Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine

EELNÕU 23.09.2022

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 04.11.2022 nr 1.2-2/146-1

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium edastab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ määruse lisa muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa:

1. Eelnõu 2. Määruse lisa 3. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tallinna Tehnikaülikool Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit

2 Eesti Masinatööstuse Liit Eesti Plastitööstuse Liit Tööinspektsioon Terviseamet MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Keskkonnauuringute Keskus VKG OIL AS Ökosil AS Dana Kadanik 7153461 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID

Aine

(CAS-number)

Piirnorm 8 tundi Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

Akrüülamiid (propeenamiid)

(79-06-1)

0,03 – 0,1 – A, C

Akrüülhape (prop-2-eenhape)

(79-10-7)

29 10 59** 20**

Aldriin

(309-00-2)

0,25 – – –

Allüülalkohol

(2-propeen-1-ool)

(107-18-6)

4,8 2 12,1 5 A

Allüülamiin

(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)

(107-11-9)

5 2 14 6 A

Allüülkloriid

(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)

(107-05-1)

3 1 9 3 A

Alumiinium, metalliline ja oksiidid

kogu tolm

peentolm

(7429-90-5, 1344-28-1)

10

4

–

–

–

–

–

–

1

Alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –

Aminoetaan (etüülamiin)

(75-04-7)

9,4 5 – – A

2-aminoetanool

(141-43-5)

2,5 1 7,6 3 A

Aminometaan (metüülamiin)

(74-89-5)

13 10 25 20 A

2-aminopropaan (isopropüülamiin)

(75-31-0)

12 5 25 10

4-aminotolueen

(106-49-0)

4,46 1 8,92 2 A

Aminotsükloheksaan

(tsükloheksüülamiin)

(108-91-8)

20 5 40 10

2

Amitrool

(61-82-5)

0,2 – – –

Ammoniaak

(7664-41-7)

14 20 36 50

Amüülatsetaat (pentüületanaat,

pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik

isomeerid

270 50 540 100

Aniliin (aminobenseen, fenüülamiin)

(62-53-3)

4 1 8 2 A

Antimon ja oksiidid (arvutatud

antimonile)

(7440-36-0)

0,5 – – –

Antimonhüdriid

(7803-52-3)

0,3 0,05 – –

Arseenhape ja selle soolad ning

anorgaanilised arseeniühendid

0,01

Vasesula-

tussektoris Kehtiv alates

11.07.2023

C, 31

Vasesulatus-

sektoris Kehtiv alates

11.07.2023

Arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a

arseenhüdriid (arvutatud arseenile)

(7440-38-2)

0,03 – – – C, 3, 4

Arseenhüdriid

(7784-42-1)

0,05 0,02 – –

Asbest

1) kroküdoliit (12001-28-4);

2) amosiit (12172-73-5);

3) antofülliit (77536-67-5);

4) aktinoliit (77536-66-4);

5) tremoliit (77536-68-6);

6) krüsotiil (12001-29-5).

– 0,1 kiudu/cm3 – – C

Asfalt (aurud)

(8052-42-4)

5 – – –

Aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape,

1,2-karboksüfenüül-etanaat)

(50-78-2)

5 – – –

Atseetamiid (etaanamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

Atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid)

(75-05-8)

70 40 – – A

o-atsetüülsalitsüülhape

(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)

(50-78-2)

5 – – –

3

Baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud

baariumile)

0,5 – – –

Benseen

(71-43-2)

1,5 0,5 9 3 A, C

1,3-benseendiool (resortsinool,

m-dihüdroksübenseen, resortsiin)

(108-46-3)

45 10 – – A

1,4-benseendiool (hüdrokinoon)

(123-31-9)

0,5 – 1,5 – S, 5

Benseentiool (fenüülmerkaptaan,

tiofenool)

(108-98-5)

2 0,5 – –

Bensiin (mootorikütus) – – – – 20

Bensiin, tööstuslik 22

– heksaani-tüüpi 180 50 250 75

– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23

– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300

Benso[a]püreen (3,4-bensopüreen)

(50-32-8)

0,002 – 0,02 – A, C, R

Bensoüülperoksiid

(94-36-0)

5 – – –

Bensüülbutüülftalaat

(85-68-7)

3 – 5 –

Bensüülkloriid (fenüülklorometaan)

(100-44-7)

5 1 11 2 C

Berüllium ja berülliumi anorgaanilised

ühendid

0,0002

Kehtiv alates

11.07.2026

0,0006

Kehtiv kuni

10.07.2026

– – – C, S, 6, 31

Bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)

(92-52-4)

1,3 0,2 2,5 0,4

Bisfenool A;

(4,4-isopropülideendifenool)

(80-05-7)

2 – – –

1

Booraks

(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

Boortribromiid

(10294-33-4)

10 1 – –

Boortrifluoriid

(7637-07-2)

3 1 – –

4

Bromoetaan

(74-96-4)

890 250 – –

Bromoetüleen

(593–60-2)

4,4

1

– – C

Bromoform (tribromometaan)

(75-25-2)

5 0,5 – –

Bromoklorometaan

(74-97-5)

1050 200 – –

2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan

(151-67-7)

40 5 80 10

Bromometaan (metüülbromiid)

(74-83-9)

19 5 40 10 A

Bromotrifluorometaan

(75-63-8)

6100 1000 – –

Broom

(7726-95-6)

0,7 0,1 – –

n-butaan

(106-97-8)

1500 800 – –

Butanoolid (butüülalkoholid),

v.a n-butanool

(78-92-2, 75-65-0)

150 50 250 75 A

n-butanool

(n-butüülalkohol)

(71-36-3)

45 15 90* 30* A

2-butanoon

(78-93-3)

600 200 900 300

2-butanoonperoksiid (metüületüülketoon-

peroksiid)

(1338-23-4)

– – 1,5* 0,2*

2-butoksüetanool

(o-butüületüleenglükool,

etüleenglükoolmono-butüüleeter,

butüültsellosolv)

(111-76-2)

98 20 246 50 A, S

2-butoksüetüülatsetaat

(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,

etüleen-glükoolmono-butüüleeteratsetaat)

(112-07-02)

133 20 333 50 A, S

Butüülakrülaat (butüülpropenaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

Butüülamiin (1-aminobutaan)

(109-73-3)

– – 15* 5* A

Butüülatsetaat (butüületanaat),

kõik isomeerid

500 100 700 150

n-butüülatsetaat

(123-86-4)

241 50 723 150

5

n-butüülglütsidüüleeter

(2426-08-06)

50 10 80 15 S

n-butüülmetakrülaat

(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-

propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

Butüülpropenaat (butüülakrülaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat,

n-butüül-2-metüül-propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

But-2-üün-1,4-diool (butüündiool)

(110-65-6)

0,5 - - -

CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro-

1,1,2-trikloroetaan)

(76-13-1)

4000 500 6000 750

CFC12

(freoon 12, difluorodiklorometaan)

(75-71-8)

2500 500 4000 750

CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan)

(75-45-6)

3600 1000 – –

Dekaanid jt kõrgemad alifaatsed

süsivesinikud

350 – 500 – 11

Diatsetoonalkohol

(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)

(123-42-2)

120 25 240 50

Diatsetüül (butaandioon)

(431-03-8)

0,07 0,02 0,36 0,163

Difenüülftalaat

(84-62-8)

3 – 5 –

Diboraan

(19287-45-7)

0,1 0,1 – –

Dibromodifluorometaan

(75-61-6)

860 100 – –

Dibutüülbenseen-dikarboksülaat

(dibutüülftalaat)

(84-74-2)

3 – 5 – R

Dietanoolamiin

(111-42-2)

5 3 30 6 A

Dietüleendiamiin (piperasiin)

(110-85-0)

0,1 – 0,3 – S

Dietüleenglükool

(2,2'-hüdroksüdietanool)

(111-46-6)

45 10 90 20 A

Dietüleentriamiin

(111-40-0)

4,5 1 10 2 A, S

6

Dietüülamiin (N-etüületaanamiin)

(109-89-7)

30 10 45 15 A

Dietüülbenseen-dikarboksülaat

(dietüülftalaat)

(84-66-2)

3 – 5 –

Dietüüleeter (etoksüetaan)

(60-29-7)

308 100 616 200

Di-(2-etüülheksüül)

ftalaat

(117-84-0)

3 – 5 – R

Difenüülamiin

(122-39-4)

10 – – –

Difenüüleeter

(101-84-8)

7 1 14 2

Difluoroklorometaan

(75-45-6)

3600 1000 – –

Difosforpentoksiid

(1314-56-3)

1 _ _ _

Difosforpentasulfiid

(1314-80-3)

1 _ _ _

Diglütsidüüleeter (DGE)

(2238-07-5)

– – 1,1* 0,2* S

Diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna

elementaarse süsiniku põhjal)

0,05

Kehtiv alates

21.02.2023

Allmaa-

kaevandus-

tes ja

tunneliehi-

tuses

Kehtiv alates

21.02.2026

– – – C

Kehtiv alates

21.02.2023

Allmaa-

kaevandustes

ja tunneli-

ehituses

Kehtiv alates

21.02.2026

Diisodetsüülftalaat

(26761-40-0)

3 – 5 –

Diisopropüülamiin

(108-18-9)

20 5 40 10 A

Diisopropüülfenüül-isotsüanaat

(28178-42-9)

0,04 0,005 0,08* 0,01* S

1,6-diisotsüanato-heksaan

(heksametüleendiiso-tsüanaat)

(822-06-0)

0,03 0,005 0,07* 0,01* S

2,4-diisotsüanatotolueen

(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

7

diisotsüanaat)

(584-84-9)

o-diklorobenseen

(1,2-diklorobenseen)

(95-50-1)

122 20 306 50 A, S

p-diklorobenseen

(1,4-diklorobenseen)

(106-46-7)

12 2 60 10 A, C

4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan (DDT)

(50-29-3)

1 – – –

1,1-dikloroetaan

(75-34-3)

412 100 – – A

1,1-dikloroeteen (vinülideenkloriid)

(75-35-4)

8 2 20 5

Diklorometaan (metüleenkloriid)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

Dilämmastikoksiid (naerugaas)

(10024-97-2)

180 100 900 500

Dimetoksümetaan (metülaal)

(109-87-5)

3100 1000 – –

Dimetüülamiin

(124-40-3)

3,8 2 9,4 5

N,N-dimetüülaniliin

(dimetüülfenüülamiin)

(121-69-7)

5 1 10 2 A

N,N-dimetüülatsetamiid

(127-19-5)

36 10 72 20 A, S, R

Dimetüülbenseen-dikarboksülaat

(dimetüülftalaat)

(131-11-3)

3 – 5 –

1,3-dimetüül-2-butüületanaat

(108-84-9)

300 50 – –

Dimetüüldisulfiid

(624-92-0)

– 1 – – 12

Dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi ja

metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

Dimetüüleeter

(115-10-6)

1920 1000 – –

Dimetüületüülamiin

(598-56-1)

6 2 15 5

Dimetüülfenüülamiin

(N,N-dimetüülaniliin)

(121-69-7)

5 1 10 2 A

Dimetüülformamiid

(68-12-2)

15 5 30 10 A, R

8

Dimetüülhüdrasiinid

(57-14-7, 540-73-8)

0,2 0,1 0,5 0,2 A, C

Dimetüülsulfiid

(75-18-3)

– 1 – – 1

Dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi ja

metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

Dimetüülsulfoksiid (DMSO)

(67-68-5)

150 50 500 150 A

Dinitrobenseeni kõik isomeerid

(25154-54-5)

1 0,15 2 0,3 A

Dinitrotolueen

(25321-14-6)

0,15 – 0,3 – A, S

1,4 dioksaan

(123-91-1)

73 20 – –

Dioktüülftalaat 3 – 5 –

Dipropüleenglükooli monometüüleeter

(2-etoksümetüületoksü)-propanool

(34590-94-8)

308 50 – – A

Disulfiram

(97-77-8)

1 – 2 – S

Divinüül

(1,3-butadieen)

(106-99-0)

1 0,5 10 5 C

Divinüülbenseen

(108-57-6)

50 10 – –

Efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2-

kloroetüüldifluoro-metüüleeter)

(13838-16-9)

80 10 150 20

Elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised

elavhõbeühendid, sealhulgas

elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid

(mõõdetud elavhõbedana)

0,02 – – – 27

Ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini

ühik/m3

3 glütsiini

ühikut/m3

S, 17

Epikloorhüdriin

(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)

(106-89-8)

1,9 0,5 4 1 A, C, S

1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid)

(75-56-9)

2,4

1

25 10 C

Etaanamiid (atseetamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

Etaanhape (äädikhape)

(64-19-7)

25 10 25 10

Etaanhappe anhüdriid

(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)

(108-24-7)

– – 20* 5*

9

Etaantiool (etüülmerkaptaan)

(75-08-1)

1 0,5 – – C

Etanaal (atseetaldehüüd)

(75-07-0)

45 25 90 50 C

Etanool (etüülalkohol)

(64-17-5)

1000 500 1900 1000

Etoksüetaan (dietüüleeter)

(60-29-7)

308 100 616 200

2-etüülheksaan-1-ool

(104-76-7)

5,4 1 – –

Etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 1,2-

diaminoetaan)

(107-15-3)

25 10 35 15 S

Etüleendibromiid

(106-93-4)

0,8

0,1

– – A, C

Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan)

(107-06-2)

4 1 20 5 A, C

Etüleendinitraat (etüleenglükooldinitraat,

nitroglükool)

(628-96-6)

0,2 0,03 0,6 0,1 A

Etüleenglükool

(1,2-etaandiool)

(107-21-1)

52 20 104 40 A, 18

2-metoksüetüülatsetaat

(110-49-6)

– 1 – – A, R

Etüleenoksiid (epoksüetaan)

(75-21-8)

1,8 1 9 5 A, C

Etüülakrülaat (etüülpropenaat)

(140-88-5)

21 5 42 10 S

Etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon,

5-metüül-3-heptanoon)

(541-85-5)

53 10 107 20

Etüülatsetaat (etüületanaat)

(141-78-6)

500 150 1100 300

Etüülbenseen

(100-41-4)

442 100 884 200 A, S

Etüülbutüülketoon (3-heptanoon)

(106-35-4)

95 20 – –

2-etoksüetanool

(110-80-5)

8 2 – – A, R

2-etoksüetüülatsetaat

(111-15-9)

11 2 – – A, R

Etüülkloriid (kloroetaan)

(75-00-3)

1300 500 1900 700

Etüülmetakrülaat

(97-63-2)

250 50 350 75 S

10

n-etüülmorfoliin

(100-74-3)

25 5 50 10 A

Etüültsüanoakrülaat

(7085-85-0)

10 2 20 4

Fenool (hüdroksübenseen)

(108-95-2)

8 2 16 4 A

p-fenüleendiamiin

(1,4-diaminobenseen)

(95-54-5)

0,1 – 0,3 – A, S

Fenüülglütsidüüleeter

(122-60-1)

60 10 90 15 S

Fenüülhüdrasiin

(100-63-0)

20 5 – –

Fenüülisotsüanaat

(103-71-9)

0,02 0,005 0,05* 0,01* S

Fenüülpropeen (propenüülbenseen)

(98-83-9)

246 50 492 100

Fluor

(7782-41-4)

1,58 1 3,16 2

Fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –

Fluorotriklorometaan

(CFC 11, freoon 11)

(75-69-4)

3000 500 4500 750

Formaldehüüd (metanaal)

(50-00-0)

0,37

Tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise

sektoris

0,62

Kehtiv kuni

10.07.2024

0,3

Tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise sektoris

0,5

Kehtiv kuni

10.07.2024

0,74 0,6 C, S

Formamiid (metaanamiid)

(75-12-7)

20 10 30 15 A, R

Fosfor (kollane, valge)

(7723-14-0)

0,1 – – –

Fosforhape, (ortofosforhape) aur

(7664-38-2)

1 – 2 –

Fosforpentakloriid

(10026-13-8)

1 – – –

Fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid)

(10025-87-3)

0,064 0,01 0,13 0,02

Fosgeen

(süsinikoksiidkloriid, karbonüüldikloriid)

0,08 0,02 0,4 0,1

11

(75-44-5)

Ftaalanhüdriid

(85-44-9)

2 – – – S

Ftalaadid 3 – 5 –

Furfuraal

(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)

(98-01-1)

8 2 20 5 A

Furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool)

(98-00-0)

20 5 40 10 A

Glutaaraldehüüd (pentaandiaal)

(111-30-8)

– – 0,8* 0,2* S

Glütseriin

(glütserool, 1,2,3-propaantriool)

(56-81-5)

10 – – –

Glütserooltrinitraat

(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-

trinitraat)

(55-63-0)

0,095 0,01 0,19 0,02 A

Gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –

Heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300

n-heksaan

(110-54-3)

72 20 – –

Heksakloraanid

(heksaklorotsüklo-heksaanid)

0,5 – – –

Heksakloro-1,3-butadieen

(perklorobutadieen)

(87-68-3)

0,25 0,02 – –

Heksakloroetaan (perkloroetaan)

(67-72-1)

10 1 – –

Heksametüleen-diisotsüanaat

(1,6-diisotsüanato-heksaan)

(822-06-0)

0,03 0,005 0,07* 0,01* S

Heksametüleen-tetraamiin

(100-97-0)

3 – 5 – S

2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon)

(591-78-6)

4 1 8 2 A

n-heptaan

(142-82-5)

2085 500 – –

Hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud

hõbedale)

0,01 – – –

Hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud hõbedale)

(7440-22-4)

0,1 – – –

Hüdrasiin

(302-01-2)

0,013

0,01

0,4 0,3 A, C, S

12

2-hüdroksüetüülakrülaat

(818-61-1)

5 1 10 2 A, S

4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan

(diatsetoonalkohol)

(123-42-2)

120 25 240 50

Indeen

(95-13-6)

45 10 – –

Isobutaan (2-metüülpropaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

Isobutanool (isobutüülalkohol)

(78-83-1)

150 50 – –

Isobutüülatsetaat

(110-19-0)

241 50 723 150

Isobutüülmetakrülaat

(97-86-9)

300 50 450 75 S

Isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro-

etüüldifluorometüüleeter)

(26675-46-7)

80 10 150 20

Isoforoon

(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)

(78-59-1)

– – 30* 5*

Isoforoondiisotsüanaat

(4098-71-9)

0,05 0,005 0,09* 0,01* S

Isolatsioonikiud (sünteetilised

anorgaanilised)

1 kiud/cm3 – –

Isopentaan (2-metüülbutaan)

(78-78-4 )

3000 1000 _ _

Isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-

metüül-1-butanool)

(123-51-3)

18 5 37 10

Isopentüülatsetaat

(3-metüülbutüületanaat)

(123-92-2)

270 50 540 100

Isopropanool

(isopropüülalkohol, 2-propanool)

(67-63-0)

350 150 600 250

2-fenüülpropaan (kumeen)

(98-82-8)

50 10 250 50 A

Isopropüülnitraat

(1712-64-7)

45 10 70 15

Isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S

Jodoform

(75-47-8)

10 0,6 – –

Jood

(7553-56-2)

– – 1* 0,1*

13

Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid 0,001

Kehtiv alates

11.07.2027

0,004

Kehtiv kuni

10.07.2027

–

–

C, 31

Kaaliumhüdroksiid

(1310-58-3)

2 – – –

Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina)

(151-50-8)

1 – 5 - A

Kaltsiumdihüdroksiid

(1305-62-0)

1 – 4 – 1

Kaltsiumkarbonaat

peentolm

(1317-65-3)

10

5

–

–

–

–

–

–

Kaltsiumoksiid

(1305-78-8)

1 – 4 – 1

Kaltsiumsilikaat

(1344-95-2)

10 – – –

Kaprolaktaam

(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)

(105-60-2)

5 – 40 –

1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, o-

atsetüülsalitsüülhape)

(50-78-2)

5 – – –

Karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid)

(353-50-4)

5 2 – –

Kaptaan

(133-06-2)

5 – – –

Kaptafool

(2425-06-1)

0,1 – – –

3-kareen (vt terpeenid)

(13466-78-9)

150 25 300 50 S, 10

Katehhiin (katehhool)

(120-80-9)

20 5 40 10 A

Kinoon (p-bensokinoon, 2,5-

tsükloheksadieen-1,4-dioon)

(106-51-4)

0,4 0,1 1,3 0,3 5

Kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest ja

erioniit –

0,5 kiudu/

cm3

– – 19

Kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –

Klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19

Kloor

(7782-50-5)

– – 1,5 0,5

14

Kloordioksiid

(10049-04-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

Klorobenseen

(108-90-7)

23 5 70 15 A

2-klorobifenüül

42% Cl

(53469-21-9)

54% Cl

(11097-67-1)

1

0,5

–

–

–

–

–

–

Kloroetaanhape (kloroäädikhape)

(79-11-8)

4 1 8 2 A

Kloroetanaal

(107-20-0)

3 1 – –

2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)

(107-07-3)

– – 3,5* 1* A

Kloroeteen (vinüülkloriid)

(75-01-4)

2,5 1 13 5 A, C

Klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A

Kloroform (triklorometaan)

(67-66-3)

10 2 – – A , C

Klorokresool

(59-50-7)

3 – 6 –

Klorometaan

(74-87-3)

42 20 200 100

Kloronitrobenseenid 1 – – –

1-kloro-1-nitropropaan

(600-25-9)

50 2 – –

Kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen)

(126-99-8)

3,5 1 18 5 A

o-klorotolueen (metüülklorobenseen)

(95-49-8)

250 50 – –

2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin

(1929-82-4)

10 – – –

Koobalt ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud koobaltile)

(7440-48-4)

0,05 – – – S

Kresool (metüülfenool) kõik isomeerid

(1319-77-3)

22 5 – –

Kresüülglütsidüüleeter

(2186-24-5)

70 10 100 15 S

Kroom (metall) ja tema anorgaanilised

ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid

(arvutatud kroomile)

(7440-47-3)

2 – – –

Kroom(VI)ühendid

(arvutatud kroomile)

0,005 Kehtiv alates

– – – C

15

17.01.2025

0,01 Kehtiv kuni

16.01.2025

Keevitus- ja

plasma-

lõikus-

protsesside

või sarnaste,

aure

tekitavate

tööde puhul

0,025 Kehtiv kuni

16.01.2025

Ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7)

o-ksüleen (95-47-6)

p-ksüleen (106-42-3)

m-ksüleen (108-38-3)

200 50 450 100 A

Lakibensiin (white spirit) 300 50 600 100

Liitiumhüdriid (peentolm)

(7580-67-8)

0,025 – 0,02 – 1

Limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10

Lämmastikdioksiid

(10102-44-0)

0,96

0,5

1,91

1

9

Lämmastikdioksiid

(10102-44-0) allmaakaevanduses

Kehtiv kuni 21.08.2023

4

Kehtiv kuni

21.08.2023

2

Kehtiv kuni

21.08.2023

10

Kehtiv kuni

21.08.2023

5

Kehtiv kuni

21.08.2023

9

Kehtiv kuni

21.08.2023

Lämmastikhape

(7697-37-2)

2,6 1

Lämmastikmonooksiid

(10102-43-9)

2,5 2

–

–

Lämmastikmonooksiid

(10102-43-9) allmaakaevanduses

Kehtiv kuni 21.08.2023

30

Kehtiv kuni

21.08.2023

25

Kehtiv kuni

21.08.2023

60

Kehtiv kuni

21.08.2023

50

Kehtiv kuni

21.08.2023

Lämmastik-vesinikhape

(vesinikasiidhape)

(7782-79-8)

0,2 0,1 – –

Mangaan ja mangaani anorgaanilised

ühendid (arvutatud mangaanile)

(7439-96-5)

kogu tolm

peentolm

0,2

0,05

–

–

–

–

–

–

1

16

Maleiinanhüdriid

(108-31-6)

1,2 0,3 2,5 0,6 S

Merkaptoetaanhape

(68-11-1)

5 1 – –

(1,2,4-trimetüülbenseen)

(95-63-6)

100 20 – –

1,2,3-trimetüülbenseen

(526-73-8)

100 20 – –

Metaanhape (sipelghape)

(64-18-6)

9 5 – –

Metaantiool (metüülmerkaptaan)

(74-93-1)

– 1 – – 12

Metakrüülhape (2-metüülpropeenhape)

(79-41-4)

70 20 100 30

Metanool (metüülalkohol)

(67-56-1)

250 200 350 250 A

2-metoksüetanool (metüültsellosolv, o-

metüületüleenglükool)

(109-86-4)

– 1 – – A, R

Tertsiaarbutüülmetüüleeter

(1634-04-4)

183,5 50 367 100

1-metoksü-2-propanool

(propüleenglükool-monometüüleeter, o-

metüülpropüleen-glükool)

(107-98-2)

375 100 568 150 A, S

2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A

2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –

4,4'-metüleendianiliin

(101-77-9)

0,08

– – – A, C

4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat

(fenüülisotsüanaat)

(101-68-8)

0,05 0,005 0,1* 0,01* S

4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin)

(101-14-4)

0,01 A, C

Metüleenkloriid (MEK, diklorometaan)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

Metüülakrülaat (metüülpropenaat)

(96-33-3)

18 5 36 10 S

Metüülaminobenseen (m-toluidiin)

(108-44-1)

9 2 – –

Metüülatsetaat (metüületanaat)

(79-20-9)

450 150 900 300

1-metüülbutüülatsetaat

(isoamüülatsetaat)

(626-38-0)

270 50 540 100

17

Metüülformiaat (metüülmetanaat)

(107-31-3)

125 50 250 100 A

5-metüül-2-heksanoon

(metüülisoamüülketoon)

(110-12-3)

95 20 – –

Metüülisopropüülbenseen (tsümeen)

(99-87-6)

140 25 190 35

Metüülisotsüanaat

(624-83-9)

– – – 0,02

Metüüljodiid (jodometaan)

(74-88-4)

6 1 30 5 A, C

Metüülklorobenseen (o-klorotolueen)

(95-49-8)

250 50 – –

Metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan)

(71-55-6)

555 100 1100 200

Metüülmerkaptaan (metaantiool)

(74-93-1)

– 1 – – 12

Metüülmerkaptaan koos

dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga

– 1 – –

Metüülmetakrülaat

(metüül-2-metüülpropenaat)

(80-62-6)

- 50 100 S

N-metüülmorfoliin

(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)

(109-02-4)

20 5 40 10 A

Metüülnitrobenseen (nitrotolueen),

kõik isomeerid

(1321-12-6)

6 1 11 2 A

4-metüül-2-pentanoon

(metüülisobutüülketoon)

(108-10-1)

83 20 208 50

Metüül-n-pentüülketoon

(2-heptanoon, metüülamüülketoon)

(110-43-0)

238 50 475 100 A

2-metüülpropaan (isobutaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

N-metüül-2-pürrolidoon

(872-50-4)

40 10 80 20 A

Metüülstüreen (vinüültolueen,

tolüületeen)

(25013-15-4)

50 10 150 30 A

Metüültsüanoakrülaat

(137-05-3)

9 2 18 4

Metüültsükloheksaan

(108-87-2)

1600 400 – –

Metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –

18

Mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud

sisepõlemismootorites mootori liikuvate

osade määrimiseks ja jahutamiseks

– – – – A, C

Molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –

Molübdeen, metall ja vähelahustuvad

ühendid

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

Mootorikütus (automootorite,

lennukimootorite, reaktiivmootorite

bensiin)

20

Morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin)

(110-91-8)

36 10 72 20

Naatriumasiid

(26628-22-8)

0,1 – 0,3 – A, S

Naatriumhüdroksiid

(1310-73-2)

1 – 2* –

Naatriumtetraboraadi dekahüdraat

(booraks)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

Naatriumtsüaniid (tsüaniidina)

(143-33-9)

1 - 5 - A

Naerugaas (dilämmastikoksiid)

(10024-97-2)

180 100 900 500

Naftaleen

(91-20-3)

50 10 – –

Naftaleendiisotsüanaat

(3173-72-6)

0,04 0,005 0,09* 0,01* S

Naftaleenid, kloreeritud

(1321-65-9)

0,2 – 0,6 – A

Neopentaan (2,2-dimetüülpropaan)

(463-82-1)

3000 1000 _ _

Nikkel, metall

(7440-02-0)

0,5 – – – S

Nikkelkarbonüül

(13463-39-3)

0,007 0,001 – – C, R

Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja

lahustuvad ühendid (arvutatud niklile)

0,1 – – – C, S

Nikotiin

(54-11-5)

0,5 – – – A

p-nitroaniliin (nitrofenüülamiin)

(100-01-6)

6 1 – –

Nitrobenseen

(98-95-3)

1 0,2 – – A

19

Nitroetaan

(79-24-3)

60 20 150 50

Nitrofenüülamiin (nitroaniliin)

(100-01-6)

6 1 – –

Nitrometaan

(75-52-5)

50 20 130 50

1-nitropropaan

(108-03-2)

18 5 35* 10*

2-nitropropaan

(79-46-9)

18 5 35* 10* C

Nitrotolueen (metüülnitrobenseen), kõik

isomeerid

(1321-12-6)

6 1 11 2 A

Nonaanid 800 150 1100 200

Oblikhape

(oksaalhape, etaandihape)

(144-62-7)

1 – 2 –

Oktaanid 900 200 1400 300

Ortofosforhape

(fosforhape), aur

(75664-38-2)

1 – 2 –

o-toluidiin (ortotouluidiin)

(95-53-4)

0,5

0,1

– – A, C

Osoon

(10028-15-6)

0,2 0,1 0,6* 0,3*

Parafiin (aurud)

(8002-74-2)

2 – – –

Parakvat, soolad (metüülvilogeen,

gramoksoon)

0,1 – – –

Paratioon

(56-38-2)

0,1 – – –

Pentaan

(109-66-0)

3000 1000 – –

Pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A

Perkloroetüleen (tetrakloroetüleen)

(127-18-4)

70 10 170 25 A, C

Perklorotsüklopentadieen

(heksaklorotsüklo-pentadieen)

(77-47-4)

0,1 0,01 – –

Petrooleum 20

Pikriinhape

(2,4,6-trinitrofenool)

(88-89-1)

0,1 – – –

α-pineen 150 25 300 50 10

20

(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een)

(vt terpeenid)

(80-56-8)

β-pineen (vt terpeenid)

(127-91-3)

150 25 300 50 10

Plaatina

(7440-06-4)

1 – – –

Plii ja anorgaanilised ühendid,

(arvutatud pliile)

kogu tolm

peentolm

(7439-92-1, metall)

0,1

0,05

–

–

–

–

–

–

R, 7

1

Plii, orgaanilised ühendid (vt

tetraetüülplii, tetrametüülplii)

R

Polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike

segud, eelkõige benso[a]püreeni

sisaldavad segud

– – – – A, C

Propaan

(74-98-6)

1800 1000 – –

Propaanhape (propioonhape)

(79-09-4)

30 10 62 20

Propanool, kõik isomeerid

(propüülalkohol)

350 150 600 250

2-propanoon (atsetoon)

(67-64-1)

1210 500 – –

Propeennitriil (akrüülnitriil)

(107-13-1)

4,5 2 13 6 A, C

Propenaal (akroleiin)

(107-02-8)

0,05 0,02 0,12 0,05

Propenüülbenseen (2-fenüülpropeen)

(98-83-9)

246 50 492 100

Propüleenglükool-dinitraat

(6423-43-4)

0,7 0,1 2 0,3 A

Propüleenglükool-monometüüleeter-

atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-

glükool, metoksüpropüülatsetaat)

(108-65-6)

275 50 550 100 A, S

Propüülalkohol, kõik isomeerid

(propanool)

350 150 600 250

Püreeter

(8003-34-7)

1 _ _ _

Püridiin

(110-86-1)

15 5 – –

21

Raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3

kiudu/cm3

– – – C

Raudoksiid (arvutatud rauale)

(1309-37-1)

3,5 – – – 1

Räni (räni dioksiid) (peentolm) (amorfne)

(7631-86-9)

2 – – – 1

Sahharoos

(57-50-1)

10 – – –

Sec-butüülatsetaat

(105-46-4)

241 50 723 150

Seleen, anorgaanilised ühendid, v.a

vesinikseleniid (arvutatud seleenile)

(7782-49-2)

0,1 – – –

Silaan

(7803-62-5)

1 0,5 – –

Silikoon

(peentolm)

(7440-21-3)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

Silikoonkarbiid (kiuvaba)

(peentolm)

(409-21-2)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

Sissehingatav kristalliline

ränidioksiiditolm

0,1 – – – C, 1

Strühniin

(57-24-9)

0,15 – – –

Sulfotep

(3689-24-5)

0,1 – – –

A, S

Süsinikdioksiid

(124-38-9)

9000 5000 – – 8

Süsinikdisulfiid

(75-15-0)

15 5 – – A, R

Süsinikmonooksiid

(630-08-0)

23 20

117

100

R, 9

Süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

Süsiniktetrakloriid

(tetraklorometaan)

(56-23-5)

6,4 1 19 3 A, C

Tärpentin

(8006-64-2)

150 25 300 50 A, S, 10

Telluur ja ühendid (arvutatud telluurile)

(13494-80-9)

0,1 – – –

Terfenüül (hüdrogeenitud)

(61788-32-7)

19 2 48 5 A

Terpeenid 150 25 300 50 10

22

Tetrabromoetaan

(79-27-6)

14 1 30 2

Tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

Tetraetüülortosilikaat

(78-10-4)

44 5 - -

Tetraetüülplii

(78-00-2)

0,05 – 0,2 – A, R

Tetrahüdrofuraan

(109-99-9)

150 50 300 100 A, S

Tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A

Tetrametüülplii

(75-74-1)

0,05 – 0,2 – A, R

Tetranitrometaan

(509-14-8)

0,4 0,05 0,8 0,1

Tiraam

(137-26-8)

1 – 2 – S

Tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –

Tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale

(Sn)

0,1 – 0,2 – A

Tiofoss (paratioon, dietüül(4-nitrofenüül)-

tiofosfaat)

(56-38-2)

0,1 – – –

Titaanoksiid

(13463-67-7)

5 – – –

Tolm (anorgaaniline)

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

13

1

tahm 3 – – –

grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –

paberitolm (kogu tolm) 2 – – –

plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15

lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30

ränitolm (peentolm) 2 C

tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –

puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –

tsemenditolm:

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

orgaaniline tolm

kogu tolm

5

–

–

–

14

Tolueen (metüülbenseen)

(108-88-3)

192 50 384 100 A

23

Tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4-

diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

Toluool-2,4-diisotsüanaat

(tolueendiisotsüanaat,

2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

Trietüleentetraamiin

(112-24-3)

6 1 12 – S

Trietüülamiin

(121-44-8)

8,4 2 12,6 3 A, S

Trifenüülamiin

(603-34-9)

5 – – –

Trifenüülfosfaat

(115-86-6)

3 – – –

1,2,4-triklorobenseen

(120-82-1)

15,1 2 37,8 5 A

Trikloroetüleen

(79-01-6)

50 10 140 25 A, C, 24

Triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C

1,2,3-trikloropropaan

(96-18-4)

300 50 – –

Trimelliitanhüdriid

(552-30-7)

0,04 – 0,08* – S

Trimetüülamiin

(75-50-3)

4,9 2 12,5 5

Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25

2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-een

(α-pineen) (vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

Trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S

Trinikkeldisulfiid

(12035-72-2)

0,01 – – – C, S

2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape)

(88-89-1)

0,1 – – –

2,4,6-trinitrotolueen (trotüül)

(118-96-7)

0,1 – 0,2 – A

Trietanoolamiin

(102-71-6)

5 – 10 – S

Tselluloos (peentolm)

(9004-34-6)

10 – – –

Tsinkkloriid, peentolm

(7646-85-7)

1 – – – 1

Tsinkoksiid

(1314-13-2)

5 – – –

24

Tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat)

(137-30-4)

1 – 2 – S

Tsüaanamiid

(420-04-2)

1 0,58 – – A

Tsüaankloriid

(506-77-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

Vesiniktsüaniid (tsüaniidina)

(74-90-8)

1 0,9 5 4,5 A

Tsükloheksaan

(110-82-7)

700 200

Tsükloheksanool

(108-93-0)

200 50 300 75

Tsükloheksanoon

(108-94-1)

40,8 10 81,6 20 A

Tsüklohekseen

(110-83-8)

1010 13 – –

Tsükloniit

(121-82-4)

1,5 – – –

1,3-tsüklopentadieen

(542-92-7)

200 75 – –

Tsümeen (metüülisopropüül-benseen)

(99-87-6)

140 25 190 35

Uraani ühendid

(arvutatud uraanile)

(7440-61-1)

0,2 – – –

Vanaadiumoksiidid

(arvutatud volframile)

kogu tolm

peentolm

(1314-62-1)

0,2

–

–

–

–

0,05*

–

–

Vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud

vasele)

kogu tolm

peentolm

(7440-50-8, metall)

1

0,2

–

–

–

–

–

–

Vesinikbromiid

(10035-10-6)

– – 6,7 2

Vesinikfluoriid

(7664-39-3)

1,5 1,8 2,5 3

Vesinikfosfiid (fosfiin)

(7803-51-2)

0,14 0,1 0,28 0,2

Vesinikkloriid

(7647-01-0)

8 5 15 10

Vesinikperoksiid

(7722-84-1)

1,4 1 3* 2*

25

Divesinikseleniid

(7783-07-5)

0,07 0,02 0,17 0,05

Vesiniksulfiid

(7783-06-4)

7 5 14 10

Vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen)

(75-35-4)

8 2 20 5

Vinüülatsetaat

(108-05-4)

17,6 5 35,2 10

Vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)

(100-42-5)

90 20 200 50 A

Volfram, hästi lahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

1 – – –

Volfram, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

(7440-33-7)

5 – – –

Vääveldioksiid

(7446-09-5)

1,3 0,5 2,7 1

Väävelhape, udu

(7664-93-9)

0,05 – – – 28, 29

Väävelheksafluoriid

(2551-62-4)

6000 1000 – –

Vääveltetrafluoriid

(7783-60-0)

– – 0,4* 0,1*

Vääveltrioksiid

(7446-11-9)

6 1 – –

Õli (nafta) aurud 1 – – – 21

Kasutatud oskussõnade tähendused

Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,

kui pole näidatud teisiti

ppm Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)

mg/m³ Milligrammi kuupmeetri õhu kohta, 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures

CAS-number Chemical Abstract Service`i number

Kasutatud märkide tähendused (vt Märkused) A Naha kaudu kergesti imenduv aine

C Kantserogeenne aine

S Sensibiliseeriv aine

R Reproduktiivtoksiline aine

* Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale

26

** Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 1-minutisele kokkupuuteajale.

1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos

sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

2. Kehtetu

3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.

4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja

selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).

5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis muutub õhuhapniku toimel kergesti

bensokinooniks.

6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.

7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.

8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaatoriks töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure

füüsilise aktiivsuse tõttu.

9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega

eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on

süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset

efekti.

10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja

arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.

11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel

süsivesinikel (tridekaanid ja kõrgemad) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3.

Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.

12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani

summaarset sisaldust.

13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete

sisaldused peavad vastama piirnormidele.

14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele.

15. Plastmassid, mis sisaldavad / ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-,

akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastikud ning bakeliidi-tüüpi materjalid.

16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.

Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine

kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.

17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.

18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.

19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.

20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole

kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on toodud maksimaalsed lubatud süsivesinike

summaarsed sisaldused õhus.

Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse

aluseks, mahuprotsentides

Aromaatsed ühendid

(arvutatud

trimetüülbenseenile)

Muud ühendid

(arvutatud oktaanile)

Piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Aviobensiin 25 75 350 500

Mootoribensiin 50 50 200 300

Mootoripetrooleum 40 60 250 300

Aviopetrooleum 25 75 350 500

27

Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500

Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –

21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad

peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.

22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni.

23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani.

24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab

väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.

25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.

26. Kehtetu

27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute

mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike

ainete piirnorme töökeskkonnas.

28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis

võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.

29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.

30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse

piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

31. Sissehingatav fraktsioon.

1

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse

muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus). Määruse muudatusega uuendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi lisa), eemaldades ohtlikud kemikaalid (edaspidi aine), mis on lisas välja toodud dubleerivalt (sama aine on erinevate nimetuste, kuid samade piirnormide ja märgetega kaks või enam korda). Alles jäetakse üks rida aine kohta. Määruse lisa viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiviga (EL) 2017/23981, lisades üldise piirnormi sissehingatavale kristallilisele ränidioksiidile ning eemaldades kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ohtlike kemikaalide määruse lisa mõistmisel ja järgimisel ning kooskõla varem Eesti õigusesse üle võetud direktiiviga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (715 3461, [email protected]) ning sama osakonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 12.03.2022, 30). Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa). 1) Esiteks eemaldatakse ohtlike kemikaalide määruse lisast ained, mis on lisas nimetatud dubleerivalt, kuid erinevate nimetustega. Liigsete ainete eemaldamisega tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest. Alljärgnevas tabelis on esitatud eemaldatavate ainete nimetused, nende eemaldamise põhjendus, lisasse alles jääva aine nimetus ning aine CAS number.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2398, 12. detsember 2017, millega muudetakse direktiivi

2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32017L2398

2

Lisast eemaldatava aine nimetus

Aine CAS number

Lisasse alles jääva aine nimetus

Lisast eemaldatud aine põhjendus

 Isopropüülamiin (2- aminopropaan)

75-31-0 2-aminopropaan (isopropüülamiin)

Lisast eemaldatakse ained, mille piirnormid ja märkused on samad, kuid aineid on lisas nimetatud erineva nimetusega kaks või enam korda. Piirnormide muutmist antud muudatusega ei kaasne. Aineid on ohtlike kemikaalide määruse lisas nimetatud kaks või enam korda alates 2002. aastast.

 Hüdrokinoon (1,4- benseendiool)

123-31-9 1,4-benseendiool (hüdrokinoon)

 Stüreen (fenüületeen, vinüülbenseen)

 Fenüületeen (stüreen, vinüülbenseen)

100-42-5 Vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)

 Fenüülbenseen (bifenüül, difenüül)

 Difenüül (fenüülbenseen, bifenüül)

92-52-4 Bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)

 DDT(4,4'- diklorodifenüül- trikloroetaan)

50-29-3 4,4'-diklorodifenüül- trikloroetaan (DDT)

 1,2-etaandiamiin (etüleendiamiin, 1,2- diaminoetaan)

 1,2-diaminoetaan (etüleendiamiin, 1,2- etaandiamiin)

107-15-3 Etüleendiamiin (1,2- etaandiamiin, 1,2- diaminoetaan)

 1,4-diaminobenseen (p-fenüleendiamiin)

95-54-5 p-fenüleendiamiin (1,4-diaminobenseen)

 Enfluraan (efraan, 1,1,2- trifluoro-2-

 kloroetüüldifluoro- metüüleeter)

13838- 16-9

Efraan (enfluraan, 1,1,2- trifluoro-2- kloroetüüldifluoro- metüüleeter)

 Dimetüülftalaat (dimetüülbenseen dikarboksülaat)

131-11-3 Dimetüülbenseen- dikarboksülaat (dimetüülftalaat)

 Kloroäädikhape (kloroetaanhape)

79-11-8 Kloroetaanhape (kloroäädikhape)

 2-metüülpropeenhape (metakrüülhape)

79-41-4 Metakrüülhape (2- metüülpropeenhape)

 Metüületanaat (metüülatsetaat)

79-20-9 Metüülatsetaat (metüületanaat)

 Metüülbromiid (bromometaan)

74-83-9 Bromometaan (metüülbromiid)

 Piperasiin (dietüleendiamiin)

110-85-0 Dietüleendiamiin (piperasiin)

 1,2,3-propaantriool (glütseriin, glütserool)

56-81-5 Glütseriin (glütserool, 1,2,3- propaantriool)

 Perkloroetaan (heksakloroetaan)

67-72-1 Heksakloroetaan (perkloroetaan)

3

Lisast eemaldatava aine nimetus

Aine CAS number

Lisasse alles jääva aine nimetus

Lisast eemaldatud aine põhjendus

 Heksaklorotsüklo- pentadieen (perklorotsüklo- pentadieen)

77-47-4 Perklorotsüklopentadieen (heksaklorotsüklo- pentadieen)

 Perklorobutadieen (heksakloro-1,3- butadieen)

87-68-3 Heksakloro-1,3- butadieen (perklorobutadieen)

 Pentaandiaal (glutaaraldehüüd)

111-30-8 Glutaaraldehüüd (pentaandiaal)

 3-kloro-1-propeen (2-propenüülkloriid, allüülkloriid)

 2-propenüülkloriid (allüülkloriid, 3-kloro-1- propeen)

107-05-1 Allüülkloriid (2-propenüülkloriid, 3- kloro-1-propeen)

 1,2-etaandiool (etüleenglükool)

107-21-1 Etüleenglükool (1,2-etaandiool)

 2-propeen-1-ool (allüülalkohol)

107-18-6 Allüülalkohol (2-propeen-1-ool)

 Etüleenklorohüdriin (2- kloroetanool)

107-07-3 2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)

 Tiofenool (fenüülmerkaptaan, benseentiool)

108-98-5 Benseentiool (fenüülmerkaptaan, tiofenool)

 1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)

71-55-6 Metüülkloroform (1,1,1- trikloroetaan)

 Metüülamiin (aminometaan)

74-89-5 Aminometaan (metüülamiin)

 2,5-tsükloheksadieen- 1,4-dioon (kinoon, p- bensokinoon)

 p-bensokinoon (2,5-tsükloheksadieen- 1,4-dioon, kinoon)

106-51-4 Kinoon (p-bensokinoon, 2,5-tsükloheksadieen- 1,4-dioon)

 Katehhool (katehhiin) 120-80-9 Katehhiin (katehhool)

 2-kloro-1,3-butadieen (kloropreen)

126-99-8 Kloropreen (2-kloro-1,3- butadieen)

 1,3-butadieen (divinüül) 106-99-0 Divinüül (1,3-butadieen)

 CFC11 (freoon 11, fluorotriklorometaan)

75-69-4 Fluorotriklorometaan (CFC 11, freoon 11)

 1-aminobutaan (butüülamiin)

109-73-3 Butüülamiin (1- aminobutaan)

 Metülaal (dimetoksümetaan)

109-87-5 Dimetoksümetaan (metülaal)

 N-metüültetrahüdro-1,4- oksasiin (N-metüülmorfoliin)

109-02-4 N-metüülmorfoliin (N-metüültetrahüdro-1,4- oksasiin)

 Etüülamiin (aminoetaan) 75-04-7 Aminoetaan (etüülamiin)

 Vinüülkloriid (kloroeteen)

75-01-4 Kloroeteen (vinüülkloriid)

4

Lisast eemaldatava aine nimetus

Aine CAS number

Lisasse alles jääva aine nimetus

Lisast eemaldatud aine põhjendus

 3-heptanoon (etüülbutüülketoon)

106-35-4 Etüülbutüülketoon (3- heptanoon)

2) Teiseks edastas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Eestile märgukirja leides, et Eesti õiguses ei ole mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ kokkupuute piirnormi kehtestatud, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/37/EÜ2 ning sellega seotud muudatuste ülevõtmisest. Direktiivi (EL) 2017/2398 lisas on sätestatud piirnorm sissehingatavale kristallilisele ränidioksiiditolmule, mis on kristallilises struktuurolekus (mitte amorfne). Vastavalt direktiivile (EL) 2017/2398 lisatud seletuskirjale3 esineb kristalliline ränidioksiid järgmistes eri vormides: α-kvarts, β-kvarts, α-tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Eesti õiguses käsitleti direktiivi (EL) 2017/2398 ülevõtmisel kristallilise ränidioksiidtolmuna, vastavalt selle seletuskirjale, aine kolme töökeskkonnas peamiselt esinevat vormina: kvartsina (peentolm) piirnormiga 0,1 mg/m3, kristobaliidi peentolmuna piirnormiga 0,5 mg/m3 ja tridümiidi peentolmuna piirnormiga 0,05 mg/m3. Kuna kristalliline ränidioksiiditolm esineb ka teistes vormides, millele ei ole Eesti õiguses piirnormi sätestatud, lisatakse direktiivist tulenevalt ohtlike kemikaalide määruse lisasse mõjur „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ piirnormiga 0,1 mg/m3 (piirnorm 8 tunni kohta). Piirnorm kehtib ühtse piirnormina kõikidele järgmistele erivormidele: α-kvarts, β-kvarts, α- tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Selle muudatusega seoses eemaldatakse varem kehtinud kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Kristobaliidi ja tridümiidi peentolmu osas kehtisid rangemad piirnormid kui eelnõuga kehtestatav direktiivist tulenev piirnorm. Lisatavale mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ lisatakse märked 1 ja C. Märge „1“ defineerib ohtlike kemikaalide lisas piirnormi peentolmule, mis koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus avaldas teaduslike tõendusmaterjalide põhjal koostatud monograafias 100C,4 et kvartsi- või kristobaliiditolmuna esineval kristallilisel ränidioksiidil on kantserogeenne mõju inimesele (grupp 1). Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) hindas mõju, mida kristalliline ränidioksiid (sissehingatav tolm) avaldab töötajatele töökeskkonnas. Turustatav kristalliline ränidioksiid kuulub määruse (EÜ) nr 1272/20085 kohase klassifitseerimiskohustuse alla, samas kui tööprotsessi käigus tekkivat ränidioksiiditolmu ei turustata ja seepärast ei ole seda vaja ka kõnealuse määruse kohaselt klassifitseerida. Direktiiviga 2004/37/EÜ nähakse siiski ette, et I lisasse tuleb kanda seal osutatud tööprotsessis vabanenud ained ja segud, mis vastavad kantserogeenina klassifitseerimise kriteeriumidele, kuigi nende suhtes ei kohaldata eespool nimetatud määruse kohast klassifitseerimiskohustust. Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm kuulub sellesse kategooriasse. Seega, kuigi sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu ei klassifitseerita määruse (EÜ) nr 1272/2008 järgi

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu

direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02004L0037-20220405 3 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, seletuskiri: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0248&from=EN 4 IARC(2012) http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100C/mono100C-14.pdf 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja

tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

5

kantserogeeniks, on olemas piisavalt tõendeid selle mõjuri kantserogeensuse kohta6 ja see kuulub kantserogeen käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Lisaks on sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu erinevad esinemisvormid ohtlike kemikaalide määruse lisas olnud nimetatud kantserogeenseteks aineteks, selle tõttu lisatakse ka üldnimetajale tähis „C“, mis tähistab kantserogeenset ainet.

Lisast eemaldatava aine nimetus Aine CAS number

Lisasse lisatava aine nimetus, mis asendab eemaldatavaid aineid ja nende piirnorme

 Kvarts, peentolm 0,1 mg/m3; C märge (kantserogeenne aine)

 Kristobaliit, peentolm 0,05 mg/m3; C märge (kantserogeenne aine)

 Tridümiit (peentolm) 0,05 mg/m3; C märge (kantserogeenne aine)

14808-60-7 14464-46-1 15468-32-3

Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm; 0,1 mg/m3 (8 tunni piirnorm) C märge (kantserogeenne aine) ja märge 17

Ränidioksiid (SiO2) on IV rühma metallioksiid, mis esineb looduslikult nii kristallilises kui ka amorfses vormis. Tuleb eristada, et Eesti õigusaktides on kehtestatud ränidioksiiditolmu CAS numbriga 7631-86-9 (peentolm) piirnorm (2 mg/m³), mille puhul peentolm on määratletud osakestena, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri ja mis võivad sattuda alveoolidesse sissehingatava õhuga (sissehingatav fraktsioon). Tegemist on ränidioksiidiga, mis esineb amorfses olekus (ei ole kristalliline), mille ränidioksiidi sisaldus on aines 99% ja rohkem. Tegemist ei ole piirnormiga, mis määrab piirnormi mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“. Piirnormi täpsustamiseks lisatakse selle nimetusse oleku defineerimiseks sõna amorfne.

Lisas oleva aine nimetus Aine CAS number

Eelnõuga muudetakse aine nimetust järgnevalt:

Räni (räni dioksiid) (peentolm) 7631-86-9 Räni (räni dioksiid) (peentolm) (amorfne)

Lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse. Seetõttu on eriti oluline, et piirnormid ja mõjurid oleksid üheselt mõistetavad. Muudatuste paremaks jälgimiseks on ohtlike kemikaalide lisas muudatused jäetud jälgitava funktsiooniga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on tehnilist laadi. Ohtlike kemikaalide loetelu korrastamisega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu õigusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/37/EÜ ning direktiiviga (EL)

6 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, seletuskiri: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0248&from=EN 7 Märge 1 definitsioon: Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos

sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

6

2017/2398). Piirnormide ühetaolise kohaldamisega välditakse Euroopa Liidu õigusega kehtestatud ohtlike kemikaalide piirnormide vastuolusid. 4. Määruse mõjud Ohtlike kemikaalide loetelu korrastamisega seotud tehnilised muudatused (aine eemaldamine, aine nimetuse täiendamine) on õigusselgust parandavad ning ei too kaasa mõjusid. Eelnõuga tehtaval muudatusel, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa uue ohtliku kemikaali ja tema piirnormiga võib tuvastada sotsiaalse mõju, majandusliku mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Muudatus 1: mõjuri „sisse hingatav ränidioksiiditolm“ lisamine ja piirnormi kehtestamine Hetkel kehtivas Eesti õiguses ei ole mõjurile „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ kokkupuute piirnormi kehtestatud kuna kristalliline ränidioksiid esineb eri vormides ning Eesti õiguses käsitletakse kristallilise ränidioksiidtolmuna kolme töökeskkonnas peamiselt esinevat vormi: kvarts (peentolm) piirnormiga 0,1 mg/m3, kristobaliidi peentolmu piirnormiga 0,5 mg/m3 ja tridümiidi peentolmu piirnormiga 0,05 mg/m3. Eelnõuga lisatakse ohtlike kemikaalide määruse lisasse mõjur „sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm“ piirnormiga 0,1 mg/m3 (piirnorm 8 tunni kohta). Uus mõjur koondab enda alla oluliselt rohkem kemikaale ning piirnorm kehtib ühtse piirnormina kõikidele järgmistele erivormidele: α-kvarts, β-kvarts, α-tridümiit, β-tridümiit, α-kristobaliit, β-kristobaliit, keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit. Selle muudatusega seoses eemaldatakse varem kehtinud kvartsi, kristobaliidi ja tridümiidi piirnormid. Kuigi uue mõjuri piirnorm on leebem kristobaliidi ja tridümiidi osas võrreldes varem kehtinud piirnormidega nendele ainetele, läheb uue mõjuri lisamisega töökeskkonna mõistes nõue rangemaks, sest lisatav mõjur hakkab töökeskkonnas reguleerima rohkem kemikaale (keatiit, koesiit, stišoviit ja moganiit, mis varem polnud reguleeritud). Muudatus avaldab mõju töötajatele, tööandjatele, mõõtelaboritele ja riigiasutustele. Mõju sihtrühm 1: töötajad, kes võivad puutuda töötamisel kokku sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 582 600 palgatöötajat. Peamised tegevusalad, kus võib töökeskkonnas toimuda kokkupuude eelnõus märgitud sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga on ehitus, kaevandus, klaasitööstus, keraamikatööstus. Nimetatud tegevusaladel töötab kokku ligi 50 000 palgatöötajat. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% kõikidest palgatöötajatest. Mõju valdkond 1: sotsiaalne mõju Kuna lisatav aine hõlmab rohkem kemikaale, millele piirnorm kohaldub, siis kaitseb töökeskkonnale rangemate nõuete kehtestamine töötajate tervist. Eelnõus esitatud „sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu“ piirnormist kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse (nt nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused, kopsukahjustused, vähk). Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine muutub ohutumaks ja töötaja tervist säästvamaks. Mõju ulatus ja sagedus on eeldatavalt väike, sest muudatus avaldab mõju vaid ohtliku kemikaaliga kokkupuutel ehk kindlatel juhtudel, kui aine esineb töökeskkonnas ning ka sellisel juhul ei pruugi puudutada see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on siiski muudatuse mõju sihtrühmale oluline.

7

Mõju sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad kokku puutuda eelnõus nimetatud „sisse hingatava kristallilise ränidioksiidiga“. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis kokku 145 717 ettevõtet/asutust. Eelnõus märgitud sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga võib toimuda kokkupuude ehituses, kaevanduses, klaasitööstuses, keraamikatööstuses. Peamine tegevusala on ehitus. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis ligi 15 000 ehitusettevõtet. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% kõigist ettevõtetest Eestis. Mõju valdkond 1: majanduslik mõju Uue kemikaali lisamine ohtlike kemikaalide loetellu toob tööandjale kaasa täiendavad kulutused, kuna ohtlike kemikaalide käitlemisel ettevõtetes on tööandja kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud, et kaitsta töötajate tervist kemikaalidest lähtuva võimaliku terviseohu eest. Tööandja peab vajadusel korraldama täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, kaardistama töökeskkonnas esinevad kemikaalid ning tegema ohtlike kemikaalide sisalduse uued mõõtmised töökeskkonnas. Muudatus võib kaasa tuua vajaduse läbi viia töötajate ja töökeskkonnavolinike täiendav juhendamine, töö ümberkorraldamine, ventilatsioonisüsteemi parendamine, võtta kasutusele uusi isikukaitsevahendeid jne. Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas ohtlike kemikaalide käitlemisele täiendavate nõuete kehtestamine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste, sh vähi tõttu töötajate kaotamist või töövõimetuse tõttu eemal viibimist ja vähendab kulutusi uute või asendavate töötajate otsimisele ja juhendamisele. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi. Tööandja peab ka kehtivate õigusaktide alusel tagama töökeskkonnas ohutust, kaardistama riske ja maandama neid. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus suurendab tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatuse tulemusel võib suureneda mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus, kuna Tööinspektsioon peab teostama järelevalvet ning vajadusel andma nõu töökeskkonnas esinevate uute keemiliste ohutegurite osas. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline.

8

Mõju sihtrühm 4: mõõtelaborid Ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdavad Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud mõõtelaborid. Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehe andmetel mõõdavad kemikaalide sisaldust õhus kuus laborit: VKG OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti kesklabori keemialabor, Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS ja Eesti Energia AS ökoloogialabor. Terviseameti laboritel on olemas tehniline võimekus mõõta suurema osa direktiiviga kaasnevate kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus. Labor on valmis välja arendama ka uusi mõõtmismetoodikaid puuduolevate meetodite osas, kui sellekohane nõudlus tekib. Mõju valdkond: majanduslik mõju Muudatusel on sihtrühmale nii positiivne kui negatiivne mõju. Eelduslikult suurendab muudatus nende mõõtelaborite töökoormust, kes on akrediteeritud mõõtma ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus ja seeläbi mõjub muudatus läbi nõudluse suurenemise positiivselt. Kui mõne ohtliku kemikaali mõõtmist pole siiani tellitud, võib osutuda vajalikuks uue mõõtemetoodika väljatöötamine, reaktiivide tellimine ja metoodika katsetamine. Üksikanalüüside jaoks metoodika arendamine on kulukas. Muudatusega mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõtvaid laboreid on vähe. Mõju esinemise sagedus ja ulatus on keskmine, kuna on regulaarne tegevus ning sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused. Eelduslikult ei too muudatus kaasa olulisi kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE, Terviseametile, VKG OIL AS-ile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le ja Ökosil AS-ile.