Järelepärimine

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu 27.03.2026 nr 5-26-16/3

Õiguskantsler PSJV nr 5-26-16

Justiits- ja digiminister

Vabariigi Valitsus

Viru Vangla

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Riigi Infosüsteemi Amet

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Küsimused menetlusosalistele ja menetlusse kaasatud isikutele põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas nr 5-26-16

Tartu Halduskohus arutas haldusasjas 3-23-187 kaebaja, kelleks on vangistust kandev

süüdimõistetu, taotlust saada juurdepääs Justiitsministeeriumi (JM), hiljem Justiits- ja

Digiministeeriumi (JDM), Maksu- ja Tolliameti (MTA), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning

Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele ja e-toimiku rakendusele maksekäsu kiirmenetlust

puudutavas osas. Tartu Halduskohus tunnistas 11.03.2026. a otsusega põhiseadusega vastuolus

olevaks:

(i) vangistusseaduse (VangS) § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024

kehtinud redaktsioonis)1 osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva

kinnipeetava ligipääsu MTA, JM, PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele,

välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas; ja

1 VangS § 311: Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele

õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele.

Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

2(4)

(ii) VangS § 311 lg 1 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis)2 ning justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE) § 521 lg 1 (alates

31.03.2024 kehtivas redaktsioonis)3 osas, milles need välistavad kinnises vanglas

karistust kandva kinnipeetava ligipääsu MTA, JDM, PPA ning Eesti teabevärava

eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

Esiteks tuleb märkida, et küsimus, kas ja millises ulatuses peaks kinnipeetavatel olema õigus

kasutada internetti, on olnud Eestis vaidluse all ligi 20 aastat.4 Menetlusosalised peaksid kohtu

küsimustele vastamisel arvestama nii Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

asjassepuutuvate seisukohtadega. Järgnevalt on igas küsimuses esile toodud, kes

menetlusosalistest ja menetlusse kaasatud isikutest peavad konkreetsele küsimusele vastama.

1) Menetlusosalistelt (s.o kaebaja, Viru Vangla, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, justiits-

ja digiminister, õiguskantsler) oodatakse Tartu Halduskohtu otsuse alusel algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas arvamust põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistatud regulatsiooni asjassepuutuvuse, regulatsiooni seadusliku eesmärgi ja

proportsionaalsuse kohta (iga veebilehe osas, millele juurdepääsu taotletakse).

2) Riigikogu, Vabariigi Valitsus, justiits- ja digiminister ja õiguskantsler võiksid muu

hulgas väljendada arvamust selle kohta, kas alates 01.04.2024 kehtiva VangS § 31¹ lg-

d 1 ja 2 on põhiseadusega kooskõlas, arvestades, et võrreldes kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsiooniga ei ole enam seaduse tasandil täpsustatud, millistele veebilehtedele peab

kinnipeetavatel (minimaalselt) juurdepääs olema. Kehtiva sõnastuse kohaselt on

valdkonna eest vastutaval ministril „turvalise tehnilise suutlikkuse puudumisel“

võimalik lähtuda absoluutsest internetile juurdepääsu keelust ning mitte lubada

2 VangS § 311 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise

võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud

veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega

kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Vt ka VangS § 311 lg 2, mille kohaselt lg-s 1 nimetatud

veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste

kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 VskE § 52¹ lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda

järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht.

Vt ka VskE § 52¹ lg 2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist

suhtlemist.

Vt ka VsKE § 52² lg 1 järgi võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral vanglateenistus võimaldada

interneti kaudu kinnipeetaval seadmes:

1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi;

2) esitada vanglale pöördumisi;

3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil;

4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega,

välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang;

5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu. 4 Vt RKHKo 31.05.2007, 3-3-1-20-07, RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, RKÜKo 30.06.2017, 3-3-2-1-16, RKÜKo

15.02.2023, 3-18-477; vt ka EIKo 19.01.2016, Kalda vs. Eesti, 17429/10.

3(4)

juurdepääsu ühelegi veebilehele ega e-teenusele. Seda hoolimata sellest, et Riigikohus

ja EIK on leidnud, et teatud teemalehekülgede puhul ei ole juurdepääsu puudumine

kooskõlas ei põhiseaduse ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooniga (EIÕK).

3) Täpsustada on vaja ka veebilehtedele juurdepääsuga kaasnevaid riske ja nende

ärahoidmiseks tehtavaid kulutusi.

JDM selgitas haldusasjas 25.04.2025 esitatud vastuses, et kinnipeetavatele veebilehtedel

keelatud osa (s.o elektroonilist suhtlust võimaldav osa) piiramiseks on ehitatud filtrid, kuid

pidevat järelevalve selle üle, et veebilehtedel ei oleks avatud mis tahes suhtlusvõimalusi, ei ole

vanglateenistusel võimalik teha (vt ka Tartu Halduskohtu otsuse p 18.6). Turvalisuse

tagamiseks peaksid veebilehe pidajad teavitama vanglateenistust igast muudatusest, mida ta

lehel teeb, muidu peaks vanglateenistus igakordselt ise lehti üle kontrollima, milleks tal ei ole

ressurssi (p 18.7, kulude kohta p-d 18.9–18.10). Tartu Halduskohtu otsuse p-st 46 nähtub, et

Eesti teabevärava (eesti.ee) haldajaks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mis kuulub alates

01.01.2025 JDM-i valitsemisalasse. JDM-i enda veebilehe arendus on Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse (RIK) käes. MTA kuulub Rahandusministeeriumi (RAM) ja PPA

Siseministeeriumi (SIM) valitsemisalasse. Eelnevast tulenevalt ootab Riigikohus täiendavalt

konkreetset teavet järgmistelt adressaatidelt.

a) Justiits- ja digiminister, RIK, RIA, MTA, PPA: kui vangistust kandev kinnipeetav saab

juurdepääsu konkreetselt teie hallata olevale veebilehele, siis milliseid reaalseid

kuritarvitamise riske selline juurdepääs hõlmab, kui kinnipeetav sama veebilehe kaudu e-

teenuseid kasutada ei saa?

Kas ja kuidas kontrollite samu veebilehti selleks, et ära hoida vabaduses olevate isikute

poolseid kuritarvitusi (nt kolmandate isikute poolt lisatud suhtlusvõimalused)?

b) RIK, RIA, MTA, PPA: kas ja mida nimetatud asutused saavad teha selleks, et

kuritarvitamise riske enda hallataval veebilehel vähendada või välistada? Milline oleks

veebilehe haldaja selliste meetmete võtmise ühekordne ja seejärel regulaarne rahaline kulu

ja milles see seisneks?

c) MTA, PPA: kas nimetatud asutustel on võimalik vanglaid ja JDM-i (või RIK-i/RIA-t)

jooksvalt teavitada oma veebilehel tehtavatest muudatustest? Kas ja milline lisakulu see

oleks ja milles see seisneks?

d) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: kui vaidluse all olevate veebilehtede haldajad

edastaksid vanglale regulaarselt teavet oma veebilehel tehtavate muudatuste kohta, siis

mida konkreetselt peaks vangla veel tegema, et takistada kinnipeetavale keelatud

elektroonilist suhtlust? Kui suured oleksid vangla esmased ühekordsed ja seejärel

regulaarsed kulutused elektroonilise suhtluse takistamiseks konkreetsete veebilehtede

puhul?

e) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: milline on praegu juurdepääsetavate

veebilehtede haldajate ja vangla või JDM-i (RIK-i/RIA) omavaheline suhtlus selleks, et

samade (keelatud suhtlemisest tulenevate) riskide realiseerumist ära hoida?

4(4)

f) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: kui palju maksab praegu igakuiselt nende

veebilehtede turvalisena hoidmine, millele kinnipeetavatel on juurdepääs lubatud.

Palume esitada vastused hiljemalt 27. aprilliks 2026.

Palun teatage Riigikohtule esindaja andmed (nimi, isikukood ja e-posti aadress), kellele

Riigikohus teeb kõik kohtumenetluse dokumendid nähtavaks avalikus e-toimikus. Palun

teatage esindaja andmed arvestusega, et vastus jõuaks Riigikohtusse tähtaegselt.

Samaks tähtajaks on vastust küsitud ka kaebajalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

Riigikohtu sekretär