolm kalendrikuud, ettepanek leppetrahvi mitte

rakendada, vaid alandada Lepingu 2 maksumust 30% võrra, kui Hankija on nõustub

Lepingu 2 tähtaega pikendama;

2) 21.10.2025 esitas Hankija Vaidlustajale Lepingu 2 erakorralise lõpetamise avalduse,

kuivõrd Lepingut 2 on rikutud, poolte vaheline koostöö ei suju ja Lepingut 2

tähtaegselt täita ei ole enam võimalik, kolme täiendavat kuud Hankija ei olnud valmis

andma;

19 (21)

3) 29.10.2025 edastas Vaidlustaja vastuse ülesütlemise avaldusele, milles ei nõustunud

Lepingu 2 lõpetamisega ja palus anda täiendav mõistlik tähtaeg - kolm kalendrikuud;

4) 04.11.2025 andis Hankija Vaidlustajale teada, et on valmis vaidluse vältimiseks andma

Vaidlustajale maksimaalselt 30 kalendripäeva lisaks, kuid jäi seisukoha juurde, et

mõistlikum on Leping 2 esimesel võimalusel lõpetada;

5) 11.11.2025 jõuti nõupidamisel ühiste arusaamadeni.

Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Vaidlustajale ei antud 3-kuulist täiendavat tähtaega.

Vaidlustaja väidab, et selle asemel otsustas Hankija lepingu lõpetada poolte kokkuleppel ning

kulutada märkimisväärselt rohkem nii ajalisi kui ka rahalisi ressursse uue hanke

korraldamiseks.

Kokkuleppe on allkirjastanud ka Vaidlustaja ja seega pidi Vaidlustaja olema nõus kokkuleppes

kirja panduga, kokku lepituga. Ka sellega, et Vaidlustaja poolt nõutud 3-kuulist täiendavat

tähtaega ei anta.

14. Projekteerimislepingu üldtingimused p-i 2.4. kohaselt Töövõtja avaldab ja kinnitab, et ta

on põhjalikult tutvunud Töö teostamist puudutavate kõikide oluliste asjaolude ja

dokumentidega ning ei oma selles suhtes mingeid pretensioone, mistõttu puudub tal õigus

Lepingus ilmneda võivate puuduste tõttu või mis iganes muul põhjusel nõuda Tellijalt Lepingu

maksumust ületavate täiendavate summade tasumist, Töö teostamise tähtaegadest või

kvaliteedinõuetest mittekinnipidamist, v.a. kui pooled on kirjalikult leppinud kokku teisiti.

Töövõtja poolt nimetatud keeldude rikkumist mis iganes põhjusel käsitletakse Töövõtja poolt

Lepingu olulise rikkumisena.

Seega ei olnud Lepingu 2 järgi Vaidlustajal õigust nõuda Hankijalt töö teostamise tähtaegadest

mittekinnipidamist (Hankijal oli õigus lähtuda töö teostamise tähtaegadest).

Projekteerimislepingu üldtingimused p-i 2.4. järgi on töö teostamise tähtaegade järgimine

Lepingu 2 oluline rikkumine. Vaidlustuskomisjon möönab, et see punkt on sõnastatud

keeruliselt, kuid selge on see, et töö teostamise tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinni

pidamine olid Hankija jaoks olulised ja nende rikkumist pidas Hankija oluliseks rikkumiseks.

15. Hankija on 07.10.2025 kirjas Vaidlustajale esitanud leppetrahvi nõude alused on:

1) Projekteerimislepingu üldtingimused p 12.4.1., mille kohaselt juhul, kui Töövõtja ei

pea kinni Lepingu tingimustele vastava Töö üleandmisel Lepingus või Tellijaga

kooskõlastatud ajagraafikus sätestatud etappide tähtaegadest ja/või lõpptähtajast, on

Tellijal õigus nõuda leppetrahvi Lepingus kokkulepitud määras iga viivitatud

kalendripäeva eest.

2) Projekteerimise töövõtuleping (eritingimused) p 1.13., mille kohaselt Töövõtja poolt

Lisa 1 punktides 12.4.1 - 12.4.4. sätestatud juhtudel Tellijale tasumisele kuuluv

leppetrahv on 0,25% Lepingu maksumuses.

Kokkuleppest tulenevalt on leppetrahvi nõue tasaarveldatud.

16. Projekteerimislepingu üldtingimused p-i 13.2.1. kohaselt Tellijal on õigus erakorraliselt

ilma etteteatamistähtajata Leping üles öelda, kui Töövõtja on Lepingut rikkunud, eelkõige kui

Töövõtja ei lõpeta Lepingu objektiks olevat Tööd või selle osa kokkulepitud tähtajaks ja kui

selline olukord ei ole tekkinud põhjusel, mis lubab Töövõtjal tähtaega pikendada ning

hoolimata Tellija kirjalikust nõudmisest pärast mõistliku, kuid mitte pikema kui 30

20 (21)

kalendripäevase lisatähtaja andmist ei ole Tööd või selle osa teostatud; [---].

Vaidlust pole selles, et tööd polnud Lepingus 2 ette nähtud tähtajaks (13.10.2025) tehtud. Pole

mingit alust asuda seisukohale, et see viivitus oli tingitud sellisest asjaolust, mis oleks

võimaldanud Vaidlustajal tähtaega mõistliku aja võrra (kuni 30 kalendripäeva) pikendada.

Isegi, kui sellised asjaolud esinesid, ei ole Vaidlustaja ise soovinud selliselt tähtaega

pikendada.

17. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lepingu täitmise tähtaeg on vaieldamatult

hankelepingu oluline tingimus - igal hankijal on ilmselgelt huvi, et hankeleping täidetaks

ettenähtud tähtpäevaks. Kui riigihanke alusdokumentides on välja toodud lepinguliste tööde

lõpetamise tähtaeg, siis on see lepingu oluliseks tingimuseks, va siis, kui alusdokumentides

on ette nähtud teisiti.

Lepingu 2 puhul oli Riigihanke alusdokumentides ette nähtud täitmise tähtaeg -13.10.2025.

Vaidlust ei ole selles, et selleks tähtajaks polnud Leping 2 täidetud, Vaidlustaja oli rikkunud

Lepingus 2 ette nähtud olulist tingimust.

Vaidlustusmenetluses esitatud Hankija 07.10.2025 kirjast ja 09.12.2025/ 10.12.2025

allkirjastatud kokkuleppest pole võimalik täpselt kindlaks teha, millises ulatuses Vaidlustaja

10 kuu jooksul Lepingut 2 täitis, kuid nõuetele vastavat projektlahendust ei olnud Hankijale

esitatud, rääkimata ehitusloa taotlemisest. Tegemist on olulise tingimuse (tähtaeg) olulise

rikkumisega, millest tulenevalt on Hankija Lepingu 2 erakorraliselt üles öeldud ja rakendanud

leppetrahvi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 09.12.2025/10.12.2025 allkirjastatud kokkulepe ei

muuda olematuks Lepingu 2 erakorralist üles ütlemist ja leppetrahvi nõuet.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu 2 puhul esinevad kõik eeltingimused (faktiline

koosseis) RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks.

18. Otsuse kohaselt ei saa Hankija pidada Vaidlustajat usaldusväärseks hankelepingu täitjaks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija pole jätnud Otsuse põhjendamiskohustust selles osas

täitmata.

Lepingu 2 esemeks oli Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise

projekteerimine („Projekteerimise töövõtuleping (eritingimused)“ p-i 1.7.1. järgi Töö peab

olema nõuetekohaselt ja lõplikult teostatud ja üleantud-vastuvõetud, sh ehitusluba väljastatud

hiljemalt 13.10.2025.a.)

Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu esemeks on Räägu tänava (Mustamäe tee -

Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine („Projekteerimise töövõtuleping

(eritingimused)“ p-i 1.7.1. järgi Töö peab olema nõuetekohaselt ja lõplikult teostatud ja

üleantud-vastuvõetud, sh ehitusluba väljastatud hiljemalt 03.12.2026.a.)

Seega pole tegemist sarnaste esemetega, vaid täpselt samade esemetega, sama

projekteerimistööga.

Vaidlustaja, kellega sõlmitud Leping 2 erakorraliselt Hankija poolt üles öeldi ja leppetrahvi

21 (21)

kohaldati, soovib uuesti sõlmida Riigihanke tulemusel hankelepingut Hankijaga ja teostada

täpselt sama tööd. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal võis tekkida kahtlus kas Vaidlustaja

saab Riigihanke tulemusena hankelepingu täitmisega tähtaegselt hakkama, kui ta

18.12.2024─13.10.2025 ei suutnud sama tööd tähtaegselt valmis teha. Seega on Lepingu 2

rikkumine otseselt seostatav Riigihankega. Vaidlust ei saa olla selles, et Riigihanke

tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise tähtaeg (eriti arvestades seda, et seda tööd

tellitakse juba teist korda) on Hankijale oluline ja ta ei soovi seetõttu anda Vaidlustajale uut

võimalust.

19. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus kõrvaldada Vaidlustaja

Riigihankest on kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks

puuduvad.

20. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)