| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/849-9 |
| Registreeritud | 30.03.2026 |
| Sünkroonitud | 31.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon |
| Vastutaja | Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
_______________________________________________________________________________________ ____
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1
Meie 27.03.2026 nr 2703/2026
Platvormitöö seaduse eelnõust
Olete edastanud arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest oma seisukohta väljendada. EVEA hinnangul
puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on Eestis vajalik
õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud eelnõud ei
ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.
1. Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus
Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö
tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest
platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises
kokkuleppes, milles asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse
tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui
leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute
või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas
töölepingu seaduses on sätestatud üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule
tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on
töölepinguga. See üldine eeldus katab ka direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga
oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut
lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul
olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon, et tuvastada platvormi ja
platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt asjakohaste
suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.
2. Vahendajate kasutamine
Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse
renditöö sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi.
Platvormi korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja
platvormi korralduste vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö
tegijate puhul kohaldatakse vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi
vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse
süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse
täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik see ka lepingus kokku leppida.
3. Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil
Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja
isikuandmete kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel
kasutatakse automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel,
viidata tuleks § 6 asemel §-le 7.
4. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine
Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille
tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul
läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis
sisalduma muuhulgas viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja
platvormitöö puhul sätestada eraldi nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise
kohta. Kui platvormitöö tegijad ning platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide
kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info on olemas ka nende esindajatel.
5. Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle
Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja
otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele,
sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema
inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe
aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata
töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole usaldusisik ja vastava nõude võib lisada
töötajate usaldusisiku seadusesse.
Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise
või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene
ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
kohaselt saab tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See
reegel kehtib ka tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise
isikuga ei ole automaatsel süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole
Eestis võimalik teha õiguslike tagajärgedega tehinguid.
6. Töötervishoid ja tööohutus
Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid
platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud
reeglid riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks
või vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool
töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult
platvormitöötajatele ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega
töölepingulist suhet.
7. Informeerimine ja konsulteerimine
Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas
kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See
nõue sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide
kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate
esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid.
Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise
korral, kui eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse
uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab
platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leho Verk
EVEA tegevjuht
_______________________________________________________________________________________ ____
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1
Meie 27.03.2026 nr 2703/2026
Platvormitöö seaduse eelnõust
Olete edastanud arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest oma seisukohta väljendada. EVEA hinnangul
puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on Eestis vajalik
õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud eelnõud ei
ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.
1. Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus
Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö
tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest
platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises
kokkuleppes, milles asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse
tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui
leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute
või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas
töölepingu seaduses on sätestatud üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule
tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on
töölepinguga. See üldine eeldus katab ka direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga
oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut
lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul
olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon, et tuvastada platvormi ja
platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt asjakohaste
suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.
2. Vahendajate kasutamine
Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse
renditöö sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi.
Platvormi korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja
platvormi korralduste vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö
tegijate puhul kohaldatakse vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi
vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse
süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse
täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik see ka lepingus kokku leppida.
3. Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil
Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja
isikuandmete kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel
kasutatakse automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel,
viidata tuleks § 6 asemel §-le 7.
4. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine
Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille
tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul
läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis
sisalduma muuhulgas viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja
platvormitöö puhul sätestada eraldi nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise
kohta. Kui platvormitöö tegijad ning platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide
kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info on olemas ka nende esindajatel.
5. Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle
Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja
otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele,
sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema
inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe
aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata
töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole usaldusisik ja vastava nõude võib lisada
töötajate usaldusisiku seadusesse.
Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise
või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene
ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
kohaselt saab tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See
reegel kehtib ka tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise
isikuga ei ole automaatsel süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole
Eestis võimalik teha õiguslike tagajärgedega tehinguid.
6. Töötervishoid ja tööohutus
Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid
platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud
reeglid riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks
või vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool
töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult
platvormitöötajatele ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega
töölepingulist suhet.
7. Informeerimine ja konsulteerimine
Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas
kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See
nõue sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide
kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate
esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid.
Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise
korral, kui eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse
uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab
platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leho Verk
EVEA tegevjuht
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|