(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 06.03.2026 nr 8-1/1741-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie 30.03.2026 nr 1-12/281-2

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

muutmise eelnõu

Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Muudatusega loobutakse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE)

senisest mõju olulisuse tuvastamise nõudest, mis lähtus mõju esinemise sagedusest, ulatusest,

sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Samuti loobutakse olulise mõju tuvastamisel

sellega kaasnevast põhjalikumast mõjuanalüüsi kohustusest.

Seletuskirja kohaselt peab mõju hindamine olema tasakaalustatud, teadmuspõhine ja

proportsionaalne. Mõjuanalüüsi säte (§ 46) reguleerib tasakaalustatust ja teadmuspõhisust, kuid

eelnõust on ilmselt ekslikult välja jäänud seletuskirjas selgitatud proportsionaalsuse põhimõte.

Seletuskirja kohaselt „hinnatakse proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olulisema mõjuga

muudatusi põhjalikumalt ja esmajärjekorras. Seejuures tasub rõhutada, et mõju olulisus on

kontekstispetsiifiline ning ei HÕNTE-s ega mõju hindamise metoodikas ei ole kavas määratleda

terminit „olulisus“. Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olla olulised kogumis või ka

eraldiseisvalt, samuti võib mõju ühiskondlikul tasandil olla pigem marginaalne, kuid ühele

kindlale sihtrühmale või valdkonnale siiski äärmiselt oluline. Proportsionaalsuse printsiibi keskne

mõte on tagada, et hindamise käigus tuvastatakse justnimelt see mõju teravik, mille analüüsimisele

suunatakse rohkem ressurssi (aega, raha, ekspertiisi).“. Palume kaaluda, kas oleks siiski mõistlik

avada terminit „oluline mõju“, sest seda terminit kasutatakse nii eelnõu järelhindamise sättes (§

46 lg 7), aga ka muudes HÕNTE sätetes (nt § 1 lg 2 p 5, § 65 lg 2).

2. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada HÕNTE § 45 lõikes 4 toodud muudatust.

3. Märgime, et seletuskirja 5. peatükis toodud info, et eelnõukohase määruse rakendamisel ei ole

rahalist mõju riigi eelarvele, ei ole korrektne. Eelnõuga lisandub eelnõude seletuskirjadele

keeletoimetuse tegemise nõue. Kuivõrd seaduseelnõu seletuskirja kohta käivaid nõuded

kohaldatakse ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse seletuskirjale (vt § 64),

kaasnevad seletuskirjade keeletoimetamise nõudega ministeeriumile kulud, millega ei ole

arvestatud. Kultuuriministeeriumis ei ole tööl keeletoimetajat. Arvestades ministeeriumi

õigusloome mahtu, ei ole sellise ametikoha loomine otstarbekas. Eelnõude keeletoimetamist tellib

Kultuuriministeerium teenusena. Eelnõude seletuskirjad on üldjuhul mahukad, mistõttu on nende

keeletoimetamisega kaasnev kulu päris suur. Näitena võib tuua rahvaraamatukogu seaduse eelnõu,

mille maht on 17 lk. Eelnõu keeletoimetamine maksis 116 eurot. Umbes 86-leheküljelise

seletuskirja keeletoimetamise kulu võiks seega arvestuslikult olla u 580 eurot. Loomulikult peame

oluliseks, et seletuskirjade keelekasutus oleks hea ja vastaks eesti kirjakeele normile, kuid oleme

seisukohal, et kohustusliku keeletoimetuse nõue on ülemäärane. Ametnikud, kes seletuskirju

koostavad, peavad suutma seda teha korrektses eesti keeles. Kui seletuskirjadele keeletoimetuse

tegemise nõudest ei loobuta, tuleb eelnõu seletuskirjas hinnata selle nõude rahalist kulu

ministeeriumidele (Kultuuriministeeriumi puhul võib see hinnanguliselt olla 5000 eurot aastas)

ning näha ette, kuidas lisavahendid ministeeriumidele leitakse.

4. Eelnõus seatakse uue nõudena kohustus VTK koostamisel kaaluda, kas probleemi saaks

lahendada automatiseerimisel või tehisarul põhinevate lahenduste abil. Selline ülesanne eeldab

vastavate kompetentside olemasolu ministeeriumides. Palume eelnõu seletuskirjas avada, kas

ministeeriumid saavad selle kohustuse täitmisel tuge Justiits- ja Digiministeeriumist või peavad

ministeeriumid ostma vastava kompetentsi sisse, kui neil puudub endal vastavasisuline ametikoht.

Palume lisaks hinnata, kas sellise kohustuse seadmine tähendab ministeeriumide jaoks kulusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]