Platvormitöö seaduse eelnõust

_______________________________________________________________________________________ ____

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1

Meie 27.03.2026 nr 2703/2026

Platvormitöö seaduse eelnõust

Olete edastanud arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest oma seisukohta väljendada. EVEA hinnangul

puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on Eestis vajalik

õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud eelnõud ei

ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.

1. Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus

Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö

tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest

platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises

kokkuleppes, milles asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse

tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui

leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute

või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas

töölepingu seaduses on sätestatud üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule

tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on

töölepinguga. See üldine eeldus katab ka direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga

oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut

lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul

olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon, et tuvastada platvormi ja

platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt asjakohaste

suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.

2. Vahendajate kasutamine

Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse

renditöö sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi.

Platvormi korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja

platvormi korralduste vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö

tegijate puhul kohaldatakse vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi

vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse

süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse

täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik see ka lepingus kokku leppida.

3. Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja

isikuandmete kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel

kasutatakse automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel,

viidata tuleks § 6 asemel §-le 7.

4. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille

tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul

läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis

sisalduma muuhulgas viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja

platvormitöö puhul sätestada eraldi nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise

kohta. Kui platvormitöö tegijad ning platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide

kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info on olemas ka nende esindajatel.

5. Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle

Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele,

sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema

inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe

aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata

töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole usaldusisik ja vastava nõude võib lisada

töötajate usaldusisiku seadusesse.

Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise

või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene

ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

kohaselt saab tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See

reegel kehtib ka tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise

isikuga ei ole automaatsel süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole

Eestis võimalik teha õiguslike tagajärgedega tehinguid.

6. Töötervishoid ja tööohutus

Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud

reeglid riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks

või vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool

töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult

platvormitöötajatele ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega

töölepingulist suhet.

7. Informeerimine ja konsulteerimine

Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas

kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See

nõue sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide

kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate

esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid.

Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise

korral, kui eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse

uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab

platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht

_______________________________________________________________________________________ ____

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1

Meie 27.03.2026 nr 2703/2026

Platvormitöö seaduse eelnõust

Olete edastanud arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest oma seisukohta väljendada. EVEA hinnangul

puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on Eestis vajalik

õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud eelnõud ei

ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.

1. Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus

Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö

tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest

platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises

kokkuleppes, milles asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse

tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui

leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute

või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas

töölepingu seaduses on sätestatud üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule

tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on

töölepinguga. See üldine eeldus katab ka direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga

oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut

lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul

olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon, et tuvastada platvormi ja

platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt asjakohaste

suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.

2. Vahendajate kasutamine

Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse

renditöö sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi.

Platvormi korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja

platvormi korralduste vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö

tegijate puhul kohaldatakse vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi

vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse

süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse

täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik see ka lepingus kokku leppida.

3. Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja

isikuandmete kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel

kasutatakse automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel,

viidata tuleks § 6 asemel §-le 7.

4. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille

tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul

läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis

sisalduma muuhulgas viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja

platvormitöö puhul sätestada eraldi nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise

kohta. Kui platvormitöö tegijad ning platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide

kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info on olemas ka nende esindajatel.

5. Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle

Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele,

sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema

inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe

aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata

töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole usaldusisik ja vastava nõude võib lisada

töötajate usaldusisiku seadusesse.

Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise

või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene

ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

kohaselt saab tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See

reegel kehtib ka tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise

isikuga ei ole automaatsel süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole

Eestis võimalik teha õiguslike tagajärgedega tehinguid.

6. Töötervishoid ja tööohutus

Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud

reeglid riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks

või vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool

töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult

platvormitöötajatele ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega

töölepingulist suhet.

7. Informeerimine ja konsulteerimine

Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas

kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See

nõue sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide

kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate

esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid.

Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise

korral, kui eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse

uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab

platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht