SA Eesti Filmi Instituut haldusjärelevalve kokkuvõtte akt

SA EESTI FILMI INSTITUUT

HALDUSJÄRELEVALVE

KOKKUVÕTTE AKT

26.03.2026 nr 1-17/364-1

1. Järelevalve teostamise kirjeldus

Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 ning Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM ja/või

ministeerium) ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi EFI ja/või Sihtasutus) vahel

26.06.2019 sõlmitud halduslepingu nr 3-4.1/337-1 punkti 2.4.2 alusel teostas KuM

haldusjärelevalvet EFI-le antud ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisiseste

toetusprogrammide elluviimise täitmise üle (edaspidi ka kui haldusülesande täitmine). Selle

käigus hindasime EFI-le esitatud taotluste menetlemise seaduslikkust ning protsessi

sisekontrollisüsteemi toimimist.

Lisaks hindasime riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamist perioodil 01.01.2023 kuni järelevalve

toimingute lõpetamiseni.

Haldusjärelevalve ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise hindamise eest vastutav isik on

KuM-i siseauditi juht Krista Nelson. Läbiviimises osalesid siseaudiitor Helen Heiter ja eksperdina

õigus- ja haldusosakonna jurist Nora Viira. Sihtasutuses on vastutavaks isikuks juhataja Edith

Sepp.

Toimingud viidi läbi perioodil september–detsember 2025. Perioodil jaanuar-veebruar 2026

toimus kokkuvõtte projekti kooskõlastamine.

Ulatuse piirang: ei hinnatud toetuse tagasinõudmise menetluse vastavust. Kulutustest ei hinnatud

Media Desk Eesti rahaliste vahendite kasutamist.

Järelevalve prioriteedid olid:

1) saada ülevaade Sihtasutuse üldisest toimimisest, finantskontrollist ning reguleerivatest

sisekordadest ning nende vastavusest kehtivatele õigusaktidele sh, kas tagatud on isikuandmete

kaitse ja töötlemise vastavus;

2) hinnata, kas taotlusvoorudesse esitatud taotlusi on menetletud vastavalt 31.12.2018

kultuuriministri määrusele nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise

tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 25) ja 16.04.2019 kultuuriministri määrusele nr 14 „

Film Estonia toetuskava“ (edaspidi määrus nr 14);

3) hinnata, kas haldusülesande täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid EFI tegevuskuludeks on

kasutatud eesmärgipäraselt (tegevused on õigusaktidega kooskõlas ja otstarbekad).

Peamised õigusaktid ja lepingud, millele vastavust hindasime, olid:

 haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) ja asjakohased seotud õigusaktid sh haldusleping nr

3-4.1/337-1 (jõustus 01.07.2019);  avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), riigihangete seadus (edaspidi RHS),

korruptsioonivastane seadus (edaspidi KVS), isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR);

 KuM-i ja EFI vahelised riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingud aastatel 2023–

2025.

Järelevalve teostamisel kasutati järgmiseid meetodeid:

2

 analüüsisime ja hindasime asutuse sisemisi kordasid ja praktikaid (finantsjuhtimine,

dokumendihaldus, isikuandmete kaitse, asjade/teenuste ostmine/tellimine);

 testisime valikuliselt kulutuste tegemist sh tehinguid seotud isikutega;

 kontrollisime valikuliselt määruste nr 25 ja nr 14 alusel taotluste menetlemise, sh toetuse

andmise ja väljamaksmise protsessi vastavust nõuetele;

 viisime läbi täpsustavad intervjuud EFI juhatuse liikme ja töötajatega: tootmisassistent,

tootmisosakonna juht, Film Estonia eelarveekspert, Film Estonia juht, Film Estonia

projektijuht, büroojuht ja finantsjuht.

2. Ülevaade Sihtasutusest

EFI on riigi asutatud sihtasutus (praeguse nimega alates 2013, asutati 1997 nimega Eesti Filmi

Sihtasutus), mille peamiseks eesmärgiks on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja

arendamine, juhindudes riiklikust kultuuripoliitikast ning filmivaldkonna arengusuundadest.

Ülesanneteks on:

1) viib ellu riigi filmipoliitikat ja teeb ettepanekuid riigi filmipoliitika kujundamiseks;

2) kogub vahendeid filmipoliitika rakendamiseks ja oma tegevuste elluviimiseks, kaasab

selleks ka erakapitali;

3) loob ja rakendab läbipaistva ja efektiivse filmiloomingu toetamise mehhanismi;

4) määrab toetusi filmide arendamiseks, tootmiseks, turundamiseks ja leviks, ürituste

läbiviimiseks, filmihariduse edendamiseks ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise

läbiviimiseks. On riigiabi andjaks;

5) hoiab ja teeb avalikkusele kättesaadavaks tema valduses oleva filmipärandi. Loob selleks

vajalikke andmekogusid ja teeb koostööd isikutega, kes sellega tegelevad;

6) arendab rahvusvahelist filmialast koostööd, seahulgas filmide koostootmist ja eksporti;

7) arendab filmihariduslikku tegevust nii iseseisvalt kui koostöös haridusasutustega;

8) aitab kaasa filmi- ja audiovisuaalvaldkonna arengule uutes tehnoloogilistes, seehulgas

digitaalsetes keskkondades;

9) loob vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde ja arendab audiovisuaalvaldkonna

uurimistegevust. Abistab teadlasi ja uurijaid eesti audiovisuaalvaldkonda puudutavates

teadus- ja uurimistöödes;

10) algatab ja toetab filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku harimisele.

Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepinguga eraldab KuM EFI-le iga-aastaselt rahalised

vahendid oma tegevuste elluviimiseks. Vt täpsem jaotus tabel 2.

Alates 2025 on KuM seadnud EFI-le asutaja ootused, mis on kinnitatud 2025 tegevustoetuse

lepingus. Seatud on eesmärgid ja määratletud mõõdikud, mida nõukogu seirab. Nõukogu liikmed

nimetab EFI põhikirja alusel kultuuriminister.

Halduslepingu nr 3-4.1/337-1 punktide 2.4.1 kuni 2.4.3 alusel on KuM-il seoses EFI tegevusega

õigus:

 saada igal ajal teavet haldusülesande täitmise kohta ja teostada haldusjärelevalvet

haldusülesande täitmise üle ja nõuda haldusülesande täitmisega seonduva suulise teabe,

dokumentide ja vahearuannete esitamist, samuti teha dokumentidest koopiaid,

kontrollimaks haldusülesande täitmise kooskõla lepingus sätestatud tingimustega ning

õigusaktidega;

 lepingu või haldusülesande täitmise rikkumisel teha ettekirjutus andes puuduste

kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

Seisuga 30.11.2025 töötab EFI-s 18 (taandatud täistööajale) töötajat.

Personali- ja raamatupidamisteenust osutab Riigi Tugiteenuste Keskus. IT teenust osutab Telia

3

Eesti AS. KuM ei ole varasemalt haldusjärelevalvet EFI-s läbi viinud. Tegevustoetuse kasutamise

hindamine toimus 2017 (siseauditi aruanne 01.08.2017).

Tabel 1 Ülevaade majandusnäitajatest ja KuM tegevustoetusest aastate lõikes 2022-2025

2 022 2 023 2024 2025

Tulud 11 900 381 12 026 504 13 424 720

tulu ettevõtlusest jm 59 129 60 869 56 112

toetused 11 833 883 11 763 422 12 862 746

välisabi rahv. Org-lt 640 11 227 31 254

muu tulu sh intressitulud 6729 190 986 474 608

KuM riigieelarveline tegevustoetus

(riigieelarvest eraldatud, ministri

käskkiri)

7 910 298 12 047 398 17 529 370 19 686 330

sh ülekantud eelmisest aastast 2 541 972 4 757 918

Kulud 11 832 194 11 950 214 12 962 343

jagatud toetused 10 462 704 10 285 677 11 476 165

tööjõukulud (koos maksudega) 607 576 790 468 831 680

majandamiskulud 761 914 874 069 654 498

amortisatsioon 0

intressikulud 0

Tulem 68 187 76 290 462 377

Keskmine töötajate arv (taandatud

täistööajale) 17 17 18

Allikas: maj. aasta aruanne, ilma OÜta

Tallinnfilm, ministri iga-aastased eelarve

käskkirjad

Tabel 2 Ülevaade toetusest tegevustoetuse kasutamise lepingu alusel Tegevustoetuse kasutamise lepingu

alusel 2 022 2 023 2024 2025

Kokku 7 910 298 12 047 398 17 529 370 19 686 330

tegevustoetus 1 064 300 1 243 398 1 243 398 1 193 662

edasiantavad toetused filmikultuuri

arendamiseks 6 468 000 6 468 000 7 513 000 7 513 000

edasiantavad toetused

dokumentaalfilmide festivalide

toetamiseks

45 000 45 000 0

Media Desk Eesti toetus 37 998 46 000 46 000 46 000

väärtfilmikino tegevustoetused 185 000 185 000 185 000 175 750

Berliini filmituru 2023. aasta projekti

toetus 60 000 60 000 0

Euroopa Audiovisuaalsektori

Vaatluskeskuse nõukogu kohtumise ja

filmitööstuse konverentsi toetus

25 000 0 0

rahvusvahelise filmiprodutsentide

koolitusprogrammi EAVE töötoa

toetus

25 000 0 0

Väliskapitalil Eestis toodetavate

filmide toetusmehhanismi Film

Estonia kuludeks sh 60 tuh EUR

tegevuskuludeks (alates 2025)

0 4 000 000 6 000 000 6 000 000

Allikas: Perioodil 2022-2025 sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuste lepingud

4

3. Kokkuvõte

Haldusjärelevalve ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise hindamisel Sihtasutuses tuvastasime: Positiivne tähelepanek Haldusülesande täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid Sihtasutuse tegevuskuludeks on kasutatud eesmärgipäraselt. Finantskontrolli korraldus sh toetuse kasutamise üle, on toimiv ja nõuetele vastav; tagatud on piisav ja asjakohane sisekordadega kaetus, töötajad on nõuetest teadlikud; toimib piisav huvide konflikti ennetus tagamaks toetuste objektiine hindamine. Vt aruanne lk 5. Film Estonia toetuse (määrus nr 14) taotluste menetlemisel toimib nõuetele vastav hindamine. Toetus makstakse välja tagasimaksetena pärast reaalsete kulude tekkimist, taotleja poolt kulude abikõlbulikkuse tõendamist ja aruande kontrollimist. Märkused ja ettekirjutus Haldusülesande täitmine EFIs toetuse taotluste menetlemisel vajab olulist parendamist. Toodi välja 3 (kolm) puudust, mis mõjutavad haldusülesande täitmist toetuse taotluste menetlemisel. a) Sihtasutuse teabe- sh dokumendihaldus on nõuetekohaselt korraldamata. Toetuse menetlemisega seonduv dokumentatsioon on leitav, kuid süsteemselt korraldamata mistõttu korrektne säilimine ei ole alati tagatud (kriitiline), vt aruanne lk 7; b)Sihtasutus on toetanud filmivaldkonna tegevusi, mis ei ole hõlmatud määrustega (keskmise olulisusega), vt aruanne lk 6; c) isikuandmete kaitse korralduse nõuetele vastavus vajab täiendamist (keskmise olulisusega), vt aruanne lk 6 ja 9; Tuvastati mitmeid mittevastavusi ja puudusi määruste nõuetega, mis jagunesid: 8 mittevastavust määrusega nr 25, vt aruande lisa 1. Märkused olid seotud taotlusvoorude eelarvete avaldamisega, taotlusvoorude nimetuste ja määruse toetatavate tegevuste seostatusega, omafinantseeringu nõudega, hindamisprotsessi läbipaistvusega, otsuste ja viidete vastavusega. 9 mittevastavust määrusega nr 14, vt aruande lisa 2; Märkused puudutasid eelarve läbipaistvust ja taotlusvooru avamist, taotluste esitamist ja menetlemist, otsuste, sh viidete vastavust. 3 märkust, mis seotud taotluste menetlusprotsessi automaatkontrollide ja lihtsustamisega, vt lisa 1 ja 2. Ettekirjutus: viia kõik määruse nr 14 ja nr 25 alusel toimuv toetuse taotluste menetlemine üle KuM-i taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi TMS) hiljemalt 01.01.2027. EFI nõustus ja/või nõustus osaliselt. Kommentaarid on muutmata kujul lisatud järelevalve kokkuvõttele. Järelevalve ajal asuti puudusi likvideerima.

KuM kommentaar: 29.12.2025 jõustusid riigieelarve seaduse (nn RE baasseadus) muudatused,

milles on toodud ka olulised täpsustused siseriiklike toetuste kohta (§ 531; § 55 – 56). Seetõttu on

määruste muutmine plaanis ette võtta 2026. a jooksul. Muudatused kinnitati 26.02.2026.

5

4. Haldusjärelevalve tulemused

4.1.Positiivsed tähelepanekud

Halduslepingujärgse ülesannete täitmine:

 Taotlusvoorude ettevalmistavad tegevused on olulises osas nõuetele vastavad,

taotlusvoorude ajakava, info, juhised taotlejale, määrus nr 25 ja 14 nõuded, hindamise

läbiviimise kord on kodulehel avaldatud v.a eelarve avalikustamine.

 Määrus nr 25 taotleja ja taotluse hindamiseks on huvide konflikti ennetamise töökorraldus

läbimõeldud; hindajateks on isikud, kel endal seos puudub ning kes kinnitavad huvide

konflikti puudumist;

 Film Estonia taotleja ja taotluse vastavuskontroll on nõuetele vastavalt korraldatud ja

toimib. Tagasinõudmisi ei ole, kuna toetus makstakse välja pärast tegelikke kulusid ja

abikõlblikkuse kontrolli;

 Määruse nr 25 ja määruse nr 14 kohane toetuse kasutamise aruannete finantskontroll on

korraldatud ja toimib;

 Määruse nr 25 kohaste toetavate tegevuste tutvustamiseks toimuvad iga-aastased

teabepäevad taotlejale, kus mh tehakse kokkuvõte ka enamlevinud puudustest taotlemisel

ja toetuste kasutamisel. 2025 tehti taotlejatele ülevaade enamlevinud puudustest

vastavusauditit teostavalt audiitorilt (läbiviijaks Assertum Audit OÜ);

Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise hindamine:

 asutuses kehtivad nõutud sisemised korrad, need on aktuaalsed ja asjakohased. Töötajatele

on korrad allkirja vastu tutvustatud;

 finantskontrolli korraldus on toimiv ja nõuetele vastav (määratud kulujuhid, toimib 4-silma

printsiip kulude kinnitamisel, viiakse läbi väikehankeid, võetakse pakkumusi, toimib

piisav kontroll varade üle sh inventuurid). Kasutuses on nõutavad infosüsteemid nagu

Riigitöötaja Iseteenindusportaal (RTIP), e-arvete menetlemise süsteem (FITEK).

Kulutustest on säilinud nõutav kontroll-jälg.

 asutuse eesmärkidega mitteseotud kulutusi ei tuvastatud, tehinguid seotud isikutega ei ole

toimunud. Asutuses toimib kontrollisüsteem huvide konfliktiga seonduvate tehingute

ennetamiseks (määratud on ametiisikud, kõrvaltegevustest teavitamisel asuti kasutama

RTIPs olevat moodulit).

4.2.Halduslepingu alusel haldusülesande täitmise vastavus

Haldusjärelevalve käigus kontrolliti valikuliselt toetuse taotluste menetlemise, sh toetuse

määramise ja maksmise vastavust määrustele nr 25 ja nr 14 ning tutvuti EFI sisemise töökorralduse

ja dokumentidega.

a) 31.12.2018 kultuuriministri määrusele nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja

levitamise toetamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 25) nõuetele vastavus.

Märkused ja mittevastavused, vt Lisa 1;

Dokumendid olid kättesaadavad: EFI taotluste esitamise keskkonnas, vt Taotlemine | Filmi.ee ja

EFI-siseselt (nt asutuse võrguketas, töötajate e-kirjad, Riigitöötaja Iseteenindusportaal). Esitatud

märkused kehtivad kõikidele toetuse liikidele ja taotlusvoorudele.

b) 16.04.2019 kultuuriministri määrusele nr 14 „ Film Estonia toetuskava“ (edaspidi

määrus nr 14) nõuetele vastavus. Märkused ja mittevastavused, vt Lisa 2.

Dokumendid olid kättesaadavad: osad dokumendid olid EFI Film Estonia eest vastutavate isikute

nimelistel võrguketastel, e-postis. Loomisel ühine asutusesisene sari.

6

4.3. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamine

Märkus 20: KUM-i riigieelarvelise tegevustoetuse lepingutega ei ole EFI-le eraldatud vahendeid,

mida EFI võiks anda tegevustoetusena edasi MTÜ-le Eesti Filmi Andmebaas.

Tegevustoetuse lepinguga ei ole ette nähtud edasiantavat toetust ERR-i, Eesti Kultuurkapitali ja

EFI vahel sõlmitud tootmise rahastamise lepingute alusel filmide rahastamiseks.

EFI on välja andnud iseseisvalt konkursi tingimused nn 1 minuti filmide toomiseks, mille

andmiseks puudub õiguslik alus.

EFI iga-aastases tegevustoetuse lepingus on raha eraldamise jaotus järgmine:

2.1.1. tegevustoetus on 1 193 662 eurot;

2.1.2. edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks on 7 513 000 eurot (määrus nr 25 alusel

toimuvad taotlusvoorud);

2.1.3. väärtfilmi kinode tegevustoetus on 175 750 eurot;

2.1.4. Media Desk Eesti toetus on 46 000 eurot;

2.1.5. väliskapitali toel Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kulud on

6 000 000 eurot, sealhulgas 60 000 eurot programmi halduskuludeks (määrus nr 14).

Selgus, et tegevustoetuse lepingutega ei ole EFI-le eraldatud vahendeid, mida EFI võiks anda:

 tegevustoetusena edasi SA-le Eesti Filmi Andmebaas – ca 60 000 EUR aastas;

 edasiantava toetusena ERR-i, Eesti Kultuurkapitali ja EFI vahel sõlmitud tootmise

rahastamise lepingute alusel filmide rahastamiseks, ca 150 000 EUR lepingu kohta, vt

"Eesti lood" tootmine, portreefilmide tootmine (eelvaliku läbinud projektid) - Eesti Filmi

Instituut;

 nn 1-minuti filmide tootmise rahastamiseks. vt 1-minutifilmide ideekonkurss - Eesti Filmi

Instituut, ca 18 000 EUR aastas. EFI on koostanud nn määruse ehk statuudi: 1-

MINUTIFILMI määrus - Eesti Filmi Instituut.

Nimetatud tegevused ei ole hõlmatud määrusega nr 25 ega nr 14 ja seega neid ei saa rahastada

nende määruste alusel korraldatavatest taotlusvoorudest.

Puuduse kõrvaldamine: koostöös KuM-iga leida selge lahendus nimetatud tegevuste edasiseks

rahastamiseks ja jätkamiseks või nende lõpetamiseks.

EFI kommentaar:

Soovime täiendada, et EFI toetuste eraldamise määrus ei hõlma kõiki EFI tegevusi, sh

tegevustoetuse kaudu kaetavaid ülesandeid. Eesti Filmi Andmebaasi rahastamine on ajalooliselt

olnud Kultuuriministeeriumi toetatav tegevus ning selle täitmist on EFI jätkanud valdkonna

olulisima andmebaasi toimimise tagamiseks.

„Eesti lood“ ja portreefilmide tootmine põhineb Kulka, ERR-i ja EFI vahel sõlmitud

koostöölepingutel (vastavalt Eesti lood 2003 ja Portreefilmid 2010), mille alusel toimuvad

toetused konkurentsi tingimustel ning määrustes sätestatud põhimõtteid arvestades. Need võib

laiendada määrusesse.

1-minutifilmide voor on loodud ajutise meetmena uute autorite ja ideede kaasamiseks. On kaalutud

selle toomist eraldi määrusesse, kuid otsus on edasi lükatud, kuigi voor on algselt kavandatud

ajutisena, aga on osutunud populaarseks vooruks. Võimalik lahendus on vooru lõpetamine, kui

ajutise vooru lisamine määrusesse.

7

Märkus 21 (kriitiline): Sihtasutuse teabe- sh dokumendihaldus on nõuetekohaselt korraldamata.

Rahvusarhiiviga kokkulepitud sarjad, mis kajastavad asutuse säilitamisele kuuluvat teavet sh

toetustega seonduvat, ei ole komplekteeritud.

Toetuse menetlemisega seonduv dokumentatsioon on leitav, kuid süsteemselt korraldamata,

mistõttu korrektne säilimine ei ole tagatud (puudutab nii kultuuriministri määruse nr 25 ja nr 14

haldusmenetlusega seonduva dokumentatsiooni säilitamist).

Esimene märkus asutuse korrastamata dokumendihalduse kohta tehti siseauditi 2017 aruandes

(läbiviijaks Kultuuriministeeriumi siseaudit). Risk „puudub piisav ülevaade sihtasutuses

koostatud dokumentidest, ei ole tagatud korrektne säilitamine“.

Toetusega seonduva dokumentatsiooni kontroll-jälje puudulikkusele juhiti uuesti tähelepanu 2021

siseauditi aruandes (läbiviijaks AVAC Audit OÜ). Risk: Taotluse menetluse elukaare (erinevate

etappidega seonduv) dokumentatsioon ei ole ülevaatlik ja lihtsasti jälgitav“.

Mõlematele tähelepanekutele ja riskidele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu, järk-järgult

on uuendusi ellu viidud.

HMS § 19 kohaselt haldusorgan (EFI) säilitab avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed

kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust

omavad dokumendid. Dokumendid kuuluvad säilitamisele arhiiviseaduses ja selle alusel antud

arhiivieeskirjas ettenähtud korras.

AvTS § 5 lg 3 p-i 2 alusel võrdsustatakse EFI teabevaldajaga teabe osas, mis puudutab riigi

eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Seega laienevad

EFI-le AvTS-s sätestatud teabevaldaja kohustused.

Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“ (edaspidi VV määrus nr 88) § 1 lõike 3 alusel kohaldub EFI-le määruse 4. peatükk

„Teabehaldus korraldamine“ haldusülesande täitmist puudutavas osas. Määruse § 11 kohaselt peab

asutuse teabehalduse korraldus tagama:

1) teabe kvaliteedi ja kättesaadavuse;

2) teabe hoiu, vahetamise ja kasutamisega seotud riskide maandamise ja kulude vähenemise;

3) teabehalduse järjepidevuse ametniku või töötaja teenistus- või töösuhte lõppemisel, asutuse

töökorralduse muutmisel ning ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise või töötaja

ajutise äraoleku ajal.

Dokumendihaldus on teabehalduse alategevus. VV määruse nr 88 § 16 reguleerib

dokumendihalduse korraldust, mille lõige 3 sätestab, et „asutus loob, kooskõlastab ja menetleb

dokumente elektrooniliselt.“ Selgus, et:

 EFI-s dokumendihaldussüsteem puudub, mingil määral peetakse arvestust Exceli vormingus,

mis aga ei suuda neid funktsioone täita. Tulemusena on EFI teave laiali erinevates asukohtades.

Eksisteerib risk, et teave kaob, kui töötaja lahkub töölt (kaob nii töötajaga seotud e-post kui

pannakse kinni töötaja nimeline võrguketas). Nt:

a) Büroojuht haldab sissetulevaid ja väljaminevaid kirju ja asutuse juhi käskkirju

võrgukettal ning peab käsitsi arvestust. Kodulehele sisestatakse käsitsi info, vt

Dokumendiregister - Eesti Filmi Instituut

b) Toetuse taotluste menetlemisega seonduv dokumentatsioon on sõltuvalt dokumendist

erinevates kohtades: taotlused on leitavad kas EFI enda taotlemise keskkonnas, vt

Taotlemine | Filmi.ee, osad taotlused laekuvad e-kirjaga; toetuste otsused, teatised on

leitavad võrgukettal; e-kirjavahetus taotlejaga sh taotleja esitatud vahe ja/või

lõpparuanded hoitakse vastava koordinaatori e-postis või võrgukettal.

c) Osa teavet prindib vastava vooru koordinaator paberile ja koostab nn osalised

pabertoimikud. Paberile ei prindita kogu teave, vaid üksnes olulisemad koordinaatori

vaatest. Nii jääb osa teabest kas taotluste süsteemi, töötaja e-postkasti või kellegi

nimelisele võrgukettale.

8

d) Finantsidega seonduv teave on kättesaadav Riigitöötaja Iseteenindusportaalist ja

FITEK-ist. Samas osa teabest on kättesaadav vastava valdkonna juhi ehk kulujuhi

käest, nt teave selle kohta, kas on võetud pakkumusi või läbiviidud hankemenetlus

(hankedokumentatsioon, võetud pakkumused, üleandmise-vastuvõtmise aktid).

e) Puudub ülevaade, milliseid teenuslepinguid on sõlminud EFI oma vajaminevate

teenuste jaoks: osa on leitav büroojuhi, osa vastava valdkonna juhi võrgukettalt;

 Dokumentide registreerimisel ei järgita Rahvusarhiiviga kooskõlastatud dokumentide

liigitusskeemi, mis koostati 16.07.2024 ja kus on fikseeritud ka alalised sarjad.

 Arhiiv vajab korrastamist ja osad paberil säilikud tuleks Rahvusarhiivile üle anda.

EFI teabehalduse korraldus seab ohtu teabe hoiu, vahetamise, kasutamise ja säilitamisega seotud

riskide maandamise. Tagatud ei ole teabehalduse järjepidevus töötaja töösuhte lõppemisel, asutuse

töökorralduse muutmisel ning töötaja ajutise äraoleku ajal. Eksisteerib risk teabe kaotsiminekuks.

Puuduse kõrvaldamine

1. koostada EFI kui kogu asutuse teavet hõlmav teabehalduskord (VV määrus nr 88, §12);

2. kaaluda dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõttu, mis vastab EFI vajadustele, tagaks

dokumendihalduse tõhususe ja õiguspärasuse ning kooskõlas VV määrusega nr 88;

3. säilitada lepingutega seotud pakkumused ja aktid ühes kohas kompaktselt, nt edaspidiselt

DHSs;

4. kõik EFI taotlusvoorud viia üle TMS-i hiljemalt 01.01.2027. Sellega on tagatud

dokumentatsiooni kompaktne leitavus ja arhiveerimine ühes infosüsteemis. Edaspidiselt on

tagatud alaliselt säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni/teabe üleandmine Rahvusarhiivile;

5. Korraldada arhiivi korrastamine ja vanade paberil olevate alaliste säilikute üleandmine

Rahvusarhiivile.

EFI kommentaar:

Nõus, et dokumendi- ja teabehalduse korraldus ei ole olnud piisavalt terviklik ja süsteemne ning vajab edasiarendamist. Samas ei ole tegemist olukorraga, kus dokumentide, aga ka toetuste menetlemise või otsustamisega seotud teave puuduks: dokumentatsioon on olemas ja leitav, kuid hajutatult mitmes infosüsteemis ja töökorralduslikus lahenduses.

Alates 2017. aastast, mil toimus viimane audit, on EFI järk-järgult võtnud kasutusele mitmeid riiklikke infosüsteeme (RTIP, SAP, FITEK, e-riigikassa, viimased aastad aga TMS), mis katavad olulise osa finants- ja menetlusprotsessidest ning tagavad neis osades nõuetele vastava andmete säilimise ja kontrollitavuse. Alates 2020. aastate algusest (kohe tuli koroona peale) on töös üleminek Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemile (TMS), mis võimaldab tulevikus koondada kogu toetuste menetlemise elutsükli ühte kesksesse keskkonda.

Nendest süsteemidest väljapoole jääva dokumentatsiooni maht on piiratud ning iga uue süsteemi

kasutusele võtmisega on süsteemist välja jäävate dokumentide hulk vähenenud. See puudutab

eelkõige täiendavat kirjavahetust, korralduslikke dokumente ja teenuslepinguid. Kui töötaja

lahkub EFI-st, on igal töötajal F-kettal ehk ühiskettal oma kaust või digikonteiner, kuhu ta paigutab

info.

Teiste dokumentide osas on kavandatud üleminek Delta dokumendihaldussüsteemile, mis

võimaldab viia dokumendihalduse kooskõlla Vabariigi Valitsuse määruse nr 88 nõuetega ning

Rahvusarhiiviga kooskõlastatud liigitusskeemiga. (Rahvusarhiiviga on meil tihe koostöö füüsiliste

projektimaterjalide ja -kaustade ülevõtmisel.) RTIPi üleminekul pakuti ühinemist Deltaga, kuid

selleks ajaks ei olnud veel selge, millised menetlusdokumendid lähevad üle TMSi (käskkirjad,

otsused, päringud jne). Oleme oodanud TMS-i ülemineku selginemist, et saada terviklik ülevaade

sellest, millised protsessid ja dokumendid on TMSiga kaetud ning mis jääb sellest välja. Seetõttu

ei ole seni võetud pakkumisi eraldiseisva dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuks üksnes

kirjavahetuse ja teenuslepingute haldamiseks, arvestades, et Delta kasutuselevõtt tähendab

9

täiendavat kulu ning eesmärk on kujundada terviklik süsteemilahendus kui on teada, mida see

hõlmab. Arhiivi korrastamine ja vanade paberkandjal olevate alaliste säilikute üleandmine

Rahvusarhiivile toimub regulaarselt, aga kuna neid kaustasid oli terve arhiiv täis, siis

Rahvusarhiiviga on jätkuv koostöö kaustade liigutamiseks.

Nõus, et varasemad siseauditite tähelepanekud ei ole viinud piisavalt kiirete tegevusteni. Selle

põhjuseks palume arvestada, et institutsioon on väike, paralleelsed infosüsteemide arendused on

olnud kogu aeg töös ning toetuste menetlemise süsteemile üleminek on toimunud mitmes etapis ja

erinevate osapoolte kaasamisel.

See ei vähenda siiski vajadust teabehalduse süsteemseks korrastamiseks, mille vajalikkust EFI

tunnistab ning millega tegeletakse järjepidevalt edasi.

Märkus 22: Isikuandmete töötlemine vajab täiustamist.

Asutusesiseselt on EFI töökorralduse reeglites fikseeritud, kuidas toimub isikuandmete töötlemine

majasiseselt (töökorralduse ptk 13 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE TÖÖTAJATE POOLT ja

ptk 14 TÖÖTAJATE ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE TÖÖANDJA POOLT).

Tulenevalt kehtivast isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR, otsekohalduv), artiklitest 13 ja 30,

tuleb kodulehel avaldada isikuandmete töötlemise põhimõtted ning koostada lisaks asutusesisene

isikuandmete kaitse register (annab ülevaate kus, mis liiki isikuandmeid, töödeldakse ja mis

kaitsemeetmed on rakendatud jmt), vt täpsemalt https://gdprinfo.eu/et .

Ka VV määruse nr 88 § 13 lg 11 kohaselt on EFI kohustatud avalikustama oma veebilehel

kasutajasõbraliku teabe:

1) isikuandmete töötlemise kohta asutuses;

2) juurdepääsu kohta asutuse taaskasutamiseks antud teabele ja teabe taaskasutamise eest võetava

tasu kohta.

Kontrolli tegemisel ei olnud EFI veebilehel avalikustatud nimetatud teavet. Mittevastavus

isikuandmete kaitse seaduse ja üldmääruse nõuetega.

Puuduse kõrvaldamine: Avalikustada EFI kodulehel isikuandmete töötlemise põhimõtted ja

koostada asutusesisene isikuandmete kaitse register. Järelevalve ajal asuti puudust likvideerima.

Vt https://filmi.ee/andmekaitsetingimused/

EFI kommentaar: Seoses uuele veebilehele üleminekuga kadus viide vastavale isikuandmete

töötlemiste tingimustele. Lisame veebilehele vastava viite. Muus osas jätkame tegevuste

kaardistamisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Nelson

1

Lisa 2

II Toetuste menetlemise vastavus 16.04.2019 kultuuriministri määrusele nr 14 „ Film Estonia toetuskava“ (edaspidi määrus nr 14).

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, puuduse

kõrvaldamine

EFI kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

10 Taotlusvoorude ettevalmistus

sh avaldamine, eelarve

kinnitamine:

määruse nr 14 § 7 lg 2 kohaselt

peab jooksva taotlusvooru

avamisest ja eelarvest toetuse

andja teavitama oma veebilehel

vähemalt 30 kalendripäeva

enne taotlusvooru avamise

päeva.

Märkus 10: EFI ei ole

avalikustanud kodulehel

(https://filmestonia.eu/) 2026.

a Film Estonia taotlusvooru

avamise kuupäeva ning

eelarvet seisuga 6.01.2026 (vt

ka märkus 2 Lisas 1).

2025. a eelarve on kodulehel

üleval.

Mittevastavus

Puuduse kõrvaldamine:

edaspidi avaldada EFI

veebilehe Film Estonia

alamlehel taotlusvooru

avamise kuupäev ning

taotlusvooru järgneva

aasta eeldatav eelarve

vähemalt 30 kalendripäeva

enne taotlusvooru avamist.

Kui eelarve on kinnitatud,

muuta kodulehel infot

vastavalt. Lisada ka info

ülekantud vahendite osas,

mis jäi eelneval aastal

kasutamata.

Nõustume osaliselt

Praktikas ei saa

ülekantud vahendeid

arvestada, sest

taotlusvoor on jooksev.

1. jaanuari seisuga

kajastame jooksva aasta

eelarvet. Ülekantud

vahendite info lisatakse

veebilehele vahendite

selgumisel.

30 päeva

Puudus

osaliselt

kõrvaldatud,

st 2026. a

Film Estonia

taotlusvooru

eelarve on

kodulehel

General

information -

Film Estonia

avalikustatud.

11 Taotluste esitamine ja

vastavuskontroll

määrus nr 14 § 5 nõuded

taotlejale ja § 6 nõuded

taotlusele

määrus nr 14 § 11 taotluse

menetlemine

Märkus 11: Film Estonia

taotluste ja taotleja

vastavuskontroll teostatakse,

kuid käsitsi ekspertkomisjoni

liikmete poolt.

Iga taotluse kohta on

koostatud vastavust tõendav

kontroll-leht, mis on korrektne

(vt ka märkus 4 Lisas 1).

Mittevastavust kontrollitud

dokumentides ei leitud.

Kuna automaatkontrollid

riigi registritega

puuduvad, suureneb

vigade esinemise

tõenäosus, et toetust

taotleb isik, kel riigi ees

täitmata kohustusi. Käsitsi

Nõustume. 01.01.2027

2

kontroll suurendab

halduskoormust.

Liituda KuM taotluste

menetlemise

infosüsteemiga (TMS)

hiljemalt 01.01.2027.

12 Taotluste esitamine

Määruse nr 14 § 7 lg 3 järgi

taotlus peab olema esitatud

toetuse andja poolt kinnitatud

taotlusvormil elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna

Märkus 12: taotluse vormil

on ekslik märge taotluse

paberil esitamiseks. Kõik

edastatud taotlused ei ole

digitaalselt allkirjastatud.

Kodulehel toodud Film

Estonia taotluse vormil on

viide, et taotlus tuleb esitada 1

(ühes) eksemplaris paberil

(mitte spiraalköites).

Praktikas esitatakse EFI-le

taotlusi elektroonselt (e-

postiga), kuigi vanast ajast on

jäänud vale viide taotluse

vormile. Põhjuseks, et

esimestel aastatel kui

taotlusvoor avati, toimus

taotluste esitamine

paberkandjal.

Kõik edastatud taotlused ei

ole digitaalselt allkirjastatud

(„Ninja 3“ projekti taotlus on

käsitsi allkirjastatud).

Mittevastavus

Puuduse kõrvaldamine:

Muuta taotluse vormi

selliselt, et vormis oleks

viide taotluse esitamisele

elektroonselt taotleja

digiallkirjaga. Edaspidiselt

võtta vastu ainult

digiallkirjastatud

taotlused.

Nõustume 30 päeva

3

13 Taotluse menetlemine

Määruse nr 14 § 11 lg 1 järgi

on taotluste menetlemise

tähtaeg 30 kalendripäeva.

§ 11 lg 5 järgi võib puuduste

kõrvaldamiseks toetuse andja

anda taotlejale kuni viis

tööpäeva, mil peatub taotluse

menetlemise aeg. Toetuse andja

jätab taotluse läbi vaatamata,

kui taotleja ei ole tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud, ning

teavitab sellest taotlejat

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis viie

tööpäeva tähtaja saabumisest.

Kui puudus kõrvaldatakse,

loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks. Kui selle aja jooksul

puudust ei kõrvalda, peab EFI

taotluse jätma rahuldamata.

Märkus 13: Taotluste

menetlemise tähtaega (kuni 30

kalendripäeva), on mitmel

juhul ületatud.

Puuduste kõrvaldamiseks on

aega kuni 5 tööpäeva, kuid

tegelikkuses oodatakse

puuduolevaid dokumente/

teavet mitu kuud.

Mittevastavus

Nõuete mittejärgimise

tulemusena on toetuseks

raha broneeritud taotlejale

x ja juhul, kui eelarves ei

ole rahalisi vahendeid, siis

uusi taotlusi esitada ei saa.

Puuduse kõrvaldamine:

Tagada, et edaspidi

menetletakse Film Estonia

vooru taotlusi vastavalt

määruse § 11 lg-tes 1 ja 5

toodud tähtaegadele.

Juhul kui puudusi ei

kõrvaldata tähtajaks, tuleb

teha otsus taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

Nõustume osaliselt

Taotlejatel on praktikas

keeruline 5 päevaga

puudusi kõrvaldada, sest

sõltub teiste riikide

toetustest ja reeglitest.

Seetõttu EFI annab

pikema tähtaja, vastasel

juhul ei saaks mitte

ühtegi positiivset

taotlust. Teeme

ettepaneku KuMle

muuta vastavalt määrust.

Seotud

määruse

muudatuste

jõustumisega

Kontrollides selgus, et taotluse menetlemise tähtaega sageli ületatakse („Seconds 2“ taotlus esitati 21.12.2023, otsus tehti 5.12.2024; „Haim and

Greta“ taotlus esitati 9.07.2024, otsus tehti 30.04.2025; „Sisu 2“ taotlus esitati 20.12.2023, esimene otsus tehti 19.04.2024). Põhjuseks on see, et

taotlus on puudusega (nt taotlejal puudub veel mõni leping) ning puuduse kõrvaldamine venib.

Praktikas oodatakse tihti mitmeid kuid taotleja järel, et ta edastaks kõik taotluse rahuldamiseks vajalikud dokumendid, samal ajal broneerides

eelarves juba taotlejale toetuse summa. See paneb teised taotlejad ebavõrdsesse olukorda, kes võiksid kvalifitseerida toetusele, kuid nt Film Estonia

eelarves ei ole piisavalt raha. Olukord on paranenud viimastel aastatel, kuna taotlejate hulk on vähenenud.

4

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, puuduse

kõrvaldamine

EFI kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

14 Taotluse rahuldamise otsus

määrus nr 14 § 12 lg 1 järgi

taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse teeb

toetuse andja.

Lg 2 järgi taotluse rahuldamise

otsus tehakse juhul, kui taotleja

ja taotlus vastavad määruses

nimetatud nõuetele.

HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik

haldusakt ja haldusakti

andmisest keeldumine peab

olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud.

HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb

haldusakti põhjenduses märkida

akti andmise faktiline ja

õiguslik alus.

Märkus 14: Film Estonia vooru

taotluse rahuldamise otsustes on

ebatäpne viide õiguslikule

alusele, mille alusel toetus

eraldatakse. Otsustes on viide

vaid ekspertkomisjoni

ettepanekule, puudub viide

määruse nr 14 nõuetele vastavuse

osas.

(vt ka märkus 7 Lisas 1).

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine: Lisada

taotluse rahuldamise

otsustesse viide, et

„taotleja ja taotlus

vastavad määruses nr

14 nimetatud nõuetele

vastavalt määruse nr

14 § 12 lg-le 2.

Kui taotleja või taotlus

ei vasta nõuetele, siis

taotluse rahuldamata

jätmise otsusesse lisada

vastav õiguslik alus ja

põhjendus.

Nõustume. 30 päeva

15 Taotluse rahuldamise otsus

konkurentsiseaduse § 342 ning

grupierandi määruse artikkel 54

Märkus 15: taotluse

rahuldamise otsustes puuduvad

viited riigiabi andmisele

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine:

Nõustume. 30 päeva

5

määruse nr 14 § 4 lg 3 ja 1

kohaselt loetakse erinevaid

filme (vähemalt 60- minutilise

mängufilm, 45-minutiline

dokumentaalfilm; vähemalt 3-

minutiline animafilm;

animasari; kvaliteet-telesari)

toetamist riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

mõistes.

Kõikide Film Estonia meetmest

eraldatud toetuste puhul on

tegemist riigiabiga, mis peaks

olema otsuses fikseeritud.

Riigiabi andmise kannab riigiabi

registrisse Film Estonia juht.

Ilmnes, et alati ei kanta riigiabi

andmist registrisse koheselt

pärast toetuse eraldamise otsuse

tegemist, vaid hiljem koos teiste

otsustega. Põhjuseks ajapuudus.

Lisada taotluse

rahuldamise otsustesse

korrektne viide

grupierandi alusel

antavale riigiabile (Film

Estonia määrus § 4 lg 3

ja 4)

16 Taotluse rahuldamise otsus

määruse nr 14 §-s 14 lg 1 alusel

vaie haldusaktile või toimingule

tuleb esitada toetuse andjale 30

kalendripäeva jooksul arvates

päevast, millal taotleja või

toetuse saaja vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust

teada sai või oleks pidanud

teada saama.

Lg 2 järgi taotleja või toetuse

saaja, kelle vaie jääb

vaidemenetluses rahuldamata

või kelle õigusi on

vaidemenetluses rikutud, on

õigus pöörduda

halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud

Märkus 16: taotluse

rahuldamise otsustes on vale

viide vaide esitamise

tingimustele.

Film Estonia taotluse rahuldamise

otsustes seisab, et „Haldusakti

saajal on õigus vaidlustada

haldusakti 30 päeva jooksul

alates haldusakti teatavaks

tegemisest arvates esitades

halduskohtumenetluse seadustiku

kohase kaebuse Tallinna

Halduskohtu Tallinna

kohtumajale“. See viide ei vasta

määruse nr 14 §-s 14 lg 1 ja lg 2

sätestatule.

(vt ka märkus 7 Lisas 1)

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine:

Lisada taotluse

rahuldamise otsustesse

korrektne viide vaide

esitamise tingimustele

(Film Estonia määrus §

14 lg 1 ja lg 2).

Nõustume. Arutada, kas

muuta vaide esitamise

tähtaeg 10 päevale.

Seotud

määruse

muudatuste

jõustumisega

6

tingimustel ja korras kaebusega

halduskohtusse.

17 Taotluse rahuldamise otsus

HMS § 68 lg 2 kohaselt

otsustab haldusakti kehtetuks

tunnistamise haldusorgan, kelle

pädevuses oleks haldusakti

andmine kehtetuks tunnistamise

ajal.

HMS § 70 lg 1 kohaselt

tunnistatakse haldusakt

kehtetuks iseseisva

haldusaktiga, mille suhtes

kohaldatakse haldusakti kohta

kehtivaid nõudeid.

Märkus 17: Taotluse

rahuldamise otsuse

vormistamisel on jäetud eelnev

otsus kehtetuks tunnistamata,

mistõttu paralleelselt kehtivad

justkui kaks otsust.

„Sisu 2“ projektile toetuse

eraldamise esimene otsus Film

Estonia eelarvest tehti EFI poolt

19.04.2024 summas 1,185,962

EUR. Teine otsus toetuse

eraldamiseks tehti 4.11.2024

summas 1,335,056 EUR.

Mõlemad otsused on sama

numbriga (CR-084) ning teises

otsuses puudub viide, et see

muudaks kehtetuks esimese

otsuse.

Film Estonia juhi sõnul

arvestatakse alati viimast otsust.

Taotlejal võib tekkida õiguslik

alus nõuda EFI-lt välja mõlemas

otsuses fikseeritud toetuse

summa, kuna mõlemad otsused

kehtivad.

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine:

Vormistada kehtiv

taotluse rahuldamise

otsus taotluse

rahuldamise muutmise

otsusena ning

fikseerida selles, et

kehtiv otsus (pp.kk.aaa

nr x summas x)

muudab kehtetuks

eelneva taotluse

rahuldamise otsuse

(pp.kk.aaa nr x summas

x). Edaspidi vältida

praktikat, kus tehakse

mitu sama numbriga

otsust, mis paralleelselt

kehtivad.

Nõustume. 30 päeva

18 Toetuse kasutamise aruanne

määruse nr 14 § 17 lg 2

kohaselt kehtestab Film Estonia

Märkus 18: EFI ei ole

kehtestanud ega kodulehel

avalikustanud toetuse kasutamise

aruande vormi

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine:

Nõustume. Kasutame

TMS-i aruande vorme.

30 päeva

7

taotlusvooru aruande vormid

toetuse andja ja avalikustab oma

veebilehel.

(vt ka märkus 8 Lisas 1).

Töötada välja

vahearuande ja

lõpparuande vormid

(vastavalt määrusele nr

14 § 17 lg 2 ja lg 7, et

toetuse saajal oleks

selgus, millist infot,

mis formaadis peab

EFIle esitama. Lisada

aruandevormid EFI

veebilehe Film Estonia

alamlehele

19 Toetuse kasutamise aruanne

määruse nr 14 § 17 lg 1

kohaselt peab toetuse saaja

esitama nii vahearuande kui

lõpparuande.

Märkus: 19: Määrus eeldab

vahearuande esitamist, kuigi

piisab ka lõpparuandest, kui

projekt lõpeb aasta jooksul.

Praktikas on Film Estonia

taotlusvooru taotluse

rahuldamise otsustes märgitud

lõpparuande esitamise kohustus

ja tähtaeg, osades on nii vahe-

kui lõpparuande esitamise

kohustus ja tähtaeg.

Vahearuannet ei nõuta, kui

projekti eeldatav lõpptähtaeg on

taotlemisega samal

kalendriaastal. Kui projekt on

mitmeaastane, nõutakse ka

vahearuannet. Sellisel juhul

tehakse üks tagasimakse toetuse

saajale pärast vahearuande

Määruse nõue igal juhul

vahearuande

esitamiseks ei ole

praktikas alati vajalik.

Puuduse

kõrvaldamine: Kui

leitakse, et

vahearuande kohustus

on lühemate projektide

puhul liigne koormus

taotlejale, tuleb

vastavalt määrust nr 14

muuta.

Nõustume. Muudame

määrust.

Seotud

määruse

muudatuste

jõustumisega

8

kinnitamist ning üks tagasimakse

pärast lõpparuande kinnitamist

vastavalt reaalsete kulude

tekkele.

20 Toetuse väljamaksmine

määruse nr 14 § 18 lg 1 järgi

makstakse toetus välja toetuse

saaja tegelike kulude alusel

pärast kulude abikõlblikkuse

tõendamist ja aruande

kinnitamist 10 tööpäeva

jooksul.

Märkus 20: Toetuse eraldamise

otsustes on märgitud määrusega

mittevastav väljamaksmise

tähtaeg.

Toetuse saajale ei maksta alati

välja toetust määruses fikseeritud

tähtaja jooksul.

Film Estonia taotluse rahuldamise

otsustes on märgitud toetuse

maksmise tähtajaks 40

kalendripäeva alates aruande

esitamisest.

Praktikas ei ole mitmel juhul EFI

väljamakset partnerile teinud 10

tööpäeva jooksul EFI poolt

aruande kinnitamisest.

. Nt „Sisu 2“ projekti väljamakse

tehti 18 tööpäeva pärast

lõpparuande kinnitamisest;

Seconds 2 projekti väljamaksed

tehti vastavalt 13 tp ja 12 tp

pärast vahearuande ja

lõpparuande kinnitamist; „Haim

and Greta“ projekti esimene

väljamakse tehti 17 tp pärast

vahearuande kinnitamist.

Mittevastavus

Puuduse

kõrvaldamine:

Fikseerida taotluse

rahuldamise otsuses, et

toetus makstakse välja

Film Estonia määruse §

18 lg 1 alusel partnerile

toetuse saaja tegelike

kulude alusel pärast

kulude abikõlblikkuse

tõendamist ja aruande

kinnitamist 10

tööpäeva jooksul.

Järgida määruses

ettenähtud tähtaega

toetuste

väljamaksmisel.

Nõustume. 30 päeva

9

1

Lisa 1

I Toetuste menetlemise vastavus 31.12.2018 kultuuriministri määrusele nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise

tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 25):

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, puuduse

kõrvaldamine

EFI kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

1 Taotlusvoorude ettevalmistus:

Määrus nr 25 § 3 Toetatavad

tegevused:

Toetavad tegevused (edaspidi

taotlusvoor või taotlusvoorud)

on jaotatud eelkõige tootmise

etappide lõikes nagu

stsenaariumi-, arendus-,

tootmistoetus,

vähemuskaastootmise toetus jmt.

§ 6 Taotlusvooru avamine

sätestab taotlusvooru avamise

(sh eelarve kinnitamise, taotluste

esitamise tähtaegade

kehtestamise, taotlemise

jooksvalt või vooruliselt,

jooksva taotlusvooru sulgemise).

Märkus 1: Kasutuses olevad

taotlusvoorude nimetused ei

ole vastavuses määruse nr 25

§-s 3 toodud toetatavate

tegevuste nimetustega.

Mittevastavus

Määrusest erinev

lähenemine taotlusvoorude

liigitamisel vähendab

läbipaistvust ja üheselt

mõistetavust määruse nr 25

rakendamisel. Puudub

selge arusaam, millisele

voorule, millised nõuded sh

hindamiskriteeriumid

rakenduvad tulenevalt

nõuetest.

Puuduse kõrvaldamine:

korrastada taotlusvoorude

nimetusi, et tagada nende

vastavus määrusega nr 25.

Vältida määruse §-s 3

nimetatud toetatavate

tegevuste liitmist ühte

taotlusvooru.

Nõustume osaliselt

2026 voorud on juba

kodulehel avaldatud.

Vaatame üheskoos

ministeeriumiga

taotlusvoorude nimetused

üle ja muudame praktikat.

Eeldab ka muudatuste

tegemist meie enda

arvestuses. Hetkel

rakendame sisemiselt

filmižanrite põhist

liigitust, nt

raamatupidamises.

Hindamiskriteeriumites

toetuse nimetusi on

lühendatud valdkonna

praktikale. Määruses

tehakse täiendused seoses

hindamisega. Seejärel

vaatame üle

hindamiskriteeriumid ja

uuendame nimetusi.

Toetusi ei liideta samas

taotlusvoorus. Tegemist

on kahe vooruga, mis

Määruse

muutmisest

30 päeva.

2

toimuvad samal

kuupäeval. Hindab sama

komisjon, et saaks

menetlused kiiremini läbi

viia.

Määruse nr 25 §-des 1 ega 3 ei ole toodud taotlusvooru(de) nimetusi, kuid §-s 3 toodud tegevuste nimetusi võiks käsitleda voorude nimetustena,

et oleks võimalik jälgida erineva sisuga taotluste menetlemise protsessi ja selle vastavust määrusele (nt taotluse hindamisel tuleb lähtuda §-s 13

sätestatud kriteeriumidest). Seda käsitlust toetab ka määruse nr 25 § 6, mis sätestab taotlusvooru avamise (sh eelarve kinnitamise, taotluste

esitamise tähtaegade kehtestamise, taotlemise jooksvalt või vooruliselt, jooksva taotlusvooru sulgemise).

Tegelikkuses toimitakse filmivaldkonnas väljakujunenud praktika kohaselt, mille järgi toimub liigitus ka filmiliikide põhiselt, mis omakorda

jaotatakse tootmise etappideks. Lisaks liidetakse määruse §-s 3 nimetatud erinevad toetatavad tegevused ühte taotlusvooru (nt taotlusvoor

„Animafilmi arendus ja tootmine“, milles on liidetud § 3 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud tegevused). Vt täpsemalt Taotlusvoorude tähtajad 2026 -

Eesti Filmi Instituut (leitav ka 2025 toimunud taotlusvoorude ajakava).

Tabel 3 Taotlusvoorude nimetused (tähtajalised)

Toetatavad tegevused (taotlusvoorude nimetused) määruses

nr 25 Tegelik praktika (käskkiri ja/või koduleht)

Stsenaariumitoetus (täispikk mängufilm, animafilm;

lühianimafilm, dokumentaalfilm, TV-minisari)

Mängufilmi arendustoetuste ja stsenaariumitoetuste taotlusvoor

Arendustoetus

Dokumentaalfilmi arendus- ja tootmistoetuste taotlusvoor; TV-minisarja

arendustoetuste taotlusvoor

Tootmistoetus (+ lühimängufilm, dokumentaalfilmil põhineva

TV-sarja järeltootmistoetus)

Lühimängufilmi tootmistoetuste taotlusvoor; Animafilmi arendus- ja

tootmistoetuste taotlusvoor; Mängufilmi tootmistoetuste taotlusvoor;

Vähemuskaastootmise toetus Vähemuskaastootmise taotlusvoor

Levitoetus Eesti filmide levivoor

3

Euroopa väärtfilmi levitoetus ning noorte- ja lastefilmide

programmide levitoetus levitajatele Euroopa väärtfilmikinode taotlusvoor

Väärtfilmikino toetus filmirepertuaari mitmekesistamiseks

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus,

kommentaar

Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja tegevus: Tähtaeg

2 Taotlusvooru avamine,

eelarve kinnitamine:

Määrus nr 25 § 6 lg 5

alusel teavitab toetuse

menetleja taotlusvooru

eelarvest, erakorralise

taotlusvooru avamisest,

sealhulgas selle eelarvest

ja taotluse esitamise

tähtajast oma veebilehel

vähemalt 14

kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise

päeva.

§ 6 lg 1 kohaselt kinnitab

taotlusvoorude eelarve

kultuuriminister

Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

Märkus 2: Eelarvet

ei ole toetuste

taotlemisel kodulehel

avaldatud. Vt

täpsemalt näidis

Eesti filmi kinolevi -

Eesti Filmi Instituut

Taotlusvoorude

eelarveid ei kinnita

kultuuriminister, vaid

EFI nõukogu pärast

KuM-i valitsemisala

eelarve kinnitamist

(eelarve kinnitatakse

hiljemalt 30.12 ja

nõukogu koosolek

toimub jaan-veebr).

Jooksva taotlusvooru

sulgemisest

kodulehel teavitust ei

tehta.

Mittevastavus

määruse nr 25 §-s 6

toodud nõuetega.

Puuduse

kõrvaldamine: a)

avaldada kodulehel

konkreetse

taotlusvooru juures

ka taotlusvooru

eelarve;

b) muuta toimivat

praktikat,

eesmärgiga viia

taotlusvoorude

eelarvete

kinnitamine

kooskõlla VVS §

41 lg 1 ja § 46 lg 1

p-d 3 ja 8 ja RES

c) jooksva

taotlusvooru

Nõustume osaliselt

Juhul kui voorude eelarve kinnitab minister,

kaotame paindlikkuses.

Kodulehel on olemas eelarved:

https://filmi.ee/tegijale/taotlemine/arhiiv/eraldatud-

toetused-alates-2018/

Voorude tähtajad on EFI kodulehe avalahel olemas

("Tegijale" vaates). Lisaks on kodulehel alajaotuse

"Taotlemine" all esimese valikuna "Taotlusvoorude

kalender", mis sisaldab voorude tähtaegu. Sinna

lisame ka taotlusvoorude eelarve hiljemalt

vähemalt 14 päeva enne vooru tähtaega.

Vooru eelarve selgub peale taotluste esitamist ja

hindamiskomisjoni ettepanekut. Avaldatakse

hindamiskomisjoni protokollis.

Taotlusvoorude vahelise eelarve kinnitab EFI

nõukogu aasta alguses. Teatud juhtumitel peab

voorude eelarveid liigutama, sest on olukordi, kus

aasta lõpus taotleja tagastab toetuse, mida saab

kasutada ainult avatud tähtajaga taotlusvoorus, sest

teised taotlusvoorud on lõppenud.

30 päeva

4

§ 6 lg 6 alusel teavitab

toetuse menetleja jooksva

taotlusvooru sulgemisest

samuti oma veebilehel 1

nädal enne taotlusvooru

sulgemist.

rahaliste vahendite

lõppemisel lisada

koheselt vastav

märge EFI

veebilehele.

Taotlusvoorude kogueelarve (rahalised vahendid edasiantavate toetuste väljamaksmiseks filmikultuuri arendamiseks) kinnitab kultuuriminister

KuM-i valitsemisala eelarve käskkirjaga. Minister ei kinnita eelarve käskkirjaga iga taotlusvooru eelarvet eraldi reana. Iga konkreetse taotlusvooru

eelarve kinnitab EFI nõukogu protokollilise otsusega, kui kinnitab asutuse iga-aastase eelarve.

EFI selgituste kohaselt on rakendatud paindlikku lähenemist, kuna see võimaldab toetuse kasutamata korral vahendeid ühest voorust teise

paindlikult ümber suunata. Iga taotlusvooru eelarvest ja täitmise hetkeseisust annab taotlejatele ülevaate kodulehel olev info pärast toetuste

eraldamist, vt Eraldatud toetused alates 2018 - Eesti Filmi Instituut. Taotlusvoorude kalenderplaani kohta saadab koordinaator info ka tootjate listi

ning avaldatakse EFI kodulehel ja sotsiaalmeedia kontol Facebookis.

VVS § 41 lg 1 ja § 46 lg 1 p-d 3 ja 8 ja RES-i alusel on kultuuriministri pädevuses otsustada ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise üle. RES

täpsustab, et eelarve liigendamine ning vahendite ümberpaigutamine on ministri otsustusruum. Seda pädevust ei saa delegeerida, sest vastav

volitusnorm puudub. Riigiülesannetest ei ole lubatud delegeerida valdkondlike poliitikate kujundamist, mis hõlmab endas ka otsust, kas raha

suunatakse filmikunsti tootmisesse, arendamisesse või mõni tegevus jääb üldse toetuseta. Toetuste kaudu poliitika kujundamine on sisuline, mitte

tehniline tegevus. Otsus, kas raha suunatakse tootmisse, arendamisse või mõni tegevus jääb üldse toetuseta, on sisuline poliitikavalik. RES § 53¹

lg 2 võimaldab üksnes rakendusülesannete volitamist. Volitada saab toetuse andmise tingimuste elluviimist. Tingimuste kehtestamine ja eelarve

detailne liigendus peavad jääma ministri otsustada. Seetõttu ei saa EFI nõukogule anda õigust eelarve sisuliseks liigendamiseks.

Määruses nr 25 ja sõlmitud halduslepingus puudub EFI-le antud volitus otsustada, kuidas jagada riigieelarvelise d vahendid taotlusvoorude vahel.

Taotlusvoorude eelarved peavad olema kinnitatud KuM-i valitsemisala eelarve käskkirjas eraldi ridadena.

5

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

3 Taotlusvoorude

hindamiskomisjonid:

Määruse nr 25 § 12 lg 1 alusel

hindab nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi EFI

moodustatud hindamiskomisjon.

Märkus 3: nõutud

hindamiskomisjonide asemel

hindavad taotlusi eksperdid,

kes määratakse asutuse juhi

käskkirjaga.

Eksperdid nimetatakse asutuse

juhi käskkirjaga konkreetsete

filmide taotluste hindamiseks.

HMS § 17 kohaselt on

haldusorganil õigus kaasata

lisaks hindajatele ka eksperte.

Kui hindamiskomisjon kaasab

vajadusel hindamisprotsessi

täiendavaid eksperte, siis

eksperdid on hääleõiguseta.

Mittevastavus.

Ei ole korrektne kasutada

hindamiskomisjonide

liikmete nimetamisel

mõistet „ekspert“.

Puuduse kõrvaldamine:

muuta praktikat ning

kasutada

hindamiskomisjoni

liikmete nimetamisel

määruse sõnastust, et

vältida segadust

hindamiskomisjoni

liikmete ja ekspertide

eristamisel.

Nõustume.

Hindamiskorras ja

veebilehel parandame

mõisted.

30 päeva

4 Taotleja ja taotluse vastavuse

kontroll:

Määrus nr 25 § 4 Nõuded

taotlejale ja

§ 5 Nõuded taotlusele

Märkus 4: EFI taotluste

esitamise keskkonnas

puuduvad automaatkontrollid

riigi registritega, et

kontrollida taotleja vastavust

määruse §-s 4 toodud

nõuetele. Nõuetele vastavust

määruse §-dele 4 ja 5

kontrollib toetuste

koordinaator käsitsi.

Toetuse otsuses puudub viide,

kas taotlejate esitatud

taotlused vastavad

Kuna automaatkontrollid

puuduvad, suureneb vigade

esinemise tõenäosus, et

toetust taotleb isik, kel on

riigi ees täitmata kohustusi.

Käsitsi kontroll suurendab

koordinaatori

halduskoormust. Puudub

viide otsuses, mis kinnitab

taotleja ja taotluse

vastavust nõuetele või siis

õiguslik alus ja põhjendus

Nõustume

EFI eelarveekspert

kontrollib maksevõlga,

eelarve proportsioonid

kontrollib süsteem

automaatselt.

01.01.2027 viiakse

taotlemine üle TMS-i,

kuid selles süsteemis

eelarvekontrolli

funktsionaalsus puudub.

01.01.2027

6

kultuuriministri määruses nr

25 § 4 ja 5 sätestatud

nõuetele, samuti alus ja

põhjendus, kui on alus taotleja

või taotluse mittevastavaks

tunnistamise kohta.

Vt ka märkus 7.

mittevastavaks

tunnistamise kohta.

Puuduse kõrvaldamine:

viia kõikide EFI

taotlusvoorude

menetlemine üle KuM-i

taotluste menetlemise

infosüsteemi (edaspidi

TMS) hiljemalt 01.01.2027.

Kontrollisime toetuste alaliikide lõikes nõutele vastavuse hindamist. Määruse nr 25 toetuse taotluste esitamine toimub EFI taotluste esitamise

keskkonnas, kus on kättesaadav ka taotlemise vorm. Samas keskkonnas toimub osaliselt ka nõuetele vastavuse kontroll, mille viib läbi vastava

vooru koordinaator. Taotleja saab kinnituse taotluse kättesaamise kohta (määruse nr 25 § 7 lg 2). Taotlusvooru taotluse esitamise tähtaja möödumisel

süsteem taotlusi vastu ei võta.

Muud nõuded sh maksuvõlgade puudumine ja/või majandusaasta aruannete esitamine jmt riigi ees täitmata kohustused, nende osas

automaatkontrollid riigi registritega puuduvad ja kontrolli teostab taotlusvooru koordinaator/assistent.

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

5 Taotluse hindamine:

Määruse nr 25 § 13 lg 9 kohaselt

viiakse hindamine läbi EFI

kinnitatud hindamismetoodika

järgi, mis on koostatud lähtudes

määruse § 13 lg 1–8 nimetatud

kriteeriumidest ning

avalikustatud EFI kodulehel

hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise või avamise

päeval.

Märkus 5: (oluline) Taotlusvoorude

hindamismetoodikad ei ole

kooskõlas määrus nr 25 lg 1–8

nimetatud kriteeriumidega.

Puudub arusaam, kuidas

kujuneb lõplik pingerida ja

punktid (juhul kui on määratud

skaala). Vt ka märkus 1.

Hindamismetoodikat peab

täpsustama ja selgitama

määruses toodud

Mittevastavus.

Vaide või kaebuse

rahuldamisel on EFI-l risk,

et EFI otsus võidakse

vaidlustada, sest hindamine

ei ole läbiviidud määruse nr

25 fikseeritud kriteeriumide

alusel ning EFI taotluse

osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise

Nõustume osaliselt.

Hindamiskriteeriumites

toetuste pealkirjad on

sõnastatud lühidalt.

Selliselt on taotlejatel

lihtsam aru saada, mille

kohta

hindamiskriteeriumid

käivad. Saame lisada

hindamiskriteeriumite

juurde viite määruse

punktile, nt üritustoetuse

30 päeva

7

Kodulehel on võimalik leida iga

taotlusvooru

hindamismetoodika. Vt

täpsemalt nt Animafilmi arendus

ja tootmine - Eesti Filmi

Instituut.

hindamiskriteeriume, kuid ei

tohi neid lisada ega laiendada.

Ebaühtlaselt on reguleeritud

hindamiskriteeriumide alusel

toimuv hindamine, sest puudub

selgus, kuidas kujunevad

kriteeriumide hinded/punktid

ja taotlusele antud koondhinne.

Nt on välja toodud

punktiskaala (hinded 1-10),

kuid neid ei ole sisustatud.

Punktiskaalasid ei ole seatud

läbivalt kõigis

hindamismetoodikates.

otsused ei vasta HMS

nõuetele.

Puuduse kõrvaldamine:

1) hindamismetoodikas

saab kirjeldada täpsustavalt

hindamiskriteeriume. EFI-l

arvestada, et määruses ei

ole toodud välja

kriteeriumide osakaale, mis

tähendab, et kõik

kriteeriumid on võrdse

kaaluga;

2) hindamismetoodikaid

tuleb muuta ja täiendada.

Hindamismetoodikas tuleb

kirjeldada

hindamiskomisjoni

töökord, hindamiskord sh

hindamisviis punktiskaalal

või sõnaliselt, kirjeldades

täpsustavalt

hindamiskriteeriume, mis

vastavad määrusele nr 25 §

13 lg 1–8 nimetatud

kriteeriumidele.

Hindamismetoodikas tuleb

kirjeldada, kuidas kujuneb

taotluse lõplik hinnang ja

taotluste pingerida.

juures viide § 3 lg 1 p-le

8).

Saame eraldi märkida, et

saame ühtlustada

dokumentide pealkirjad

ja allkirjastamise.

8

Intervjuudes EFI töötajatega selgus, et eksperdid hindavad esmalt esitatud taotlusi iseseisvalt. Komisjoni füüsilised koosolekud toimuvad,

arutatakse taotlusi ja kujundatakse hinnang. Hinnangud koondatakse ning nende tulemusel sünnib konsensuslik ettepanek, millest lähtudes teeb

EFI otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ekspertide ettepanek on sisuliselt hindamiskomisjoni protokoll, millest lähtudes

teeb EFI toetuse andjana otsuse.

Kontrolli teostades selgus, et EFI nimetab ekspertide ettepanekut teatiseks, kuid dokumendi pealkiri on taotluse rahuldamise otsus (nt mängufilmide

tootmistoetuste voorus 2025-1 on 20.06.2025 koostatud taotluse rahuldamise otsus taotluse nr 25-MT-001 kohta). Dokumendi allkirjastab EFI

juhatuse liige, kuid ta ei ole hindamiskomisjoni liige ja seega puudub tal seos dokumendis toodud hinnanguga.

EFI saadab taotlejale e-keskkonna kaudu teatise, milles on toodud tema kohta kavandatav otsus koos ekspertide (ehk hindamiskomisjoni)

põhjendustega. EFI töötaja koostab teatise tööarvutis, kuhu dokument salvestatakse. Teatise dokumenti EFI töötaja e-keskkonnas pärast saatmist

ei näe.

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

6 Taotluse hindamine:

Määruse nr 25 § 10 lg 3, 4

Toetuse minimaalne ja

maksimaalne summa ja osakaal

Märkus 6 (oluline): Toetuse

maksimaalne osakaal projekti

abikõlblikest kuludest võib

ületada maksimaalselt

lubatud määra, kuna EFI ei

arvesta toetuse andmisel mh

kõiki avaliku sektori toetusi

(nõue tuleneb riigiabi

reeglitest).

Tegemist on 2021 siseauditi

aruandes (läbiviijaks AVAC

Auditi OÜ, 14.01.2021)

avaldatud kriitilise

tähelepanekuga, mis

puudutas toetuse

maksimaalset summa ja

osakaalu kooskõla määrus nr

25 § 10: Võib esineda

Mittevastavus

Risk, et antud toetus on

suurem, kui lubatud

maksimaalne osakaal

abikõlblikest kuludest.

EL grupierandi määruse

rikkumise risk.

Puuduse kõrvaldamine:

edaspidiselt tagada

hindamisel, et eraldatav

toetus arvestab määrus nr

25 §-s 10 toodud toetuse

maksimaalset osakaalu,

arvestades mh kõikide

avaliku sektori toetustega

kokku. Nt leppida Eesti

Kultuurkapitali (KULKA)

Nõustume, risk on

olemas!

Vajalik täpsustada

määrust, et selgemalt

fikseerida omaosaluse %.

Samas kuna EFI on

üldreeglina esimene

avaliku sektori toetaja, ei

saa hinnata terviklikult.

EFI on lähtunud

praktikast, et omapanus

peab olema vähemalt 5%

kogu eelarvest (kui tegu

on Eesti projektiga). Kui

tegu VKT-ga, siis Eesti

eelarvest 5%.

Seotud

määruse

jõustumisega.

9

olukord, kus toetuse

maksimaalse osakaalu

arvestamisel on määrus nr 25

§ 8 lg 3 p 7 tõlgendamisest

sõltuvalt erinev tulemus

omaosaluse ning EFI

võimaliku maksimaalse

toetatava toetuse osas.

ja teiste avaliku sektori

toetusi jagavate asutustega

(Tallinna linn jm) kokku

filmivaldkonnas toetusi

puudutavas infovahetuses.

Avaliku sektori panust

EFI kontrollib toetuse

saajatel. TMS-is on

automaatne kontroll.

Taotluse esitamise faasis

on produtsendi eelarve

prognoos ja kavatsus,

mitte tegelik

rahastamisstruktuur. Riik

on sisuliselt esimene

institutsioon, kes projekti

rahastamise protsessi

käivitab. Alles pärast EFI

positiivset otsust on

produtsendil võimalik

pöörduda teiste

rahastajate poole (nt

Kultuurkapital,

regionaalsed fondid,

Euroopa Liidu fondid).

Seega puuduvad taotluse

menetlemise ajal

objektiivselt andmed,

mille alusel riigiabi

kontrollida oleks

võimalik.

Riigiabi ja

ülerahastamise kontroll

toimub lõpparuande

esitamise etapis, kus

10

produtsent on kohustatud

esitama täieliku ülevaate

kõigist projekti

rahastajatest ja saadud

toetuste summadest. Just

selles etapis kontrollib

kolme aspekti EFI:

• riigiabi reeglite

järgimist,

• võimalikku

ülerahastamist,

• kasumi tekkimist

projekti elluviimisel.

Infovahetus fondide

vahel toimub

regulaarselt, kuid kuna

kõik fondid tegutsevad

iseseisvate otsustajatena,

ei ole EFI-l ega ühelgi

teisel fondil õigust teisi

rahastajaid otsusteks

sundida, aga lõpparuande

puhul vaadatab EFI ka

riigiabi % eelarvest.

EFI teeb selguse huvides

ettepaneku nt määruses

või TMS-is kajastada

lubatud riigiabi

maksimummäära (st

kaaluda 95% kogu

avaliku sektori rahastus

11

keerulistele filmidele).

Vajab KUL-ga ja RM-ga

kooskõlastamist.

Määruse nr 25 § 10 lg 3 kohaselt peab EFI toetuse maksimaalse osakaalu arvutamisel arvestama ka kõiki avalikest vahenditest (sh Eesti

Kultuurkapitalilt ja kohaliku omavalitsuse vahenditest) saadud toetusi, mille kohta otsused on tehtud (st ei ole pooleliolevaid menetlusi). EFI peab

kontrollima enne otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, millised toetused on taotlejale eraldatud. Omafinantseering tuleb

arvestada EFIlt taotletava toetuse pealt.

Määruse nr 25 § 10 lg 2 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu, millest suuremat osakaalu ei saa EFI toetus protsentuaalselt projekti abikõlblikest

kuludest moodustada. Toetuse maksimaalsed osakaalud projekti abikõlblikest kuludest erinevad toetatavate tegevuste (taotlusvoorude) lõikes:

1) stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmide levitoetus puhul kuni 50%, keeruliste või väikese

eelarvega filmide puhul kuni 70%;

2) vähemuskaastootmise toetuse puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70% Eesti filmitootja eelarvest;

3) üritustoetuse, täienduskoolitus- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse puhul kuni 70% ning subtiitrite ja kirjeldustõlke

toetuse puhul kuni 90%;

4) väärtfilmikino toetuse puhul kuni 80%.

EFI praktika on, et EFI toetus ei ületaks 70% kogu projekti eelarvest. EFI ei arvestata teisi avaliku sektori toetusi. Toimitakse nii alates 1997. a.

EFI ei kontrolli otsuse tegemisel riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, palju taotleja veel on saanud toetust konkreetsele projektile. Vahel

vaadatakse eraldatud toetusi Eesti Kultuurkapitali kodulehelt.

EFI sõnul rakendavad nad 5% omafinantseeringu nõuet, kuigi see ei ole määruses reguleeritud ja seega ei ole selline omafinantseeringu osakaal

kooskõlas määrusega. Selgituste kohaselt, kui EFI hindaks kogu avaliku sektori toetust kokku, mõjub see valdkonnale halvavalt.

EL siseselt kehtib määrus nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus), mis näeb ette, et toetusega ei ületataks kogu avaliku sektori lubatud osakaalu

ehk arvesse tuleb võtta kõiki avaliku sektori toetusi, mis konkreetsele projektile eraldatud on. Määruses nr 25 on konkreetsete projektide jaoks

kehtestatud omaosaluse nõuded, vt § 10 lg 2. EFI ei saa ühelgi juhul anda toetust 100% projekti abikõlblikest kuludest. Peab jälgima, et kui EFI

toetuse osakaal keeruliste või väikese eelarvega filmide projekti abikõlblikest kuludest on näiteks kuni 70%, peab enne otsuse tegemist veenduma,

et ka koos EFI toetusega jääb kogu avaliku sektori toetus lubatud osakaalu sisse (nt Eesti Kultuurkapitalilt, Tallinna linnalt, Euroopa Liidu vms

vahenditest).

12

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

7 Taotluse rahuldamise otsus:

HMS § 54–57 sätestavad nõuded

haldusaktile. Haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

Määrus nr 25 § 12 lg 3 alusel teeb

hindamiskomisjon EFI-le

ettepaneku taotluse rahuldamise

ning põhjendatud juhtudel osalise

rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta.

Määrus nr 25 §14 lg 1 teeb

toetuse andja ehk EFI toetuse

eraldamise otsuse. Otsus (EFI

juhatuse liikme otsus või

juhatuse liikme volitatud EFI

töötaja otsus) on haldusakt.

Märkus 7: EFI taotluse

rahuldamise otsuses esinevad

ebatäpsused ja vead, mida

peab parandama.

a) HMS nõuetele vastavat

hindamiskomisjoni

protokolli ei koostata, vaid

olemas on ekspertide

ettepanek, mida

nimetatakse teatiseks

(allkirjastab asutuse juht).

Kontrolli teostades selgus, et

EFI nimetab seda teatiseks,

kuid dokumendi pealkiri on

taotluse rahuldamise otsus (nt

mängufilmide tootmistoetuste

voorus 2025-1 on 20.06.2025

koostatud taotluse rahuldamise

otsus taotluse nr 25-MT-001

kohta).

EFI saadab taotlejale e-

keskkonna kaudu teatise,

milles on toodud tema kohta

kavandatav otsus koos

ekspertide (ehk komisjoni

liikmete) põhjendustega.

Mittevastavus

Haldusakt peab olema selge

ja üheselt mõistetav. EFI-s

on levinud praktika, kus iga

taotluse kohta

vormistatakse kaks

sisuliselt kattuvat otsust,

mis ei ole selge ega üheselt

mõistetav.

KULKA antavad toetused

on eraldiseisvad EFI-le

haldusülesandena antud

toetusvooru kaudu

antavatest toetustest. Seega

ei saa need olla teineteisest

sõltuvad või seotud

selliselt, et üks toetus

garanteerib teise toetuse.

Selleks puudub õiguslik

alus. Nt Lühimängufilmide

tootmistoetuste voor 2025

taotlus nr 25-LM-003

lühimängufilmi "Angerjas"

tootmine.

Nõustume.

Ekspertide ettepanek

vormistada hindamis-

komisjoni protokollina,

millele järgneb EFI juhi

otsus.

Lisame riigiabi viite

otsusele.

Selgitame, et lühifilmide

osas toimub EFI ja Kulka

vahel koostöö, mis

tähendab, et EFI lühifilmi

taotlusvoorus on üheks

komisjoniliikmeks Kulka

saadetud esindaja. Seega

valitakse EFI

taotlusvoorus välja

lühifilmid, mida toetavad

EFI ja Kulka. Kuna

taotlusi on palju ja

vahendeid vähe, siis

selline koostöö

võimaldab anda

lühifilmidele parema

võimaluse õnnestumiseks

(arvestatava eelarve).

30 päeva

13

Töötaja koostab teatise

tööarvutis, kuhu dokument

salvestatakse. Teatise

dokumenti EFI töötaja e-

keskkonnas pärast saatmist ei

näe.

b)seejärel koostatakse

eraldiseisev otsus, mille

allkirjastab EFI töötaja V.S,

kuid puudub volitus, millega

EFI juhatuse liige oleks

volitanud otsuse tegemise

temale kui EFI töötajale.

c) Otsustes on õiguslik alus

ebatäpne. Õige viide: “Kultuuriministri 31.12.2018

määruse nr 25 filmikunsti

arendamise, tootmise ja

levitamise toetamise tingimused

ja kord § 14 lõike 1 alusel,

kooskõlas Kultuuriministeeriumi

ja Sihtasutuse Eesti Filmi

Instituut 26.06.2019 vahel

sõlmitud halduslepinguga nr 3-

4.1/337-1 ja lähtudes komisjoni

pp.kk.aaaa koosoleku protokollist

nr ...”).

d) otsuses ei ole kinnitust, et

taotlus on läbinud n-ö

vormilise kontrolli ja vastab

Puuduse kõrvaldamine:

1) ekspertide ettepanek

vormistada hindamis-

komisjoni protokollina,

millele järgneb asutuse juhi

otsus. Edaspidi allkirjastab

protokolli hindamis-

komisjoni esimees ja

protokollija, kui

hindamiskomisjoni

töökorras ei ole ette nähtud

teistsugust korda (nt kõigi

hindamiskomisjoni liikmete

allkirjastamise kohustus).

2) pärast komisjoni

ettepanekut järgneb

ärakuulamise etapp, mille

lõppedes vormistada lõplik

haldusakt s.o taotluse

rahuldamise (täies mahus

või osaliselt) või

rahuldamata jätmise otsus.

3) Koostada HMS-i

nõuetele vastav haldusakt,

milles oleksid olemas kõik

kohustuslikud elemendid.

Põhjendused taotluse

osalise rahuldamise ja

EFI juhatuse liige on

praeguseks teinud

osakonnajuhtidele

vajalikud volitused.

14

määruse nõuetele, vt ka

märkus 4

e) Esines otsuseid, kus oli

tingimuslikult viide KULKA-

le, mis ei ole õiguslikult

korrektne

f) Haldusaktis peab olema

viide haldusakti vaidlustamise

võimaluste, koha, tähtaja ja

korra kohta.

EFI otsustes on

vaidlustamisviide ebatäpne.

g) Otsustes puudusid viited

riigiabile, mis on nõutav.

rahuldamata jätmise kohta

lisada toetuse taotluse

rahuldamise otsusesse või

hindamiskomisjoni

protokolli ja sel juhul

viidata toetuse taotluse

rahuldamise otsuses

protokollile. Väljavõte

taotleja kohta käivast

põhjendusest tuleb saata

taotlejale, kui seda ei ole

toetuse taotluse

rahuldamise otsuses.

4) Liitumine TMSga

hiljemalt 01.01.2027.

Hindamiskomisjoni koosoleku protokoll ei ole haldusakt ehk otsus kultuuriministri määruse nr 25 § 14 lõike 1 mõistes, sest kultuuriministri

määruse nr 25 § 12 lõike 3 alusel teeb hindamiskomisjon EFI-le ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise

või rahuldamata jätmise kohta.

Enne otsuse tegemist peab EFI läbi viima ärakuulamise, mille käigus saavad taotlejad, kelle suhtes kavandatakse taotluse osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse tegemist, esitada oma arvamuse või vastuväited, kui nad leiavad, et ei nõustu nende kohta kavandatava otsusega. EFI

kohustub suhtlema taotlejaga e-keskkonna kaudu. Kui ärakuulamise käigus taotleja esitab teavet, millest lähtudes võiks muutuda komisjoni

ettepanek, tuleks vastav teave esitada komisjonile arutamiseks. Seejärel saab komisjon arutada, kas nad muudavad oma esialgset ettepanekut või

jäävad selle juurde. Kultuuriministri määruse nr 25 § 14 lõike 1 alusel teeb EFI taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Otsus (EFI

juhatuse liikme otsus või juhatuse liikme volitatud EFI töötaja otsus) on haldusakt.

Kirjalikus haldusaktis märgitakse:

• selle andnud haldusorgani nimetus (EFI),

• haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri (juhatuse liige Edith Sepp),

• haldusakti väljaandmise aeg ning

• muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

15

Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. EFI-s levinud praktika, kus iga taotluse kohta vormistatakse kaks sisuliselt kattuvat otsust, ei ole

selge ega üheselt mõistetav. Järelevalve käigus vaatasime mh järgmisi EFI otsuseid:

a) mängufilmide tootmistoetuste voorus 2025-1 on 20.06.2025 koostatud taotluse rahuldamise otsus taotluse 25-MT-001 kohta (otsus 1)

b) ja sama taotluse kohta on tehtud 01.09.2025 haldusakt/taotluse rahuldamise otsus nr 25-MT-001 (otsus 2).

Mõlemas otsuses on olemas haldusakti andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri (juhatuse liige Edith

Sepp ja EFI töötaja V.S) ja haldusakti väljaandmise aeg. Muud õigusaktiga ettenähtud andmed jagunevad kahe otsuse vahel.

Otsus 1 ja otsus 2 on sama nimetusega, kuid veidi erineva sisuga dokumendid ühe taotluse kohta. Jääb arusaamatuks, milline neist on

haldusakt määruse nr 25 § 14 lg 1 mõistes. Tekib küsimus, millise dokumendi peale taotleja peaks esitama vaide või kaebuse, kui ta leiab, et ei

nõustu tema kohta tehtud otsusega. Seega puudub HMS §-idele 54-57 sätestatud nõuetele vastav üheselt arusaadav ja selge taotluse rahuldamise

otsus ehk haldusakt.

Otsuseid tuleb teha üks ning ja otsuse peab allkirjastama juhatuse liige, kui ta ei ole seda volitanud edasi mõnele EFI töötajale.

Otsuse õiguslik ja faktiline alus

Haldusaktis tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsustes on õiguslik alus ebatäpne. Õige viide: “Kultuuriministri

31.12.2018 määruse nr 25 filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord § 14 lõike 1 alusel,

kooskõlas Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 26.06.2019 vahel sõlmitud halduslepinguga nr 3-4.1/337-1 ja lähtudes

komisjoni pp.kk.aaaa koosoleku protokollist nr ...”).

Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei

piirata. St taotluste kohta, mis rahuldatakse täismahus, ei pea esitama kirjalikke põhjendusi. Kirjalik põhjendus peab olema esitatud taotluste kohta,

mis rahuldatakse osaliselt või mis jäävad rahuldamata. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (nt viide komisjoni protokollile, vt eespool selgitust).

Otsus 1 on justkui hindamiskomisjoni protokoll, sest selles on toodud hindamiskomisjoni liikmed, koosoleku toimumise aeg, hindamiskomisjoni

põhjendused, ekspertide hinded ja üldine paremusjärjestus. Samas selle on allkirjastanud EFI juhatuse liige, kes ei ole hindamiskomisjoni liige (vt

eespool märkus 5 taotluste hindamine ja hindamiskomisjoni protokoll).

Otsuses 1 esitatud ekspertide hinded ja üldine paremusjärjestus tekitab küsimuse, kuidas on need hinded kujunenud ning kuidas tekkis just selline

üldine paremusjärjestus. Otsuses 1 on toodud kokku 11 hindamiskriteeriumit, millest lähtudes on taotlusele antud punkte. Määruse § 13 lg 1

16

näeb tootmistoetuse taotluse puhul ette 5 kriteeriumit. EFI ei saa suurendada määruses toodud hindamiskriteeriumide hulka ega laiendada või

muuta nende sisu.

Otsuses 1 on viide kõrvaltingimustele, mis peavad olema täidetud hiljemalt 22.08.2025. Haldusmenetluses on haldusorganil võimalik teha

otsus kõrvaltingimusega (HMS § 53 ja määruse nr 25 § 14 lg 4), kuid intervjuudes EFI selgitas, et tegelikult peavad olema kõrvaltingimused enne

otsuse tegemist täidetud.

Otsus 2 on tehtud 01.09.2025, st pärast 22.08.2025.

Kõrvaltingimused peavad olema seatud haldusaktis ehk otsuses. EFI-l on õigus määruse nr 25 § 14 lg 5 alusel teha ka taotluse tingimusliku

rahuldamise otsus, mille põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Käesoleval juhul on otsus 1 pigem taotluse tingimusliku

rahuldamise otsus. Kõrvaltingimuste ja edasilükkava tingimusega otsused tuleks sõnastada selgelt ühes otsuse dokumendis.

Kõrvaltingimuste seadmisel tuleb tähele panna, et tingimuse saab seada, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Tingimuse nõuetekohasel saabumisel

või täitmisel tuleb EFI-l lisada sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Otsuses 1 on teave taotlusvooru eelarve kohta, mida ei ole otstarbekas esitada otsuses, vaid see peab olema vastavalt määruse nr 25 § 6 lg-le 5

avaldatud EFI veebilehel. Taotluses esitatud andmeid meeskonna, eelarve, taotletud summa, EFI varasemate toetuste summa kohta ei

ole samuti tingimata vajalik esitada otsuses, seda enam, et tehtud otsused on üldjuhul avalikud dokumendid. Tegemist võib olla andmetega, mis

võivad olla konfidentsiaalsed ja seega ei sobi avalikus dokumendis esitamiseks. Seega tuleb läbi kaaluda, mis andmed on vajalikud otsuses

esitada ning kõik üleliigne välja jätta. EFI sõnul valdkonnast ei ole tulnud kommentaare, et tegemist on konfidentsiaalse infoga.

Otsuses peavad olema toetuse väljamaksmise tingimused (määruse nr 25 § 20 lg 1). Samuti peab otsus sisaldama aruande esitamise tähtaegu

(määruse nr 25 § 19 lg 1). Otsuses 1 puuduvad toetuse väljamaksmise tingimused või viide määrusele ning vahe- ja lõpparuande esitamise

tähtpäevad. Otsuses 2 on need esitatud ja need vastavad määruse nr 25 §-des 20 lg 5 ja § 19 lg -s 1 toodud nõuetele.

Otsuses 2 tekitavad segadust punktid 6, 7 ja 13. Punkti 6 kohaselt oli taotletav summa 840 000 eurot, punkti 7 järgi oli toetuse summa sama, kuid

punktis 13 on toodud, et EFI toetused kokku olid 900 000 eurot. Punkti 13 alapunktid küll täpsustavad, et taotleja sai lisaks teistest EFI

taotlusvoorudest toetust 60 000 eurot, kuid sellisel juhul peaks olema teiste toetuste kohta viide, et nende kohta on tehtud eraldi otsused ja need

read on selles otsuses informatiivsed.

17

Otsuse 1 on allkirjastanud EFI juhatuse liige Edith Sepp ja otsuse 2 on allkirjastanud EFI töötaja V.S, kuid puudub volitus, millega EFI juhatuse

liige oleks volitanud otsuse tegemise temale kui EFI töötajale.

KULKA antavad toetused on eraldiseisvad EFI-le haldusülesandena antud taotlusvooru alusel antavatest toetustest. Seega ei saa need olla

teineteisest sõltuvad või seotud selliselt, et üks toetus garanteerib teise toetuse. Selleks puudub õiguslik alus.

Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

EFI otsustes on vaidlustamisviide ebatäpne. Korrektne viide on saadetud EFI tootmisosakonna koordinaatorile e-kirjaga 06.11.2025. Määruse §

16 lg 1 - nii vaide kui kaebuse esitamiseks aega 30 päeva otsuse teada saamisest.

Otsustes puudusid viited riigiabile, mis on nõutav. Riigiabi registrisse on EFI nõutavad kanded korrektselt teinud. Tavapäraselt toimub see koheselt

pärast otsuse tegemist.

Jrk

nr

Nõue/Kriteerium Märkus, kommentaar Järeldus, Puuduse

kõrvaldamine

Kommentaar ja

tegevus:

Tähtaeg

8 Toetuse kasutamise

aruanded

Määrus nr 25 § 19 lõike 2

alusel on EFI kohustatud

kehtestama ja avalikustama

oma veebilehel toetuse

kasutamise aruande vormid.

Märkus 8: EFI ei ole

kehtestanud ega kodulehel

avalikustanud toetuse

kasutamise aruande vormi

v.a näidisdokumendid.

Toetuse saaja esitab toetuse

kasutamise aruande vabas

vormis e-postiga toetuse

koordinaatorile, kasutades

vajadusel näidiseelarve

vorme.

Mittevastavus

Puuduse kõrvaldamine:

EFI taotlusvoorud viia üle TMS-

i, mis tagab ka ühtsetel nõuetel

baseeruva aruandluse esitamise.

Nõustume. Seni on aruanded

esitatud vabas vormis

koos lõpparuandega.

01.01.2027

9 Stsenaariumitoetus

Määrus nr 25 § 3 lg 1 p 1

§ 6 lg 3

EFI jagab stsenaariumitoetusi

(Stsenaariumitoetus - Eesti

Märkus 9:

Stsenaariumitoetuse

väljaandmine on

korraldatud 2-etapiliselt,

kuigi määruses sellist

võimalust ette nähtud ei ole.

Mittevastavus

KuM juhtis järelevalve

toimingute ajal tähelepanu, et

stsenaariumitoetust ei saa

väljastada 2-etapilisena.

Nõustume

Vastav ettepanek on

määruse eelnõus ja

tänaseks ka

kõrvaldatud.

Töös

18

Filmi Instituut) vähemalt 60-

minutilise täispika mängufilmi

ja vähemalt 60-minutilise

täispika animafilmi

stsenaariumi kirjutamiseks.

Selgus, et stsenaariumi-

toetust antakse ühe- või

kaheetapilise toetusena.

Stsenaariumitoetuse kõikide

etappide taotlusi võib esitada

stsenaristi ettevõte või filmi

tootja ettevõte.

II etapi toetust saavad küsida

I etapi läbinud projektid.

Jätkuvalt on jaanuar 2026

kodulehel üleval taotlejale info,

et toetust saab taotleda

ühe- või kaheetapilise toetusena.

Puuduse kõrvaldamine:

arutada KUM-iga võimalust, kas

täiendada määrust nr 25 või

muuta toimivat praktikat.

Määruse muudatust

jõustus 07.02.2026.