Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame määruse muutmise eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Palume esitada oma ettepanekud 10 tööpäeva jooksul selle kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Autorite Ühing Eesti Näitlejate Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Eesti Heliloojate Liit

Meie 27.03.2026 nr 8-1/2446-1

2

Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Kirjastuste Liit MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Disainerite Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kinoliit Eesti Teatriliit Eesti Ringhäälingute Liit Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Filmi Instituut Patendiamet Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Patendivolinike Koda MTÜ Wikimedia Eesti Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Alex Luik +372 5787 2843 [email protected]

1

EELNÕU

17.03.2026

Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks

kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu

määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse

taotlemise kord“ muutmine

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja

teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ paragrahvi 3 tekst muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„Tasu makstakse järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest vastavalt järgmistele määradele:

Salvestusseade või -kandja

Tasu määr

(eurot tk

kohta)

Süle- või tahvelarvuti 4

Lauaarvuti 4

Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga

mobiiltelefon

6

Salvestusfunktsiooniga teler 4,5

Optilisele andmekandjale salvestav heli- või

videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud

seadmed

3

Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3

Väline kõvaketas 3,5

USB-mälupulk 0,5

Mälukaart 0,5

Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03

“.

§ 2. Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Kristen Michal Liisa-Ly Pakosta Keit Kasemets

Peaminister Justiits- ja Digiminister Riigisekretär

1

17.03.2026

Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14

„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks

kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu

määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse

taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Autoriõiguse seadus annab autorile ja teistele õiguste omajatele ainuõiguse lubada või keelata teose

või muu õiguste objekti reprodutseerimist. Samas on ainuõigusi teatud juhtudel piiratud. Näiteks

on Eestis rakendatud EL-i õigusest tulenevat erandit, mille kohaselt on lubatud teoste kopeerimine

isiklikuks tarbeks ilma õiguste omaja nõusolekuta, kuid õiguste omajatel on õigus saada õiglast

hüvitist, kompenseerides neile sellest tekkinud kahju. Eestis kehtiva süsteemi kohaselt kogutakse

erakopeerimise tasu ettenähtud salvestusseadmete ja -kandjate pealt (müük, import jne), millest

moodustub jaotusfond. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasumäärad on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14.

Käesoleva eelnõuga muudetakse erakopeerimise määruses sätestatud tasumäärasid. Muudatustel

arvestatakse 2025. aastal läbi viidud tarbijakäitumise küsitlust, samuti muutust elukalliduses.

Mitmete salvestusseadmete tasumäärasid tõstetakse. Enim tõstetakse nutitelefonide tasumäära,

mille kasutamine on kõige ulatuslikum erakopeerimise erandi raames. Samuti tõstetakse süle-,

tahvel- ja lauaarvutite ning salvestusfunktsiooniga telerite tasumäärasid. Mõned tasumäärad jäävad

samaks, seejuures ei alandata ühtki tasumäära. Samuti ei muutu salvestusseadmete ja -kandjate

loetelu.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tasumäärad, et kogutav tasu tagaks õiguste omajatele õiglase

hüvitise. Muudatused suurendavad kogutavat tasu oluliselt, mis omakorda suurendab

väljamakstavat tasu. Määrus jõustub 1. juulil 2026, sest tasu kogutakse kvartaalselt, samuti annab

see piisava aja turuosalistele kohanemiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) õiguspoliitika

osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse (edaspidi IOT) nõunik Alex Luik

([email protected], 57872843).

1.3. Märkused

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV)

tegevusprogrammiga.

Eelnõu ettevalmistuse käigus on Justiits- ja Digiministeerium konsulteerinud asjaomaste

kollektiivse esindamise organisatsioonidega (Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit,

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Filmi Esmasalvestuse

Tootjate Ühing).

Eelnõuga muudetakse VV 17. jaanuari 2006. a määrust nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose

helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord,

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja

teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ (edaspidi erakopeerimise määrus)

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.09.2025, 23.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Eelnõu sisu

Kui autor loob teose, tekivad autorile isiklikud õigused (AutÕS § 12 lg 1) ja varalised õigused

(AutÕS § 13 lg 1). Analoogiliselt tekivad autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti loomisel1

kaasnevate õiguste omajale spetsiifilised ainuõigused2. Autorile või kaasnevate õiguste omajale

(edaspidi õiguste omajad) seaduse alusel tekkiv monopolilaadne seisund annab õiguste omajale

ainuõiguse ise teost või kaasnevate õiguste objekti (edaspidi õiguste objekt) kasutada, samuti

lubada või keelata teisel isikul õiguste objekti kasutamist (AutÕS § 46 lg 1).

Intellektuaalomandi kaitse on küll lai, kuid mitte absoluutne3 ja ainuõiguste piiramine on

õigustatud, kui õiguste omajate ainuõigused põrkuvad laiema üldsuse huvidega, kel on huvi õiguste

objekte kasutada4. EL-i õiguses on eri huvide tasakaalustamiseks5 infoühiskonna (InfoSoc)

direktiivi6 artiklis 5 ette nähtud loetelu reprodutseerimise ja üldsusele edastamise ainuõiguste

eranditest. Üks selline erand on sätestatud InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-s b ja sellest tulenevalt on

liikmesriikidel õigus sätestada, et õiguste omaja nõusolekuta on lubatud reprodutseerida õiguste

objekte enda isiklikeks vajadusteks (edaspidi erakopeerimise erand) ning õiguste omajatel on õigus

saada selle eest õiglast tasu (edaspidi erakopeerimise tasu).

1 Teose esitamisel, filmi esmasalvestuse tootmisel, ajakirjandusväljaande kirjastamisel jne 2 Teose esitaja õigused (AutÕS §§ 65 jj), fonogrammitootja õigused (AutÕS §§ 69 jj), televisiooni- ja raadioteenuse

osutaja õigused (AutÕS § 73), filmi esmasalvestuse tootja õigused (AutÕS § 731), ajakirjandusväljaande kirjastaja

õigused (AutÕS § 732) 3 Euroopa Kohtu 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Funke Medien, C‑469/17, EU:C:2019:623, p 72 4 Euroopa Kohtu 1. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Painer, C‑145/10, EU:C:2011:798, p-d 132-135 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste

teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (InfoSoc) – ELT L 167 , 22/06/2001 Lk 0010 – 0019, pp 31 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste

teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas – Euroopa Liidu Teataja L 167 , 22/06/2001 Lk 0010 - 0019

3

Liikmesriikidele on jäetud otsustada, kas sellist erandit siseriiklikus õiguses rakendada või mitte.

Eesti on seda võimalust kasutanud7 ja erakopeerimise erand on ette nähtud AutÕS § 26 lg-s 1. Sätte

kohaselt on autori nõusolekuta lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist

kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Autoril, teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi

esmasalvestuse tootjal on õigus saada sellise kasutamise eest õiglast tasu. Teisisõnu, õiguste

objekte saab reprodutseerida küll õiguste omaja loata, kuid õiguste omajatele hüvitatakse sellise

tegevusega kaasnev saamata jäänud tulu. Muude õiguste objektide reprodutseerimine isiklikel

eesmärkidel, mis ei ole teose helisalvestised ega audiovisuaalsed teosed, ei lange erakopeerimise

erandi alla. Sellisel juhul rakendub AutÕS § 18 lg 1.

Erakopeerimise erandiga tekitatud kahju hüvitamiseks makstav õiglane hüvitis on EL õiguse

autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada ELis ühetaoliselt ning lähtuvalt InfoSoc direktiivist ja

seda tõlgendavatest kohtulahenditest.8 Euroopa Kohus on märkinud, et makstava hüvitise eesmärk

on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende õiguste objekte

võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida.9 Sellest lähtuvalt tuleb liikmesriigil, kes

erandit kasutab, sätestada süsteem, mis võimaldaks koguda kokku summa, mis tagab õiguste

omajatele õiglase hüvitise. Vastuseks küsimusele, kes peab seda kahju hüvitama, on Euroopa

Kohus märkinud, et põhimõtteliselt peab kahju hüvitama isik, kes reprodutseerib õiguste objekti

erakopeerimise erandile tuginedes. Just sellel isikul tuleb reprodutseerimisega seotud kahju

heastada, rahastades õiguse omajale ülekantavat hüvitist.10

Eestis on sätestatud selline tasu hüvitamise süsteem, kus erakopeerimise tasu kogutakse kokku

salvestusseadme ja -kandjate tootmisel, importimisel, müümisel või teisest EL liikmesriigist

Eestisse toomisel (AutÕS § 27 lg 1). Kohustatud isik11 maksab erakopeerimise tasu

salvestusseadmete ja -kandjate ühiku pealt tasu kogujale.12 Tasu koguja teeb seejärel väljamaksed

õiguste omajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele (edaspidi KEO) vastavalt

ettenähtud korrale. Seejärel jaotavad KEO-d tasu oma liikmete ja esindatud isikute vahel.

Salvestusseadmed ja -kandjad, mille pealt erakopeerimise tasu kogutakse ja ka tasumäärad on

sätestatud erakopeerimise määruses. Kehtiv salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja tasumäärade

tabel jõustus 01.04.2021. Aastail 2014-2021 koguti erakopeerimise tasu nii vähe, et jaotamisele

kuuluvaks summaks tuli kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületasid

kogutud summat). Põhjus seisnes asjaolus, et toona kehtinud määruses sisaldunud salvestusseadme

ja -kandjate tabel, millelt tasu koguti, oli alates aastast 2006 püsinud muutumatuna ja hõlmas

7 Seletuskirja koostamise ajal on vaid Iirimaa ja Malta need EL liikmesriigid, kus pole nimetatud erandit

siseriiklikkusse õigusesse üle võetud. Wijminga, H. jt (koost.). (2020). Private Copying Global Study. CISAC

veebilehel, https://www.cisac.org/services/reports-and-research/private-copying-global-study 8 RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 14, vt ka Euroopa Kohtu 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus EGEDA, C‑470/14,

EU:C:2016:418, p 38 9 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Padawan, C‑467/08, EU:C:2010:620, p 39-42, vt ka Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Copydan, C‑463/12, EU:C:2015:144, p 21 10 EKo C‑467/08 Padawan, p 45 11 tootja, importija, müüja ning isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest EL liikmesriigist Eestisse 12 Seletuskirja koostamise ajal Eesti Autorite Ühing, vt AutÕS § 27 lg 12, justiitsministri 08.12.2023 käskkiri nr 84

4

selliseid salvestusseadmeid ja -kandjaid, mis ei arvestanud tarbijakäitumise muudatustega

(hõlmatud olid nt videokassetid (VHS), audiokassetid, CD-d, minidiskid jms). KEO-d esitasid

seepärast korduvalt erinevate perioodide kaupa halduskohtusse kaebuseid, leides, et selline

erakopeerimise tasu süsteem ei vasta InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-st b tulenevatele nõuetele,

kuivõrd ei võimalda õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et õiguste objekte on võimalik

isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerida. Ühes Riigikohtusse jõudnud vaidluses sedastas

kohus, et õiguste omajatele tekkis erakopeerimise määruse uuendamata jätmise tõttu saamata

jäänud tulu.13 Seega oli vajadus süsteemi uuendamiseks, misjaoks telliti 2017. a. tarbijakäitumise

küsitlus. Küsitlusega uuriti, millises mahus, millistele seadmetele ja milliseid õiguste objekte Eestis

kopeeritakse erakopeerimise erandile tuginedes.14 Muudatuste tulemusena jõustus 01.04.2021

kaasajastatud regulatsioon (AutÕS §-d 26 ja 27 ning erakopeerimise määrus), sh on uuendatud

salvestusseadme ja -kandjate tabelit ning sätestatud uued tasumäärad.

Juba algse eelnõu seletuskirjas märgiti, et tasumäärade kohasust aitaksid hinnata regulaarsed

(vähemalt iga 4 või 5 aasta tagant läbi viidavad) tarbijakäitumise uuringud.15 Eelnõu Riigikogus

menetlemise käigus lisatigi enne teist lugemist eelnõusse AutÕS § 27 lg 72.16 Viidatud sätte

kohaselt lasub VV-l kohustus hinnata vähemalt kord nelja aasta tagant erakopeerimise mahu

muutust. Sätte sisu on tagada regulaarsete tarbijauuringute läbiviimise, et hinnata muutuseid

tarbijakäitumises.17

AutÕS § 27 lg 72 näeb ette üksnes seda, et VV erakopeerimise mahu muutust hindab, eelkõige

tarbijauuringute tegemise kaudu, ega anna otsest kohustust, et VV peab tasumäärasid ning

salvestusseadmete ja -kandjate loetelu muutma. Mahu muutuse hindamine on üksnes sisendiks VV

määruse muutmiseks tasumäärade ja seadmete loetelu osas.18 Erakopeerimise mahu muutuse

igakordsel hindamisel tuleb AutÕS § 27 lg-t 72 lugeda koosmõjus AutÕS § 27 lg-s 71 ettenähtud

tingimustega, millele salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määrad peavad vastama.

Võimude lahususe põhimõte ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 4 näevad ette, et

Vabariigi Valitsust kui täidesaatva võimu organit saab üldjuhul volitada andma üksnes intra legem

määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi. Seega on AutÕS § 27 lg-s 71 ette nähtud tingimused,

mis suunavad VV tegevust erakopeerimise määruse kehtestamisel.19 Eeltoodu tähendab, et AutÕS

§ 27 lg-s 71 ette antud raamidest tuleb lähtuda ka siis, kui VV teostab AutÕS § 27 lg 72 kohast

regulaarset tasumäärade ning salvestusseadmete ja -kandjate ülevaatamist. Ka sel juhul ei tohi VV

hälbida AutÕS § 27 lg-s 71 ette nähtud kaalutlustest:

13 RKHKo 3-3-1-9-16, p 21 14 Vt veebilehelt https://www.justdigi.ee/uuringud 2017. aastal avaldatud faili pealkirjaga „Elanike käitumine audio-

ning videosalvestiste kopeerimisel“ ja selle lisa 15 Vt 233 SE autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti

ülesannete laiendamine) eelnõu seletuskiri, lk 11 16 Vt 233 SE II seletuskiri autoriöiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi öiguskorralduse aluste

seaduse muutmise seaduse (nn tuhja kasseti tasu siisteemi muutmine ning Patendiameti ulesannete laiendamine) eelnöu

teiseks lugemiseks, lk 10 17 Samas, lk 10 18 Vt 233 SE II seletuskiri, lk 10 19 Vt 233 SE eelnõu seletuskiri, lk 10

5

1) kogutav tasu peab tagama õiguste omajatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile

hinnanguliselt tekib erakopeerimise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks

vajadusteks koopiaid tehakse. Tasumäärade ülevaatamise kontekstis seondub tingimus

eelkõige sellega, et võetakse arvesse, kui palju koopiaid tehakse ja milline on muutus

võrdlusandmete suhtes. Kitsalt koopiate tegemise mahu muutus ei pruugi olla ainus asi, mida

tasumäärade ülevaatamisel arvestada. Kriteeriumi tuleb vaadata laiemas kontekstis, nimelt

InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-s b nimetatud „õiglase hüvitise“ kriteeriumi ning seda selgitava

kohtupraktika valguses. Õiguste omajatele tekkiv saamata jäänud tulu võib ajas muutuda

üldisest elukalliduse muutusest sõltuvalt. Selleks, et säiliks õiglane hüvitis ja oleks tagatud

erakopeerimise erandi kasulik mõju, võib olla vajalik lisaks kitsamalt koopiate tegemise mahu

muutmise hindamisele arvestada elukalliduse muutusega.

2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema

proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse

audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. See kriteerium

koosneb kahest komponendist. Salvestusseadmelt või -kandjalt on tasu kogumine õigustatud

kui: 1) salvestusseadet või -kandjat on võimalik kasutada reprodutseerimiseks isikliku

kasutamise eesmärgil; ja 2) salvestusseadmete või -kandjate kasutamisel reprodutseerimise

eesmärgil tekib õiguste omajatel eelduslikult kahju.20 Esimese komponendi kohaselt tuleb

arvestada, millised seadmed elanikkonnal üldse on kasutada ja millistega neist on võimalik teha

koopiaid. Teise komponendi juures tuleb arvestada Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt

olukordades, kus kahju mõju on minimaalne, võib tasu maksmise kohustust mitte tekkida.21

Sisuliselt on tegemist de minimis kriteeriumiga, mis annab juhise, et kui salvestusseadet või -

kandjat ei kasutata erakopeerimise jaoks või seda kasutatakse piisavalt vähe, et kasutusest

tekkiv kahju on minimaalne, ei pea seda loetellu lisama.

3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti

ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline

kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. See kriteerium näeb ette salvestusseadmed ja -

kandjad, mille pealt tuleb igal juhul tasu koguda. Seda tuleb tasumäärade ülevaatamisel arvesse

võtta. Isegi kui tasumäärade ülevaatamise käigus selgub, et mainitud salvestusseadet või -

kandjat kasutatakse nii vähe, et õiguste omajatele tekib minimaalne kahju, ei saa tasumäärade

ülevaatamise käigus seda salvestusseadet või -kandjat määruse loetelust välja võtta, ilma

seadust muutmata.

4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu

määr on 0,03–4 eurot. See kriteerium annab VV-le tasumäärade korrigeerimisel ette

tasumäärade ülemise ja alumise piiri. Seadust muutmata ei saa VV määrata salvestusseadmele

või -kandjale tasumäära, mis väljuks etteantud raamidest. Nendes raamides tuleb püsida ka

juhul, kui mahu muutuse hindamine näitab, et salvestusseadet või -kandjat kasutatakse nii

ulatuslikult või nii vähe, et arvutuslikult oleks õigustatud raamidest suurema või väiksema

20 Vt ka 233 SE eelnõu seletuskiri, lk 12 21 EKo C‑467/08 Padawan, p 39

6

tasumäära kehtestamine. Sellisel juhul tuleb kehtestada etteantud maksimum- või

miinimummäär.

Nagu AutÕS § 27 lg 72 juurde seletuskirjas märgitud, on salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist

ja koopiate tegemise mahu muutust asjakohane hinnata eelkõige uuringute käigus kogutud

empiirilistele andmetele tuginedes. Seetõttu on JDM kui valdkonna eest vastutav ministeerium

astunud ettevalmistavaid samme tasumäärade ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu

ajakohasuse hindamiseks. Kuna JDM-i kasutuses polnud piisavaid põhjalikke empiirilisi andmed

nii seadmete kasutamise mahu kui ka õiguste objektide reprodutseerimise kohta liigiti, oli

sellekohaseid andmeid vaja koguda küsitluse teel. Selleks tellis JDM uue tarbijaküsitluse

erakopeerimise tarbimisharjumuste uurimiseks. Küsitlus on seletuskirja koostamise ajal lõpuni

viidud ja tulemused avalikustatud.22 Küsitluse ettevalmistamisel suheldi KEO-dega ja võimalusel

arvestati nende tagasisidega.

Tellitud küsitlus koostati ja viidi läbi selliselt, et tulemusi saaks kõrvutada 2017. aasta küsitluse

tulemustega. Järgmise taolise uuringu koostamisel ja sellele järgneval erakopeerimise mahu

hindamisel saaks juba arvesse võtta mõlemaid küsitlusi. See annab võimaluse järjepidevuse ja

täpsuse arendamiseks, kus iga järgnev küsitlus toetub olemasolevatele andmetele. Järgnevalt on

antud ülevaade 2025. aasta küsitluse tulemustest ja neid tulemusi on võrreldud 2017. aasta küsitluse

tulemustega.

Küsitluse tulemuste analüüsimise jaoks võeti aluseks neli näitajat:

1) tarbijaskonnal kasutada olevad seadmed. See näitaja iseloomustab, kui paljudel isikutel on

üldse võimalik kasutada selliseid seadmeid, millega on võimalik teose helisalvestisi või AV

teoseid kopeerida. Mida laiem on konkreetse seadme levik, seda tõenäolisem on, et seda seadet

kasutatakse erakopeerimise jaoks. Euroopa Kohus on sellega seoses märkinud, et ei ole vaja

tingimata tõendada, et isikud on teoseid asjaomaste seadmete abil isikliku kasutamise eesmärgil

reprodutseerinud ning seega tekitanud õiguste omajatele tegelikult kahju. Piisab eeldusest, et

nimetatud füüsilised isikud kasutavad seadmete kättesaadavaks tegemist täielikult ära, st

kasutavad kõiki nende seadmete võimalikke funktsioone, sh reprodutseerimist.23 Samas

mängib rolli ka asjaolu, millises ulatuses reaalselt kasutatakse seadmeid erakopeerimise erandi

raames. Seda on näitajate 3 ja 4 juures arvestatud. Kasutada olevate seadmete kohta küsides

lähtuti 2017. aasta küsitluse seadmete nimekirjast, selle erisusega, et 2025. küsitlusel ei olnud

USB-mälupulk kasutada olevate seadmete hulgas. Küsitluse läbiviimisel anti ette näitlik loetelu

seadmetest. Mida rohkem on seadmeid näitlikus loetelus nimetatud, seda lihtsam võib küsitletu

jaoks olla vastuse meenutamine. Samas kui teha loetelu liiga pikaks, võib olla vastupidine efekt.

Kui näitlikus loetelus on VR-seadmed, nutikellad, hääljuhitavad nutividinad jm turul pakutavad

seadmed, millega saab heli või AV sisu kuulata või vaadata, ei pruugi isik nimekirja hoomata

ja kõiki asjakohaseid seadmeid märkida. Järelikult valiti kesktee, kus küsitletule pakuti näitlik

22 Vt https://www.justdigi.ee/uuringud veebilehel 2025. aastal avaldatud faile „Erakopeerimise tarbimisharjumuste

küsitluse metoodikaraport 2025“ ja „Erakopeerimise sagedustabelid 2025“ 23 EKo C‑467/08 Padawan, p 54-55

7

seadmete loetelu, aga anti võimalus kategooria „muu“ all vabas vormis vastust täpsustada.

Näiteks vastuseks küsimusele „millistest allikatest olete viimase kuu jooksul kuulanud

muusikat24 / vaadanud audiovisuaalset sisu25“ toodi muusika puhul veel esile TV ja kontserdid,

AV sisu puhul toodi esile piraatlus. Piraatluse kohta on pikemalt kommenteeritud allpool.

2) salvestiste tegemise võimekus seadmetel. Selle kriteeriumi kohaselt hinnati, kas seadmega

tegelikult saab salvestisi teha ehk kas seadmel on võimekus talletada teavet kas sisemälus või

välisele andmekandjale kirjutades. Kui seadmega ei saa salvestisi teha, ei ole see

erakopeerimise seisukohalt asjakohane ja tasu ei tohiks selliselt seadmelt koguda.

3) helisalvestiste ja audiovisuaalteoste kopeerimine. Selle kriteeriumiga hinnati, kui paljud

isikud on reaalselt teinud helisalvestistest või AV teostest koopiaid. Küsiti nii

salvestusseadmete kui ka -kandjate kohta. Ajas muutuv koopiate tegemise maht on

indikatsiooniks, milline võiks õiglane tasumäär olla.

4) erakopeerimise erandiga tõenäoliselt hõlmatud kopeerimise maht. Selle kriteeriumi alusel

hinnati, millised tegevused tõenäoliselt langevad erakopeerimise erandi alla. Näiteks läheksid

erakopeerimise erandi alla need juhud, kus sisu on alla laaditud tasuta võrguteenusena,

salvestatud originaalplaadilt või -kassetilt, salvestatud USB-mälupulgalt, kõvakettalt või

selliselt plaadilt / kassetilt, mille puhul polnud tegu originaaliga, salvestatud televiisorist (nt

digiboksi, videosalvestusvahendi või arvuti abil). Samas, kui sisu on alla laetud tasulise

voogedastusteenuse käigus, siis tõenäoliselt ei lange selline tegevus erakopeerimise erandi alla

(pikem analüüs allpool).

Erakopeerimise mahu muutuse hindamiseks leiti muusika ja AV teoste juures eelmainitud nelja

teguri geomeetriline keskmine, võttes arvesse aastate lõikes aset leidnud muutusi:

Δ = ( 2025 ∗ 2025 ∗ 2025 ∗ 2025

2017 ∗ 2017 ∗ 2017 ∗ 2017 )

1 4

:

= õ ;

= õ ℎ ;

= ;

= õä

Δ_ = ( 2025 ∗ 2025 ∗ 2025 ∗ 2025

2017 ∗ 2017 ∗ 2017 ∗ 2017 )

1 4

24 Muusika puhul märgiti ära: TV; kontsert; elav muusika; telerist; TV; TV; teler mtv; kontserdisaalis; Kontsert;

Vk.com; Kontsertil; Elav muusika; telefon; Telekanalid; TV; televiisorist; televiisorist; kaupluste siseraadio; ise laulan

ja kuulan, eelmisel nädalal kuulasin naabrit akordioni mängimas; ERR; kontserditel; Sotsiaalmeedias jagatud muusika;

internet; Live muusika kontsert; Kontserdid; Poodides, juuksuris; Спортивные часы; Vk. Ru 25 Audiovisuaalse sisu puhul märgiti ära: berjozka; Youtoube ja Spottyfy; google; ühel kontserdil käisin ise kohal; You

tube; Mobiiltelefoni salvestatud failidelt.; Онлайн сайты; Ei ütle; internet; Mälukaart, mis käib kõrvaklappide sisse

lapsel; Piraat lehtedelt; Piraat lehekülgedelt; internet; Онлайн-кинотеатры; illegaalsetelt streamimg-lehekülgedelt;

Internet; "Piraat"lehekülgedelt; Piraatlus

8

:

= õ ;

= õ ℎ ;

= ;

= õä

Arvutuste tulemusena saadi kaks eraldi koefitsienti, üks teose helisalvestiste, teine AV teoste jaoks.

Selguse huvides, salvestuskandjate juures arvestati ainult kahte viimast kriteeriumi (c ja d), kuna

kaks esimest kriteeriumi (a ja b) salvestuskandjate kohta ei käi. Saadud koefitsientide alusel

arvutati „hõljuv“ uus tasu määr iga salvestusseadme või -kandja kohta. Selleks korrutati kehtiv

tasumäär nimetatud koefitsientide (teose helisalvestiste ja AV teoste) aritmeetilise keskmisega.

ℎõ_ää = ℎ_ää ∗ ( Δ

2 +

Δ_

2 )

Selleks, et tasumäärad vastaks „õiglase tasu“ kriteeriumile, on asjakohane lisaks kitsamalt koopiate

mahu muutusele arvestada ka elukalliduse muutusega. Täpsemini, üldise elukalliduse muutmise

tõttu võib erakopeerimise erandi olemasolu tõttu õiguste omajatele tekkiv saamata jäänud tulu ajas

suureneda. Seega on kõik hõljuvad tasumäärad läbi korrutatud THI muutusega.26 Saadud tulem on

ümardatud 50 sendi täpsuseni, kuna ka kehtivad tasumäärad (v.a. optiline andmekandja) on

sätestatud 50 sendi täpsusega.

_ää ≈ ℎõ_ää ∗ Δ

Δ = 1,46;

õ ü 50 ä

Saadud tulemite alusel kujunevad uued tasumäärad, mida on põhjalikumalt selgitatud eelnõu

võrdleva analüüsi juures.

2.2. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõuga kavandatakse muuta määruse §-s 3 sätestatud tabelit. Muudatusega sätestatakse

uued tasumäärad. Rakendades olemasolevate tasude peal eelmises peatükis (2.1) kirjeldatud

metoodikat, on saadud uued tasumäärad. Uued tasumäärad ja võrdlus kehtivate tasumääradega on

allolevas tabelis (Tabel 1).

26 Saadud koefitsient on 1,46. Vt IA02: TARBIJAHINNAINDEKS, 1997 = 100 - Vaba aeg - APR21 158,50 - AUG25

232,24, aluseks võetud just "vaba aeg", mille alla liigituvad ka kultuuriga seotud kulutused

Salvestusseade või -kandja Kehtiv tasu määr

(eurot tk kohta)

Uus tasu määr

(eurot tk kohta) Muutus

Süle- või tahvelarvuti 3,5 4 +0,5

Lauaarvuti 3,5 4 +0,5

9

Tabel 1: uued tasumäärad ja muutus kehtivate tasumääradega

Põhilised tähelepanekud uute tasumäärade kohta:

1) Esiteks, ühtki tasumäära ei alandata võrreldes kehtivaga. Näiteks oleks osadel

salvestusseadmetel või -kandjatel arvutuslikult õigustatud sellise tasumäära kehtestamine, mis

jääks allapoole seadusega lubatud miinimumi. Need salvestusseadmed ja -kandjad, millel on

arvutuse tulemusena saadud seadusega ette antud raamidest madalam tasumäär, nähakse ette

seadusega lubatud madalaim tasumäär (salvestusseadme puhul 3 eurot, salvestuskandja puhul

0,03 eurot).

2) Teiseks, osadel salvestusseadmetel ja -kandjatel jäetakse kehtima olemasolev tasumäär.

Seadmetest ei muutu optilisele andmekandjale salvestava heli- või videosalvestusseadme, v.a

arvutiga integreeritud seadme, samuti sisemäluga MP3/MP4-mängija tasumäärad.

Salvestuskandjate puhul jäetakse muutmata optilise andmekandja, USB-mälupulga ja

mälukaardi tasumäärad.

3) Kolmandaks, osade salvestusseadmete ja -kandjate tasumäärasid tõstetakse.

Salvestuskandjatest tõstetakse välise kõvaketta tasumäära 50 sendi võrra. Salvestusseadmetest

tõstetakse 50 sendi võrra süle- või tahvelarvuti, lauaarvuti, salvestusfunktsiooniga teleri

tasumäärasid. Nutitelefoni (sh MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefoni) tasumäära tõstetakse

kõige enam, 2,5 euro võrra. Kui kõikide teiste salvestusseadmete ja -kandjate puhul lähtuti

üksnes arvutuslikust meetodist, on nutitelefon erandiks. Arvutuslikult oleks nutitelefoni uueks

tasumääraks 5 eurot, aga tabelis väljapakutud uus tasumäär on 6 eurot.

Nutitelefonide erinevat kohtlemist õigustavad järgmised asjaolud:

1) Alla 15 aastaste tarbimisharjumused. Nutitelefonide kasutamine on enamlevinud just noorte

seas.27 Nutitelefone kasutavad ka nooremad kui 15 aastased. Küsitluse valimisse kuulusid 15–

74 aastased isikud, alla 15 aastaseid ei küsitletud. Seega, et katta võimalik puudujääk, mis tekib

27 Vt https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Young_people_-_digital_world

Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga

mobiiltelefon 3,5 6 +2,5

Salvestusfunktsiooniga teler 4 4,5 +0,5

Optilisele andmekandjale

salvestav heli- või

videosalvestusseade, v.a arvutiga

integreeritud seadmed

3 3 0

Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3 3 0

Väline kõvaketas 3 3,5 +0,5

USB-mälupulk 0,5 0,5 0

Mälukaart 0,5 0,5 0

Optiline andmekandja –

salvestuseta 0,03 0,03 0

10

sellest, et alla 15 aastaseid ei olnud küsitletute hulgas, tõstetakse nutitelefoni tasumäära teistest

salvestusseadmetest ja -kandjatest enam;

2) Pilvteenuse tasu. Euroopa Kohus sedastas Austro-Mechana lahendis, et erakopeerimise erand

hõlmab isiklikuks tarbeks varukoopiate tegemist serveris, kus pilvteenuse osutaja on andnud

kasutaja käsutusse talletusruumi28 ning selle eest peaks õiguste omajatele hüvitama29, kusjuures

hüvitist peab põhimõtteliselt rahastama teenuste kasutaja.30 Uute tasumäärade kujundamisel on

lähtutud põhimõttest, et nutitelefoni tasumääras sisaldub võimalik kahju, mis tekib selle seadme

kasutamisest pilvteenuse talletusruumi koopiate tegemiseks. Küsitlus näitas, et 5% küsitletutest

kopeerisid 12 kuu jooksul muusikateoseid võrguteenusega pakutud salvestuskeskkonda, AV

teoste puhul oli näitaja 4%. Tõenäoliselt kasutatakse pilvteenuste käigus enim nutitelefone, mis

on üheks komponendiks nutitelefoni tasumäära tõstmisel kuue euroni.

3) Kontsertide salvestamine. Küsitlusega ei olnud kaetud tegevused, kus kasutaja lindistab

seadmega helisalvestist või audiovisuaalset teost, mida esitatakse nt kontserdil. Samas

kasutatakse just nutitelefone kontsertidel toimuva jäädvustamiseks, kui lindistatakse kontserdil

kõlanud teose helisalvestisi ja AV teoseid. Kuna õiguste omajatele võib nimetatud tegevusest

tekkida saamata jäänud tulu, arvestatakse selle asjaoluga nutitelefoni tasumäära kujundamisel.

Uute tasumäärade kujunemisel on tarvilik välja tuua ka järgmised asjaolud:

1) Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ei täiendata. Tarbijaskonna seas levib muid

seadmeid, milles on sisemälu ja millega on võimalik koopiaid teha, kuid millega ei olnud

kehtivate tasumäärade kehtestamise ajaks kujunenud harjumust neid kasutada AV teoste või

teoste helisalvestiste kopeerimiseks.31 Võrreldes 2021. aastaga on eri tüüpi nutiseadmete

populaarsus kasvanud32. Enamlevinud nutiseadmetest, millelt ei koguta erakopeerimise tasu,

aga milles on mälumaht teose helisalvestiste ja AV teoste kopeerimiseks, võib välja tuua

nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid, nutiprillid (sh VR prillid), internetiühendusega

muusikakeskused ja WiFi-ühendusega autod. Samas pole ka 2025. aastal täheldada nende

seadmete kasutamist erakopeerimiseks. Vaid üks küsitletu mainis AV teoste juures muud

nutiseadet „mälukaart, mis käib kõrvaklappide sisse lapsel“, aga ka sel näitel ei kasutatud

seadme enda sisemälu, vaid mälukaarti kui välist andmekandjat.

2) Voogedastusteenused. Euroopa Kohtu menetluses on eelotsusetaotlus33, mis puudutab

küsimust, kas olukorras, kus tellitava voogedastusteenuse abonent (kasutaja) võib

kättesaadavate teoste kataloogist valida mõne neist kasutamiseks ilma võrgule juurdepääsuta

(nn offline)34, rakendub InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b, mistõttu tuleks õiguste omajatele tasuda

sellise reprodutseerimise tõttu õiglast hüvitist. Küsimus on tasumäärade ülevaatamisel

28 Euroopa Kohtu 24. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Austro-Mechana, C‑433/20, EU:C:2022:217, p 33 ja sellele

eelnevad põhjendused 29 Samas, p 40 30 Samas, p 43 31 233 SE eelnõu seletuskiri lisa 2, lk 13 32 Vt https://stat.ee/et/uudised/milliseid-nutividinaid-eesti-inimesed-oma-kodudes-kasutavad 33 C-496/24, Stichting de Thuiskopie 34 Vt Kohtuasi C-496/24, Eelotsusetaotlus, 12. juuli 2024, p 2.3,

https://curia.europa.eu/juris/showPdf.jsf?text=&docid=289922&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=

first&part=1&cid=17213599

11

relevantne, kuna elanikkonna tarbimisharjumused on ajaga muutunud ja võrreldes 2017. aastal

kogutud andmetega oli 2025. aastaks tasuliste voogedastusteenuste kasutus oluliselt kasvanud

(nii muusika kui ka AV sisu puhul 7%-->32%). Kohtumenetlus kestab, kuid eelnõu seletuskirja

koostamise ajaks on avalikustatud kohtujurist Szpunari ettepanek, milles ta vastab

eelotsusetaotluses tõstatatud küsimusele eitavalt.35 Peamise põhjendusena toob kohtujurist

välja, et kasutaja ise ei reprodutseeri teost, vaid seda teeb kasutaja taotluse alusel

teenuseosutaja.36 Sellisel juhul võib teenuseosutaja tegu kujutada endast teose üldsusele

kättesaadavaks tegemist37, reprodutseerimine teenuseosutaja poolt on osa üldsusele edastamise

toimingust.38 Koopiad teeb teenuseosutaja ja salvestab need kasutaja seadmesse, kasutades

tehnilisi meetmeid, millega takistatakse kasutajal endal õiguste objektide reprodutseerimist.39

Kui kasutaja teeb vastava võimaluse olemasolul teenusepakkujale päringu sisu alla

laadimiseks, siis reprodutseerib õigustega kaitstud sisu teenusepakkuja, aga mitte teenuse

kasutaja. Tasumäärade ülevaatamisel lähtutakse sellest käsitusest ning voogedastusteenuste

käigus võrguühenduseta kasutamiseks koopiate tegemist ei hõlmata erakopeerimise erandiga,

mistõttu ei nähta sellise tegevuse eest õiguste omajatele hüvitist. Lõplik vastus sellele

küsimusele võib sõltuda Euroopa Kohtu otsusest.

3) Piraatkoopiad. Mitmed küsitlusele vastanud märkisid, iseäranis AV teoste kasutamisel, et nad

teevad reproduktsioone nn piraatkoopiatest. Ometi ei võimalda Euroopa Kohtu hinnangul

erakopeerimise erand koguda erakopeerimise tasu illegaalsetest allikatest pärit teoste

kopeerimisel.40 Seega ei arvestata tasumäärade ülevaatamisel nende vastustega, kus öeldi, et

reproduktsioone tehti piraatkoopiatest.

4) Uuskasutatud seadmed. On arutatud ka selle üle41, kas erakopeerimise tasu peaks koguma

sellistelt uuskasutatud42 (ik refurbished) seadmetelt, mille peal teostatakse enne teistkordset

müüki parandus- ja hooldustöid, teostatakse täiendav kvaliteedikontroll.43 Selline süsteem on

JDM-ile teadaolevalt kasutusel Prantsusmaal, kus uuskasutatud nutitelefonide ja tahvelarvutite

pealt kogutakse tasu, tasumäär on madalam võrreldes uue seadmega.44 Käesoleva eelnõuga

tasumäärade korrigeerimisel lähtutakse asjaolust, et tasu kogutakse üksnes esmakordsel müügil

ning see hõlmab kogu salvestusseadme elutsüklit, sõltumata sellest, kas sama seadet müüakse

hiljem edasi (uus)kasutatud seadmena.

5) Võrdlus teiste EL LR-dega. Võrdlus teistes LR-des kogutud tasudega võib olla samuti

indikatsiooniks, millised võiksid olla õiglased tasumäärad, kuigi kindlasti ei saa asendada

riigisisest analüüsi. Sobilik näitaja võrdlemiseks on aasta jooksul kogutud tasu, jagatud LR

rahvaarvuga, mis iseloomustab tarbija kohta kogutud tasu. Alloleval joonisel (Joonis 1) on esile

35 Kohtujuristi ettepanek, Maciej Szpunar, esitatud 2. oktoobril 2025, kohtuasi C‑496/24, Stichting de Thuiskopie,

EU:C:2025:749, p 39 36 Samas, p 13 37 Samas, p 14 38 Samas, p 17 39 Samas, p 23 40 Euroopa Kohtu 10. aprilli 2014. aasta kohtuotsus ACI Adam, C‑435/12, EU:C:2014:254, p 41 41 Nt 21.10.2025 toimunud ja IOT korraldatud autoriõiguse teemalisel ümarlaual 42 Sama nimetust selliste seadmete jaoks on kasutatud nt Telia e-poes, vt

https://www.telia.ee/era/lisateenused/uuskasutatud-seadmed 43 Vt nt https://www.dell.com/en-us/dfh/lp/outlet-why-refurbished 44 Vt https://www.legifrance.gouv.fr/jorf/id/JORFTEXT000043606165

12

toodud kogutud erakopeerimise tasu45 rahvaarvu kohta46 EL LR-de lõikes. Võrdlusandmed on

2018. aastast ja kuvatud info ei pruugi iga riigi kohta olla ajakohane. Eesti on värvitud

roheliseks ja näitaja (1,66) iseloomustab hüpoteetilist 2026. aastal kogutavat tasu elanikkonna

kohta, kui tasumäärad jõustuks aasta alguses. Kavandatud tasumäärade järgi oleks Eesti pisut

eespool EL-i keskmisest (1,57).

Joonis 1: kogutud erakopeerimise tasu rahvaarvu kohta EL LR-de lõikes

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

5. Määruse mõjud

Muudatused avaldavad kahte liiki mõju: sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Samas ei avalda need

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

Sotsiaalne mõju seisneb eelkõige selles, et suuremad väljamaksed loovisikutele võivad omada

positiivset efekti loometegevusele. Suuremad väljamaksed tootjatele võivad ergutada

loomemajandust. Nn 10% toetuste eelarve suurendamisel võib olla positiivne sotsiaalne mõju

selles, et rohkem raha saab suunata vastavatesse kultuuriprogrammidesse ja -üritustesse. Omakorda

45 Ajakohaste andmete puudumise tõttu on aluseks võetud 2018. aastal kogutud summad ja seal märgitud EL LR-d, vt

Wijminga, H. jt (koost.). (2020). Private Copying Global Study, lk 22 46 Elanikke EL LR-des 2025. aasta seisuga, andmed on saadud:

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/demo_gind__custom_17386375/bookmark/table?lang=en&bookmark

Id=575b34ea-a6f1-4e9b-ab05-f388dacfe051&c=1752063997367&page=time:2025

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

13

saab toetuste eelarve täiemahulisel kasutamisel korraldada senisest rohkem programme või üritusi,

samuti tõsta selliste ettevõtmiste kvaliteeti.

Majanduslik mõju (sh halduskoormus) seostub eelkõige asjaoluga, et tasumäärade tõstmisel

suureneb kogutav erakopeerimise tasu. Kui lähtuda tasu koguja poolt esitatud andmetest, siis

moodustaks hüpoteetiline 2026. aastal kogutav tasu (kui uued tasumäärad jõustuks aasta alguses)

ligikaudu 2 miljonit ja 276 tuhat eurot (Tabel 2), eeldusel, et 2026. aastal kogutakse tasu samalt

arvult salvestusseadmetelt ja -kandjatelt nagu 2024. aastal.

Tabel 2: 2026. aastal kogutav tasu (projektsioon)

Võrreldes 2024. aastal kogutud tasuga suureneks 2026. aastal kogutav tasu ~725 tuhande euro

võrra ehk 46,8 protsendi võrra. Järgnevatel aastatel kogutav tasu sõltub eelkõige kõikumistest

salvestusseadmete ja -kandjate müügis. Tasud jääksid kehtima eelduslikult järgnevaks neljaks

aastaks, pärast selle aja möödumist lasub VV-l kohustus tasumäärad ning salvestusseadmete ja -

kandjate loetelu uuesti üle vaadata.

Seade Kogutud

tasu 2022

Kogutud

tasu 2023

Kogutud

tasu 2024

Kogutud

tasu 2025

Kogutav

tasu 2026

Süle- tahvel, või

lauaarvuti

486125,5 419783 478947 48385,5 547368

Nutitelefon, MP3/MP4-

mängijaga

mobiiltelefon

1061924,5 917168 898621,5 773 493,00 1540494

Salvestusfunktsiooniga

teler

70188 69720 71224 37784 80127

Optilisele

andmekandjale

salvestav heli- või

videosalvestusseade,

v.a arvutiga

integreeritud seadmed

6936 6996 5865 5280 5865

Sisemäluga MP3/MP4-

mängija

2529 609 468 573 468

Väline kõvaketas 55395 65922 39654 33183 46263

USB-mälupulk 36778,5 32600,5 24622,5 24144 24622,5

Mälukaart 27957,5 27503,5 29464 16047 29464

Optiline andmekandja

– salvestuseta

1268,61 2542,53 2066,34 1465,35 2066,34

1 749

102,61 €

1 542

844,53 €

1 550

932,34 €

1 375 784,85

€

2 276

737,84 €

14

Kui erakopeerimise tasu kogutaks ~45 protsendi võrra senisest enam, suurendaks see

märkimisväärselt jaotusfondi, millest lõppastmes saavad kasu õiguste omajad. Seega suureneks

muudatusega väljamakstav jaotusfond ~725 tuhande euro võrra (sellest arvestatakse maha

halduskulud). KEO-del on kasutusel erinevad mudelid tasu jaotamiseks õiguste omajate vahel,

mistõttu KEO-le ~45 protsendi võrra suurema tasu jaotamine ei pruugi üksüheselt tähendada, et

igale õiguste omajale makstakse välja senisest 45 protsendi võrra suurem tasu. Sellegipoolest

moodustaks suurenenud jaotusfond märkimisväärse kasvu õiguste omajatele väljamakstava tasu

osas. Lisaks kasvaks suurema jaotusfondi tõttu maksimaalne eelarve nn 10% toetuste

väljamaksmiseks.

Kõige suurem mõju kaasneb (nuti)telefoni tasumäära tõstmisega. Kuna arvuliselt müüakse

nutitelefone enim ja tasumäära tõstetakse kõige rohkem (2,5 euro võrra), siis ainuüksi sellest

muudatusest kasvaks kogutav tasu ~640 000 euro võrra. Samas kasutatakse nutitelefone

erakopeerimise eesmärkidel enim ning nutitelefon on ka ainus salvestusseade, mille kasutamine on

oluliselt kasvanud võrdlusandmete suhtes. Järelikult on erakopeerimine nutitelefoni puhul endiselt

relevantne, mistõttu on nutitelefoni tasumäära tõstmine 2,5 euro võrra õigustatud. Teistest

seadmetest, mille tasusid tõstetakse, on suurem mõju süle-, tahvel- ja lauaarvutite puhul (laekub

lisaks ~70 000 eurot). Nende seadmete kasutamine on mõnevõrra kahanenud, aga elukalliduse tõus

õigustab sellegipoolest 50 sendi võrra seadme tasumäära tõstmist. Teiste seadmete puhul, mille

tasumäärasid tõstetakse, on kogutava tasu mõttes väiksem mõju (kõik teised salvestusseadmed ja -

kandjad moodustavad kokku 9% kogutud tasust), seega tasumäärade tõstmisel 50 sendi võrra nt

telerite, väliste kõvaketaste puhul, on mõju marginaalne võrreldes nutitelefonide tasumäära

tõstmisega.

Kuna erakopeerimise erandiga tekkinud kahju hüvitamise süsteemi rahastavad lõppastmes

tarbijad47, kaasnevad mõjud eelkõige tarbijatele. Nende salvestusseadmete ja -kandjate puhul, mille

tasumäärasid tõstetakse, tuleb tarbijal edaspidi tasuda salvestusseadme või -kandja soetamisel

maksta kõrgem tasumäär. Nende salvestusseadmete ja -kandjate puhul, mille tasumäära tõstetakse

50 sendi võrra, on mõju väike. Näiteks süle- tahvel, või lauaarvutite puhul, kus hinnad küündivad

sadadesse eurodesse, on lõivumäära kasv marginaalne. Mõju on suurem (nuti)telefonide juures,

kus tasumäära tõstetakse 2,5 euro võrra. Samas, arvestades, et keskmine nutitelefoni müügihind oli

2025. aasta I kvartalis 608 eurot48, moodustaks uus lõivumäär keskmise müügihinnaga nutitelefoni

juures 0,98% (praegu 0,58%). Kõrgem lõivumäär võib omada väiksemat mõju seadme ostuhinnale,

kuid isegi kõrgema lõivumäära korral moodustab see seadme hinnast marginaalse osa, mistõttu

eeldatav mõju tarbijale on väike.

Muudatus mõjutab salvestusseadmete ja -kandjate maaletoojaid, müüjaid jt isikuid, kes on AutÕS

§ 27 lg-te 1–2 järgi kohustatud tegema makseid tasu kogujale. Kuna vastavad isikud liidavad

47 EKo C‑467/08 Padawan, p 45 48 Kivi, E. (toim). (22.04.2025). Nutiajastu paus? Telefonimüük Eestis kukkus märgatavalt. Ärileht,

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120372300/nutiajastu-paus-telefonimuuk-eestis-kukkus-margatavalt

15

salvestusseadme või -kandja hinnale tasud ja tarbija lõppastmes hüvitab selle kahju, ei ole reaalne

kahju vastavatele isikutele suur. Hüpoteetiliselt võivad väheneda nutitelefonide müügi mahud, kuid

suurema lõivumäära mõju seadme koguhinnale on väike. Seega on suurenenud lõivumääradele

omistatav nutitelefonide müügi mahu vähenemine tõenäoliselt marginaalne.

Eelnõu mõjutab peamiselt autoreid, esitajaid ja tootjaid (muusika ja AV sektorist), samuti

tarbijaid ja ka salvestusseadmete ja -kandjate tootjaid, importijaid, müüjaid ning isikuid,

kes toovad salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest EL liikmesriigist Eestisse. Kaudselt

puudutavad muudatused ka üldsust.

Muudatused puudutavad märkimisväärset hulka ettevõtjaid ja töötajaid. 2025. aastal valminud

Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse järgi49 tegutses 2023. aastal

loomemajanduse sektoris ligikaudu 13 760 ettevõtjat ja asutust ning seal oli ametis umbes 26 500

töötajat. Loomemajanduse keskmes on autorid ja esitajad ehk loovisikud, kes tegutsevad

arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti

ja stsenograafia valdkonnas. Neist puudutavad muudatused otseselt muusika ja AV sektorit.

Sektorit toetavad ka sidusalad, mis pakuvad loovisikutele vajalikku taristut, töövahendeid ja

teenuseid ning tegelevad loomingu paljundamise ja levitamisega. Loomemajanduse eripärase osa

moodustavad muuseumid ja raamatukogud, mille põhitegevuseks on loomingu säilitamine,

eksponeerimine ja kasutusse andmine.

Joonis 2: Muudatusest otseselt ja kaudselt mõjutatud sektorid50

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

49 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025),

https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2025-09/1. Eesti loomemajanduse kaardistus 2023.pdf 50 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025), lk 27

16

Määruse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne.

7. Rakendusaktid

Eelnõu vastuvõtmisel ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

8. Määruse jõustumine

Eelnõus nähakse ette, et määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Kuna tasu kogutakse kvartaalse

arvestusega (kõnealuse määruse § 2 lg 1), on otstarbekas näha ette, et uued tasumäärad kehtivad

2026 III kvartalist. Arvestades määruse menetlemise ajaraami, ei ole realistlik, et 2026 II kvartalist

hakkaksid uued tasumäärad kehtima. Seega on järgmine realistlik variant, et uued tasumäärad

kehtivad 2026 III kvartalist. Lisaks tagab jõustumise aeg salvestusseadmete ja -kandjate tootjatele,

müüjatele ja maaletoojatele, aga ka tasu kogujale piisava ajavaru, et teha vajalikud ettevalmistused

salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tasu kogumise ja teavitamisega seotud protsesside

juurutamiseks.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse

arvamuse avaldamiseks Eesti Autorite Ühingule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Esitajate Liidule,

Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, MTÜ-le Filmi

Esmasalvestuse Tootjate Ühing, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Heliloojate

Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti

Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kunstnike

Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule, MTÜ-le Eesti Filmitööstuse

Klaster, Eesti Disainerite Liidule, Eesti Kujundusgraafikute Liidule, Eesti Kinoliidule, Eesti

Teatriliidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile, Eesti

Kunstiakadeemiale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti

Rahvusringhäälingule, Eesti Filmi Instituudile, Patendiametile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse

omandi ja IT-õiguse komisjonile, Patendivolinike Kojale, MTÜ-le Wikimedia Eesti ning Eesti

Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile.