| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/913-2 |
| Registreeritud | 30.03.2026 |
| Sünkroonitud | 31.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Regina Karumaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikantselei
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Teie 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-0312/-
2T
Meie 30.03.2026 nr 2-3/913-2
Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
840 SE vastuskiri
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE)
eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele täiendavad võimalused reguleerida kergliikurite,
pisimopeedide ja jalgrataste renditeenust, sealhulgas kehtestada sõidukite arvu piiranguid ning
kehtestada ettevõtjatele täiendavad kohustused seoses kasutajate vanuse ja juhtimisõiguse
kontrollimise ning kiivri pakkumisega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab meetmeid, mis aitavad suurendada
liiklusohutust ja parandada avaliku ruumi kasutust. Samas peame oluliseks, et kavandatavad
muudatused oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ning ei tooks ettevõtjatele kaasa
põhjendamatut halduskoormust.
1. Kohaliku omavalitsuse territooriumil kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele
piirarvu seadmine piirab ettevõtlusvabadust ning leiame, et kehtiv liiklusseadusest
tulenev regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele piisavad võimalused
sõidukitele piirangute seadmiseks.
Liiklusseaduse 09.07.2024 jõustunud redaktsiooniga anti kohalikele omavalitsustele võimalus
seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid1.
Eelnimetatud piirangute kaudu on võimalik reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste
hulka, nt parkimisele kehtestatud regulatsiooni abil. Kuivõrd tegemist on 09.07.2024 jõustunud
redaktsiooniga, siis on tõenäoline, et antud muudatusest tekkinud võimalused ei ole veel täielikul
määral kasutust leidnud ning olukord vastavalt sellele paraneb.
2. Andes kohalikule omavalitsusele õiguse määrata maksimaalne sõidukite arv, mida
ettevõte võib kohaliku omavalitsuse territooriumil kasutada, piiratakse olulisel
määral ettevõtlusvabadust.
1 Liiklusseadus § 19014 lg 1 p 1-4 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi
või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada p 1 rendile või üürile antava sõiduki
tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise
piiranguid; (p 2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise
võimalusi; (p 3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades
piirama sõiduki kiirust; (p 4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele.
2 (3)
Pole selge, mille alusel määratakse ettevõtetele maksimaalne sõiduvahendite arv. Kui omavalitsus
seab ülempiiriks näiteks 100 sõidukit, jääb lahtiseks, kuidas see ettevõtete vahel jaotatakse ning
mis juhtub, kui turule lisandub uusi teenusepakkujaid. Kas see tähendab, et olemasolevate
ettevõtete lubatud sõidukite arvu vähendatakse? See võib põhjustada ettevõtjatele kulusid, kui
investeeringud sõiduvahendite soetamiseks on juba tehtud. Samuti ei pruugi ühtlane jaotamine
arvestada ettevõtete erinevat suurust ja võimekust, mis võib viia ebaõiglase konkurentsiolukorrani.
Ilma seniste piiranguteta on ettevõtted investeerinud sõidukitesse vastavalt nõudlusele ja oma
teenusevõimekusele, lootes nende abil kasumit teenida. Kui kehtestatakse sõidukite arvule
piirangud, võib see takistada olemasolevate sõidukite kasutamist, tuues kaasa lisakulusid
hoiustamise, ümberpaigutamise või muude tegevuste näol. See seab ohtu ettevõtete õigustatud
ootused ja tehtud investeeringute tasuvuse.
3. Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll paneb ettevõtjatele täiendavaid kohustusi ning
piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust.
Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll võib olla vajalik, et vältida alaealiste ja juhtimisõiguseta isikute
renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamise võimalust.
Ettevõtted on tõenäoliselt ise huvitatud, et nende teenuseid kasutaksid vaid sobiliku vanuse ja
õigustega isikud. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas hinnatud muudatuse mõjusid ettevõtjatele. Pole
teada, milliseid kulutusi ettevõtjad peavad kandma uute lahenduste sisseviimisel. Põhiseaduse § 31
annab õiguse kodanikele tegelda ettevõtlusega ning jätab seadusandjale võimaluse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramine
saab toimuda üksnes avalikust huvist, peab olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on
ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.
Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust
ebasoodsalt, näiteks halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku2.
Oluline on säilitada sõiduvahendite algne eesmärk – pakkuda kiiret ja soodsat liikumisvõimalust.
4. Kiivri kasutamise nõude täitmise kohustus seisneb ettevõtja tegevuses, millega
ettevõtjad peavad tagama võimaluse, et teatud kasutajad saavad nende käest kiivrit
laenutada.
Käesoleval hetkel kehtivas liiklusseaduses on kehtestatud nõue, et alla 16-aastane sõitja peab
kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.3 Muudatus näeb ette, et teenusepakkujad peavad alla 16-
aastastele kasutajatele võimaldama kiivri laenutust või renti, et suurendada liiklusohutust ja
vähendada peavigastusi. Kuigi kiivri vajalikkus on arusaadav, tekitab kohustuse asetamine
ettevõtjale mitmeid praktilisi probleeme – alates hoiustamisvõimaluste puudumisest kuni hügieeni
ja kiivrite varguseriskideni. Kuna enamik sõidukeid paiknevad avalikus ruumis ja on järelevalveta,
võib kiivrite pakkumise kohustus osutuda ettevõtjale küllaltki keeruliseks ja kahtlemata tekitab
see ettevõtjale täiendavaid kulusid. Sarnaselt eelmises punktis käsitletud nõuetega on ka antud
juhul tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega ja muudatuse mõjusid ei ole hinnatud.
5. Seletuskirjas toodud täiendavad põhjendused ei muuda hinnangut eelnõule
Kuigi seletuskirjas on täiendavalt viidatud liiklusõnnetuste sagenemisele ja vajadusele suurendada
ohutust, ei ole esitatud piisavat analüüsi selle kohta, miks kehtivad regulatsioonid koos 09.07.2024
jõustunud muudatustega ei ole piisavad ega hinnatud kavandatavate meetmete mõju ettevõtjatele.
2 Vt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13 3 Liiklusseadus § 30 lg 6
3 (3)
Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud
eelnõu 840 SE.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Regina Karumaa
+372 5305 3756 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|