Järelevalvemenetluse lõpetamine ning soovitus riigihangete seaduse järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise

Arengukoostöö Keskus

[email protected]

Järelevalvemenetluse lõpetamine

ning soovitus riigihangete seaduse

järgimiseks ja rikkumiste

ärahoidmiseks

Austatud proua Kivi

02.03.2026 kirjaga nr 12.2-1/848-2 alustas Rahandusministeerium järelevalvemenetlust Sihtasutuse

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, registrikood 90015347, (edaspidi: hankija) poolt

riigihangete registris minikonkursina läbiviidava riigihanke "Regionaalne koordineerimine,

kasutusjuhtude valik ning raamistike väljatöötamine piiriüleste e-teenuste jaoks Ida-Aafrika

Ühenduse (EAC) piirkonnas", viitenumber 305706 (edaspidi: riigihange või minikonkurss) üle.

Järelevalvemenetluse ajendiks oli järelevalveteade, milles osutati sellele, et vaatamata raamlepingu

osapooleks oleva pakkuja soovile ei teinud hankija infotunnis mitteosalenud pakkujale teatavaks

suulise teabevahetuse käiku ja sisu puudutavaid üksikasju.

Rahandusministeerium tutvus järelevalvemenetluse alustamise vajaduse üle otsustamiseks riigihangete

registris avaldatud andmetega, sh minikonkursi alusdokumentidega ning riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtja ja hankija vahel toimunud teabevahetusega. Rahandusministeerium tuvastas, et

hankija avaldas riigihangete registris koos pakkumuse esitamise ettepanekuga kõigile viiele raamlepingu

osapooleks olevatele ettevõtjatele kutse osaleda 06.02.2026 algusega kell 11:30 Microsoft Teams´i

koosolekuna toimuval infotunnil (kutses sisaldus koosolekulink, koosoleku ID ja pääsukood). Ent

riigihangete registris ei olnud avaldatud infotunni kohta protokolli ega videosalvestist, millega oleks

talletatud infotunni toimumine, selle korraldus, osalejate ring ja osalejatega vahetatud teave. Enamgi

veel, riigihangete registrist nähtus, et ühe ettevõtja selgitustaotlusele vastamisel teatas hankija, et tal

puudus kohustus infotundi salvestada, sest kõigile raamlepingu osapooleks olevatele ettevõtjatele oli

tagatud võrdne osalemise võimalus.

Eelnevalt nimetatud asjaolude pinnalt tekkis Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlus, et mini-

konkursi läbiviimisel, konkreetsemalt infotunni korraldamisel, võib olla eiratud RHS §-s 45 sätestatud

elektroonilise teabevahetuse reegleid, sh suulise teabevahetuse keeldu ja/või suulise teabevahetuse

dokumenteerimise kohustust (vt RHS § 45 lg-d 1-11 ja 5). Sellega seoses otsustas Rahandusministeerium

alustada RHS § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetlust, paludes hankijal selgitada infotunni läbiviimisega

seotud asjaolusid.

Teie 06.03.2026 nr 1-5/46-2026-1

Meie 27.03.2026 nr 12.2-1/848-5

2

06.03.2026 kirjaga nr 1-5/46-2026-1 esitas hankija nõutud selgitused, vastates Rahandusministeeriumi

poolt järelevalvemenetluse alustamisel tõstatatud küsimustele ning lisades vastuses kajastatud faktilisi

asjaolusid dokumentaalselt kinnitavad tõendid. Hankija selgitas, et: i) infotunni korraldamise vajadus

oli tingitud sellest, et seni läbi viidud kolmest minikonkursist kaks lõppesid hankelepinguta ehk nurjusid

(viitenumbrid 290660, 281541) ja kolmandal juhul esitati ainult üks pakkumus (viitenumber 297645),

mistõttu hankija pidas vajalikuks konkurentsi suurendamisesse täiendavalt panustada ja raamlepingu

osapooltele projekti täiendavalt tutvustada; ii) 5-st raamlepingu sõlminud pakkujast osalesid infotunnis

kolme ettevõtja esindajad (Cybernetica AS, Ernst & Young Baltic AS, Civitta Eesti AS), kahe ettevõtja

esindajad ei osalenud (DataFox OÜ, GovConsult Sihtasutus), kuid hankija arvates oli GovConsult SA-

le infotunni sisu teada, sest viimase raamlepingujärgne kontaktisik ja nõukogu liige on kaasatud

raamlepingu täitmisesse infotunnis osalenud pakkuja Ernst & Young Baltic AS meeskonnaliikmena;

iii) tehnilise tõrke tõttu helisalvestist ei tehtud, kuid infotund oli protokollitud käsikirjaliselt – seejuures

riigihangete registris, sh teabevahetuses, ei avaldatud infotunni käiku, sest infotunnis ei jagatud teavet,

mis puuduks minikonkursi kirjalikes dokumentides; iv) infotunnis kirjeldas hankija tehnilise kirjelduse

1-3. ptk-des sisalduvaid hankija ootusi ning vastates ettevõtjate küsimustele selgitas, et riigihanke

skoobis ei ole maksed, et kohalike partnerite kaasamise küsimus on ammendavalt reguleeritud tehnilise

kirjelduse p-s 3.8, et kasusaajate küsimus on reguleeritud tehnilise kirjelduse p-des 1.7, 2.2, 2.4, et Ida-

Aafrika Ühendus on kõigi riikide esindajatele projekti info edastanud ja kõigi kaasuvate kasusaajate

arv on määratud tehnilise kirjelduse 5. ptk-is sihttasemena; v) infotund aitas laiendada pakkujate ringi

ning tänu infotunnile tekkis reaalne konkurents, seejuures puudutas infotunni sisu ebaolulisi elemente,

mis olid avaldatud pakkujatele ka riigihanke (minikonkursi) alusdokumentides, mistõttu pidas hankija

ka suulist teabevahetust õiguspäraseks; vi) minikonkursi alusdokumentides väheulatuslike muudatuste

tegemine ei olnud seotud infotunniga.

Kokkuvõtvalt asus hankija seisukohale, et tõlgendades RHS §§ 45 ja 3 süstemaatiliselt, oli infotund

õiguspärane ning kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega. Infotunni raamid olid piiratud konkurentsi

suurendamise eesmärgil tehnilise kirjelduse pakkujatele lähemale viimise ja lahti selgitamisega.

Infotunnis ei jagatud informatsiooni, mis andnuks eelist osalenud ettevõtjatele võrreldes raamlepingu

osapooltega, kes infotunnist osa ei võtnud. Samuti ei jagatud ühelgi viisil informatsiooni, mida ei leidu

minikonkursi alusdokumentides. Hankija tugines RHS § 45 lg 5 esimesele lausele, mis lubab suulist

teabevahetust riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavalt dokumenteeritud. Kui

infotunnis ei muudetud tehnilist kirjeldust, ei täiendatud hanketingimusi, ei antud uut sisulist infot, ei

täpsustatud pakkumuste hindamise aluseid, vaid üksnes selgitati juba avaldatud tehnilist kirjeldust, siis

ei olnud hankija arvates tegemist „olulise elemendi“ muutmisega, vaid sisuliselt tehnilise kirjelduse

suulise ettekandmisega. Infotunni läbiviimine ei vähendanud läbipaistvust ega loonud eelisseisundit,

vaid aitas paremini mõista tehnilist kirjeldust. Kui infotunnile kutsuti kõik minikonkursi potentsiaalsed

pakkujad (raamlepingu osapooled), kellelegi ei antud täiendavat eksklusiivset teavet ja infotunni sisu

oli ühesugune kõigile, siis hankija hinnangul ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastupidi, kui

osa pakkujaid ei saa tehnilisest kirjeldusest aru ning infotundi ei korraldata, võib tekkida olukord, kus

parema varasema kogemusega pakkuja saab sisulise eelise. Infotund võib sellise varjatud ebavõrdsuse

tasandada. Hankija arvates ei tohiks suulise teabevahetuse keeld olla minikonkurssides sama range ja

jäik nagu see on hanketeatega algavates hankemenetlustes, sest erinevalt nt avatud hankemenetlusest

on minikonkursis potentsiaalsete pakkujate ring piiratud raamlepingu osapooleks olevate ettevõtjatega.

Eelnevast tulenevalt palus hankija järelevalvemenetluse lõpetada RHS § 206 lg 1 p 3 alusel seetõttu,

et rikkumist ei esine või alternatiivselt RHS § 206 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et alustatud järelevalve-

menetluse võib lõpetada, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalve-

menetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus.

3

Rahandusministeerium, olles tutvunud hankija vastuses toodud argumentide ja põhjendustega, jääb

varasemalt järelevalvemenetluse alustamisel selgitatu juurde. RHS § 30 lg-s 5 on mininikonkurssi

defineeritud kui raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel RHS-is ja raamlepingus sätestatud

korras korraldatavat konkurssi, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. Seega on minikonkurss

käsitatav riigihanke menetlusena RHS § 4 p 171 tähenduses, mille kohaselt on riigihanke menetlus

igasugune RHS-i alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine

või ideekavandi saamine (vt ka RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu, 491 SE I, seletuskiri, lk 4: "Riigihanke menetluseks on seega kõik hankemenetlused,

erimenetlused, dünaamiline hankesüsteem ja minikonkurss, samuti alla lihthanke piirmäära hanke-

või raamlepingu sõlmimine"). Kui raamlepingu alusel, sh minikonkursi teel, sõlmitava hankelepingu

eeldatav maksumus on vähemalt võrdne RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmääraga, siis

on suuline teabevahetus hankija ja ettevõtjate vahel üldjuhul keelatud ning kogu riigihankega

seotud teabevahetus, sh riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse ja

selgituste esitamine, peab toimuma elektrooniliselt (vt RHS § 45 lg-d 1-11; vt ka RHS-i ja kunstiteoste

tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, 177 SE I, seletuskiri, lk 2 jj). Nõuded elektroonilise

teabevahetuse seadmele on kehtestatud riigihalduse ministri 09.08.2017 määrusega nr 61 [RT I,

15.08.2017, 3].

Elektroonilise teabevahetuse nõude täitmiseks ei piisa pelgalt elektroonilise vorminõude täitmisest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 tähenduses. Ühtlasi ei piisa RHS § 45 lg-s 1 sätestatud

kohustuse järgimiseks üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõude järgmisest. RHS

§ 45 lg-s 1 kehtestatud elektroonilise teabevahetuse nõuet tuleb mõista tingimusena, mille kohaselt

peab kogu riigihankega seotud suhtlus hankija ja ettevõtjate vahel toimuma RHS § 4 p-s 2 sätestatud

elektroonilise vahendi kaudu. RHS § 45 lg-s 1 nõutud elektroonilise teabevahetuse kohustuse täitmiseks

tuleb järgida kõiki viidatud ministri määruses sätestatud nõudeid. Eelduslikult on vastavad nõuded

täidetud siis, kui hankija ja ettevõtjate vaheline teabevahetus on toimunud riigihangete registris, kus

on muu hulgas tagatud kogu infovahetuse talletamine läbipaistvalt ja tagantjärgi objektiivselt

kontrollitavalt. RHS-is ette nähtud juhtudel teadete riigihangete registris avaldamise kohustuse

täitmise korral on Eestis lubatud riigihanke menetlus ise läbi viia - nt pakkumused vastu võtta ja

menetleda - ja sellega seotud suhtlust pidada (riikliku) riigihangete registri asemel ka hankija enda

arendatud või turul sellise teenuse pakkujate keskkondades. Seda siiski tingimusel, et selline

kommertsplatvorm vastab samuti RHS § 45 lg 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele (vt ka D.

Minumets. RHS § 45 komm-d 9-12 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Suuline teabevahetus hankija ja ettevõtja(te) vahel kätkeb endas tõsiseid ohte RHS § 3 p-des 1-2 ette

nähtud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele, eriti riigihanke läbipaistvusele ja kontrollitavusele

ning kõigi ettevõtjate võrdsele kohtlemisele. Seepärast on suuline teabevahetus üldreeglina keelatud.

Erandlikud olukorrad, millal riigihankega seotud teabevahetus ei pea toimuma eelnevalt kirjeldatud

viisil elektrooniliselt, on loetletud RHS § 45 lg 2 p-des 1-5. Lisaks sätestab RHS § 45 lg 5, et suuline

teabevahetus on lubatud üksnes riigihanke ebaolulistes elementides ning tingimusel, et selle sisu

on piisavas ulatuses dokumenteeritud. Sealjuures riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline

teabevahetus ei ole lubatud, on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/24/EL põhjenduse 58 kohaselt on suulise suhtluse dokumenteerimine vajalik

selleks, et tagada piisav läbipaistvus, mis võimaldab tõendada, et on järgitud ettevõtjate võrdse

kohtlemise põhimõtet. Dokumenteerimise piisavusele hinnangu andmine sõltub kooskõlast riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteks oleva läbipaistvuse kohustusega. Hankija peab dokumenteerima

piisavas ulatuses ja sobival viisil eelkõige sellise suulise suhtluse pakkujatega, mis võib olulisel

määral mõjutada pakkumuste sisu ja hindamist. Sobiva dokumenteerimise viisina nimetavad direktiivide

põhjendused kirjalikku (kirjalikku taasesitamist võimaldavat) vormi või helisalvestusvahenditega

4

dokumenteerimist või suhtluse peamistest elementidest kokkuvõtte tegemist. Seega on hankijal

riigihankes kohustus tagada suuliselt käsitletud teemade ja vahetatud info jäädvustamine ulatuses, mis

võib mõjutada oluliselt pakkumuse sisu ja selle hindamist ning mis selliselt tagab läbipaistvuse

põhimõtte järgimise riigihankes (vt D. Minumets. RHS § 45 komm-d 35-36 – M. A. Simovart,

M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

RHS-is ei ole ette nähtud ja eraldi reguleeritud infotunni läbiviimist. Kui kirja pandud kujul tehnilises

kirjelduses esitatud nõuete põhjal ei ole ettevõtjatel võimalik pakkumust koostada ning esineb oht, et

erinevad ettevõtjad mõistavad tehnilist kirjeldust erinevalt, siis võib see viidata pigem puudulikule ja

ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendile, mitte vajadusele korraldada tehnilise kirjelduse

suuliseks ettekandmiseks infotunde. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et tehniline kirjeldus peab

olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, et kõik piisavalt informeeritud ja mõistlikult

tähelepanelikud pakkujad mõistaksid täpselt selle ulatust ning saaksid sellest ühtemoodi aru (nt EKo

C-368/10: Euroopa Komisjon vs Madalmaad, p 88; C-171/15: Connexxion Taxi Services, p 40).

Selgelt sõnastatud tehniline kirjeldus annab piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele

ettevõtjatele võimaluse luua konkreetne ettekujutus lepingu esemest ning võimaluse koostada sellest

lähtuvalt pakkumus (vt EKo C-423/07: Euroopa Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, p 58; RKHKo

22.02.2012, nr 3-3-1-2-12 , p 15.2). Seega on seadusandja eeldanud, et hankija koostab tehnilise

kirjelduse piisavalt selgelt ja ühemõtteliselt – so selliselt, et see ei vaja täiendavalt suulist ettekandmist

ja selgitamist.

Rahandusministeerium jääb selle juurde, et RHS ei näe ette erisusi erandlikel juhtudel lubatult

suulises vormis peetava teabevahetuse dokumenteerimise kohustusest lihthanke piimäärale vastava

või sellest suurema eeldatava maksumusega minikonkurssides – so olukordades, kus võimalike

pakkujate ring on piiratud eelnevalt välja valitud ettevõtjatega ning kõigile raamlepingu osapooleks

olevatele ettevõtjatele oli tagatud võrdne võimalus suulises teabevahetuses vahetult osaleda. Raam-

lepingu alusel korraldatavas minikonkursis on pakkujate ring piiratud raamlepingu osapooleks

olevate ettevõtjatega (RHS § 30 lg-d 2 ja 5). Hankijal on kohustus teha kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks

olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita (RHS § 30 lg 9 p 1). Seepärast on

pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatele tagatud võrdne võimalus teada saada infotunni

toimumisest. Sellest hoolimata on suulise teabevahetuse piisavas ulatuses dokumenteerimisel täita

oluline roll ka minikonkursi korral. Seda esiteks põhjusel, et raamlepingu sõlminud pakkujatel ei

ole kohustust ning ei pruugi olla alati võimalust infotunnis osaleda – mitteosalemine aga ei tohi

kahjustada nende õigust pakkumust esitada. Selleks, et ka infotunnis mitteosalenud ettevõtjateni

jõuaks pakkumuse koostamise seisukohast tähtsust omada võiv teave, peaks infotunnis toimunud

teabevahetus olema talletatud ja tulenevalt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva koos riigihanke alusdokumentidega avaldatud. Teiseks võib dokumenteerimine

olla vajalik ka hankijale endale, vältimaks hilisemaid vaidlusi selle üle, millist infot infopäeval

käsitleti või ei käsitletud ja kuidas tuli riigihanke alusdokumentidest aru saada. Mööname, et

avatud hankemenetluses, kus potentsiaalsete pakkujate ring ei ole piiratud ja pakkumuse peab

põhimõtteliselt saama esitada iga ettevõtja (RHS § 51), võib suulise infovahetuse dokumenteerimise

kohustuse eiramisel olla hüpoteetiliselt suurem negatiivne mõju riigihanke menetluse tulemusele

ning seetõttu oleks tegemist suuremat raskuskaalu eviva rikkumisega. Nimetatud asjaolu aga hinnatakse

mitte RHS-i objektiivse rikkumise tuvastamisel, vaid arvestatakse diskretsiooniliselt rikkumise suhtes

kohaste järelevalvemeetmete valikul.

Käesoleval juhul leiab Rahandusministeerium, et hankija ei ole käitunud infotunni läbiviimisel ja selle

dokumenteerimisel õiguspäraselt. Ennekõike nähtub hankija esitatud teabest, et sisuliselt on infotunnis

võimaldatud ettevõtjatel küsida ja saada suulises vormis selgitusi minikonkursis koostatud tehnilise

5

kirjelduse kui riigihanke alusdokumentide kohta. Nimetatu on otseselt vastuolus RHS § 45 lg 5

teises lauses sõnaselgelt sätestatud keeluga, mille järgi ei ole riigihanke alusdokumentide osas

suuline teabevahetus lubatud. Riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse, kohta RHS §-s 46

nimetatud selgituste esitamine kui osa hankija ja ettevõtjate vahelisest teabevahetusest pidi toimuma

vastavalt RHS § 45 lg-tele 1-11 elektrooniliselt. Elektrooniline teabevahetus riigihangete registris tagab

eelduslikult alati ka teabevahetuse läbipaistvuse, kontrollitavuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise – igale

pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjale on registri kaudu nähtav nii selgituspäring kui ka hankija

vastus sellele, ilma, et hankija peaks selgitustoiminguid eraldi protokollima. Asjaolu, et suuline

teabevahetus piirdus tehnilises kirjelduses kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud

dokumendis sisalduvate tingimuste selgitamisega (sh täpsustamisega või viitamisega dokumendi

asjakohasetele punktidele), st hankija ei läinud teabe jagamisel riigihanke alusdokumentidega

vastuollu, ei muutnud ega täiendanud neid, ei tähenda, et tegemist ei oleks olnud elektroonilise

teabevahetuse reeglitega hõlmatud selgituste esitamisega RHS § 45 lg 1 ja § 46 lg 1 tähenduses

ning keelatud teabevahetusega RHS § 45 lg 2 tähenduses. Vastavalt RHS § 46 lg-le 3 ei saa ka

elektrooniliselt esitatavad selgitused sisaldada uut teavet või muuta riigihanke alusdokumente.

Etteheide hankijale seisneb mitte selles, et hankija oleks (pakkujaid eksitavalt ja õigustühiselt)

püüdnud selgituste teel muuta tehnilist kirjeldust, vaid hankijale heidetakse ette, et selgituste esitamine

on elektroonilise teabevahetuse reeglite järgimisel asemel toimunud suuliselt. Ent isegi siis, kui

nõustuda hankijaga, et tegemist ei olnud riigihanke alusdokumentide kohta antavate selgitustega,

mille puhul kehtib elektroonilise teabevahetuse nõue, vaid pelgalt teabevahetusega riigihanke

ebaolulistes elementides, ei saaks Rahandusministeerium kuidagi asuda seisukohale, et suulise

teabevahetuse sisu oli antud juhul piisavas ulatuses dokumenteeritud. Väidetavalt hankija

õigusnõustaja poolt omakäeliselt tehtud napid märkmed (mis ei ole dateeritud, protokollija ja osalejate

poolt allkirjastatud jne) piisava dokumenteerimise nõuet ei täida. Seda ainuüksi seepärast, et

kõnelaused märkmed, mida hankija nimetab protokolliks, ei kajasta mitmeid olulisi küsimusi,

mida infopäeval arutati. Käsikirjaliste märkmete ebapiisavus on ilmne, kui neid kõrvutada

järelevalvemenetluses esitatud hankija töötaja seletusega, mis on protokolliks nimetatud märkmetest

oluliselt detailsem ning sisukam.

Ülaltoodud asjaoludel ja põhjendustel leiab Rahandusministeerium, et hankija ei ole minikonkursis

infotunni läbiviimisel järginud RHS § 45 lg-tes 1-11 ja 5 sätestatut. Siiski ei too see praegusel juhul

kaasa hankijale järelevalvemenetluses ettekirjutuse tegemist.

Minikonkursis on pakkumused juba esitatud ja pakkujate ring enam muutuda ei saa – pärast

pakkumuste esitamise tähtaja möödumist ei ole hankijal võimalik lõpetada, sh kõrvaldada või

heastada, RHS-i rikkumist, mis seisnes elektroonilise teabevahetuse reeglite eiramises riigihanke

alusdokumentide kohta selgituste esitamisel. Järelikult on kõnealusel juhul välistatud hankijale

ettekirjutuse tegemine RHS § 208 lg 2 alusel rikkumise lõpetamiseks ning kõne alla saaks tulla

üksnes RHS § 208 lg-s 1 nimetatud ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks,

mille eelduseks on riigihanke menetluse õiguspärast jätkamist takistavate asjaolude tuvastamine.

Ettekirjutuse tegemisel on Rahandusministeeriumil kohustus arvestada erinevaid huve ja lähtuda

kaalutlusreeglitest. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seejuures

ei tohi põrkuvaid huve kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust

ja kokkusobitamise võimalusi (vt RKHKo 26.05.2021, nr 3-17-2013, p 27). Igasuguse mitte-

kõrvaldatava iseloomuga RHS-i rikkumise tuvastamine ei ole riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamiseks ettekirjutuse tegemiseks veel küllaldane alus. Seadusest tulenevalt on RHS § 208

lg-s 1 ja lg-s 2 ette nähtud ettekirjutused haldusaktid, millel võib olla negatiivne mõju mitte ainult

hankijale, vaid ka kolmandatele isikutele, nt pakkujale, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud

6

ning kes on teinud ettevalmistusi ja kulutusi pakkumuse koostamiseks ja hankelepingu täitmisele

asumiseks. Käesoleval juhul põrkuvad ennekõike avalik huvi, mis seisneb riigihanke läbiviimise

õiguspärasuses ja järelevalveteate esitanud ettevõtja võimalik erahuvi minikonkursi kehtetuks

tunnistamise tulemusel omandada võimalus osaleda edukalt samaesemelises kordushankes (vt

VAKO 16.03.2021, nr 30-21/220308, p 16; EKo C-689/13: PFE, p 27) hankija huviga sõlmida

hankeleping, et tagada hankelepingu esemeks oleva tegevuse realiseerimine, ning minikonkursis

pakkumuse esitanud ettevõtjatega majandushuviga osutuda edukaks ja sõlmida hankeleping.

Rahandusministeeriumile teadaolevatel asjaoludel ei toonud elektroonilise teabevahetuse reeglite,

sh piisavas ulatuses dokumenteerimise kohustuse, eiramine hankija poolt kaasa reaalseid negatiivseid

mõjutusi pakkujate ringile. Raamleping on suletud süsteem: raamlepingu alusel saab hankelepinguid

sõlmida üksnes pakkujatega, kellega raamleping sõlmiti (RHS § 30 lg 2). Riigihangete registrist ei

nähtu, et mõni ettevõtja, sh järelevalveteate esitaja, oleks enne infotunni toimumist teatanud hankijale

infotunnis osalemist takistavast mõjuvast põhjusest ja sellega seoses taotlenud infotunni toimumisaja

edasilükkamist. Seega oli kõigil raamlepingu osapooleks olevatel ettevõtjatel võrdne võimalus

infotunnist osa võtta. Lisaks ei saanud praegusel juhul infotunnis mitteosalemine takistada ühelgi

raamlepingu osapooleks oleval ettevõtjal pakkumust esitada. Kuigi hankija ei teinud teabevahetuses

selgitustaotlusele vastamisel teatavaks infotunni protokolli, oli hankija enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva ettevõtjale selgitanud, et infotunnil toimunud suuline teabevahetus piirdus minikonkursi

alusdokumentides kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul sisalduva teabega (vt ID 1056407,

19.02.2026 koondvastus, lk 4, p 10: "Infotunnis selgitas hankija üksnes alusdokumente ja projekti

eesmärke ehk uut informatsiooni, mida alusdokumentides juba sätestatud ei ole, infotunnis ei

jagatud").

Enamgi veel, järelevalveteate esitaja on ise Rahandusministeeriumile teatanud, et "ta poleks

nagunii pakkumust esitanud" – põhjendades seda väitega, et minikonkursi tingimused on tema

arvates ebakompetentselt koostatud. Rahandusministeerium lähtub nii haldusjärelevalves kui ka

riiklikus järelevalves avaliku huvi kaitsmise kaalutlustest (RHS § 203 lg 1 ja § 205 lg 1). Järelevalvet

ei tehta erahuvide kaitseks. Minikonkursi tingimuste kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks

on RHS-is ette nähtud spetsiifiline kord – vaidlustuse esitamine riigihangete vaidlustuskomisjonile

(vt ka RHS § 185 lg 1, lg 2 p 1, § 189 lg 5). Seadusandja on selgitanud, et järelevalve ülesandeks

ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust. Hanke alusdokumendid

ja hankija otsused on ennekõike vaidlustusmenetluse esemeks. Järelevalve käigus riigihanke

kehtetuks tunnistamine oma totaalse ja absoluutse õigustühistava toime tõttu ei võimalda huvitatud

isikutel tulemuslikult kaitsta oma huve ega taastada rikutud õigusi parimal võimalikul viisil, sest

riigihanke kehtetuks tunnistamise kaudu ei ole võimalik "saada hankelepingut". Seepärast ei ole

riiklik ega haldusjärelevalve individuaalõiguste kaitseks tõhusaim menetlus. Pakkuja subjektiivsete

õiguste kaitse primaarseks ja efektiivseimaks viisiks on pöördumine vaidlustuskomisjoni (vt RHS-

i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 141). Järelevalveteate esitaja, jättes vaidlustuse esitamise

õiguse tähtaegselt kasutamata ja minetades tänaseks selle võimaluse, on RHS § 206 lg 2 p-s 1

nimetatud olukorras. Õiguskindluse ja õigusrahu tagamise kaalutlustel on seadusandja ette

näinud, et kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust

vaidlustuskomisjonile, võib Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse lõpetada –

järelevalvemenetlus ei saa muutuda tagaukseks olemuslikult tähtajatute vaidlustuste esitamisele.

Hankijale laekus praeguses minikonkursis kaks pakumust, mis on piisav parima pakkumuse

väljaselgitamiseks konkurentsisituatsioonis ja varasemate minikonkurssidega võrreldes arvestatav

edasiminek. Seega ei toonud järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumine kaasa avalike ja erahuvide

kahjustumist võistlevate ja võrreldavate pakkumuste puudumise või nende vähesuse ja ebapiisavuse

tõttu. Kõigil raamlepingu sõlminud ettevõtjatel oli reaalne võimalus esitada pakkumus minikonkursi

7

kutses märgitud tähtpäevaks. Mitmed ettevõtjad seda võimalust ka kasutasid. Järelevalvemenetluses

ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid põhjuse järeldada, et riigihanke lõpptulemus oleks

olnud teistsugune, kui hankija ei oleks eiranud RHS § 45 lg-tes 1-11 ja 5 sätestatut. Vaatamata

rikkumise tuvastamisele hankija tegevuses ei ole Rahandusministeeriumi arvates põhjendatud

ega proportsionaalne hankijale ettekirjutuse tegemine, sest tuvastatud menetlusreeglite rikkumine

ei ole avaldanud mõju minikonkursi resultaadile. Kõnealune olukord on sarnane haldusmenetluse

seaduse (edaspidi: HMS) §-iga 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olukorras, kus

menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud riigihanke menetluse (lõpp)tulemust, puudub põhjus

hankijale riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 2 p-dest 1-2, teatame, et

Rahandusministeerium lõpetab SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus minikonkursi

"Regionaalne koordineerimine, kasutusjuhtude valik ning raamistike väljatöötamine piiriüleste

e-teenuste jaoks Ida-Aafrika Ühenduse (EAC) piirkonnas", viitenumber 305706, õiguspärasuse

kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse, ilma hankijale ettekirjutust tegemata.

RHS § 210 alusel soovitame hankijal riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja tulevikus

samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks olla riigihanke menetluses elektroonilise teabevahetuse

reeglitest kinnipidamisel edaspidi hoolsam, hoidudes riigihanke alusdokumentide kohta selgituste

esitamisel suulisest teabevahetusest ning kui teabevahetus puudutab üksnes riigihanke ebaolulisi

elemente, siis tagada erandkorras lubatud suulise teabevahetuse piisavas ulatuses dokumenteerimine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]