Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus

1 (7)

18.03.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1 alusel.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA

või amet) põhimäärust selliselt, et see toetaks:

 inimkeskset ja kvaliteetset juhtimist;

 teenuste terviklikku ja järjepidevat arendamist;

 selget vastutust valdkondade eest ja eesmärkide saavutamise eest;

 organisatsiooni paindlikkust ja koostööpõhist toimimist.

Uue põhimäärusega viiakse ameti juhtimiskorraldus kooskõlla muutunud töömahu ja

ülesannete keerukusega ning juurutatava teenuste arendamise viisiga. Kehtiv põhimäärus ei

toeta piisavalt inimeste juhtimise ja sisulise valdkonnajuhtimise eristamist ning selget teenuste

tervikliku arendamise ja toimimise eest vastutuse määramist.

Eelnõu kohaselt luuakse selge ja tänapäevane juhtimismudel, kus:

 üksuse igapäevaülesannete ja inimeste juhtimine, toetamine ning arendamine on

eristatud strateegilisest juhtimisest;

 ameti tegevus on korraldatud teenusepõhiselt;

 juhtimisvastutus ja otsustusõigus on selged ning läbipaistvad;

 struktuur on piisavalt paindlik, et reageerida muutuvatele ülesannetele ja prioriteetidele.

Kehtiva põhimääruse rakendamise praktika on näidanud, et senine osakonnapõhine struktuur ei

toeta piisavalt inimeste juhtimist ega võimalda juhtida ja arendada teenuseid tervikuna. Senine

osakonnapõhine korraldus on praktikas hajutanud vastutust ja raskendanud terviklike otsuste

tegemist, kuna teenused jagunevad mitme struktuuriüksuse vahel. Eelnõuga kavandatud

lahendus tugineb teenusepõhisele juhtimisele, kus teenust vaadeldakse kui tervikut ning selle

kvaliteedi, toimepidevuse ja arendamise eest nähakse ette selge vastutus. Tegemist on asutuse

sisemist juhtimiskorraldust puudutava muudatusega, millega ei kaasne olulisi õiguslikke ega

väliseid mõjusid.

Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada selgust vastutuse suhtes, parandada

juhtimisotsuste läbipaistvust ning suurendada teenuste kvaliteedi ja arendustegevuse

süsteemsust. Teenusepõhine juhtimine võimaldab kindlaks määrata iga teenuse sisulise

eesmärgi, sihtrühma, oodatava tulemuse ja mõõdikud, luues eeldused tõenduspõhiseks

juhtimiseks ning ressursside sihipärasemaks kasutamiseks. Teenusepõhine juhtimine vähendab

dubleerimist, lihtsustab tööprotsesse ning aitab luua paindlikuma ja kohanemisvõimelisema

struktuuri, mis reageerib kiiremini muutuvatele vajadustele.

2 (7)

Eelnõukohase määruse rakendamine ei too kaasa ametikohtade ega juhtimistasandite arvu

muutust. Kavandatavad muudatused viiakse ellu olemasolevate ressursside piires, arvestades

TTJA eelarve võimalusi. Halduskoormus ei suurene.

Eelnõu struktuuri ja stiili kujundamisel on võetud osaliselt eeskujuks Maa- ja Ruumiameti ning

Transpordiameti kehtivad põhimäärused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud TTJA õigusosakonna juhataja Martti Kangur

([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna õigusnõunik Regina Karumaa

([email protected]). Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 7. detsembri

2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ 21. juulil

2025. a jõustunud redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 14.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Eelnõu koosneb viiest peatükist, mis sätestavad:

 ameti staatuse;

 ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded;

 juhtimiskorralduse;

 ameti struktuuri ja valdkondade põhiülesanded;

 rakendussätted.

Struktuuriüksuste detailne ülesehitus (nt bürood) jäetakse põhimääruse reguleerimisalast välja

ning kehtestatakse peadirektori käskkirjaga, et tagada organisatsiooniline paindlikkus.

2.2. Juhtimismudeli muutus

Eelnõuga nähakse ette kolm peadirektori asetäitjat, kes vastutavad ameti tegevusvaldkondade

strateegilise juhtimise ja eesmärkide saavutamise eest. Peadirektori asetäitjate roll on suunatud

sisulisele juhtimisele, poliitikate ja valdkonna arendamisele ning valdkonnaülese koostöö

tagamisele. Igapäevased tööülesanded, nagu inimeste vahetu juhtimine, toetamine ja

arendamine, samuti töö kvaliteedi tagamine ning sisendi andmine juhtimisotsustesse,

koonduvad büroojuhtide tasandile, mis ei ole põhimääruses reguleeritud. Selline rollide

eristamine võimaldab juhtidel keskenduda oma põhivastutusele ning parandab juhtimise

kvaliteeti.

3 (7)

2.3. Teenusepõhine juhtimine

Eelnõu rõhutab teenusepõhist lähenemist TTJA põhiülesannete täitmisel. Teenusepõhine

juhtimine tähendab, et teenuseid kavandatakse, hinnatakse ja arendatakse tervikuna, lähtudes

eelkõige kliendi vajadustest, teenuse kvaliteedist ja toimepidevusest. Varasem praktika, kus

teenused olid jaotatud struktuuriüksuste vahel ilma selge struktuuriülese vastutuseta, ei

toetanud piisavalt teenuste ühtlast arengut ega probleemide ennetamist. Uus lähenemine toetab

tõhusat koostööd, kus peadirektori asetäitjad pakuvad strateegilist suunda ja valdkonnaülest

koordineerimist, teenusejuhid vastutavad teenuste arenduse ja toimimise eest ning büroojuhid

panustavad inimeste juhtimise, ressursside planeerimise ja töö kvaliteedi tagamise kaudu oma

vastutusalas. See loob eeldused teenuste süsteemsemaks ja kliendikesksemaks osutamiseks

ning tagab ameti strateegiliste eesmärkide saavutamise.

2.4. Võrdlus senise regulatsiooniga

Võrreldes kehtiva põhimäärusega:

 täpsustub juhtimiskorraldus ja vastutusahel;

 lisandub selge valdkonnajuhtimise tase;

 teenuseid käsitletakse terviklike protsessidena, mitte üksnes struktuuriüksuste

ülesannetena;

 struktuur muutub paindlikumaks ning võimaldab kiiremini kohaneda muutuvate

vajadustega;

 väheneb vastutuse killustatus ja dubleerimine juhtide tasemel;

 juhtimismudel lähtub selgelt teenusepõhisest lähenemisest;

 TTJA põhiülesanded ega pädevused ei muutu.

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 13 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse ameti staatus ja ingliskeelne nimetus. TTJA on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ning esindab oma

ülesannete täitmisel riiki. Lisatakse ameti inglisekeelne nimetus, et tagada ühtne ja ametlik

kasutus rahvusvahelises suhtluses, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste koostööpartneritega

asjaajamises ning välissuhtluses. Muid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva põhimäärusega ei

tehta, säte kajastab asutuse staatuse põhimõtteid.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse ameti asukoht Tallinnas ning võimalus määrata struktuuriüksuste ja

teenistuskohtade asukohad peadirektori käskkirjaga. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on

eesmärk hoida sõnastus selge ja praktiline, arvestades, et töökorraldus võib hõlmata eri

teenistuskohti.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse ameti tegevusvaldkonnad. Eelnõu määrab kindlaks TTJA

tegevusvaldkonnad selliselt, et need toetaksid valdkonnajuhtimist ja teenusepõhist lähenemist.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega on muudatuse keskmes valdkondade selgem sidumine

juhtimisvastutusega (peadirektori asetäitjad). Vajaduse korral täpsustatakse valdkondade

nimetusi ja piire, et säiliks õigusselgus ning kõik TTJA seadusest tulenevad tegevusvaldkonnad

ja osutatavad teenused oleksid kaetud.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse ameti põhiülesanded. Eelnõu koondab ja üldistab TTJA

põhiülesanded (nt järelevalve, teenuste korraldamine ja arendamine, andmekogud, teavitamine,

4 (7)

koostöö). Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei muuda eelnõu TTJA pädevust, kuid rõhutab

teenuste arendamist ja nende osutamise korraldamist ning loob aluse teenuste juhtimiseks.

Lõikes 2 sätestatakse TTJA roll Euroopa Liidu õiguse tähenduses (ohutusasutus, pädev asutus,

riiklik sertifitseerimisasutus ja reguleeriv asutus, meediaregulaator, digiteenuste koordinaator).

Sisulisi muudatusi ei tehta, sätte eesmärk on tagada õigusselgus ja järjepidevus võrreldes

kehtiva põhimäärusega.

Eelnõu § 5 sätestab ameti juhtimiskorralduse. Ametit juhib peadirektor. Eelnõu loogika on

võrreldes kehtiva põhimäärusega suunatud juhtimisvastutuse selgemale kirjeldamisele

(strateegiline juhtimine vs. igapäevane töökorraldus).

Eelnõu §-s 6 sätestatakse peadirektori pädevus. Peadirektori põhiroll on vastutada ameti

strateegilise juhtimise, sisemise töökorralduse ning organisatsiooni toimimise eest. Kehtiva

põhimäärusega võrreldes on oluline rõhuasetus sellel, et peadirektor kujundab ja kinnitab

sisemised korrad ning struktuuri (sh sisemised üksused), kuid teenusepõhine töökorraldus ja

inimeste juhtimise mudel võetakse kasutusele eelkõige sisemiste juhtimisotsuste (käskkirjad,

juhendid, ametijuhendid) kaudu.

Eelnõu § 7 kohaselt sõnastatakse ümber ning sätestatakse täpsemini peadirektori asetäitja

pädevus ja ülesanded. Peadirektori asetäitja ametikohad on olemas ka kehtivas põhimääruses.

Kõige olulisem sisuline muutus võrreldes kehtiva põhimäärusega on peadirektori asetäitjate (nn

valdkonnajuhtide) rolli ja vastutuse sätestamine. Peadirektori asetäitja on oma valdkonna juht,

kes:

 seab valdkonna eesmärgid ja vastutab nende saavutamise eest;

 juhib valdkonna teenuseid, tagades nende eesmärgipärasuse, kliendikesksuse ja

kooskõla õigusaktidega;

 suunab valdkonna teenuste arendamist ja toimepidevust (sh kriisivalmidus);

 korraldab valdkonna õigusloome ja poliitikakujundamisega seotud tegevusi;

 koordineerib valdkonnaülest koostööd, riskijuhtimist ja kriisivalmidust;

 esindab ametit oma pädevuse piires.

Muudatuse eesmärk on võrreldes kehtiva põhimäärusega selgelt eristada valdkonna sisuline ja

strateegiline juhtimine (peadirektori asetäitja roll) ning igapäevatöö ja inimeste vahetu

juhtimine, mida tehakse sisemise töökorralduse tasandil.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse ameti struktuuriüksused ja nende moodustamise üldpõhimõtted.

Ameti struktuuriüksused on valdkonnad. Osakonnad, bürood või muud struktuuriüksused

võivad kuuluda nii valdkondade koosseisu kui ka ameti koosseisu – viimasel juhul on need

peadirektori otsealluvuses, kes määrab asjaomases struktuuriüksuse põhimääruses nii

struktuuriüksuse nimetuse kui ka selle ülesanded. Erinevalt kehtivast põhimäärusest ei

fikseerita üksusi ministri määruses, tagamaks teenusepõhine ja paindlik ressursside kasutus

ning vältimaks korduvaid määruse muudatusi sisemiste ümberkorralduste puhul.

Eelnõu §-des 9–11 sätestatakse valdkondade põhiülesanded ameti osutatavate teenuste kaudu.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega on muudatuste fookuses:

 valdkondlike ülesannete sidumine teenuste tervikjuhtimisega;

 sarnaste töölõikude ja teenuste koondamine ühtseks tervikuks;

 sarnaste teenuste arengusuundade ja eesmärkide ühtlustamine ning elluviimine;

 selgemini määratud vastutus teenuste toimimise ja kvaliteedi eest.

5 (7)

Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei käsitleta ettevõtluskeskkonda eraldi valdkonnana, vaid

ettevõtlusega seotud ülesanded (sh ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise kontroll,

välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine ning sellega seotud järelevalve) on jaotatud

sisuliselt seotud valdkondade vahel. Selline lahendus on teadlik ning tuleneb teenusepõhisele

lähenemisele ülemineku loogikast. Ettevõtluskeskkonna ülesanded ei moodusta TTJA-s

iseseisvat tervikut, vaid on sisuliselt seotud teiste valdkondade teenustega. Näiteks digiteenuste

regulatsioon on pigem seotud infoühiskonna regulatiivse raamistikuga, samas kui ettevõtjate

hoolsuskohustuse täitmise järelevalve on seotud peamiselt tarbijaõiguste valdkonnaga, kuid

osaliselt ka side ja infoühiskonna ning ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkonnaga. Nende

käsitlemine eraldi valdkonnana looks juhtimistasandi, millel puuduks iseseisev teenuste portfell

ning mille ülesanded dubleeriksid sisuliselt teiste valdkondade vastutust. Teenusepõhise

juhtimise põhimõttest lähtudes on valdkonnad kujundatud teenuste ja regulatiivsete tervikute

järgi, mitte ajaloolise struktuurijaotuse alusel. See võimaldab:

 käsitleda ettevõtluskeskkonnaga seotud teenuseid koos nende sisuliselt seotud

järelevalve ja loamenetluse teenustega;

 vältida killustumist ning dubleerivat strateegilist juhtimist;

 tagada selge vastutus teenuste kvaliteedi, toimepidevuse ja arendamise eest.

Selline lahendus ei vähenda ettevõtluskeskkonna olulisust ega muuda TTJA seadusest

tulenevaid pädevusi, vaid korrastab juhtimistasandit ning loob selgema vastutuse eesmärkide

saavutamise eest. Kõiki ettevõtluskeskkonnaga seotud põhiülesandeid on eelnõus sisuliselt

käsitletud asjaomaste valdkondade põhiülesannete kirjeldustes. Valdkondade ülesannete

loetelu on sõnastatud selliselt, et see hõlmaks kõiki TTJA pädevusi, sealhulgas

ettevõtluskeskkonnaga seotud põhiülesandeid, kuid jätaks sisemisele töökorraldusele vajaliku

paindlikkuse.

Eelnõu §-des 12–13 nähakse ette rakendussätted ja määruse jõustumine. Seni kehtinud

põhimäärus tunnistatakse muudatuse olemusest ja mahust lähtudes kehtetuks ning sätestatakse

uue määruse jõustumine 06.04.2026, arvestades vajaminevat aega organisatsiooniliste

muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

2.5. Seoses teenusepõhisele lähenemisele üleminekuga on struktuurivalik ja juhtimisrollide

kirjeldus suunatud eelkõige järgmiste kitsaskohtade lahendamisele:

 seniste suurte osakondade puhul ei ole jätkunud juhtidel piisavalt aega töötajate

toetamiseks ja arendamiseks;

 rollid ja vastutus ei ole olnud üksuste struktuuride erinevuse tõttu üheselt võrreldavad;

 teenuste arendamine ja kvaliteedi järjepidev jälgimine ei ole olnud selge vastutuse all;

 ressursside paindlik ümberprioriseerimine on olnud pigem keeruline;

 tööprotsesside dubleerimine eri üksustes on põhjustanud ebaühtlase teenusekvaliteedi.

Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik teenusepõhise mudeli rakendamiseks ameti

sisemiste juhtimisotsustega. See võimaldab määrata teenusejuhtide vastutuse ja

teenuseportfellide sisu ning kehtestada büroojuhtide juhitavate üksuste täpsema töökorralduse,

vältides vajadust põhimäärust sageli muuta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega, sest liikmesriikide riigiasutuste ülesehitus

ja nende tegevuse korraldamine on liikmesriigi ainupädevuses. Eelnõu § 4 lõikes 2 on toodud

TTJA rollid vastavalt Euroopa Liidu õigusele.

6 (7)

4. Määruse mõjud

4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Otsene mõju elanikkonna sotsiaalsele olukorrale või demograafilistele protsessidele puudub.

Kaudne sotsiaalne mõju võib avalduda:

 tarbijate õiguste tõhusamas kaitses;

 paremini korraldatud järelevalves, mis suurendab inimeste turvatunnet;

 teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemises, mis suurendab usaldust riigi

institutsioonide vastu;

 sihtrühmade vajaduste paremas arvestamises, mis saavutatakse kasutajate ja

sidusrühmade varajase kaasamisega teenuste arendamise protsessi.

TTJA töötajate jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna juhtimisvastutuse selgem eristamine

inimeste ja sisulise valdkonnajuhtimise vahel loob paremad eeldused töötajate toetamiseks,

töökoormuse tasakaalustamiseks ja arenguvõimaluste pakkumiseks. Ametikohtade arv ametis

ei muutu.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Eelnõuga ei muudeta TTJA seadusest tulenevaid julgeolekualaseid ülesandeid. Juhtimismudeli

selgem eristamine ning teenuste toimepidevuse rõhutamine toetab kaudselt riigi julgeolekut,

kuna:

 paraneb võime tagada elutähtsate teenuste toimepidevus;

 riskijuhtimine ja kriisivalmidus on valdkonnajuhtide tasandil selgema vastutuse all;

 otsustusprotsessid muutuvad kiiremaks ja selgemaks.

Välissuhetele eelnõu otsest mõju ei avalda. TTJA roll rahvusvahelistes võrgustikes ja Euroopa

Liidu koostöös säilib muutumatuna.

4.3. Mõju majandusele.

TTJA töökorralduslikel muudatustel puudub otsene mõju majandusele. Eelnõu ei muuda

ettevõtjatele kehtivaid nõudeid, loamenetluse korda ega riikliku järelevalve ulatust, mistõttu ei

muutu ettevõtjate kulud ega halduskoormus. Kaudne positiivne mõju majandusele avaldub

järgmiste tegurite kaudu:

 teenuste arendamine tervikuna võimaldab tõhustada menetlusi ning parandada teenuse-

ja teeninduskvaliteeti;

 selgem vastutus ja prioriteetide seadmine võib vähendada menetluste venimist;

 paranenud juhtimisvõime toob kaasa efektiivsema ülesannete täitmise ja järelevalve

ning regulatsiooni kvaliteedi paranemine suurendab eeldatavasti õiguskindlust ning

vähendab halduskoormust.

Muudatused viiakse ellu olemasolevate eelarvevahendite piires ja need ei too kaasa lisakulu

riigieelarvele.

4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju puudub.

4.5. Mõju regionaalarengule.

Mõju puudub.

4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Otsene mõju puudub, sest muudatus puudutab eelkõige ameti sisekorraldust ega muuda TTJA

pädevusi, samuti teiste asutuste struktuuri. Eelnõu ei mõjuta kohalike omavalitsuste ülesandeid

ega nende rahastamist.

7 (7)

4.7. Muud otsesed või kaudsed mõjud.

Määruse muudatusega parandatakse TTJA ametisisest töökorraldust ja juhtimist, selle kaudu

ka avalike teenuste osutamist. Eelnõu võib avaldada järgmisi kaudseid mõjusid:

 organisatsioonikultuuri muutus tihedama koostöö ja teenusekeskse mõtteviisi suunas;

 parem prioriteetide seadmine ja ressursside paindlikum kasutamine;

 juhtimiskvaliteedi paranemine ning läbipaistvam vastutus.

Võimaliku riskina nähakse muudatustega kaasnevat kohanemisperioodi (nt rollide selginemine,

töökorralduse muutus). Risk maandatakse muudatuste teadliku juhtimisega, sh töötajate

õigeaegse teavitamise, kaasamise ja järkjärgulise rakendamisega. Kokkuvõttes on eelnõu mõju

valdavalt organisatsioonisisene, olles suunatud juhtimise tõhustamisele ja rolliselguse

suurendamisele. Välistele osapooltele on mõju kaudne ja positiivne. Ametikohtade arv ametis

ei muutu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks vajalikud muudatused ameti haldusaktides ja muud ümberkorraldused

ameti tegevuses, sealhulgas muudatused ameti teenistuskohtades ning sellega kaasnevad

personalitoimingud, tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Määruse rakendamiseks

kehtestab TTJA peadirektor käskkirjaga struktuuriüksuste põhimääruse. Määruse

kehtestamisega kaasneb vajadus muuta ametnike või töötajate ametijuhendeid või töölepinguid

ennekõike põhiülesannete muutmise ja tööülesannete täpsustamise või muutmise tõttu.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otsest lisakulu, võimalikud kaasnevad kulud

kaetakse TTJA eelarvest. Tulude muutust ei prognoosita.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 06.04.2026, arvestades piisavat aega organisatsiooniliste muudatuste

ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Käesolev eelnõu reguleerib üksnes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse sisemist töökorraldust. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

13.01.2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikest 1 ei tule enne ministri

määruse andmist seda teiste ministeeriumite ega Riigikantseleiga kooskõlastada, kui neile ei

ole eelnõus ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala või

ülesandeid.

MÄÄRUS

30.03.2026 nr 10

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Ameti staatus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet) on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimetus on Consumer Protection and Technical Regulatory Authority.

§ 2. Ameti asukoht

Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse

põhimääruses.

2. peatükk

Ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

§ 3. Ameti tegevusvaldkonnad

Amet täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid järgmistes tegevusvaldkondades (edaspidi

valdkond):

1) ehitus, tööstus ja raudtee;

2) side ja infoühiskond;

3) tarbijaõigused.

2

§ 4. Ameti põhiülesanded ja Euroopa Liidu õigusest tulenevad funktsioonid

(1) Ameti põhiülesanded on ameti valdkondade kohaselt:

1) osalemine poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises ning rakendamises;

2) riikliku reguleeriva asutuse rolli täitmine asjaomase valdkonna õigusaktidega antud pädevuse

piires;

3) riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning haldussunni rakendamine ja väärteomenetluste

läbiviimine;

4) avalike teenuste arendamine ja nende osutamise korraldamine;

5) õigusaktide rakendamise korraldamine ja juhendite andmine;

6) andmekogude ja registrite pidamine ning arendamine;

7) teavitus- ja ennetustegevuse korraldamine;

8) riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine;

9) ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise kontroll;

10) avalike huvide kaitseks tsiviilkohtumenetluses osalemine.

(2) Lisaks lõikele 1 täidab amet muid õigusaktides sätestatud ülesandeid ja järgmisi Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevaid funktsioone:

1) ohutusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta

(ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149) tähenduses;

2) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutav

pädev asutus ja kontaktasutus;

3) riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69) artikli 58

lõike 1 tähenduses;

4) riigi reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214),

tähenduses;

5) meediaregulaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia

teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise

kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92) ja määrusega (EL) 2024/1083 (ELT L, 17.04.2024), tähenduses;

6) digiteenuste koordinaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis

käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste

määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102), artikli 49 lõike 2 tähenduses.

3. peatükk

Juhtimise korraldus

§ 5. Ameti juht

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi

kantsleri ettepanekul.

§ 6. Peadirektor

Peadirektor:

1) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;

2) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;

3

3) sõlmib lepinguid ja annab volitusi lepingute sõlmimiseks;

4) annab käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;

5) moodustab töörühmi ning määrab nende ülesanded ja koosseisu;

6) korraldab personali- ja finantsjuhtimist, õigus- ja digiteenuseid, haldus- ning

kommunikatsioonitegevust;

7) täidab muid ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

§ 7. Peadirektori asetäitja

(1) Ameti koosseisus on kolm peadirektori asetäitja ametikohta.

(2) Peadirektori asetäitja allub peadirektorile ja juhib ameti valdkonda.

(3) Peadirektori asetäitja vastutab oma valdkonna strateegilise arendamise ja eesmärkide

saavutamise eest.

(4) Peadirektori asetäitja:

1) seab valdkonna eesmärgid ja tagab nende saavutamise;

2) suunab valdkonna teenuste arendamist ja toimepidevuse tagamist;

3) korraldab valdkonna õigusloome ja poliitikakujundamisega seotud tegevusi;

4) tagab valdkonnaülese infovahetuse ja koostöö ning osaleb asutuseüleses planeerimises asutuse

eesmärkide saavutamiseks;

5) koordineerib valdkonnaülest koostööd, riskijuhtimist ja kriisivalmidust;

6) esindab ametit oma pädevuse piires.

(5) Peadirektori asetäitja avaliku võimu volitused ja muud teenistusülesanded määrab peadirektor

ametijuhendis.

4. peatükk

Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

§ 8. Struktuuriüksused

(1) Ameti struktuuriüksused on valdkonnad. Ameti või valdkonna koosseisu võib kuuluda ka

osakond, büroo või muu struktuuriüksus, mille nimetuse ja ülesanded määrab peadirektor

struktuuriüksuse põhimääruses.

(2) Ameti struktuuri võib kuuluda ametnik või töötaja, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus

ning kes allub vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale.

(3) Ameti struktuuriüksuse ning peadirektorile või peadirektori asetäitjale otse alluvate ametnike

ja töötajate ülesanded ja juhtimiskorralduse määrab peadirektor.

§ 9. Ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkond

Põhiülesanded ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkonnas on:

1) ehitiste, seadmete ja paigaldiste järelevalve;

2) ehitusõiguse andmine;

3) hoonestuslubade menetlus;

4) raudteetaristu toimimise tagamine;

5) raudteeveeremi ja -veo ohutuse tagamine;

4

6) välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni hindamine ja tõendamine;

7) lõhkematerjalide ning laske- ja lahingumoona loamenetlus ja järelevalve;

8) kaevandamise järelevalve;

9) ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loamenetlus ning kemikaalide käitlemisnõuete

järelevalve;

10) pürotehnika käitlemise loamenetlus ja järelevalve.

§ 10. Side ja infoühiskonna valdkond

Põhiülesanded side ja infoühiskonna valdkonnas on:

1) elektroonilise side võrkude ja teenuste nõuete täitmise ning raadiosageduste järelevalve;

2) sideturu reguleerimine;

3) elektroonilise side võrkude rajamise korraldamine riigi toega;

4) raadiosagedus- ja numeratsiooniressursside haldamine, loamenetlus ning järelevalve;

5) riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse rolli täitmine;

6) välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine ja sellega seotud järelevalve;

7) teenustega seotud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise järelevalve;

8) meediateenuste loamenetlus ja järelevalve;

9) vahendusteenuste järelevalve ja digiteenuste koordinaatori ülesannete täitmine;

10) infoühiskonna teenuste järelevalve;

11) veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse järelevalve;

12) platvormipakkuja autoriõiguste kaitsmise kohustuse täitmise järelevalve;

13) infoühiskonna ja side toimepidevuse olukorrast teadlikkuse tagamine.

§ 11. Tarbijaõiguste valdkond

Põhiülesanded tarbijaõiguste valdkonnas on:

1) tarbijaõiguste rikkumiste ennetamine ja tarbijaõiguste järelevalve;

2) toodete, seadmete ja vabaajateenuste ohutuse ning nõuetekohasuse järelevalve;

3) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitamise korraldamine;

4) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete täitmine;

5) toodete kontaktpunkti ülesannete täitmine;

6) hindamisasutuse õiguste andmine;

7) legaalmetroloogia valdkonna ülesannete täitmine;

8) Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste lahendamise

süsteemi töö korraldamine;

9) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse ülesannete täitmine;

10) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti

ülesannete täitmine;

11) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi koordineerimine;

12) isikustamata andmete vaba liikumise kontaktpunkti ülesannete täitmine;

13) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbija huve kaitsvate õigusaktide rakendamise eest vastutavaks

määratud pädeva asutuse ja kontaktasutuse ülesannete täitmine.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ (RT I, 18.07.2025, 14) tunnistatakse kehtetuks.

5

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 6. aprillil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler