| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/849-10 |
| Registreeritud | 30.03.2026 |
| Sünkroonitud | 31.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1 Meie 27.03.2026 nr 2.3-4/26/912-2
Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Käesolevaga esitame oma arvamuse. Platvormi mõiste
Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses
füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka
füüsiline isik, ei ole füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka
näiteks FIEsid. Selguse huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on
majandus- või ettevõtlustegevuse raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta
direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv “äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses
oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse
raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et normi adressaadiks on ettevõtluses
tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.
IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus
Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud
võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on
eriliigiliste isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud
juhtudel. Siinkohal oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud
ulatuses on teatud andmete töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2
sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla tulla.
Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks
nõusoleku alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või
neutraalse näitena, sest võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa
Andmekaitsenõukogu (EAKN) on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel
tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti
märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb
survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab, et tegemist oli näitega eriliigiliste
isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei ole nõusoleku kui õigusliku
aluse näide parim võimalikest variantidest.
Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel
kasutada “eriliigilised andmed”.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
1 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta, p 21 jj.
2 (5)
AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7.
Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud
süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja
vabadused on piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida
platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et
seisukohti küsitakse isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi
ärisaladust, juhul kui mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või
esindajatele esitatava info mahtu.
Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine
Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete
seiresüsteemide kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete
vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise,
sealhulgas kontserni sees.
AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes
edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et
„üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine
või üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud
kui „edastamine2“.
Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või
muul viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada
mõistet „üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu
võiks kaaluda sätte sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate
isikuandmete vastuvõtjatele või vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste
vastuvõtjate puhul.
Platvormitöö tegija teabe saamise õigus
Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet
lugedes võib mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5
ja 6 tunduvad osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe
andmise vormi, on AKI ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“
Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge,
kas lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide
kohta“ antav teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7
kohaselt kasutatakse automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte
töölevõtmise hindamiseks (nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste
juures).
Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus
Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks
eristatud platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses
isikuandmete töötlemisega. Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või
otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei
seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse
Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve tegemiseks.
Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine
üksnes Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul
2 Näiteks IKÜMi inglise keelses tekstis on „transmission“ artikli 4 punkti 2 „processing“ mõiste juures tõlgitud
„edastamine“, „transfer“ on V peatüki nimega „Transfers of personal data to third countries or international
organisations“ juures tõlgitud samuti „Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele
organisatsioonidele“. Üleandmise mõiste IKÜMis puudub.
3 (5)
aga, kui nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse
seire- või otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema
isikuandmete töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust
järelevalvepädevuse ulatuse osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks
pädev asutus seadusest selgelt tuletatav.
Automaatsed otsused
AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism
ja kes on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist.
Automaatsete otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on
pädevaks järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid
tööõiguslikke tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks
täpsustada, kas § 11 lõikes 3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral
pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist.
Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse
vaidlustamist. Ei ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas
taotluse saamisel hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline
korrektsus.
Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab
automaatse otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene,
olema kehtestatud seaduse tasandil.
Automaatsed süsteemid
Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10
pealkirjas kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle
all peetakse silmas automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos.
Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele
automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud
„automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja
otsustussüsteeme.
Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid
teevad või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks
järgmiselt: „Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide
tehtavate või toetatavate üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö
tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus
aitaks selgelt eristada seiresüsteeme ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse
silmas automaatsete seiresüsteemide tehtavaid otsuseid.
Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud
automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise
otsuseid ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka
muudele automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks
selguse huvides täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme,
mis otsuseid teevad, või konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme.
Teabe esitamise kohustus
Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate
esindajatel õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu
seletuskiri selgitab, et õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi
artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga 14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise
kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte
„töölepingute“, millest võiks järeldada individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka
direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas ainsuses „details regarding the employment
contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda õigus küsida välja individuaalseid
4 (5)
lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete töölepingute kohta teabe küsimise
õigusele.
Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja
individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka
artikli 17 järelevalvepädevus.
Riiklik järelevalve
Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib
koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult
Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma
olemasolevate pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma
järelevalvemenetluses tugineda platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad
või laiendavad platvormi või platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus
oleks sellise sõnastuse kohaselt tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab
olukorra, kus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra
kohta võivad lahkneda.
AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt
elektroonilise side seaduse (ESS) § 133 lõikega 4.
Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse
järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus
platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul,
kui on antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks.
AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste
menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku
määratletuse põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses
sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning
milline on iga rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes
5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS)
ette nähtud eelnõu §-s 10 inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu.
Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline
isik. Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi
ülemmäär kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb
ebaselgeks, kuidas tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses
kohaldada.
Järelevalve
Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma
pädevuse piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli
kohaselt vastab nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse
(HMS) põhimõtte kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI
põhimääruses on sätestatud kohustus teha koostööd teise riigiasutusega.
HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks.
Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud
suunised, mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku
põhiõigusi tohib piirata üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab
menetlust läbi viima tõhusalt, ei anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid
andmeid või uurimismaterjale. Selline tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning
vajab seaduslikku alust.
Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset
laadi. Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema
seadusest.
IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete
5 (5)
töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed
tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.
Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis
tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele.
IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks
üksnes seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute
ja kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad.
Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku
raamistiku, mis võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi
nõuetega. Pelgalt HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki.
Täiendav ressursivajadus
Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist:
Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse
Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta
Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde
üks inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-,
teavitus- ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.
Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid
seoses uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega
Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt
ette näha.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Kirsika Nigul
6828712
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1 Meie 27.03.2026 nr 2.3-4/26/912-2
Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Käesolevaga esitame oma arvamuse. Platvormi mõiste
Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses
füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka
füüsiline isik, ei ole füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka
näiteks FIEsid. Selguse huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on
majandus- või ettevõtlustegevuse raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta
direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv “äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses
oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse
raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et normi adressaadiks on ettevõtluses
tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.
IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus
Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud
võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on
eriliigiliste isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud
juhtudel. Siinkohal oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud
ulatuses on teatud andmete töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2
sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla tulla.
Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks
nõusoleku alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või
neutraalse näitena, sest võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa
Andmekaitsenõukogu (EAKN) on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel
tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti
märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb
survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab, et tegemist oli näitega eriliigiliste
isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei ole nõusoleku kui õigusliku
aluse näide parim võimalikest variantidest.
Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel
kasutada “eriliigilised andmed”.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
1 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta, p 21 jj.
2 (5)
AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7.
Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud
süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja
vabadused on piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida
platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et
seisukohti küsitakse isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi
ärisaladust, juhul kui mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või
esindajatele esitatava info mahtu.
Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine
Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete
seiresüsteemide kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete
vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise,
sealhulgas kontserni sees.
AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes
edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et
„üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine
või üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud
kui „edastamine2“.
Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või
muul viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada
mõistet „üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu
võiks kaaluda sätte sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate
isikuandmete vastuvõtjatele või vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste
vastuvõtjate puhul.
Platvormitöö tegija teabe saamise õigus
Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet
lugedes võib mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5
ja 6 tunduvad osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe
andmise vormi, on AKI ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“
Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge,
kas lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide
kohta“ antav teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7
kohaselt kasutatakse automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte
töölevõtmise hindamiseks (nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste
juures).
Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus
Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks
eristatud platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses
isikuandmete töötlemisega. Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või
otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei
seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse
Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve tegemiseks.
Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine
üksnes Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul
2 Näiteks IKÜMi inglise keelses tekstis on „transmission“ artikli 4 punkti 2 „processing“ mõiste juures tõlgitud
„edastamine“, „transfer“ on V peatüki nimega „Transfers of personal data to third countries or international
organisations“ juures tõlgitud samuti „Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele
organisatsioonidele“. Üleandmise mõiste IKÜMis puudub.
3 (5)
aga, kui nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse
seire- või otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema
isikuandmete töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust
järelevalvepädevuse ulatuse osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks
pädev asutus seadusest selgelt tuletatav.
Automaatsed otsused
AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism
ja kes on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist.
Automaatsete otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on
pädevaks järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid
tööõiguslikke tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks
täpsustada, kas § 11 lõikes 3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral
pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist.
Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse
vaidlustamist. Ei ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas
taotluse saamisel hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline
korrektsus.
Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab
automaatse otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene,
olema kehtestatud seaduse tasandil.
Automaatsed süsteemid
Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10
pealkirjas kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle
all peetakse silmas automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos.
Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele
automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud
„automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja
otsustussüsteeme.
Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid
teevad või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks
järgmiselt: „Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide
tehtavate või toetatavate üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö
tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus
aitaks selgelt eristada seiresüsteeme ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse
silmas automaatsete seiresüsteemide tehtavaid otsuseid.
Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud
automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise
otsuseid ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka
muudele automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks
selguse huvides täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme,
mis otsuseid teevad, või konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme.
Teabe esitamise kohustus
Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate
esindajatel õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu
seletuskiri selgitab, et õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi
artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga 14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise
kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte
„töölepingute“, millest võiks järeldada individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka
direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas ainsuses „details regarding the employment
contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda õigus küsida välja individuaalseid
4 (5)
lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete töölepingute kohta teabe küsimise
õigusele.
Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja
individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka
artikli 17 järelevalvepädevus.
Riiklik järelevalve
Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib
koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult
Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma
olemasolevate pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma
järelevalvemenetluses tugineda platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad
või laiendavad platvormi või platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus
oleks sellise sõnastuse kohaselt tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab
olukorra, kus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra
kohta võivad lahkneda.
AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt
elektroonilise side seaduse (ESS) § 133 lõikega 4.
Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse
järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus
platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul,
kui on antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks.
AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste
menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku
määratletuse põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses
sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning
milline on iga rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes
5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS)
ette nähtud eelnõu §-s 10 inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu.
Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline
isik. Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi
ülemmäär kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb
ebaselgeks, kuidas tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses
kohaldada.
Järelevalve
Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma
pädevuse piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli
kohaselt vastab nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse
(HMS) põhimõtte kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI
põhimääruses on sätestatud kohustus teha koostööd teise riigiasutusega.
HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks.
Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud
suunised, mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku
põhiõigusi tohib piirata üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab
menetlust läbi viima tõhusalt, ei anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid
andmeid või uurimismaterjale. Selline tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning
vajab seaduslikku alust.
Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset
laadi. Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema
seadusest.
IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete
5 (5)
töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed
tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.
Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis
tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele.
IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks
üksnes seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute
ja kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad.
Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku
raamistiku, mis võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi
nõuetega. Pelgalt HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki.
Täiendav ressursivajadus
Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist:
Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse
Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta
Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde
üks inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-,
teavitus- ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.
Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid
seoses uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega
Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt
ette näha.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Kirsika Nigul
6828712
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|