Platvormitöö seaduse eelnõu

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Edastan rühma teadlaste poolt koostatud ettepanekud.

Parimate soovidega

Tauri

--

Tauri Tuvikene
Linnauuringute professor / Professor of Urban Studies
Humanitaarteaduste instituut / School of Humanities
Tallinna Ülikool / Tallinn University
Projektijuht / Project Coordinator From Transition to Transformations: Commoning Securities, Green Practices and Livelihoods

[email protected] / (+372) 5647 8074

Kontakt <[email protected]> kirjutas kuupäeval R, 6. märts 2026 kell 16:22:

Tere!

Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Pealkiri: Platvormitöö seaduse eelnõu

Registreerimise kuupäev: 06.03.2026

Registreerimise number: 2-2/849-1.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected]
http://www.mkm.ee

Platvormitöö_seadus_kommentaarid_teadlased_2026-3-27.pdf

1

27.3.2026

Kommentaarid ja ettepanekud platvormitöö seaduse eelnõule

Olles tutvunud seaduse eelnõuga, on meil järgnevad ettepanekud nii täpsustamiseks, sõnastuse

muudatusteks kui lisandusteks. Samuti on mõned üldisemad kommentaarid.

1) Ettepanek täpsustada: Paragrahv 7 “3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei

paku ega tee platvormitööd;“

Soovime täpsustada, kas siin on definitsioonid selged, et mis on pakkumine ja mis on

platvormitöö tegemine. Kas pakkumine on sisselogimine äppi ja “tegemine” nt

tellimuse/konkreetse ülesande täitmine? Või on mõni muu viis neid eristada? Soovitame

kaaluda nende definitsioonide selgesõnalist toomist ka seaduse teksti.

2) Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 8 „(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Siin on küsitud platvormitöö tegijate seisukohti, samas mõjuhinnanguid neile ei edastata, vaid

edastatakse vaid esindajatele (keda praegu ei ole ja keda ei pruugi ka tulevikus saada olemas

olema). Siinkohal soovitame sõnastust, et “esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö

tegijatele ja nende esindajatele” või alternatiivselt „esindajatele, nende puudumisel

platvormitöö tegijatele".

3) Ettepanek täpustada: Paragrahv 9 „(8) Platvormitöö tegijatel on õigus platvormitöö käigus

automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja

hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis

20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning

edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.“

See on tervitatav, et inimene saab oma hinnangud ühelt platvormilt teisele üle kanda. Siin on

aga küsimus, kui ruttu nad seda saavad teha. Siinkohal võiks kaaluda tingimuste selgemat

sõnastamist, et vältida selle liigselt keeruliseks või kulukaks minemist platvormitöö tegijale.

4) Ettepanek sõnastuse muudatuseks: paragrahv 10 „(2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt

kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.“

Sõnastuses on viidatud ainult platvormitöötajatele ja mitte platvormitöö tegijatele, mis aga

punkti mõtet arvestades ei tundu põhjendatud kitsendus. Ettepanek asendada

platvormitöötajate esindajad siin platvormitöö tegijate esindajatega. Kuna aga selliseid

esindajad hetkel ei ole ja ei pruugi ka lisanduda, oleks siin soovitatav lisada veel üks

organisatsioon kaasatavaks, nt Tööinspektsioon.

5) Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Paragrahv 11: „(2) Platvorm esitab platvormitöö tegijale

viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi

automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, …“

Kui inimene saab samal päeval teada, et ta konto blokeeritakse ja ta on rentinud nt teenuse

pakkumiseks auto või jalgratta või muu töövahendi, siis on ta seotud kohustuslike kuludega,

mistõttu ei tundu õiglane, et platvormitöö tegijatele teatakse otsusest hiljemalt alles

2

jõustumise päeval. Sulgemise korral peaks siin rääkima pikemast etteteatamisest. Samuti

peaks piiramise korral olema etteteatamise aeg pikem.

6) Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 11: „(4) Kui käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused

rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14.

kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju…“

Siin on kaks kommentaari. Mis on põhjendus alles 14. päeval vigade parandamiseks ehk et

miks seda ei saaks teha kohe? Samuti vajab selgust, mis kahjusid hüvitatakse: kas ka

äralangenud teenistusest tekkinud kahju?

7) Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: Paragrahv 14 kasutab sõnastust „korrapäraselt

platvormitööd tegevate platvormitöö tegijad“

Selle sõnastuse peaks selgemaks tegema, et ühtlustada valdkonna praktikaid ja lõpuks

kogutavat infot. Nt „vähemalt korra nädalas“ või muu täpsem ajaline või regulaarsuse

määratlus.

8) Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 15 „Platvorm tagab

platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega

turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu.“

Siin võiks olla ka mingi klausel, et "platvorm ei seira seda suhtlust".

9) Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: paragrahv 12 peaks laienema ka

platvormitöö tegijatele. Platvormitöö tegijate töötervishoid ja tööohutus on sama, mis

platvormitöötajatel. Praegu ei ole selge, kuidas see on neile tagatud. Nt lõige 3 sõnastab „ei

kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise“, aga siit jääb

mulje, et platvormitöö tegijatele oleks justkui sellise surve avaldamine arusaadav. Lisaks,

kaaluma peaks ka lisaks töötajate ja töötegijate tervisele ja ohutusele ka klientide oma. Praegu

on see aspekt eelnõus täiesti käsitlemata. Näiteks kullerikottide, milles veetakse toitu,

hügieen mõjutab otseselt kliente. Samuti mõjutab klientide turvalisust olukord, kus

äpitaksojuht teeb ületunde ning on väsinult roolis. Samuti on see paragrahv liiga kitsas ja liiga

üldine (nt ’ajakohased abinõud’, ’hindab riske’) ning osaliselt ebaselge. Samuti ei ole

sätestatud kohustuste sagedust ega vastutust. Seda paragrahvi tuleks parandada neljas

suunas: a) laiendada kaitse kõigile platvormi kaudu tööd tegevatele isikutele, b) täpsustada

algoritmiliste riskide sisu, c) muuta ’põhjendamatu surve’ sisuliselt kontrollitavaks ning d) anda

isikule reaalne õigus ohutule keeldumisele ja teavitamisele. Toome siin mõned

sõnastusettepanekud:

a. Platvormi kaudu tööd tegevate isikute töötervishoid ja tööohutus: „Platvorm tagab

platvormitöötaja ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute tervise ja ohutust ning

rakendab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ulatuses, mis vastab platvormi kaudu

töö korraldamise laadile ja sellega seotud riskidele“

b. Riskianalüüsi kohustus on praegu liiga üldine. Kuigi viidatakse automaatsete

süsteemide riskidele, peaks loetelu olema konkreetsem. Platvormitöö puhul peaks

riskianalüüs hõlmama vähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS)

sätestatud füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Praegune sõnastus ei

3

käsitle piisavalt psühhosotsiaalseid riske, sh algoritmilist survet. Samuti ei taga see

platvormitöötajate ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute piisavat kaasamist ega

läbipaistvust. Sõnastuse ettepanek: „Platvorm hindab töökeskkonna riskianalüüsis ka

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega seotud riske, sealhulgas

riske, mis mõjutavad töötempot, puhkeaega, liiklusohutust, ergonoomikat (TTOS

mõttes füsioloogilised ohutegurid), vägivalla ja ahistamise ohtu ning platvormi kaudu

tööd tegevate isikute füüsilist ja vaimset tervist (TTOS mõttes psühhosotsiaalsed

ohutegurid).“

c. Ennetusmeetmed ei ole samuti piisavalt selged ega ühtselt mõistetavad. Võiks

sõnastada näiteks järgmiselt: „Platvorm võtab kasutusele asjakohased ennetus- ja

kaitseabinõud, sealhulgas vajaduse korral töökorralduslikud, tehnilised ja

organisatsioonilised meetmed, juhendamise, kontaktkanalid kiireks sekkumiseks ning

meetmed, mis väldivad automaatsete süsteemide kaudu tekkivat liigset töötempot

või muud tervist ohustavat survet.“

d. „Platvorm ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis sunnib või

sisuliselt survestab platvormi kaudu tööd tegevat isikut rikkuma töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid, loobuma vajalikust puhkeajast, võtma vastu ohtlikku ülesannet

või seadma ohtu enda või teiste isikute elu ja tervise.“

10) Kaaluda muudatust: Palume vaadata kriitilisest ka üle, et mis põhjendab erisust

platvormitöötaja ja töö tegija vahel. Ainsad punktid, kus on selgelt juttu platvormitöötajatest,

on paragrahvid 12 ja 13. Samas mõlema neist sisu võiks laiendada ka platvormitöö tegijatele.

Sisulist põhjendust sellisele eristamisele me vähemalt paragrahvide 12 ja 13 valguses ei näe.

11) Mõelda läbi ja kaaluda sõnastuse muudatust: Platvormitöö tegijate esindaja on läbivalt

dokumendis ent raske on hinnata selliste esindajate tekkimist. Kuna see on ebamäärane võiks

mitmel juhul kaaluda ka alternatiivsete organisatsioonide rolli sissetoomist, nt

Tööinspektsiooni oma. Samuti võiks teksti selle pilguga üle vaadata, et kus praegu on

platvormil kohustus edastada info või anda tagasisidet ainult platvormitöö tegijate esindajale,

siis peaks olema tagatud see, et ka iseennast esindav platvormitöö tegija saab sama info kätte.

Esitajad:

Kaire Holts ([email protected]) – teadur, TalTech Ragnar Nurkse ja Tartu Ülikooli

ökoloogia ja maateaduste instituudis

Jaan Masso ([email protected]) – Tartu Ülikooli rakendusökonomeetria kaasprofessor.

Tauri Tuvikene ([email protected]) – linnauuringute professor, Tallinna Ülikool, RITA+

projekti „Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis“ juht.

Johanna Vallistu ([email protected]) – TalTech Ragnar Nurkse instituudi teadur

(uuris platvormitöö teemasid 2019 ja 2021 Arenguseire Keskuses ja kaitses 2025. kevadel oma

doktoritöö heaoluriigist digitaalse töö ajastul).

Artur Toikka ([email protected]) — TalTech, Ärikorralduse instituudi doktorant-

nooremteadur

4

Mari-Klara Stein ([email protected]) – TalTech Ärikorralduse instituudi professor

(uuris platvormitööd 2022-2024 ETAG rahastatud projekti ja 2024-2026 RITA+ projekti

raames, kaitses magistritöö platvormitöö tähenduse ja väärtuse kohta 2023 kevadel)

Marina Järvis ([email protected]) – nooremprofessor, TalTech Ärikorralduse instituut