A.J_vastus

Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov

[email protected]

Teie 24.03.2026 nr

Meie 27.03.2026 nr 10-3/260749/2602650

Volikogu istungite toimumise töögraafiku muutmine

Lugupeetud Aleksei Jevgrafov

Küsisite, kas Narva Linnavolikogu eestseisuse 18.03.2026 koosolekul kinnitatud linnavolikogu

istungite läbiviimise graafiku muutmisel rikuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

või Narva Linnavolikogu töökorra nõudeid.

Eestseisuse 18.03.2026 koosoleku protokollist seaduse ega Narva Linnavolikogu töökorra

rikkumist ei ilmne.

Volikogu töökorra kehtestab volikogu (KOKS § 44 lg 1). Narva Linnavolikogu töökorra (edaspidi

volikogu töökord) § 3 lõike 1 kohaselt on linnavolikogu eestseisus nõuandev organ linnavolikogu

esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute

läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse

koosolekud toimuvad hiljemalt üks nädal enne linnavolikogu istungit. Linnavolikogu esimees või

tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku (volikogu töökorra § 3 lg 4).

Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja

juurdekuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele üks tund enne

eestseisuse koosolekut (volikogu töökorra § 3 lõige 6). Linnavolikogu istungite toimumise

ajagraafik kinnitatakse linnavolikogu eestseisuse koosolekul (volikogu töökorra § 10 lg 4 esimene

lause).

Juhtisite tähelepanu sellele, et volikogu menetluses on vähemalt 11 eelnõud, mis vajavad arutamist

ja otsustamist. Sama argumendi esitas eestseisuse koosolekul ka Keskerakonna fraktsiooni

aseesimees, pidades vajalikuks komisjonides läbi arutatud ja linnavalitsuse ettevalmistatud

eelnõude läbivaatamist volikogu järgmisel korralisel istungil. Protokollis on öeldud: „M.

Stalnuhhin vastas selle peale, et mõned on läbi vaadatud, see on volikogu töö ja see jätkub kõikide

eelnõudega, mis siia laekuvad, aga hetkel ta sellist vajadust ei näe.“

Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156). Seega

on tal oma töökorralduse osas kaalutlusruum. Õiguskantsler ei saa antud juhul ümber hinnata

volikogu eestseisuse ega volikogu esimehe hinnangut volikogu istungite toimumise graafiku

muutmise vajalikkuse kohta.

Küsisite, millised õiguslikud mehhanismid on ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus

linnavolikogu esimees saab omavoliliselt jätta korralise istungi kokku kutsumata.

2

Volikogu istungite kokkukutsumine ja nende ettevalmistamise korraldamine on volikogu esimehe

ülesanne (KOKS § 42 lg 1 p 1). KOKS § 43 lõige 4 sätestab, et volikogu esimees või tema asendaja

kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu

ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu

esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte

hilisemaks kui üks kuu.

KOKS ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile.

Riigikohus on aga pidanud võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda

ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku

volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Kui isik, kes on pädev volikogu

istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lõike 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku

volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku

volikogu istung, siis on volikogul õigus koguneda ka omaalgatuslikult (RKPJKm 21.12.2009, 3-

4-1-32-09, p 10; RKPJKo 02.07.2004, 3-4-1-16-04, p 14). Rahva poolt valitud esindusorgani

põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või

tegevusetusest (RKPJKo 16.04. 2004, 3-4-1-12-04, p 21).

Volikogu esimees tegutseb volikogu usaldusel. KOKS § 46 reguleerib umbusaldusmenetlust

volikogus. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada

umbusalduse avaldamise volikogu esimehele. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu

koosseisu häälteenamus (KOKS § 45 lg 5).

Küsisite, kuidas tagada linnavolikogu korraliste istungite regulaarne toimimine, kui eestseisuse

koosseis ei peegelda proportsionaalselt linnavolikogu poliitilist koosseisu (nt kui opositsiooni

esindatus on minimaalne).

Volikogu töökorra § 3 lõige 2 sätestab, et linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega

linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees ja fraktsioonide esimehed. See säte ei lähtu

volikogus esindatud poliitiliste jõudude mandaatide arvust. Kui volikogu peab vajalikuks oma

töökorda muuta, siis võib ta seda teha. Kui eestseisuse koosseis ei vasta volikogu töökorras

sätestatule, siis tuleb see viia töökorraga kooskõlla.

Küsisite, kas linnavolikogu esimees võib ignoreerida vähemalt veerandi linnavolikogu liikmete

esitatud nõuet kutsuda kokku linnavolikogu istung, kui see nõue on esitatud seaduses sätestatud

korras. Viitasite ka 16 linnavolikogu liikme 18.03.2026 ettepanekule kutsuda kokku volikogu

istung volikogu spordikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseks (ettepanekule on lisatud ka

otsuse eelnõu ja seletuskiri).

Volikogu kokkukutsumisel vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul tuleb järgida

seadust (KOKS § 43 lg 4) ja volikogu töökorda.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]