Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1 Meie 27.03.2026 nr 2.3-4/26/912-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Käesolevaga esitame oma arvamuse. Platvormi mõiste

Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses

füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka

füüsiline isik, ei ole füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka

näiteks FIEsid. Selguse huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on

majandus- või ettevõtlustegevuse raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta

direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv “äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses

oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse

raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et normi adressaadiks on ettevõtluses

tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus

Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud

võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on

eriliigiliste isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud

juhtudel. Siinkohal oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud

ulatuses on teatud andmete töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2

sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla tulla.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks

nõusoleku alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või

neutraalse näitena, sest võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa

Andmekaitsenõukogu (EAKN) on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel

tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti

märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb

survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab, et tegemist oli näitega eriliigiliste

isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei ole nõusoleku kui õigusliku

aluse näide parim võimalikest variantidest.

Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel

kasutada “eriliigilised andmed”.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

1 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta, p 21 jj.

2 (5)

AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7.

Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud

süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja

vabadused on piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida

platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et

seisukohti küsitakse isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi

ärisaladust, juhul kui mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või

esindajatele esitatava info mahtu.

Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete

seiresüsteemide kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete

vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise,

sealhulgas kontserni sees.

AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes

edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et

„üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine

või üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud

kui „edastamine2“.

Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või

muul viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada

mõistet „üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu

võiks kaaluda sätte sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjatele või vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste

vastuvõtjate puhul.

Platvormitöö tegija teabe saamise õigus

Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet

lugedes võib mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5

ja 6 tunduvad osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe

andmise vormi, on AKI ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“

Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge,

kas lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kohta“ antav teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7

kohaselt kasutatakse automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte

töölevõtmise hindamiseks (nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste

juures).

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus

Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks

eristatud platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses

isikuandmete töötlemisega. Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või

otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei

seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse

Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve tegemiseks.

Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine

üksnes Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul

2 Näiteks IKÜMi inglise keelses tekstis on „transmission“ artikli 4 punkti 2 „processing“ mõiste juures tõlgitud

„edastamine“, „transfer“ on V peatüki nimega „Transfers of personal data to third countries or international

organisations“ juures tõlgitud samuti „Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele“. Üleandmise mõiste IKÜMis puudub.

3 (5)

aga, kui nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse

seire- või otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema

isikuandmete töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust

järelevalvepädevuse ulatuse osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks

pädev asutus seadusest selgelt tuletatav.

Automaatsed otsused

AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism

ja kes on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist.

Automaatsete otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on

pädevaks järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid

tööõiguslikke tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks

täpsustada, kas § 11 lõikes 3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral

pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist.

Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse

vaidlustamist. Ei ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas

taotluse saamisel hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline

korrektsus.

Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab

automaatse otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene,

olema kehtestatud seaduse tasandil.

Automaatsed süsteemid

Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10

pealkirjas kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle

all peetakse silmas automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos.

Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele

automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud

„automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja

otsustussüsteeme.

Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid

teevad või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks

järgmiselt: „Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö

tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus

aitaks selgelt eristada seiresüsteeme ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse

silmas automaatsete seiresüsteemide tehtavaid otsuseid.

Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud

automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise

otsuseid ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka

muudele automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks

selguse huvides täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme,

mis otsuseid teevad, või konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme.

Teabe esitamise kohustus

Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate

esindajatel õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu

seletuskiri selgitab, et õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi

artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga 14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise

kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte

„töölepingute“, millest võiks järeldada individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka

direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas ainsuses „details regarding the employment

contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda õigus küsida välja individuaalseid

4 (5)

lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete töölepingute kohta teabe küsimise

õigusele.

Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja

individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka

artikli 17 järelevalvepädevus.

Riiklik järelevalve

Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib

koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult

Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma

olemasolevate pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma

järelevalvemenetluses tugineda platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad

või laiendavad platvormi või platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus

oleks sellise sõnastuse kohaselt tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab

olukorra, kus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra

kohta võivad lahkneda.

AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt

elektroonilise side seaduse (ESS) § 133 lõikega 4.

Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse

järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus

platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul,

kui on antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks.

AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste

menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku

määratletuse põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses

sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning

milline on iga rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes

5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS)

ette nähtud eelnõu §-s 10 inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu.

Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline

isik. Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi

ülemmäär kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb

ebaselgeks, kuidas tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses

kohaldada.

Järelevalve

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma

pädevuse piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli

kohaselt vastab nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse

(HMS) põhimõtte kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI

põhimääruses on sätestatud kohustus teha koostööd teise riigiasutusega.

HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks.

Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud

suunised, mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku

põhiõigusi tohib piirata üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab

menetlust läbi viima tõhusalt, ei anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid

andmeid või uurimismaterjale. Selline tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning

vajab seaduslikku alust.

Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset

laadi. Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema

seadusest.

IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete

5 (5)

töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed

tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.

Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis

tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele.

IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks

üksnes seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute

ja kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad.

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku

raamistiku, mis võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi

nõuetega. Pelgalt HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki.

Täiendav ressursivajadus

Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist:

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde

üks inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-,

teavitus- ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.

Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid

seoses uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega

Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt

ette näha.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Kirsika Nigul

[email protected]

6828712