Hiiumaa vald Prählamäe küla Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta lähteseisukohtade küsimine

Lisa 1
Hiiumaa Vallavolikogu ….2026 otsusele nr …
Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.03.2026)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.4.

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Vana-Kokla katastriüksust (vt joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0295
Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 26948 m²
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 928533
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Kokla, Marja tn 8, Marja tn 6

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti ortofotot)


Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (81 Kärdla-Käina tee), elektriõhuliin (EXNEK.4x50), Nuutri jõe kalda veekaitse- ehituskeelu- ja piiranguvöönd ja kallasrada, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (Prählamäe I 71164000200200011M), lõheliste kudemis- ja elupaigad (Nuutri jõgi) ning veehaarde (PRK0010483) sanitaarkaitseala.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Kokla maaüksus osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub Vana-Kokla kinnistu väärtuslikul metsamaastikul, rohevõrgustiku koridori alal. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava kinnistu lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb planeeringualal väikeses osas I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik.
Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Vana-Kokla kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, vähendades planeeringualal Nuutri jõe ehituskeeluvööndit kavandatava juurdepääsu tee alal, Vana-Kokla katastriüksuse kaheks elamukrundiks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse katastriüksus kaheks elamukrundiks.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Nuutri jõe ehituskeeluvööndi ulatusega (metsaga kaetud alal 100 m). Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.4. Liikluskorraldus määramine
Juurdepääs krundile lahendada riigimaanteelt (81 Kärdla-Käina tee) olemasoleva ristumiskoha kaudu.
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Kruntidel olevast metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamisel kaaluda võimalust liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus tuleb lahendada selliselt, et vajalik sanitaarkaitseala või kuja mahuks krundi piiridesse ning väljapoole Nuutri jõe piiranguvööndit.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
mai 2026
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
juuni- november 2026
Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks
detsember 2026-jaanuar 2027 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine
veebruar-märts 2027
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2027
Detailplaneeringu vastuvõtmine
juuni 2027
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli - august 2027
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.
september 2027
Maa-ja Ruumiameti poolne detailplaneeringu heakskiitmine
oktoober - november 2027
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.
detsember 2027

5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:
Maa- ja Ruumiamet
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Elektrilevi OÜ
AS Kärdla Veevärk
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud:
Mihkli 63901:001:0023
Jõekalda 63901:001:0172
Metsaoja 63901:001:01228
Kärdla metskond 29 63901:001:1940
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected]
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Maa- ja Ruumiamet
• Elektrilevi OÜ
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Maa- ja Ruumiamet.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected]
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.



Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
planeeringuspetsialist
[email protected]



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2


EELHINNANG
Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Käina 24.märts 2026

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Vana-Kokla kinnistu omanik esitas 02.03.2026 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse Vana-Kokla kinnistu jagada kaheks elamukrundiks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs kruntidele, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse juurdepääsutee rajamiseks Nuutri jõe ehituskeeluvööndi vähendamist ja selles osas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiis

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m².


Joonis 2. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ja Ruumiameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.


planeeringuala asukoht

Joonis 3. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala asukoht Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisel

Vana-Kokla kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha. Detailplaneeringuga asutakse üldplaneeringut ellu viima kavandades perspektiivsele pere- ja ridaelamumaale kaks üle 1 ha suurust elamukrunti. Kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole Nuutri jõe ehituskeeluvööndit. Juurdepääs hoonestatavatele aladele on otstarbekas rajada osaliselt Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse, kuna sinna on Käina-Kärdla riigimaantee rekonstrueerimise käigus juba varem rajatud mahasõit, et tagada juurdepääs Vana-Kokla maaüksusele. Detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks on vajalik üldplaneeringu muutmine vähendades Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndit juurdepääsutee osas.

Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.



Joonis 4. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonisel
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (25903 m²) metsamaa, väikeses osas on looduslikku rohumaad (782 m²) ja muud maad (263 m²).
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringualal levivad suures osas leede-turvastunud mullad (LG1) väiksemas osas leede-gleimullad (LG) ja gleistunud nõrgalt leetunud mullad (Lklg).



Joonis 5. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal kinnistust üle 5 m, väikses osas üle 7,5 m.



Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Vana-Kokla kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt piirneb planeeringuala läänes projekteeritava kaitseobjektiga (Hiiumaa rahvuspark), kus esinevad rahvusvahelise tähtsusega vanad loodusmetsad (9010).


Joonis 7. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (81 Kärdla-Käina tee), elektriõhuliin (EXNEK.4x50), Nuutri jõe kalda veekaitse- ehituskeelu- ja piiranguvöönd ja kallasrada, maaparandussüsteemi eesvoolukaitsevöönd (Prählamäe I 71164000200200011M), lõheliste kudemis- ja elupaigad (Nuutri jõgi) ning veehaarde (PRK0010483) sanitaarkaitseala.


Joonis 8. Elektriõhukaabelliini, avalikult kasutatava tee, Nuutri jõe ja maaparandussüsteemi põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).
4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala (10 m) ulatub planeeringualale 29 m² ulatuses. Veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamisel kaalutakse võimalust liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kui see ei ole võimalik, lahendatakse veevarustus ja kanalisatsioon alal lokaalselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Piirkonnas asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud. Prählamäe külas olevad elamud paiknevad valdavalt riigimaantee ääres. Lähim alalises kasutuses olev elamu asub kavandatavast juurdepääsuteest ligikaudu 60 m, kavandatavast hoonestusalast ligikaudu 80 m kaugusel. Kärdla linnas olevad elamud asuvad pigem koondunud riigimaanteest kaugemale. Lähim Kärdlas asuv elamu paikneb kavandatud hoonestusaladest ligikaudu 140 m kaugusel. Olemasolevate ja kavandatavate hoonestusalade vahele jääb metsaga kaetud ala. Metsaga ümbritsetud kavandatavatel õuealadel toimuv ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Lähimad kultuurimälestised asuvad 1,5 - 2 km kaugusel. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi piirneb planeeringuala ilusa teelõiguga. Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad jäävad ilusast teelõigust eemale, seega ei mõjuta kavandatav ehitustegevus teelõigu ilmet. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu, seega ei muuda ka juurdepääsu rajamine teelõigu olemasolevat ilmet.
Planeeringualal intensiivset maakasutust ei toimu. Seega ei avalda planeeringuga kavandatav olulist mõju intensiivsele maakasutusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringuala jääb osaliselt Nuutri jõe kalda piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse ning Nuutri jõgi on lõheliste kudemis- ja elupaigaks. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb planeeringualal väikeses osas I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik. Planeeringuga kavandatakse hoonestusalad väljapoole kaitstavate loodusobjektide kaitsevööndeid, kuid juurdepääs kavandatakse kalda ehituskeeluvööndisse, mistõttu taotletakse planeeringuga kalda ehituskeeluvööndi vähendamist juurdepääsutee ulatuses. Juurdepääsutee asukoht on kavandatud juba rajatud riigimaantee mahasõidu kaudu. I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik piirneb veekaitsevööndiga. Seega juurdepääsu kavandamine väljapoole veekaitsevööndit ei ohusta nimetatud loomaliigi elupaika. Samuti on kahele elamukrundile viiv juurdepääsutee oluliselt väiksema häiringuga, kui olemasolev riigimaantee. Kuna antud kohas ei ole määratud kaitsealuse loomaliigi püsielupaika, siis võib sellest järeldada, et nimetatud loomad esinevad alal pigem juhuslikult, kui püsivalt, eriti arvestades nende liikuvat eluviisi.
Juurdepääsu kavandamisel olemasoleva mahasõidu kaudu asub juba rajatud mahasõit jõele kõige lähemal. Rajatav tee eemaldub jõest järjest kaugemale. Kalda ehituskeeluvööndisse jääv osa juurdepääsuteest on ligikaudu 175 m pikkune, millest metsaalale jääb ligikaudu 95 m. Kaaludes alternatiivsete juurdepääsude võimalusi on näha, et lühim võimalik juurdepääs Marja tänavalt üle kolme eraomandis oleva kinnisasja oleks vähemalt 262 m pikkune, kusjuures kogu ala on metsaga kaetud. See suurendaks ligi 3 korda juurdepääsutee aluse metsamaa raadamise vajadust, mis on oluliselt suurem kahju loodusele. Samas selline Metsaoja kinnistu teega tükeldamine häirib oluliselt antud metsaala majandamist, seega ilmselt oleks Marja tänavalt rajataval juurdepääsu pikkus ja seega mõju loodusele veel palju suurem. Kuna kinnistule tuleb tagada juurdepääs, siis väikseima mõjuga loodusele oleks juurdepääs olemasolevalt mahasõidult läbi kalda ehituskeeluvööndi.



Joonis 9 Kaalutud juurdepääsude asukohad planeeringualale (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).

Nuutri jõe kallas on suhteliselt kõrge ja liivane. Kui tee rajamisel arvestada kalda ja pinnase iseloomu saab mõjud Nuutri jõe kaldale viia miinimumini.

Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Planeeringuala piirneb projekteeritava kaitseobjektiga (Hiiumaa rahvuspark), kus on inventeeritud Natura elupaigad (vanad loodusmetsad (9010)). Kuna planeeringuga kavandatav tegevus piirdub planeeringualaga, võib eeldada, et planeeringus kavandatava elluviimine ei mõjuta kaitstavaid loodusobjekte.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:
Mai Julge
planeeringuspetsialist







HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS



Kärdla
[kuupäev] nr [nr]






Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine





Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Vana-Kokla kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning ametite esitatud seisukohti


1. Algatada Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ning …… hinnangul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.





Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m². Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (25903 m²) metsamaa, väikeses osas on looduslikku rohumaad (782 m²) ja muud maad (263 m²).
1.3. Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pihla-Kaibaldi loodusala) ca 2,7 km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub..
1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Vana-Kokla maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.
3. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmise põhjendused
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndit juurdepääsutee rajamiseks.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Kokla maaüksus osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha. Detailplaneeringuga asutakse üldplaneeringut ellu viima kavandades perspektiivsele pere- ja ridaelamumaale kaks üle 1 ha suurust elamukrunti. Kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole Nuutri jõe ehituskeeluvööndit. Juurdepääs hoonestatavatele aladele on otstarbekas rajada osaliselt Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse, kuna sinna on Käina-Kärdla riigimaantee rekonstrueerimise käigus juba varem rajatud mahasõit, et tagada juurdepääs Vana-Kokla maaüksusele. Vana-Kokla maaüksusel on ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ja põhjendatud, sest kinnistule juurdepääsu puudumine muudaks kinnistu kasutamise sisuliselt võimatuks. Ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta puudub mõistlik juurdepääs kavandatavatele hoonetele. Alternatiivsed lahendused, nt Marja tänavalt ning naabrikinnistutel liiklemine, on oluliselt pikemad lahendused ning eeldaksid suuremat metsaraiet, tooksid kaasa suurema pinnasehäiringu looduskeskkonnas. Samuti koormaksid alternatiivsed lahendused täiendavalt teisi maaüksusi ja naaberkinnistuid. Seega ehituskeeluvööndi vähendamise näol ei ole käesoleval juhul tegemist mugavuslahendusega, vaid kinnisasja sihtotstarbekohase kasutamise eeldusega ja ümbritseva keskkonnaga arvestamisega. Käesolevas olukorras on lühim tee ka kõige keskkonnahoidlikum lahendus, sest pikem tee tähendaks suuremat ehitusmahtu ja elupaikade killustumist, pikemat sõiduaega, suuremat heitgaaside emissiooni ja pikemaajalist mürahäiringut loomastikule. Lühim tee tähendab väiksemat pinnasehäiringut, väiksemat raadamisvajadust ning väikseimat elupaikade killustumist. Seega vähendab lühim tee nii ehitus- kui ka kasutusmõjusid.
Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga on kavandatud Kärdla tiheasustusega ala laiendada kuni Vana-Kokla katastriüksuseni. Detailplaneeringuga kavandatav juurdepääsutee jääb üldplaneeringuga kavandatavale ehitustingimuste alale, kus elukondlike hoonetega hoonestatva krundi minimaalne suurus on 0,3 ha. Vana-Kokla katastriüksus asub üldplaneeringuga kavandataval väärtuslikul metsamaastikul, rohevõrgustiku koridori alal. Üldplaneeringuga seatakse nimetatud aladele tingimusi, kuid ei välistata ehitustegevust, kui see on kooskõlas seatud tingimustega.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Ametite seisukohad.
Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6. Detailpalneeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, vähendades planeeringualal Nuutri jõe ehituskeeluvööndit kavandatava juurdepääsu tee alal, Vana-Kokla katastriüksuse kaheks elamukrundiks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 02.03.2026 taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks koos taotlusega eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks või alternatiivina kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitati ….2026 Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad detailplaneeringu koostamisse kaasatud valitsusasutustele ja isikutele ettepanekute tegemiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg oli ….2026.
Ametite seisukohad.
Ettepanekute ja tähelepanekute alusel on lähteseisukohti ja eelhinnangut täiendatud ja parandatud.
8. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist

Lisa 1
Hiiumaa Vallavolikogu ….2026 otsusele nr …
Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.03.2026)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.4.

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Vana-Kokla katastriüksust (vt joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0295
Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 26948 m²
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 928533
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Kokla, Marja tn 8, Marja tn 6

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti ortofotot)


Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (81 Kärdla-Käina tee), elektriõhuliin (EXNEK.4x50), Nuutri jõe kalda veekaitse- ehituskeelu- ja piiranguvöönd ja kallasrada, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (Prählamäe I 71164000200200011M), lõheliste kudemis- ja elupaigad (Nuutri jõgi) ning veehaarde (PRK0010483) sanitaarkaitseala.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Kokla maaüksus osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub Vana-Kokla kinnistu väärtuslikul metsamaastikul, rohevõrgustiku koridori alal. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava kinnistu lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb planeeringualal väikeses osas I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik.
Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Vana-Kokla kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, vähendades planeeringualal Nuutri jõe ehituskeeluvööndit kavandatava juurdepääsu tee alal, Vana-Kokla katastriüksuse kaheks elamukrundiks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse katastriüksus kaheks elamukrundiks.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Nuutri jõe ehituskeeluvööndi ulatusega (metsaga kaetud alal 100 m). Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.4. Liikluskorraldus määramine
Juurdepääs krundile lahendada riigimaanteelt (81 Kärdla-Käina tee) olemasoleva ristumiskoha kaudu.
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Kruntidel olevast metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamisel kaaluda võimalust liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus tuleb lahendada selliselt, et vajalik sanitaarkaitseala või kuja mahuks krundi piiridesse ning väljapoole Nuutri jõe piiranguvööndit.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine
mai 2026
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
juuni- november 2026
Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks
detsember 2026-jaanuar 2027 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine
veebruar-märts 2027
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2027
Detailplaneeringu vastuvõtmine
juuni 2027
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli - august 2027
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.
september 2027
Maa-ja Ruumiameti poolne detailplaneeringu heakskiitmine
oktoober - november 2027
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.
detsember 2027

5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:
Maa- ja Ruumiamet
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Elektrilevi OÜ
AS Kärdla Veevärk
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud:
Mihkli 63901:001:0023
Jõekalda 63901:001:0172
Metsaoja 63901:001:01228
Kärdla metskond 29 63901:001:1940
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected]
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Maa- ja Ruumiamet
• Elektrilevi OÜ
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Maa- ja Ruumiamet.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected]
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.



Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
planeeringuspetsialist
[email protected]



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2


EELHINNANG
Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Käina 24.märts 2026

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Vana-Kokla kinnistu omanik esitas 02.03.2026 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse Vana-Kokla kinnistu jagada kaheks elamukrundiks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada juurdepääs kruntidele, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse juurdepääsutee rajamiseks Nuutri jõe ehituskeeluvööndi vähendamist ja selles osas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiis

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m².


Joonis 2. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ja Ruumiameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.


planeeringuala asukoht

Joonis 3. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala asukoht Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisel

Vana-Kokla kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha. Detailplaneeringuga asutakse üldplaneeringut ellu viima kavandades perspektiivsele pere- ja ridaelamumaale kaks üle 1 ha suurust elamukrunti. Kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole Nuutri jõe ehituskeeluvööndit. Juurdepääs hoonestatavatele aladele on otstarbekas rajada osaliselt Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse, kuna sinna on Käina-Kärdla riigimaantee rekonstrueerimise käigus juba varem rajatud mahasõit, et tagada juurdepääs Vana-Kokla maaüksusele. Detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks on vajalik üldplaneeringu muutmine vähendades Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndit juurdepääsutee osas.

Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.



Joonis 4. Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonisel
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (25903 m²) metsamaa, väikeses osas on looduslikku rohumaad (782 m²) ja muud maad (263 m²).
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringualal levivad suures osas leede-turvastunud mullad (LG1) väiksemas osas leede-gleimullad (LG) ja gleistunud nõrgalt leetunud mullad (Lklg).



Joonis 5. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal kinnistust üle 5 m, väikses osas üle 7,5 m.



Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Vana-Kokla kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt piirneb planeeringuala läänes projekteeritava kaitseobjektiga (Hiiumaa rahvuspark), kus esinevad rahvusvahelise tähtsusega vanad loodusmetsad (9010).


Joonis 7. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (81 Kärdla-Käina tee), elektriõhuliin (EXNEK.4x50), Nuutri jõe kalda veekaitse- ehituskeelu- ja piiranguvöönd ja kallasrada, maaparandussüsteemi eesvoolukaitsevöönd (Prählamäe I 71164000200200011M), lõheliste kudemis- ja elupaigad (Nuutri jõgi) ning veehaarde (PRK0010483) sanitaarkaitseala.


Joonis 8. Elektriõhukaabelliini, avalikult kasutatava tee, Nuutri jõe ja maaparandussüsteemi põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).
4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala (10 m) ulatub planeeringualale 29 m² ulatuses. Veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamisel kaalutakse võimalust liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kui see ei ole võimalik, lahendatakse veevarustus ja kanalisatsioon alal lokaalselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Piirkonnas asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud. Prählamäe külas olevad elamud paiknevad valdavalt riigimaantee ääres. Lähim alalises kasutuses olev elamu asub kavandatavast juurdepääsuteest ligikaudu 60 m, kavandatavast hoonestusalast ligikaudu 80 m kaugusel. Kärdla linnas olevad elamud asuvad pigem koondunud riigimaanteest kaugemale. Lähim Kärdlas asuv elamu paikneb kavandatud hoonestusaladest ligikaudu 140 m kaugusel. Olemasolevate ja kavandatavate hoonestusalade vahele jääb metsaga kaetud ala. Metsaga ümbritsetud kavandatavatel õuealadel toimuv ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Lähimad kultuurimälestised asuvad 1,5 - 2 km kaugusel. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi piirneb planeeringuala ilusa teelõiguga. Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad jäävad ilusast teelõigust eemale, seega ei mõjuta kavandatav ehitustegevus teelõigu ilmet. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu, seega ei muuda ka juurdepääsu rajamine teelõigu olemasolevat ilmet.
Planeeringualal intensiivset maakasutust ei toimu. Seega ei avalda planeeringuga kavandatav olulist mõju intensiivsele maakasutusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringuala jääb osaliselt Nuutri jõe kalda piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse ning Nuutri jõgi on lõheliste kudemis- ja elupaigaks. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel esineb planeeringualal väikeses osas I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik. Planeeringuga kavandatakse hoonestusalad väljapoole kaitstavate loodusobjektide kaitsevööndeid, kuid juurdepääs kavandatakse kalda ehituskeeluvööndisse, mistõttu taotletakse planeeringuga kalda ehituskeeluvööndi vähendamist juurdepääsutee ulatuses. Juurdepääsutee asukoht on kavandatud juba rajatud riigimaantee mahasõidu kaudu. I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik piirneb veekaitsevööndiga. Seega juurdepääsu kavandamine väljapoole veekaitsevööndit ei ohusta nimetatud loomaliigi elupaika. Samuti on kahele elamukrundile viiv juurdepääsutee oluliselt väiksema häiringuga, kui olemasolev riigimaantee. Kuna antud kohas ei ole määratud kaitsealuse loomaliigi püsielupaika, siis võib sellest järeldada, et nimetatud loomad esinevad alal pigem juhuslikult, kui püsivalt, eriti arvestades nende liikuvat eluviisi.
Juurdepääsu kavandamisel olemasoleva mahasõidu kaudu asub juba rajatud mahasõit jõele kõige lähemal. Rajatav tee eemaldub jõest järjest kaugemale. Kalda ehituskeeluvööndisse jääv osa juurdepääsuteest on ligikaudu 175 m pikkune, millest metsaalale jääb ligikaudu 95 m. Kaaludes alternatiivsete juurdepääsude võimalusi on näha, et lühim võimalik juurdepääs Marja tänavalt üle kolme eraomandis oleva kinnisasja oleks vähemalt 262 m pikkune, kusjuures kogu ala on metsaga kaetud. See suurendaks ligi 3 korda juurdepääsutee aluse metsamaa raadamise vajadust, mis on oluliselt suurem kahju loodusele. Samas selline Metsaoja kinnistu teega tükeldamine häirib oluliselt antud metsaala majandamist, seega ilmselt oleks Marja tänavalt rajataval juurdepääsu pikkus ja seega mõju loodusele veel palju suurem. Kuna kinnistule tuleb tagada juurdepääs, siis väikseima mõjuga loodusele oleks juurdepääs olemasolevalt mahasõidult läbi kalda ehituskeeluvööndi.



Joonis 9 Kaalutud juurdepääsude asukohad planeeringualale (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).

Nuutri jõe kallas on suhteliselt kõrge ja liivane. Kui tee rajamisel arvestada kalda ja pinnase iseloomu saab mõjud Nuutri jõe kaldale viia miinimumini.

Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Planeeringuala piirneb projekteeritava kaitseobjektiga (Hiiumaa rahvuspark), kus on inventeeritud Natura elupaigad (vanad loodusmetsad (9010)). Kuna planeeringuga kavandatav tegevus piirdub planeeringualaga, võib eeldada, et planeeringus kavandatava elluviimine ei mõjuta kaitstavaid loodusobjekte.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:
Mai Julge
planeeringuspetsialist







HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS



Kärdla
[kuupäev] nr [nr]






Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine





Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Vana-Kokla kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning ametite esitatud seisukohti


1. Algatada Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ning …… hinnangul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.





Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Prählamäe külas Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Prählamäe külas asuva Vana-Kokla kinnistu detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Prählamäe külas asuvat Vana-Kokla kinnistut katastritunnusega 63901:001:0295, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 26948 m². Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (25903 m²) metsamaa, väikeses osas on looduslikku rohumaad (782 m²) ja muud maad (263 m²).
1.3. Planeeringuala piirneb riigimaanteega (81 Kärdla-Käina tee). Juurdepääsuks Vana-Kokla kinnistule on rajatud mahasõit riigimaanteelt.
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pihla-Kaibaldi loodusala) ca 2,7 km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub..
1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Vana-Kokla maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, Kärdla lennuvälja kõrguspiirangute alal, piirneb ilusa teelõiguga ning lähedale jääb kavandatavate elektriliinide orienteeriv paiknemine. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+.
3. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmise põhjendused
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndit juurdepääsutee rajamiseks.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub Vana-Kokla maaüksus osaliselt pere- ja ridaelamumaal, Nuutri jõe ehituskeeluvööndis ja suures osas detailplaneeringu kohustusega perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema detailplaneeringu kohustusega alal vähemalt 0,5 ha. Detailplaneeringuga asutakse üldplaneeringut ellu viima kavandades perspektiivsele pere- ja ridaelamumaale kaks üle 1 ha suurust elamukrunti. Kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole Nuutri jõe ehituskeeluvööndit. Juurdepääs hoonestatavatele aladele on otstarbekas rajada osaliselt Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse, kuna sinna on Käina-Kärdla riigimaantee rekonstrueerimise käigus juba varem rajatud mahasõit, et tagada juurdepääs Vana-Kokla maaüksusele. Vana-Kokla maaüksusel on ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ja põhjendatud, sest kinnistule juurdepääsu puudumine muudaks kinnistu kasutamise sisuliselt võimatuks. Ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta puudub mõistlik juurdepääs kavandatavatele hoonetele. Alternatiivsed lahendused, nt Marja tänavalt ning naabrikinnistutel liiklemine, on oluliselt pikemad lahendused ning eeldaksid suuremat metsaraiet, tooksid kaasa suurema pinnasehäiringu looduskeskkonnas. Samuti koormaksid alternatiivsed lahendused täiendavalt teisi maaüksusi ja naaberkinnistuid. Seega ehituskeeluvööndi vähendamise näol ei ole käesoleval juhul tegemist mugavuslahendusega, vaid kinnisasja sihtotstarbekohase kasutamise eeldusega ja ümbritseva keskkonnaga arvestamisega. Käesolevas olukorras on lühim tee ka kõige keskkonnahoidlikum lahendus, sest pikem tee tähendaks suuremat ehitusmahtu ja elupaikade killustumist, pikemat sõiduaega, suuremat heitgaaside emissiooni ja pikemaajalist mürahäiringut loomastikule. Lühim tee tähendab väiksemat pinnasehäiringut, väiksemat raadamisvajadust ning väikseimat elupaikade killustumist. Seega vähendab lühim tee nii ehitus- kui ka kasutusmõjusid.
Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga on kavandatud Kärdla tiheasustusega ala laiendada kuni Vana-Kokla katastriüksuseni. Detailplaneeringuga kavandatav juurdepääsutee jääb üldplaneeringuga kavandatavale ehitustingimuste alale, kus elukondlike hoonetega hoonestatva krundi minimaalne suurus on 0,3 ha. Vana-Kokla katastriüksus asub üldplaneeringuga kavandataval väärtuslikul metsamaastikul, rohevõrgustiku koridori alal. Üldplaneeringuga seatakse nimetatud aladele tingimusi, kuid ei välistata ehitustegevust, kui see on kooskõlas seatud tingimustega.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Ametite seisukohad.
Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6. Detailpalneeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, vähendades planeeringualal Nuutri jõe ehituskeeluvööndit kavandatava juurdepääsu tee alal, Vana-Kokla katastriüksuse kaheks elamukrundiks jagamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 02.03.2026 taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks koos taotlusega eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks või alternatiivina kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitati ….2026 Vana-Kokla kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad detailplaneeringu koostamisse kaasatud valitsusasutustele ja isikutele ettepanekute tegemiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg oli ….2026.
Ametite seisukohad.
Ettepanekute ja tähelepanekute alusel on lähteseisukohti ja eelhinnangut täiendatud ja parandatud.
8. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.
PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.
Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist