Aruanne

Auditi nimetus Hangete õiguspärane teostus, sh taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) projektides sisalduvad hanked Töö nr 1/2025

Eesmärk Analüüsida riigihangete läbiviimise töökorraldust ja vastavust regulatsioonidele.

Hinnata valimipõhiselt riigihangete läbiviimise vastavust kehtestatud regulatsioonidele.

Läbiviija Kristi Graf, KliM SAO siseaudiitor Auditi eest vastutav isik Maarja Kilter,

KliM SAO juhataja

Auditi ulatus

Audit hõlmab 01.07.2023 – 31.12.2025 alustatud hankemenetlusi, sh raamhanke alusel

läbiviidud minikonkursse vastavalt riskipõhisele valimile järgmistes asutustes: KliM, KeMIT,

RiL ja TRAM.

Ulatuse piirang Töös kontrollitakse lepingu täitmisel saadud teenuse või töö olemasolu ja vastuvõtmist, kuid

ei anta sellele hinnangut.

Läbiviimise aeg 12.05.2025 – 29.01.2026 Hinnatav periood 01.07.2023 – 31.12.2025

Lõpparuande

adressaadid

Hr Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister

Hr Kuldar Leis, taristuminister

Hr Marten Kokk, kantsler

Hr Priit Sauk, Transpordiameti peadirektor

Hr Andres Laasma, Riigilaevastiku peadirektor

Hr Marko Arula, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktor

Rahastamispaketi „NextGenerationEU“ toetuse mehhanismi Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and

Resilience Facility, RRF) eelarve KliM valitsemisala asutustele on ca 372 890 000 eurot.

Riigiasutus on eelarve vahendite kasutamisel, sh toetuse saajana tegutsedes, kohustatud järgima riigihangete seadust

(RHS)1 ning rakendama selle nõudeid kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimisel. Taastekava toetuse maksmisest

võidakse keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt,

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on tuvastatud pettus, korruptsioonijuhtum või esineb huvide konflikt

(samas § 7 lg 11). Euroopa Komisjon (EK) andis 2023. a suunise kontrollida RRF projektides riigihangete

läbiviimist, pöörates muuhulgas erilist tähelepanu võimalike huvide konfliktide tuvastamisele ja vältimisele. RRF

maksete saamise eelduseks on asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldav saavutamine, mida kontrollib Euroopa

Komisjon (art 42 lõige 3). Komisjon peab saama piisava kindluse, et toetuse saaja juhtimis- ja kontrollisüsteem

tagab Euroopa Liidu (EL) finantshuvide kaitse, ning suudab ennetada, tuvastada ja kõrvaldada tõsiseid rikkumisi.

See hõlmab ka nõudeid tagada, et RRF-i ning INTERREG-i vahendeid kasutatakse kooskõlas nii EL-i kui ka riiklike

normidega, sh riigihangete eeskirjadega. Komisjonil on õigus rakendada parandusmeetmeid (nt maksete

peatamine), kui tuvastatakse tõsiseid riigihangete rikkumisi (pettus, korruptsioon, huvide konflikt või

topeltrahastamine2), mida liikmesriik ei ole kõrvaldanud.

Käesolevas auditis tugineti hinnangu andmisel peamiselt RHS-le ja asutuste hankekordadele, samuti hanke

läbiviimise, lepingu sõlmimise ja valikuliselt tööde vastuvõtmisega seotud dokumentidele. Täiendavaid selgitusi

dokumentide analüüsi käigus tuvastatu kohta küsiti hankijalt, RTK-lt ja RaM-lt.

Käesoleva töö koostaja juhindus töö teostamisel siseaudiitori kutsetegevuse raampõhimõtetest ja siseauditeerimise

standarditest. Aruande koostamisel tugineti meile kättesaadavale dokumentatsioonile, auditi käigus auditeeritava

esitatud informatsioonile ja selgitustele. Järeldame, et kõik meile esitatud andmed, muu suuline ja kirjalik teave

kajastavad teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad hinnangu andmiseks.

Täiendava, audiitorile mitteesitatud/ mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitori järeldused võinud olla

teistsugused.

Täname ministeeriumi, KeMIT-i, Transpordiameti, Riigilaevastiku ja Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujaid

meeldiva koostöö eest.

Kristi Graf

Maarja Kilter

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „“, § 5 lg 2. 2 Liikmesriigi pakutud tegevuskord peab tagama rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, kelmuste, pettuste ja huvide

konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, vältima topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

2

TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Auditi toimingute tulemusena tehtud olulisemad tähelepanekud (asjaolude kirjeldus, RHS alused jm täpsem

info on toodud aruande B osas):

1. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke nr 243672 „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus-

ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“ ja raamlepingu alusel läbiviidud riigihanke nr 279408 „Andmelao

arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas“ läbiviimisel ei ole audiitori hinnangul

pakkumuste hindamise metoodika piisavalt läbipaistev ja võimaldab mitmeti tõlgendamist, pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuses ei ole eduka pakkumuse valiku otsustust põhjendatud vastavalt RHS-le. Raamlepingu

sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides (RHAD-is) seatud riigihanke (minikonkursi)

korraldamise tingimused ei vastanud RHS-le. Täpsemalt on ilmnenud mittevastavusteks, et oli jäetud võimalus

sõlmida hankeleping minikonkurssi korraldamata, kuid selleks vajalik (§ 30 lg 6 kohane) eeldus ei olnud

täidetud, sest raamlepingus ei oldud sätestatud kõiki tulevase hankelepingu tingimusi nagu projektiplaan,

täitmise aeg. Ei oldud välja toodud ka kriteeriume, millistel juhtudel sõlmitakse leping minikonkursita ja

millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme suhtes (RHS

§ 30 lg 7 nõue). Minikonkursil pakkumuste hindamise põhimõtted ei vastanud RHS-s nõutud läbipaistvusele.

Samuti tuvastati, et raamlepingu sõlmimine toimus RHAD-st erinevatel tingimustel (mõlemad raamlepingud

sõlmiti maksimaalse maksumusega, mis oli raamhanke eeldatav kogumaksumus; reaalne väljamakstud summa

jäi eeldatava maksumuse piiresse).

2. Järgmised riigihanked on, kas läbi viidud olulises osas vastavalt asutuse hankekorrale ja RHS-le või ilmnes

nendes hangetes asjaolusid, millele soovime tähelepanu juhtida võimalike eksimuste vältimiseks või edasiste

riigihangete läbiviimise töökorralduse parendamiseks (lisatud RHR viitenumber ja vajadusel hankija info):

3 Mõjus/ I kategooria: Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid

on juhitud ning eesmärgid saavutatakse.

Parandamist vajav/ II kategooria: Välja on toodud üksikud juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Üldiselt on hinnatud

sisekontrollimeetmed adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Oluliselt parandamist vajav/ III kategooria: Välja on toodud mitmed konkreetsed juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Hinnatud

sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Oluliste puudustega/ IV kategooria: Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ega mõjusad, et tagada põhjendatud

kindlustunne, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Audiitor hindab riigihangete läbiviimise vastavust kehtestatud regulatsioonidele ja töökorralduse toimimist II

kategooriaga (parendamist vajav)3.

Auditi tulemusena saab järeldada, et KliM, TRAM, RiL ja KeMIT riigihangete läbiviimise töökorraldus toimib

olulises osas nõuetekohaselt ning hankemenetlused on üldjoontes üles ehitatud kooskõlas RHS ja asutuse

hankekorras toodud nõuetega.

Valdav enamus valimisse kaasatud hangetest on läbi viidud vastavuses RHS-ga.

Auditi toimingute tulemusena ilmnes siiski, et ühe raamhanke ja selle raames korraldatava minikonkursi

läbiviimiseks seatud hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetele. Samuti ei ole sama raamhanke pakkumuste hindamisel ega hindamistulemustest teavitamisel välja

toodud RHS § 117 lg 1 ja § 47 lg 4 punktis 3 nõutud kaalutlusi ega selgitusi selle kohta, milles seisnes eduka

pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega.

Lisaks ilmnes auditi käigus üksikuid väheolulisi kõrvalekaldumisi RHS-i sätetest, mis antud hangetes ei oma

mõju riigihangete läbiviimise üldpõhimõtete järgimisele. Tegemist on ohukohtadega, millega riigihangete

läbiviimise praktika parendamisel tegeleda ja millele tähelepanu pöörata.

RTK kui keskse hankija teenusel läbiviidud hanked on olulises osas läbi viidud kooskõlas RHS-iga. Samas

ilmnes, et KliM-i hangete läbiviimisel võtab RTK teataval määral riske, kuna asutuse nõustamisel pakkumuste

hindamise otsuste põhjendamise selguses on õiguskindluse suurendamiseks parendusvõimalusi ning hanke

tehnilise kirjelduse vastavust RHS-le parendaks ja ligipääsetavust suurendaks, kui senisest enam võetakse

arvesse seoses hankelepingu esemega puuetega inimeste kasutusvajadusi (RHS § 88 lõike 8 nõue).

Töö tulemusena tehtud tähelepanekud viitavad vajadusele KeMIT-is ja RiL-is täpsustada ja selgemalt

dokumenteerida pakkumuste hindamiskriteeriumite rakendamise põhimõtted. Samuti on oluline jätkuvalt

arendada ja toetada tegevusi, mis suurendavad riigihangete läbipaistvust, konkurentsile avatust ja teenistujate

teadlikkust tuvastada huvide konflikti olukordi.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

3

1) Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (Kliimaministeerium) (280536) –

tähelepanekuid ei tehtud;

2) Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium) (274075) – töö tulemuste

üleandmisega hilinemise olukorras ei kasutatud RTK soovitust rakendada õiguskaitsevahendit, lisaks ei saa

välistada, et töö läbiviimise ajakava ja ajastus olid planeeritud põhjendamatult optimistlikud. Alltöövõtja

oli esitatud pakkumuse koosseisus, samas RRF rahastusest tulenevalt nõue sisestada alltöövõtja andmed

RHR-i täideti alles auditi käigus.

3) Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium) (272413):

➢ kuigi hanke ese hõlmab laiale füüsiliste isikute sihtrühmale kavandatud tegevusi, ei ole tehnilises

kirjelduses arvestatud puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi (§ 88 lg 8 nõue), mis audiitori

hinnangul tulenevalt hankelepingu esemest oleks olnud korrektne;

➢ kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus toodud põhimõttest erinevalt;

➢ alltöövõtjate andmeid ei ole RHR-i sisestatud.

4) Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimine (Kliimaministeerium) (268065) – tähelepanekuid ei tehtud;

5) Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794, TRAM):

➢ tehnilises kirjelduses on teenuse osutamise tingimustena viiteid kehtetutele õigusaktidele, hankija

selgitas auditi ajal, et omanikujärelevalve (OJV) teenuse osutamisel lähtuti siiski asjakohastest

kehtivatest õigusaktidest, millele oli viidatud ehitaja hanke alusdokumentides ja seega luges hankija

tehnilise kirjelduse valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavaks (RHS § 87 lg 1 kohaselt);

➢ alltöövõtjate andmeid ei oldud RHR-i sisestatud OJV hanke juurde.

6) Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906, RiL):

➢ pakkumuste ühe hindamiskriteeriumina kasutati haldusteenuse maksumust põhimõttel „suurim on

parim“, kuid hankija ei ole selgitanud, milles seisneb kõrgema maksumuse eelis ja miks sama eesmärki

ei saa saavutada proportsionaalsemate vahenditega, mistõttu ei ole kindlust, et riigihange vastab RHS

§ 3 üldpõhimõtetele (säästlikkus, proportsionaalsus, läbipaistvus) ja § 85 lõikele 1 (seos hankeesemega

ja reaalse konkurentsi tagamine).

7) E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869, KeMIT):

➢ vastavalt RHAD-le näitaja „Hinnang etappide kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile“ eest

omistatakse väärtuspunktid 40, 20 või 10 ning „Väärtuspunktide arvutamisel kasutatakse riigihangete

registris kasutusel olevat arvutusmetoodikat“, kuid selliselt pakkumuste hindamismetoodika

lakooniline selgitus jätab võimaluse metoodikat erinevalt tõlgendada. Hindajate antavate punktide

pakkumusele omistamise põhimõte RHAD-is puudus (ei vasta § 3 läbipaistvuse üldpõhimõttele).

3. Hankija/tellija tegevuses sõlmitud hankelepingu täitmisel esineb sageli nö piiripealseid juhtumeid, kus tekib

küsimus, kas lepingut on muudetud töövõtjale soodsamaks võrreldes RHAD-is toodud tingimustega.

➢ näiteks nagu eelnevalt mainitud on raamhanke nr 272413 alusel tehtud tellimuse eest tasutud lepingus

toodud põhimõttest erinevalt (lepingus oli toodud strateegia maksumuse kogusumma, tasutud on tunnihinna

alusel),

➢ lisaks ei olnud kahel arvel toodud tehingu maksumuse kujunemine jälgitav (lepingus märgitud tunnihinna

ja aktis esitatud tundide korrutis erines arvel toodud maksumusest).

➢ ühele arvele märgitud tehingu aja info ei vastanud tegelikkusele/ aktile (riigihankes nr 274075).

4. Riigihangete ettevalmistajate või hankekomisjoni liikmete seas huvide konflikti olukordi ei ilmnenud

(kontrolliti võimalikke isikute kattuvusi eduka pakkujaga avalike andmete põhjal). Samas ei ole alati teada

RHAD koostamisse kaasatud väliste ekspertide koosseis, ei ole küsitud või dokumenteeritud ekspertidelt

erapooletuse kinnitusi. Hankekomisjoni liikmed on kõikides valimisse võetud hangetes andnud erapooletuse

kinnitused vastavalt asutuse hankekorras toodud protseduurile. Ühe pakkujaga hankemenetlustes (hanked nr

280536 ja nr 274075) ei oldud KliM-is RHAD koostajatelt ega KliM hanke eest vastutava isiku poolt

erapooletust ja huvide konflikti puudumist kirjalikult kinnitatud, sest hindamiskomisjoni ei moodustatud (uus,

kehtiv hankekord sellist praktikat ei toeta). Huvide konflikti puudumist kinnitati auditi käigus. Ilmnes, et mitte

alati ei oldud esitatud kõrvaltegevuste teatist (teenistujad on asutusest lahkunud). Esines juhtumeid, kui hankega

seotud teenistuja kõrvaltegevus on hanke esemega sarnases valdkonnas, kuid asjaoludega tutvudes ei ilmnenud

toimingupiirangu järgimise nõude rikkumist. TRAM-i hankekorra kohaselt antakse huvide konflikti puudumise

kinnitus hanke otsuse kooskõlastamisega, valimi hanke puhul ilmnes, et otsuse kooskõlastamine toimub

erinevalt (TRAM teenistujad kooskõlastavad otsused DHS-is, välised hindamiskomisjoni liikmed RHR-is).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

4

5. Ilmnes, et RHR-is avaldatud teavitusteksti Taaste- ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel alltöövõtjate

andmete esitamise kohta järgimine vajab RHR tehnilist tuge/ arendamist ja õiguslik alus selgitamist, sest

töövõtjatel vastav funktsionaalsus puudus ja teavitustekstis on küsitud rohkem infot (alltöövõtulepingu nimetus,

kuupäev, number ja lepingu summa), kui Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 § 13 lõikes 1 on alus.

Määruses viidatud õigusaktis on ainsana alltöövõtja nimi.

6. RiL valimi väikeostu osas ei olnud võimalik anda hinnangut üldpõhimõtetele vastavuse kohta, sest hange ei

oldud dokumenteeritud vastavalt hankekorrale. RiL tasutud arvete analüüsi põhjal ilmnes, et mitte kõikide

ostude puhul ei ole järgitud RHS-st tulenevat nõuet sarnased ostud summeerida ja läbi viia eeldatavale

kogumaksumusele ette nähtud riigihankemenetlus, samas positiivsena ilmnes, et RiL oli juba asunud erinevaid

teenuse vajadusi kaardistama, mille tulemusena 2025. a loodi kaks dünaamilist hankesüsteemi.

7. TRAM-i valimi väikeostu puhul ei oldud lepingu täitmisel järgitud hinnapäringus toodud ajakava (töö

teostamise tähtaeg päringus ja lepingus oli kuni 3 kuud alates lepingu allkirjastamisest, töö teostati 11 kuud

alates lepingu allkirjastamisest), mis faktina võib viidata RHS üldpõhimõtete mittejärgimisele (pakkujate

ebavõrdne kohtlemine, läbipaistvus).

8. KliM valimi neljast riigihankest kahes hankes laekus üks pakkumus, KeMIT-i RHR-is läbiviidud 40% hanke

võitudest jagunesid (ainult) nelja ettevõtte vahel. Seega ei pruugi kõikide hangete tulemusel saadud hind

peegeldada hankelepingu eseme maksumuse reaalset turuolukorda.

Hankimisega seotud hea töökorralduse hoidmiseks ja edasiarendamiseks teeme auditis ilmnenud

tähelepanekute põhjal järgmised ettepanekud.

ETTEPANEKUD KeMIT-le:

1) Parandada riigihangete läbiviimise praktikat järgmiselt:

➢ Edaspidi on soovitatav RHAD-is hindamispõhimõtted ja -metoodika senisest põhjalikumalt ja selgemalt

lahti kirjutada. Soovitame RHAD-is alati välja tuua, kuidas kujuneb hankija hinnatavas kriteeriumis

üksikute väärtuspunktide koondtulemus (näiteks hindajate antud punktide aritmeetiline keskmine, summa

või omistatakse kriteeriumis väärtuspunktid konsensuslikult). Subjektiivsete kriteeriumite puhul

põhjendada antud hindepunkte läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Saata mitte-edukale pakkujale edukat

pakkumust iseloomustavad andmed ja selgitused eduka pakkumuse eeliste kohta.

➢ Soovitame võtta teadmiseks väheolulistes tähelepanekutes kirjeldatud riskikohad ja pöörata nendele

teemadele edasises riigihangete töökorralduse arendamises suuremat tähelepanu (raamlepingu sõlmimiseks

läbiviidud riigihanke eeldatav maksumus jagada sõlmitud lepingute vahel, käsitleda pakkumuses esitatud

andmete selgitamise lubamist senisest rangemalt, võimaldada alternatiive ja lisada märge „või sellega

samaväärne“, kaaluda senisest enam tarkvara olelusringi kulude arvestamist, sh arenduse jätkuhankes).

2) Sätestada hankekorras, et isikud, kes lisatakse enne pakkumuste esitamist RHR-i hanke juurde, tagavad ja

kinnitavad registris (vm moel kirjalikult taasesitatavas vormis) huvide konflikti puudumist ja erapooletust.

3) Avaldada kehtiv hankekord KeMIT-i välisveebis.

4) Analüüsida riigihangete konkurentsile paremini avamise võimalusi. Tulenevalt põhjustest ja täpsustatud

vajadustest muuta hangete planeerimise ja RHAD-i koostamise praktikat. Eeldatavalt kaasneb hangete parema

konkurentsile avamisega teenuste maksumuse tõendatud vastavus turuolukorrale, selleks on võimalikud

meetmed järgmised: planeerida raamhanked reaalse mahu järgi, et muuta hange atraktiivsemaks rohkematele

ettevõtetele ja vältida nö uinuvaid raamlepinguid, kaaluda indekseerimist, sõlmida raamlepingud suurema hulga

ettevõtetega, riigihangete puhul seada läbipaistvamad vastavus-, hindamis- ja kvalifitseerimistingimused.

KeMIT-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

5) Ettepanekud on teadmiseks võetud. KEMIT hankekorra muutmine on plaanis hiljemalt teises kvartalis.

Hankekorra avaldame täiendavalt välisveebis (kodulehel) ASAP.

Vastutaja: M. Männiste, tähtaeg 30.06.2026.

ETTEPANEKUD RiL-le

6) Tugevdada järelevalvet riigihangete läbiviimise üle. Parendada hangete läbiviimise praktikat viisil, et RHAD-

ist nähtuks selgelt, milliseid kaalutlusi arvestades eelistatakse eduka pakkuja valikul kõrgemat maksumust ning

milles seisneb selle majanduslik/rahanduslik eelis (kokkuvõtlikult).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

5

7) Ettepanekud väikeostu läbiviimisel RHS üldpõhimõtete paremaks ja efektiivsemaks järgimiseks:

a) Saata väikeostu hinnapäringud DHS-i kaudu. Sellega paraneb väikehangete läbiviimise vastavus

riigihangete üldpõhimõtetele. Kaaluda pakkumuse esitajatele hanke läbiviimise kohta info saatmist kujul,

mis sisaldab hinnapäringu saatmise, vajadusel hanke käigus peetud läbirääkimiste ja esitatud pakkumuste

andmeid – selliselt vastus DHS-i kaudu võib asendada senise väikeostu protokolli koostamise nõude.

b) Kaaluda väikeostu alumise piirmäära suurendamist.

8) Jätkata hankevajaduste süstematiseerimisega, avaldada planeeritavad hanked hankeplaanis ning luua

täiendavalt dünaamilisi hankesüsteeme, viia läbi konkurentsipõhiseid riigihankeid, raamhankeid või tagada, et

on võimalik selgitada, miks konkreetsel juhul on põhjendatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus. Lisaks analüüsida, kas asju ja teenuseid, mida on soetatud Cone Center OÜ-lt ja Gotta Port

Services OÜ-lt ja võimalik, et ka teistelt ettevõtetelt, on võimalik soetada konkurentsitingimustes (ei ole

hõlmatud ainuõigustega). Sel juhul planeerida vastavad riigihanked hankeplaanis ja viia läbi hankemenetlus

vastavalt teenuse summaarsele maksumusele (vajadusel osadena, osade summale ettenähtud menetluses).

9) Muuta hankekorda selliselt, et hankija hinnatavate kriteeriumite korral (olenemata registri automaathindamise

funktsionaalsustest) on hindamiskomisjon vähemalt 3-liikmeline. Kaheliikmeline komisjon on võimalik, kui

hankija pakkumusi ei hinda ehk pakkumus saab väärtuspunktid pakkuja sisestatud andmete põhjal.

10) Arvete menetlemise osas on sisuliselt vajalik paremini rakendada 4-silma põhimõtet ning määrata selgelt

vastutav(ad) isik(ud) kontrolli teostamiseks. Samuti tuleb tagada aktide registreerimine DHS-is ja nende

seostamine lepingutega vastavalt kehtivale korrale.

11) Lisada riigihangete tulemusena sõlmitud lepingutesse isikuandmete töötlemise korral töötlemise kokkuleppeid

puudutav info.

RiL-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

Täname tähelepanekute ja ettepanekute eest.

12) Riigihangete registris läbiviidatavate hangete puhul on asutuses järelevalve tagatud. Hanke läbiviimisel osaleb

mitu inimest, otsused tehakse ja kooskõlastatakse DHSis jne. Hindamiskriteeriumide sõnastusele pöörame

edaspidi veelgi suuremat tähelepanu.

Vastutaja: K. Andre, pidev tegevus.

13) Analüüsime täiendavalt väikeostude tegemise praktikat. Teeme praktikas ja vajadusel ka hankekorras

muudatused, et tagada väikeostude tegemisel läbipaistvus ja korrektne dokumenteerimine. Vastavalt

ettepanekule analüüsime väikehanke alumise piirsumma tõstmist ehk maksumust, millest alates tuleb läbi viia

väikeostu menetlus ning vajadusel muudame hankekorda.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

14) Jätkame hankevajaduste süstematiseerimisega. Iga-aastaselt koostatakse ja avaldatakse asutuse veebilehel

hankeplaan. Kaardistame teenused, mille puhul on võimalik luua täiendavalt dünaamilisi hankesüsteeme või

sõlmida raamlepinguid. Konkurentsi olemasolul tagame konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisele eelneb alati analüüs. Konkreetselt viidatud

ettevõtjate puhul analüüsime teenuse tellimise vajadusi ja mahte ning konkurentsi olemasolul tagame

konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.06.2026.

15) Vaatame üle hankekorras hankekomisjoni suuruse nõude ja täpsustame vajadusel hankekorras olukordade

kirjeldusi, millal on lubatud kaheliikmeline riigihanke komisjoni hindamiskomisjon.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

16) Märgime, et arvete menetlemisel rakendatakse asutuses nn nelja silma põhimõtet. FitekIn keskkonnas on

tavapäraselt ühe arve kooskõlastajaks vähemalt kaks töötajat. Samuti on iga-aastase asutuse eelarve kinnitamise

käskkirjas pandud kulujuhtidele vastutus selle eest, et dokumentidel (sh arvel) kajastatud andmed vastaksid

sõlmitud lepingutele (tellimustele). Auditis väljatoodud murekohad on seotud pigem sellega, et erinevate

osapoolte (hankelepingu eest vastutav isik, arvete kooskõlastajad) rollid ei ole sisekordades täpselt määratletud

või teadvustatud. Asutuses on koostamisel sisekorrad (lepingute ja arvete menetlemise sisekorrad), kus need

küsimused saavad lahendatud ja rollid täpsustatud.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

17) RILi poolt sõlmitavad hankelepingud sisaldavad üldjuhul isikuandmete töötlemise korral ka andmete

töötlemise sätteid. Jälgime, et selles osas ei oleks lepingutes puudusi.

Vastutaja: K. Andre, pidev tegevus.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

6

ETTEPANEK 1 KliM-le ja RaM ühisosakonna õigustalitusele (ÕT):

18) Parendada KliM hangete läbiviimise praktikat järgmises:

a) Sätestada hankekorras, et DHS-is hanke alusdokumentide kooskõlastamisega antakse ühtlasi ka kinnitus

enda erapooletusele ja lubadus huvide konflikti olukorra ilmnemisel end hankest taandada. Samuti parandada

KliM-il välistelt ekspertidelt erapooletuse kinnituste küsimise praktikat ja hankekorras sätestada erapooletuse

kinnituste dokumenteerimine DHS-s.

b) Hanke väljakuulutamise eel vaadata üle lepingu projekt, ajakava. Kui hanke planeerimine osutub planeeritust

ajamahukamaks, on soovitav enne hanke väljakuulutamist üle vaadata ja vajadusel/võimalusel muuta tulevase

hankelepingu tingimusi, sh ajakava. Kui hanke ettevalmistamise käigus hanketeate avaldamise ajaks ilmneb

täiendavaid asjaolusid/ riskikohti, mis mõjutavad töö täitmist, siis tuleks muutunud olukorra valguses RHAD

(ajakava) üle vaadata ja vajadusel sisse viia muudatused enne hanke väljakuulutamist või RHS-ga kooskõlas

muuta RHAD enne pakkumuste esitamise tähtaega. Selline paindlikkus planeerimisel võimaldab paremini

arvestada tellija muutnud vajadustega, maandada lepingu täitmisel ajakavaga/ tähtaegadega seotud riske ja

eeldatavalt lepingu täitmise aja pikendamine kui muudatus RHAD-is ettevõtetele soodsamas suunas suurendab

hanke avatust konkurentsile.

KliM-i/ RaM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

19) RAM ÕT: a) Huvide konflikti regulatsiooni saab üles ehitada alternatiivselt:

• isik kinnitab, et tal huvide konflikt puudub;

• isik teavitab, kui huvide konflikti olukord tekib.

KLIM hankekorras on huvide konflikti regulatsioon koostatud teise alternatiivi alusel lähtutud eeldusest, et kui

isik ei ole teavitanud, siis tal ei esine huvide konflikti.

Hankekord iseenesest keelab teenistujal, kellel esineb huvide konflikti olukord, hanke menetlemisest osa võtta.

Seega ei tohiks DHSi kaudu töövoog sellise teenistujani jõudagi või kui jõuab, tuleb tal ennast taandada.

Kuivõrd pakkumuste hindamise etapp ei toimu DHSis, siis hindamisprotokollis kinnitavad hindajad oma

sõltumatust ja huvide konflikti puudumist (kõik hindajad allkirjastavad hindamisprotokolli või lisatakse

hindamisprotokolli juurde eraldi huvide konflikti puudumise kinnitused).

Seega on eeldus, et kõigil, kes osalevad - hanget, lepingu sõlmimist ja täitmist korraldav teenistuja,

sealhulgas tehnilise kirjelduse ja LÜ koostaja, pakkumuste hindaja, menetlusega seotud dokumentide

kooskõlastaja ja lepingu allkirjastaja - puudub huvide konflikt.

RAM ÕT nõustub auditiga, et andmed hanke ettevalmistamisse kaasatud isikute kohta on oluline info, mis

tuleks teatavaks teha (sh hanke korraldajale). RHS § 95 lg 4 p 7 sätestab, et hankijal on õigus kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama

riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab

talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude

vahenditega võimalik vältida.

Selleks, et hanke korraldaja saaks esmalt tarvitusele võtta meetmed, mis minimeeriksid hanke ettevalmistamisel

osalenud isikute eelise, ning teisalt, et saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline asjakohane info fikseerida ja

teatavaks teha.

RAM ÕT arvates võiks sobiv meede olla RTK lähteülesandesse lisada rida, kus vastutav isik saab märkida, kes

olid hanke TK koostamisse vm ettevalmistamisel kaasatud; väikehanke puhul tuleks info esitada KIRKEs

lisamaterjalina.

Tegevuste eest vastutajad: RAM ÕT on seisukohal, et olemasolev huvide konflikti regulatsioon on piisav ja selle

rakendamise praktika tagab eesmärgi täitmise ning hankekorra muudatusi ei planeerita. RaM ÕT nõustab jooksvalt

KLIM teenistujaid huvide konflikti küsimustes.

b) RAM ÕT on seisukohal, et RHADs ajakava kirjeldamine kuudes lepingu sõlmimisest on sobivaim ja

optimaalseim lahendus, mis muuhulgas tagab parimal viisil pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse.

Selliselt sõnastatud lepingu täitmise tähtajad annavad pakkujale kindlustunde, millise tähtaja jooksul tuleb tal

lepingulised kohustused täita.

Ajakava ülevaatamine pärast KIRKE kooskõlastusringi läbimist ja enne hanke väljakuulutamist ei saa

kindlustada, et lepingu täitmisel ei teki takistusi – RHAD kooskõlastusringi ja hanke väljakuulutamise vaheline

ajaperiood on lühike (u 7-10 päeva), mistõttu ei tohiks selle aja jooksul esile kerkida uusi riske või asjaolusid.

Lisaks ei oma ajakava ülevaatamine enne hanke väljakuulutamist efekti põhjusel, et aeg, millal täpselt algab

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

7

lepingu täitmine, ei ole hanke väljakuulutamisel teada - hankemenetluse toimingute kestust ei saa ette

prognoosida (lisaküsimused, vaidlustused jne).

RAM ÕT on seisukohal, et lepingute nõuetekohase ja tähtaegse täitmise seisukohalt on mõjusam meede, mis

aitab ka töödega hilinemise riske minimeerida, hankele eelnevate turu-uuringute läbiviimine. Turu-uuringu

käigus on võimalik küsida hankija poolt planeeritud tegevuste ajakava realistlikkust. RAM ÕT praktika

kohaselt on hankelepingute tähtaegade rikkumise algpõhjuseks sageli hankija poolt määratud liiga lühikesed

tähtajad, kus iga esile kerkinud takistus avaldab mõju lepingu tähtaegsele täitmisele, ning puhverajad puuduvad.

Täiendava meetmena on hankelepingutes sätestatud õiguslikud alused ja tingimused ajakava muudatuste

tegemiseks:

• Kui ministeerium viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega (nt töö tegemiseks vajalike materjalide,

sisendi vms üleandmisega) ning seetõttu ei ole lepingupartneril võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on

tal õigus oma kohustuste täitmist edasi lükata ja nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist

proportsionaalselt viivitatud aja võrra (VÕS § 111; sätestatud ka KLIM üldtingimustes (nt käsunduslepingu

ÜT p 3.1.7. töövõtulepingu ÜT p 3.1.5)

• kui lepingupooltest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu

võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas

kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi pärast viivitust põhjustanud

asjaolu äralangemist, kokku lepitud uue ajakava kohaselt

RAM ÕT on seisukohal, et auditi aruandes kirjeldatud meede ei ole sobilik ega vajalik ning lepingute tähtaegse

täitmise parendamiseks oma asjakohasemaid viise (turu-uuringute läbiviimine, hanke ajakava realistlikkus koos

puhverajaga; lepingutingimustes ajakava muutmise tingimuste sõnastamine).

Tegevuse eest vastustajad: KliM ja RaM ÕT koostöös; täidetakse jooksvalt hankepõhiselt.

20) KliM FO: Tutvusime RAM ÜO õigustalituse põhjalike selgitustega audiitori ettepanekutele, et kehtivat

hankekorda pole vaja muuta ja üldiselt nõustume nendega. Kuid, et tagada kaasatud ministeeriumiväliste

ekspertide osas piisava informatsiooni kättesaadavus, oleme nõus täiendama hankekorra riigihankeid ja

väikehankeid käsitlevaid sätteid järgmiselt (alla joonitud tekst).

➢ 7.1. Kui ministeeriumis puudub hanke objekti spetsiifilisuse tõttu tehnilise kirjelduse koostamiseks piisav

pädevus, kaasab vastutav isik sõltumatu vastavate teadmistega isiku (eksperdi), kes eelnevalt kinnitab

kirjalikult enda nõusolekut ja sõltumatust tehnilise kirjelduse koostamisel. Hanke eest vastutav isik lisab

RHO lähteülesandesse täiendava rea ja märgib sinna info hanke ettevalmistamisse kaasatud

ministeeriumivälistest isikutest. Tehnilise kirjelduse koostamisel on keelatud kasutada isikute nõuandeid,

kelle võib tekkida või on näiline huvide konflikt seoses antud hankega.

➢ 8.1.2. valiku tegemise põhjendused ja nimekiri ministeeriumi välistest isikutest, kes olid hanke

ettevalmistamisse kaasatud lisatakse DHS-is lepingu juurde või kui lepingut ei sõlmita, siis arve juurde.

Oleme KLIM hankekorra punktide 7.1 ja 8.1.2 täiendamise ettepaneku teinud ka RAM ÜO õigusteenistusele.

Ühtlasi anname teada, et osakonna poolt reguleeritavate dokumentide ettevalmistusega tegeleb FO nõunik K.

Kukk, kelle poole saab vajadusel operatiivselt pöörduda.

Vastutaja: Hankekorra muutmisel on KliM kontaktisik K. Kukk, tähtaeg 31.12.2026.

ETTEPANEK 2 KliM-le:

21) Parendada arvete kontrollimise praktikat, veenduda, et tellitud teenuse eest tasutakse lepingus ettenähtud

korras.

Arvete menetlemise osas sisuliselt rakendada 4-silma põhimõtet ning määrata selgelt vastutav(ad) isik(ud)

kontrolli teostamiseks. Samuti tuleb tagada aktide registreerimine DHS-is ja nende seostamine lepingutega

vastavalt kehtivale korrale. Kaaluda halduskoormuse vähendamise eesmärgil aktide arvekeskusesse laadimise

formaalsest nõudest loobumist.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

22) Tellitud teenuste eest vastutab nende ostja või tellija, kelleks on KLIMis kulude menetlemise korraga kinnitatud

kulujuhid (osakonnajuhatajad) ja projektijuhid, vastavalt korra punktidele 2.3.1. ja 2.3.2.

4-silma põhimõte on praktikas rakendatud, samuti on kehtestatud KLIMis järgmiste dokumentidega nõuded,

mis peavad tagama 4-silma põhimõtte rakendamise:

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

8

a) KLIM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja punktid:

- 2.6.5. KLIM asutuste juhid kinnitavad kulujuhid (volitatud isikud), kes vastutavad eelarve sihipärase

kasutamise eest ning kontrollivad ja kinnitavad algdokumente enne nende saatmist RTK-le.

- 2.6.6. Kuludokumentide kinnitamise menetlusringis tuleb dokumendi viimase kinnitajana ette näha

RTK töötaja.

b) KLIM kulude menetlemise korra punktid:

- 4.1. KLIM kontaktisik, kulujuht ja FO teenistuja kontrollivad ja lähtuvad kuludokumentide

menetlemisel käesolevas korras sätestatud nõuetest.

- 4.5. FO teenistuja kohustuseks on tagada, et:

- 4.5.3 algdokument on kinnitatud kulujuhi poolt

Et vältida halduskoormuse olulist suurenemist RTKs, jätkame aktide lisamist FITEKisse, kuid sellega seoses

mööname, et mõnevõrra ebaselge on, et kes lisab FITEKisse aktid, st kas see on kulujuht või FO spetsialist.

Seega võtame edaspidi kulude menetlemise korra muutmisel seda arvesse ning täpsustame punkti 4.4.

Ühtlasi märgime, et osundatud arvetest oli FITEKis ainult ühel puudu akt.

Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et KLIM kehtestatud korrad reguleerivad piisavalt kulude kontrollimist

ja 4-silma põhimõtte rakendamist ja hetkel ei ole vajadust nende muutmiseks. Omalt poolt jätkame kehtestatud

nõuetest kinnipidamise kontrolliga sisuosakondade poolt vastavalt kordadega kinnitatud dokumentide

ringluspõhimõtetele.

Vastutaja: Kulude menetlemise korra muutmisel on KliM kontaktisik K. Kukk, tähtaeg 31.03.2027.

ETTEPANEK 3 KliM-le:

23) Tagada töövõtja/ RTK poolt jooksvalt raamlepingu täitmise käigus osalevate alltöövõtjate sisestamine RHR-i.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

24) „Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium)“ alltöövõtu andmed sisestatakse

lepingu lõpetamisel (tulenevalt raamlepingu p-st 4.12. Raamlepingu parter on kohustatud lepingu sõlmimise

järgselt esitama riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud

alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest järgmine

info: alltöövõtja nimi ja registrikood; alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.).

Vastutaja: K. Noor, tähtaeg 31.12.2027.

ETTEPANEK 4 KliM-le:

25) Jätkata kõrvaltegevusest teavitamise kohustusest regulaarselt informeerimisega.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

26) Avaliku teenistuse seadusest tulenevat kõrvaltegevusest teavitamise kohustust tutvustab SAO juhataja jooksvalt

uute töötajate sisseelamiskoolitustel. KliM teenistujate arenguvestluse vormil on kõrvaltegevusest teavitamise

meeldetuletus. Lisaks on varasemalt välja toodud ja ka edaspidi võimalik juhtida teenistujate tähelepanu

ministeeriumi infotunnis kohustusele, et kui nad tegelevad või asuvad tegelema kõrvaltegevusega ja ei ole

sellest teavitanud, tuleks vastav teavitus RTIP-is esitada.

Vastutav isik: Kõrvaltegevusest teavitamise vajadust selgitab infotunnis M. Kilter, tähtaeg 30.06.2026.

ETTEPANEK 5 KliM-le/ RTK-le:

27) Parendada RHAD-i koostamist ja planeerimist järgmises:

a) Hanke väljakuulutamise eel vaadata üle lepingu projekt, ajakava. Kui hanke planeerimine osutub

planeeritust ajamahukamaks, on soovitav enne hanke väljakuulutamist üle vaadata ja vajadusel/võimalusel

muuta tulevase hankelepingu tingimusi, sh ajakava. Kui hanke ettevalmistamise käigus hanketeate

avaldamise ajaks ilmneb täiendavaid asjaolusid/ riskikohti, mis mõjutavad töö täitmist, siis tuleks

muutunud olukorra valguses RHAD (ajakava) üle vaadata ja vajadusel sisse viia muudatused enne hanke

väljakuulutamist või RHS-ga kooskõlas muuta RHAD enne pakkumuste esitamise tähtaega.

b) Lisada ka raamlepingu sõlmimiseks läbiviidavatesse riigihangetesse, mille hankelepingu eseme

kasutajateks on füüsilised isikud, ligipääsetavuse põhimõtted (vastavalt RHS § 88 lg-le 8).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

9

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

28) a) Lepinguliste tööde tegemisele kuluvat aega hindab ja määrab tellija (KliM) riigihanke eest vastutav isik, kui

oma eriala spetsialist. Asjaolu, et lepingu täitmise käigus ei olnud pakkuja suutlik tähtaegadest kinni pidama,

ei näita automaatselt seda, et tähtaeg/ajakava oleks valesti määratud. Riigihanke algamisel määratakse lepingu

täitmise tähtaeg parimate teadmiste ja selle ajahetke kogemuste järgi. Ettenägelikult oli RHADis reguleeritud

ka tähtaja/ajakava muutmise võimalused juhuks, kui lepingu täitmisel ilmneb ootamatuid asjaolusid, mis

tingivad tähtaja/ajakava korrigeerimist. Juhime tähelepanu, et tavapärase praktika järgi juhivad riigihankes

osalemisest huvitatud isikud hankija tähelepanu lepingu täitmise tähtajale, kui see on nende hinnangul

ebamõistlikult lühike. On tavapärane praktika, et riigihankes osalemisest huvitatud isikud paluvad pikendada

nii pakkumuste esitamise kui lepingu täitmise tähtaega. Antud hankes ükski huvitatud isik seda ei teinud. Seega

ei tekkinud ka hankijal kahtlust, et tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike. Täna kogu hanke elukaarele tagasi

vaadates on hankijal hoopis teine teadmine ja kogemus, võrreldes hanget välja kuulutades enam kui kaks aastat

tagasi (14.02.2024). Võimalik, et tänase teadmise ja kogemusega uut samaväärset hanget välja kuulutades oleks

hankija ka tähtaega/ajakava reguleerides ettenägelikum. Hankija hinnangul ei ole aga õiglane tänase teadmise

ja üksikjuhtumi pealt hinnata tagasiulatuvalt hankija tollast käitumist üldistavalt valeks. Samas kinnitame, et

edaspidi pöörame lepingu täitmise tähtajale veelgi enam tähelepanu.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KLiM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt

monitooritava tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

b) RTK jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et RHS § 88 lg 8 järgimine ei olnud antud riigihankes

asjakohane, sest riigihanke esemeks on tellijale (KliM) kommunikatsiooniteenuse osutamine ja lepingu

täitmine ei ole otseselt suunatud avalikkusele pakutavatele teenustele. Tehnilise kirjelduse järgi on töövõtja

kohustuseks muuhulgas:

- Kommunikatsiooni analüüsime

- Kommunikatsiooni eesmärkide sõnastamine

- Siht- ja sidusrühmade määratlemine

- Sõnumite kohandamine ja täpsustamine sihtrühmiti

- Strateegiline kommunikatsiooni nõustamine

- Ööpäevaringne valmisolek kriisikommunikatsiooniks

- Kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine vastavalt seatud eesmärkidele.

- Kommunikatsiooniauditite ja analüüside koostamine.

- Kommunikatsioonimaterjalide koostamine (pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms).

Konkreetsed tegevused selgusid alles lepingu käigus vastavat tellimust esitades. Lepingu eesmärk on tellija

nõustamine erinevates kommunikatsiooni tegevustes. Seega lepingupartneri ülesandeks on sisuliselt

konsultatsiooniteenuse osutamine kommunikatsiooni alal. Selle tegevuse tulemusel saavad alles tekkida

konkreetsed sihtrühmad (nt erivajadustega inimesed vms) ja neile suunatud tegevused. Seega ei saanud ega

pidanudki tellija riigihankes neid tingimusi juba sätestama.

Audiitor viitab oma seisukohas RaM RORO arvamusele, aga kuna seda arvamust ei ole auditi projektile lisatud,

siis ei ole RTKl võimalik võtta seisukohta selle konteksti ja asjakohasuse kohta. Küll aga ei nõustu RTK

audiitoriga selles, et juba raamhankes oleks pidanud tehnilises kirjelduses kajastama ligipääsetavuse

põhimõtteid. Nagu eelnevalt selgitatud, siis ligipääsetavuse põhimõtted kommunikatsiooni tegevuses saidki

sündida alles lepingu täitmise käigus konsultatsiooniteenuse osutamisel (sh sihtrühmade kaardistamisel,

sõnumite kohandamise ja täpsustamisel sihtrühmiti jne).

Sõltumata sellest, kas tegu on hankelepinguga või raamlepinguga saab ja peab ligipääsetavust reguleerima

ainult juhul, kui see on asjakohane. Antud juhul ei ole lepingu esemeks teenuste osutamine avalikkusele, teenust

osutatakse hankijale. Lepingu eesmärk on tellija nõustamine erinevates kommunikatsiooni tegevustes. Seega

lepingupartneri ülesandeks on sisuliselt konsultatsiooniteenuse osutamine kommunikatsiooni alal. Seega ei

olnud selles hankes asjakohane sätestada ligipääsetavuse nõudeid. Märgime, et ligipääsetavuse nõuded ei saa

olla lihtsalt üldine kohustus tagada ligipääsetavus. Ligipääsetavuse nõuded peaksid olema reguleeritud selgelt,

piiritletult ja ühemõtteliselt, et pakkujatel oleks võimalik aru saada nõuete sisust ja ulatusest. Antud juhul ei

olnud hankija hinnangul asjakohane vastavaid nõudeid seada, sest teenust osutati hankijale, mitte avalikkusele.

Füüsiliste isikute ligipääsetavusele pöörab tähelepanu riigihangete direktiiv 2014/24/EL, nähes artikli 42 lõikes

1 ette, et:

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

10

Kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest,

kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab kõnealune tehniline kirjeldus olema

koostatud nii, et selles võetakse arvesse puudega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a

nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga,

määratletakse puudega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsu käsitlevad kriteeriumid tehnilises kirjelduses

kõnealusele õigusaktile viitamisega.

Ka RORO on riigihangete KKKs selgitanud, et ligipääsetavuse nõudeid peab RHADis arvestama, kui

hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud.

„18. Millisel juhul peab hankija riigihanke alusdokumentide koostamisel arvestama ligipääsetavuse nõuetega?

Lisatud 17.05.2024.

Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse koostamisel võtta arvesse

puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või koostada tehniline kirjeldus

nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.“

Kokkuvõtvalt on RTK seisukohal, et ligipääsetavuse nõudeid peab analüüsima iga üksiku hanke kohta

eraldiseisvalt ja rakendama ainult siis, kui need on asjakohased. Antud hanke puhul hindas hankija, et ei ole

asjakohane ligipääsetavusenõudeid seada. Kui audit jääb seisukohale, et konkreetses hankes oleks tulnud siiski

ligipääsetavuse nõuded lisada, siis palume edaspidiseks õppimiskohaks tuua näiteid, millised tingimused oleks

selles hankes olnud asjakohased.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära, sh vajadust ja kohustust kohaldada RHS § 88 lõiget 8.

AUDIITORI TÄIENDAV ARVAMUS ja näited § 88 lg 8 rakendamise kohta lähtudes RTK tagasisidest:

Hankija selgitas, et üldiselt pööratakse vastavale RHS § 88 lg 8 nõudele tähelepanu ja seda rakendatakse. Hankija

ei nõustunud, et raamhanke nr 272413 tehnilisse kirjeldusse oleks tulnud lisada ligipääsetavuse nõuded, tuues

põhjenduseks, et see ei olnud asjakohane, aga vajadusel on võimalik ligipääsetavuse põhimõtted lisada raamhanke

alusel läbiviidavatesse riigihangete (tellimuste) nõuetesse. Audiitor jääb konkreetse hankega seotult eriarvamusele

ja hindab jätkuvalt, et tulenevalt antud hanke eesmärgist ja esemest oli RHS § 88 lg 8 rakendamine asjakohane ning

RTK praktikas nimetatud põhimõtte rakendamine ja vastavalt hankija nõustamine ka selles küsimuses tehnilise

kirjelduse koostamisel vajab enam tähelepanu. Soovituse rakendamine vähendaks riski, et riigihange ei ole

õigusaktide vastava nõudega kooskõlas. Samuti suurendab ligipääsetavusega arvestamine (taastuvenergia

kommunikatsioonis) laiema sihtgrupini jõudmist. Arvestades, et RHAD-is olid planeeritud tegevused nagu

kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine; kommunikatsioonimaterjalide koostamine

(pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms); meediaürituste korraldamine (pressikonverentsid,

ajakirjanike briifingud jms), siis vastavalt hankija tagasisides toodud ettepanekule võib asjakohaste ligipääsetavuse

nõuete näidetena tuua järgmisi ligipääsetavuse nõudeid: veebipõhised materjalid koostada selliselt, et need on

loetavad ja kasutatavad ekraanilugejatega (nt JAWS, NVDA), meediaürituste toimumiskoha valikul

liikumispuudega inimestele ligipääsetavus (asukoht, selged viidad, vajadusel kaldtee), videote varustamine kõnega

sünkroonis subtiitritega, videos visuaalsete elementidega (graafika, tekst ekraanil) esitatud info dubleerimine

audiokirjelduse või lisatekstiga. Töövõtja võib sarnastes hangetes ka omalt poolt esitada ligipääsetavuse tagamise

kontrollnimekirja tulenevalt tema planeeritud kommunikatsioonitegevustest.

ETTEPANEK 6 KliM-le/ RTK-le:

29) Piirduda alltöövõtu andmete kogumisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 § 13 lõikes 1 nõutud

(viidatud) vastava infoga (alternatiivselt teha ettepanek määruse muutmiseks) ning keskselt leppida kokku ja

teavitada toetuse saajaid alltöövõtjate andmete kogumise viisist.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

30) Juba mõnda aega on RTKl kasutuses olevates lepingupõhjades sees alltöövõtjate andmete regulatsioon, mille

järgi kohustub edukas pakkuja (töövõtja, müüja, käsundisaaja jt) vastavad andmed tellijale esitama. See peaks

tulevikus sarnased probleemid välistama.

Lepingutes on kasutusel järgmised tingimused:

1) Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel „Alltöövõtjad“ iga oma

alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

11

registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (Kasutatakse projektiperioodi

2021-2027 ELi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite kasutamisel

nende riigihangete puhul, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.)

2) Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“

kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate nimed, registrikoodid, alltöövõtulepingute nimetused,

kuupäevad, numbrid ja lepingu summad. (Kasutatakse projektiperioodi 2021-27 taaste- ja

vastupidavuskava vahenditest rahastatavate hangete puhul sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest

ja alltöövõtulepingu maksumusest).

Alltöövõtjate kohta andmete kogumise alus on eelkõige riigihangete seadus (nt RHS 122 lg 1), mitte ainult

välisfinantseerimist reguleerivad õigusaktid. Lisaks kehtib ka hankelepingu tingimuste reguleerimisel

lepinguvabadus.

Alltöövõtjatega seonduva info kogumise osas täpsustame, et RHRis on võimalik pakkujal sisestada kasutatud

alltöövõtjate infot ka ise. Sellele on aga seatud tehniliselt ajaline piirang, et seda infot saab esitada vaid ajal,

mil leping on „Täitmisel“ seisus. Kui leping on lõppenud ja hankija on registris muutnud lepingu staatuse

lõpetatuks, siis pakkuja enam andmeid uuendada ei saa. Sel juhul saab hankija vajadusel muuta lepingu staatust

ja seejärel saab andmeid uuendada. Registri arendustega on plaanis andmete esitamise tehnilist lahendust

parendada, kuna täna puudub nö „Salvesta“ nupp ja salvestamine toimub automaatselt lahtri täitmisel.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt ja iga hanke põhiselt

monitooritava tegevusega, võttes arvesse toetuse saajalt saadud infot konkreetse hanke rahastamisallikate

kohta.

ETTEPANEK 7 KliM-le/ RTK-le:

31) Kaaluda ja hankijale välja pakkuda võimalusi, kuidas senisest veelgi enam avada hankeid konkurentsile.

Näiteks võib olukorras, kui turul tegutseb piiratud hulk sobivaid eksperte, olla põhjendatud nõuda pakkuja

meeskonnaliikmete andmete esitamist mitte pakkumuste esitamise etapis, vaid enne lepingu sõlmimist.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

32) Kaalume konkurentsi tagamise võimalusi. Samas ei ole väga lai konkurents ainus eesmärk või hüve, mida

riigihankes tagada. Ettepaneku osas kontrollida võtmeisikuid alles lepingu täitmise faasis, mitte

hankemenetluse käigus, võib küll aidata kaasa konkurentsi laiendamisele, aga võib tuua kaasa probleemid

lepingu täitmise võimekuse ja kvaliteediga. Minnes pakkujaga lepingusse teadmata, kas ja millised

meeskonnaliikmed ta kaasatud on, võib viia olukorrani, kus tegelikult lepingu täitmisel nõuetekohaseid

eksperte pole.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

ETTEPANEK 8 KliM-le/ RTK-le:

33) RTK RHO-l seada sisse lähenemine, et erapooletuse vormikohane kinnitus küsitakse siis, kui pakkumused/

taotlused on esitatud ehk on teada, kelle suhtes tuleb enda ja seotud isikute erapooletust kontrollida ja vorm

kinnitada/ end menetlusest taandada. Küsida erapooletuse kinnitus ka ühe pakkujaga riigihangetes (kus

hankekomisjoni ei moodustata). KliM kehtiva hankekorra (24.01.2025 käskkiri nr 1-2/25/33) muutmise

võimalik ettepanek: 3.4. Vastutav isik jt ministeeriumi nimel hanke juurde registreeritud isikud esitavad huvide

konflikti puudumise ja erapooletuse kinnituse RHR-i kaudu. RHO nõudmisel esitab hanke menetlemisel osalev

teenistuja huvide konflikti ja toimingupiirangute puudumise kohta eraldi vormikohase allkirjastatud kinnituse.

Kaaluda, kas täpsustada hankekorras (p 3.4), et huvide konflikti puudumise kinnitused esitatakse RHR-is.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

34) RTK möönab, et huvide konflikti kinnitamine erinevates menetlusetappides võib omada preventiivset ja

pedagoogilist mõju, kuid üldiselt huvide konflikt, kas esineb või ei esine, ning see ei sõltu antud kinnitustest

ega nende sisust. Isikutele tulenevad huvide konflikti ja toimingupiirangu osas kohustused õigusaktidest,

töölepingust ja asutuste sisekordadest. Viidatud allikate kohaselt on töötajatel viivitamatult kohustus teavitada

huvide konflikti kahtlusest ja taandada ennast otsustest/toimingutest. See, kas isikud sealjuures on või ei ole

vastavaid kinnitusi andnud, ei muuda huvide konflikti esinemist.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

12

RTK senine praktika on näidanud, et inimesed on huvide konflikti vältimise vajalikkusest teadlikud ning pigem

rohkem kui vähem ettevaatlikud. RTK hanketeenuse osutajaid (hankespetsialist ja talituse juhataja)

teavitatakse, kui neil on kahtlus huvide konflikti osas (nt endiste töötajate liikumine erasektorisse,

ülikoolikaaslaste vms tuttavate töötamine pakkujate juures jne).

Põhimõtteliselt saab esitatud ettepanekuga nõus olla, kuna see on juba enamasti ka olemasolev praktika. Samas

pooldab RTK üldiselt siiski lähenemist, et asutuste siseselt rohkem rõhku pöörata teenistujate teadlikkuse

tõstmisele huvide konfliktiga seonduvast ning suunata neid huvide konflikti kahtluse tekkimisel teavitama ja

konsulteerima. Huvide konflikti puudumise kohta kinnituse andmine on küll preventiivne ja pedagoogiline,

kuid sisuliselt on see samaväärne lähenemisega, mille kohaselt eeldatakse vaikimisi alati huvide konflikti

puudumist, kuni teenistuja ei teavita vastupidisest. Faktiliselt huvide konflikt kas on või ei ole – see ei sõltu

kuidagi antud kinnitustest.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

ETTEPANEKUD TRAM-le:

35) Infoturbe eesmärgil seada sisse kokkulepped ja vastutaja, et hinnapäringutes esitatakse pakkumuse esitamiseks

minimaalselt vajalik. Kaaluda päringute saatmist krüpteerituna.

36) Sätestada hankekorras üheselt, et riigihanke otsuste kooskõlastamine toimub DHS-is ning kui kasutatakse ka

teisi keskkondasid/rakendusi, siis ka need hankekorras nimetada, sh kokku leppida, millisel juhul ei kasutata

DHS-i.

37) Väikeostude läbiviimisel parendada RHS üldpõhimõtete järgimist selles, et jääda hinnapäringus esitatud

tingimuste juurde ka lepingu täitmisel või muuta lepingut kooskõlas üldpõhimõtetega.

TRAM-i TAGASISIDE:

38) TRAM hindab iga hinnapäringu puhul eraldi, milline teave on eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalik ja

kas materjalide edastamine peab toimuma krüpteeritult. Selle hinnangu andmisse kaasatakse valdkonna

sisueksperdid, kes suudavad süsteemide eripära ja võimalikke riske arvestades hinnata, kas jagatav teave on

tundlik. Tundliku teabe kaitse on TRAMis igapäevaselt aktuaalne küsimus, eriti arvestades tänast

infoturbeolukorda maailmas ja sellega seotud ohte. Seetõttu peab TRAM põhjendatuks juhtumipõhist

kaalumist, mitte ühetaolise tehnilise lahenduse kehtestamist kõigile hinnapäringutele.

39) TRAM ei pea vajalikuks hankekorra sisulist muutmist nimetatud küsimuses. Kehtiv hankekord reguleerib juba

hangete menetlemisel kasutatavaid infosüsteeme ning riigihanke otsuste kooskõlastamise sisu. Hankekorra

kohaselt on riigihangete menetlemiseks kasutatavaks keskkonnaks riigihangete register (RHR) ning Delta

dokumendihaldussüsteem (DHS) on riigihanke korraldamise ja väikehanke läbiviimisega seotud dokumentide

registreerimise ja säilitamise keskkond. Riigihanke otsus on hankekorra järgi DHSis säilitatav dokument.

Samuti näeb hankekord ette, et riigihanke otsus kooskõlastatakse enne allkirjastamist taotleja, struktuuriüksuse

juhi või komisjoni liikmetega ning kooskõlastamisega kinnitatakse otsuse andmete õigsus, nõutud toimingute

tegemine ja huvide konflikti puudumine. Lisaks kohalduvad huvide konflikti vältimise nõuded kõigile hanke

ning lepinguga seotud isikutele ja aspektidele, sealhulgas menetlusega seotud dokumentide kooskõlastamisele

ja allkirjastamisele. Seejuures tuleneb hankekorrast täiendavalt, et huvide konflikti ilmnemisel on igal hanke ja

lepinguga seotud isikul kohustus teavitada sellest viivitamata nii oma vahetut juhti või ametisse nimetamise

õigusega isikut kui ka hankeüksuse juhatajat.

Seetõttu on TRAMi hinnangul vastav regulatsioon hankekorras juba olemas, sätestatud on kooskõlastamise

õiguslik sisu ning täiendav erisäte selle kohta, millises konkreetses keskkonnas iga üksikkooskõlastus

vormistatakse, ei ole vajalik. Kehtiv hankekord katab juba nii kasutatavad infosüsteemid kui ka huvide konflikti

puudumise kinnitamise kohustuse. Seega oleks hankekorra täiendamine selles osas üksnes tarbetu bürokraatia,

reguleerimata seejuures õiguslikult midagi sisuliselt enamat võrreldes kehtiva korraga.

40) Lepingu täitmisel kohaldub üldkorras VÕS, muutmistel RHS – mida me igakülgselt ka järgime. Täiendavalt

selgitame, et valimisse võetud väikeostu puhul ei ole täpsustatud töö tellijale (esmakordselt) esitamise aeg, ei

ole välistatud, et tellija või kolmandate poolte tõttu võib olla viivitusi lepingu täitmisel, mistõttu on võimalik

lepingu muutmine VÕS vastavate sätete alusel. Viimase kohtupraktika kohaselt ei piirata lepingust tulenevate

tegevuste ajakava muutmist rangelt. Samuti on TRAM-i hankekorras sisustatud RHS üldpõhimõtete järgimine

väikehangete puhuks ja viime sel teemal läbi ka regulaarseid sisekoolitusi.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

13

AUDIITORI TÄIENDAV ARVAMUS TRAM-i tagasisidest lähtudes:

41) Auditeeritava sõnul hinnapäringu koostamisse kaasatud valdkonna eksperdid tunnevad ära infoturbe mõttes

tundlikud andmed. Audiitori hinnangul ei vähenda esitatud põhjendus tuvastatud riski, et struktuuriüksuse poolt

edastatud hinnapäringu koosseisus selliseid tundlikke andmeid siiski väljastatakse või ei takistata andmete

levikut (nt lisada juurdepääsupiirangud, saata päring krüpteerituna). Kokkulepe hankekorras selgitaks vastutuse

jaotust, samas on aktsepteeritud jääkriski.

42) Auditeeritav ei nõustunud soovitusega sätestada hankekorras üheselt, millisel taasesitataval kujul (mis

infosüsteemis) säilitatakse huvide konflikti puudumise kinnitused tuues põhjenduseks, et kehtiv kord katab juba

nii kasutatavad infosüsteemid kui ka huvide konflikti puudumise kinnitamise kohustuse. Valimi hanke otsused

olid kooskõlastatud – võib eeldada, et praktikas on huvide konflikti riskid piisavalt maandatud ja

dokumenteeritud. Samas arvestades, et TRAM-i hankekorra kohaselt huvide konflikti puudumise kinnitus

dokumenteeritakse otsuse kooskõlastamisega ja praktikas kooskõlastatakse otsuseid DHS-is, RHR-is ja

tulenevalt TRAM tagasisidest auditi käigus ei ole välistatud e-kirja teel, siis aitaks soovituse rakendamine luua

selgust ja vähendada hankija vastutuse riski (nt olukorras, kui ilmnevad erahuvid, aga hankija ei saa tõendada,

kas/ kuidas tagas konflikti puudumise kinnituse andmise). Kui hankekorras on kokkulepitud, kuidas

erapooletuse kinnitus peab olema antud, siis see aitaks luua selgema vastutuse jaotuse. On aktsepteeritud

jääkriski.

43) Täiendava selgituse põhjal võib lugeda senise praktika piisavaks lihthankes riigihangete üldpõhimõtete

mittejärgimise riskide maandamiseks. Peamine risk on siiski, et (lepingu) täitmisel ajakava muutmisega

seatakse pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Soovitav on koolitusel käsitleda kitsamalt ka teemat, kuidas

(väikeostu) lepingute täitmisel toimida vastavalt riigihangete üldpõhimõtetele.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

14

SISUKORD

TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 2

A. TAUSTINFORMATSIOON .................................................................................................................... 15

A1. Varasemate auditite kokkuvõte ............................................................................................................ 15

A2. Auditi metoodika .................................................................................................................................. 16

A3. Peamised seotud õigusaktid/ juhendid ................................................................................................. 17

B. RIIGIHANGETE KORRALDAMISE JA VALIMI HANGETE LÄBIVIIMISE TÄHELEPANEKUD ........ 18

Valimi hangete läbiviimise vastavus regulatsioonidele .................................................................................18

B1. Raamhange „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“

(243672)/ riigihange „Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas“ (279408) 18

B2. E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869) ........................................................................ 25

B3. Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794) ... 26

B4. Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906) .................................................................................... 27

B5. Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium), 274075 ............................... 29

B6. Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (KliM), 272413 .............................................. 31

B7. Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (KliM), 280536 ................................ 34

B8. Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimine (KliM) (268065) ................................................................................................... 34

B9. RiL-is väikeostude läbiviimine ............................................................................................................ 34

B10. TRAM-is väikeostu läbiviimine ........................................................................................................... 37

B11. TRAM lepingu maksumuse suurendamise praktika vastavus regulatsioonidele ................................. 38

Riigihangete korraldamise töökorraldus, sh huvide konflikti vältimine ning muud tähelepanekud..............39

B12. Riigihangete töökorralduse ja lepingute täitmisega seotud üldised tähelepanekud ............................. 39

Lisa 1. Valim ja valimi koostamise põhimõtted .................................................................................................... 46

Lisa 2. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ väljavõte ................................................................... 48

Lisa 3. KeMIT-i sõlmitud teenuste riigihangete lepingud ..................................................................................... 49

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

15

A. TAUSTINFORMATSIOON

A1. Varasemate auditite kokkuvõte

Valitsemisala ja riigihangete valdkonna kohta on varasematel aastatel erinevate audiitorite poolt läbi viidud

märkimisväärne hulk auditeid; alljärgnevalt toome esile need, mis meie hinnangul on olulisemad.

➢ Riigikontrolli (RK) audiitorid on teede hooldetööde ja renoveerimise korralduse auditite raames kontrollinud

muude teemade seas riigihangete läbiviimist. RK on tõdenud4, et riigimaanteede hoolduskulud on

põhjendamatult kasvanud, sest hooldajate seas on vähene konkurents, millele on kaasa aidanud ka tellija

(toonane Maanteeamet), sest järgnevate hooldelepingute kestused on pikenenud, parimaks on osutunud

piirkonnas varem tegutsenud hooldajad, sh on pooltel hangetel hooldusleping sõlmitud ainsa pakkumise alusel

või on uusi tulijaid otsitud põhjustel kõrvale lükatud. RK leidis puudusi lepingus tööde eesmärgi ja sisu

kajastamises, mistõttu ei ole arusaadavalt eristatavad tavahoolde ja lisatööd, ning tellija järelevalves lepingu

täitmise üle. Samuti oli töid ostetud ilma avaliku hanketa.

➢ Euroopa Kontrollikoja audiitorid on eriaruandes 07/20235 leidnud, et komisjoni ülesehitatud kontrollisüsteem

on mahukas, sisaldades metoodika järgi eel- ja järelkontrolle, kuid see kontrollisüsteem annab aga ELi tasandil

vaid piiratud kontrollitud teavet selle kohta, kas taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud

investeerimisprojektid vastavad ELi ja liikmesriikide nõuetele (sh riigihangete õigusraamistik direktiiv

2014/23/EL, direktiiv 2014/24/EL, direktiiv 2014/25/EL). Sellise teabe puudumine mõjutab kindlust, mida

komisjon saab liidu finantshuvide kaitse kohta anda, ja põhjustab ELi tasandil vastutusalase lünga.

➢ Kontrollikoja audiitorid on eriaruandes 09/20256 (p 21) välja toonud, et taaste- ja vastupidavusrahastu

ülesehitus võimaldab teha makseid täies ulatuses, isegi riigihangetega seotud õigusnormide rikkumiste korral

ja seni ei ole komisjon vähendanud liikmesriikide taaste- ja vastupidavusrahastu eraldisi riigihangete või

riigiabi kontrolliga seotud rikkumiste eest. Kokkuvõttes järeldati, et vaatamata paremale audititööle ei ole

komisjon suutnud saada piisavat kindlust, kas liikmesriikidel on toimiv sisekontrollisüsteem, mille abil tagada

taasterahastu kulutuste kooskõla riigihanke- ja riigiabi eeskirjadega. Positiivse arenguna võib välja tuua, et

2023. a ajakohastati komisjoni auditite põhimõtteid, täpsemalt nähti ajakohastatud auditistrateegiaga ette

üksikasjalikud kontrollid liikmesriikide riigihangete ja riigiabi auditi- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon

lisas sellised kontrollid kõikidesse oma audititesse ja võttis 2023. a septembris kasutusele spetsiaalsed auditi

kontrollnimekirjad. Vaatamata sellele leidis kontrollikoda probleeme kontrollide ulatuses (riigihangete puhul ei

olnud komisjoni poolt septembrini 2024 liikmesriikide süsteemide testimiseks kasutatud valimi suurus selgelt

määratletud, mistõttu on oht, et kontrollide katvus on ebaühtlane).

➢ Taaste- ja vastupidavusrahastu põhineb riikide taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja

investeeringute rahuldaval rakendamisel. Euroopa Kontrollikoja audiitorid on ülevaates 02/20257 sedastanud,

et taaste- ja vastupidavusrahastul rakendamise tulemuste kohta on teavet vähe, tegelike kulude kohta teave

puudub ning rahastu vastavusraamistik ja ELi finantshuvide kaitse eeskirjad ei ole piisavalt põhjalikud.

➢ Rahandusministeeriumi (RaM) finantskontrolli osakonna (FKO) audiitorid8 on andnud hinnangu KliM RRF

(rakenduskava Taaste- ja vastupidavusrahastus 2020-2026) meetme „Taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamine“ (SFOS projekti nr 20.8.01.23-0002) tulemuste saavutamisele ja toetuse kasutamise

õiguspärasusele Vabariigi valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 4 punkti 1 alusel. Auditi töörühm jõudis auditi toimingute

läbiviimise tulemusena järeldusele, et elluviija tegevus meetme rakendamisel on olulises osas vastavuses

kehtivate õigusaktidega.

4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule 3.02.2012 „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“. 5 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 07/2023: „Taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva komisjoni kontrollisüsteemi ülesehitus“, Euroopa

Liidu Väljaannete Talitus, 2023. 6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 09/2025: „Süsteemid, millega tagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavus riigihanke- ja

riigiabi eeskirjadele: parandusi on tehtud, kuid süsteemid on endiselt puudulikud“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025. KliM DHS-s

11.03.2025 reg. nr 1-15/25/1187. 7 Euroopa Kontrollikoda, ülevaade 02/2025: „Tulemuslikkusele keskendumine, aruandekohustus ja läbipaistvus – taaste- ja

vastupidavusrahastu puudustest saadud õppetunnid“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025. 8 RaM-i audit „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi nr 20.8.01.23-0002 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine““, reformi

elluviija/vastutaja KliM. Auditi 12.11.2024 lõpparuanne nr RRF-3/2024, KliM DHS-s 12.11.2024 nr 4-13/24/5027-2.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

16

➢ „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001 “Juhtimiskulude”“9

auditi toimingute põhjal hindasid audiitorid, et toetuse saaja/partner on hanked läbi viinud olulises osas

vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tuvastamist leidis üks formaalne rikkumine seoses hankelepingu

sõlmimisega. Riigihangete seaduse (RHS) § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping riigihanke

alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Auditi käigus selgus, et KliM seda nõuet ei järginud. Nimelt ei

jõustatud hankelepinguna riigihanke alusdokumentide hulgas olnud töövõtulepingut, vaid asendati see

meelevaldselt teistsuguse käsunduslepinguga. Audiitorid selgitasid, et laekus kaks pakkumust ja lepingu

täitmisel olid järgitud alusdokumentide nõuded, audiitorite hinnangul ei olnud tegemist finantsmõjuga

rikkumisega. Audiitorid soovitasid KliMil edaspidi hoolsamalt RHS nõuetele tähelepanu pöörata.

➢ FKO on hinnanud Riigilaevastiku kui toetuse saaja taaste- ja vastupidavusrahastu administreerimisega seotud

juhtimis- ja kontrollisüsteemi (JKS) vastavust Euroopa Liidu finantshuvide kaitse neljale põhimõttele

(meetmed pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riskidega tegelemiseks). Audiitorite

hinnangul10 tagab RiL JKS olulises osas vastavuse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse neljale põhimõttele, tehti

parima praktika soovitused süsteemi parendamiseks (auditi järeldus: I kategooria – JKS on täielik).

➢ FKO on TRAM projekti nr 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo

teelõigu ehitus” auditis11 teinud tähelepanekud, et toetuse saaja on riigihankes nr 217433 kehtestanud piiravad

hankelepingu tingimused ja hanke nr 217433 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses

riigihangete seadusega. Täpsemalt esines hanke alusdokumentides ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine läbi

Moody’se reitingu nõude kehtestamise tagatist väljastavale välisriigi pangale, kuid mitte Eesti pangale. Samuti

ei olnud audiitorite hinnangul asjakohane piirata tagatiste väljastajate ringi üksnes pankadega. Audiitorite

hinnangul ei olnud lepingus tehnoloogia muutmine (mass-stabiliseerimise asendamine massivahetusega)

hoolsale hankijale ettenägematu asjaolu, millest tulenevalt ei saa kõnealust hankelepingu muudatust liigitada

RHS § 123 lg 1 p 4 koosseisu (samuti ei ole muudatus liigitatav muude § 123 lg 1 sätete alla).

➢ KliM projekti „Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine” auditis12

on FKO audiitorid teinud tähelepaneku, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 247258 planeerimisel ja läbiviimisel

lähtunud summeeritud eeldatavast maksumusest, mistõttu on jäetud rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange

tegemata.

➢ TRAM riskijuhtimise osakonna teenistujad on kontrollinud TRAM-i hankeplaani kinnitamise ja hangete

läbiviimise vastavust nõuetele ning hankekorra asjakohasust.

A2. Auditi metoodika

Auditi eesmärgiks oli analüüsida riigihangete läbiviimise töökorraldust ja vastavust regulatsioonidele

(valimipõhiselt), leida võimalikud kitsaskohad ja maandamata riskid. Audit viidi läbi vastavalt KliM

siseauditeerimise 2025. a tööplaanile. Töö hõlmas hankemenetlusi alates KliM-i loomisest 01.07.2023.

Käesoleva töö eesmärki ja kontrolli ulatust arutati ja selles lepiti kokku RRF projektide rahastamist kontrollivate

asutuste esindajatega: RTK Toetuste korraldamise talitus ja Riskijuhtimise ja järelevalve talitus, RaM

finantskontrolli osakond (II auditi talitus) ja riigieelarve osakond.

Töös ei käsitleta hanke vajadusele hinnangu andmist ega anta hinnangut hanke tulemusena saadud töö/ teenuse

kasutamisele.

Töö eesmärgi saavutamiseks viis audiitor läbi järgmised toimingud:

❖ selgitas, milline on asutuse rahaliste kohustuste võtmise korraldus;

9 RaM-i finantskontrolli osakonna tellimusel Grant Thornton Baltic OÜ läbi viidud audit „Projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001

„Juhtimiskulud““, toetuse saaja KliM. Auditi lõpparuanne 13.10.2025 nr NOR-50/2025, KliM DHS- 14.10.2025 nr 4-13/25/3302-2.

Nimetatud projekti on ka varasemalt auditeeritud: 30.04.2024 aruanne nr NOR-EMP-27/2024 Auditi töörühm järeldas, et toetuse saaja

tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Toetuse saaja ja partner (vastavalt KliM ja SA KIK) on

hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 10 15.11.24 lõpparuanne nr RRF-3/2024 11 RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu

ehitus““, toetuse saaja TRAM. Auditi lõpparuanne 10.11.2023 nr CF-199/2023, KliM DHS-s 13.11.2023 reg. nr 19-26/23/5330.

RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu

ehitus““, toetuse saaja TRAM. Auditi lõpparuanne 20.12.2024 nr CF-206/2024, KliM DHS-s 20.12.2024 reg. nr 4-13/24/3874-2. 12 RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.7.02.16-0001 “Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse

ohutustamine““, toetuse saaja KliM. Auditi lõpparuanne 20.12.2024 nr CF-202/2024, KliM DHSis 27.12.2024 reg. nr. 4-13/24/2910-3.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

17

❖ hindas, kas sisemised juhised vastavad RHS-le ja toetavad võimalikult optimaalse halduskoormusega

konkurentsitingimusi arvestavat hankimist ja riigieelarve vahendite säästlikku, tõhusat ja läbipaistvat

kasutamist;

❖ testis valimi alusel riigihangete läbiviimise menetluste vastavust regulatsioonidele;

❖ testis valimi alusel riigihangete ettevalmistamise ja hankelepingu muutmise korral selle vastavust

regulatsioonidele;

❖ testis ja analüüsis valimi hangetes hankega seotud isikute huvide konflikti vältimist ja erapooletuse tagamist

läbi seoste kontrollimise;

❖ viis läbi intervjuu KliM keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnas, küsiti KliM-i, KeMIT-i, RiL-i, TRAM-

i ja RTK teenistujatelt täiendavaid selgitusi dokumentide analüüsimise käigus tuvastatu kohta;

❖ analüüsis erinevaid tõendusmaterjale riigihangete läbiviimise nõuetele vastavuse hindamiseks;

❖ suhtles RaM riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnaga (RORO) RHS tõlgendamise ja hanke läbiviimise

kohta antud järelduste küsimustes. RHR kasutajatoelt uuriti, millised on registri poolt pakutavad nö

automaatsed hindamismeetodid/hankijat hindamisel abistavad funktsionaalsused.

Valimi koostamise põhimõtted on esitatud aruande lisas nr 1.

A3. Peamised seotud õigusaktid/ juhendid

❖ Riigihangete seadus (RHS);

❖ Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (lüh. EKTÄKS);

❖ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (nn Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus)

❖ Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;

❖ Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse

andmise üldtingimused“;

❖ RTK riigihangete standardtoimemudel13;

❖ Asutuste hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise korrad jt asjakohased sisemised regulatsioonid14;

❖ KliM ja RaM (jt osapoolte) vahel sõlmitud „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerlus“

koostöölepe nr 1.1-22/23/279 (reg.-tud KliM DHS 30.06.2023 nr 1- 6/23/21).

13 RTK riigihangete standardtoimemudel https://pilv.rtk.ee/s/oc6PA7dTNfM8ESQ 14 KliM: 29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450 „Hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise kord“, viimati muudetud 05.08.2022

käskkirjaga nr 252, terviktekst on DHS-is. Kehtiv 24.01.2025 käskkiri nr 1-2/25/33 „KliM riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“.

KeMIT: 17.02.2021 käskkiri nr 1-1/21/17 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihangete korraldamise, lepingute

sõlmimise ja rahaliste kohustuste menetlemise korra kinnitamine“.

RiL: 25.03.2024 käskkiri nr 1-1/24/12 „Hankekord“, muudetud 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/22.

TRAM: hankekord kinnitatud 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2. Kehtiv hankekord: 10.02.2026 nr 1.1-7/26/18.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

18

B. RIIGIHANGETE KORRALDAMISE JA VALIMI HANGETE LÄBIVIIMISE

TÄHELEPANEKUD

Alljärgnevalt on esitatud auditi käigus tehtud tähelepanekud riigihangete korraldamise ning valimisse kaasatud

hangete läbiviimise kohta. Tähelepanekud põhinevad riskipõhise valimi läbivaatusel ning käsitlevad nii seadusest

ja hankekorraldusest tulenevate nõuete järgimist kui ka menetluste läbipaistvust, dokumenteeritust,

proportsionaalsust ja konkurentsi tagamist. Järeldused on tehtud lähtudes riigihangete seadusest, asutuste

sisemistest hankekordadest ning hanke, lepingu ja tööde vastuvõtmise dokumentidest.

Valimi hangete läbiviimise vastavus regulatsioonidele

Auditis testiti valimisse arvatud riigihangete vastavust RHS-le ja asutuses kehtivale hankekorrale ja asjakohasel

juhul keskkonnahoidlikkuse kriteeriumitele (Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35).

Auditi toimingud hõlmasid riigihangete läbiviimisega seotud dokumentide analüüsi, asjaomaate isikute küsitlemist

ning järgneva hindamist:

➢ Kas riigihange on läbi viidud kooskõlas RHS-i ja muude asjakohaste regulatsioonidega? Sh hinnati, kas RiL ja

TRAM ostule oli eelnenud hankekorras ettenähtud menetlus?

➢ Kas hankelepingut on muudetud ja kas sel juhul lepingumuudatused vastavad RHS-i ja muude regulatsioonide

nõuetele? Vajaduse korral hinnati ka väljamaksete vastavust lepingu tingimustele.

B1. Raamhange „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine

(2022-2026)“ (243672)/ riigihange „Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi

(EELIS) andmete osas“ (279408)

1.1. Ilmnesid järgmised RHS nõuetest kinnipidamist puudutavad tähelepanekud:

1. raamhanke läbiviimise hindamismetoodika ei ole läbipaistev; raamhanke hankija otsusest ja

hindamisprotokollist ei ole võimalik piisavalt jälgida hankija otsustuskäiku ja kontrollida otsuse

õiguspärasust.

2. riigihanke (minikonkursi) korraldamise ja pakkumuste hindamise põhimõtted ei ole kokku lepitud;

3. täiendavalt ilmnes väheolulisi tähelepanekuid.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1. Raamhankes pakkumuste hindamise metoodika ei ole läbipaistev ja hankija otsus ei ole põhjendatud

RHS-s nõutud põhjelikkusega

1.2. Pakkumuste hindamise kriteeriumite seadmine ja nende järgi hindamine seondub riigihangete üldpõhimõtete

järgimisega (§ 3) ehk pakkumuse hindamise kriteeriumid peavad olema piisavalt detailselt sisustatud,

mis võimaldaks pakkujate esitatud infot kontrollida ja hinnata, kui hästi on pakkujad pakkumuse

hindamise kriteeriumitele vastanud. Kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid

hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada15.

1.3. Pakkumuste hindamise kriteeriumid seatakse vastavalt RHS §-des 85-86 sätestatule, sh § 85 lg 1 I lause

kohaselt Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise

kriteeriumid.

1.4. RHS § 85 lg 2 kohaselt Pakkumuste hindamise kriteeriumid on hankelepingu esemega seotud ka juhul, kui

nende sätestamisel võetakse arvesse hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või

ehitustööde tegemise või nimetatute turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides

tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi juhul, kui need ei ole hankelepingu eseme oluliseks osaks.

1.5. Pakkumuste hindamist reguleeritakse RHS § 117 ja ettevõtjate teavitamist hankija otsustest RHS § 47:

➢ § 47 lg 1 p 10 kohaselt peab hankija esitama teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta.

15 Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 18.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

19

➢ § 47 lg 4 p 3 kohaselt peab hankija koos nimetatud teatega esitama vastavaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujale eduka pakkuja nime ning andmed, mis iseloomustavad edukat pakkumust ja annavad

ülevaate, milles seisnes tema pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega.

➢ RHS § 117 lg 1 kohaselt Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule.

Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaima pakkumuse.

1.6. Erialakirjanduses16 on vastavat RHS edukaks tunnistamise otsuse põhjendamist selgitatud järgmiselt:

➢ § 117 komm. 16. RHS § 117 lg 1 teine lause. Hankija peab pakkumuste hindamise kohta tegema

põhjendatud kirjaliku otsuse. Põhjendatud kirjalik otsus peab sisaldama asjaolusid, mille alusel on

hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, st hindamiskriteeriumide alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet

punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad

(RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9).

➢ § 117 komm. 17. Hankija põhjendamiskoormis on erinev sõltuvalt sellest, millised olid rakendatavad

hindamiskriteeriumid. /…/ Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku

ulatuse hindamisel asjakohane lähtuda konkreetse kriteeriumi iseloomust. Sellest tuleneb, et mida

hinnangulisem on kvalitatiivne hindamise kriteerium ehk mida suurem on hankija kaalutlusruum, seda

põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (L. Prints. 2018, lk 64). EÜK on lahendis Alfastar

Benelux selgitanud, et juhul, kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise põhjendusteta,

on otsus sisuliselt põhjendamata ja õigusvastane (EÜK T-57/09, p-d 38–42.)./…/ Juhul kui otsus sisaldab

üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse tegelikke põhjuseid, ei ole pakkujal võimalik hinnata

otsuse õiguspärasust ega tõhusa õiguskaitsevõimalusi ja -vahendeid (Z. Petersen. - PPLR 2012/5,

NA253-256, p 3.).

➢ RHS § 47 komm. 5 kohaselt: Kohane teavitamine tagab ettevõtja võimaluse otsustada, kas otsus rikub

tema õigusi, ning sellekohase soovi korral ka võimaluse vastav otsus tähtaegselt vaidlustada.

Läbipaistvus riigihangetes tagab riigihankes osalenud ettevõtjale võimaluse oma õigusi efektiivselt

kaitsta. Sel põhjusel sätestavad ka RHS § 47 lg-d 3 ja 4 konkreetselt informatsiooni, mida mõned lg-s 1

nimetatud teated peavad sisaldama. /…/ Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise

korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad

(kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi

kohtumenetluses täpsustada. Täiendavalt on hankija otsuse põhjendamise kohta toodud RHS

kommenteeritud väljaande väljavõte aruande lisas nr 2.

1.7. Kokkuvõttes tuleb pakkumuste hindamisel seada hankelepingu esemega seotud, läbipaistvad, pakkumuste

ühetaolist hindamist võimaldavad tingimused/ metoodika ning nendest enda seatud tingimustest

hindamisel lähtuda. Hankija peab hindamisprotsessis tagama hanke alusdokumentides toodud

metoodikaga kooskõlas ja võrdse kohtlemisega hindamise ning dokumenteerimise nii, et pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kujunemine on jälgitav. Hankija teavitab hindamise tulemustest esitades

võitja nime ja põhjendused, miks tema pakkumus oli edukas.

1.8. Hanke 243672 pakkumusi hinnati parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel lähtudes kriteeriumitest „teenuse

tunnihind“ (60) ja „kasutatavad metoodilised ja organisatoorsed meetmed“ (40) (RHS link).

Vastavalt metoodikale (RHAD väljavõte): Metoodiliste ja organisatoorsete meetmete kirjeldamise eest

annab hankekomisjoni iga hindaja punkte pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 40, 20, 10

ja 0. Hankekomisjoni liikmete poolt antud punktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine. Raamhanke

tulemusel sõlmiti leping kahe pakkujaga.

1.9. RHAD koosseisus on kriteeriumid: teenuse tunnihind (osakaal 60) ja kasutatavad metoodilised ja

organisatoorsed meetmed (40), mida hankija hindab vastavalt RHAD dokumendile „Pakkumuse hindamise

kriteeriumid“. Nimetatud dokumendi kohaselt hinnatakse punktidega 40, 20, 10 ja 0 ning hindamiskomisjoni

liikmete antud punktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine ning „40 punkti saab pakkumus, milles pakutud

metoodilised ja organisatoorsed meetmed (sh töökorraldus ja ressursi jaotus) ühtivad Hankedokumendis

16 Parind, M, Simovart M. A. (koost.) „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 117 kommentaarid 16 ja 17;

§ 47 kommentaar 5.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

20

„Tehniline kirjeldus“ ja selle lisades tooduga ja tagavad täielikult teenuse kvaliteedi ning täiendavad seda

moel, mida Hankija loeb parendamiseks. 20 punkti saab pakkumus, milles pakutud /…/ , kuid ei täienda seda

moel, mida Hankija loeb parendamiseks. 10 punkti saab pakkumus, milles pakutud /…/ kuid ei taga täielikult

teenuse kvaliteeti või nõuavad Hankijalt olulisi muudatusi tööde läbiviimise organisatoorses ülesehituses.

/…/. Mida hankija loeb parendamiseks, ei ole RHAD-is täpsustatud.

1.10. Auditi käigus selgus, et hankija on teavitanud ettevõtjaid hanke tulemustest edastades hanke tulemuste

käskkirja ning vastanud pakkuja küsimusele, edastades tabeli, milles olid toodud punktid pakkujate lõikes,

kuid põhjendusi ei esitatud. Ka pakkumuste 06.01.2022 hindamise protokoll ei sisalda hankekomisjoni poolt

pakkujate pakkumuste võrdlemise põhjendusi, komisjoni poolt 3 pakkujale antud hindepunktide kujunemine

ei ole jälgitav. Edukat pakkumust iseloomustavad andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise mitte-

eduka ettevõtte pakkumusega võrreldes (RHS § 47 lg 4 p 3), ega RHS § 117 lõike 1 kohast põhjendust ei ole

pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise dokumentides.

JÄRELDUS

1.11. Auditi toimingute tulemusena tuleb tõdeda, et raamhanke hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 3 punktis 1

üldtingimustele, mis kohustavad hankijat tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Hindamiskriteeriumites toodud selgitused on üldsõnalised, sest hankija eelistused ei ole väljendatud. Kui

hindamismetoodika ei ole ühetaoliselt tõlgendatavalt hanke alusdokumentides kokku lepitud, siis hanke

läbiviimine ei ole läbipaistev ja jälgitav, soodustab ettevõtete põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. Samuti

loovad mitmeti rakendatavad pakkumuste hindamise tingimused soodsa eelduse ebaausatele tehingutele (ka

korruptsioonile). Selged hindamiskriteeriumid annavad ettevõttele võimaluse teha informeeritud otsus

hankes osalemise kohta.

1.12. Pakkumuse tehnilise kirjelduse hindamine võib viidata läbirääkimistele, mis aga antud hankemenetluse liigi

(avatud hankemenetlus) puhul ei ole lubatud. Ebamäärasus hanke ajal, sh lepingu eseme võimalikud

hilisemad muutmised, suurendavad ettevõtete riske ja kokkuvõttes ka pakkumuse maksumust.

1.13. Hindamise läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 117 lg 1, sest hankija otsuses puudub (igasugune) põhjendus.

Edukaks tunnistamise otsuses vm hindamisega seotud dokumentides puuduvad andmed, millest lähtuvalt

hankija edukaks tunnistamise otsuse tegi.

1.14. RHS § 47 lg 4 punktis 3 nõutud selgitust, milles seisnes eduka pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks

tunnistatud pakkumustega – ei ole kirjas. Hankija otsus ei ole motiveeritud. Kokkuvõtteks on teavitamine

formaalselt toimunud, kuid edastatud teave ei vasta RHS § 47 eesmärgile tagada läbipaistvus, põhjendatus ja

pakkujate võrdne kohtlemine, sest ettevõtjatele ei ole esitatud selgitust, milles seisnes eduka pakkuja eelis

võrreldes tema pakkumusega. Hankija poolt otsuste põhjendamata jätmine vähendab otsuse õiguskindlust,

sest VAKO otsustest ja nõustamispraktikast lähtuvalt saab hankija võimaliku vaidlustuse korral

kohtumenetluses piirduda oma otsuse põhjenduste täpsustamisega.

1.15. Auditi toimingute käigus küsiti hanke nr 243672 tähelepanekute kohta arvamust RaM riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonnalt (RORO). RORO nõustub audiitori arvamusega, et riigihanke nr 243672 hindamisel

ei ole hankija otsusest ja hindamisprotokollist võimalik piisavalt jälgida hankija otsustuskäiku ega

kontrollida otsuse õiguspärasust. Samuti ei ole läbipaistev hindamismetoodika. Hindamisprotokolli järgi

kujunesid pakkumuste hindepunktid aritmeetilise keskmise tulemusel vastavalt 32, 16 ja 28. Samas tulenes

kriteeriumi kirjeldusest, et hinnatakse punktidega 40, 20, 10 ja 0. Jääb arusaamatuks, kuidas hindepunktid

kujunesid koos põhjendustega.

2. Minikonkursil pakkumuste hindamise põhimõtted ei ole kokku lepitud ja on jäetud võimalus lepingu

sõlmimiseks minikonkurssi korraldamata, kuid selleks vajalik eeldus ei ole täidetud (§ 30 lg 6)

1.16. RHS § 30 lg 4 kohaselt Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud

kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.

RHS § 30 lg 6 kohaselt Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik

selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmimiseks valida järgmiste

võimaluste vahel:

1) hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata;

2) hankeleping sõlmitakse osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

21

RHS § 30 lg 9 punkti 4 kohaselt Minikonkursile kohaldatakse raamlepingus sätestatud korda järgmistel

tingimustel: 4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud

riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad

käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama

pakkumuse.

Viidatud § 85 lg 1 on pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmise kohta. § 85 lg 1 I lause kohaselt

Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks

hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid.

RHS § 30 lg 10 I lause kohaselt Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil.

Seega on minikonkursi korraldamata jätmise eelduseks, et raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel

sõlmitavate hankelepingute tingimused. Raamlepingu alusel minikonkursside läbiviimisel peab

hankija seadma hindamiskriteeriumid, millele nõuded on sarnased tavapäraselt riigihanke

hindamiskriteeriumitele esitatavate nõuetega (arvestades raamhanke erisusi §-s 30).

1.17. Hankija on raamlepingus, sh lepingu projektis (RHR-i link) seadnud järgmised minikonkursil pakkumuste

hindamise tingimused:

6.1 Minikonkursi läbiviimiseks esitab tellija täitjatele läbi riigihangete registri või kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil ettepaneku esitada pakkumus.

6.2 Pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab:

6.2.1 kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks ja hankelepingu täitmiseks, sh

hankelepingu üldtingimustes toodud muutuvaid tingimusi, mis märgitakse hankelepingu eritingimustesse

(v.a. muudatused hankelepingu põhitingimustes ja poolte vastutuse osas, mida pakkumuse esitamise

ettepanekuga ei saa muuta), ning juhul kui tegemist on välisrahastusega, siis ka välisrahastuse allikat,

tingimusi jmt;

6.2.2 soovi korral pakkumuse eeldatavat maksumust (eurodes);

6.2.3 pakkumuse esitamise tähtaega;

6.2.4 pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

6.2.5 Pakkumusi hinnatakse parim hinna ja kvaliteedi suhte alusel järgnevalt:

*pakkumuse maksumus (65%);

*projektiplaani realistlikkus ja detailsus (25%);

*pakkumuse täitmiseks kuluvate päevade arv (10%).

6.4 Tööde tellimiseks ilma minikonkurssi korraldamata esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või läbi e-riigihangete registri Tellimuse.

6.8 Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud tingimused.

Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui hankelepingu

tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

1.18. Hankija on raamlepingu tingimustes jätnud võimaluse tööde tellimiseks ilma minikonkurssi korraldamata, st

võimaldanud otsetellimusi (p 6.4). Kui kõik olulised hankelepingu tingimused ei ole raamlepingus enne

pakkumuste esitamist teada, siis ei ole lubatud kasutada otsetellimust (RHS § 30 lg 4, lg 6 p 2).

Raamlepingud sõlmiti kahe pakkujaga ja mõlemaga sõlmitud raamlepingu kogumaksumus on 3 milj eurot.

Raamlepingu lisas on esitatud hankelepingu projekt.

1.19. Sõlmitud raamlepingu tingimused lubavad töid tellida ilma minikonkurssi korraldamata (p 6.4), kuid

pakkumuste hindamise kriteeriumitest nähtub, et on vajalik hanke tingimuste täpsustamine minikonkursi

raames (hind, päevade arv, projektiplaan jms). Raamlepingu tingimused sisaldavad hinnakomponente,

kvalitatiivseid tingimusi ja teostusparameetreid, st eeldavad minikonkurssi. Raamlepingus, mille hankija on

sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused. Seega

ei ole täidetud RHS § 30 lg 6 toodud minikonkursi korraldamata jätmise eeltingimus.

1.20. Kui siiski oleks võimalik RHS § 30 lg 6 punkti 2 alusel hankeleping sõlmida osaliselt raamlepingu tingimuste

ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel, siis vastavalt lõikele 7 tuleb RHAD-is näidata ära objektiivsed

kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu

eseme /…/ suhtes. See RHS § 30 lg 7 kohane info RHAD-is puudub. Seega kuigi raamlepingu töövõtjatele

tehakse otsetellimusi (minikonkursita), ei ole täidetud RHS § 30 lg 7 näidates ära objektiivsed kriteeriumid,

millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

22

riigihanke osa suhtes, sest RHAD-is ei ole avaldatud, millal hankija teeb otsepöördumised ja millal

raamhanke partnerid konkureerivad.

1.21. Minikonkursi läbiviimise tingimused sätestatakse raamlepingus ja eelpool mainitud RHS sätetes. Hankija ei

ole RHAD-is esitanud minikonkursside hindamismetoodikat, mistõttu on teadmata, kuidas hankija

hindab (subjektiivset) hindamiskriteeriumi „projektiplaani realistlikkus ja detailsus“.

JÄRELDUS

1.22. Kui minikonkursi (raamlepingu raames riigihanke) läbiviimise RHS ettenähtud eeldused ei ole täidetud või

hindamiskriteeriumi rakendamise reeglid ei ole RHAD-is kokku lepitud, kaasneb vastuolu riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, samuti võib tekkida korruptiivsete otsuste tegemise eeldus. Lisaks eelpool

viidatud lepingu säte, et pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab p 6.2.2 soovi korral pakkumuse eeldatavat

maksumust (eurodes) – ei ole korrektne, sest hankija soov/vajadus, mis tingimustel hakkab ta hankeid läbi

viima, tuleks RHS kohaselt sõnastada raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hanke alusdokumentides.

Eelpool viidatud lepingu p 6.8 II lause Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest

ainult juhul, kui hankelepingu tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

– ei toeta RHS läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid.

3.a Täiendav tähelepanek: raamlepingu sõlmimine RHAD-st erinevatel tingimustel

1.23. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb hankijal avaldada nii raamlepingu alusel

hangitava eeldatav kogus ja/või maksumus ning lisaks sellele ka raamlepingu maksimaalne kogus ja/või

maksumus. Raamlepingu maksimaalse maksumuse või koguse täitumisel kaotab raamleping oma kehtivuse.

1.24. Vastavalt RHR üldandmetele oli raamhanke eeldatav maksumus 3 miljonit eurot. Vastavalt hanketeatele

II.1.5) Eeldatav kogumaksumus või suurusjärk Maksumus käibemaksuta: 3 000 000.00 EUR ja II.2.6)

Eeldatav maksumus või suurusjärk Maksumus käibemaksuta: 3 000 000.00 EUR.

1.25. On kirjas, et raamlepingud sõlmitakse mitme pakkujaga (hanketeate p IV.1.3) ja Hindamiskriteeriumite

kohaselt sõlmib hankija raamlepingu kuni kahe pakkujaga.

1.26. Raamleping sõlmiti 2 pakkujaga, kellega sõlmitud lepingutes on järgmised tingimused:

1) Wizon OÜ 02.02.2022 raamleping nr 6-2/22/13 ja 27.12.2023 muudatus:

➢ 4.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus käibemaksuta on 3 000 000 (kolm miljonit) eurot, mis sisaldab

kõiki tasusid ja makse ning tasu autori varaliste autoriõiguste ning tasu autori isiklike õiguste kasutamise

eest.

➢ 4.5 Leping kehtib neli aastat või kuni lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, määrav on

esimesena täituv. /…/

2) Piksel OÜ 03.02.2022 raamleping nr 6-2/22/14 ja 02.01.2024 muudatus:

➢ 4.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus käibemaksuta on 3 000 000 (kolm miljonit) eurot, /…/.

➢ 4.5 Leping kehtib neli aastat või kuni lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, /…/.

1.27. Hankija selgitas, et maksimaalne kogumaksumus on summaarselt 3 miljonit ja tulevikus märgitakse, et hanke

kogumaksumus kehtib partneritele kahepeale.

1.28. Vastavalt SAP BO aruandele on raamhanke riigihangete raames välja makstud 899 596,08 eurot (13.02.2026

seisuga). Raamlepingu kehtivus on lõppemas.

JÄRELDUS

1.29. Raamleping sõlmitakse RHAD tingimustel, seega on vajalik raamlepingutes märkida partneri lepingu

maksumus. Audiitori hinnangul on hanke RHS-le vastavuse eelduseks hankelepingute sõlmimine RHAD-le

vastavas summas. Lepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel sõlmimise korral

on RHS kohaselt ettenähtud vastutus vastavalt §-le 214.

1.30. Arvestades, et raamlepingute kehtivuse lõppu – 03.02.2026 ja seda, et raamlepingu lõppemise ajaks on

täidetud vaid 30% raamlepingu kogumaksumusest, tekib küsimus ka hanke mahu sobiva planeerimise kohta

(väljub auditi fookusest).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

23

3.b Täiendav tähelepanek: hankija poolt pakkumuses esitatud andmete selgitamise võimaldamine võib

viidata avatud menetluses keelatud läbirääkimistele

1.31. Vastavalt RHS-le on hankijal õigus ettevõtjalt selgitusi nõuda (§ 46 lg 4). Selgitamise nõue tuleb esitada

kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega (§ 3 p-d 1, 2).

1.32. Hankija on RHAD-is seadnud järgmised tingimused:

➢ Pakkumuse üks vastavustingimus: 7. Pakkujal peab olema raamlepingu täitmisel võimalik kasutada

meeskonda kuhu kuulub: b. vähemalt kaks andmelao arendajat. Üks isik võib meeskonnas täita

maksimaalselt kahte rolli, v.a. arendajad. Arendajad ei tohi olla mitmes rollis.

➢ Raamlepingu täitmisel osaleva andmelao arendaja hariduse ja töökogemuse nõuded: Hankija kontrollib

vastavate tingimuste täitmist vastava isiku CV-st, mis peab olema esitatud vastavalt Vormile 1 - CV.

➢ Tehnilise kirjelduse (RHR-i link) pt Meeskonna suurus ja täidetavad rollid kohaselt:

Hankija soovib kasutada meeskonda kuhu kuulub: analüütik, kaks andmelao arendajat /…/.

Pakkuja esitas RHR-is nõutud kinnituse (raadionupp jah/ei), et tema meeskond vastab hanke

alusdokumentides viidatud p 7 sätestatud nõudele. Pakkuja esitas ka hindamiseks nõutud dokumendi

„Metoodilised ja organisatoorsed meetmed“, milles kirjeldas lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest meetmeid,

kogemusi ja kompetentse hanke raames tööde teostamisel. Auditi käigus nähtus, et ka selles dokumendis on

nimetatud vaid üks andmelao kogemusega arendaja, aga lisatud oli lause „Sõltuvalt tööde mahust ja

koormusest saame kindlasti meeskonda ka jooksvalt täiendada vajalike ressurssidega.“ ehk pakkuja avaldas

valmisolekut kaasata lisaressurssi.

1.33. KeMIT-i riigihanke komisjon tuvastas vastavust kontrollides, et pakkumuses puudub ühe andmelao arendaja

info ja CV. Hankija palvel esitati arendaja CV ja hankija otsustas Tunnistada pakkuja pakkumuse vastavaks,

sest pakkumus vastab hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja selles ei ole sisulisi

kõrvalekaldeid hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustest.

1.34. Hindamisel, kas eelnevalt kirjeldatud selgituse küsimine/arvestamine oli õiguspärane tutvuti

erialakirjanduses pt alguses toodud RHS sätete tõlgendusega. Erialakirjanduses17 on pakkumuse parandamist

ja dokumentide juurde esitamise lubatavust selgitatud järgmiselt:

31. /…/ ettevõtja dokumentide kohta antavate selgituste õiguspärasusele seatud esimene tingimus on, et

selgitusega ei kaasneks dokumentide sisulist muutmist.

33. Erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide

olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse puhul

on sellisteks andmeteks eelkõige hindamisel tähendust omavad võistlevad elemendid (S. Arrowsmith 2005, p

541) – nt pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused –, aga samuti andmed, mille alusel

hankija kontrollib pakkumuste vastavust, (EK C-599/10, p 37). /…/ Samuti on kohtud ja VAKO oma praktikas

lugenud pakkumuse oluliseks aspektiks RHAD-s nõutud pakutava toote või teenuse vastavust tõendavat

dokumenti, nt toote vastavussertifikaati, teenuse kirjeldust (TrtHKo 3-18-977, p 15) /…/, aga ka kinnitust /…/

meeskonna (VAKO 12.04.2011, 55-11/121520, p 12.) olemasolu kohta.

JÄRELDUS

1.35. Eelnevalt toodud asjaolusid arvestades konsulteeriti RaM RORO-ga selgituste küsimise/arvestamise

lubatavuse teemal, kelle seisukoht on kokkuvõtlikult, et hankijal on dokumentide küsimisel kaalumisruum

/…/ olukorras, kus nõuded meeskonnaliikmetele, sh nende arvule, olid esitatud pakkumuse sisulise

vastavustingimusena (mitte kvalifitseerimistingimusena) ja pakkumuses ei olnud teist meeskonnaliiget

üldse nimetatud (kahe andmelao arendaja asemel oli nimetatud ainult üks), võib hankijal olla keeruline

põhjendada, et pakkujale teise andmelao arendaja nimetamise ja vormikohase CV juurde esitamise

võimaldamisega ei kaasnenud avatud hankemenetluses keelatud läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4), pakkumuse

lubamatut muutmist, sh sisuliselt uue pakkumuse esitamist, (vt ka RHS § 110 lg-d 1-3, § 111 lg-d 2-3) /.../.

Hankijal ei pruugi olla võimalik kontrollitavalt veenduda ka selles, et pakkujal oli vastav meeskonnaliige

objektiivselt olemas juba pakkumuse esitamise ajal.

17 Parind, M, Simovart M. A. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 46 kommentaarid 31 ja 33.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

24

3.c Täiendav tähelepanek: „Või samaväärne“

1.36. RHS § 88 lg 3 kohaselt Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse

märkega „või sellega samaväärne”.

1.37. Tehnilise kirjelduse lisades ja hanke infotunnis on esitatud järgmised nõuded ja selgitused:

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 2 „Metoodilised ja organisatoorsed meetmed“ on toodud järgmist:

„Operatiivseks kommunikatsiooniks sobivad keskkonnad: Slack, Teams, Skype, Meet. Alternatiivsete

kanalite eelistamisel palume seda põhjendada.“.

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 2 „1.6. Testimine (QA) Hankija ootus on, et arendaja kasutab automatiseeritud

integratsiooni- ning end-to-end süsteemiteste.“

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 3 „KeMIT andmeait kogub erinevatest alliksüsteemidest pärit andmed kokku

ühte kesksesse andmebaasi, võimaldades teha analüütikat korraga mitme erineva lähtesüsteemi

andmetega. Seda tehakse näiteks Tableau , Jupyter notebook, R või Apache Spark hajustöötluse abil.“.

➢ Infotunni kokkuvõttes on kirjas: „Arhitektuuri pildil on „Jupyter + Apache Spark“, kas see on praegu

juba kasutuses? Vastus: Ei ole praegu kasutuses. Tegu on arhitektuurilise ettepanekuga.“.

1.38. Märget „või sellega samaväärne” ei ole hanke alusdokumentides nimetatud.

1.39. RaM RORO toetab audiitorite RHS tõlgendust, et kindlat kaubamärki vms võib nimetada erandkorras, kui

see on vältimatult vajalik hankelepingu eseme täpseks ja mõistetavaks kirjeldamiseks, ning sel juhul tuleb

lisada kohustuslikus korras märge „või sellega samaväärne” (RHS § 88 lg 6).

1.40. Hankija selgitas, et andmelao arhitektuur kinnitati ning nimetatud tehnoloogiad ei läinud kasutusse.

Audiitorid juhivad tähelepanu, et avatud hankemenetluses on keelatud läbirääkimisi pidada (§ 52 lg 4).

JÄRELDUS

1.41. Arvestades hanke alusdokumentides, sh lepingus toodud sõnastust ei olnud antud juhul alternatiivse

lähenemise sobivus välistatud (vt eelnevas nõuete-selgituste punktis alla joonitud teksti), seega audiitori

hinnangul ei ole konkurentsi reaalselt põhjendamatult piiratud ja RHS „või samaväärne“ märke puudumine

antud juhul ei piiranud ettevõttel hankes osalemist või pakkumuse menetlemist.

3.d Täiendav tähelepanek – tarkvara olelusringi kulude arvesse võtmine

1.42. RHS § 85 lõike 6 kohaselt Tarkvaralahenduste hankimisel arvestab hankija majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamisel lisaks pakkumuse hinnale ka olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-

s 86 sätestatule või põhjendab riigihanke alusdokumentides olelusringi kulude arvestamata jätmist.

§ 86 lõike 3 kohaselt Hankija kirjeldab riigihanke alusdokumentides meetodit, mille alusel ta olelusringi

kulusid arvestab, ja märgib, milliste dokumentide esitamist ta pakkujalt kulude kindlaksmääramiseks nõuab.

1.43. Rahandusministeerium on juhises18 selgitanud RHS § 85 lg 6 rakendamise kohta, et olelusringi kulusid

arvesse võttes ja neid õigesti hinnates on võimalik leida kõige kuluefektiivsem tarkvaralahendus (nt

täisteenus, standardtarkvara või spetsiaaltarkvara).

1.44. Antud riigihanke nr 243672 Olelusringi kuluna on antud hankes teenuse tunnihind. Hankija selgitas auditi

käigus olelusringi kulude arvesse võtmise kohta, et hankes hinnati ainult arenduskulusid ja pakkuja

tegevused ei mõjuta olelusringi kulusid. Hoitakse eraldi arvestust arenduseks, hoolduseks, halduseks.

1.45. RHS § 85 lg 2 kohaselt on pakkumuste hindamise kriteeriumid hankelepingu esemega seotud ka juhul, kui

nende sätestamisel võetakse arvesse hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või

ehitustööde tegemise või nimetatute turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides

tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi juhul, kui need ei ole hankelepingu eseme oluliseks osaks. Ka § 86 lg 1 I

lause kohaselt Olelusring on kõik asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise järjestikused

või omavahel seotud etapid. Seega hindamiskriteeriumite määramisel võetakse arvesse olelusringi muudes

etappides tehtavaid tegevusi ja kulutusi. Tarkvara (andmelao) arendamine ja hooldamine on tarkvara

18 „Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel. Juhendmaterjal“ https://www.fin.ee/media/2355/download

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

25

olelusringi etapid. Rahandusministeerium on selgitanud, et RHS § 85 lg 6 rakendub uute tarkvaralahenduste

hankimisel, olemasolevate lahenduste väljavahetamisel ja olemasoleva tarkvaralahenduse jätkuhankel.

JÄRELDUS

1.46. Kuna kõik olelusringi kulud ei ole hankimisel arvesse võetud, ei pruugi olla tagatud, et hangitakse analüüsi-

ja andmelao, sh EELIS-e edasist haldamist silmas pidades kuluefektiivset lahendust ja on välditud vendor

lock‑in. Tarkvaralahenduse hankimisel võib olla vajalik senisest laiema ringi seotud arenduste kuludega

arvestamine ja arvestamine hindamiskriteeriumi seadmisel.

B2. E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869)

RHAD-is toodud hindamismeetod on mitmeti tõlgendatav

1.47. Pakkumuste hindamise kriteeriumid seatakse vastavalt RHS §-des 85-86 sätestatule, sh on riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) lähtumiseks oluline, et hindamiskriteeriumid on hankes osalemise

otsustamiseks ja pakkumuse koostamiseks ning pärast kontrollimiseks ja hindamiseks piisava detailsusega.

1.48. Riigihankes nr 278869 hindas KeMIT pakkumusi parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Üheks pakkumuste

hindamise näitajaks/kriteeriumiks riigihanke algatamise käskkirja19 kohaselt oli „Hinnang etappide

kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile“, mille osakaal oli 40%. Selle kriteeriumi võimalikud

väärtuspunktid olid 10, 20 ja 40. Väärtuspunktide andmine on kirjeldatud RHAD-is (p 1.2.). Lisaks sellele

kriteeriumile oli määratud veel kaks hindamiskriteeriumi ja nende väärtuspunktid. RHAD kohaselt (p 1.4.)

„Väärtuspunktide arvutamisel kasutatakse riigihangete registris kasutusel olevat arvutusmetoodikat“.

1.49. Hankija selgitas, et hinnangu etappide kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile andsid

hindamiskomisjoni hindajad, kes sisestasid hindepunktid RHR-i, kus register arvutab kõikide

üksikhinnangute aritmeetilise keskmise ja lisab selle arvutatud keskmise summa pakkumuse

hindamiskriteeriumi koondhinnanguks. Seega on hindajate väljaspool RHR-i hinnatud individuaalsetest

punktidest arvutatud registris automaatselt keskmine. Hankija sõnul ei ole ettevõtetel tekkinud küsimust

hindepunktide arvestamise kohta, kui RHAD-is on väärtuspunkide koondhinnangu saamise viisina kirjas

viide registri arvutusmetoodikale.

1.50. Vastavalt RHR juhendile on registris võimalik kasutada erinevaid metoodikaid: sisestada mitu või üksainus

hinnang, koondhinnang, nt hindajate hindepunktide summa või hindajate konsensuslik hinnang (näiteks 40,

20 või 10 väärtuspunkti). Mitme hinnangu korral arvutab register vaikimisi kõikide üksikhinnangute

keskmise, mida saab korrigeerida vastavalt hankija määratud metoodikale20. Lisaks on sellist automaatselt

sisestatud koondhinnangut võimalik hankija vastutaval isikul muuta, „üle kirjutada“. Kokkuvõtlikult – RHR

pakub väärtuspunktide koondhinnangu saamiseks mitu meetodit.

1.51. Pakkumuste hindamise RHAD sõnastusest tulenevalt antakse kriteeriumi osas väärtuspunkte 10, 20 või 40,

teisalt on kirjas, et hankija hinnatava kriteeriumi väärtuspunktid arvutatakse RHR metoodika järgi. RHAD-

is ei ole välja toodud, et leitakse üksikhinnangute (aritmeetiline) keskmine. Seega võimaldab RHAD-is

toodud hindamise metoodika pakkumustele omistada hindajate konsensuslikud 10, 20 või 40 punkti. Valitud

on kriteeriumi tüüp ja hindamismeetod „Hankija hinnatav“, mis tähendab seda, et hankija määrab

alusdokumentides korra, mida hinnatakse ja kuidas punkte antakse. Hindamine/arvutused tehakse väljaspool

registrit ning punktid sisestab registrisse hankija. See meetod ei eelda, et punkte peab andma mitu hindajat.

1.52. Hanke hindamiskomisjoni kõik liikmed omistasid näitaja Hinnang etappide kirjeldusele ja kommenteeritud

projektiplaanile (40, 20, 10) eest maksimaalsed punktid ning arvestades RHAD metoodika järgi

pakkumustele teistes näitajates (maksumus ja töö üleandmise aeg) omistatud punkte, eduka pakkuja valik ei

muutu (eduka pakkuja punktisumma võrreldes teiste pakkumustega jäi testimise käigus suurim).

JÄRELDUS

1.53. Riigihange nr 278869 on olulises osas läbi viidud vastavalt RHS-le ja KeMIT-i hankekorrale. Õigusselguse

mõttes vajab parandamist pakkumuste hindamise metoodika kirjeldamine RHAD-is, sest pakkumuste

hindamise metoodika on hankija määrata ning RHR-i metoodikale viitamine ei taga läbipaistvuse ja

19 26.04.2024 kk nr 1-1/24/92, RHAD lisa Hindamiskriteeriumid hankelepingu sõlmimisel. 20 Juhend hankijale, https://pilv.rtk.ee/s/LkFkJoAnepnN29Y?dir=undefined&openfile=320258 pt 14.6.1. ja RHR kasutajatoe selgitus (auditi

kaustas).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

26

kontrollitavuse põhimõtete järgimist, sest RHR on abivahend, mis pakub erinevaid võimalusi hankija esitatud

meetodil punktide sisestamiseks ja arvestuseks.

B3. Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve

(267794)

1.54. Riigihanke nr 267794 läbiviimisel ilmnesid järgmised tähelepanekud:

1. tehnilises kirjelduses on teenuse osutamise tingimustena viiteid kehtetutele õigusaktidele;

2. alltöövõtjate andmed ei oldud sisestatud RHR-i OJV hanke juurde;

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-st ja analüüs.

1. Tehnilises kirjelduses esineb viiteid õigusaktidele, mis ei ole kehtivad

1.55. Tehnilise kirjelduse koostamist reguleeritakse RHS 3. jaotises, sh § 87 lg 1 punkti 1 kohaselt Tehniline

kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud:

1) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate

nõuete loetelu.

1.56. Hanketeade avaldati RHR-is ja ELT-is 26.07.2023. Hankelepingu esemeks oleva teenuse omadused ja

nõuded on kirjas Hankelepingu projekti lisas 2 Tellija eritingimused, kus on viited õigusaktidele, mida

töövõtja peab järgima.

a) Lepingu lisa HD Lisa 2 Tellija eritingimused. Inseneri kohustused ehitustööde teostamisel. Insener peab

/.../ p 3.17 „Kontrollima ehitusaegse liikluskorralduse vastavust kooskõlastatud liikluskorralduse

projektile ja kehtivale määrusele „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.“ Selle pealkirjaga on 2 määrust,

mis mõlemad on kehtetud21:

• Majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrus nr 90, kehtetu alates 01.01.201922,

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrus nr 69, kehtetu al. 01.07.201523.

b) Lepingu lisa HD Lisa 2 Tellija eritingimused. Inseneri kohustused ehitustööde teostamisel. Insener peab

/.../ p 3.37 „Teostama ise või tellima Töövõtja poolt esitatud põhiprojekti liiklusohutuse auditi vastavalt

Majandus- ja taristuministri määrusele „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi

tegemisele“. Aruanded esitada nii eesti kui ka inglise keeles iga auditi kohta 14 päeva jooksul alates

Põhiprojekti esitamist;“

P 3.38 „Teostama ise või tellima objekti avamiseelse ja avamisjärgse liiklusohutuse auditi vastavalt

Majandus- ja taristuministri määrusele „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi

tegemisele“. Aruanded esitada nii eesti kui ka inglise keeles iga auditi kohta;“.

Punktides 3.37; 3.38 viidatud majandus- ja taristuministri 31.01.2012 määrus nr 11 „Liiklusohutuse

auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ on kehtetu alates 01.07.201524.

1.57. Seoses ehitusseadustiku (EhS2015) jõustumisega kaotasid kehtivuse varasemad ehitusseaduse ja teeseaduse

alusel kehtestatud määrused. Lisaks muutusid ja ühtlustati mõisted, nt „ehitamine“ ehitustöö asemel. Antud

hanke Tellija eritingimustes on mõisteid varasemast ehitusseadusest. Kehtivad nt majandus- ja taristuministri

03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus

nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Nendele määrustele ei ole Tehnilises kirjelduses viidatud.

1.58. Hankija esindaja selgitas, et sõltumata sellest, et RHAD-i on ekslikult jäänud viited kehtetule õigusaktile,

lähtus omanikujärelevalve (OJV) teostaja lepingu täitmisel kehtivatest õigusaktidest, mis on järgimiseks ka

kohustuslikud. Lisaks selgitati, et OJV lepingu kohaselt25 peab OJV lähtuma Kangru liiklussõlme ja Rail

21

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_tulemus.html?sakk=kehtivad&otsisona=Liikluskorralduse+n%C3%B5uded+teet%C3%B6%C3%B6del 22 RT I, 19.07.2018, 12 23 RT I, 23.03.2015, 3 24 RT I, 23.03.2015, 3 25 Lepingu p 2.3. Samuti juhinduvad Pooled Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise töövõtulepingust koos

lisadega (edaspidi Töövõtuleping).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

27

Balticut ületavate viaduktide ehitamise töövõtulepingust. Ehitamise riigihanke (viitenumber 267582)

alusdokumendis on juhindumiseks viited järgmistele kehtivatele õigusaktidele: lepingu HD III p 7.9.2

kohaselt peab töövõtja tööde korraldamisel juhinduma juhendist Riigiteede ajutine liikluskorraldus MA

2018-009 ja liikluskorraldusvahendite osas Riigiteede liikluskorralduse juhendist. Viidatud dokumendis on

viidatud majandus- ja taristuministri poolt 13.07.2018 vastu võetud määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

2. Alltöövõtjate kontrollimine ja selle dokumenteerimine

1.59. RHS § 122 lõike 11 kohaselt võib hankija nõuda allhankijate andmete esitamist ja nende kontrollimist ka

teenuste hangetes.

1.60. Alltöövõtjate info sisestamise vajadus tuleneb ka rahastaja (RRF) tingimustest. Tulenevalt RRF rahastusest

kogutakse info alltöövõtjate kohta (VV 29.11.2021 määrus nr 108 § 13 lg 1), vastavalt RTK juhisele RHR-is

kogutakse teave RHR-i sisestatud andmetest.

1.61. RHAD näeb ette kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimist lepingu täitmisel. Vastav kontroll

tehakse RHR vahendusel, kuid auditi toimingute käigus nähtus, et OJV lepingu juurde RHS-is ei ole lisatud

alltöövõtjate andmeid.

1.62. Vastavalt hankija selgitustele ilmnes, et OJV alltöövõtjad (AS Taalri Varahaldus, Hades Geodeesia OÜ) on

ekslikult sisestatud Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööde (viitenumber

267582) hanke lepingu juurde ning OJV alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid on kontrollitud ekslikult

ehitustööde hankes. Auditi dokumentide järgi oli AS Taalri Varahaldus teostatav töö OJV ja seotud

tugiteenused ning Hades Geodeesia OÜ teostas erinevad mõõdistused. Kõrvaldamise aluseid RHR

automaatne kontroll ei tuvastanud.

1.63. Hankija esindaja selgitas auditi käigus, et sisulist rollikonflikti ei esinenud ning sisestas OJV alltöövõtjad

OJV hanke (viitenumbriga 267794) lepingu juurde.

JÄRELDUS

1.64. Arvestades, et OJV riigihanke eeldatav ja sõlmitud lepingu maksumus ületasid rahvusvahelist piirmäära, on

oluline pöörata tähelepanu siseriiklikest õigusaktidest tulenevate nõuete kajastamisele hanke

alusdokumentides. Antud auditi eesmärgist tulenevalt ei võrreldud erinevusi RHAD-is viidatud ja

kehtivate/järgitud õigusaktide vahel. RHAD kooskõlastamise protsessis võib olla vajalik vastutuse

selgitamine/ täpsustamine, samas võib antud hankes järeldada, et vaatamata aegunud liikluskorraldust ja

liiklusohutuse kontrollimist käsitlevate õigusaktide viidetele võib lugeda tehnilise kirjelduse (tellija

tingimused) piisavalt täpseteks (RHS § 87).

1.65. Ehitaja ja OJV alltöövõtjate vahel sisulist rollikonflikti ei ilmnenud. Alltöövõtjate andmete sisestamise

ebatäpsus on inimlik eksitus, ei ole süsteemne puudus. TRAM on teavitatud ka rahastaja (RRF) tingimustest

tulenevalt alltöövõtjate andmete esitamisest.

B4. Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906)

Hindamiskriteerium on teenuse maksumus põhimõttel „suurim on parim“.

Ühe hindamiskriteeriumina (osakaal 10%) on kasutatud haldusteenuse maksumust põhimõttel „suurim on parim“,

mis RHS-le vastavuseks eeldab juurde hankija selgitust, milles seisneb kõrgema maksumusega teenuse

majanduslik/rahanduslik eelis. Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.66. Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima RHS § 3 üldpõhimõtteid, sh p 1 kohaselt hankija

tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt /…/ ja p 5 hankija kasutab rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel /…/.

Erialakirjanduses26 on RHS § 3 kohta selgitatud, et: Säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõte ei välista ühtlasi

hankija poolt tingimuste seadmist, mis suurendavad küll hankelepingu maksumust, ent maandavad

hankelepingu täitmata jätmisega seotud riske.

26 „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, § 3 komm. nr 69, lk 66.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

28

RHS § 85 lg 1 I lause kohaselt Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid.

RHS § 85 lg 3 Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige

parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid

kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas

hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s

86 sätestatule.

RHS § 85 lg 8 punktis 3 on sätestatud, et kvalitatiivsed, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalsed kriteeriumid

võivad olla eelkõige müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused.

Seega majandusliku eelise põhimõte seisneb majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamises,

tuginedes parimale hinna ja kvaliteedi suhtele (RHS § 3 p 5; RHS § 85 lg 3).

1.67. Riigihanke nr 278906 ese on paigaldada monitooringuseadmed, viia läbi nende seadmete kasutamise koolitus

tellija esindajatele ja hallata seadmeid kuni 31.03.2027.

1.68. Hankija sätestas RHAD-is majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmised pakkumuste

hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika:

1) parvlaevade monitooringusüsteemide seadmete ja nende paigaldamise kogumaksumus, hindamismeetod:

maksumus – vähim on parim, osakaal 80;

2) parvlaevade monitooringusüsteemide kasutamise koolituse kogumaksumus; kulu – vähim on parim,

osakaal 10;

3) parvlaeva monitooringusüsteemide haldusteenuse ühe kuu maksumus; ühe parvlaeva

monitooringusüsteemide haldusteenuse ühe kuu maksumus vastavalt RHAD kehtestatud tingimustele.

Hindamismeetod: kulu – suurim on parim. Suurima haldusteenuse ühe kuu maksumusega pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem (vastavalt valemile).

Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille majandusliku soodsuse väärtuspunktide summa on

suurim.

1.69. Juhendis „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijatele“27 soovitatakse vältida

hindamiskriteeriume, kus hindamine toimub põhimõttel „kõige rohkem“, „lõpmatu garantii“, „suurim

leppetrahv“, „kiireim teostaja“ jne, ilma et lubaduse piirmäärad oleksid hankija poolt kehtestatud. Hankija

kasu miinimumnäitajaid ületavast pakkumusest ei saa olla lõpmatult suurenev, võrreldes tehnilise kirjelduse

miinimumnäitajatega. Juhendis on toitlustusteenuse hankes hindamiskriteeriumi näitena toodud maksumus

– suurim on parim olukorras, kui eelistatud on suurim allahindlus; suurim maksumus on parim hindamist

kasutatakse ka hangetes kontsessioonilepingute sõlmimiseks.

1.70. Auditi toimingute käigus selgitati, milles seisneb haldusteenus ja miks on eelistatud kõrge haldusteenuse

maksumusega pakkumust ehk milles seisneb kõrgema maksumusega haldusteenuse majanduslik soodus

(võrreldes pakkumusega, kus hoolduse kuutasu on madalama maksumusega). Hankija selgitas, et

haldusteenuse osutamine on integreeritud seadmete tarkvara ülevalhoidmine. Hankija soov oli ennetada

haldusteenuse hinnaga manipuleerimist, näidata kulu võimalikult väiksena suurima punktiarvu

saavutamiseks, sest see on ainuke koht, kus tal ei teki reaalseid kulutusi, mis aga tekivad nii seadmete ja

nende paigaldamise ning koolituse läbiviimisel. Seega hankija eeldab, et haldusteenuse osutamisel ei teki

reaalseid kulutusi.

1.71. Lisaks arvestades, et töövõtjal on kohustus süsteemi tellijale üle anda 12 kuu jooksul alates hankelepingu

sõlmimisest, võib haldusteenuse suurem kuutasu motiveerida töövõtjat seadmeid paigaldama varem.

1.72. Hanke alusdokumentidest ei ilmne, milles seisneb kõrgema halduse maksumusega pakkumuse eelis

madalama maksumusega pakkumuse ees või milliseid riske hankija soovis kõrgemat maksumust eelistades

maandada. Hankija ei ole hankelepingu hinna või kulu suurust riigihanke alusdokumentides kindlaks

määranud. Ristsubsideerimist keelavaid asjaolusid riigihanke alusdokumentidest ei ilmnenud.

27 „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijatele“ tellija: RaM, koostajad E. Fels jt. 29.02.2024, lk 3, 51

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

29

1.73. RiL-il on praktika ka teistes riigihangetes kasutada pakkumuste hindamise ühe kriteeriumina maksumust

põhimõttel suurim on parim, nt Päästepaatide ostmine (273574).

1.74. Kuna maksumuse hindamine põhimõttel suurim on parim ei ole tavapärane, siis pöörduti auditi toimingute

käigus hanke kohta hinnangu saamiseks RaM RORO poole, kelle seisukoht kokkuvõtlikult toetab audiitori

järeldust: märgime, et lähenemine on RHS-iga kooskõlas, kui hankija suudab põhjendada, miks kõrgem

haldustasu annab hankijale rahaliselt mõõdetava eelise (nt garanteerib oluliselt kõrgema teenustaseme,

mis vähendab kogukulu) ja miks sama eesmärki ei saa saavutada proportsionaalsemate vahenditega.

Vastasel korral on risk rikkuda RHS § 3 üldpõhimõtteid (säästlikkus, proportsionaalsus, läbipaistvus) ja §

85 lg 1 (seos hankeesemega ja reaalne konkurents).

JÄRELDUS

1.75. Hankijal on hindamiskriteeriumite seadmisel lai kaalutlusruum, samas lähtudes RHS-st peavad

hindamiskriteeriumid olema hankelepingu esemega seotud ja hankijalt eeldatakse, et hindamispõhimõtete

koostamisel on hankijal võimalik selgitada, miks tähendab kriteerium – kõrgem maksumus on parim –

(kokkuvõtteks) majanduslikult soodsamat pakkumust ehk annab hankijale rahaliselt mõõdetava eelise.

B5. Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium), 274075

Töö üleandmisega olulise hilinemise olukorras ei ole rakendatud õiguskaitsevahendit

1.76. Vastavalt RHAD lepingu projektile ja 07.05.24 sõlmitud hankelepingule oli hankelepingu kestvus 5 kuud,

töö lõpptähtaeg ⁠7.10.24. Lepingu kohaselt oli I etapi tähtaeg 3 kuud (lepingu p 4.1) ehk 7.08.24 ning II etapp

planeeriti 2 kuud alates esimese etapi vastuvõtmisest (p 4.1). Vastavalt aktis toodud infole teostati I etapp

mai – november 2024 ja töövõtja võttis I etapi tööd vastu 11.12.24. Lepingu II (viimane) etapp teostati

november – detsember 2024, akt 14.01.25. Tellijale edastati hanke I etapi tulemusena valmima pidanud töö

06.08 (tähtaegselt), kuid see ja mitmed järgmised I etapi tööd ei vastanud tehnilistele tingimustele ja tellija

andis korduvalt uue tähtaja korrektse töö esitamiseks. I etapi tööd korrigeeriti üle 4 kuu ja esitati hiljem samal

ajal II etapi tööga, kogu lepingu täitmise hilinemine kujunes ca 2 kuud, mis on oluline arvestades, et kogu

lepingu täitmise ajaks oli planeeritud 5 kuud.

1.77. KliM hanke kontaktisikule RTK poolt soovitatud õiguskaitsevahendi (tähtaega pikendada ja kohaldada

leppetrahvi) kohaldamist kaaluti, kuid tellija poolt ei peetud mõistlikuks, sest põhimõtteliselt realiseerus

pooltest tulenevatel asjaoludel risk. KliM hanke kontaktisiku selgitus: „Kokkulepitud ajakavas püsimine ei

õnnestunud mitme põhjuse koosmõjul. Kuivõrd töö teostamine langes vastupidiselt meie prognoosile

puhkuste perioodile, oli selle oodatava kvaliteediga teostamine ettenähtud tähtajaks problemaatiline (nt

fookusgruppide läbiviimine ja intervjuud, millest viimased jäid ka I etapi vaegtöödeks /…/). Teiseks ei osanud

tellija ega töövõtja prognoosida, et hanke tehnilistes tingimustes toodud küsimustele vastamine on tihedalt

seotud andmehaldusega (ehitisregistri põhimäärus, ehitisregistrile andmete esitamise vormid jne), mille

analüüs osutus esialgselt prognoositust märksa mahukamaks.“.

1.78. Vahetähtaega ületati üle 4 kuu ja lõpptähtaega ületati ca 2 kuud (lähtudes aktis toodud töö läbiviimise aja

infost). Tähtaja pikendused on vormistatud tellija e-kirjades töövõtjale: 13.09.2024, oktoobri keskpaigas ja

täiendavalt töökoosolekutel (ei ole kirjalikult). Tellija/hankija sõnul II poolaastal koostöö töövõtjaga sujus ja

lepingus ettenähtud tööd on teostatud, aruanne jt dokumendid saadud. Lepingu muutmise asjaolusid ei

ilmnenud. Lõppaktist (14.01.2025) jäi nö vaegtööna üles töövõtja poolt tulemuste tutvustamine, mis toimus

19.02.2025.

1.79. Ajakava paindlikkus oli sätestatud nii RHAD-is kui ka sõlmitud lepingus28, seega tähtaja muutmine

hilisemaks ei tähenda hankelepingu muutmist, mille puhul tuleks omakorda asuda kaaluma, kas toimus algse

lepingu, sh tehnilise kirjelduse tingimuste muutmine, kui on piirdutud üksnes kohustuse täitmise nõudega, ja

kas sel juhul muudatus on olnud kooskõlas RHS-ga või kas töövõtjale peaks rakendama

õiguskaitsevahendeid, nt leppetrahvi. Arvestades ka viibimise põhjuseid ja ajakava, oli sanktsioonide

28 RHAD "Töövõtulepingu projekt_274075" punkt 9.2. „Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise

tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud

tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli

takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.“.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

30

rakendamisest loobumine audiitori hinnangul antud juhul proportsionaalne. Kuna antud juhul RHAD

nägi ette võimaluse lepingu vahe- või lõpptähtaegasid muuta, siis arvestades selgunud asjaolusid, on tellija

tegutsenud lepingu tingimuste piires.

1.80. Hanke tulemusena valmiva töö eesmärgiks oli analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid

ning esitada 5 kuu pärast ettepanek nende nõuete muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud

probleemkohtadest ja rakenduspraktikast. Töö tulemusena valmis muutmise määrus. Töö tulemusena

valmisid õigusanalüüs ning ettepanekud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ muudatus eelnõu vormis koos seletuskirjaga. KliM küsis ka erialaliitudele jt

koostööpartnerite arvamust, kuidas jätkata nimetatud määruse muutmist. Partnerite põhjendatud arvamusi

küsiti tähtajaga 4 kuu pärast.

JÄRELDUS

1.81. Antud juhul planeerimisest tingitult ajakava risk realiseerus. Töö ajastus suvel ja samal ajal vajadus kaasata

paljusid osapooli29, samuti sõltuvus paralleelselt läbiviidavatest (IT-)arendustest, suurendavad määramatust

ja tähtaegade planeerimisel on vajalik ajaline puhver.

1.82. Vastavalt lepingule oli töövõtja ülesandeks tutvustada antud riigihanke tulemusi ehk ehitusprojektile

esitatavate nõuete analüüsi ja vastava õigusakti eelnõud ja seletuskirja. Tutvustus koostööpartneritele toimus

koostöös tellijaga veebruaris 2025 ja selle käigus küsiti ka koostööpartnerite arvamus konkreetsetele

küsimustele hiljemalt juuni 2025 lõpuks, mis viitab võimalusele ka hanke planeerimisel arvestada lepingu

täitmiseks paindlikum ajakava.

1.83. Kui võrrelda hankelepingu täitmiseks planeeritud ajakava ja partneritele antud ajakava määruse muutmise

analüüsimiseks ja muutmise ettepanekute esitamiseks, siis need on samas suurusjärgus, samas lepinguga

seotud tööd on audiitori hinnangul mahukamad, seega võib järeldada, et lepingu täitmiseks antud ajakava oli

liiga optimistlik. Välistada ei saa, et RHAD toodud riigihanke ajastus (küsitluste läbiviimine suveperioodil)

ja lepingu täitmise ajakava olid põhjendamatult piiravad tingimused, mida selgus, et ei olnud võimalik täita

ka ainsal pakkujal.

Täiendav tähelepanek – RHR-is alltöövõtjate info esitamata jätmine

1.84. Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 (edaspidi RRF määrus) § 13 lõike 1 kohaselt:

§ 13. Andmete töötlemine ja säilitamine (1) Taastekava rakendamisega seotud asutused koguvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmeid30. Andmeid

kogutakse avalikest andmekogudest. Kui nõutavad andmed ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad,

kehtestatakse toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus toetuse

saaja kohustus need esitada.

Seega tulenevalt RRF rahastusest tuleb toetuse saajal koguda/esitada alltöövõtjate kohta: nimi, registrikood.

1.85. Vastavalt töökorraldusele kogutakse alltöövõtjate andmed RHR-i kaudu. RHR-is Lepingute moodulis on

RTK poolt vastav teavitus, et „taaste- ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal

esitada pärast lepingu sõlmimist lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud

alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest

29 Lepingu lisa Tehniline kirjeldus p 2.3 intervjuud kuue kohaliku omavalitsuse üksustega (Tallinn, Tartu, Pärnu; kaks väikest kohaliku

omavalituse üksust (valik kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga) ning Saaremaa või Hiiumaa) ning täiendavalt Päästeameti ja Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga. Intervjuude sisu kajastatakse töö tulemuses. 30 Määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmed:

Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustused:

d) koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise

meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja

tagada nendele juurdepääs:

i) lõpliku vahendite saaja nimi;

ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses

avaliku sektori hankija;

iii) vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2015/849 (8) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg;

iv) kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku

sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

31

järgmine info: alltöövõtja nimi ja registrikood; alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu

summa.“.

1.86. Riigihanke 274075 RHAD ei sisalda töövõtjale tingimust esitada alltöövõtjate andmed RHR-is. Töövõtja on

teavitanud alltöövõtjate kaasamisest pakkumuse esitamisega. Pakkumuses on alltöövõtjad PEA

arhitektibüroo OÜ ja TTÜ, kelle andmetele tungineti pakkumuse menetlemisel. Alltöövõtjate andmed

sisestati RHR-i auditi toimingute käigus RTK poolt (hanke tulemid -> lepingud -> alltöövõtjad), sest selgus

asjaolu, et RHR tehnilistest võimalustest tulenevalt ei saa töövõtja alltöövõtjaid registrisse sisestada.

JÄRELDUS

1.87. Hangete planeerimise osas on parendamisvõimalusi. Pakkumuse kooseisus esitatud alltöövõtjate koosseis ei

pruugi olla lõplik, lepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate info osas võib jääda RRF infokorje

vajadus täitmata. Seetõttu on põhjendatud RHAD lepingu eelnõus märkida töövõtjale vastav ülesanne. Kui

töövõtja on andmed esitanud muul kujul ja need on lõplikud, siis audiitori hinnangul on põhjendatud, ka

nende aktsepteerimine. Kuna töövõtja ei pruugi olla teadlik rahastaja tingimustest (mis kehtivad eelkõige

hankijale endale), siis on põhjendatud, et hankija tagab ja tal on ka töövõtjatele halduskoormust tekitamata

tehniliselt võimalik need andmed kokkulepitud andmekogusse esitada ja seejuures minimaalselt vajalikus

osas, st alltöövõtja nimi (vt määruses nr 108 viidatud määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkti d).

1.88. Alltöövõtjate andmete kogumise maht ja viis vajavad täpsustamist. Hetkel kogutakse alltöövõtjate kohta

rohkem andmeid, kui õigusaktid ette näevad (RRF määruses ei ole nõutud alltöövõtulepingu nimetus,

kuupäev, number ja lepingu summa) ja RHR-is toodud teavitus ei ole kooskõlas registri tehniliste

võimalustega, seega kokkuleppeline lahendus koguda RRF alltöövõtjate andmed RHR kaudu töövõtjate

kaudu ei toimi. RTK sõnul on vastav arendus töös 2026. a kevadel. Seni on võimalik alltöövõtjate andmed

sisestada RTK hankespetsialisti poolt.

B6. Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (KliM), 272413

1.89. Riigihanke nr 272413 läbiviimisel ilmnesid järgmised tähelepanekud:

1. hankelepingu (suuline) muutmine – kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus kokkulepitud

tasust erineval põhimõttel.

2. juurdepääsetavuse kriteeriume ei ole seatud (nõue tuleneb RHS § 88 lõikest 8).

3. täiendavalt ilmnes väheoluline ettepanek – alltöövõtjate andmed ei ole esitatud.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1. Hankelepingu (suuline) muutmine – kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus

kokkulepitud tasust erinevalt

1.90. Vastavalt RHS § 123 lg 1 punktile 7 Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget

korraldamata, kui: 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.

Lõige 2 punktide 1 ja 2 kohaselt: Muudatus on käesoleva paragrahvi tähenduses oluline, kui sellega

muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui:

1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks

tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust

sisaldanud;

2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks

hankelepingus sätestamata viisil.

1.91. Vastavalt RaM selgitusele31 on raamlepingus võimalik teha muudatusi ükskõik millise RHS § 123 lg 1 toodud

punkti alusel, ent muudatused on lubatavad ainult siis, kui need on samal ajal ka ebaolulised. Seega tuleb

raamlepingu muutmisel ükskõik, millise § 123 lg 1 punkti alusel seda tehes iga kord hinnata, kas tegemist on

olulise või ebaolulise muudatusega. Lubatud on vaid ebaolulised muudatused. Maksumust või hinda tuleb

lugeda lepingu oluliseks tingimuseks, mistõttu on selle muutmine pigem oluline muudatus ning seega

lubamatu. Raamlepingu teisel, kolmandal või neljandal aastal sooviksid uusi, sh raamlepingus sätestatud

madalamaid ja võibolla isegi raamlepingu partneri pakutavatest madalamaid hindu või maksumust pakkuda

31 RaM. Riigihangete korduma kippuvad küsimused Raamleping p 11, p 16 ja p 19.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

32

ka teised ettevõtted, kellele seda võimalust aga ei antud. Seega tuleks hankijal igakordselt hinnata, kas

raamlepingus sätestatust erinevas (isegi madalama) maksumuses või hinnas kokku leppimine on oluline või

ebaoluline muudatus. Ühe pakkujaga raamlepingu kohta on selgitatud järgmist: „Regarding the topic of

modifications in the substance of the contract and particular as to prices, such would need to fall under

Article 72 regarding modifications to the framework agreement in order for such to be permissible. Thus, it

is possible to adjust prices, products and similar. However, any changes, which would alter the original

competition for the framework agreement would not be possible.“.

1.92. Vastavalt hanke alusdokumentidele ja lepingule ostetakse ühe ettevõttega sõlmitud raamlepingu kehtivuse

ajal vastavalt vajadusele meediateenust ja „Kommunikatsioonistrateegia“32. Kommunikatsioonistrateegia

maksumus oli riigihanke üks hindamiskriteeriumitest, töövõtja pakkus 13 490 eurot+KM (Lepingu p 6.1).

1.93. Kommunikatsioonistrateegiat koostati üleandmise-vastuvõtu aktidel toodud info järgi augustist oktoobrini

2024. Vastavalt lepingule „Kommunikatsioonistrateegia“ maksumus on 13 490 eurot (lepingu p 6.1) ja

Kommunikatsiooniteenuse osutamise 1 tunni maksumus on 87 eurot (lepingu p 6.2). Aktide ja arvete (aug-

okt 2024) info järgi on ka strateegia eest tasutud tunnihinna alusel ehk lepingu p 6.2 järgi. Aktil/ arvel ei ole

välja toodud Kommunikatsioonistrateegia koostamise maksumust vastavalt lepingule. Arvetel (aug-okt

2024) on tunnihinna alusel koondsumma kokku rohkem kui 13 490 eurot+KM33.

1.94. Nagu eelnevalt mainitud, siis Kommunikatsioonistrateegia maksumus oli riigihanke üks

hindamiskriteeriumitest, töövõtja pakkus 13 490 eurot+KM. Hinnati vastavalt RHAD-is kokkulepitud

metoodikale nii, et madalaima kommunikatsioonistrateegia maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu

punkte (5 punkti). Laekus 9 pakkumust strateegia maksumustega vahemikus 4300 – 29 900 eurot, eduka

pakkuja pakutud maksumus 13 490 eurot andis 3,46 väärtuspunkti, mis teiste kriteeriumite punktidega

summeerides andis suurima punktisumma 98,46 eurot. Lisaks oli hindamiskriteeriumiks teenuse tunnihind

(samuti maksimaalselt 5 p) ja selle pakkus edukas pakkuja kõige madalama hinnaga (lepingus p 6.2). Kui

aug-okt 2024 arvete summa olnuks pakkumuses strateegia maksumuseks, siis lähtudes RHAD-is

toodud pakkumuste hindamise metoodikast, strateegia eest reaalselt makstud maksumus ei muudaks

eduka pakkuja positsiooni paremusjärjestuses.

JÄRELDUS

1.95. Hankija/ tellija jaoks on strateegia koostamise kulud olnud madalamad, kui pakkumuses/ lepingus. Seega

raamlepingu alusel tehtud tellimust (hankelepingut) ei ole muudetud töövõtja kasuks. Samas ei ole välistatud,

et kui RHAD oleks sisaldanud tingimust ka Kommunikatsioonistrateegia eest tasuda tunnihinna alusel, siis

oleksid pakkumuste hindamise tulemused teistsugused. Seega kaasneb RHS lepingu muutmise tingimuste

järgimise ja konkurentsitingimuste ja läbipaistvuse põhimõtetele oht, kui maksmisele suunatakse arved,

millel teenuse eest tasumine erineb lepingu sätetest. Kui kontrollisüsteem selles osas ei toimi, on eeldus ka

korruptiivsete tehingute toimumiseks. Arvete lepingu tingimustele vastavuse kontrollimine vajab

parendamist.

32 RHAD lepingu eelnõu/ 11.04.24 RAAMLEPING (töövõtuleping tellimuse alusel) nr 4-1/24/32 väljavõtted:

2. Raamlepingu eesmärk ja ese /…/ 2.2. Tegevused hõlmavad tellija nõustamist kommunikatsiooni alal, kolmeaastase

kommunikatsioonistrateegia koostamist ja selle elluviimist ning tellija jooksvat nõustamist, raamlepingu partner kavandab ja viib ellu

taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud energiareformi kommunikatsioonitegevusi. Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on

toodud hanke alusdokumentides ja raamlepingu partneri pakkumuses.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused

6.1 „Kommunikatsioonistrateegia“ maksumus on 13 490 eurot, millele lisandub käibemaks;

6.2 Kommunikatsiooniteenuse osutamise 1 tunni maksumus on 87 eurot, millele lisandub käibemaks. /…/

Raamlepingu Lisa 1 – Tehniline kirjeldus: 2. Hanke objekt 2.3.Hankega leitav kommunikatsiooniteenust osutav partner kavandab ja viib ellu

taastuvenergia kommunikatsioonitegevusi, mis hõlmavad (eraldiseisvana või kombinatsioonis; kõigi tegevuste puhul seoses taastuvenergia

valdkonnaga) järgmist: 2.3.1. Kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest kommunikatsioonistrateegia koostamine, sealhulgas:/…/ 2.3.2.

Raamlepingu kestuse jooksul tellib hankija vastavalt vajadusele ning p 2.1. nimetatud ülesandest lähtudes järgmisi teenuseid, mille eest

tasumine toimub pakkumuses esitatud „Kommunikatsiooniteenuse osutamise tunnihinna“ alusel:/…/ 33 Strateegia koostamise selgitusega aktid/arved:

1) 2024 aug (05.09 allkirjastatud)– teostatud tegevuseks mh „strateegilised suunad ja ettepanekud“/ 31.08.2024 arve nr 9175 – 5198,25 eurot.

2) 2024 sept (09.10 allkirjastatud) – tegevusteks mh „kommunikatsioonistrateegia viimistlemine ja tutvustamine“, „strateegilise tegevuskava

valmimine ja tutvustamine“/ 30.09.2024 arve nr 9261 kulurida „Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 nr 4-1/24/32 september“ –

6307,50 eurot.

3) 2024 okt (05.11 allkirjastatud) – tegevuseks mh „kommunikatsioonistrateegia ja strateegilise tegevuskava esitlemine“/ 31.10.2024 arve nr

9277 rida „PR nõustamine“ – 5067,75 eurot.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

33

2. Tehnilise kirjelduse koostamisel on jäetud puuetega inimeste võimalikud kasutusvajadused

arvestamata

1.96. RHS § 88 lõike 8 kohaselt Kui see on tehniliselt võimalik ja asjakohane, tuleb tehnilise kirjelduse

koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või

koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadust kohaldatakse teenustele, millega antakse ligipääs

audiovisuaalmeedia teenusele (§ 2 lg 3 p 6).

1.97. Hanke eesmärk on leida kommunikatsiooniteenust osutav partner, kes kavandab ja viib ellu taastuvenergia

kommunikatsioonitegevusi. Tehnilises kirjelduses toodud hanke eseme kirjeldusest tulenevalt on hange

suunatud erinevatele sihtgruppidele, tellitavat taastuvenergia kommunikatsiooniteenust osutatakse

füüsilistele isikutele. Tehnilise kirjelduse järgi on eesmärk toetada kommunikatsiooniga taastuvenergia

tootmist-kasutamist soodustavaid hoiakuid ja suurendada tarbijate teadlikkust (p 1.3. alapunktide järgi),

milleks töövõtja kavandab ja viib ellu näiteks (2.3.2 alapunktides toodud) järgmisi tegevusi:

kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine; kommunikatsioonimaterjalide

koostamine (pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms); meediaürituste korraldamine

(pressikonverentsid, ajakirjanike briifingud jms).

Töö üleandmise-vastuvõtu aktidel on kirjeldatud saatesarja, videoklippide, animatsiooni jms planeerimine,

loomine, jagamine, valdkonna kommunikatsiooniesindajate ja omavalitsuste esindajate kohtumiste

läbiviimine, üleriikliku teavituskampaania ettevalmistamine jms füüsilistele isikutele suunatud tegevused.

Seega kuna lepingu teenus on vahetult suunatud isikute gruppidele, füüsilistele isikutele, siis

tulenevalt RHS § 88 lg 8 oleks audiitori hinnangul olnud asjakohane tehnilises kirjelduses võtta

arvesse (puuetega inimeste) vajadusi, et toetada ligipääsetavust lepingu raames läbiviidavatele

tegevustele ja sellega ka laiendada sihtgruppi, kelleni taastuvenergia teemadega jõuda.

1.98. Hanketeate punkti 5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid kohaselt Puuetega inimeste juurdepääsu-

kriteeriume ei ole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele. Tehnilises

kirjelduses ei ole kirjas puuetega inimeste juurdepääsetavusega seonduvat.

1.99. RTK selgitas järgmist: Antud hanke eesmärk oli sõlmida raamleping kommunikatsiooniteenuse

osutamiseks, mille alusel tellitakse edaspidi konkreetseid kommunikatsiooniprojekte ja -materjale vastavalt

vajadusele. Raamleping ise ei hõlma konkreetseid kommunikatsiooniväljundeid (nt videod, veebilehed,

kampaaniad), vaid loob hankijale võimaluse tellida neid hiljem üksikute tööde tellimuste alusel. Seega oli

raamlepingu tehnilisest kirjeldusest juurdepääsetavuse kriteeriumide väljajätmine põhjendatud, kuid neid

põhimõtteid tuleb rakendada konkreetsete tööde tellimisel vastavalt RHS § 88 lõikele 8. Raamlepingu

kohaselt esitab tellija hankelepingu sõlmimiseks (konkreetses lepingus on hankelepinguks tellimus)

tellimuse tööde tellimiseks vastavalt tehnilises kirjelduses määratud tegevustele ning koos tellimusega

esitatakse vajadusel tööde lähteülesanne, milles märgitakse muuhulgas tellitavate tööde nimetus ja

kirjeldus, teostamise tähtajad, … ja muu tööde teostamiseks vajalik oluline info.

1.100. Audiitor jääb arvamusele, mida toetab ka RaM RORO, et juba raamhankes tuleb tehnilises kirjelduses

kajastada ligipääsetavuse põhimõtted, et ettevõtted võiksid nendega pakkumuse tegemisel arvestada ja

vältida olukorda, kui raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingute muutmine

konkurentsitingimuste kahjustamise tõttu ei ole lubatud.

JÄRELDUS

1.101. Raamhankes ei ole arvestatud RHS § 88 lõike 8 kohaseid ligipääsetavuse vajadusi.

3. RHR-is ei ole esitatud alltöövõtjate infot

1.102. RRF määruses ja raamlepingus (p 4.12.34) on ette nähtud alltöövõtjate andmete RHR-i esitamise tingimus.

Hankija selgitas auditi ajal, et töövõtja (OÜ Hamburg ja Partnerid) ei ole sõlminud ühekski alltöövõtuks

34 11.04.2024 raamleping (töövõtuleping tellimuse alusel) nr 4-1/24/32, punkti nr 4.12. kohaselt: „4.12. Raamlepingu parter on kohustatud

lepingu sõlmimise järgselt esitama riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate kohta

sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest järgmine info:

• alltöövõtja nimi ja registrikood

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

34

lepinguid. Kõik alltöövõtjad on olnud ministeeriumile teada /…/. Vajadusel võib töövõtja esitada

alltöövõtud lepingu lõpetamisel.

1.103. Auditi ajal ei olnud RHR-i lisatud ühegi alltöövõtja andmeid. Alltöövõtjate andmete sisestamise teemat on

käsitletud ka pt B5.

B7. Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (KliM), 280536

1.104. Hange on läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja KliM hankekorrale.

B8. Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks

vajalike tegevuste analüüsi tellimine (KliM) (268065)

1.105. Hange on läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja KliM hankekorrale.

B9. RiL-is väikeostude läbiviimine

1.106. Vastavalt valimile analüüsiti järgmiste lepingutega seotud väikeostude läbiviimist/lepingu muutmist:

1. Cone Center OÜ – AS-lt Eesti Loots ülevõetud 30.12.2022 sõlmitud lepingu nr 261-23 muudatused

RiL-is (lepingu lisad 3 ja 4), lepingu ese – Lootsitellimuste infosüsteemi (ELIS) kasutajatugi;

2. AS Atea 20.10.2023 leping nr 6-2/23/215, haldustarkvara Integriti baasil läbipääsusüsteemi

haldamine;

3. osaühingult Gotta Port Services ostud kuni 31.12.2025.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

Cone Center OÜ lepingus on tingimuste muutmise klausel

1.107. Riigilaevastik loodi 01.01.2023 ja asutus alustas täies mahus tööd 01.07.2023. Hankekord kinnitati

25.03.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/12. RiL hankekorra kohaselt tuleb eeldatava maksumusega 5 000 –

29 999 eurot väikeostude läbiviimiseks konkurentsi olemasolu korral esitada üheaegselt samas mahus ja

kirjalikus vormis hinnapäringud. Päring, pakkumused jm vastused ja väikeostu protokoll registreeritakse

DHS-is. Kui võimalike pakkujate puudumise tõttu ei ole võimalik konkureerivaid pakkumusi küsida,

lisab vastutav isik selle kohta kirjaliku selgituse väikeostu protokolli. (vastavalt hankekorra35 p 2.3.1.,

p 7.1. jj).

1.108. RiL võttis üle lootsiteenuse osutamise ja koos sellega kogu AS-i Eesti Loots varad, töötajad ja sõlmitud

lepingud, et teenuse osutamine jätkuks katkematult. Lepingute sõlmimise õiguspärasust ei kontrollitud.

Üheks AS-lt Eesti Loots ülevõetavaks lepinguks oli 30.12.2022 sõlmitud ELIS36 kasutajatoe ja arenduste

leping nr 261-23 Cone Center OÜ-ga. Leping oli sõlmitud kehtivusega 01.01.2023 kuni 30.06.2023 ning

leping nägi ette võimaluse, et vajadusel vaadatakse lepingu tingimused üle enne kehtivuse lõppu.

Lepingu kehtivuse lõpptähtpäeva on kokku pikendatud 2,5 aastat37. RiL ja Cone Center OÜ 21.12.2023

kokkuleppega alates 2024. aastast suurendati töövõtja ettepanekul igakuist lepingu maksumust 20%, alates

2024. a on kasutajatoe tasu 860 eurot/ kuus + KM. Arenduste eest tasutakse eraldi.

1.109. Vastavalt RiL selgitusele on lepingu nr 261-23 raames tasutud tugiteenuse ja tarkvara lisaarenduste eest

ning kokku 33 018 eurot (01.07.23 – 31.12.2025), sh tarkvara lisaarenduste osa on selles 8 070 euro + KM

eest. Lisaks on Cone Center OÜ-lt soetatud teiste riigihangete, sh otseostude raames teenuseid, asju, kokku

ostud OÜ-lt:

• alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.“. 35 Peadirektori 25.03.2024 käskkiri nr 1-1/24/12 36 ELIS on infosüsteem, mille kaudu toimub lootsitellimuste vastuvõtmine elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) süsteemist,

lootsikviitungite loomine ja säilitamine, lootsitasu maksteatiste koostamine (teatis saadetakse välja EMDE kaudu), lootsimise statistika

kogumine. 37 kuni 31.12.2023 (18.05.2023 Eesti Loots AS ja Cone Center OÜ sõlmitud lepingu muutmise kokkulepe, Lisa 2), kuni 31.12.2024 (RiL ja

Cone Center OÜ kokkulepe 21.12.2023 Lisa 3) ja 31.12.2025 (RiL ja Cone Center OÜ kokkulepe 30.12.2024 Lisa 4)

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

35

- 2023. a – 28 502.- eurot + KM. Tehingute selgitused (kokkuvõtlikult): ELIS tarkvara arendus ja hooldus,

lootsiarvutites töökohateenuse osutamine, sh riistvara hooldus, tarkvara dKart PMS ODU 6.4.

- 2024. a – 31 839,42 eurot + KM. Tehingud: ELIS tarkvara arendus ja hooldus; riistvara; riistvara hooldus

lepingute 6-2/24/16, 6-2/23/269, 6-2/23/140 alusel

- 2025. a 22 299. – eurot + KM. Tehingud: ELIS arendus, riistvara.

1.110. Vastavalt RiL selgitusele on 2026. a kavas läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus,

hankeliigi valikul on arvestatud, et teenuse osutamine on seotud Cone Center OÜ ainuõigustega. RiL-is

planeeritakse ELIS-e funktsioonide üleviimist EMDE-sse, misjärel kaob vajadus välise teenusepakkuja

järele.

JÄRELDUS

1.111. AS Eesti Loots lepingute ülevõtmisel muudeti ka teenuste maksumust, kuigi leping maksumuse

suurendamist (teatud aja möödumisel) ette ei näinud. Lepingu tingimuste muutmisel ei tohiks panna

pakkujaid ebavõrdsesse olukorda, mis on üldpõhimõte ehk kehtib ka lihthangetele. Leping ei ole

läbipaistev, sest sisaldab ebamäärast tingimuste muutmise võimalust. Lepingu maksumuse suurendamiseks

lepingus alust ei olnud. Ka nö automaatselt pikenevad lepingud ei ole hea tava. Antud varasemalt sõlmitud

lepingu näitel on RiL-il võimalik oma praktikaid muuta ka selles, et välditakse konkreetse arendaja nö lõksu

sattumist ja saades vajalikud andmed, (teiselt ettevõttelt) jätkuhangete läbimiimiseks.

1.112. Vaadates ka teiste lepingute jm (otse)ostude raames makseid Cone Center OÜ-le aastate lõikes ei ole

kindlust, et nende ostude tegemisele on eelnenud eeldatavale maksumusele ettenähtud hankemenetlus.

Kuna ei ole infot, mis on RiL ühes aastas funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalike asjade või teenuste maksumus kokku, millest tulenevalt valitakse hankemenetluse liik, siis ei saa

hinnata, kas kõik Cone Center OÜ-lt tehtud ostud on tehtud ette nähtud hankemenetluse liiki kasutades.

AS-lt Atea läbipääsusüsteemi hanke väikeostu läbiviimisel esineb puudusi RiL korra järgmisel, mistõttu

väheneb hanke läbipaistvus ja ei saa veenduda, et pakkujaid on koheldud võrdselt

1.113. AS Atea 20.10.2023 lepingu nr 6-2/23/215 (DHS reg nr) alusel tellitakse haldustarkvara Integriti baasil RiL

Tallinna ja Tartu hoonetes läbipääsusüsteem ja hooldus kolmeks aastaks, maksumus 19 980.- eurot+KM,

avariitööd 150.-/h. Viidi läbi väikeostu menetlus, mis osaliselt on registreeritud ka DHS-s. RHS § 3

üldpõhimõtete järgimise tõendamise eesmärgil on koostatud väikeostu kokkuvõte, milles toodud info ja

hankija täiendavate selgituste kohaselt võrreldi kahte pakkumust ja kolmas ettevõte pakkumust ei esitanud.

1.114. Nagu eelnevalt viidatud, siis vastavalt RiL hankekorrale esitab vastutav isik konkureerivate pakkumuste

küsimisel üheaegselt ja samas mahus vastavas turusektoris tegutsevatele ettevõtjatele hinnapäringu

(hankekorra p 7.3) ning väikeostu läbiviimist tõendavad dokumendid (hinnapäring koos lisadega,

pakkumused, vastused pakkumuse esitamata jätmise kohta jms) ja väikeostu protokoll tuleb registreerida

DHS-s väikeostu sarjas (p 7.4).

1.115. Antud väikehange on DHS-s dokumenteeritud osaliselt, sest puuduvad ettenähtud hinnapäringud kõigile

väikeostu protokollis nimetatud ettevõtetele, olemasolevatest päringutes on tekst „Täpsem tehniline

kirjeldus on lisatud manuses.“, kuid manustega ehk ettevõtetele saadetud päringuid tulevase lepingu eseme

jm infoga DHS-s ei ole. Kahe võrreldud pakkumuse kirjavahetusest nähtub, et hankija on pidanud

läbirääkimisi, osaliselt ei ole suhtlus DHS-s toodud meilivahetuses, mitmel korral on pikendatud

pakkumuste esitamise tähtaega. Teine pakkumus on osaliselt esitatud 31.08.2023 kirja manuses, mida DHS-

s ei ole, järgneb suhtlus lisatööde teemal, kuid pakkumuse maksumus selles summas, mis on kirjas

väikeostu dokumendis, ei ole selgitatav.

1.116. Hankija selgitas, et hanke käigus tekkis vajadus muuta tehnilist kirjeldust, mis saadeti 22.08.2023 uuesti

kolmele ettevõttele ning pikendati esitamise tähtaega kuni 29.08.2023. Seejärel ühe ettevõtte (ei olnud

võitja) taotlusel pikendati veelkord pakkumuste esitamise tähtaega kuni 30.08.2023, mille info saadeti

kõikidele osalejatele.

JÄRELDUS

1.117. RHS § 3 järgimine ei ole tõendatud ja kontrollitav selliselt nagu RiL hankekord näeb ette. Auditi käigus ei

lisatud DHS-i (20.10.2023 väikeost reg nr 4-5/23/16 juurde ega lepingu 20.10.2023 reg nr 6-2/23/215

seostesse) täiendavaid dokumente, tõendusmaterjali selle kohta, et ettevõtted said samal ajal ühesugused

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

36

tehnilise kirjelduse/ tehnilise kirjelduse muudatused ja pakkumuse esitamise tähtaja. Seega kokkuvõtteks

ei ole võimalik veenduda, et ettevõtetele esitati samasuguse tehnilise kirjelduse jm tingimustega

hinnapäringud, samuti ei ole dokumenteeritud võrreldud pakkumused selliselt, et nähtuks pakkuja antud

maksumus.

Ostud Osaühingult Gotta Port Services kuni 31.12.2025 ületavad riigihanke aastast piirmäära

1.118. Riigihangete läbiviimisel üldpõhimõtete (RHS § 3) kohaselt hanke planeerimisel sama eesmärgi

saavutamiseks ja/või funktsionaalselt koostoimivate asjade või teenuste maksumused summeeritakse ja

järgitakse selle summa järgi määratavat riigihanke menetlust.

1.119. Nagu eelnevalt viidatud, siis konkurentsi olemasolu korral tuleb väikeostu vastutaval isikul hankelepingu

sõlmimiseks küsida konkureerivad pakkumused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui

võimalike pakkujate puudumise tõttu ei ole võimalik konkureerivaid pakkumusi küsida, lisab vastutav isik

selle kohta kirjaliku selgituse väikeostu protokolli.

1.120. RiL töövõtja, keda ei ole kirjas RHR läbiviidud hangete töövõtjate seas, kellelt on tehtud ostusid suurimas

summas (kuni 31.12.2025), on osaühing Gotta Port Services. Osaühingule Gotta Port Services on tasutud

arved aastate lõikes järgmistes summades:

- 2023. a al. 01.07.2023. kui RiL asus oma põhikirjalisi ülesandeid täitma – 14 107,50 eurot;

- 2024. a – 97 501,57 eurot, sh kaks väikeostu 36 310.- eurot (lepingud nr 6-2/24/123 ja nr 6-2/24/140);

- 2025. a – 76 769,60 eurot.

Seega on 2024. a ja 2025. a ostud sellelt ettevõttelt ületanud asjade ja teenuste hankelepingu

piirmäära (60 000 eurot), millest alates tuleks läbi viia (nt avatud menetlusega) riigihange RHR-is.

1.121. Auditi toimingute käigus paluti hankijal selgitada tehingute sisu. Eesmärgiks on RHS mõistes sarnased (vt

§ 28 lg 2) tehingud viia läbi summaarsele maksumusele ettenähtud menetluses. Kokkuvõtvalt võib hankija

vastuse põhjal välja tuua, et tehingute sisu on liigitatav järgmiselt:

- kaartide ja publikatsioonide soetamine,

- elektronkaartide, navigatsiooni- ja meresidesüsteemide, sh tarkvara ja seadmete soetamine, paigaldus,

seadistamine, uuendamine,

- remondid, sh kiireloomuliste tõrgete lahendamine.

1.122. Väikeostud (28.10.2024 reg nr 4-5/24/39, 28.11.2024 reg nr 4-5/24/46) ei ole dokumenteeritud RiL korra

järgi, mis näeb ette (p 7.4) DHS järgmiste dokumentide lisamist: hinnapäring koos lisadega, pakkujate

pakkumused ja vastused pakkumuste esitamata jätmise kohta. Väikeostu juures on protokoll, puuduvad

ettenähtud hinnapäringud, saadud pakkumuste e-kirjad ja ühel juhul (nr 46) ka edukas pakkumus ning

vastused pakkumuse esitamata jätmise kohta. Edukas pakkumus on ühel juhul (nr 39) vormistatud tehnilise

kirjeldusena (samasugune dokument on ka Lepingu lisa), kus ei ole kirjas pakkuja nimi, mistõttu ei ole

üheselt arusaadav pakkumuse esitamine.

1.123. Kuna auditi toimingute käigus ilmnes, et otseostudena on (ühelt ettevõttelt) soetatud asju-teenuseid, mille

maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära ühes aastas, siis paluti hankijal selgitada hangete planeerimise

korraldust. Teema olulisusest tulenevalt toome vastuse ka aruandesse järgnevalt: Hankija vastus on

alljärgnev: Riigilaevastiku sisulise tegevuse alustamisel 01.07.2023 ei tulnud Riigilaevastikule teistelt

asutustelt (Transpordiamet, Politsei ja Piirivalveamet; Eesti Loots) üle teenuslepingut, mille oleks saanud

veesõidukite silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete hoolsust, remonti, asendust, paigaldust või ostmist

tellida. Kõik Riigilaevastiku halduses olevad laevad ja teised veesõidukid erinevad üksteisest ehitusaasta,

tüüpide ja pardal olevate navigatsiooniseadmete ja nende seisukorra poolest. Paljudel laevadel olid

aegunud süsteemid, mida tootjad enam ei toetanud ja mida polnud pärast nende ehitamist või

Riigilaevastiku poolt omandamist uuendatud. Seega oli vaja leida lahendused ilma kogu silla ulatusliku

renoveerimise vajaduseta ja mõistlike rahaliste piirangute piires. Samuti oli vaja välja töötada lahendused,

mis arvestaksid lootsikaatrite ja teiste laevastiku aluste laienevate ülesannetega. Kuna pakutud lahendused

olid mittestandardsed, tehti paljud ostud eraldi ostudena. Pärast installimist ja konfigureerimist, kui olime

kindlad, et uuendused ühilduvad pardal olevate süsteemidega ega häiri raadionavigatsioonikomponendi

tööd, otsustati skaleerida laevastiku edasise järkjärgulise ja mitteagressiivse moderniseerimise eesmärgil.

Tegevuse käigus kaardistasid Riigilaevastik spetsialistid teenuse vajadused. 2025. a loodi kaks dünaamilist

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

37

hankesüsteemi: Veesõiduki silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete remont, hooldus ja asendamine;

Veesõiduki silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete ostmine ning paigaldus.

JÄRELDUS

1.124. Esineb kõrge risk, et otseostudena soetatud seadmeid ja tellitud teenuseid, mis oleks tulnud lähtudes

nende olemusest (funktsionaalsus, koostoimivus jm) ja eeldatavatest maksumusetest hankida RHR

kaudu ja konkurentsipõhises hankemenetluses. Osaühingult Gotta Port Services on ostetud seadmeid ja

teenuseid hankemenetlust korraldamata. Läbiviidud kaks väikeostu, milles pöörduti kolme ettevõte poole,

näitavad, et valdkonnas on konkureerivaid ettevõtteid. Samas ei ole ka nende väikeostude osas kindlust, et

on järgitud RHS-i, sest DHS dokumentidest ei nähtu RiL hankekorras ettenähtud hinnapäringut ja ettevõtete

vastuseid (e-kirjad), mis võimaldaksid sellist vastavust hinnata.

1.125. Positiivne on, et RiL on asunud parendama hangete planeerimist ja 2025. a on loonud kaks dünaamilist

hankesüsteemi.

B10. TRAM-is väikeostu läbiviimine

1.126. Analüüsiti Cone Center OÜ 12.01.2024 töövõtulepinguga nr 3.2-4/24/34-1 seotud väikeostu läbiviimise

vastavust TRAM-i hankekorrale.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.127. TRAM hankekord näeb RHS üldpõhimõtete tagamiseks väikehanke (10 000 – 29 999 eurot) vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis läbiviimist38.

1.128. Cone Center OÜ 12.01.2024 töövõtulepinguga nr 3.2-4/24/34-1 seotud väikeost on läbi viidud TRAM DHS

kaudu, auditi toimingute käigus tutvuti pakkumuse esitamise ettepanekute ja ettevõtete vastustega. DHS-s

on pakkumuskutsed, pakkumused, hanke protokoll ehk pakkujatele saadetud vastus ja leping.

1.129. Lepingus ja hanke alusdokumentides on kirjas „Lähteülesandes toodud Töö teostamise tähtaeg on kuni 3

kuud alates Lepingu allkirjastamisest Poolte poolt“ (Lepingu p 3.1), vastavalt lähteülesandele on Töö (Eesti

GOFREP Mandatory Reporting System lähteülesande arendustööd), maksumus 19 760.-/eurot+km. Auditi

toimingute käigus ilmnes, et hankija/ tellija on sellele tööle seatud tähtaja nõudest taganenud. Töö

(Eesti GOFREP Mandatory Reporting System lähteülesande arendustööd) tähtaeg oli vastavalt

pakkumuskutse dokumendile ja sõlmitud lepingule 12.04.2024, aga Töö esitati ja võeti vastu 20.12.2024

aktiga, maksumus 19 760.-/eurot+km. See oli hanke I akt, tööle järgnes hooldusteenus. Seega hankija on

aktsepteerinud töö (I etapi) tähtaja edasilükkamist üle kaheksa kuu võrra.

1.130. Tehniline kirjeldus sisaldab mitmeid infoturbe tingimusi ja kirjeldusi. Eelnevast tulenevalt selgitati auditi

käigus, kuidas toimub riigihangete läbiviimisel IT-riskide maandamine, milliseid infoturbe põhimõtteid

hankeid läbiviivad teenistujad peavad järgima. Hankija selgitas järgmist: Üldised nõuded tulenevad

Transpordiameti asjaajamiskorrast, hankekorrast, IT arendusprojektide korrast ning andmekaitse

üldnõuetest. Küsimuste püstituse valguses tõdeme (näiteks hinnapäringu saatmine krüpteerituna jms), et

IT-turberiskide maandamiseks on asjakohane protsesse/juhendeid selles osas järjepidevalt ajakohastada

arvestades pidevate muutustega IT turberiskide valdkonnas.

Hinnapäringud saadeti ettevõtetele, kes on asutusele pakkunud erinevaid arendustöid erinevate

merenduse infosüsteemide arendustel ning seetõttu on teadlikud konfidentsiaalsuse nõuetest.

38 * TRAM Hankekord (12.09.2023 nr 1.1-7/23/97):

8.4.1. Väikehanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot ilma käibemaksuta viib läbi hankeüksus vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (DHS, RHR).

8.4.2. Väikehanke menetlus tuleb korraldada läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes ettevõtjaid võrdselt, tagades efektiivse konkurentsi

ärakasutamise ning ameti rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Pakkujate paljususe korral tuleb võtta võrreldavad

pakkumused.

8.4.4. Hinnapäring sisaldab muuhulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikehanke eseme kirjeldust, tarne-, teenuse osutamise vms

tähtaegasid, eduka pakkumuse valimise kriteeriume ning arve esitamise tingimusi. Tingimused võivad olla reguleeritud lepingu projektis,

mis on hinnapäringu lisaks.

* Riigihankemenetluse kasutusjuhend (koostatud 20.09.2023):

p 6 Väikehanked. 6.1.2.1 Taotleja valib DHS-i menüüribalt Alusta uut dokumenti dokumendiliikide grupist Hangete korraldamine liik

Väikehanke hinnapäring.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

38

Dokumentatsioonis on kirjeldatud minimaalne, mis hanke eesmärgi saavutamiseks hädavajalik ning

võimaldas pakkujal hinnata vajaliku kompetentsi olemasolu ja töö keerukust. Lähteülesande koostamisele

oli kaasatud süsteemihalduse esindaja, et lähteülesanne sisaldaks minimaalselt vajalikku, kuid mitte

tundlikku infot, mille jagamine toimub hankelepingu alusel alles töö teostamisel. Arvestame hinnapäringute

saatmisega krüpteerituna juhtudel, kui dokumentatsioon sisaldab tundlikke andmeid.

JÄRELDUS

1.131. Väikeost on läbi viidud olulises osas vastavalt TRAM hankekorrale. Lepingu täitmise käigus on töö

aktsepteeritud üle kaheksa kuu hiljem, mida võib pidada oluliseks muudatuseks töövõtja kasuks ja mis võis

mõjutada nii riigihankes osalemist kui esitatava pakkumuse maksumust. Seega selliselt hankelepingu

muutmine ei toeta ettevõtete võrdset kohtlemist ja hanke läbipaistvust. Samuti kuna kriitiline ajakava

reeglina tõstab töövõtja riske, siis pikema täitmistähtaja korral ei ole välistatud, et hankija oleks saanud

pakkumused madalama maksumusega.

1.132. Tehnilises kirjelduses on audiitori hinnangul tundlikke andmeid MRS ja ka selle süsteemiga seotud

infosüsteemide toimimise kohta. Kui need andmed avaldada ettevõttele, kellega sõlmitakse tööde

läbiviimiseks leping, siis lepingus toodud konfidentsiaalsuse põhimõtted kaitsevad tellijat. Kui jagada

sarnast konfidentsiaalset infot funktsionaalsuse ja turbetingimuste kohta ka hinnapäringute saatmisel, siis

suureneb ohutase. On positiivne, et antud hanke lähteülesande koostamisel arvestati, et lähteülesanne

sisaldaks minimaalselt vajalikku, kuid mitte tundlikku infot, samas kuna selline töökorraldus ei ole

hankekorras välja toodud, on vajalik infoturbe riski täiendavalt, veelgi süsteemsemalt maandada.

B11. TRAM lepingu maksumuse suurendamise praktika vastavus regulatsioonidele

1.133. Vastavalt valimile analüüsiti näidetena järgmisi lepingu maksumuse kallinemisi:

1. Valimi riigihanke „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“ (hanke RHR

viitenumber 268083) osas selgus auditi toimingute käigus ebatäpne lepingu maksumuse info RHR-is,

mis korrigeeriti (kallinemise analüüsi vajadus langes sellega ära39).

2. Järgmiste teehoiu hangete osas analüüsiti lepingu maksumuse suurendamist: „Pärnu maakonna

riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (181744) 14.03.2017 leping nr 17-00121/033 ja

muutmised; „Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“,

hankelepingu nr 17-00121/032 muutmised.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.134. TRAM poolset lepingute kallinemiste põhjendamist analüüsiti riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede

korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (181744) tulemusena 14.03.2017 sõlmitud Riigiteede

hooldelepingu nr 17-00121/033 ja riigihanke „Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu

korraldamine aastatel 2017-2023“ (181480) hankelepingu nr 17-00121/032 muudatuste põhjal.

Hankelepingud sisaldavad indekseerimise tingimusi, mis pikaajalise lepingu puhul aitab maandada

majanduskeskkonna muutumisest tulenevaid riske poolte vahel võrdsemalt.

1.135. Vastavalt aktis toodud infole toimus 07.04.2022 Eesti Taristuehituse Liidu ja TRAM vahel kohtumine, kus

arutati Ukraina sõja mõju tõttu kaasnenud materjalide tarneprobleemide tõttu korrashoiulepingute täitmise

maksumuse kallinemist. Poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks lepiti kokku, et alates 2022.

aasta I kvartali tarbijahinnaindeksi (THI) avaldamisest korrigeeritakse TRAM-ga sõlmitud teede

korrashoiulepingutes sisalduvaid ühikhindasid kvartaalses arvestuses.

1.136. TRAM edastas 14 Pärnu hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu lepingu (nr 17-00121/033) muudatust

(29.12.17 – 20.06.23) ja 11 Tartu-Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu lepingu (nr 17-00121/032)

muudatust (21.03.18 – 03.07.2023). THI-d vastavad statistikaameti veebis avaldatud andmetele,

muudatused on olulises osas RHS-le vastavuse kontrollimiseks jälgitavad (ÜVA-sid ei kontrollitud).

JÄRELDUS

39 Täpsustus auditi ulatuse kohta. TRAM on pärast valimi koostamist ja TRAM-le päringu saatmist muutnud RHR-is Pärnu ja Tartu-Võru

lepingute maksumuse andmeid. Seega lähtudes auditi programmist otsustas auditi töögrupp muuta valimis planeeritud tegevusi ja analüüsida

Pärnu ja Tartu-Võru riigiteede korrashoiulepingute kallinemise menetlemist lepingu muudatuste põhjal.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

39

1.137. Valdavalt on suurendatud lepingute maksumust töö mahtude või THI muutmisest tingitult, vastavad alused

on lepingus (RHS § 123 lg 1 p 2 alusel) või jääb muudatus 10% piiresse algsest lepingu maksumusest (RHS

§ 123 lg 1 p 1) ning seega oli muutus aktidega tutvutud info põhjal RHS-ga kooskõlas. Arvestades lepingu

sõlmimise aega oli tol ajal kehtinud RHS järgi korrektne kasutada algse maksumuse hulgas reservi (lepingu

lisa on reservi kasutamise kirjelduse osas nõutud detailsuses).

Riigihangete korraldamise töökorraldus, sh huvide konflikti vältimine ning muud tähelepanekud

B12. Riigihangete töökorralduse ja lepingute täitmisega seotud üldised tähelepanekud

RTK on määratud Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 korraldusega nr 26740 riigihangete korraldamisel vabatahtlikuks

keskseks hankijaks. Riigihangete korraldamise teenust osutatakse vastavalt kokkulepitud riigihangete

korraldamise toimemudelile41. RTK korraldab auditeeritud asutustest ministeeriumi hankeid, teistes asutustes (RiL,

TRAM ja KeMIT) on hankeüksused või teenistuskoht muu üksuse koosseisus. RaM ühisosakonna õigustalitus

(RaM ÜO) osaleb KliM riigihangete protsesside parendamisel ja nõustab.

Töökorralduse hindamisel käsitleti järgmisi teemasid:

1. riigihangete statistika andmete põhjal ilmnenud võimalikud ohukohad,

2. auditiga hõlmatud asutuste hankekordade vastavus RHS-le,

3. huvide konflikti vältimine ja erapooletuse tagamine,

4. hanke alusdokumentide koostamine ja pakkumuste hindamise komisjonide moodustamine,

5. arvete kontrollimine, ÜVA-de dokumenteerimine.

1. Riigihangete statistika andmete analüüsimisest ilmnenud ohukohad

1.138. KliM valimi kahes hankes oli 1 pakkuja, ühes kaks ja ühes (kommunikatsiooniteenuse hange) 9 pakkujat.

Hankija kontaktisikute selgituste kohaselt on mitmed teenused seotud konkreetse kitsa valdkonnaga, milles

tegutsevate või sobivate ekspertide hulk on piiratud. Samuti on ettevõtteid, kes rahvusvahelisest

kogemusest tulenevalt suudavad koostada pakkumuse, mis kvaliteedikriteeriumide põhjal ja teiste

pakkujatega võrdluse alusel hinnates on edukad. Seega võib järeldada, et riigihangetega otsitakse suhteliselt

piiratud ekspertide teenust, kes igapäevaselt võivad aga olla seotud erinevate organisatsioonidega, kes

võiksid ka hankemenetluses konkureerida, et seeläbi pakkuda reaalsemalt turutingimustele vastavat hinda.

1.139. KeMIT teenuste riigihangete lepingutest ca 40% on sõlmitud nelja ettevõttega (vt aruande lisa nr 3), mis

võib viidata sellele, et on kasutamata võimalus avada hanked konkurentsile senisest enam. Kui eduka

pakkuja valik ei tehta konkurentsitingimustes, siis sel juhul sõlmitud lepingud ei pruugi peegeldada reaalset

turuhinda. Raamlepingute puhul planeeritakse hanke maht vastavalt eeldatavatele riigihangete summale,

antud valimi hanke näitel kasutati sellest ära alla kolmandiku (vt pt B1), samas hankes osalemiseks

pakkumust esitades on raamlepingu maksimaalne maht oluliseks indikaatoriks, mille põhjal ettevõtted

hindavad oma lepingu täitmise võimekust aga ka lepingu atraktiivsust. Kuigi raamleping sõlmitakse kuni 4

aastaks, on raamlepingu muutmise võimalused piiratud, lahendusena on pakutud hindade indekseerimist.

2. Hankekorra vastavus RHS-le

1.140. Auditiga hõlmatud asutuste hankekordades on RHS § 9 lg 4 ette nähtud teemad olulises osas ja piisavalt

käsitletud. KeMIT hankekord ei ole avaldatud KeMIT veebilehel, kuigi vastav nõue tuleneb RHS § 9 lõikest

7, mille kohaselt hankija avaldab hankekorra oma veebilehel. Hankekord (17.02.2021 käskkiri nr 1-

1/21/17) on leitav ADR-st, kuid RHS hankija veebis avaldamisel on kord ettevõtetele jt-le hõlpsalt leitav.

1.141. RiL hankekorras võib riskikohana välja tuua komisjoni moodustamise sõltuvuse registri funktsionaalsusest:

6.7. Riigihangetes, mille pakkumuste hindamine toimub läbi riigihangete registri automaathindamise

süsteemi, on komisjon vähemalt kaheliikmeline. ning 6.8. Riigihangetes, mille pakkumuste hindamine ei

toimu läbi riigihangete registri automaathindamise süsteemi, on komisjon vähemalt kolmeliikmeline.

40 RT III, 01.10.2022, 5 41 https://pilv.rtk.ee/s/oc6PA7dTNfM8ESQ

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

40

1.142. RHR-is on nö automaatse hindamise võimalused42:

- hankel on ainult automaatselt hinnatavad kriteeriumid. Väärtuspunktid annab register vastavalt pakkuja

sisestatud summadele ja hankija ise neid koondhinnangus muuta ei saa43;

- hankija hinnatava meetodi korral arvutab süsteem automaatselt kõikide (hindajate) üksikhinnangute

keskmise ja lisab selle pakkumuse hindamiskriteeriumi koondhinnanguks, et lihtsustada hankijate tööd.

Selliselt saadud koondhinnagut on vastutaval isikul võimalik käsitsi muuta.

1.143. Eelnevas punktis kirjeldatu põhjal on automaathindamise süsteem seega võimalik ka hankija hinnatava

kriteeriumi korral. Sellise (subjektiivse) kriteeriumi hindamine vaid 2 isiku poolt suurendab

korruptsiooniohtu. „Hankija hinnatav“ tähendab seda, et hankija määrab alusdokumentides korra, mida

hinnatakse ja kuidas punkte antakse. Arvutused/hindamised tehakse väljaspool registrit ning punktid

sisestab registrisse hankija. Hankija poolt hindepunktide andmine ja üksikute hinnangute koondhinnangu

arvutus on erinevad etapid. Seetõttu hankija hinnatava kriteeriumi korral on korruptsiooniooniriski

maandamiseks jm erapooletuse tagamiseks põhjendatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, sest

hindajatel tuleb hindepunktid pakkumusele omistada ja need koondhinnanguks kokku panna järgides

hankija kokkulepitud meetodit sõltumata RHR funktsionaalsusest. Kuna hankija hinnatava meetodi korral

on pakkumusele automaatselt antud koondhinnang registris manipuleeritav, ei ole 2-liikmeline

hindamiskomisjon sobiv. Antud sõnastuses korras vajab täpsustamist, mis juhul võib komisjon olla 2-

liikmeline.

JÄRELDUS

1.144. Auditiga hõlmatud asutuste hankekordades on RHS § 9 lõikes 4 ette nähtud teemad käsitletud. Hankekorrad

ja -plaanid on asutuse/RTK veebilehel enamasti avaldatud, KeMIT välisveebis puudub link hankekorrale.

KeMIT veebis on ADR link, kuid „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihangete

korraldamise, lepingute sõlmimise ja rahaliste kohustuste menetlemise korra“ 17.02.2021 käskkirja nr 1-

1/21/17 leidmine ei ole hõlpus ega vasta RHS mõttele. Hankekorra avalikustamine toetab läbipaistvust.

3. Huvide konflikti vältimine ja erapooletuse tagamine

RHS § 4 p 8 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või

kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

1.145. Huvide konflikti puudumise kinnitus peaks sisuliselt üldjuhul vastama järgmistele nõuetele:

1) Huvide konflikti täielik määratlus kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 24. Iga sidusrühm peaks

olema teadlik täpsest määratlusest ning selle erakordselt suurest ulatusest, hõlmates näiteks finants-,

majanduslikke või muid isiklikke huve.

2) Kinnitus, et isikul puudub huvide konflikt ettevõtjate puhul, kes on esitanud selleks hankeks pakkumuse,

ning et ei ole muid varasemaid või praeguseid või ettenähtavas tulevikus ilmnevaid fakte või asjaolusid,

mis võiksid isiku sõltumatuse kahtluse alla seada.

3) Kinnitus, et isik teatab igasugusest huvide konfliktist kohe, kui see on tuvastatud, oma juhile avaliku

sektori hankijas, ning loobub edasisest hankemenetluses osalemisest.

1.146. Auditeeritud asutustes on hankekorrad, kus mh on reguleeritud ka huvide konflikti ennetamise tegevused

(§ 9 lg 4 p 6). Korrad hõlmavad korruptsioonivastasest seadusest tulenevate toimingupiirangute

kohaldumist ning riigihanke hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnitust. Viis, kuidas

erapooletuse kinnitused dokumenteeritakse erineb:

- KliM44: 3.4. Ministeeriumi nõudmisel esitab hanke menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud

kinnituse huvide konflikti ja toimingupiirangute puudumise kohta. Riigihangete toimemudelist tulenevalt

42 RHR kasutusjuhend hankijale https://pilv.rtk.ee/s/LkFkJoAnepnN29Y?dir=undefined&openfile=320258 43 Hindepunktide andmise arvutuskäik: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte

arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 44 „KliMi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord“, 24.01.2025 kk nr 1.2/25/33, muudetud 21.04.2025 kk nr 1-2/25/176.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

41

esitavad pakkumuste hindajad kinnituse RHR-i kaudu või RHO nõudmisel RHO-le eraldi

vormikohase allkirjastatud dokumendina.

- RiL: p 5.3. Komisjoni iga liige kinnitab huvide konflikti puudumist pakkumuste menetlemise protokollis

tehtud otsuste kinnitamisega. Kinnituse võib anda ka registris.

- KeMIT: 1.9.2 /…/. Hankemenetluses osalevad komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist

riigihangete registris.

- TRAM45: hankekorras on kirjas, et huvide konflikti puudumine kinnitatakse riigihanke otsuse

kooskõlastamisega.

1.147. TRAM hankekorra kohaselt riigihanke otsuste kooskõlastamisega kinnitatakse huvide konflikti

puudumine. Vastavalt TRAM selgitusele auditi käigus toimub kooskõlastamine tavapäraselt DHS-s

(Delta).

1.148. KliM ja TRAM hankekordades on täpsustatud, kellele toimingupiirangud korruptsioonivastase seaduse

mõistes kohalduvad: kohalduvad vähemalt (kuid mitte ainult) hanget, lepingu sõlmimist ja täitmist

korraldavale teenistujale, sealhulgas tehnilise kirjelduse ja lähteülesande koostajale, pakkumuste hindajale,

menetlusega seotud dokumentide kooskõlastajale ja lepingu allkirjastajale; ameti nimel tegutsev isik ei tohi

olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga, piirangud kohalduvad kõigis hanke ja lepinguga seotud

aspektides.

1.149. RTK hankekorra kohaselt: 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid

koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt

allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige

esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti

puudumise kohta.

1.150. Kui hankes toimub lähtuvalt hindamismetoodikast hindamine tellija poolt moodustatud hindamiskomisjoni

poolt, siis kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad RTK poolt ette antud vormi „Hindamiskomisjoni

liikme kinnitus“46, milles kinnitavad enda sõltumatust. Kui hankes esitas pakkumuse vaid üks pakkuja, siis

hindamiskomisjoni ei moodustata ja eraldi kinnitust erapooletuse kohta ja lubadust erahuvide ilmnemisel

end edasisest hankemenetluses taandada ei allkirjastata. Seda praktikat kinnitab ka auditi toimingute käigus

pakkumuste hindamise korraldus.

1.151. Auditi käigus kinnitasid kõik hanke eest vastutajad, et neil ega nendega seotud isikutel ei olnud seoseid

potentsiaalsete pakkujatega, huvide konflikti ei esinenud. Kõikide valimisse võetud hangete osas kinnitati

audiitorile, et kellelgi hanke ettevalmistamise või läbiviimisega seotud isikutest ei ilmnenud huvide

konflikti olukorda. Auditi toimingute tulemusena sai kinnitust, et hankega seotud isikud

(hindamiskomisjoni liikmed, RHAD kooskõlastusringis osalenud isikud ja hankija esitatud andmetel

täiendavalt kaasatud spetsialistid, eksperdid) ei ole eduka pakkuja äriregistris juhatuse liige, omanik,

kasusaaja, asutaja.

1.152. KeMIT riigihangete korraldamise, lepingute sõlmimise ja rahaliste kohustiste menetlemise korra p 1.9.2

kohaselt Hankemenetluses osalevad komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist riigihangete

registris. KeMIT korras on eraldi välja toodud huvide konflikti mõiste arvestades KVS seotud isikute ringi

ja rõhutatud, et ka tehnilise kirjelduse koostamisel ei või osaleda töötaja, kellel on huvide konflikt või kelle

puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Ilmnes, et RHR-is hanke juurde registreeritute ring ei piirdu

vahetult hankekomisjoni liikmetega, RHR-is on mitmed KeMIT töötajad, kes audiitorile selgitatu kohaselt

tööalaselt vajavad ligipääsu, kuid kes erapooletuse kinnitust RHR-is ei anna. KeMIT töösisekorra47 punkt

2.3.12 alusel kohustuvad töötajad kinni pidama korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha-,

tegevus- ja toimingupiirangutest.

1.153. Ilmnes, et mitte alati ei ole küsitud hanke ettevalmistamisse kaasatud välistelt ekspertidelt huvide konflikti

puudumise kinnitust.

45 Kinnitamine 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2: 8.7.5. Riigihanke otsus kooskõlastatakse enne allkirjastamist taotlejaga ja struktuuriüksuse juhiga

või komisjoni liikmetega, kui riigihange on komisjoni kohustusega (vt punkt 8.8). 8.7.7. Kooskõlastuse andmisega kinnitatakse, et

pakkuja/taotleja (RHS-i mõistes) ja pakkumuse kontrollimisel puudub osalistel huvide konflikt.

Hetkel kehtib hankekord 10.02.2026 nr 1.1-7/26/18, mis viidatud punktis on samasisuline. 46 https://pilv.rtk.ee/s/5fweYQ8SXmZiizY?dir=undefined&openfile=251072 47 9.12.2016 nr 3-1/16/9

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

42

1.154. Auditi toimingute käigus ilmnes ka, et mitte kõik teenistujad ei ole esitanud kõrvaltegevuse teatist.

Teenistujad, kelle kõrvaltegevuste teatised puudusid, on teenistusest lahkunud.

1.155. Hankekomisjoni liikmete jt hanke ettevalmistamisse või läbiviimisse kaasatud isikute puhul ilmnes

juhtumeid, kui äriregistri andmetel tegeleb isik kõrvaltegevusega, kuid kõrvaltegevuse teavitus RTIP-is

puudus, mistõttu võib öelda, et alati ei ole järgitud ATS-st tulenevat kohustust teavitada tööandjat

kõrvaltegevusest.

- Näiteks esines KliM teenistujaid, kes on kaasatud hangete ettevalmistamisse, ning on äriregistri

andmetel juhtimis- või kontrolliorgani liikmena seotud ühingutega, mis põhitegevusala järgi – Teadus-

ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas – võivad olla potentsiaalseteks (ühis)pakkujateks.

- Riigihanke nr 268065 („Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise

võimaluste ja selleks vajalike tegevuste analüüsi tellimine (Kliimaministeerium)“) hindamiskomisjoni

liikmeks oli teiste seas isik, kes äriregistri info järgi tegeles OÜ kaudu elektrienergia tootmisega

päikeseenergiast. Tema tööandjale kõrvaltegevuse teatist ei olnud esitatud, samas on ta

„hindamiskomisjoni liikme kinnituses“ andnud pakkujatega seoste puudumise, seoste ilmnemisel

toimingupiirangu järgmise ja hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsusena hoidmise kinnitused.

- Riigihanke nr 274075 („Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium)“), kus

töövõtja eesmärgiks oli analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid ja esitada

õigusanalüüs 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ muutmise määrus/ uue määruse

terviktekst, sh seletuskiri, ettevalmistamisel on osalenud KliM ametnikud, kelle kõrvaltegevused on

ettevõtetes, mis tegelevad valdkondades nagu Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline

nõustamine, Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine või ehitise infomudeli (BIM -

building information modelling) kasutamine. Selles hankes keegi erapooletust (huvide konflikti

puudumist) ei kinnitanud, sest laekus üks pakkumus ja hindamiskomisjoni ei moodustatud.

JÄRELDUS

1.156. RHS-is on huvide konflikti mõiste laiem, see ei hõlma ainult pakkumuste hindajate erapooletuse ja

toimingupiirangu järgimise tagamist, vaid ka hanke ettevalmistamisel osalejaid või näiteks vastavuse

kontrollimist. Kui sõltumatuse kinnitust ühe pakkujaga hangete puhul ei esitata, siis ei ole RHS-s ettenähtud

huvide konflikti olukorrad piisavalt välditud. Hanke ettevalmistamisel osalejatel on asutuse-sisestest

protsessidest tulenevalt võimalus hanget mõjutada, kuid praktikas ei ole nemad pidanud erapooletust

kinnitama ja sageli ka asutuse (hanke ajal kehtinud) kord seda ei nõudnud.

1.157. KliM kehtiv hankekord toetab huvide konflikti vältimist mõjusamalt (võrreldes eelmise ja valimi hangete

ajal kehtinud korraga), sest huvide konflikti puudumine tuleb kinnitada kõikidel hankega seotud isikutel

RHR-is. Samuti on põhjendatud ja praktikas juba toimiv kehtivas korras toodud kokkulepe, et RHO

nõudmisel RHO-le eraldi vormikohase allkirjastatud dokumendina. Siiski tulenevalt RTK senisest

praktikast ja valimi hanke näitest on siin vajalik täpsustada, et seesugune vormikohane kinnitus küsitakse

siis, kui pakkumused/ taotlused on esitatud ehk on teada, kelle suhtes tuleb enda ja seotud isikute

erapooletust kontrollida ja kinnitada/menetlusest taanduda.

1.158. Ohukohana võib välja tuua olukorra, kui tehnilise kirjelduse ja valikukriteeriumide koostaja, hanke üks

sisuline hindaja ja hiljem lepingus tellija kontaktisik on sama inimene. Sellisel juhul hankekomisjoni

otsused, protokollid kooskõlastatakse ja hankes otsused kinnitatakse teise struktuuriüksuse juhi (RiL-is,

TRAM-is) või asutuse juhi (KeMIT) poolt.

Rahandusministeeriumi õigusteenistus (ÕT) jäi auditi käigus eriarvamusele, et hanke tehnilise kirjelduse ja

valikukriteeriumite koostaja, hindaja ning lepingu kontaktisik peaksid olema erinevad inimesed. ÕT

selgitas järgmist: vastupidi, RHADi ettevalmistamisel osalenud isik on ka sisulises mõttes kõige õigem

inimene pakkumuste vastavust kontrollima ja neid hindama ning jälgima, et lepingu täitmine toimub

vastavalt hankes sätestatud nõuetele ja tingimustele. Sellest põhimõttest – üks isik vastutab

hankevajadusega seonduva eest kogu selle elukaare vältel alates planeerimisest ja ettevalmistamisest kuni

lepingu täitmiseni – juhindudes on koostatud ka KLIM hankekord. Hankemenetluse erinevate etappidega

seotud ülesannete killustamine erinevate isikute vahel ei ole mõistlik, samuti ei ole see asjakohane ega

huvide konflikti vältimiseks (see ei tekita konflikti teenistuja erahuvide ja teenistuskohustuste vahel).

Audiitorite poolt võeti arvamus teadmiseks. Rollikonflikti olulisus oleneb hanke keerukusest, maksumusest

jm tingimustest, millest sõltub riskitase ja maandamistegevusena erineval viisil võimalikest erahuvidest

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

43

lähtuvat hankimist vältida ja erapooletust tagada. Nõustume, et tavapäraselt on väiksema halduskoormuse

mõttes põhjendatud, kui valdkonna ekspert koostab nii RHAD-i (lähteülesande, tehnilise kirjelduse), kui

osaleb hiljem hankes hindamisel.

1.159. TRAM-is riigihanke otsuste kooskõlastamisega kinnitatakse huvide konflikti puudumine, kuid kuna

hankekorras ei ole kokku lepitud, millises keskkonnas kooskõlastatakse riigihanke otsused, siis võib

järeldada, et korras ei ole kokkulepet huvide konflikti puudumise kinnitusest taasesitatava (kirjaliku) jälje

jätmise kohta. Nt RHAD alusdokumentide muutmise ja kooskõlastamise osas on kirjas, et toimub DHS-is,

vt p 6.8.4, p 6.6.5 – see on õigusselguse mõttes hea näide. Tavapäraselt kooskõlastatakse RHAD DHS-is,

kuid neil juhtudel, kui (osaliselt) ei ole kooskõlastatud DHS-is, võib esineda olukord, kui kooskõlastajate

ring ei ole tagantjärgi selgitatav, see hajutab vastutust.

1.160. KeMIT-is on hanke juurde registreeritud isikuid kes ei ole hankekomisjoni liikmed ega osale hanke

menetlemisel, kuid kes hankija selgituse kohaselt vajavad pakkumustega seotud infot tööülesannete

täitmiseks. Arvestades registris toodud info tundlikkust, on põhjendatud, et kõik, kes enne hankelepingu

sõlmimist lisatakse RHR-i veenduvad ja kinnitavad oma erapooletuse RHR-is.

1.161. Kui kõrvaltegevustest teavitamised on tööandjale esitamata, siis võib kaasneda ebapiisav huvide konflikti

vältimise meetmete rakendamine.

4. Hanke alusdokumentide koostamine ja pakkumuste hindamise komisjonide moodustamine48

1.162. KliM hangete ettevalmistamisel on tavapärane ja iseloomulik lai kaasatute ring. Lisaks RTK teenistujatele

osalevad hanke planeerimisel haldusala asutuste, erialaliitude ja huvigruppide esindajad, kellega tehakse

koostööd peamiselt tehnilise kirjelduse/lähteülesande/tellija tingimuste koostamisel. Näiteks riigihanke

„Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimise“ (268065) hanke ettevalmistamise ja/või hindamisega olid erineval määral

seotud 22 isikut KliM-st (15 in), KeA-st (2 in), RaM, MKM, ReM, RTK-st ning lisaks olid tehnilise

kirjelduse koostamisel kaasatud 9 valdkondlikku organisatsiooni.

1.163. Tuuleparkide hanke (280536) ettevalmistamisse, sh tehnilise kirjelduse koostamisse olid KliM hanke eest

vastutava isiku sõnul erineval määral kaasatud 16 isikut järgmistest asutustest KliM (12 in), RaM,

Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja KeA, lisaks RTK teenistujad. KliM-välised eksperdid kaasati tehnilise

kirjelduse koostamisse vastavalt varasemale valdkondlikule koostööle. Audiitorile kirjeldati, et tehnilise

kirjelduse koostamisse kaasatutele tehti otsepöördumised ja suhtlus toimus e-kirja teel, eraldi kirjalikke

kokkuleppeid ei ole, ei allkirjastatud ka huvide konflikti puudumise vm sõltumatuse kinnitust. Huvide

konflikti vältimiseks KliM esindaja sõnul RTK poolt suuniseid ei antud.

1.164. Riigihanke nr 268065 näide: Hindamiskomisjoni moodustamine toimus eri kanaleid pidi. Hankekomisjoni

moodustamine käis loogika järgi, et kuna biogaas on jagatud nii KLIM energeetika, kliimaosakonna kui ka

MKMi ja REMi vahel, siis vastavalt sai valitud ka komisjoni esindajad.

1.165. RiL hankekorra kohaselt 5.3. Komisjoni iga liige kinnitab huvide konflikti puudumist pakkumuste

menetlemise protokollis tehtud otsuste kinnitamisega. Kinnituse võib anda ka registris. Hankija selgitas, et

arvestades RHR-s huvide konflikti puudumise kinnitamise juures toodud täiendavat selgitust selle asjaolude

sisu osas, on heaks tavaks, ka registris seda täiendavalt kinnitada. Kuna tegelik huvide konflikti olukord

peaks selguma alles peale pakkumuste esitamist, siis komisjoni otsuste DHS-is kinnitamisega antakse

ühtlasi huvide konflikti puudumise kinnitus (nagu viidatud p 5.3 näeb ette). Riigihankes 278906 on

vastavalt hankekorrale huvide konflikti kinnitused ka antud. RHAD on kinnitanud tugiteenuste teenistuse

direktor, hankeotsused ja lepingu allkirjastas peadirektor, seega on välditud hankekomisjoni liikmete

(hankeekspert, hanke tellinud vastutav isik ja tema juht) rollikonflikt ja 4-silma printsiip.

48 KliM valimi hangete läbiviimise ajal kehtinud hankekorra (29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450, muudatustega DHS link, kehtis 24.01.2025

nr 1-2/25/33 hankekorra kinnitamiseni) kohaselt:

4.14. Kui hanke tingimustes on ette nähtud läbirääkimiste pidamise võimalus, pakkumuste hindamiskriteeriumiks on peale hinna ka mõned

muud näitajad või vastutav isik peab seda vajalikuks, siis määrab vastutav isik eduka pakkumuse väljaselgitamiseks eraldiseisva

hindamiskomisjoni, nimetades pakkumuste hindajad ja nende arvu.

4.15. Vajadusel moodustatakse pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ministeeriumi teenistujad, kes omavad hanke

objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

44

JÄRELDUS

1.166. Riigihangete töökorraldus toimib, toimemudel ja hankekorrad on valdavas osas piisavad. Arvestades auditi

käigus ilmnenud asjaolusid huvide konflikti kontrollimise kohta, on põhjendatud selle parendamine.

1.167. Risk: Laiem, sh väljaspool KliM-i kaasatute ring on üks asjaolu, mida arvestades on asjakohane kaaluda,

kuidas tagada kaasatute erapooletus ja hankesse sobivad tingimused. Kui ilmneb, et arvestatud on

nõuandeid, mis on ajendatud korruptiivsest huvist, kaasatul on huvide konflikt või toimingupiirang, siis

hankija riske maandab see, kui olenevalt olukorrast on hanke ettevalmistamisse/ hindamisse kaasatud isikud

kirjalikult oma erapooletust kinnitanud.

4. Arvete kontrollimine ja ÜVA-de dokumenteerimine

1.168. Vastavalt KliM kulude menetlemise korrale49: 4.4. Arve juurde lisatakse seotud dokumendid: 4.4.1

lepingust tulenev üleandmise-vastuvõtmise akt või aruanne. Eelnevalt kehtinud korra (29.10.2021 käskkiri

nr 1-2/21/450) järgi: 7.10. Akti allkirjastab üldjuhul lepingus märgitud vastutav isik digitaalselt, kes peab

olema veendunud, et leping on täidetud nõuetekohaselt. Akt tuleb DHS-is seostada lepingu menetlusega.

Vastavalt KliM Hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise korrale50: 7.10. Akti allkirjastab

üldjuhul lepingus märgitud vastutav isik digitaalselt, kes peab olema veendunud, et leping on täidetud

nõuetekohaselt. Akt tuleb DHS-is seostada lepingu menetlusega. Seega kordade järgi tuleb aktid üles

laadida nii FitekIn-i kui ka DHS-i.

1.169. Riigilaevastiku teabehalduse kord51 näeb ette üleandmise-vastuvõtu aktide DHS-s registreerimise. Auditi

toimingute käigus tähelepanu juhtimise järel lisati ka puudunud parvlaevade monitooringusüsteemide tarne

ja paigalduse aktid DHS-i lepingu seostesse.

1.170. On positiivne, et KeMIT-i tööde aktid on registreeritud DHS-is vastavalt korrale.

1.171. Auditis testiti riigihanke nr 272413 (kommunikatsiooniteenus) nelja arve menetlemist. Ilmnes, et lepingu

esimese arve52 juures arvekeskuses puudus akt/(tööde ülevaade), kahel arvel53 summa erineb lepingus

toodud hinna ja akti/ ülevaate järgi töö mahu korrutisena saadud töö maksumusest; valimi neljas arve vastab

aktil esitatud andmetele. Vastavalt tellija esindaja auditi käigus antud selgitusele sisaldas ühel arvel töövõtja

PR nõustamise (tunnihind) tasu konsultatsiooni eest sotsiaalteadlaselt (160.- + KM) ja teisel juhul olid

nõustamise real ekslikult Facebooki postituste levitamiskulud summas 721,48+KM (edaspidi esitati arvel

eraldi reana).

1.172. Riigihanke 272413 (kommunikatsiooniteenus) aktid DHS-i lisati auditi käigus. Ka riigihanke nr 268065

(biogaasi/biometaani analüüsi) lepingu lõpparuande vastuvõtmise akt lisati DHS-i auditi käigus (31.12.24

arve nr 2424185 summa 156 000 eurot + KM).

1.173. Riigihanke nr 274075 (õigusanalüüs) töövõtuleping sõlmiti 07.05.2024. Hanke ühel arvel ilmnes teenuse

osutamise perioodi algus 3 kuud varasem lepingu sõlmimise kuupäevast54 ja lõppmakse arvel on kirjas

teenuse osutamise periood, mis erineb aktis märgitud teenuse osutamise perioodi infost (täpsemalt

väljavõtted all viidetes55), kuid arvete menetlemisel ei oldud teenuse osutamise aja andmete vastuolule

49 12.11.2024 käskkiri 1-2/24/437 50 29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450 (viimati muudetud 05.08.2022 käskkirjaga nr 252) 51 Peadirektori 26.06.2024 käskkirja nr 1-1/24/25 lisa 3 Dokumendiringlus p 2.7.4 52 31.05.2024 arve nr 9016 53 1) 30.06.2024 arve nr 9042. Arvel on toodud teenuse kirjeldus "Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 nr 4-1/24/32 juuni", ühik

1 ja hind 3292.- eurot + KM. Arve juurde on lisatud 17.07.24 juuni töö ülevaade, kus on märgitud, et "kokku oli tööde maht 36 tundi".

Ülevaates (aktis) toodud mahu järgi arvestades 36 x 87.-/h (lepingu p 6.2) = 3 132.- + km. Arvel on summa 3 292.-+ KM.

2) 30.04.2025 arve nr 9617. Arvel on toodud teenuse kirjeldus ridadel "Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 aprill“: PR

nõustamine, Tuuleparkide mõju uuring, Trükised, Stuudio rent. Arve juures on aprilli tööde akt, "kokku oli tööde maht 114 tundi ja 30

minutit", st 114,5 x 87.-/ h=9 961,5 eurot. Arve juurde on lisatud töövõtja poolt 28.05.25 allkirjastatud aprilli tööde akt, "kokku oli tööde

maht 114 tundi ja 30 minutit", st 114,5 x 87.-/ h=9 961,5 eurot, mis erineb arvel esitatud nõustamise kulurea maksumusest.

54 19.12.2024 arve nr 5929/24EE Ülesande viide 274075, Ülesanne: 24-7900-034 Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüs,

Teenus ajavahemikul 16.02.2024 - 1.12.2024. 33 960.- eurot + KM.

55 14.01.2025 arve nr 0026/25EE Ülesande viide 274075, Ülesanne: 24-7900-034 Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüs,

Teenus ajavahemikul 2.12.2024 - 13.01.2025.

Aktis on tekst (allkirjastatud 14.01.2025) p 3. Töö teostati november – detsember 2024.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

45

tähelepanu juhitud. Audiitorile selgitati, et enne lepingu sõlmimist teenust ei osutatud, kehtib aktide info.

Lepingus ja arvetel märgitud ja aktid allkirjastanud tellija kontaktisik ei oldus lisatud arve menetlusringi,

kuigi korra järgi on see ette nähtud56. Arved on kooskõlastanud osakonna juhataja (ja projektiga seotud

kulujuht). Aktid lisati DHS-i auditi käigus.

Täiendav tähelepanek: lepingusse lisada isikuandmete kaitse töötlemise kokkulepped

1.174. Töövõtja ülesandeks on läbi viia kahe parvlaeva monitooringusüsteemide kasutamise koolitus laeva

meeskondadele. Väljavõte hankelepingust: p 3.7. Kui laeva meeskonnale tuleb korraldada süsteemi

kasutamise koolitus, viib täitja koolituse läbi pärast laeva süsteemi üleandmist. Koolituse läbiviimise järel

koostatakse koolituse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus näidatakse ära vähemalt koolituse sisu, koolituse

läbiviimise aeg ja koht ning koolitusel osalenute nimekiri (kokku kaks akti). Koolitusel kogutakse osalejate

andmeid, mis on seostatavad laevapere liikme identiteediga (nt nimi, roll), seega toimub isikuandmete

töötlemine. Lisaks võidakse töövõtja poolt ka haldusteenuse osutamise käigus saada ligipääs

isikuandmetele. Seega kaasneb hankelepingu täitmisega isikuandmete töötlemine ja lepingusse oleks

olnud vajalik lisada GDPR-st tulenevad põhimõtted, sh isikuandmete töötlemise õiguslik alus, teavitamine,

minimaalsuse põhimõte.

1.175. Antud juhul sõlmitud töövõtuleping nr 6-2/24/60 isikuandmete töötlemisest tulenevalt andmekaitse

tingimusi ei sisalda, mistõttu ei ole tagatud isikuandmete nõuetekohane töötlemine.

JÄRELDUS

1.176. KliM ja RiL tööde vastuvõtmise aktid ei olnud alati DHS-s registreeritud, kuigi vastav kord näeb seda ette.

Sageli saadetakse arved maksmisele ilma, et tehingu sisu ja tellija poolt teenuse/töö vastuvõtmise kohta

oleks DHS-is lepingu juurde lisatud akt. Ka arve kinnitusringis osalejad ei ole akti küsinud. KliM kord näeb

ette ka arvekeskusesse akti lisamist, aga seda ei oldud tehtud ühelgi korral. Oluline on akti lepingu juures.

56 Vastav nõue tuleneb kuludokumentide menetlemise korrast (12.11.2024 kk nr 1-2/24/437):

5. Kuludokumentide menetlemine eAKs, RTIPis ja DHSis

5.3. eAKs koostab FO teenistuja ostuarve kinnitusringi, saates ostuarve KLIMi kontaktisikule, kes tellis kauba või teenuse ning kulujuhile

kooskõlastamiseks. /…/

4.2. KLIM kontaktisiku ja kulujuhi kohustuseks on tagada, et:

4.2.1 tehingud on seaduspärased ja vajalikud ning ei ületa eelarves ettenähtud kululimiiti;

4.2.2 tehingud tehakse analoogsete tehingutega võrrelduna parimatel tingimustel;

4.2.3 tehing on otstarbekas ja vajalik ning tehingu sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

4.2.4 kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ja KLIM hangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korda;

4.2.5 dokumendid kajastavad majandustehingu sisu õigesti;

4.2.6 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, tellimis- või garantiikirjale ning

sellel on märgitud korra punktis 3.8. nõutud andmed. Juhul, kui arve on koostatud ebakorrektselt või ei vasta seaduses toodud nõuetele, tuleb

KLIM kontaktisikul või kulujuhil pöörduda tarnija poole ja nõuda korrektse algdokumendi esitamist. Valesti koostatud arvele tuleb väljastada

kreeditarve.

4.4. Arve juurde lisatakse seotud dokumendid:

4.4.1 lepingust tulenev üleandmise-vastuvõtmise akt või aruanne; /…/

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

46

Lisa 1. Valim ja valimi koostamise põhimõtted

Riigihangete planeerimise/ läbiviimise vastavust regulatsioonidele testiti riskipõhise kihtvalimi alusel. Valimisse

kaasati erinevate asutuste ja struktuuriüksuste hanked, et tagada mitmekülgne ülevaade kontrollitavatest

menetlustest ning hinnata hankekohaste kontrolliprotsesside toimimist.

a) RRF hanked erinevatest asutustest ja struktuuriüksustest ja RiL Euroopa territoriaalse koostöö (INTERREG)

projekti hange – audiitor kontrollis valimisse kuuluvate hangete läbiviimist Auditeeriva asutuse ja RTK

kontrollimetoodikate alusel;

b) RiLi ja/või TRAMi lisahanked, mille puhul hinnati täiendavaid riske või spetsiifilisi aspekte. Valimisse kaasati

täiendavalt hanked järgmiste riskitunnuste alusel:

❖ RHR-is varasemate hangete „täitmisel“ seisundi andmekvaliteedi ja lepingumuudatuste RHS-le vastavuse

hindamine,

❖ RHR-is üle 4-aastase tähtajaga raamlepingute põhjendatuse ja RHS-le nõuetele vastavuse hindamine,

❖ toetuse koodiga 9LA0-RR20-05133 (Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööd):

tarnijale väljamakse seos hankega ning hanke olemasolu või hanke puudumise põhjendatus,

❖ juhuslik väikehange57 ettevõttelt, kellega on RiL/ TRAM teinud tehinguid, kuid hange ei ole läbi viidud

RHR-s, et hinnata asutuse hankekorra järgmist;

❖ Komisjoni päringu lisamine valimisse: 14.01.2026 esitas Riigikogu Korruptsioonivastane erikomisjon

KeMIT-ile päringu. Arvestades päringus esitatud asjaolude analüüsimise vajadust, otsustas auditi töörühm

lisada valimisse ka hanke viitenumbriga 278869. Selle eesmärk oli tagada, et auditi hinnang hõlmaks kõiki

olulisi teemasid, sh võimaliku huvide konflikti riskiga seonduvat.

Valimisse võeti 13 riigihanke menetlust.

I – RTK ja RaM kontroll-küsimuste alusel hinnati RRF/ RiL INTERREG projekti hankeid, mille läbiviimisel testiti

hankekomisjoni erapooletust, hanke läbiviimise vastavust RHS-le, lepingu muutmise vastavust RHS-le, veenduti,

et lepingu ese on olemas ja vastuvõtu-aktid ja arved vastavad asutuse korrale.

I RRF projektide hanked (auditi programmis, KliM väljaminev kiri 12.05.2025 reg nr 1-11/25/11):

1) Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (Kliimaministeerium) (RHR viitenumber

280536)

2) Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium) (274075)

3) Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium) (272413)

4) Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike tegevuste

analüüsi tellimine (Kliimaministeerium) (268065)

5) Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794)

6) Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas (279408) ja raamhange Analüüsi- ja

andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026) (243672)

I RiL INTERREG projekti hange

7) Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906)

I KeMIT hange Riigikogu Korruptsioonivastase erikomisjoni 14.01.2026 päringust tulenevalt lisati valimisse

8) “E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus” (278869).

Nimetatud 8 hanke tulemusel sõlmitud lepingute kogusumma on kokku 3 800 318 eurot, sh 3 000 000 eurot hanke

nr 243672 raamlepingu kogusumma.

II – selgitati, kas TRAM-is ja RiL-is ettenähtud (väikehanke) hankemenetlus on läbi viidud, lepingu muutmise ja/

või kallinemise menetlemine vastab RHS-le, arved/aktid menetletud vastavalt asutuse kordadele.

57 TRAM: väikehange – asja, teenuse või ehitustöö tellimine eeldatava maksumusega 10 000 – 29 999,99 eurot.

RiL: väikeost – asja, teenuste tellimine eeldatava maksumusega 5 000 kuni 29 999 eurot ning ehitustöö 15 000 – 59 999 eurot.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

47

II TRAM

➢ Teehoiu hanked. Sooviti testida oluliselt kallinenud pakkumuste ja RHS § 115 lg 1, lg 8 rakendamise praktikat.

Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029 (268083).

Auditi käigus tähelepanu juhtimise järel ilmnes, et valimi koostamiseks kasutatud RHR alusandmed ei olnud

korrektsed. TRAM esindaja korrigeeris registris lepingu maksumuse – hanget ei kontrollitud.

9) Teehoiu hanked. Sooviti analüüsida lepingute maksumuse suurendamiste nõuetekohasust:

- Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023 (181744).

- Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023 (181480).

➢ Teeseadmete andmehõive platvormi tarkvara arendus- ja hooldusteenus (262942). Dolm IT OÜ (12809505)

raamleping nr 3.2-4/23/1228-1 kestusega üle 4 aasta (16.06.2023 kuni 09.06.2028).

Auditi käigus tähelepanu juhtimise järel ilmnes, et valimi koostamiseks kasutatud RHR alusandmed ei olnud

korrektsed. TRAM esindaja korrigeeris registris lepingu maksumuse – hanget ei kontrollitud.

10) Cone Center OÜ (11154344) 20.12.2024 arve nr 2024-20610; selgitusena on toodud 3.2-4/24/34-1; MRS -

Mandatory Reporting System. Sooviti analüüsida seotud väikehanke läbiviimise vastavust TRAM

hankekorrale.

II RiL

11) Cone Center OÜ (11154344) 01.01.2024 arve nr 2023-18049. Sooviti analüüsida seotud hanke toimumise ja

lepingu muudatuste korrektsuse küsimusi, mis võeti auditi ulatusse.

12) AS Atea (10088390) kannete selgitusena on toodud lepingu nr 6-2/23/215 alusel läbipääsusüsteemi haldamise

teenuse tellimine ja Ei ole riigihange. Auditi ulatuses on seotud hanke menetluse testimine.

13) Osaühing Gotta Port Services (11167476) tehingud.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

48

Lisa 2. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ väljavõte

M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost), 2019

RH „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“ (243672)

„Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ (2019, lk 767-768, RHS § 117 komm.-d 16-19) on RHS § 117

lg 1 tõlgendatud järgnevalt.

16. RHS § 117 lg 1 teine lause. Hankija peab pakkumuste hindamise kohta tegema põhjendatud kirjaliku otsuse.

Põhjendatud kirjalik otsus peab sisaldama asjaolusid, mille alusel on hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, st

hindamiskriteeriumide alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet

dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad (RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21;

12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui otsuses puuduvad mistahes põhjendused hindamise kohta ega ole selles viidatud

ühelegi dokumendile, mis sisaldaks vastavaid põhjendusi, on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus põhjendamata ja

kontrollimatu ning seega vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ning § 3 p-ga 1 (VAKO 12.02.2019. 8-19/203288, p 9). Kuivõrd

edukaks tunnistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab otsus sisaldama asjakohaseid õiguslikke aluseid ja

faktilisi asjaolusid, mis kaalutlusotsuseni viisid ning mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Olukord, kus

hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult

hindab, paneb hankijale erilise vastutuse hindamise kriteeriumi kohaldamise põhjendamisel (VAKO 11.08.2014, 181-

14/151310, p 8).

17. Hankija põhjendamiskoormis on erinev sõltuvalt sellest, millised olid rakendatavad hindamiskriteeriumid. /…/

Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku ulatuse hindamisel asjakohane lähtuda

konkreetse kriteeriumi iseloomust. Sellest tuleneb, et mida hinnangulisem on kvalitatiivne hindamise kriteerium ehk mida

suurem on hankija kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (L. Prints. 2018, lk 64). EÜK

on lahendis Alfastar Benelux selgitanud, et juhul, kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise

põhjendusteta, on otsus sisuliselt põhjendamata ja õigusvastane /…/). Õiguskirjanduses on selgitatud, et viidatud

kohtuotsus tehti küll Euroopa institutsioonidele kehtivas õigusraamistikus, kuid kohtu seisukohta tuleks rakendada ka

direktiivi 2014/24/EL (ja ka 2014/23/EL ja 2014/25/EL) kohaldamisalas olevatele otsustele (Z. Petersen. - PPLR 2012/5,

NA253-256, p 3.). Juhul kui otsus sisaldab üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse tegelikke põhjuseid, ei ole

pakkujal võimalik hinnata otsuse õiguspärasust ega tõhusa õiguskaitsevõimalusi ja -vahendeid (Samas).

18. Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise

osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses

hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1

sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega

võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse

(VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p-d 23-28.).

19. Seega on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral hankijal märkimisväärne põhjendamis koormus – peale

punktijärjestuse avaldamise peab hankija avaldama pakkujatele ka põhjendused, miks neile hindamiskriteeriumide alusel

teatud arv punkte omistati. Vastasel juhul ei ole edukaks tunnistamise otsus läbipaistev ega kontrollitav. („Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne“, lk 767-768, RHS § 117 komm.-d 16-19).

RHS § 47 komm. 5 kohaselt: Kohane teavitamine tagab ettevõtja võimaluse otsustada, kas otsus rikub tema õigusi, ning

sellekohase soovi korral ka võimaluse vastav otsus tähtaegselt vaidlustada. Läbipaistvus riigihangetes tagab riigihankes

osalenud ettevõtjale võimaluse oma õigusi efektiivselt kaitsta. Sel põhjusel sätestavad ka RHS § 47 lg-d 3 ja 4 konkreetselt

informatsiooni, mida mõned lg-s 1 nimetatud teated peavad sisaldama. (lk 326)

Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses asjas nr 3-20-1198, et avatud hankemenetluse käigus esitatud loovtöö hindamisel

(hindamisotsuses) tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud

fakte (otsuse p 17); 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida (otsuse p 19);

3)Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr

C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui

pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija

otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada.

Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad

peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab

täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.

Kui tagatud ei ole hindamisotsuse läbipaistvus ja kontrollitavus, siis ei ole hindamisotsus õiguspärane (TlnHKo 3-21-1811, p

43).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

49

Lisa 3. KeMIT-i sõlmitud teenuste riigihangete lepingud

RHR andmed

Auditi nimetus Hangete õiguspärane teostus, sh taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) projektides sisalduvad hanked Töö nr 1/2025

Eesmärk Analüüsida riigihangete läbiviimise töökorraldust ja vastavust regulatsioonidele.

Hinnata valimipõhiselt riigihangete läbiviimise vastavust kehtestatud regulatsioonidele.

Läbiviija Kristi Graf, KliM SAO siseaudiitor Auditi eest vastutav isik Maarja Kilter,

KliM SAO juhataja

Auditi ulatus

Audit hõlmab 01.07.2023 – 31.12.2025 alustatud hankemenetlusi, sh raamhanke alusel

läbiviidud minikonkursse vastavalt riskipõhisele valimile järgmistes asutustes: KliM, KeMIT,

RiL ja TRAM.

Ulatuse piirang Töös kontrollitakse lepingu täitmisel saadud teenuse või töö olemasolu ja vastuvõtmist, kuid

ei anta sellele hinnangut.

Läbiviimise aeg 12.05.2025 – 29.01.2026 Hinnatav periood 01.07.2023 – 31.12.2025

Lõpparuande

adressaadid

Hr Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister

Hr Kuldar Leis, taristuminister

Hr Marten Kokk, kantsler

Hr Priit Sauk, Transpordiameti peadirektor

Hr Andres Laasma, Riigilaevastiku peadirektor

Hr Marko Arula, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktor

Rahastamispaketi „NextGenerationEU“ toetuse mehhanismi Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and

Resilience Facility, RRF) eelarve KliM valitsemisala asutustele on ca 372 890 000 eurot.

Riigiasutus on eelarve vahendite kasutamisel, sh toetuse saajana tegutsedes, kohustatud järgima riigihangete seadust

(RHS)1 ning rakendama selle nõudeid kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimisel. Taastekava toetuse maksmisest

võidakse keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt,

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on tuvastatud pettus, korruptsioonijuhtum või esineb huvide konflikt

(samas § 7 lg 11). Euroopa Komisjon (EK) andis 2023. a suunise kontrollida RRF projektides riigihangete

läbiviimist, pöörates muuhulgas erilist tähelepanu võimalike huvide konfliktide tuvastamisele ja vältimisele. RRF

maksete saamise eelduseks on asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldav saavutamine, mida kontrollib Euroopa

Komisjon (art 42 lõige 3). Komisjon peab saama piisava kindluse, et toetuse saaja juhtimis- ja kontrollisüsteem

tagab Euroopa Liidu (EL) finantshuvide kaitse, ning suudab ennetada, tuvastada ja kõrvaldada tõsiseid rikkumisi.

See hõlmab ka nõudeid tagada, et RRF-i ning INTERREG-i vahendeid kasutatakse kooskõlas nii EL-i kui ka riiklike

normidega, sh riigihangete eeskirjadega. Komisjonil on õigus rakendada parandusmeetmeid (nt maksete

peatamine), kui tuvastatakse tõsiseid riigihangete rikkumisi (pettus, korruptsioon, huvide konflikt või

topeltrahastamine2), mida liikmesriik ei ole kõrvaldanud.

Käesolevas auditis tugineti hinnangu andmisel peamiselt RHS-le ja asutuste hankekordadele, samuti hanke

läbiviimise, lepingu sõlmimise ja valikuliselt tööde vastuvõtmisega seotud dokumentidele. Täiendavaid selgitusi

dokumentide analüüsi käigus tuvastatu kohta küsiti hankijalt, RTK-lt ja RaM-lt.

Käesoleva töö koostaja juhindus töö teostamisel siseaudiitori kutsetegevuse raampõhimõtetest ja siseauditeerimise

standarditest. Aruande koostamisel tugineti meile kättesaadavale dokumentatsioonile, auditi käigus auditeeritava

esitatud informatsioonile ja selgitustele. Järeldame, et kõik meile esitatud andmed, muu suuline ja kirjalik teave

kajastavad teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad hinnangu andmiseks.

Täiendava, audiitorile mitteesitatud/ mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitori järeldused võinud olla

teistsugused.

Täname ministeeriumi, KeMIT-i, Transpordiameti, Riigilaevastiku ja Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujaid

meeldiva koostöö eest.

Kristi Graf

Maarja Kilter

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „“, § 5 lg 2. 2 Liikmesriigi pakutud tegevuskord peab tagama rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, kelmuste, pettuste ja huvide

konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, vältima topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

2

TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Auditi toimingute tulemusena tehtud olulisemad tähelepanekud (asjaolude kirjeldus, RHS alused jm täpsem

info on toodud aruande B osas):

1. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke nr 243672 „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus-

ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“ ja raamlepingu alusel läbiviidud riigihanke nr 279408 „Andmelao

arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas“ läbiviimisel ei ole audiitori hinnangul

pakkumuste hindamise metoodika piisavalt läbipaistev ja võimaldab mitmeti tõlgendamist, pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuses ei ole eduka pakkumuse valiku otsustust põhjendatud vastavalt RHS-le. Raamlepingu

sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides (RHAD-is) seatud riigihanke (minikonkursi)

korraldamise tingimused ei vastanud RHS-le. Täpsemalt on ilmnenud mittevastavusteks, et oli jäetud võimalus

sõlmida hankeleping minikonkurssi korraldamata, kuid selleks vajalik (§ 30 lg 6 kohane) eeldus ei olnud

täidetud, sest raamlepingus ei oldud sätestatud kõiki tulevase hankelepingu tingimusi nagu projektiplaan,

täitmise aeg. Ei oldud välja toodud ka kriteeriume, millistel juhtudel sõlmitakse leping minikonkursita ja

millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme suhtes (RHS

§ 30 lg 7 nõue). Minikonkursil pakkumuste hindamise põhimõtted ei vastanud RHS-s nõutud läbipaistvusele.

Samuti tuvastati, et raamlepingu sõlmimine toimus RHAD-st erinevatel tingimustel (mõlemad raamlepingud

sõlmiti maksimaalse maksumusega, mis oli raamhanke eeldatav kogumaksumus; reaalne väljamakstud summa

jäi eeldatava maksumuse piiresse).

2. Järgmised riigihanked on, kas läbi viidud olulises osas vastavalt asutuse hankekorrale ja RHS-le või ilmnes

nendes hangetes asjaolusid, millele soovime tähelepanu juhtida võimalike eksimuste vältimiseks või edasiste

riigihangete läbiviimise töökorralduse parendamiseks (lisatud RHR viitenumber ja vajadusel hankija info):

3 Mõjus/ I kategooria: Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid

on juhitud ning eesmärgid saavutatakse.

Parandamist vajav/ II kategooria: Välja on toodud üksikud juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Üldiselt on hinnatud

sisekontrollimeetmed adekvaatsed, sobivad ja mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Oluliselt parandamist vajav/ III kategooria: Välja on toodud mitmed konkreetsed juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõrkused. Hinnatud

sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Oluliste puudustega/ IV kategooria: Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ega mõjusad, et tagada põhjendatud

kindlustunne, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

Audiitor hindab riigihangete läbiviimise vastavust kehtestatud regulatsioonidele ja töökorralduse toimimist II

kategooriaga (parendamist vajav)3.

Auditi tulemusena saab järeldada, et KliM, TRAM, RiL ja KeMIT riigihangete läbiviimise töökorraldus toimib

olulises osas nõuetekohaselt ning hankemenetlused on üldjoontes üles ehitatud kooskõlas RHS ja asutuse

hankekorras toodud nõuetega.

Valdav enamus valimisse kaasatud hangetest on läbi viidud vastavuses RHS-ga.

Auditi toimingute tulemusena ilmnes siiski, et ühe raamhanke ja selle raames korraldatava minikonkursi

läbiviimiseks seatud hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetele. Samuti ei ole sama raamhanke pakkumuste hindamisel ega hindamistulemustest teavitamisel välja

toodud RHS § 117 lg 1 ja § 47 lg 4 punktis 3 nõutud kaalutlusi ega selgitusi selle kohta, milles seisnes eduka

pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega.

Lisaks ilmnes auditi käigus üksikuid väheolulisi kõrvalekaldumisi RHS-i sätetest, mis antud hangetes ei oma

mõju riigihangete läbiviimise üldpõhimõtete järgimisele. Tegemist on ohukohtadega, millega riigihangete

läbiviimise praktika parendamisel tegeleda ja millele tähelepanu pöörata.

RTK kui keskse hankija teenusel läbiviidud hanked on olulises osas läbi viidud kooskõlas RHS-iga. Samas

ilmnes, et KliM-i hangete läbiviimisel võtab RTK teataval määral riske, kuna asutuse nõustamisel pakkumuste

hindamise otsuste põhjendamise selguses on õiguskindluse suurendamiseks parendusvõimalusi ning hanke

tehnilise kirjelduse vastavust RHS-le parendaks ja ligipääsetavust suurendaks, kui senisest enam võetakse

arvesse seoses hankelepingu esemega puuetega inimeste kasutusvajadusi (RHS § 88 lõike 8 nõue).

Töö tulemusena tehtud tähelepanekud viitavad vajadusele KeMIT-is ja RiL-is täpsustada ja selgemalt

dokumenteerida pakkumuste hindamiskriteeriumite rakendamise põhimõtted. Samuti on oluline jätkuvalt

arendada ja toetada tegevusi, mis suurendavad riigihangete läbipaistvust, konkurentsile avatust ja teenistujate

teadlikkust tuvastada huvide konflikti olukordi.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

3

1) Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (Kliimaministeerium) (280536) –

tähelepanekuid ei tehtud;

2) Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium) (274075) – töö tulemuste

üleandmisega hilinemise olukorras ei kasutatud RTK soovitust rakendada õiguskaitsevahendit, lisaks ei saa

välistada, et töö läbiviimise ajakava ja ajastus olid planeeritud põhjendamatult optimistlikud. Alltöövõtja

oli esitatud pakkumuse koosseisus, samas RRF rahastusest tulenevalt nõue sisestada alltöövõtja andmed

RHR-i täideti alles auditi käigus.

3) Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium) (272413):

➢ kuigi hanke ese hõlmab laiale füüsiliste isikute sihtrühmale kavandatud tegevusi, ei ole tehnilises

kirjelduses arvestatud puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi (§ 88 lg 8 nõue), mis audiitori

hinnangul tulenevalt hankelepingu esemest oleks olnud korrektne;

➢ kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus toodud põhimõttest erinevalt;

➢ alltöövõtjate andmeid ei ole RHR-i sisestatud.

4) Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimine (Kliimaministeerium) (268065) – tähelepanekuid ei tehtud;

5) Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794, TRAM):

➢ tehnilises kirjelduses on teenuse osutamise tingimustena viiteid kehtetutele õigusaktidele, hankija

selgitas auditi ajal, et omanikujärelevalve (OJV) teenuse osutamisel lähtuti siiski asjakohastest

kehtivatest õigusaktidest, millele oli viidatud ehitaja hanke alusdokumentides ja seega luges hankija

tehnilise kirjelduse valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavaks (RHS § 87 lg 1 kohaselt);

➢ alltöövõtjate andmeid ei oldud RHR-i sisestatud OJV hanke juurde.

6) Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906, RiL):

➢ pakkumuste ühe hindamiskriteeriumina kasutati haldusteenuse maksumust põhimõttel „suurim on

parim“, kuid hankija ei ole selgitanud, milles seisneb kõrgema maksumuse eelis ja miks sama eesmärki

ei saa saavutada proportsionaalsemate vahenditega, mistõttu ei ole kindlust, et riigihange vastab RHS

§ 3 üldpõhimõtetele (säästlikkus, proportsionaalsus, läbipaistvus) ja § 85 lõikele 1 (seos hankeesemega

ja reaalse konkurentsi tagamine).

7) E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869, KeMIT):

➢ vastavalt RHAD-le näitaja „Hinnang etappide kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile“ eest

omistatakse väärtuspunktid 40, 20 või 10 ning „Väärtuspunktide arvutamisel kasutatakse riigihangete

registris kasutusel olevat arvutusmetoodikat“, kuid selliselt pakkumuste hindamismetoodika

lakooniline selgitus jätab võimaluse metoodikat erinevalt tõlgendada. Hindajate antavate punktide

pakkumusele omistamise põhimõte RHAD-is puudus (ei vasta § 3 läbipaistvuse üldpõhimõttele).

3. Hankija/tellija tegevuses sõlmitud hankelepingu täitmisel esineb sageli nö piiripealseid juhtumeid, kus tekib

küsimus, kas lepingut on muudetud töövõtjale soodsamaks võrreldes RHAD-is toodud tingimustega.

➢ näiteks nagu eelnevalt mainitud on raamhanke nr 272413 alusel tehtud tellimuse eest tasutud lepingus

toodud põhimõttest erinevalt (lepingus oli toodud strateegia maksumuse kogusumma, tasutud on tunnihinna

alusel),

➢ lisaks ei olnud kahel arvel toodud tehingu maksumuse kujunemine jälgitav (lepingus märgitud tunnihinna

ja aktis esitatud tundide korrutis erines arvel toodud maksumusest).

➢ ühele arvele märgitud tehingu aja info ei vastanud tegelikkusele/ aktile (riigihankes nr 274075).

4. Riigihangete ettevalmistajate või hankekomisjoni liikmete seas huvide konflikti olukordi ei ilmnenud

(kontrolliti võimalikke isikute kattuvusi eduka pakkujaga avalike andmete põhjal). Samas ei ole alati teada

RHAD koostamisse kaasatud väliste ekspertide koosseis, ei ole küsitud või dokumenteeritud ekspertidelt

erapooletuse kinnitusi. Hankekomisjoni liikmed on kõikides valimisse võetud hangetes andnud erapooletuse

kinnitused vastavalt asutuse hankekorras toodud protseduurile. Ühe pakkujaga hankemenetlustes (hanked nr

280536 ja nr 274075) ei oldud KliM-is RHAD koostajatelt ega KliM hanke eest vastutava isiku poolt

erapooletust ja huvide konflikti puudumist kirjalikult kinnitatud, sest hindamiskomisjoni ei moodustatud (uus,

kehtiv hankekord sellist praktikat ei toeta). Huvide konflikti puudumist kinnitati auditi käigus. Ilmnes, et mitte

alati ei oldud esitatud kõrvaltegevuste teatist (teenistujad on asutusest lahkunud). Esines juhtumeid, kui hankega

seotud teenistuja kõrvaltegevus on hanke esemega sarnases valdkonnas, kuid asjaoludega tutvudes ei ilmnenud

toimingupiirangu järgimise nõude rikkumist. TRAM-i hankekorra kohaselt antakse huvide konflikti puudumise

kinnitus hanke otsuse kooskõlastamisega, valimi hanke puhul ilmnes, et otsuse kooskõlastamine toimub

erinevalt (TRAM teenistujad kooskõlastavad otsused DHS-is, välised hindamiskomisjoni liikmed RHR-is).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

4

5. Ilmnes, et RHR-is avaldatud teavitusteksti Taaste- ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel alltöövõtjate

andmete esitamise kohta järgimine vajab RHR tehnilist tuge/ arendamist ja õiguslik alus selgitamist, sest

töövõtjatel vastav funktsionaalsus puudus ja teavitustekstis on küsitud rohkem infot (alltöövõtulepingu nimetus,

kuupäev, number ja lepingu summa), kui Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 § 13 lõikes 1 on alus.

Määruses viidatud õigusaktis on ainsana alltöövõtja nimi.

6. RiL valimi väikeostu osas ei olnud võimalik anda hinnangut üldpõhimõtetele vastavuse kohta, sest hange ei

oldud dokumenteeritud vastavalt hankekorrale. RiL tasutud arvete analüüsi põhjal ilmnes, et mitte kõikide

ostude puhul ei ole järgitud RHS-st tulenevat nõuet sarnased ostud summeerida ja läbi viia eeldatavale

kogumaksumusele ette nähtud riigihankemenetlus, samas positiivsena ilmnes, et RiL oli juba asunud erinevaid

teenuse vajadusi kaardistama, mille tulemusena 2025. a loodi kaks dünaamilist hankesüsteemi.

7. TRAM-i valimi väikeostu puhul ei oldud lepingu täitmisel järgitud hinnapäringus toodud ajakava (töö

teostamise tähtaeg päringus ja lepingus oli kuni 3 kuud alates lepingu allkirjastamisest, töö teostati 11 kuud

alates lepingu allkirjastamisest), mis faktina võib viidata RHS üldpõhimõtete mittejärgimisele (pakkujate

ebavõrdne kohtlemine, läbipaistvus).

8. KliM valimi neljast riigihankest kahes hankes laekus üks pakkumus, KeMIT-i RHR-is läbiviidud 40% hanke

võitudest jagunesid (ainult) nelja ettevõtte vahel. Seega ei pruugi kõikide hangete tulemusel saadud hind

peegeldada hankelepingu eseme maksumuse reaalset turuolukorda.

Hankimisega seotud hea töökorralduse hoidmiseks ja edasiarendamiseks teeme auditis ilmnenud

tähelepanekute põhjal järgmised ettepanekud.

ETTEPANEKUD KeMIT-le:

1) Parandada riigihangete läbiviimise praktikat järgmiselt:

➢ Edaspidi on soovitatav RHAD-is hindamispõhimõtted ja -metoodika senisest põhjalikumalt ja selgemalt

lahti kirjutada. Soovitame RHAD-is alati välja tuua, kuidas kujuneb hankija hinnatavas kriteeriumis

üksikute väärtuspunktide koondtulemus (näiteks hindajate antud punktide aritmeetiline keskmine, summa

või omistatakse kriteeriumis väärtuspunktid konsensuslikult). Subjektiivsete kriteeriumite puhul

põhjendada antud hindepunkte läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Saata mitte-edukale pakkujale edukat

pakkumust iseloomustavad andmed ja selgitused eduka pakkumuse eeliste kohta.

➢ Soovitame võtta teadmiseks väheolulistes tähelepanekutes kirjeldatud riskikohad ja pöörata nendele

teemadele edasises riigihangete töökorralduse arendamises suuremat tähelepanu (raamlepingu sõlmimiseks

läbiviidud riigihanke eeldatav maksumus jagada sõlmitud lepingute vahel, käsitleda pakkumuses esitatud

andmete selgitamise lubamist senisest rangemalt, võimaldada alternatiive ja lisada märge „või sellega

samaväärne“, kaaluda senisest enam tarkvara olelusringi kulude arvestamist, sh arenduse jätkuhankes).

2) Sätestada hankekorras, et isikud, kes lisatakse enne pakkumuste esitamist RHR-i hanke juurde, tagavad ja

kinnitavad registris (vm moel kirjalikult taasesitatavas vormis) huvide konflikti puudumist ja erapooletust.

3) Avaldada kehtiv hankekord KeMIT-i välisveebis.

4) Analüüsida riigihangete konkurentsile paremini avamise võimalusi. Tulenevalt põhjustest ja täpsustatud

vajadustest muuta hangete planeerimise ja RHAD-i koostamise praktikat. Eeldatavalt kaasneb hangete parema

konkurentsile avamisega teenuste maksumuse tõendatud vastavus turuolukorrale, selleks on võimalikud

meetmed järgmised: planeerida raamhanked reaalse mahu järgi, et muuta hange atraktiivsemaks rohkematele

ettevõtetele ja vältida nö uinuvaid raamlepinguid, kaaluda indekseerimist, sõlmida raamlepingud suurema hulga

ettevõtetega, riigihangete puhul seada läbipaistvamad vastavus-, hindamis- ja kvalifitseerimistingimused.

KeMIT-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

5) Ettepanekud on teadmiseks võetud. KEMIT hankekorra muutmine on plaanis hiljemalt teises kvartalis.

Hankekorra avaldame täiendavalt välisveebis (kodulehel) ASAP.

Vastutaja: M. Männiste, tähtaeg 30.06.2026.

ETTEPANEKUD RiL-le

6) Tugevdada järelevalvet riigihangete läbiviimise üle. Parendada hangete läbiviimise praktikat viisil, et RHAD-

ist nähtuks selgelt, milliseid kaalutlusi arvestades eelistatakse eduka pakkuja valikul kõrgemat maksumust ning

milles seisneb selle majanduslik/rahanduslik eelis (kokkuvõtlikult).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

5

7) Ettepanekud väikeostu läbiviimisel RHS üldpõhimõtete paremaks ja efektiivsemaks järgimiseks:

a) Saata väikeostu hinnapäringud DHS-i kaudu. Sellega paraneb väikehangete läbiviimise vastavus

riigihangete üldpõhimõtetele. Kaaluda pakkumuse esitajatele hanke läbiviimise kohta info saatmist kujul,

mis sisaldab hinnapäringu saatmise, vajadusel hanke käigus peetud läbirääkimiste ja esitatud pakkumuste

andmeid – selliselt vastus DHS-i kaudu võib asendada senise väikeostu protokolli koostamise nõude.

b) Kaaluda väikeostu alumise piirmäära suurendamist.

8) Jätkata hankevajaduste süstematiseerimisega, avaldada planeeritavad hanked hankeplaanis ning luua

täiendavalt dünaamilisi hankesüsteeme, viia läbi konkurentsipõhiseid riigihankeid, raamhankeid või tagada, et

on võimalik selgitada, miks konkreetsel juhul on põhjendatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus. Lisaks analüüsida, kas asju ja teenuseid, mida on soetatud Cone Center OÜ-lt ja Gotta Port

Services OÜ-lt ja võimalik, et ka teistelt ettevõtetelt, on võimalik soetada konkurentsitingimustes (ei ole

hõlmatud ainuõigustega). Sel juhul planeerida vastavad riigihanked hankeplaanis ja viia läbi hankemenetlus

vastavalt teenuse summaarsele maksumusele (vajadusel osadena, osade summale ettenähtud menetluses).

9) Muuta hankekorda selliselt, et hankija hinnatavate kriteeriumite korral (olenemata registri automaathindamise

funktsionaalsustest) on hindamiskomisjon vähemalt 3-liikmeline. Kaheliikmeline komisjon on võimalik, kui

hankija pakkumusi ei hinda ehk pakkumus saab väärtuspunktid pakkuja sisestatud andmete põhjal.

10) Arvete menetlemise osas on sisuliselt vajalik paremini rakendada 4-silma põhimõtet ning määrata selgelt

vastutav(ad) isik(ud) kontrolli teostamiseks. Samuti tuleb tagada aktide registreerimine DHS-is ja nende

seostamine lepingutega vastavalt kehtivale korrale.

11) Lisada riigihangete tulemusena sõlmitud lepingutesse isikuandmete töötlemise korral töötlemise kokkuleppeid

puudutav info.

RiL-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

Täname tähelepanekute ja ettepanekute eest.

12) Riigihangete registris läbiviidatavate hangete puhul on asutuses järelevalve tagatud. Hanke läbiviimisel osaleb

mitu inimest, otsused tehakse ja kooskõlastatakse DHSis jne. Hindamiskriteeriumide sõnastusele pöörame

edaspidi veelgi suuremat tähelepanu.

Vastutaja: K. Andre, pidev tegevus.

13) Analüüsime täiendavalt väikeostude tegemise praktikat. Teeme praktikas ja vajadusel ka hankekorras

muudatused, et tagada väikeostude tegemisel läbipaistvus ja korrektne dokumenteerimine. Vastavalt

ettepanekule analüüsime väikehanke alumise piirsumma tõstmist ehk maksumust, millest alates tuleb läbi viia

väikeostu menetlus ning vajadusel muudame hankekorda.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

14) Jätkame hankevajaduste süstematiseerimisega. Iga-aastaselt koostatakse ja avaldatakse asutuse veebilehel

hankeplaan. Kaardistame teenused, mille puhul on võimalik luua täiendavalt dünaamilisi hankesüsteeme või

sõlmida raamlepinguid. Konkurentsi olemasolul tagame konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisele eelneb alati analüüs. Konkreetselt viidatud

ettevõtjate puhul analüüsime teenuse tellimise vajadusi ja mahte ning konkurentsi olemasolul tagame

konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.06.2026.

15) Vaatame üle hankekorras hankekomisjoni suuruse nõude ja täpsustame vajadusel hankekorras olukordade

kirjeldusi, millal on lubatud kaheliikmeline riigihanke komisjoni hindamiskomisjon.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

16) Märgime, et arvete menetlemisel rakendatakse asutuses nn nelja silma põhimõtet. FitekIn keskkonnas on

tavapäraselt ühe arve kooskõlastajaks vähemalt kaks töötajat. Samuti on iga-aastase asutuse eelarve kinnitamise

käskkirjas pandud kulujuhtidele vastutus selle eest, et dokumentidel (sh arvel) kajastatud andmed vastaksid

sõlmitud lepingutele (tellimustele). Auditis väljatoodud murekohad on seotud pigem sellega, et erinevate

osapoolte (hankelepingu eest vastutav isik, arvete kooskõlastajad) rollid ei ole sisekordades täpselt määratletud

või teadvustatud. Asutuses on koostamisel sisekorrad (lepingute ja arvete menetlemise sisekorrad), kus need

küsimused saavad lahendatud ja rollid täpsustatud.

Vastutaja: K. Andre, tähtaeg 30.09.2026.

17) RILi poolt sõlmitavad hankelepingud sisaldavad üldjuhul isikuandmete töötlemise korral ka andmete

töötlemise sätteid. Jälgime, et selles osas ei oleks lepingutes puudusi.

Vastutaja: K. Andre, pidev tegevus.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

6

ETTEPANEK 1 KliM-le ja RaM ühisosakonna õigustalitusele (ÕT):

18) Parendada KliM hangete läbiviimise praktikat järgmises:

a) Sätestada hankekorras, et DHS-is hanke alusdokumentide kooskõlastamisega antakse ühtlasi ka kinnitus

enda erapooletusele ja lubadus huvide konflikti olukorra ilmnemisel end hankest taandada. Samuti parandada

KliM-il välistelt ekspertidelt erapooletuse kinnituste küsimise praktikat ja hankekorras sätestada erapooletuse

kinnituste dokumenteerimine DHS-s.

b) Hanke väljakuulutamise eel vaadata üle lepingu projekt, ajakava. Kui hanke planeerimine osutub planeeritust

ajamahukamaks, on soovitav enne hanke väljakuulutamist üle vaadata ja vajadusel/võimalusel muuta tulevase

hankelepingu tingimusi, sh ajakava. Kui hanke ettevalmistamise käigus hanketeate avaldamise ajaks ilmneb

täiendavaid asjaolusid/ riskikohti, mis mõjutavad töö täitmist, siis tuleks muutunud olukorra valguses RHAD

(ajakava) üle vaadata ja vajadusel sisse viia muudatused enne hanke väljakuulutamist või RHS-ga kooskõlas

muuta RHAD enne pakkumuste esitamise tähtaega. Selline paindlikkus planeerimisel võimaldab paremini

arvestada tellija muutnud vajadustega, maandada lepingu täitmisel ajakavaga/ tähtaegadega seotud riske ja

eeldatavalt lepingu täitmise aja pikendamine kui muudatus RHAD-is ettevõtetele soodsamas suunas suurendab

hanke avatust konkurentsile.

KliM-i/ RaM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

19) RAM ÕT: a) Huvide konflikti regulatsiooni saab üles ehitada alternatiivselt:

• isik kinnitab, et tal huvide konflikt puudub;

• isik teavitab, kui huvide konflikti olukord tekib.

KLIM hankekorras on huvide konflikti regulatsioon koostatud teise alternatiivi alusel lähtutud eeldusest, et kui

isik ei ole teavitanud, siis tal ei esine huvide konflikti.

Hankekord iseenesest keelab teenistujal, kellel esineb huvide konflikti olukord, hanke menetlemisest osa võtta.

Seega ei tohiks DHSi kaudu töövoog sellise teenistujani jõudagi või kui jõuab, tuleb tal ennast taandada.

Kuivõrd pakkumuste hindamise etapp ei toimu DHSis, siis hindamisprotokollis kinnitavad hindajad oma

sõltumatust ja huvide konflikti puudumist (kõik hindajad allkirjastavad hindamisprotokolli või lisatakse

hindamisprotokolli juurde eraldi huvide konflikti puudumise kinnitused).

Seega on eeldus, et kõigil, kes osalevad - hanget, lepingu sõlmimist ja täitmist korraldav teenistuja,

sealhulgas tehnilise kirjelduse ja LÜ koostaja, pakkumuste hindaja, menetlusega seotud dokumentide

kooskõlastaja ja lepingu allkirjastaja - puudub huvide konflikt.

RAM ÕT nõustub auditiga, et andmed hanke ettevalmistamisse kaasatud isikute kohta on oluline info, mis

tuleks teatavaks teha (sh hanke korraldajale). RHS § 95 lg 4 p 7 sätestab, et hankijal on õigus kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama

riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab

talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude

vahenditega võimalik vältida.

Selleks, et hanke korraldaja saaks esmalt tarvitusele võtta meetmed, mis minimeeriksid hanke ettevalmistamisel

osalenud isikute eelise, ning teisalt, et saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline asjakohane info fikseerida ja

teatavaks teha.

RAM ÕT arvates võiks sobiv meede olla RTK lähteülesandesse lisada rida, kus vastutav isik saab märkida, kes

olid hanke TK koostamisse vm ettevalmistamisel kaasatud; väikehanke puhul tuleks info esitada KIRKEs

lisamaterjalina.

Tegevuste eest vastutajad: RAM ÕT on seisukohal, et olemasolev huvide konflikti regulatsioon on piisav ja selle

rakendamise praktika tagab eesmärgi täitmise ning hankekorra muudatusi ei planeerita. RaM ÕT nõustab jooksvalt

KLIM teenistujaid huvide konflikti küsimustes.

b) RAM ÕT on seisukohal, et RHADs ajakava kirjeldamine kuudes lepingu sõlmimisest on sobivaim ja

optimaalseim lahendus, mis muuhulgas tagab parimal viisil pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse.

Selliselt sõnastatud lepingu täitmise tähtajad annavad pakkujale kindlustunde, millise tähtaja jooksul tuleb tal

lepingulised kohustused täita.

Ajakava ülevaatamine pärast KIRKE kooskõlastusringi läbimist ja enne hanke väljakuulutamist ei saa

kindlustada, et lepingu täitmisel ei teki takistusi – RHAD kooskõlastusringi ja hanke väljakuulutamise vaheline

ajaperiood on lühike (u 7-10 päeva), mistõttu ei tohiks selle aja jooksul esile kerkida uusi riske või asjaolusid.

Lisaks ei oma ajakava ülevaatamine enne hanke väljakuulutamist efekti põhjusel, et aeg, millal täpselt algab

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

7

lepingu täitmine, ei ole hanke väljakuulutamisel teada - hankemenetluse toimingute kestust ei saa ette

prognoosida (lisaküsimused, vaidlustused jne).

RAM ÕT on seisukohal, et lepingute nõuetekohase ja tähtaegse täitmise seisukohalt on mõjusam meede, mis

aitab ka töödega hilinemise riske minimeerida, hankele eelnevate turu-uuringute läbiviimine. Turu-uuringu

käigus on võimalik küsida hankija poolt planeeritud tegevuste ajakava realistlikkust. RAM ÕT praktika

kohaselt on hankelepingute tähtaegade rikkumise algpõhjuseks sageli hankija poolt määratud liiga lühikesed

tähtajad, kus iga esile kerkinud takistus avaldab mõju lepingu tähtaegsele täitmisele, ning puhverajad puuduvad.

Täiendava meetmena on hankelepingutes sätestatud õiguslikud alused ja tingimused ajakava muudatuste

tegemiseks:

• Kui ministeerium viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega (nt töö tegemiseks vajalike materjalide,

sisendi vms üleandmisega) ning seetõttu ei ole lepingupartneril võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on

tal õigus oma kohustuste täitmist edasi lükata ja nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist

proportsionaalselt viivitatud aja võrra (VÕS § 111; sätestatud ka KLIM üldtingimustes (nt käsunduslepingu

ÜT p 3.1.7. töövõtulepingu ÜT p 3.1.5)

• kui lepingupooltest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu

võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas

kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi pärast viivitust põhjustanud

asjaolu äralangemist, kokku lepitud uue ajakava kohaselt

RAM ÕT on seisukohal, et auditi aruandes kirjeldatud meede ei ole sobilik ega vajalik ning lepingute tähtaegse

täitmise parendamiseks oma asjakohasemaid viise (turu-uuringute läbiviimine, hanke ajakava realistlikkus koos

puhverajaga; lepingutingimustes ajakava muutmise tingimuste sõnastamine).

Tegevuse eest vastustajad: KliM ja RaM ÕT koostöös; täidetakse jooksvalt hankepõhiselt.

20) KliM FO: Tutvusime RAM ÜO õigustalituse põhjalike selgitustega audiitori ettepanekutele, et kehtivat

hankekorda pole vaja muuta ja üldiselt nõustume nendega. Kuid, et tagada kaasatud ministeeriumiväliste

ekspertide osas piisava informatsiooni kättesaadavus, oleme nõus täiendama hankekorra riigihankeid ja

väikehankeid käsitlevaid sätteid järgmiselt (alla joonitud tekst).

➢ 7.1. Kui ministeeriumis puudub hanke objekti spetsiifilisuse tõttu tehnilise kirjelduse koostamiseks piisav

pädevus, kaasab vastutav isik sõltumatu vastavate teadmistega isiku (eksperdi), kes eelnevalt kinnitab

kirjalikult enda nõusolekut ja sõltumatust tehnilise kirjelduse koostamisel. Hanke eest vastutav isik lisab

RHO lähteülesandesse täiendava rea ja märgib sinna info hanke ettevalmistamisse kaasatud

ministeeriumivälistest isikutest. Tehnilise kirjelduse koostamisel on keelatud kasutada isikute nõuandeid,

kelle võib tekkida või on näiline huvide konflikt seoses antud hankega.

➢ 8.1.2. valiku tegemise põhjendused ja nimekiri ministeeriumi välistest isikutest, kes olid hanke

ettevalmistamisse kaasatud lisatakse DHS-is lepingu juurde või kui lepingut ei sõlmita, siis arve juurde.

Oleme KLIM hankekorra punktide 7.1 ja 8.1.2 täiendamise ettepaneku teinud ka RAM ÜO õigusteenistusele.

Ühtlasi anname teada, et osakonna poolt reguleeritavate dokumentide ettevalmistusega tegeleb FO nõunik K.

Kukk, kelle poole saab vajadusel operatiivselt pöörduda.

Vastutaja: Hankekorra muutmisel on KliM kontaktisik K. Kukk, tähtaeg 31.12.2026.

ETTEPANEK 2 KliM-le:

21) Parendada arvete kontrollimise praktikat, veenduda, et tellitud teenuse eest tasutakse lepingus ettenähtud

korras.

Arvete menetlemise osas sisuliselt rakendada 4-silma põhimõtet ning määrata selgelt vastutav(ad) isik(ud)

kontrolli teostamiseks. Samuti tuleb tagada aktide registreerimine DHS-is ja nende seostamine lepingutega

vastavalt kehtivale korrale. Kaaluda halduskoormuse vähendamise eesmärgil aktide arvekeskusesse laadimise

formaalsest nõudest loobumist.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

22) Tellitud teenuste eest vastutab nende ostja või tellija, kelleks on KLIMis kulude menetlemise korraga kinnitatud

kulujuhid (osakonnajuhatajad) ja projektijuhid, vastavalt korra punktidele 2.3.1. ja 2.3.2.

4-silma põhimõte on praktikas rakendatud, samuti on kehtestatud KLIMis järgmiste dokumentidega nõuded,

mis peavad tagama 4-silma põhimõtte rakendamise:

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

8

a) KLIM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja punktid:

- 2.6.5. KLIM asutuste juhid kinnitavad kulujuhid (volitatud isikud), kes vastutavad eelarve sihipärase

kasutamise eest ning kontrollivad ja kinnitavad algdokumente enne nende saatmist RTK-le.

- 2.6.6. Kuludokumentide kinnitamise menetlusringis tuleb dokumendi viimase kinnitajana ette näha

RTK töötaja.

b) KLIM kulude menetlemise korra punktid:

- 4.1. KLIM kontaktisik, kulujuht ja FO teenistuja kontrollivad ja lähtuvad kuludokumentide

menetlemisel käesolevas korras sätestatud nõuetest.

- 4.5. FO teenistuja kohustuseks on tagada, et:

- 4.5.3 algdokument on kinnitatud kulujuhi poolt

Et vältida halduskoormuse olulist suurenemist RTKs, jätkame aktide lisamist FITEKisse, kuid sellega seoses

mööname, et mõnevõrra ebaselge on, et kes lisab FITEKisse aktid, st kas see on kulujuht või FO spetsialist.

Seega võtame edaspidi kulude menetlemise korra muutmisel seda arvesse ning täpsustame punkti 4.4.

Ühtlasi märgime, et osundatud arvetest oli FITEKis ainult ühel puudu akt.

Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et KLIM kehtestatud korrad reguleerivad piisavalt kulude kontrollimist

ja 4-silma põhimõtte rakendamist ja hetkel ei ole vajadust nende muutmiseks. Omalt poolt jätkame kehtestatud

nõuetest kinnipidamise kontrolliga sisuosakondade poolt vastavalt kordadega kinnitatud dokumentide

ringluspõhimõtetele.

Vastutaja: Kulude menetlemise korra muutmisel on KliM kontaktisik K. Kukk, tähtaeg 31.03.2027.

ETTEPANEK 3 KliM-le:

23) Tagada töövõtja/ RTK poolt jooksvalt raamlepingu täitmise käigus osalevate alltöövõtjate sisestamine RHR-i.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

24) „Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium)“ alltöövõtu andmed sisestatakse

lepingu lõpetamisel (tulenevalt raamlepingu p-st 4.12. Raamlepingu parter on kohustatud lepingu sõlmimise

järgselt esitama riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud

alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest järgmine

info: alltöövõtja nimi ja registrikood; alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.).

Vastutaja: K. Noor, tähtaeg 31.12.2027.

ETTEPANEK 4 KliM-le:

25) Jätkata kõrvaltegevusest teavitamise kohustusest regulaarselt informeerimisega.

KliM-i TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

26) Avaliku teenistuse seadusest tulenevat kõrvaltegevusest teavitamise kohustust tutvustab SAO juhataja jooksvalt

uute töötajate sisseelamiskoolitustel. KliM teenistujate arenguvestluse vormil on kõrvaltegevusest teavitamise

meeldetuletus. Lisaks on varasemalt välja toodud ja ka edaspidi võimalik juhtida teenistujate tähelepanu

ministeeriumi infotunnis kohustusele, et kui nad tegelevad või asuvad tegelema kõrvaltegevusega ja ei ole

sellest teavitanud, tuleks vastav teavitus RTIP-is esitada.

Vastutav isik: Kõrvaltegevusest teavitamise vajadust selgitab infotunnis M. Kilter, tähtaeg 30.06.2026.

ETTEPANEK 5 KliM-le/ RTK-le:

27) Parendada RHAD-i koostamist ja planeerimist järgmises:

a) Hanke väljakuulutamise eel vaadata üle lepingu projekt, ajakava. Kui hanke planeerimine osutub

planeeritust ajamahukamaks, on soovitav enne hanke väljakuulutamist üle vaadata ja vajadusel/võimalusel

muuta tulevase hankelepingu tingimusi, sh ajakava. Kui hanke ettevalmistamise käigus hanketeate

avaldamise ajaks ilmneb täiendavaid asjaolusid/ riskikohti, mis mõjutavad töö täitmist, siis tuleks

muutunud olukorra valguses RHAD (ajakava) üle vaadata ja vajadusel sisse viia muudatused enne hanke

väljakuulutamist või RHS-ga kooskõlas muuta RHAD enne pakkumuste esitamise tähtaega.

b) Lisada ka raamlepingu sõlmimiseks läbiviidavatesse riigihangetesse, mille hankelepingu eseme

kasutajateks on füüsilised isikud, ligipääsetavuse põhimõtted (vastavalt RHS § 88 lg-le 8).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

9

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

28) a) Lepinguliste tööde tegemisele kuluvat aega hindab ja määrab tellija (KliM) riigihanke eest vastutav isik, kui

oma eriala spetsialist. Asjaolu, et lepingu täitmise käigus ei olnud pakkuja suutlik tähtaegadest kinni pidama,

ei näita automaatselt seda, et tähtaeg/ajakava oleks valesti määratud. Riigihanke algamisel määratakse lepingu

täitmise tähtaeg parimate teadmiste ja selle ajahetke kogemuste järgi. Ettenägelikult oli RHADis reguleeritud

ka tähtaja/ajakava muutmise võimalused juhuks, kui lepingu täitmisel ilmneb ootamatuid asjaolusid, mis

tingivad tähtaja/ajakava korrigeerimist. Juhime tähelepanu, et tavapärase praktika järgi juhivad riigihankes

osalemisest huvitatud isikud hankija tähelepanu lepingu täitmise tähtajale, kui see on nende hinnangul

ebamõistlikult lühike. On tavapärane praktika, et riigihankes osalemisest huvitatud isikud paluvad pikendada

nii pakkumuste esitamise kui lepingu täitmise tähtaega. Antud hankes ükski huvitatud isik seda ei teinud. Seega

ei tekkinud ka hankijal kahtlust, et tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike. Täna kogu hanke elukaarele tagasi

vaadates on hankijal hoopis teine teadmine ja kogemus, võrreldes hanget välja kuulutades enam kui kaks aastat

tagasi (14.02.2024). Võimalik, et tänase teadmise ja kogemusega uut samaväärset hanget välja kuulutades oleks

hankija ka tähtaega/ajakava reguleerides ettenägelikum. Hankija hinnangul ei ole aga õiglane tänase teadmise

ja üksikjuhtumi pealt hinnata tagasiulatuvalt hankija tollast käitumist üldistavalt valeks. Samas kinnitame, et

edaspidi pöörame lepingu täitmise tähtajale veelgi enam tähelepanu.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KLiM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt

monitooritava tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

b) RTK jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et RHS § 88 lg 8 järgimine ei olnud antud riigihankes

asjakohane, sest riigihanke esemeks on tellijale (KliM) kommunikatsiooniteenuse osutamine ja lepingu

täitmine ei ole otseselt suunatud avalikkusele pakutavatele teenustele. Tehnilise kirjelduse järgi on töövõtja

kohustuseks muuhulgas:

- Kommunikatsiooni analüüsime

- Kommunikatsiooni eesmärkide sõnastamine

- Siht- ja sidusrühmade määratlemine

- Sõnumite kohandamine ja täpsustamine sihtrühmiti

- Strateegiline kommunikatsiooni nõustamine

- Ööpäevaringne valmisolek kriisikommunikatsiooniks

- Kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine vastavalt seatud eesmärkidele.

- Kommunikatsiooniauditite ja analüüside koostamine.

- Kommunikatsioonimaterjalide koostamine (pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms).

Konkreetsed tegevused selgusid alles lepingu käigus vastavat tellimust esitades. Lepingu eesmärk on tellija

nõustamine erinevates kommunikatsiooni tegevustes. Seega lepingupartneri ülesandeks on sisuliselt

konsultatsiooniteenuse osutamine kommunikatsiooni alal. Selle tegevuse tulemusel saavad alles tekkida

konkreetsed sihtrühmad (nt erivajadustega inimesed vms) ja neile suunatud tegevused. Seega ei saanud ega

pidanudki tellija riigihankes neid tingimusi juba sätestama.

Audiitor viitab oma seisukohas RaM RORO arvamusele, aga kuna seda arvamust ei ole auditi projektile lisatud,

siis ei ole RTKl võimalik võtta seisukohta selle konteksti ja asjakohasuse kohta. Küll aga ei nõustu RTK

audiitoriga selles, et juba raamhankes oleks pidanud tehnilises kirjelduses kajastama ligipääsetavuse

põhimõtteid. Nagu eelnevalt selgitatud, siis ligipääsetavuse põhimõtted kommunikatsiooni tegevuses saidki

sündida alles lepingu täitmise käigus konsultatsiooniteenuse osutamisel (sh sihtrühmade kaardistamisel,

sõnumite kohandamise ja täpsustamisel sihtrühmiti jne).

Sõltumata sellest, kas tegu on hankelepinguga või raamlepinguga saab ja peab ligipääsetavust reguleerima

ainult juhul, kui see on asjakohane. Antud juhul ei ole lepingu esemeks teenuste osutamine avalikkusele, teenust

osutatakse hankijale. Lepingu eesmärk on tellija nõustamine erinevates kommunikatsiooni tegevustes. Seega

lepingupartneri ülesandeks on sisuliselt konsultatsiooniteenuse osutamine kommunikatsiooni alal. Seega ei

olnud selles hankes asjakohane sätestada ligipääsetavuse nõudeid. Märgime, et ligipääsetavuse nõuded ei saa

olla lihtsalt üldine kohustus tagada ligipääsetavus. Ligipääsetavuse nõuded peaksid olema reguleeritud selgelt,

piiritletult ja ühemõtteliselt, et pakkujatel oleks võimalik aru saada nõuete sisust ja ulatusest. Antud juhul ei

olnud hankija hinnangul asjakohane vastavaid nõudeid seada, sest teenust osutati hankijale, mitte avalikkusele.

Füüsiliste isikute ligipääsetavusele pöörab tähelepanu riigihangete direktiiv 2014/24/EL, nähes artikli 42 lõikes

1 ette, et:

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

10

Kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest,

kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab kõnealune tehniline kirjeldus olema

koostatud nii, et selles võetakse arvesse puudega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a

nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud ligipääsunõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga,

määratletakse puudega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsu käsitlevad kriteeriumid tehnilises kirjelduses

kõnealusele õigusaktile viitamisega.

Ka RORO on riigihangete KKKs selgitanud, et ligipääsetavuse nõudeid peab RHADis arvestama, kui

hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud.

„18. Millisel juhul peab hankija riigihanke alusdokumentide koostamisel arvestama ligipääsetavuse nõuetega?

Lisatud 17.05.2024.

Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse koostamisel võtta arvesse

puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või koostada tehniline kirjeldus

nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.“

Kokkuvõtvalt on RTK seisukohal, et ligipääsetavuse nõudeid peab analüüsima iga üksiku hanke kohta

eraldiseisvalt ja rakendama ainult siis, kui need on asjakohased. Antud hanke puhul hindas hankija, et ei ole

asjakohane ligipääsetavusenõudeid seada. Kui audit jääb seisukohale, et konkreetses hankes oleks tulnud siiski

ligipääsetavuse nõuded lisada, siis palume edaspidiseks õppimiskohaks tuua näiteid, millised tingimused oleks

selles hankes olnud asjakohased.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära, sh vajadust ja kohustust kohaldada RHS § 88 lõiget 8.

AUDIITORI TÄIENDAV ARVAMUS ja näited § 88 lg 8 rakendamise kohta lähtudes RTK tagasisidest:

Hankija selgitas, et üldiselt pööratakse vastavale RHS § 88 lg 8 nõudele tähelepanu ja seda rakendatakse. Hankija

ei nõustunud, et raamhanke nr 272413 tehnilisse kirjeldusse oleks tulnud lisada ligipääsetavuse nõuded, tuues

põhjenduseks, et see ei olnud asjakohane, aga vajadusel on võimalik ligipääsetavuse põhimõtted lisada raamhanke

alusel läbiviidavatesse riigihangete (tellimuste) nõuetesse. Audiitor jääb konkreetse hankega seotult eriarvamusele

ja hindab jätkuvalt, et tulenevalt antud hanke eesmärgist ja esemest oli RHS § 88 lg 8 rakendamine asjakohane ning

RTK praktikas nimetatud põhimõtte rakendamine ja vastavalt hankija nõustamine ka selles küsimuses tehnilise

kirjelduse koostamisel vajab enam tähelepanu. Soovituse rakendamine vähendaks riski, et riigihange ei ole

õigusaktide vastava nõudega kooskõlas. Samuti suurendab ligipääsetavusega arvestamine (taastuvenergia

kommunikatsioonis) laiema sihtgrupini jõudmist. Arvestades, et RHAD-is olid planeeritud tegevused nagu

kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine; kommunikatsioonimaterjalide koostamine

(pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms); meediaürituste korraldamine (pressikonverentsid,

ajakirjanike briifingud jms), siis vastavalt hankija tagasisides toodud ettepanekule võib asjakohaste ligipääsetavuse

nõuete näidetena tuua järgmisi ligipääsetavuse nõudeid: veebipõhised materjalid koostada selliselt, et need on

loetavad ja kasutatavad ekraanilugejatega (nt JAWS, NVDA), meediaürituste toimumiskoha valikul

liikumispuudega inimestele ligipääsetavus (asukoht, selged viidad, vajadusel kaldtee), videote varustamine kõnega

sünkroonis subtiitritega, videos visuaalsete elementidega (graafika, tekst ekraanil) esitatud info dubleerimine

audiokirjelduse või lisatekstiga. Töövõtja võib sarnastes hangetes ka omalt poolt esitada ligipääsetavuse tagamise

kontrollnimekirja tulenevalt tema planeeritud kommunikatsioonitegevustest.

ETTEPANEK 6 KliM-le/ RTK-le:

29) Piirduda alltöövõtu andmete kogumisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 § 13 lõikes 1 nõutud

(viidatud) vastava infoga (alternatiivselt teha ettepanek määruse muutmiseks) ning keskselt leppida kokku ja

teavitada toetuse saajaid alltöövõtjate andmete kogumise viisist.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

30) Juba mõnda aega on RTKl kasutuses olevates lepingupõhjades sees alltöövõtjate andmete regulatsioon, mille

järgi kohustub edukas pakkuja (töövõtja, müüja, käsundisaaja jt) vastavad andmed tellijale esitama. See peaks

tulevikus sarnased probleemid välistama.

Lepingutes on kasutusel järgmised tingimused:

1) Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel „Alltöövõtjad“ iga oma

alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

11

registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (Kasutatakse projektiperioodi

2021-2027 ELi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite kasutamisel

nende riigihangete puhul, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.)

2) Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“

kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate nimed, registrikoodid, alltöövõtulepingute nimetused,

kuupäevad, numbrid ja lepingu summad. (Kasutatakse projektiperioodi 2021-27 taaste- ja

vastupidavuskava vahenditest rahastatavate hangete puhul sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest

ja alltöövõtulepingu maksumusest).

Alltöövõtjate kohta andmete kogumise alus on eelkõige riigihangete seadus (nt RHS 122 lg 1), mitte ainult

välisfinantseerimist reguleerivad õigusaktid. Lisaks kehtib ka hankelepingu tingimuste reguleerimisel

lepinguvabadus.

Alltöövõtjatega seonduva info kogumise osas täpsustame, et RHRis on võimalik pakkujal sisestada kasutatud

alltöövõtjate infot ka ise. Sellele on aga seatud tehniliselt ajaline piirang, et seda infot saab esitada vaid ajal,

mil leping on „Täitmisel“ seisus. Kui leping on lõppenud ja hankija on registris muutnud lepingu staatuse

lõpetatuks, siis pakkuja enam andmeid uuendada ei saa. Sel juhul saab hankija vajadusel muuta lepingu staatust

ja seejärel saab andmeid uuendada. Registri arendustega on plaanis andmete esitamise tehnilist lahendust

parendada, kuna täna puudub nö „Salvesta“ nupp ja salvestamine toimub automaatselt lahtri täitmisel.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt ja iga hanke põhiselt

monitooritava tegevusega, võttes arvesse toetuse saajalt saadud infot konkreetse hanke rahastamisallikate

kohta.

ETTEPANEK 7 KliM-le/ RTK-le:

31) Kaaluda ja hankijale välja pakkuda võimalusi, kuidas senisest veelgi enam avada hankeid konkurentsile.

Näiteks võib olukorras, kui turul tegutseb piiratud hulk sobivaid eksperte, olla põhjendatud nõuda pakkuja

meeskonnaliikmete andmete esitamist mitte pakkumuste esitamise etapis, vaid enne lepingu sõlmimist.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

32) Kaalume konkurentsi tagamise võimalusi. Samas ei ole väga lai konkurents ainus eesmärk või hüve, mida

riigihankes tagada. Ettepaneku osas kontrollida võtmeisikuid alles lepingu täitmise faasis, mitte

hankemenetluse käigus, võib küll aidata kaasa konkurentsi laiendamisele, aga võib tuua kaasa probleemid

lepingu täitmise võimekuse ja kvaliteediga. Minnes pakkujaga lepingusse teadmata, kas ja millised

meeskonnaliikmed ta kaasatud on, võib viia olukorrani, kus tegelikult lepingu täitmisel nõuetekohaseid

eksperte pole.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

ETTEPANEK 8 KliM-le/ RTK-le:

33) RTK RHO-l seada sisse lähenemine, et erapooletuse vormikohane kinnitus küsitakse siis, kui pakkumused/

taotlused on esitatud ehk on teada, kelle suhtes tuleb enda ja seotud isikute erapooletust kontrollida ja vorm

kinnitada/ end menetlusest taandada. Küsida erapooletuse kinnitus ka ühe pakkujaga riigihangetes (kus

hankekomisjoni ei moodustata). KliM kehtiva hankekorra (24.01.2025 käskkiri nr 1-2/25/33) muutmise

võimalik ettepanek: 3.4. Vastutav isik jt ministeeriumi nimel hanke juurde registreeritud isikud esitavad huvide

konflikti puudumise ja erapooletuse kinnituse RHR-i kaudu. RHO nõudmisel esitab hanke menetlemisel osalev

teenistuja huvide konflikti ja toimingupiirangute puudumise kohta eraldi vormikohase allkirjastatud kinnituse.

Kaaluda, kas täpsustada hankekorras (p 3.4), et huvide konflikti puudumise kinnitused esitatakse RHR-is.

RTK TAGASISIDE ja TEGEVUSE EEST VASTUTAJA, sh tähtaeg:

34) RTK möönab, et huvide konflikti kinnitamine erinevates menetlusetappides võib omada preventiivset ja

pedagoogilist mõju, kuid üldiselt huvide konflikt, kas esineb või ei esine, ning see ei sõltu antud kinnitustest

ega nende sisust. Isikutele tulenevad huvide konflikti ja toimingupiirangu osas kohustused õigusaktidest,

töölepingust ja asutuste sisekordadest. Viidatud allikate kohaselt on töötajatel viivitamatult kohustus teavitada

huvide konflikti kahtlusest ja taandada ennast otsustest/toimingutest. See, kas isikud sealjuures on või ei ole

vastavaid kinnitusi andnud, ei muuda huvide konflikti esinemist.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

12

RTK senine praktika on näidanud, et inimesed on huvide konflikti vältimise vajalikkusest teadlikud ning pigem

rohkem kui vähem ettevaatlikud. RTK hanketeenuse osutajaid (hankespetsialist ja talituse juhataja)

teavitatakse, kui neil on kahtlus huvide konflikti osas (nt endiste töötajate liikumine erasektorisse,

ülikoolikaaslaste vms tuttavate töötamine pakkujate juures jne).

Põhimõtteliselt saab esitatud ettepanekuga nõus olla, kuna see on juba enamasti ka olemasolev praktika. Samas

pooldab RTK üldiselt siiski lähenemist, et asutuste siseselt rohkem rõhku pöörata teenistujate teadlikkuse

tõstmisele huvide konfliktiga seonduvast ning suunata neid huvide konflikti kahtluse tekkimisel teavitama ja

konsulteerima. Huvide konflikti puudumise kohta kinnituse andmine on küll preventiivne ja pedagoogiline,

kuid sisuliselt on see samaväärne lähenemisega, mille kohaselt eeldatakse vaikimisi alati huvide konflikti

puudumist, kuni teenistuja ei teavita vastupidisest. Faktiliselt huvide konflikt kas on või ei ole – see ei sõltu

kuidagi antud kinnitustest.

Tegevuse eest vastustajad on koostöös KliM ja RTK. Tegemist on jooksvalt iga hanke põhiselt monitooritava

tegevusega, võttes arvesse iga hanke eripära.

ETTEPANEKUD TRAM-le:

35) Infoturbe eesmärgil seada sisse kokkulepped ja vastutaja, et hinnapäringutes esitatakse pakkumuse esitamiseks

minimaalselt vajalik. Kaaluda päringute saatmist krüpteerituna.

36) Sätestada hankekorras üheselt, et riigihanke otsuste kooskõlastamine toimub DHS-is ning kui kasutatakse ka

teisi keskkondasid/rakendusi, siis ka need hankekorras nimetada, sh kokku leppida, millisel juhul ei kasutata

DHS-i.

37) Väikeostude läbiviimisel parendada RHS üldpõhimõtete järgimist selles, et jääda hinnapäringus esitatud

tingimuste juurde ka lepingu täitmisel või muuta lepingut kooskõlas üldpõhimõtetega.

TRAM-i TAGASISIDE:

38) TRAM hindab iga hinnapäringu puhul eraldi, milline teave on eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalik ja

kas materjalide edastamine peab toimuma krüpteeritult. Selle hinnangu andmisse kaasatakse valdkonna

sisueksperdid, kes suudavad süsteemide eripära ja võimalikke riske arvestades hinnata, kas jagatav teave on

tundlik. Tundliku teabe kaitse on TRAMis igapäevaselt aktuaalne küsimus, eriti arvestades tänast

infoturbeolukorda maailmas ja sellega seotud ohte. Seetõttu peab TRAM põhjendatuks juhtumipõhist

kaalumist, mitte ühetaolise tehnilise lahenduse kehtestamist kõigile hinnapäringutele.

39) TRAM ei pea vajalikuks hankekorra sisulist muutmist nimetatud küsimuses. Kehtiv hankekord reguleerib juba

hangete menetlemisel kasutatavaid infosüsteeme ning riigihanke otsuste kooskõlastamise sisu. Hankekorra

kohaselt on riigihangete menetlemiseks kasutatavaks keskkonnaks riigihangete register (RHR) ning Delta

dokumendihaldussüsteem (DHS) on riigihanke korraldamise ja väikehanke läbiviimisega seotud dokumentide

registreerimise ja säilitamise keskkond. Riigihanke otsus on hankekorra järgi DHSis säilitatav dokument.

Samuti näeb hankekord ette, et riigihanke otsus kooskõlastatakse enne allkirjastamist taotleja, struktuuriüksuse

juhi või komisjoni liikmetega ning kooskõlastamisega kinnitatakse otsuse andmete õigsus, nõutud toimingute

tegemine ja huvide konflikti puudumine. Lisaks kohalduvad huvide konflikti vältimise nõuded kõigile hanke

ning lepinguga seotud isikutele ja aspektidele, sealhulgas menetlusega seotud dokumentide kooskõlastamisele

ja allkirjastamisele. Seejuures tuleneb hankekorrast täiendavalt, et huvide konflikti ilmnemisel on igal hanke ja

lepinguga seotud isikul kohustus teavitada sellest viivitamata nii oma vahetut juhti või ametisse nimetamise

õigusega isikut kui ka hankeüksuse juhatajat.

Seetõttu on TRAMi hinnangul vastav regulatsioon hankekorras juba olemas, sätestatud on kooskõlastamise

õiguslik sisu ning täiendav erisäte selle kohta, millises konkreetses keskkonnas iga üksikkooskõlastus

vormistatakse, ei ole vajalik. Kehtiv hankekord katab juba nii kasutatavad infosüsteemid kui ka huvide konflikti

puudumise kinnitamise kohustuse. Seega oleks hankekorra täiendamine selles osas üksnes tarbetu bürokraatia,

reguleerimata seejuures õiguslikult midagi sisuliselt enamat võrreldes kehtiva korraga.

40) Lepingu täitmisel kohaldub üldkorras VÕS, muutmistel RHS – mida me igakülgselt ka järgime. Täiendavalt

selgitame, et valimisse võetud väikeostu puhul ei ole täpsustatud töö tellijale (esmakordselt) esitamise aeg, ei

ole välistatud, et tellija või kolmandate poolte tõttu võib olla viivitusi lepingu täitmisel, mistõttu on võimalik

lepingu muutmine VÕS vastavate sätete alusel. Viimase kohtupraktika kohaselt ei piirata lepingust tulenevate

tegevuste ajakava muutmist rangelt. Samuti on TRAM-i hankekorras sisustatud RHS üldpõhimõtete järgimine

väikehangete puhuks ja viime sel teemal läbi ka regulaarseid sisekoolitusi.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

13

AUDIITORI TÄIENDAV ARVAMUS TRAM-i tagasisidest lähtudes:

41) Auditeeritava sõnul hinnapäringu koostamisse kaasatud valdkonna eksperdid tunnevad ära infoturbe mõttes

tundlikud andmed. Audiitori hinnangul ei vähenda esitatud põhjendus tuvastatud riski, et struktuuriüksuse poolt

edastatud hinnapäringu koosseisus selliseid tundlikke andmeid siiski väljastatakse või ei takistata andmete

levikut (nt lisada juurdepääsupiirangud, saata päring krüpteerituna). Kokkulepe hankekorras selgitaks vastutuse

jaotust, samas on aktsepteeritud jääkriski.

42) Auditeeritav ei nõustunud soovitusega sätestada hankekorras üheselt, millisel taasesitataval kujul (mis

infosüsteemis) säilitatakse huvide konflikti puudumise kinnitused tuues põhjenduseks, et kehtiv kord katab juba

nii kasutatavad infosüsteemid kui ka huvide konflikti puudumise kinnitamise kohustuse. Valimi hanke otsused

olid kooskõlastatud – võib eeldada, et praktikas on huvide konflikti riskid piisavalt maandatud ja

dokumenteeritud. Samas arvestades, et TRAM-i hankekorra kohaselt huvide konflikti puudumise kinnitus

dokumenteeritakse otsuse kooskõlastamisega ja praktikas kooskõlastatakse otsuseid DHS-is, RHR-is ja

tulenevalt TRAM tagasisidest auditi käigus ei ole välistatud e-kirja teel, siis aitaks soovituse rakendamine luua

selgust ja vähendada hankija vastutuse riski (nt olukorras, kui ilmnevad erahuvid, aga hankija ei saa tõendada,

kas/ kuidas tagas konflikti puudumise kinnituse andmise). Kui hankekorras on kokkulepitud, kuidas

erapooletuse kinnitus peab olema antud, siis see aitaks luua selgema vastutuse jaotuse. On aktsepteeritud

jääkriski.

43) Täiendava selgituse põhjal võib lugeda senise praktika piisavaks lihthankes riigihangete üldpõhimõtete

mittejärgimise riskide maandamiseks. Peamine risk on siiski, et (lepingu) täitmisel ajakava muutmisega

seatakse pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Soovitav on koolitusel käsitleda kitsamalt ka teemat, kuidas

(väikeostu) lepingute täitmisel toimida vastavalt riigihangete üldpõhimõtetele.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

14

SISUKORD

TÖÖ TULEMUSTE KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 2

A. TAUSTINFORMATSIOON .................................................................................................................... 15

A1. Varasemate auditite kokkuvõte ............................................................................................................ 15

A2. Auditi metoodika .................................................................................................................................. 16

A3. Peamised seotud õigusaktid/ juhendid ................................................................................................. 17

B. RIIGIHANGETE KORRALDAMISE JA VALIMI HANGETE LÄBIVIIMISE TÄHELEPANEKUD ........ 18

Valimi hangete läbiviimise vastavus regulatsioonidele .................................................................................18

B1. Raamhange „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“

(243672)/ riigihange „Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas“ (279408) 18

B2. E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869) ........................................................................ 25

B3. Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794) ... 26

B4. Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906) .................................................................................... 27

B5. Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium), 274075 ............................... 29

B6. Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (KliM), 272413 .............................................. 31

B7. Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (KliM), 280536 ................................ 34

B8. Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimine (KliM) (268065) ................................................................................................... 34

B9. RiL-is väikeostude läbiviimine ............................................................................................................ 34

B10. TRAM-is väikeostu läbiviimine ........................................................................................................... 37

B11. TRAM lepingu maksumuse suurendamise praktika vastavus regulatsioonidele ................................. 38

Riigihangete korraldamise töökorraldus, sh huvide konflikti vältimine ning muud tähelepanekud..............39

B12. Riigihangete töökorralduse ja lepingute täitmisega seotud üldised tähelepanekud ............................. 39

Lisa 1. Valim ja valimi koostamise põhimõtted .................................................................................................... 46

Lisa 2. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ väljavõte ................................................................... 48

Lisa 3. KeMIT-i sõlmitud teenuste riigihangete lepingud ..................................................................................... 49

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

15

A. TAUSTINFORMATSIOON

A1. Varasemate auditite kokkuvõte

Valitsemisala ja riigihangete valdkonna kohta on varasematel aastatel erinevate audiitorite poolt läbi viidud

märkimisväärne hulk auditeid; alljärgnevalt toome esile need, mis meie hinnangul on olulisemad.

➢ Riigikontrolli (RK) audiitorid on teede hooldetööde ja renoveerimise korralduse auditite raames kontrollinud

muude teemade seas riigihangete läbiviimist. RK on tõdenud4, et riigimaanteede hoolduskulud on

põhjendamatult kasvanud, sest hooldajate seas on vähene konkurents, millele on kaasa aidanud ka tellija

(toonane Maanteeamet), sest järgnevate hooldelepingute kestused on pikenenud, parimaks on osutunud

piirkonnas varem tegutsenud hooldajad, sh on pooltel hangetel hooldusleping sõlmitud ainsa pakkumise alusel

või on uusi tulijaid otsitud põhjustel kõrvale lükatud. RK leidis puudusi lepingus tööde eesmärgi ja sisu

kajastamises, mistõttu ei ole arusaadavalt eristatavad tavahoolde ja lisatööd, ning tellija järelevalves lepingu

täitmise üle. Samuti oli töid ostetud ilma avaliku hanketa.

➢ Euroopa Kontrollikoja audiitorid on eriaruandes 07/20235 leidnud, et komisjoni ülesehitatud kontrollisüsteem

on mahukas, sisaldades metoodika järgi eel- ja järelkontrolle, kuid see kontrollisüsteem annab aga ELi tasandil

vaid piiratud kontrollitud teavet selle kohta, kas taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud

investeerimisprojektid vastavad ELi ja liikmesriikide nõuetele (sh riigihangete õigusraamistik direktiiv

2014/23/EL, direktiiv 2014/24/EL, direktiiv 2014/25/EL). Sellise teabe puudumine mõjutab kindlust, mida

komisjon saab liidu finantshuvide kaitse kohta anda, ja põhjustab ELi tasandil vastutusalase lünga.

➢ Kontrollikoja audiitorid on eriaruandes 09/20256 (p 21) välja toonud, et taaste- ja vastupidavusrahastu

ülesehitus võimaldab teha makseid täies ulatuses, isegi riigihangetega seotud õigusnormide rikkumiste korral

ja seni ei ole komisjon vähendanud liikmesriikide taaste- ja vastupidavusrahastu eraldisi riigihangete või

riigiabi kontrolliga seotud rikkumiste eest. Kokkuvõttes järeldati, et vaatamata paremale audititööle ei ole

komisjon suutnud saada piisavat kindlust, kas liikmesriikidel on toimiv sisekontrollisüsteem, mille abil tagada

taasterahastu kulutuste kooskõla riigihanke- ja riigiabi eeskirjadega. Positiivse arenguna võib välja tuua, et

2023. a ajakohastati komisjoni auditite põhimõtteid, täpsemalt nähti ajakohastatud auditistrateegiaga ette

üksikasjalikud kontrollid liikmesriikide riigihangete ja riigiabi auditi- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon

lisas sellised kontrollid kõikidesse oma audititesse ja võttis 2023. a septembris kasutusele spetsiaalsed auditi

kontrollnimekirjad. Vaatamata sellele leidis kontrollikoda probleeme kontrollide ulatuses (riigihangete puhul ei

olnud komisjoni poolt septembrini 2024 liikmesriikide süsteemide testimiseks kasutatud valimi suurus selgelt

määratletud, mistõttu on oht, et kontrollide katvus on ebaühtlane).

➢ Taaste- ja vastupidavusrahastu põhineb riikide taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja

investeeringute rahuldaval rakendamisel. Euroopa Kontrollikoja audiitorid on ülevaates 02/20257 sedastanud,

et taaste- ja vastupidavusrahastul rakendamise tulemuste kohta on teavet vähe, tegelike kulude kohta teave

puudub ning rahastu vastavusraamistik ja ELi finantshuvide kaitse eeskirjad ei ole piisavalt põhjalikud.

➢ Rahandusministeeriumi (RaM) finantskontrolli osakonna (FKO) audiitorid8 on andnud hinnangu KliM RRF

(rakenduskava Taaste- ja vastupidavusrahastus 2020-2026) meetme „Taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamine“ (SFOS projekti nr 20.8.01.23-0002) tulemuste saavutamisele ja toetuse kasutamise

õiguspärasusele Vabariigi valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 4 lg 4 punkti 1 alusel. Auditi töörühm jõudis auditi toimingute

läbiviimise tulemusena järeldusele, et elluviija tegevus meetme rakendamisel on olulises osas vastavuses

kehtivate õigusaktidega.

4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule 3.02.2012 „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“. 5 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 07/2023: „Taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva komisjoni kontrollisüsteemi ülesehitus“, Euroopa

Liidu Väljaannete Talitus, 2023. 6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 09/2025: „Süsteemid, millega tagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavus riigihanke- ja

riigiabi eeskirjadele: parandusi on tehtud, kuid süsteemid on endiselt puudulikud“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025. KliM DHS-s

11.03.2025 reg. nr 1-15/25/1187. 7 Euroopa Kontrollikoda, ülevaade 02/2025: „Tulemuslikkusele keskendumine, aruandekohustus ja läbipaistvus – taaste- ja

vastupidavusrahastu puudustest saadud õppetunnid“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025. 8 RaM-i audit „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi nr 20.8.01.23-0002 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine““, reformi

elluviija/vastutaja KliM. Auditi 12.11.2024 lõpparuanne nr RRF-3/2024, KliM DHS-s 12.11.2024 nr 4-13/24/5027-2.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

16

➢ „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001 “Juhtimiskulude”“9

auditi toimingute põhjal hindasid audiitorid, et toetuse saaja/partner on hanked läbi viinud olulises osas

vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tuvastamist leidis üks formaalne rikkumine seoses hankelepingu

sõlmimisega. Riigihangete seaduse (RHS) § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping riigihanke

alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Auditi käigus selgus, et KliM seda nõuet ei järginud. Nimelt ei

jõustatud hankelepinguna riigihanke alusdokumentide hulgas olnud töövõtulepingut, vaid asendati see

meelevaldselt teistsuguse käsunduslepinguga. Audiitorid selgitasid, et laekus kaks pakkumust ja lepingu

täitmisel olid järgitud alusdokumentide nõuded, audiitorite hinnangul ei olnud tegemist finantsmõjuga

rikkumisega. Audiitorid soovitasid KliMil edaspidi hoolsamalt RHS nõuetele tähelepanu pöörata.

➢ FKO on hinnanud Riigilaevastiku kui toetuse saaja taaste- ja vastupidavusrahastu administreerimisega seotud

juhtimis- ja kontrollisüsteemi (JKS) vastavust Euroopa Liidu finantshuvide kaitse neljale põhimõttele

(meetmed pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riskidega tegelemiseks). Audiitorite

hinnangul10 tagab RiL JKS olulises osas vastavuse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse neljale põhimõttele, tehti

parima praktika soovitused süsteemi parendamiseks (auditi järeldus: I kategooria – JKS on täielik).

➢ FKO on TRAM projekti nr 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo

teelõigu ehitus” auditis11 teinud tähelepanekud, et toetuse saaja on riigihankes nr 217433 kehtestanud piiravad

hankelepingu tingimused ja hanke nr 217433 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses

riigihangete seadusega. Täpsemalt esines hanke alusdokumentides ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine läbi

Moody’se reitingu nõude kehtestamise tagatist väljastavale välisriigi pangale, kuid mitte Eesti pangale. Samuti

ei olnud audiitorite hinnangul asjakohane piirata tagatiste väljastajate ringi üksnes pankadega. Audiitorite

hinnangul ei olnud lepingus tehnoloogia muutmine (mass-stabiliseerimise asendamine massivahetusega)

hoolsale hankijale ettenägematu asjaolu, millest tulenevalt ei saa kõnealust hankelepingu muudatust liigitada

RHS § 123 lg 1 p 4 koosseisu (samuti ei ole muudatus liigitatav muude § 123 lg 1 sätete alla).

➢ KliM projekti „Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine” auditis12

on FKO audiitorid teinud tähelepaneku, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 247258 planeerimisel ja läbiviimisel

lähtunud summeeritud eeldatavast maksumusest, mistõttu on jäetud rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange

tegemata.

➢ TRAM riskijuhtimise osakonna teenistujad on kontrollinud TRAM-i hankeplaani kinnitamise ja hangete

läbiviimise vastavust nõuetele ning hankekorra asjakohasust.

A2. Auditi metoodika

Auditi eesmärgiks oli analüüsida riigihangete läbiviimise töökorraldust ja vastavust regulatsioonidele

(valimipõhiselt), leida võimalikud kitsaskohad ja maandamata riskid. Audit viidi läbi vastavalt KliM

siseauditeerimise 2025. a tööplaanile. Töö hõlmas hankemenetlusi alates KliM-i loomisest 01.07.2023.

Käesoleva töö eesmärki ja kontrolli ulatust arutati ja selles lepiti kokku RRF projektide rahastamist kontrollivate

asutuste esindajatega: RTK Toetuste korraldamise talitus ja Riskijuhtimise ja järelevalve talitus, RaM

finantskontrolli osakond (II auditi talitus) ja riigieelarve osakond.

Töös ei käsitleta hanke vajadusele hinnangu andmist ega anta hinnangut hanke tulemusena saadud töö/ teenuse

kasutamisele.

Töö eesmärgi saavutamiseks viis audiitor läbi järgmised toimingud:

❖ selgitas, milline on asutuse rahaliste kohustuste võtmise korraldus;

9 RaM-i finantskontrolli osakonna tellimusel Grant Thornton Baltic OÜ läbi viidud audit „Projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001

„Juhtimiskulud““, toetuse saaja KliM. Auditi lõpparuanne 13.10.2025 nr NOR-50/2025, KliM DHS- 14.10.2025 nr 4-13/25/3302-2.

Nimetatud projekti on ka varasemalt auditeeritud: 30.04.2024 aruanne nr NOR-EMP-27/2024 Auditi töörühm järeldas, et toetuse saaja

tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Toetuse saaja ja partner (vastavalt KliM ja SA KIK) on

hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 10 15.11.24 lõpparuanne nr RRF-3/2024 11 RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu

ehitus““, toetuse saaja TRAM. Auditi lõpparuanne 10.11.2023 nr CF-199/2023, KliM DHS-s 13.11.2023 reg. nr 19-26/23/5330.

RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.20-0051 „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu

ehitus““, toetuse saaja TRAM. Auditi lõpparuanne 20.12.2024 nr CF-206/2024, KliM DHS-s 20.12.2024 reg. nr 4-13/24/3874-2. 12 RaM-i audit „Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.7.02.16-0001 “Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse

ohutustamine““, toetuse saaja KliM. Auditi lõpparuanne 20.12.2024 nr CF-202/2024, KliM DHSis 27.12.2024 reg. nr. 4-13/24/2910-3.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

17

❖ hindas, kas sisemised juhised vastavad RHS-le ja toetavad võimalikult optimaalse halduskoormusega

konkurentsitingimusi arvestavat hankimist ja riigieelarve vahendite säästlikku, tõhusat ja läbipaistvat

kasutamist;

❖ testis valimi alusel riigihangete läbiviimise menetluste vastavust regulatsioonidele;

❖ testis valimi alusel riigihangete ettevalmistamise ja hankelepingu muutmise korral selle vastavust

regulatsioonidele;

❖ testis ja analüüsis valimi hangetes hankega seotud isikute huvide konflikti vältimist ja erapooletuse tagamist

läbi seoste kontrollimise;

❖ viis läbi intervjuu KliM keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnas, küsiti KliM-i, KeMIT-i, RiL-i, TRAM-

i ja RTK teenistujatelt täiendavaid selgitusi dokumentide analüüsimise käigus tuvastatu kohta;

❖ analüüsis erinevaid tõendusmaterjale riigihangete läbiviimise nõuetele vastavuse hindamiseks;

❖ suhtles RaM riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnaga (RORO) RHS tõlgendamise ja hanke läbiviimise

kohta antud järelduste küsimustes. RHR kasutajatoelt uuriti, millised on registri poolt pakutavad nö

automaatsed hindamismeetodid/hankijat hindamisel abistavad funktsionaalsused.

Valimi koostamise põhimõtted on esitatud aruande lisas nr 1.

A3. Peamised seotud õigusaktid/ juhendid

❖ Riigihangete seadus (RHS);

❖ Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (lüh. EKTÄKS);

❖ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 12. veebruar 2021, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (nn Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus)

❖ Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;

❖ Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse

andmise üldtingimused“;

❖ RTK riigihangete standardtoimemudel13;

❖ Asutuste hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise korrad jt asjakohased sisemised regulatsioonid14;

❖ KliM ja RaM (jt osapoolte) vahel sõlmitud „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerlus“

koostöölepe nr 1.1-22/23/279 (reg.-tud KliM DHS 30.06.2023 nr 1- 6/23/21).

13 RTK riigihangete standardtoimemudel https://pilv.rtk.ee/s/oc6PA7dTNfM8ESQ 14 KliM: 29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450 „Hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise kord“, viimati muudetud 05.08.2022

käskkirjaga nr 252, terviktekst on DHS-is. Kehtiv 24.01.2025 käskkiri nr 1-2/25/33 „KliM riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“.

KeMIT: 17.02.2021 käskkiri nr 1-1/21/17 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihangete korraldamise, lepingute

sõlmimise ja rahaliste kohustuste menetlemise korra kinnitamine“.

RiL: 25.03.2024 käskkiri nr 1-1/24/12 „Hankekord“, muudetud 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/22.

TRAM: hankekord kinnitatud 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2. Kehtiv hankekord: 10.02.2026 nr 1.1-7/26/18.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

18

B. RIIGIHANGETE KORRALDAMISE JA VALIMI HANGETE LÄBIVIIMISE

TÄHELEPANEKUD

Alljärgnevalt on esitatud auditi käigus tehtud tähelepanekud riigihangete korraldamise ning valimisse kaasatud

hangete läbiviimise kohta. Tähelepanekud põhinevad riskipõhise valimi läbivaatusel ning käsitlevad nii seadusest

ja hankekorraldusest tulenevate nõuete järgimist kui ka menetluste läbipaistvust, dokumenteeritust,

proportsionaalsust ja konkurentsi tagamist. Järeldused on tehtud lähtudes riigihangete seadusest, asutuste

sisemistest hankekordadest ning hanke, lepingu ja tööde vastuvõtmise dokumentidest.

Valimi hangete läbiviimise vastavus regulatsioonidele

Auditis testiti valimisse arvatud riigihangete vastavust RHS-le ja asutuses kehtivale hankekorrale ja asjakohasel

juhul keskkonnahoidlikkuse kriteeriumitele (Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35).

Auditi toimingud hõlmasid riigihangete läbiviimisega seotud dokumentide analüüsi, asjaomaate isikute küsitlemist

ning järgneva hindamist:

➢ Kas riigihange on läbi viidud kooskõlas RHS-i ja muude asjakohaste regulatsioonidega? Sh hinnati, kas RiL ja

TRAM ostule oli eelnenud hankekorras ettenähtud menetlus?

➢ Kas hankelepingut on muudetud ja kas sel juhul lepingumuudatused vastavad RHS-i ja muude regulatsioonide

nõuetele? Vajaduse korral hinnati ka väljamaksete vastavust lepingu tingimustele.

B1. Raamhange „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine

(2022-2026)“ (243672)/ riigihange „Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi

(EELIS) andmete osas“ (279408)

1.1. Ilmnesid järgmised RHS nõuetest kinnipidamist puudutavad tähelepanekud:

1. raamhanke läbiviimise hindamismetoodika ei ole läbipaistev; raamhanke hankija otsusest ja

hindamisprotokollist ei ole võimalik piisavalt jälgida hankija otsustuskäiku ja kontrollida otsuse

õiguspärasust.

2. riigihanke (minikonkursi) korraldamise ja pakkumuste hindamise põhimõtted ei ole kokku lepitud;

3. täiendavalt ilmnes väheolulisi tähelepanekuid.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1. Raamhankes pakkumuste hindamise metoodika ei ole läbipaistev ja hankija otsus ei ole põhjendatud

RHS-s nõutud põhjelikkusega

1.2. Pakkumuste hindamise kriteeriumite seadmine ja nende järgi hindamine seondub riigihangete üldpõhimõtete

järgimisega (§ 3) ehk pakkumuse hindamise kriteeriumid peavad olema piisavalt detailselt sisustatud,

mis võimaldaks pakkujate esitatud infot kontrollida ja hinnata, kui hästi on pakkujad pakkumuse

hindamise kriteeriumitele vastanud. Kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid

hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada15.

1.3. Pakkumuste hindamise kriteeriumid seatakse vastavalt RHS §-des 85-86 sätestatule, sh § 85 lg 1 I lause

kohaselt Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise

kriteeriumid.

1.4. RHS § 85 lg 2 kohaselt Pakkumuste hindamise kriteeriumid on hankelepingu esemega seotud ka juhul, kui

nende sätestamisel võetakse arvesse hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või

ehitustööde tegemise või nimetatute turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides

tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi juhul, kui need ei ole hankelepingu eseme oluliseks osaks.

1.5. Pakkumuste hindamist reguleeritakse RHS § 117 ja ettevõtjate teavitamist hankija otsustest RHS § 47:

➢ § 47 lg 1 p 10 kohaselt peab hankija esitama teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta.

15 Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 18.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

19

➢ § 47 lg 4 p 3 kohaselt peab hankija koos nimetatud teatega esitama vastavaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujale eduka pakkuja nime ning andmed, mis iseloomustavad edukat pakkumust ja annavad

ülevaate, milles seisnes tema pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega.

➢ RHS § 117 lg 1 kohaselt Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule.

Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaima pakkumuse.

1.6. Erialakirjanduses16 on vastavat RHS edukaks tunnistamise otsuse põhjendamist selgitatud järgmiselt:

➢ § 117 komm. 16. RHS § 117 lg 1 teine lause. Hankija peab pakkumuste hindamise kohta tegema

põhjendatud kirjaliku otsuse. Põhjendatud kirjalik otsus peab sisaldama asjaolusid, mille alusel on

hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, st hindamiskriteeriumide alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet

punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad

(RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9).

➢ § 117 komm. 17. Hankija põhjendamiskoormis on erinev sõltuvalt sellest, millised olid rakendatavad

hindamiskriteeriumid. /…/ Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku

ulatuse hindamisel asjakohane lähtuda konkreetse kriteeriumi iseloomust. Sellest tuleneb, et mida

hinnangulisem on kvalitatiivne hindamise kriteerium ehk mida suurem on hankija kaalutlusruum, seda

põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (L. Prints. 2018, lk 64). EÜK on lahendis Alfastar

Benelux selgitanud, et juhul, kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise põhjendusteta,

on otsus sisuliselt põhjendamata ja õigusvastane (EÜK T-57/09, p-d 38–42.)./…/ Juhul kui otsus sisaldab

üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse tegelikke põhjuseid, ei ole pakkujal võimalik hinnata

otsuse õiguspärasust ega tõhusa õiguskaitsevõimalusi ja -vahendeid (Z. Petersen. - PPLR 2012/5,

NA253-256, p 3.).

➢ RHS § 47 komm. 5 kohaselt: Kohane teavitamine tagab ettevõtja võimaluse otsustada, kas otsus rikub

tema õigusi, ning sellekohase soovi korral ka võimaluse vastav otsus tähtaegselt vaidlustada.

Läbipaistvus riigihangetes tagab riigihankes osalenud ettevõtjale võimaluse oma õigusi efektiivselt

kaitsta. Sel põhjusel sätestavad ka RHS § 47 lg-d 3 ja 4 konkreetselt informatsiooni, mida mõned lg-s 1

nimetatud teated peavad sisaldama. /…/ Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise

korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad

(kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi

kohtumenetluses täpsustada. Täiendavalt on hankija otsuse põhjendamise kohta toodud RHS

kommenteeritud väljaande väljavõte aruande lisas nr 2.

1.7. Kokkuvõttes tuleb pakkumuste hindamisel seada hankelepingu esemega seotud, läbipaistvad, pakkumuste

ühetaolist hindamist võimaldavad tingimused/ metoodika ning nendest enda seatud tingimustest

hindamisel lähtuda. Hankija peab hindamisprotsessis tagama hanke alusdokumentides toodud

metoodikaga kooskõlas ja võrdse kohtlemisega hindamise ning dokumenteerimise nii, et pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kujunemine on jälgitav. Hankija teavitab hindamise tulemustest esitades

võitja nime ja põhjendused, miks tema pakkumus oli edukas.

1.8. Hanke 243672 pakkumusi hinnati parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel lähtudes kriteeriumitest „teenuse

tunnihind“ (60) ja „kasutatavad metoodilised ja organisatoorsed meetmed“ (40) (RHS link).

Vastavalt metoodikale (RHAD väljavõte): Metoodiliste ja organisatoorsete meetmete kirjeldamise eest

annab hankekomisjoni iga hindaja punkte pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 40, 20, 10

ja 0. Hankekomisjoni liikmete poolt antud punktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine. Raamhanke

tulemusel sõlmiti leping kahe pakkujaga.

1.9. RHAD koosseisus on kriteeriumid: teenuse tunnihind (osakaal 60) ja kasutatavad metoodilised ja

organisatoorsed meetmed (40), mida hankija hindab vastavalt RHAD dokumendile „Pakkumuse hindamise

kriteeriumid“. Nimetatud dokumendi kohaselt hinnatakse punktidega 40, 20, 10 ja 0 ning hindamiskomisjoni

liikmete antud punktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine ning „40 punkti saab pakkumus, milles pakutud

metoodilised ja organisatoorsed meetmed (sh töökorraldus ja ressursi jaotus) ühtivad Hankedokumendis

16 Parind, M, Simovart M. A. (koost.) „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 117 kommentaarid 16 ja 17;

§ 47 kommentaar 5.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

20

„Tehniline kirjeldus“ ja selle lisades tooduga ja tagavad täielikult teenuse kvaliteedi ning täiendavad seda

moel, mida Hankija loeb parendamiseks. 20 punkti saab pakkumus, milles pakutud /…/ , kuid ei täienda seda

moel, mida Hankija loeb parendamiseks. 10 punkti saab pakkumus, milles pakutud /…/ kuid ei taga täielikult

teenuse kvaliteeti või nõuavad Hankijalt olulisi muudatusi tööde läbiviimise organisatoorses ülesehituses.

/…/. Mida hankija loeb parendamiseks, ei ole RHAD-is täpsustatud.

1.10. Auditi käigus selgus, et hankija on teavitanud ettevõtjaid hanke tulemustest edastades hanke tulemuste

käskkirja ning vastanud pakkuja küsimusele, edastades tabeli, milles olid toodud punktid pakkujate lõikes,

kuid põhjendusi ei esitatud. Ka pakkumuste 06.01.2022 hindamise protokoll ei sisalda hankekomisjoni poolt

pakkujate pakkumuste võrdlemise põhjendusi, komisjoni poolt 3 pakkujale antud hindepunktide kujunemine

ei ole jälgitav. Edukat pakkumust iseloomustavad andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise mitte-

eduka ettevõtte pakkumusega võrreldes (RHS § 47 lg 4 p 3), ega RHS § 117 lõike 1 kohast põhjendust ei ole

pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise dokumentides.

JÄRELDUS

1.11. Auditi toimingute tulemusena tuleb tõdeda, et raamhanke hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 3 punktis 1

üldtingimustele, mis kohustavad hankijat tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Hindamiskriteeriumites toodud selgitused on üldsõnalised, sest hankija eelistused ei ole väljendatud. Kui

hindamismetoodika ei ole ühetaoliselt tõlgendatavalt hanke alusdokumentides kokku lepitud, siis hanke

läbiviimine ei ole läbipaistev ja jälgitav, soodustab ettevõtete põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. Samuti

loovad mitmeti rakendatavad pakkumuste hindamise tingimused soodsa eelduse ebaausatele tehingutele (ka

korruptsioonile). Selged hindamiskriteeriumid annavad ettevõttele võimaluse teha informeeritud otsus

hankes osalemise kohta.

1.12. Pakkumuse tehnilise kirjelduse hindamine võib viidata läbirääkimistele, mis aga antud hankemenetluse liigi

(avatud hankemenetlus) puhul ei ole lubatud. Ebamäärasus hanke ajal, sh lepingu eseme võimalikud

hilisemad muutmised, suurendavad ettevõtete riske ja kokkuvõttes ka pakkumuse maksumust.

1.13. Hindamise läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 117 lg 1, sest hankija otsuses puudub (igasugune) põhjendus.

Edukaks tunnistamise otsuses vm hindamisega seotud dokumentides puuduvad andmed, millest lähtuvalt

hankija edukaks tunnistamise otsuse tegi.

1.14. RHS § 47 lg 4 punktis 3 nõutud selgitust, milles seisnes eduka pakkumuse eelis võrreldes teiste vastavaks

tunnistatud pakkumustega – ei ole kirjas. Hankija otsus ei ole motiveeritud. Kokkuvõtteks on teavitamine

formaalselt toimunud, kuid edastatud teave ei vasta RHS § 47 eesmärgile tagada läbipaistvus, põhjendatus ja

pakkujate võrdne kohtlemine, sest ettevõtjatele ei ole esitatud selgitust, milles seisnes eduka pakkuja eelis

võrreldes tema pakkumusega. Hankija poolt otsuste põhjendamata jätmine vähendab otsuse õiguskindlust,

sest VAKO otsustest ja nõustamispraktikast lähtuvalt saab hankija võimaliku vaidlustuse korral

kohtumenetluses piirduda oma otsuse põhjenduste täpsustamisega.

1.15. Auditi toimingute käigus küsiti hanke nr 243672 tähelepanekute kohta arvamust RaM riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonnalt (RORO). RORO nõustub audiitori arvamusega, et riigihanke nr 243672 hindamisel

ei ole hankija otsusest ja hindamisprotokollist võimalik piisavalt jälgida hankija otsustuskäiku ega

kontrollida otsuse õiguspärasust. Samuti ei ole läbipaistev hindamismetoodika. Hindamisprotokolli järgi

kujunesid pakkumuste hindepunktid aritmeetilise keskmise tulemusel vastavalt 32, 16 ja 28. Samas tulenes

kriteeriumi kirjeldusest, et hinnatakse punktidega 40, 20, 10 ja 0. Jääb arusaamatuks, kuidas hindepunktid

kujunesid koos põhjendustega.

2. Minikonkursil pakkumuste hindamise põhimõtted ei ole kokku lepitud ja on jäetud võimalus lepingu

sõlmimiseks minikonkurssi korraldamata, kuid selleks vajalik eeldus ei ole täidetud (§ 30 lg 6)

1.16. RHS § 30 lg 4 kohaselt Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud

kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.

RHS § 30 lg 6 kohaselt Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik

selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmimiseks valida järgmiste

võimaluste vahel:

1) hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata;

2) hankeleping sõlmitakse osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

21

RHS § 30 lg 9 punkti 4 kohaselt Minikonkursile kohaldatakse raamlepingus sätestatud korda järgmistel

tingimustel: 4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud

riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad

käesoleva seaduse §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama

pakkumuse.

Viidatud § 85 lg 1 on pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmise kohta. § 85 lg 1 I lause kohaselt

Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks

hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid.

RHS § 30 lg 10 I lause kohaselt Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil.

Seega on minikonkursi korraldamata jätmise eelduseks, et raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel

sõlmitavate hankelepingute tingimused. Raamlepingu alusel minikonkursside läbiviimisel peab

hankija seadma hindamiskriteeriumid, millele nõuded on sarnased tavapäraselt riigihanke

hindamiskriteeriumitele esitatavate nõuetega (arvestades raamhanke erisusi §-s 30).

1.17. Hankija on raamlepingus, sh lepingu projektis (RHR-i link) seadnud järgmised minikonkursil pakkumuste

hindamise tingimused:

6.1 Minikonkursi läbiviimiseks esitab tellija täitjatele läbi riigihangete registri või kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil ettepaneku esitada pakkumus.

6.2 Pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab:

6.2.1 kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks ja hankelepingu täitmiseks, sh

hankelepingu üldtingimustes toodud muutuvaid tingimusi, mis märgitakse hankelepingu eritingimustesse

(v.a. muudatused hankelepingu põhitingimustes ja poolte vastutuse osas, mida pakkumuse esitamise

ettepanekuga ei saa muuta), ning juhul kui tegemist on välisrahastusega, siis ka välisrahastuse allikat,

tingimusi jmt;

6.2.2 soovi korral pakkumuse eeldatavat maksumust (eurodes);

6.2.3 pakkumuse esitamise tähtaega;

6.2.4 pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

6.2.5 Pakkumusi hinnatakse parim hinna ja kvaliteedi suhte alusel järgnevalt:

*pakkumuse maksumus (65%);

*projektiplaani realistlikkus ja detailsus (25%);

*pakkumuse täitmiseks kuluvate päevade arv (10%).

6.4 Tööde tellimiseks ilma minikonkurssi korraldamata esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või läbi e-riigihangete registri Tellimuse.

6.8 Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud tingimused.

Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui hankelepingu

tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

1.18. Hankija on raamlepingu tingimustes jätnud võimaluse tööde tellimiseks ilma minikonkurssi korraldamata, st

võimaldanud otsetellimusi (p 6.4). Kui kõik olulised hankelepingu tingimused ei ole raamlepingus enne

pakkumuste esitamist teada, siis ei ole lubatud kasutada otsetellimust (RHS § 30 lg 4, lg 6 p 2).

Raamlepingud sõlmiti kahe pakkujaga ja mõlemaga sõlmitud raamlepingu kogumaksumus on 3 milj eurot.

Raamlepingu lisas on esitatud hankelepingu projekt.

1.19. Sõlmitud raamlepingu tingimused lubavad töid tellida ilma minikonkurssi korraldamata (p 6.4), kuid

pakkumuste hindamise kriteeriumitest nähtub, et on vajalik hanke tingimuste täpsustamine minikonkursi

raames (hind, päevade arv, projektiplaan jms). Raamlepingu tingimused sisaldavad hinnakomponente,

kvalitatiivseid tingimusi ja teostusparameetreid, st eeldavad minikonkurssi. Raamlepingus, mille hankija on

sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused. Seega

ei ole täidetud RHS § 30 lg 6 toodud minikonkursi korraldamata jätmise eeltingimus.

1.20. Kui siiski oleks võimalik RHS § 30 lg 6 punkti 2 alusel hankeleping sõlmida osaliselt raamlepingu tingimuste

ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel, siis vastavalt lõikele 7 tuleb RHAD-is näidata ära objektiivsed

kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu

eseme /…/ suhtes. See RHS § 30 lg 7 kohane info RHAD-is puudub. Seega kuigi raamlepingu töövõtjatele

tehakse otsetellimusi (minikonkursita), ei ole täidetud RHS § 30 lg 7 näidates ära objektiivsed kriteeriumid,

millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

22

riigihanke osa suhtes, sest RHAD-is ei ole avaldatud, millal hankija teeb otsepöördumised ja millal

raamhanke partnerid konkureerivad.

1.21. Minikonkursi läbiviimise tingimused sätestatakse raamlepingus ja eelpool mainitud RHS sätetes. Hankija ei

ole RHAD-is esitanud minikonkursside hindamismetoodikat, mistõttu on teadmata, kuidas hankija

hindab (subjektiivset) hindamiskriteeriumi „projektiplaani realistlikkus ja detailsus“.

JÄRELDUS

1.22. Kui minikonkursi (raamlepingu raames riigihanke) läbiviimise RHS ettenähtud eeldused ei ole täidetud või

hindamiskriteeriumi rakendamise reeglid ei ole RHAD-is kokku lepitud, kaasneb vastuolu riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, samuti võib tekkida korruptiivsete otsuste tegemise eeldus. Lisaks eelpool

viidatud lepingu säte, et pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab p 6.2.2 soovi korral pakkumuse eeldatavat

maksumust (eurodes) – ei ole korrektne, sest hankija soov/vajadus, mis tingimustel hakkab ta hankeid läbi

viima, tuleks RHS kohaselt sõnastada raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hanke alusdokumentides.

Eelpool viidatud lepingu p 6.8 II lause Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest

ainult juhul, kui hankelepingu tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

– ei toeta RHS läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid.

3.a Täiendav tähelepanek: raamlepingu sõlmimine RHAD-st erinevatel tingimustel

1.23. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb hankijal avaldada nii raamlepingu alusel

hangitava eeldatav kogus ja/või maksumus ning lisaks sellele ka raamlepingu maksimaalne kogus ja/või

maksumus. Raamlepingu maksimaalse maksumuse või koguse täitumisel kaotab raamleping oma kehtivuse.

1.24. Vastavalt RHR üldandmetele oli raamhanke eeldatav maksumus 3 miljonit eurot. Vastavalt hanketeatele

II.1.5) Eeldatav kogumaksumus või suurusjärk Maksumus käibemaksuta: 3 000 000.00 EUR ja II.2.6)

Eeldatav maksumus või suurusjärk Maksumus käibemaksuta: 3 000 000.00 EUR.

1.25. On kirjas, et raamlepingud sõlmitakse mitme pakkujaga (hanketeate p IV.1.3) ja Hindamiskriteeriumite

kohaselt sõlmib hankija raamlepingu kuni kahe pakkujaga.

1.26. Raamleping sõlmiti 2 pakkujaga, kellega sõlmitud lepingutes on järgmised tingimused:

1) Wizon OÜ 02.02.2022 raamleping nr 6-2/22/13 ja 27.12.2023 muudatus:

➢ 4.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus käibemaksuta on 3 000 000 (kolm miljonit) eurot, mis sisaldab

kõiki tasusid ja makse ning tasu autori varaliste autoriõiguste ning tasu autori isiklike õiguste kasutamise

eest.

➢ 4.5 Leping kehtib neli aastat või kuni lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, määrav on

esimesena täituv. /…/

2) Piksel OÜ 03.02.2022 raamleping nr 6-2/22/14 ja 02.01.2024 muudatus:

➢ 4.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus käibemaksuta on 3 000 000 (kolm miljonit) eurot, /…/.

➢ 4.5 Leping kehtib neli aastat või kuni lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, /…/.

1.27. Hankija selgitas, et maksimaalne kogumaksumus on summaarselt 3 miljonit ja tulevikus märgitakse, et hanke

kogumaksumus kehtib partneritele kahepeale.

1.28. Vastavalt SAP BO aruandele on raamhanke riigihangete raames välja makstud 899 596,08 eurot (13.02.2026

seisuga). Raamlepingu kehtivus on lõppemas.

JÄRELDUS

1.29. Raamleping sõlmitakse RHAD tingimustel, seega on vajalik raamlepingutes märkida partneri lepingu

maksumus. Audiitori hinnangul on hanke RHS-le vastavuse eelduseks hankelepingute sõlmimine RHAD-le

vastavas summas. Lepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel sõlmimise korral

on RHS kohaselt ettenähtud vastutus vastavalt §-le 214.

1.30. Arvestades, et raamlepingute kehtivuse lõppu – 03.02.2026 ja seda, et raamlepingu lõppemise ajaks on

täidetud vaid 30% raamlepingu kogumaksumusest, tekib küsimus ka hanke mahu sobiva planeerimise kohta

(väljub auditi fookusest).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

23

3.b Täiendav tähelepanek: hankija poolt pakkumuses esitatud andmete selgitamise võimaldamine võib

viidata avatud menetluses keelatud läbirääkimistele

1.31. Vastavalt RHS-le on hankijal õigus ettevõtjalt selgitusi nõuda (§ 46 lg 4). Selgitamise nõue tuleb esitada

kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega (§ 3 p-d 1, 2).

1.32. Hankija on RHAD-is seadnud järgmised tingimused:

➢ Pakkumuse üks vastavustingimus: 7. Pakkujal peab olema raamlepingu täitmisel võimalik kasutada

meeskonda kuhu kuulub: b. vähemalt kaks andmelao arendajat. Üks isik võib meeskonnas täita

maksimaalselt kahte rolli, v.a. arendajad. Arendajad ei tohi olla mitmes rollis.

➢ Raamlepingu täitmisel osaleva andmelao arendaja hariduse ja töökogemuse nõuded: Hankija kontrollib

vastavate tingimuste täitmist vastava isiku CV-st, mis peab olema esitatud vastavalt Vormile 1 - CV.

➢ Tehnilise kirjelduse (RHR-i link) pt Meeskonna suurus ja täidetavad rollid kohaselt:

Hankija soovib kasutada meeskonda kuhu kuulub: analüütik, kaks andmelao arendajat /…/.

Pakkuja esitas RHR-is nõutud kinnituse (raadionupp jah/ei), et tema meeskond vastab hanke

alusdokumentides viidatud p 7 sätestatud nõudele. Pakkuja esitas ka hindamiseks nõutud dokumendi

„Metoodilised ja organisatoorsed meetmed“, milles kirjeldas lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest meetmeid,

kogemusi ja kompetentse hanke raames tööde teostamisel. Auditi käigus nähtus, et ka selles dokumendis on

nimetatud vaid üks andmelao kogemusega arendaja, aga lisatud oli lause „Sõltuvalt tööde mahust ja

koormusest saame kindlasti meeskonda ka jooksvalt täiendada vajalike ressurssidega.“ ehk pakkuja avaldas

valmisolekut kaasata lisaressurssi.

1.33. KeMIT-i riigihanke komisjon tuvastas vastavust kontrollides, et pakkumuses puudub ühe andmelao arendaja

info ja CV. Hankija palvel esitati arendaja CV ja hankija otsustas Tunnistada pakkuja pakkumuse vastavaks,

sest pakkumus vastab hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja selles ei ole sisulisi

kõrvalekaldeid hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustest.

1.34. Hindamisel, kas eelnevalt kirjeldatud selgituse küsimine/arvestamine oli õiguspärane tutvuti

erialakirjanduses pt alguses toodud RHS sätete tõlgendusega. Erialakirjanduses17 on pakkumuse parandamist

ja dokumentide juurde esitamise lubatavust selgitatud järgmiselt:

31. /…/ ettevõtja dokumentide kohta antavate selgituste õiguspärasusele seatud esimene tingimus on, et

selgitusega ei kaasneks dokumentide sisulist muutmist.

33. Erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide

olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse puhul

on sellisteks andmeteks eelkõige hindamisel tähendust omavad võistlevad elemendid (S. Arrowsmith 2005, p

541) – nt pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused –, aga samuti andmed, mille alusel

hankija kontrollib pakkumuste vastavust, (EK C-599/10, p 37). /…/ Samuti on kohtud ja VAKO oma praktikas

lugenud pakkumuse oluliseks aspektiks RHAD-s nõutud pakutava toote või teenuse vastavust tõendavat

dokumenti, nt toote vastavussertifikaati, teenuse kirjeldust (TrtHKo 3-18-977, p 15) /…/, aga ka kinnitust /…/

meeskonna (VAKO 12.04.2011, 55-11/121520, p 12.) olemasolu kohta.

JÄRELDUS

1.35. Eelnevalt toodud asjaolusid arvestades konsulteeriti RaM RORO-ga selgituste küsimise/arvestamise

lubatavuse teemal, kelle seisukoht on kokkuvõtlikult, et hankijal on dokumentide küsimisel kaalumisruum

/…/ olukorras, kus nõuded meeskonnaliikmetele, sh nende arvule, olid esitatud pakkumuse sisulise

vastavustingimusena (mitte kvalifitseerimistingimusena) ja pakkumuses ei olnud teist meeskonnaliiget

üldse nimetatud (kahe andmelao arendaja asemel oli nimetatud ainult üks), võib hankijal olla keeruline

põhjendada, et pakkujale teise andmelao arendaja nimetamise ja vormikohase CV juurde esitamise

võimaldamisega ei kaasnenud avatud hankemenetluses keelatud läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4), pakkumuse

lubamatut muutmist, sh sisuliselt uue pakkumuse esitamist, (vt ka RHS § 110 lg-d 1-3, § 111 lg-d 2-3) /.../.

Hankijal ei pruugi olla võimalik kontrollitavalt veenduda ka selles, et pakkujal oli vastav meeskonnaliige

objektiivselt olemas juba pakkumuse esitamise ajal.

17 Parind, M, Simovart M. A. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, 2019, § 46 kommentaarid 31 ja 33.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

24

3.c Täiendav tähelepanek: „Või samaväärne“

1.36. RHS § 88 lg 3 kohaselt Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse

märkega „või sellega samaväärne”.

1.37. Tehnilise kirjelduse lisades ja hanke infotunnis on esitatud järgmised nõuded ja selgitused:

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 2 „Metoodilised ja organisatoorsed meetmed“ on toodud järgmist:

„Operatiivseks kommunikatsiooniks sobivad keskkonnad: Slack, Teams, Skype, Meet. Alternatiivsete

kanalite eelistamisel palume seda põhjendada.“.

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 2 „1.6. Testimine (QA) Hankija ootus on, et arendaja kasutab automatiseeritud

integratsiooni- ning end-to-end süsteemiteste.“

➢ Tehnilise kirjelduse lisa 3 „KeMIT andmeait kogub erinevatest alliksüsteemidest pärit andmed kokku

ühte kesksesse andmebaasi, võimaldades teha analüütikat korraga mitme erineva lähtesüsteemi

andmetega. Seda tehakse näiteks Tableau , Jupyter notebook, R või Apache Spark hajustöötluse abil.“.

➢ Infotunni kokkuvõttes on kirjas: „Arhitektuuri pildil on „Jupyter + Apache Spark“, kas see on praegu

juba kasutuses? Vastus: Ei ole praegu kasutuses. Tegu on arhitektuurilise ettepanekuga.“.

1.38. Märget „või sellega samaväärne” ei ole hanke alusdokumentides nimetatud.

1.39. RaM RORO toetab audiitorite RHS tõlgendust, et kindlat kaubamärki vms võib nimetada erandkorras, kui

see on vältimatult vajalik hankelepingu eseme täpseks ja mõistetavaks kirjeldamiseks, ning sel juhul tuleb

lisada kohustuslikus korras märge „või sellega samaväärne” (RHS § 88 lg 6).

1.40. Hankija selgitas, et andmelao arhitektuur kinnitati ning nimetatud tehnoloogiad ei läinud kasutusse.

Audiitorid juhivad tähelepanu, et avatud hankemenetluses on keelatud läbirääkimisi pidada (§ 52 lg 4).

JÄRELDUS

1.41. Arvestades hanke alusdokumentides, sh lepingus toodud sõnastust ei olnud antud juhul alternatiivse

lähenemise sobivus välistatud (vt eelnevas nõuete-selgituste punktis alla joonitud teksti), seega audiitori

hinnangul ei ole konkurentsi reaalselt põhjendamatult piiratud ja RHS „või samaväärne“ märke puudumine

antud juhul ei piiranud ettevõttel hankes osalemist või pakkumuse menetlemist.

3.d Täiendav tähelepanek – tarkvara olelusringi kulude arvesse võtmine

1.42. RHS § 85 lõike 6 kohaselt Tarkvaralahenduste hankimisel arvestab hankija majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamisel lisaks pakkumuse hinnale ka olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-

s 86 sätestatule või põhjendab riigihanke alusdokumentides olelusringi kulude arvestamata jätmist.

§ 86 lõike 3 kohaselt Hankija kirjeldab riigihanke alusdokumentides meetodit, mille alusel ta olelusringi

kulusid arvestab, ja märgib, milliste dokumentide esitamist ta pakkujalt kulude kindlaksmääramiseks nõuab.

1.43. Rahandusministeerium on juhises18 selgitanud RHS § 85 lg 6 rakendamise kohta, et olelusringi kulusid

arvesse võttes ja neid õigesti hinnates on võimalik leida kõige kuluefektiivsem tarkvaralahendus (nt

täisteenus, standardtarkvara või spetsiaaltarkvara).

1.44. Antud riigihanke nr 243672 Olelusringi kuluna on antud hankes teenuse tunnihind. Hankija selgitas auditi

käigus olelusringi kulude arvesse võtmise kohta, et hankes hinnati ainult arenduskulusid ja pakkuja

tegevused ei mõjuta olelusringi kulusid. Hoitakse eraldi arvestust arenduseks, hoolduseks, halduseks.

1.45. RHS § 85 lg 2 kohaselt on pakkumuste hindamise kriteeriumid hankelepingu esemega seotud ka juhul, kui

nende sätestamisel võetakse arvesse hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või

ehitustööde tegemise või nimetatute turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides

tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi juhul, kui need ei ole hankelepingu eseme oluliseks osaks. Ka § 86 lg 1 I

lause kohaselt Olelusring on kõik asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise järjestikused

või omavahel seotud etapid. Seega hindamiskriteeriumite määramisel võetakse arvesse olelusringi muudes

etappides tehtavaid tegevusi ja kulutusi. Tarkvara (andmelao) arendamine ja hooldamine on tarkvara

18 „Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel. Juhendmaterjal“ https://www.fin.ee/media/2355/download

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

25

olelusringi etapid. Rahandusministeerium on selgitanud, et RHS § 85 lg 6 rakendub uute tarkvaralahenduste

hankimisel, olemasolevate lahenduste väljavahetamisel ja olemasoleva tarkvaralahenduse jätkuhankel.

JÄRELDUS

1.46. Kuna kõik olelusringi kulud ei ole hankimisel arvesse võetud, ei pruugi olla tagatud, et hangitakse analüüsi-

ja andmelao, sh EELIS-e edasist haldamist silmas pidades kuluefektiivset lahendust ja on välditud vendor

lock‑in. Tarkvaralahenduse hankimisel võib olla vajalik senisest laiema ringi seotud arenduste kuludega

arvestamine ja arvestamine hindamiskriteeriumi seadmisel.

B2. E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus (278869)

RHAD-is toodud hindamismeetod on mitmeti tõlgendatav

1.47. Pakkumuste hindamise kriteeriumid seatakse vastavalt RHS §-des 85-86 sätestatule, sh on riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) lähtumiseks oluline, et hindamiskriteeriumid on hankes osalemise

otsustamiseks ja pakkumuse koostamiseks ning pärast kontrollimiseks ja hindamiseks piisava detailsusega.

1.48. Riigihankes nr 278869 hindas KeMIT pakkumusi parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Üheks pakkumuste

hindamise näitajaks/kriteeriumiks riigihanke algatamise käskkirja19 kohaselt oli „Hinnang etappide

kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile“, mille osakaal oli 40%. Selle kriteeriumi võimalikud

väärtuspunktid olid 10, 20 ja 40. Väärtuspunktide andmine on kirjeldatud RHAD-is (p 1.2.). Lisaks sellele

kriteeriumile oli määratud veel kaks hindamiskriteeriumi ja nende väärtuspunktid. RHAD kohaselt (p 1.4.)

„Väärtuspunktide arvutamisel kasutatakse riigihangete registris kasutusel olevat arvutusmetoodikat“.

1.49. Hankija selgitas, et hinnangu etappide kirjeldusele ja kommenteeritud projektiplaanile andsid

hindamiskomisjoni hindajad, kes sisestasid hindepunktid RHR-i, kus register arvutab kõikide

üksikhinnangute aritmeetilise keskmise ja lisab selle arvutatud keskmise summa pakkumuse

hindamiskriteeriumi koondhinnanguks. Seega on hindajate väljaspool RHR-i hinnatud individuaalsetest

punktidest arvutatud registris automaatselt keskmine. Hankija sõnul ei ole ettevõtetel tekkinud küsimust

hindepunktide arvestamise kohta, kui RHAD-is on väärtuspunkide koondhinnangu saamise viisina kirjas

viide registri arvutusmetoodikale.

1.50. Vastavalt RHR juhendile on registris võimalik kasutada erinevaid metoodikaid: sisestada mitu või üksainus

hinnang, koondhinnang, nt hindajate hindepunktide summa või hindajate konsensuslik hinnang (näiteks 40,

20 või 10 väärtuspunkti). Mitme hinnangu korral arvutab register vaikimisi kõikide üksikhinnangute

keskmise, mida saab korrigeerida vastavalt hankija määratud metoodikale20. Lisaks on sellist automaatselt

sisestatud koondhinnangut võimalik hankija vastutaval isikul muuta, „üle kirjutada“. Kokkuvõtlikult – RHR

pakub väärtuspunktide koondhinnangu saamiseks mitu meetodit.

1.51. Pakkumuste hindamise RHAD sõnastusest tulenevalt antakse kriteeriumi osas väärtuspunkte 10, 20 või 40,

teisalt on kirjas, et hankija hinnatava kriteeriumi väärtuspunktid arvutatakse RHR metoodika järgi. RHAD-

is ei ole välja toodud, et leitakse üksikhinnangute (aritmeetiline) keskmine. Seega võimaldab RHAD-is

toodud hindamise metoodika pakkumustele omistada hindajate konsensuslikud 10, 20 või 40 punkti. Valitud

on kriteeriumi tüüp ja hindamismeetod „Hankija hinnatav“, mis tähendab seda, et hankija määrab

alusdokumentides korra, mida hinnatakse ja kuidas punkte antakse. Hindamine/arvutused tehakse väljaspool

registrit ning punktid sisestab registrisse hankija. See meetod ei eelda, et punkte peab andma mitu hindajat.

1.52. Hanke hindamiskomisjoni kõik liikmed omistasid näitaja Hinnang etappide kirjeldusele ja kommenteeritud

projektiplaanile (40, 20, 10) eest maksimaalsed punktid ning arvestades RHAD metoodika järgi

pakkumustele teistes näitajates (maksumus ja töö üleandmise aeg) omistatud punkte, eduka pakkuja valik ei

muutu (eduka pakkuja punktisumma võrreldes teiste pakkumustega jäi testimise käigus suurim).

JÄRELDUS

1.53. Riigihange nr 278869 on olulises osas läbi viidud vastavalt RHS-le ja KeMIT-i hankekorrale. Õigusselguse

mõttes vajab parandamist pakkumuste hindamise metoodika kirjeldamine RHAD-is, sest pakkumuste

hindamise metoodika on hankija määrata ning RHR-i metoodikale viitamine ei taga läbipaistvuse ja

19 26.04.2024 kk nr 1-1/24/92, RHAD lisa Hindamiskriteeriumid hankelepingu sõlmimisel. 20 Juhend hankijale, https://pilv.rtk.ee/s/LkFkJoAnepnN29Y?dir=undefined&openfile=320258 pt 14.6.1. ja RHR kasutajatoe selgitus (auditi

kaustas).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

26

kontrollitavuse põhimõtete järgimist, sest RHR on abivahend, mis pakub erinevaid võimalusi hankija esitatud

meetodil punktide sisestamiseks ja arvestuseks.

B3. Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve

(267794)

1.54. Riigihanke nr 267794 läbiviimisel ilmnesid järgmised tähelepanekud:

1. tehnilises kirjelduses on teenuse osutamise tingimustena viiteid kehtetutele õigusaktidele;

2. alltöövõtjate andmed ei oldud sisestatud RHR-i OJV hanke juurde;

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-st ja analüüs.

1. Tehnilises kirjelduses esineb viiteid õigusaktidele, mis ei ole kehtivad

1.55. Tehnilise kirjelduse koostamist reguleeritakse RHS 3. jaotises, sh § 87 lg 1 punkti 1 kohaselt Tehniline

kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud:

1) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate

nõuete loetelu.

1.56. Hanketeade avaldati RHR-is ja ELT-is 26.07.2023. Hankelepingu esemeks oleva teenuse omadused ja

nõuded on kirjas Hankelepingu projekti lisas 2 Tellija eritingimused, kus on viited õigusaktidele, mida

töövõtja peab järgima.

a) Lepingu lisa HD Lisa 2 Tellija eritingimused. Inseneri kohustused ehitustööde teostamisel. Insener peab

/.../ p 3.17 „Kontrollima ehitusaegse liikluskorralduse vastavust kooskõlastatud liikluskorralduse

projektile ja kehtivale määrusele „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.“ Selle pealkirjaga on 2 määrust,

mis mõlemad on kehtetud21:

• Majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrus nr 90, kehtetu alates 01.01.201922,

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2003 määrus nr 69, kehtetu al. 01.07.201523.

b) Lepingu lisa HD Lisa 2 Tellija eritingimused. Inseneri kohustused ehitustööde teostamisel. Insener peab

/.../ p 3.37 „Teostama ise või tellima Töövõtja poolt esitatud põhiprojekti liiklusohutuse auditi vastavalt

Majandus- ja taristuministri määrusele „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi

tegemisele“. Aruanded esitada nii eesti kui ka inglise keeles iga auditi kohta 14 päeva jooksul alates

Põhiprojekti esitamist;“

P 3.38 „Teostama ise või tellima objekti avamiseelse ja avamisjärgse liiklusohutuse auditi vastavalt

Majandus- ja taristuministri määrusele „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi

tegemisele“. Aruanded esitada nii eesti kui ka inglise keeles iga auditi kohta;“.

Punktides 3.37; 3.38 viidatud majandus- ja taristuministri 31.01.2012 määrus nr 11 „Liiklusohutuse

auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ on kehtetu alates 01.07.201524.

1.57. Seoses ehitusseadustiku (EhS2015) jõustumisega kaotasid kehtivuse varasemad ehitusseaduse ja teeseaduse

alusel kehtestatud määrused. Lisaks muutusid ja ühtlustati mõisted, nt „ehitamine“ ehitustöö asemel. Antud

hanke Tellija eritingimustes on mõisteid varasemast ehitusseadusest. Kehtivad nt majandus- ja taristuministri

03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus

nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Nendele määrustele ei ole Tehnilises kirjelduses viidatud.

1.58. Hankija esindaja selgitas, et sõltumata sellest, et RHAD-i on ekslikult jäänud viited kehtetule õigusaktile,

lähtus omanikujärelevalve (OJV) teostaja lepingu täitmisel kehtivatest õigusaktidest, mis on järgimiseks ka

kohustuslikud. Lisaks selgitati, et OJV lepingu kohaselt25 peab OJV lähtuma Kangru liiklussõlme ja Rail

21

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_tulemus.html?sakk=kehtivad&otsisona=Liikluskorralduse+n%C3%B5uded+teet%C3%B6%C3%B6del 22 RT I, 19.07.2018, 12 23 RT I, 23.03.2015, 3 24 RT I, 23.03.2015, 3 25 Lepingu p 2.3. Samuti juhinduvad Pooled Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise töövõtulepingust koos

lisadega (edaspidi Töövõtuleping).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

27

Balticut ületavate viaduktide ehitamise töövõtulepingust. Ehitamise riigihanke (viitenumber 267582)

alusdokumendis on juhindumiseks viited järgmistele kehtivatele õigusaktidele: lepingu HD III p 7.9.2

kohaselt peab töövõtja tööde korraldamisel juhinduma juhendist Riigiteede ajutine liikluskorraldus MA

2018-009 ja liikluskorraldusvahendite osas Riigiteede liikluskorralduse juhendist. Viidatud dokumendis on

viidatud majandus- ja taristuministri poolt 13.07.2018 vastu võetud määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

2. Alltöövõtjate kontrollimine ja selle dokumenteerimine

1.59. RHS § 122 lõike 11 kohaselt võib hankija nõuda allhankijate andmete esitamist ja nende kontrollimist ka

teenuste hangetes.

1.60. Alltöövõtjate info sisestamise vajadus tuleneb ka rahastaja (RRF) tingimustest. Tulenevalt RRF rahastusest

kogutakse info alltöövõtjate kohta (VV 29.11.2021 määrus nr 108 § 13 lg 1), vastavalt RTK juhisele RHR-is

kogutakse teave RHR-i sisestatud andmetest.

1.61. RHAD näeb ette kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimist lepingu täitmisel. Vastav kontroll

tehakse RHR vahendusel, kuid auditi toimingute käigus nähtus, et OJV lepingu juurde RHS-is ei ole lisatud

alltöövõtjate andmeid.

1.62. Vastavalt hankija selgitustele ilmnes, et OJV alltöövõtjad (AS Taalri Varahaldus, Hades Geodeesia OÜ) on

ekslikult sisestatud Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööde (viitenumber

267582) hanke lepingu juurde ning OJV alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid on kontrollitud ekslikult

ehitustööde hankes. Auditi dokumentide järgi oli AS Taalri Varahaldus teostatav töö OJV ja seotud

tugiteenused ning Hades Geodeesia OÜ teostas erinevad mõõdistused. Kõrvaldamise aluseid RHR

automaatne kontroll ei tuvastanud.

1.63. Hankija esindaja selgitas auditi käigus, et sisulist rollikonflikti ei esinenud ning sisestas OJV alltöövõtjad

OJV hanke (viitenumbriga 267794) lepingu juurde.

JÄRELDUS

1.64. Arvestades, et OJV riigihanke eeldatav ja sõlmitud lepingu maksumus ületasid rahvusvahelist piirmäära, on

oluline pöörata tähelepanu siseriiklikest õigusaktidest tulenevate nõuete kajastamisele hanke

alusdokumentides. Antud auditi eesmärgist tulenevalt ei võrreldud erinevusi RHAD-is viidatud ja

kehtivate/järgitud õigusaktide vahel. RHAD kooskõlastamise protsessis võib olla vajalik vastutuse

selgitamine/ täpsustamine, samas võib antud hankes järeldada, et vaatamata aegunud liikluskorraldust ja

liiklusohutuse kontrollimist käsitlevate õigusaktide viidetele võib lugeda tehnilise kirjelduse (tellija

tingimused) piisavalt täpseteks (RHS § 87).

1.65. Ehitaja ja OJV alltöövõtjate vahel sisulist rollikonflikti ei ilmnenud. Alltöövõtjate andmete sisestamise

ebatäpsus on inimlik eksitus, ei ole süsteemne puudus. TRAM on teavitatud ka rahastaja (RRF) tingimustest

tulenevalt alltöövõtjate andmete esitamisest.

B4. Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906)

Hindamiskriteerium on teenuse maksumus põhimõttel „suurim on parim“.

Ühe hindamiskriteeriumina (osakaal 10%) on kasutatud haldusteenuse maksumust põhimõttel „suurim on parim“,

mis RHS-le vastavuseks eeldab juurde hankija selgitust, milles seisneb kõrgema maksumusega teenuse

majanduslik/rahanduslik eelis. Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.66. Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima RHS § 3 üldpõhimõtteid, sh p 1 kohaselt hankija

tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt /…/ ja p 5 hankija kasutab rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel /…/.

Erialakirjanduses26 on RHS § 3 kohta selgitatud, et: Säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõte ei välista ühtlasi

hankija poolt tingimuste seadmist, mis suurendavad küll hankelepingu maksumust, ent maandavad

hankelepingu täitmata jätmisega seotud riske.

26 „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, § 3 komm. nr 69, lk 66.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

28

RHS § 85 lg 1 I lause kohaselt Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid.

RHS § 85 lg 3 Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige

parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid

kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas

hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s

86 sätestatule.

RHS § 85 lg 8 punktis 3 on sätestatud, et kvalitatiivsed, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalsed kriteeriumid

võivad olla eelkõige müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused.

Seega majandusliku eelise põhimõte seisneb majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamises,

tuginedes parimale hinna ja kvaliteedi suhtele (RHS § 3 p 5; RHS § 85 lg 3).

1.67. Riigihanke nr 278906 ese on paigaldada monitooringuseadmed, viia läbi nende seadmete kasutamise koolitus

tellija esindajatele ja hallata seadmeid kuni 31.03.2027.

1.68. Hankija sätestas RHAD-is majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmised pakkumuste

hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika:

1) parvlaevade monitooringusüsteemide seadmete ja nende paigaldamise kogumaksumus, hindamismeetod:

maksumus – vähim on parim, osakaal 80;

2) parvlaevade monitooringusüsteemide kasutamise koolituse kogumaksumus; kulu – vähim on parim,

osakaal 10;

3) parvlaeva monitooringusüsteemide haldusteenuse ühe kuu maksumus; ühe parvlaeva

monitooringusüsteemide haldusteenuse ühe kuu maksumus vastavalt RHAD kehtestatud tingimustele.

Hindamismeetod: kulu – suurim on parim. Suurima haldusteenuse ühe kuu maksumusega pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem (vastavalt valemile).

Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille majandusliku soodsuse väärtuspunktide summa on

suurim.

1.69. Juhendis „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijatele“27 soovitatakse vältida

hindamiskriteeriume, kus hindamine toimub põhimõttel „kõige rohkem“, „lõpmatu garantii“, „suurim

leppetrahv“, „kiireim teostaja“ jne, ilma et lubaduse piirmäärad oleksid hankija poolt kehtestatud. Hankija

kasu miinimumnäitajaid ületavast pakkumusest ei saa olla lõpmatult suurenev, võrreldes tehnilise kirjelduse

miinimumnäitajatega. Juhendis on toitlustusteenuse hankes hindamiskriteeriumi näitena toodud maksumus

– suurim on parim olukorras, kui eelistatud on suurim allahindlus; suurim maksumus on parim hindamist

kasutatakse ka hangetes kontsessioonilepingute sõlmimiseks.

1.70. Auditi toimingute käigus selgitati, milles seisneb haldusteenus ja miks on eelistatud kõrge haldusteenuse

maksumusega pakkumust ehk milles seisneb kõrgema maksumusega haldusteenuse majanduslik soodus

(võrreldes pakkumusega, kus hoolduse kuutasu on madalama maksumusega). Hankija selgitas, et

haldusteenuse osutamine on integreeritud seadmete tarkvara ülevalhoidmine. Hankija soov oli ennetada

haldusteenuse hinnaga manipuleerimist, näidata kulu võimalikult väiksena suurima punktiarvu

saavutamiseks, sest see on ainuke koht, kus tal ei teki reaalseid kulutusi, mis aga tekivad nii seadmete ja

nende paigaldamise ning koolituse läbiviimisel. Seega hankija eeldab, et haldusteenuse osutamisel ei teki

reaalseid kulutusi.

1.71. Lisaks arvestades, et töövõtjal on kohustus süsteemi tellijale üle anda 12 kuu jooksul alates hankelepingu

sõlmimisest, võib haldusteenuse suurem kuutasu motiveerida töövõtjat seadmeid paigaldama varem.

1.72. Hanke alusdokumentidest ei ilmne, milles seisneb kõrgema halduse maksumusega pakkumuse eelis

madalama maksumusega pakkumuse ees või milliseid riske hankija soovis kõrgemat maksumust eelistades

maandada. Hankija ei ole hankelepingu hinna või kulu suurust riigihanke alusdokumentides kindlaks

määranud. Ristsubsideerimist keelavaid asjaolusid riigihanke alusdokumentidest ei ilmnenud.

27 „Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid. Juhend hankijatele“ tellija: RaM, koostajad E. Fels jt. 29.02.2024, lk 3, 51

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

29

1.73. RiL-il on praktika ka teistes riigihangetes kasutada pakkumuste hindamise ühe kriteeriumina maksumust

põhimõttel suurim on parim, nt Päästepaatide ostmine (273574).

1.74. Kuna maksumuse hindamine põhimõttel suurim on parim ei ole tavapärane, siis pöörduti auditi toimingute

käigus hanke kohta hinnangu saamiseks RaM RORO poole, kelle seisukoht kokkuvõtlikult toetab audiitori

järeldust: märgime, et lähenemine on RHS-iga kooskõlas, kui hankija suudab põhjendada, miks kõrgem

haldustasu annab hankijale rahaliselt mõõdetava eelise (nt garanteerib oluliselt kõrgema teenustaseme,

mis vähendab kogukulu) ja miks sama eesmärki ei saa saavutada proportsionaalsemate vahenditega.

Vastasel korral on risk rikkuda RHS § 3 üldpõhimõtteid (säästlikkus, proportsionaalsus, läbipaistvus) ja §

85 lg 1 (seos hankeesemega ja reaalne konkurents).

JÄRELDUS

1.75. Hankijal on hindamiskriteeriumite seadmisel lai kaalutlusruum, samas lähtudes RHS-st peavad

hindamiskriteeriumid olema hankelepingu esemega seotud ja hankijalt eeldatakse, et hindamispõhimõtete

koostamisel on hankijal võimalik selgitada, miks tähendab kriteerium – kõrgem maksumus on parim –

(kokkuvõtteks) majanduslikult soodsamat pakkumust ehk annab hankijale rahaliselt mõõdetava eelise.

B5. Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium), 274075

Töö üleandmisega olulise hilinemise olukorras ei ole rakendatud õiguskaitsevahendit

1.76. Vastavalt RHAD lepingu projektile ja 07.05.24 sõlmitud hankelepingule oli hankelepingu kestvus 5 kuud,

töö lõpptähtaeg ⁠7.10.24. Lepingu kohaselt oli I etapi tähtaeg 3 kuud (lepingu p 4.1) ehk 7.08.24 ning II etapp

planeeriti 2 kuud alates esimese etapi vastuvõtmisest (p 4.1). Vastavalt aktis toodud infole teostati I etapp

mai – november 2024 ja töövõtja võttis I etapi tööd vastu 11.12.24. Lepingu II (viimane) etapp teostati

november – detsember 2024, akt 14.01.25. Tellijale edastati hanke I etapi tulemusena valmima pidanud töö

06.08 (tähtaegselt), kuid see ja mitmed järgmised I etapi tööd ei vastanud tehnilistele tingimustele ja tellija

andis korduvalt uue tähtaja korrektse töö esitamiseks. I etapi tööd korrigeeriti üle 4 kuu ja esitati hiljem samal

ajal II etapi tööga, kogu lepingu täitmise hilinemine kujunes ca 2 kuud, mis on oluline arvestades, et kogu

lepingu täitmise ajaks oli planeeritud 5 kuud.

1.77. KliM hanke kontaktisikule RTK poolt soovitatud õiguskaitsevahendi (tähtaega pikendada ja kohaldada

leppetrahvi) kohaldamist kaaluti, kuid tellija poolt ei peetud mõistlikuks, sest põhimõtteliselt realiseerus

pooltest tulenevatel asjaoludel risk. KliM hanke kontaktisiku selgitus: „Kokkulepitud ajakavas püsimine ei

õnnestunud mitme põhjuse koosmõjul. Kuivõrd töö teostamine langes vastupidiselt meie prognoosile

puhkuste perioodile, oli selle oodatava kvaliteediga teostamine ettenähtud tähtajaks problemaatiline (nt

fookusgruppide läbiviimine ja intervjuud, millest viimased jäid ka I etapi vaegtöödeks /…/). Teiseks ei osanud

tellija ega töövõtja prognoosida, et hanke tehnilistes tingimustes toodud küsimustele vastamine on tihedalt

seotud andmehaldusega (ehitisregistri põhimäärus, ehitisregistrile andmete esitamise vormid jne), mille

analüüs osutus esialgselt prognoositust märksa mahukamaks.“.

1.78. Vahetähtaega ületati üle 4 kuu ja lõpptähtaega ületati ca 2 kuud (lähtudes aktis toodud töö läbiviimise aja

infost). Tähtaja pikendused on vormistatud tellija e-kirjades töövõtjale: 13.09.2024, oktoobri keskpaigas ja

täiendavalt töökoosolekutel (ei ole kirjalikult). Tellija/hankija sõnul II poolaastal koostöö töövõtjaga sujus ja

lepingus ettenähtud tööd on teostatud, aruanne jt dokumendid saadud. Lepingu muutmise asjaolusid ei

ilmnenud. Lõppaktist (14.01.2025) jäi nö vaegtööna üles töövõtja poolt tulemuste tutvustamine, mis toimus

19.02.2025.

1.79. Ajakava paindlikkus oli sätestatud nii RHAD-is kui ka sõlmitud lepingus28, seega tähtaja muutmine

hilisemaks ei tähenda hankelepingu muutmist, mille puhul tuleks omakorda asuda kaaluma, kas toimus algse

lepingu, sh tehnilise kirjelduse tingimuste muutmine, kui on piirdutud üksnes kohustuse täitmise nõudega, ja

kas sel juhul muudatus on olnud kooskõlas RHS-ga või kas töövõtjale peaks rakendama

õiguskaitsevahendeid, nt leppetrahvi. Arvestades ka viibimise põhjuseid ja ajakava, oli sanktsioonide

28 RHAD "Töövõtulepingu projekt_274075" punkt 9.2. „Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise

tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud

tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli

takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.“.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

30

rakendamisest loobumine audiitori hinnangul antud juhul proportsionaalne. Kuna antud juhul RHAD

nägi ette võimaluse lepingu vahe- või lõpptähtaegasid muuta, siis arvestades selgunud asjaolusid, on tellija

tegutsenud lepingu tingimuste piires.

1.80. Hanke tulemusena valmiva töö eesmärgiks oli analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid

ning esitada 5 kuu pärast ettepanek nende nõuete muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud

probleemkohtadest ja rakenduspraktikast. Töö tulemusena valmis muutmise määrus. Töö tulemusena

valmisid õigusanalüüs ning ettepanekud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ muudatus eelnõu vormis koos seletuskirjaga. KliM küsis ka erialaliitudele jt

koostööpartnerite arvamust, kuidas jätkata nimetatud määruse muutmist. Partnerite põhjendatud arvamusi

küsiti tähtajaga 4 kuu pärast.

JÄRELDUS

1.81. Antud juhul planeerimisest tingitult ajakava risk realiseerus. Töö ajastus suvel ja samal ajal vajadus kaasata

paljusid osapooli29, samuti sõltuvus paralleelselt läbiviidavatest (IT-)arendustest, suurendavad määramatust

ja tähtaegade planeerimisel on vajalik ajaline puhver.

1.82. Vastavalt lepingule oli töövõtja ülesandeks tutvustada antud riigihanke tulemusi ehk ehitusprojektile

esitatavate nõuete analüüsi ja vastava õigusakti eelnõud ja seletuskirja. Tutvustus koostööpartneritele toimus

koostöös tellijaga veebruaris 2025 ja selle käigus küsiti ka koostööpartnerite arvamus konkreetsetele

küsimustele hiljemalt juuni 2025 lõpuks, mis viitab võimalusele ka hanke planeerimisel arvestada lepingu

täitmiseks paindlikum ajakava.

1.83. Kui võrrelda hankelepingu täitmiseks planeeritud ajakava ja partneritele antud ajakava määruse muutmise

analüüsimiseks ja muutmise ettepanekute esitamiseks, siis need on samas suurusjärgus, samas lepinguga

seotud tööd on audiitori hinnangul mahukamad, seega võib järeldada, et lepingu täitmiseks antud ajakava oli

liiga optimistlik. Välistada ei saa, et RHAD toodud riigihanke ajastus (küsitluste läbiviimine suveperioodil)

ja lepingu täitmise ajakava olid põhjendamatult piiravad tingimused, mida selgus, et ei olnud võimalik täita

ka ainsal pakkujal.

Täiendav tähelepanek – RHR-is alltöövõtjate info esitamata jätmine

1.84. Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 (edaspidi RRF määrus) § 13 lõike 1 kohaselt:

§ 13. Andmete töötlemine ja säilitamine (1) Taastekava rakendamisega seotud asutused koguvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmeid30. Andmeid

kogutakse avalikest andmekogudest. Kui nõutavad andmed ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad,

kehtestatakse toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus toetuse

saaja kohustus need esitada.

Seega tulenevalt RRF rahastusest tuleb toetuse saajal koguda/esitada alltöövõtjate kohta: nimi, registrikood.

1.85. Vastavalt töökorraldusele kogutakse alltöövõtjate andmed RHR-i kaudu. RHR-is Lepingute moodulis on

RTK poolt vastav teavitus, et „taaste- ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal

esitada pärast lepingu sõlmimist lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud

alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest

29 Lepingu lisa Tehniline kirjeldus p 2.3 intervjuud kuue kohaliku omavalitsuse üksustega (Tallinn, Tartu, Pärnu; kaks väikest kohaliku

omavalituse üksust (valik kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga) ning Saaremaa või Hiiumaa) ning täiendavalt Päästeameti ja Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga. Intervjuude sisu kajastatakse töö tulemuses. 30 Määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmed:

Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustused:

d) koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise

meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja

tagada nendele juurdepääs:

i) lõpliku vahendite saaja nimi;

ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses

avaliku sektori hankija;

iii) vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2015/849 (8) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg;

iv) kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku

sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

31

järgmine info: alltöövõtja nimi ja registrikood; alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu

summa.“.

1.86. Riigihanke 274075 RHAD ei sisalda töövõtjale tingimust esitada alltöövõtjate andmed RHR-is. Töövõtja on

teavitanud alltöövõtjate kaasamisest pakkumuse esitamisega. Pakkumuses on alltöövõtjad PEA

arhitektibüroo OÜ ja TTÜ, kelle andmetele tungineti pakkumuse menetlemisel. Alltöövõtjate andmed

sisestati RHR-i auditi toimingute käigus RTK poolt (hanke tulemid -> lepingud -> alltöövõtjad), sest selgus

asjaolu, et RHR tehnilistest võimalustest tulenevalt ei saa töövõtja alltöövõtjaid registrisse sisestada.

JÄRELDUS

1.87. Hangete planeerimise osas on parendamisvõimalusi. Pakkumuse kooseisus esitatud alltöövõtjate koosseis ei

pruugi olla lõplik, lepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate info osas võib jääda RRF infokorje

vajadus täitmata. Seetõttu on põhjendatud RHAD lepingu eelnõus märkida töövõtjale vastav ülesanne. Kui

töövõtja on andmed esitanud muul kujul ja need on lõplikud, siis audiitori hinnangul on põhjendatud, ka

nende aktsepteerimine. Kuna töövõtja ei pruugi olla teadlik rahastaja tingimustest (mis kehtivad eelkõige

hankijale endale), siis on põhjendatud, et hankija tagab ja tal on ka töövõtjatele halduskoormust tekitamata

tehniliselt võimalik need andmed kokkulepitud andmekogusse esitada ja seejuures minimaalselt vajalikus

osas, st alltöövõtja nimi (vt määruses nr 108 viidatud määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkti d).

1.88. Alltöövõtjate andmete kogumise maht ja viis vajavad täpsustamist. Hetkel kogutakse alltöövõtjate kohta

rohkem andmeid, kui õigusaktid ette näevad (RRF määruses ei ole nõutud alltöövõtulepingu nimetus,

kuupäev, number ja lepingu summa) ja RHR-is toodud teavitus ei ole kooskõlas registri tehniliste

võimalustega, seega kokkuleppeline lahendus koguda RRF alltöövõtjate andmed RHR kaudu töövõtjate

kaudu ei toimi. RTK sõnul on vastav arendus töös 2026. a kevadel. Seni on võimalik alltöövõtjate andmed

sisestada RTK hankespetsialisti poolt.

B6. Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (KliM), 272413

1.89. Riigihanke nr 272413 läbiviimisel ilmnesid järgmised tähelepanekud:

1. hankelepingu (suuline) muutmine – kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus kokkulepitud

tasust erineval põhimõttel.

2. juurdepääsetavuse kriteeriume ei ole seatud (nõue tuleneb RHS § 88 lõikest 8).

3. täiendavalt ilmnes väheoluline ettepanek – alltöövõtjate andmed ei ole esitatud.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1. Hankelepingu (suuline) muutmine – kommunikatsioonistrateegia eest on tasutud lepingus

kokkulepitud tasust erinevalt

1.90. Vastavalt RHS § 123 lg 1 punktile 7 Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget

korraldamata, kui: 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.

Lõige 2 punktide 1 ja 2 kohaselt: Muudatus on käesoleva paragrahvi tähenduses oluline, kui sellega

muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui:

1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks

tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust

sisaldanud;

2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks

hankelepingus sätestamata viisil.

1.91. Vastavalt RaM selgitusele31 on raamlepingus võimalik teha muudatusi ükskõik millise RHS § 123 lg 1 toodud

punkti alusel, ent muudatused on lubatavad ainult siis, kui need on samal ajal ka ebaolulised. Seega tuleb

raamlepingu muutmisel ükskõik, millise § 123 lg 1 punkti alusel seda tehes iga kord hinnata, kas tegemist on

olulise või ebaolulise muudatusega. Lubatud on vaid ebaolulised muudatused. Maksumust või hinda tuleb

lugeda lepingu oluliseks tingimuseks, mistõttu on selle muutmine pigem oluline muudatus ning seega

lubamatu. Raamlepingu teisel, kolmandal või neljandal aastal sooviksid uusi, sh raamlepingus sätestatud

madalamaid ja võibolla isegi raamlepingu partneri pakutavatest madalamaid hindu või maksumust pakkuda

31 RaM. Riigihangete korduma kippuvad küsimused Raamleping p 11, p 16 ja p 19.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

32

ka teised ettevõtted, kellele seda võimalust aga ei antud. Seega tuleks hankijal igakordselt hinnata, kas

raamlepingus sätestatust erinevas (isegi madalama) maksumuses või hinnas kokku leppimine on oluline või

ebaoluline muudatus. Ühe pakkujaga raamlepingu kohta on selgitatud järgmist: „Regarding the topic of

modifications in the substance of the contract and particular as to prices, such would need to fall under

Article 72 regarding modifications to the framework agreement in order for such to be permissible. Thus, it

is possible to adjust prices, products and similar. However, any changes, which would alter the original

competition for the framework agreement would not be possible.“.

1.92. Vastavalt hanke alusdokumentidele ja lepingule ostetakse ühe ettevõttega sõlmitud raamlepingu kehtivuse

ajal vastavalt vajadusele meediateenust ja „Kommunikatsioonistrateegia“32. Kommunikatsioonistrateegia

maksumus oli riigihanke üks hindamiskriteeriumitest, töövõtja pakkus 13 490 eurot+KM (Lepingu p 6.1).

1.93. Kommunikatsioonistrateegiat koostati üleandmise-vastuvõtu aktidel toodud info järgi augustist oktoobrini

2024. Vastavalt lepingule „Kommunikatsioonistrateegia“ maksumus on 13 490 eurot (lepingu p 6.1) ja

Kommunikatsiooniteenuse osutamise 1 tunni maksumus on 87 eurot (lepingu p 6.2). Aktide ja arvete (aug-

okt 2024) info järgi on ka strateegia eest tasutud tunnihinna alusel ehk lepingu p 6.2 järgi. Aktil/ arvel ei ole

välja toodud Kommunikatsioonistrateegia koostamise maksumust vastavalt lepingule. Arvetel (aug-okt

2024) on tunnihinna alusel koondsumma kokku rohkem kui 13 490 eurot+KM33.

1.94. Nagu eelnevalt mainitud, siis Kommunikatsioonistrateegia maksumus oli riigihanke üks

hindamiskriteeriumitest, töövõtja pakkus 13 490 eurot+KM. Hinnati vastavalt RHAD-is kokkulepitud

metoodikale nii, et madalaima kommunikatsioonistrateegia maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu

punkte (5 punkti). Laekus 9 pakkumust strateegia maksumustega vahemikus 4300 – 29 900 eurot, eduka

pakkuja pakutud maksumus 13 490 eurot andis 3,46 väärtuspunkti, mis teiste kriteeriumite punktidega

summeerides andis suurima punktisumma 98,46 eurot. Lisaks oli hindamiskriteeriumiks teenuse tunnihind

(samuti maksimaalselt 5 p) ja selle pakkus edukas pakkuja kõige madalama hinnaga (lepingus p 6.2). Kui

aug-okt 2024 arvete summa olnuks pakkumuses strateegia maksumuseks, siis lähtudes RHAD-is

toodud pakkumuste hindamise metoodikast, strateegia eest reaalselt makstud maksumus ei muudaks

eduka pakkuja positsiooni paremusjärjestuses.

JÄRELDUS

1.95. Hankija/ tellija jaoks on strateegia koostamise kulud olnud madalamad, kui pakkumuses/ lepingus. Seega

raamlepingu alusel tehtud tellimust (hankelepingut) ei ole muudetud töövõtja kasuks. Samas ei ole välistatud,

et kui RHAD oleks sisaldanud tingimust ka Kommunikatsioonistrateegia eest tasuda tunnihinna alusel, siis

oleksid pakkumuste hindamise tulemused teistsugused. Seega kaasneb RHS lepingu muutmise tingimuste

järgimise ja konkurentsitingimuste ja läbipaistvuse põhimõtetele oht, kui maksmisele suunatakse arved,

millel teenuse eest tasumine erineb lepingu sätetest. Kui kontrollisüsteem selles osas ei toimi, on eeldus ka

korruptiivsete tehingute toimumiseks. Arvete lepingu tingimustele vastavuse kontrollimine vajab

parendamist.

32 RHAD lepingu eelnõu/ 11.04.24 RAAMLEPING (töövõtuleping tellimuse alusel) nr 4-1/24/32 väljavõtted:

2. Raamlepingu eesmärk ja ese /…/ 2.2. Tegevused hõlmavad tellija nõustamist kommunikatsiooni alal, kolmeaastase

kommunikatsioonistrateegia koostamist ja selle elluviimist ning tellija jooksvat nõustamist, raamlepingu partner kavandab ja viib ellu

taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud energiareformi kommunikatsioonitegevusi. Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on

toodud hanke alusdokumentides ja raamlepingu partneri pakkumuses.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused

6.1 „Kommunikatsioonistrateegia“ maksumus on 13 490 eurot, millele lisandub käibemaks;

6.2 Kommunikatsiooniteenuse osutamise 1 tunni maksumus on 87 eurot, millele lisandub käibemaks. /…/

Raamlepingu Lisa 1 – Tehniline kirjeldus: 2. Hanke objekt 2.3.Hankega leitav kommunikatsiooniteenust osutav partner kavandab ja viib ellu

taastuvenergia kommunikatsioonitegevusi, mis hõlmavad (eraldiseisvana või kombinatsioonis; kõigi tegevuste puhul seoses taastuvenergia

valdkonnaga) järgmist: 2.3.1. Kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest kommunikatsioonistrateegia koostamine, sealhulgas:/…/ 2.3.2.

Raamlepingu kestuse jooksul tellib hankija vastavalt vajadusele ning p 2.1. nimetatud ülesandest lähtudes järgmisi teenuseid, mille eest

tasumine toimub pakkumuses esitatud „Kommunikatsiooniteenuse osutamise tunnihinna“ alusel:/…/ 33 Strateegia koostamise selgitusega aktid/arved:

1) 2024 aug (05.09 allkirjastatud)– teostatud tegevuseks mh „strateegilised suunad ja ettepanekud“/ 31.08.2024 arve nr 9175 – 5198,25 eurot.

2) 2024 sept (09.10 allkirjastatud) – tegevusteks mh „kommunikatsioonistrateegia viimistlemine ja tutvustamine“, „strateegilise tegevuskava

valmimine ja tutvustamine“/ 30.09.2024 arve nr 9261 kulurida „Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 nr 4-1/24/32 september“ –

6307,50 eurot.

3) 2024 okt (05.11 allkirjastatud) – tegevuseks mh „kommunikatsioonistrateegia ja strateegilise tegevuskava esitlemine“/ 31.10.2024 arve nr

9277 rida „PR nõustamine“ – 5067,75 eurot.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

33

2. Tehnilise kirjelduse koostamisel on jäetud puuetega inimeste võimalikud kasutusvajadused

arvestamata

1.96. RHS § 88 lõike 8 kohaselt Kui see on tehniliselt võimalik ja asjakohane, tuleb tehnilise kirjelduse

koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või

koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadust kohaldatakse teenustele, millega antakse ligipääs

audiovisuaalmeedia teenusele (§ 2 lg 3 p 6).

1.97. Hanke eesmärk on leida kommunikatsiooniteenust osutav partner, kes kavandab ja viib ellu taastuvenergia

kommunikatsioonitegevusi. Tehnilises kirjelduses toodud hanke eseme kirjeldusest tulenevalt on hange

suunatud erinevatele sihtgruppidele, tellitavat taastuvenergia kommunikatsiooniteenust osutatakse

füüsilistele isikutele. Tehnilise kirjelduse järgi on eesmärk toetada kommunikatsiooniga taastuvenergia

tootmist-kasutamist soodustavaid hoiakuid ja suurendada tarbijate teadlikkust (p 1.3. alapunktide järgi),

milleks töövõtja kavandab ja viib ellu näiteks (2.3.2 alapunktides toodud) järgmisi tegevusi:

kommunikatsiooniprojektide juhtimine, planeerimine ja elluviimine; kommunikatsioonimaterjalide

koostamine (pressiteated, veebitekstid, artiklid, arvamuslood jms); meediaürituste korraldamine

(pressikonverentsid, ajakirjanike briifingud jms).

Töö üleandmise-vastuvõtu aktidel on kirjeldatud saatesarja, videoklippide, animatsiooni jms planeerimine,

loomine, jagamine, valdkonna kommunikatsiooniesindajate ja omavalitsuste esindajate kohtumiste

läbiviimine, üleriikliku teavituskampaania ettevalmistamine jms füüsilistele isikutele suunatud tegevused.

Seega kuna lepingu teenus on vahetult suunatud isikute gruppidele, füüsilistele isikutele, siis

tulenevalt RHS § 88 lg 8 oleks audiitori hinnangul olnud asjakohane tehnilises kirjelduses võtta

arvesse (puuetega inimeste) vajadusi, et toetada ligipääsetavust lepingu raames läbiviidavatele

tegevustele ja sellega ka laiendada sihtgruppi, kelleni taastuvenergia teemadega jõuda.

1.98. Hanketeate punkti 5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid kohaselt Puuetega inimeste juurdepääsu-

kriteeriume ei ole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele. Tehnilises

kirjelduses ei ole kirjas puuetega inimeste juurdepääsetavusega seonduvat.

1.99. RTK selgitas järgmist: Antud hanke eesmärk oli sõlmida raamleping kommunikatsiooniteenuse

osutamiseks, mille alusel tellitakse edaspidi konkreetseid kommunikatsiooniprojekte ja -materjale vastavalt

vajadusele. Raamleping ise ei hõlma konkreetseid kommunikatsiooniväljundeid (nt videod, veebilehed,

kampaaniad), vaid loob hankijale võimaluse tellida neid hiljem üksikute tööde tellimuste alusel. Seega oli

raamlepingu tehnilisest kirjeldusest juurdepääsetavuse kriteeriumide väljajätmine põhjendatud, kuid neid

põhimõtteid tuleb rakendada konkreetsete tööde tellimisel vastavalt RHS § 88 lõikele 8. Raamlepingu

kohaselt esitab tellija hankelepingu sõlmimiseks (konkreetses lepingus on hankelepinguks tellimus)

tellimuse tööde tellimiseks vastavalt tehnilises kirjelduses määratud tegevustele ning koos tellimusega

esitatakse vajadusel tööde lähteülesanne, milles märgitakse muuhulgas tellitavate tööde nimetus ja

kirjeldus, teostamise tähtajad, … ja muu tööde teostamiseks vajalik oluline info.

1.100. Audiitor jääb arvamusele, mida toetab ka RaM RORO, et juba raamhankes tuleb tehnilises kirjelduses

kajastada ligipääsetavuse põhimõtted, et ettevõtted võiksid nendega pakkumuse tegemisel arvestada ja

vältida olukorda, kui raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingute muutmine

konkurentsitingimuste kahjustamise tõttu ei ole lubatud.

JÄRELDUS

1.101. Raamhankes ei ole arvestatud RHS § 88 lõike 8 kohaseid ligipääsetavuse vajadusi.

3. RHR-is ei ole esitatud alltöövõtjate infot

1.102. RRF määruses ja raamlepingus (p 4.12.34) on ette nähtud alltöövõtjate andmete RHR-i esitamise tingimus.

Hankija selgitas auditi ajal, et töövõtja (OÜ Hamburg ja Partnerid) ei ole sõlminud ühekski alltöövõtuks

34 11.04.2024 raamleping (töövõtuleping tellimuse alusel) nr 4-1/24/32, punkti nr 4.12. kohaselt: „4.12. Raamlepingu parter on kohustatud

lepingu sõlmimise järgselt esitama riigihangete registris lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalenud alltöövõtjate kohta

sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest järgmine info:

• alltöövõtja nimi ja registrikood

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

34

lepinguid. Kõik alltöövõtjad on olnud ministeeriumile teada /…/. Vajadusel võib töövõtja esitada

alltöövõtud lepingu lõpetamisel.

1.103. Auditi ajal ei olnud RHR-i lisatud ühegi alltöövõtja andmeid. Alltöövõtjate andmete sisestamise teemat on

käsitletud ka pt B5.

B7. Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (KliM), 280536

1.104. Hange on läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja KliM hankekorrale.

B8. Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks

vajalike tegevuste analüüsi tellimine (KliM) (268065)

1.105. Hange on läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja KliM hankekorrale.

B9. RiL-is väikeostude läbiviimine

1.106. Vastavalt valimile analüüsiti järgmiste lepingutega seotud väikeostude läbiviimist/lepingu muutmist:

1. Cone Center OÜ – AS-lt Eesti Loots ülevõetud 30.12.2022 sõlmitud lepingu nr 261-23 muudatused

RiL-is (lepingu lisad 3 ja 4), lepingu ese – Lootsitellimuste infosüsteemi (ELIS) kasutajatugi;

2. AS Atea 20.10.2023 leping nr 6-2/23/215, haldustarkvara Integriti baasil läbipääsusüsteemi

haldamine;

3. osaühingult Gotta Port Services ostud kuni 31.12.2025.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

Cone Center OÜ lepingus on tingimuste muutmise klausel

1.107. Riigilaevastik loodi 01.01.2023 ja asutus alustas täies mahus tööd 01.07.2023. Hankekord kinnitati

25.03.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/12. RiL hankekorra kohaselt tuleb eeldatava maksumusega 5 000 –

29 999 eurot väikeostude läbiviimiseks konkurentsi olemasolu korral esitada üheaegselt samas mahus ja

kirjalikus vormis hinnapäringud. Päring, pakkumused jm vastused ja väikeostu protokoll registreeritakse

DHS-is. Kui võimalike pakkujate puudumise tõttu ei ole võimalik konkureerivaid pakkumusi küsida,

lisab vastutav isik selle kohta kirjaliku selgituse väikeostu protokolli. (vastavalt hankekorra35 p 2.3.1.,

p 7.1. jj).

1.108. RiL võttis üle lootsiteenuse osutamise ja koos sellega kogu AS-i Eesti Loots varad, töötajad ja sõlmitud

lepingud, et teenuse osutamine jätkuks katkematult. Lepingute sõlmimise õiguspärasust ei kontrollitud.

Üheks AS-lt Eesti Loots ülevõetavaks lepinguks oli 30.12.2022 sõlmitud ELIS36 kasutajatoe ja arenduste

leping nr 261-23 Cone Center OÜ-ga. Leping oli sõlmitud kehtivusega 01.01.2023 kuni 30.06.2023 ning

leping nägi ette võimaluse, et vajadusel vaadatakse lepingu tingimused üle enne kehtivuse lõppu.

Lepingu kehtivuse lõpptähtpäeva on kokku pikendatud 2,5 aastat37. RiL ja Cone Center OÜ 21.12.2023

kokkuleppega alates 2024. aastast suurendati töövõtja ettepanekul igakuist lepingu maksumust 20%, alates

2024. a on kasutajatoe tasu 860 eurot/ kuus + KM. Arenduste eest tasutakse eraldi.

1.109. Vastavalt RiL selgitusele on lepingu nr 261-23 raames tasutud tugiteenuse ja tarkvara lisaarenduste eest

ning kokku 33 018 eurot (01.07.23 – 31.12.2025), sh tarkvara lisaarenduste osa on selles 8 070 euro + KM

eest. Lisaks on Cone Center OÜ-lt soetatud teiste riigihangete, sh otseostude raames teenuseid, asju, kokku

ostud OÜ-lt:

• alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.“. 35 Peadirektori 25.03.2024 käskkiri nr 1-1/24/12 36 ELIS on infosüsteem, mille kaudu toimub lootsitellimuste vastuvõtmine elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) süsteemist,

lootsikviitungite loomine ja säilitamine, lootsitasu maksteatiste koostamine (teatis saadetakse välja EMDE kaudu), lootsimise statistika

kogumine. 37 kuni 31.12.2023 (18.05.2023 Eesti Loots AS ja Cone Center OÜ sõlmitud lepingu muutmise kokkulepe, Lisa 2), kuni 31.12.2024 (RiL ja

Cone Center OÜ kokkulepe 21.12.2023 Lisa 3) ja 31.12.2025 (RiL ja Cone Center OÜ kokkulepe 30.12.2024 Lisa 4)

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

35

- 2023. a – 28 502.- eurot + KM. Tehingute selgitused (kokkuvõtlikult): ELIS tarkvara arendus ja hooldus,

lootsiarvutites töökohateenuse osutamine, sh riistvara hooldus, tarkvara dKart PMS ODU 6.4.

- 2024. a – 31 839,42 eurot + KM. Tehingud: ELIS tarkvara arendus ja hooldus; riistvara; riistvara hooldus

lepingute 6-2/24/16, 6-2/23/269, 6-2/23/140 alusel

- 2025. a 22 299. – eurot + KM. Tehingud: ELIS arendus, riistvara.

1.110. Vastavalt RiL selgitusele on 2026. a kavas läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus,

hankeliigi valikul on arvestatud, et teenuse osutamine on seotud Cone Center OÜ ainuõigustega. RiL-is

planeeritakse ELIS-e funktsioonide üleviimist EMDE-sse, misjärel kaob vajadus välise teenusepakkuja

järele.

JÄRELDUS

1.111. AS Eesti Loots lepingute ülevõtmisel muudeti ka teenuste maksumust, kuigi leping maksumuse

suurendamist (teatud aja möödumisel) ette ei näinud. Lepingu tingimuste muutmisel ei tohiks panna

pakkujaid ebavõrdsesse olukorda, mis on üldpõhimõte ehk kehtib ka lihthangetele. Leping ei ole

läbipaistev, sest sisaldab ebamäärast tingimuste muutmise võimalust. Lepingu maksumuse suurendamiseks

lepingus alust ei olnud. Ka nö automaatselt pikenevad lepingud ei ole hea tava. Antud varasemalt sõlmitud

lepingu näitel on RiL-il võimalik oma praktikaid muuta ka selles, et välditakse konkreetse arendaja nö lõksu

sattumist ja saades vajalikud andmed, (teiselt ettevõttelt) jätkuhangete läbimiimiseks.

1.112. Vaadates ka teiste lepingute jm (otse)ostude raames makseid Cone Center OÜ-le aastate lõikes ei ole

kindlust, et nende ostude tegemisele on eelnenud eeldatavale maksumusele ettenähtud hankemenetlus.

Kuna ei ole infot, mis on RiL ühes aastas funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalike asjade või teenuste maksumus kokku, millest tulenevalt valitakse hankemenetluse liik, siis ei saa

hinnata, kas kõik Cone Center OÜ-lt tehtud ostud on tehtud ette nähtud hankemenetluse liiki kasutades.

AS-lt Atea läbipääsusüsteemi hanke väikeostu läbiviimisel esineb puudusi RiL korra järgmisel, mistõttu

väheneb hanke läbipaistvus ja ei saa veenduda, et pakkujaid on koheldud võrdselt

1.113. AS Atea 20.10.2023 lepingu nr 6-2/23/215 (DHS reg nr) alusel tellitakse haldustarkvara Integriti baasil RiL

Tallinna ja Tartu hoonetes läbipääsusüsteem ja hooldus kolmeks aastaks, maksumus 19 980.- eurot+KM,

avariitööd 150.-/h. Viidi läbi väikeostu menetlus, mis osaliselt on registreeritud ka DHS-s. RHS § 3

üldpõhimõtete järgimise tõendamise eesmärgil on koostatud väikeostu kokkuvõte, milles toodud info ja

hankija täiendavate selgituste kohaselt võrreldi kahte pakkumust ja kolmas ettevõte pakkumust ei esitanud.

1.114. Nagu eelnevalt viidatud, siis vastavalt RiL hankekorrale esitab vastutav isik konkureerivate pakkumuste

küsimisel üheaegselt ja samas mahus vastavas turusektoris tegutsevatele ettevõtjatele hinnapäringu

(hankekorra p 7.3) ning väikeostu läbiviimist tõendavad dokumendid (hinnapäring koos lisadega,

pakkumused, vastused pakkumuse esitamata jätmise kohta jms) ja väikeostu protokoll tuleb registreerida

DHS-s väikeostu sarjas (p 7.4).

1.115. Antud väikehange on DHS-s dokumenteeritud osaliselt, sest puuduvad ettenähtud hinnapäringud kõigile

väikeostu protokollis nimetatud ettevõtetele, olemasolevatest päringutes on tekst „Täpsem tehniline

kirjeldus on lisatud manuses.“, kuid manustega ehk ettevõtetele saadetud päringuid tulevase lepingu eseme

jm infoga DHS-s ei ole. Kahe võrreldud pakkumuse kirjavahetusest nähtub, et hankija on pidanud

läbirääkimisi, osaliselt ei ole suhtlus DHS-s toodud meilivahetuses, mitmel korral on pikendatud

pakkumuste esitamise tähtaega. Teine pakkumus on osaliselt esitatud 31.08.2023 kirja manuses, mida DHS-

s ei ole, järgneb suhtlus lisatööde teemal, kuid pakkumuse maksumus selles summas, mis on kirjas

väikeostu dokumendis, ei ole selgitatav.

1.116. Hankija selgitas, et hanke käigus tekkis vajadus muuta tehnilist kirjeldust, mis saadeti 22.08.2023 uuesti

kolmele ettevõttele ning pikendati esitamise tähtaega kuni 29.08.2023. Seejärel ühe ettevõtte (ei olnud

võitja) taotlusel pikendati veelkord pakkumuste esitamise tähtaega kuni 30.08.2023, mille info saadeti

kõikidele osalejatele.

JÄRELDUS

1.117. RHS § 3 järgimine ei ole tõendatud ja kontrollitav selliselt nagu RiL hankekord näeb ette. Auditi käigus ei

lisatud DHS-i (20.10.2023 väikeost reg nr 4-5/23/16 juurde ega lepingu 20.10.2023 reg nr 6-2/23/215

seostesse) täiendavaid dokumente, tõendusmaterjali selle kohta, et ettevõtted said samal ajal ühesugused

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

36

tehnilise kirjelduse/ tehnilise kirjelduse muudatused ja pakkumuse esitamise tähtaja. Seega kokkuvõtteks

ei ole võimalik veenduda, et ettevõtetele esitati samasuguse tehnilise kirjelduse jm tingimustega

hinnapäringud, samuti ei ole dokumenteeritud võrreldud pakkumused selliselt, et nähtuks pakkuja antud

maksumus.

Ostud Osaühingult Gotta Port Services kuni 31.12.2025 ületavad riigihanke aastast piirmäära

1.118. Riigihangete läbiviimisel üldpõhimõtete (RHS § 3) kohaselt hanke planeerimisel sama eesmärgi

saavutamiseks ja/või funktsionaalselt koostoimivate asjade või teenuste maksumused summeeritakse ja

järgitakse selle summa järgi määratavat riigihanke menetlust.

1.119. Nagu eelnevalt viidatud, siis konkurentsi olemasolu korral tuleb väikeostu vastutaval isikul hankelepingu

sõlmimiseks küsida konkureerivad pakkumused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui

võimalike pakkujate puudumise tõttu ei ole võimalik konkureerivaid pakkumusi küsida, lisab vastutav isik

selle kohta kirjaliku selgituse väikeostu protokolli.

1.120. RiL töövõtja, keda ei ole kirjas RHR läbiviidud hangete töövõtjate seas, kellelt on tehtud ostusid suurimas

summas (kuni 31.12.2025), on osaühing Gotta Port Services. Osaühingule Gotta Port Services on tasutud

arved aastate lõikes järgmistes summades:

- 2023. a al. 01.07.2023. kui RiL asus oma põhikirjalisi ülesandeid täitma – 14 107,50 eurot;

- 2024. a – 97 501,57 eurot, sh kaks väikeostu 36 310.- eurot (lepingud nr 6-2/24/123 ja nr 6-2/24/140);

- 2025. a – 76 769,60 eurot.

Seega on 2024. a ja 2025. a ostud sellelt ettevõttelt ületanud asjade ja teenuste hankelepingu

piirmäära (60 000 eurot), millest alates tuleks läbi viia (nt avatud menetlusega) riigihange RHR-is.

1.121. Auditi toimingute käigus paluti hankijal selgitada tehingute sisu. Eesmärgiks on RHS mõistes sarnased (vt

§ 28 lg 2) tehingud viia läbi summaarsele maksumusele ettenähtud menetluses. Kokkuvõtvalt võib hankija

vastuse põhjal välja tuua, et tehingute sisu on liigitatav järgmiselt:

- kaartide ja publikatsioonide soetamine,

- elektronkaartide, navigatsiooni- ja meresidesüsteemide, sh tarkvara ja seadmete soetamine, paigaldus,

seadistamine, uuendamine,

- remondid, sh kiireloomuliste tõrgete lahendamine.

1.122. Väikeostud (28.10.2024 reg nr 4-5/24/39, 28.11.2024 reg nr 4-5/24/46) ei ole dokumenteeritud RiL korra

järgi, mis näeb ette (p 7.4) DHS järgmiste dokumentide lisamist: hinnapäring koos lisadega, pakkujate

pakkumused ja vastused pakkumuste esitamata jätmise kohta. Väikeostu juures on protokoll, puuduvad

ettenähtud hinnapäringud, saadud pakkumuste e-kirjad ja ühel juhul (nr 46) ka edukas pakkumus ning

vastused pakkumuse esitamata jätmise kohta. Edukas pakkumus on ühel juhul (nr 39) vormistatud tehnilise

kirjeldusena (samasugune dokument on ka Lepingu lisa), kus ei ole kirjas pakkuja nimi, mistõttu ei ole

üheselt arusaadav pakkumuse esitamine.

1.123. Kuna auditi toimingute käigus ilmnes, et otseostudena on (ühelt ettevõttelt) soetatud asju-teenuseid, mille

maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära ühes aastas, siis paluti hankijal selgitada hangete planeerimise

korraldust. Teema olulisusest tulenevalt toome vastuse ka aruandesse järgnevalt: Hankija vastus on

alljärgnev: Riigilaevastiku sisulise tegevuse alustamisel 01.07.2023 ei tulnud Riigilaevastikule teistelt

asutustelt (Transpordiamet, Politsei ja Piirivalveamet; Eesti Loots) üle teenuslepingut, mille oleks saanud

veesõidukite silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete hoolsust, remonti, asendust, paigaldust või ostmist

tellida. Kõik Riigilaevastiku halduses olevad laevad ja teised veesõidukid erinevad üksteisest ehitusaasta,

tüüpide ja pardal olevate navigatsiooniseadmete ja nende seisukorra poolest. Paljudel laevadel olid

aegunud süsteemid, mida tootjad enam ei toetanud ja mida polnud pärast nende ehitamist või

Riigilaevastiku poolt omandamist uuendatud. Seega oli vaja leida lahendused ilma kogu silla ulatusliku

renoveerimise vajaduseta ja mõistlike rahaliste piirangute piires. Samuti oli vaja välja töötada lahendused,

mis arvestaksid lootsikaatrite ja teiste laevastiku aluste laienevate ülesannetega. Kuna pakutud lahendused

olid mittestandardsed, tehti paljud ostud eraldi ostudena. Pärast installimist ja konfigureerimist, kui olime

kindlad, et uuendused ühilduvad pardal olevate süsteemidega ega häiri raadionavigatsioonikomponendi

tööd, otsustati skaleerida laevastiku edasise järkjärgulise ja mitteagressiivse moderniseerimise eesmärgil.

Tegevuse käigus kaardistasid Riigilaevastik spetsialistid teenuse vajadused. 2025. a loodi kaks dünaamilist

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

37

hankesüsteemi: Veesõiduki silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete remont, hooldus ja asendamine;

Veesõiduki silla-, navigatsiooni- ja raadioseadmete ostmine ning paigaldus.

JÄRELDUS

1.124. Esineb kõrge risk, et otseostudena soetatud seadmeid ja tellitud teenuseid, mis oleks tulnud lähtudes

nende olemusest (funktsionaalsus, koostoimivus jm) ja eeldatavatest maksumusetest hankida RHR

kaudu ja konkurentsipõhises hankemenetluses. Osaühingult Gotta Port Services on ostetud seadmeid ja

teenuseid hankemenetlust korraldamata. Läbiviidud kaks väikeostu, milles pöörduti kolme ettevõte poole,

näitavad, et valdkonnas on konkureerivaid ettevõtteid. Samas ei ole ka nende väikeostude osas kindlust, et

on järgitud RHS-i, sest DHS dokumentidest ei nähtu RiL hankekorras ettenähtud hinnapäringut ja ettevõtete

vastuseid (e-kirjad), mis võimaldaksid sellist vastavust hinnata.

1.125. Positiivne on, et RiL on asunud parendama hangete planeerimist ja 2025. a on loonud kaks dünaamilist

hankesüsteemi.

B10. TRAM-is väikeostu läbiviimine

1.126. Analüüsiti Cone Center OÜ 12.01.2024 töövõtulepinguga nr 3.2-4/24/34-1 seotud väikeostu läbiviimise

vastavust TRAM-i hankekorrale.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.127. TRAM hankekord näeb RHS üldpõhimõtete tagamiseks väikehanke (10 000 – 29 999 eurot) vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis läbiviimist38.

1.128. Cone Center OÜ 12.01.2024 töövõtulepinguga nr 3.2-4/24/34-1 seotud väikeost on läbi viidud TRAM DHS

kaudu, auditi toimingute käigus tutvuti pakkumuse esitamise ettepanekute ja ettevõtete vastustega. DHS-s

on pakkumuskutsed, pakkumused, hanke protokoll ehk pakkujatele saadetud vastus ja leping.

1.129. Lepingus ja hanke alusdokumentides on kirjas „Lähteülesandes toodud Töö teostamise tähtaeg on kuni 3

kuud alates Lepingu allkirjastamisest Poolte poolt“ (Lepingu p 3.1), vastavalt lähteülesandele on Töö (Eesti

GOFREP Mandatory Reporting System lähteülesande arendustööd), maksumus 19 760.-/eurot+km. Auditi

toimingute käigus ilmnes, et hankija/ tellija on sellele tööle seatud tähtaja nõudest taganenud. Töö

(Eesti GOFREP Mandatory Reporting System lähteülesande arendustööd) tähtaeg oli vastavalt

pakkumuskutse dokumendile ja sõlmitud lepingule 12.04.2024, aga Töö esitati ja võeti vastu 20.12.2024

aktiga, maksumus 19 760.-/eurot+km. See oli hanke I akt, tööle järgnes hooldusteenus. Seega hankija on

aktsepteerinud töö (I etapi) tähtaja edasilükkamist üle kaheksa kuu võrra.

1.130. Tehniline kirjeldus sisaldab mitmeid infoturbe tingimusi ja kirjeldusi. Eelnevast tulenevalt selgitati auditi

käigus, kuidas toimub riigihangete läbiviimisel IT-riskide maandamine, milliseid infoturbe põhimõtteid

hankeid läbiviivad teenistujad peavad järgima. Hankija selgitas järgmist: Üldised nõuded tulenevad

Transpordiameti asjaajamiskorrast, hankekorrast, IT arendusprojektide korrast ning andmekaitse

üldnõuetest. Küsimuste püstituse valguses tõdeme (näiteks hinnapäringu saatmine krüpteerituna jms), et

IT-turberiskide maandamiseks on asjakohane protsesse/juhendeid selles osas järjepidevalt ajakohastada

arvestades pidevate muutustega IT turberiskide valdkonnas.

Hinnapäringud saadeti ettevõtetele, kes on asutusele pakkunud erinevaid arendustöid erinevate

merenduse infosüsteemide arendustel ning seetõttu on teadlikud konfidentsiaalsuse nõuetest.

38 * TRAM Hankekord (12.09.2023 nr 1.1-7/23/97):

8.4.1. Väikehanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot ilma käibemaksuta viib läbi hankeüksus vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (DHS, RHR).

8.4.2. Väikehanke menetlus tuleb korraldada läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes ettevõtjaid võrdselt, tagades efektiivse konkurentsi

ärakasutamise ning ameti rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Pakkujate paljususe korral tuleb võtta võrreldavad

pakkumused.

8.4.4. Hinnapäring sisaldab muuhulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikehanke eseme kirjeldust, tarne-, teenuse osutamise vms

tähtaegasid, eduka pakkumuse valimise kriteeriume ning arve esitamise tingimusi. Tingimused võivad olla reguleeritud lepingu projektis,

mis on hinnapäringu lisaks.

* Riigihankemenetluse kasutusjuhend (koostatud 20.09.2023):

p 6 Väikehanked. 6.1.2.1 Taotleja valib DHS-i menüüribalt Alusta uut dokumenti dokumendiliikide grupist Hangete korraldamine liik

Väikehanke hinnapäring.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

38

Dokumentatsioonis on kirjeldatud minimaalne, mis hanke eesmärgi saavutamiseks hädavajalik ning

võimaldas pakkujal hinnata vajaliku kompetentsi olemasolu ja töö keerukust. Lähteülesande koostamisele

oli kaasatud süsteemihalduse esindaja, et lähteülesanne sisaldaks minimaalselt vajalikku, kuid mitte

tundlikku infot, mille jagamine toimub hankelepingu alusel alles töö teostamisel. Arvestame hinnapäringute

saatmisega krüpteerituna juhtudel, kui dokumentatsioon sisaldab tundlikke andmeid.

JÄRELDUS

1.131. Väikeost on läbi viidud olulises osas vastavalt TRAM hankekorrale. Lepingu täitmise käigus on töö

aktsepteeritud üle kaheksa kuu hiljem, mida võib pidada oluliseks muudatuseks töövõtja kasuks ja mis võis

mõjutada nii riigihankes osalemist kui esitatava pakkumuse maksumust. Seega selliselt hankelepingu

muutmine ei toeta ettevõtete võrdset kohtlemist ja hanke läbipaistvust. Samuti kuna kriitiline ajakava

reeglina tõstab töövõtja riske, siis pikema täitmistähtaja korral ei ole välistatud, et hankija oleks saanud

pakkumused madalama maksumusega.

1.132. Tehnilises kirjelduses on audiitori hinnangul tundlikke andmeid MRS ja ka selle süsteemiga seotud

infosüsteemide toimimise kohta. Kui need andmed avaldada ettevõttele, kellega sõlmitakse tööde

läbiviimiseks leping, siis lepingus toodud konfidentsiaalsuse põhimõtted kaitsevad tellijat. Kui jagada

sarnast konfidentsiaalset infot funktsionaalsuse ja turbetingimuste kohta ka hinnapäringute saatmisel, siis

suureneb ohutase. On positiivne, et antud hanke lähteülesande koostamisel arvestati, et lähteülesanne

sisaldaks minimaalselt vajalikku, kuid mitte tundlikku infot, samas kuna selline töökorraldus ei ole

hankekorras välja toodud, on vajalik infoturbe riski täiendavalt, veelgi süsteemsemalt maandada.

B11. TRAM lepingu maksumuse suurendamise praktika vastavus regulatsioonidele

1.133. Vastavalt valimile analüüsiti näidetena järgmisi lepingu maksumuse kallinemisi:

1. Valimi riigihanke „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“ (hanke RHR

viitenumber 268083) osas selgus auditi toimingute käigus ebatäpne lepingu maksumuse info RHR-is,

mis korrigeeriti (kallinemise analüüsi vajadus langes sellega ära39).

2. Järgmiste teehoiu hangete osas analüüsiti lepingu maksumuse suurendamist: „Pärnu maakonna

riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (181744) 14.03.2017 leping nr 17-00121/033 ja

muutmised; „Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“,

hankelepingu nr 17-00121/032 muutmised.

Järgnevalt on toodud täpsemad asjaolud RHAD-ist ja analüüs.

1.134. TRAM poolset lepingute kallinemiste põhjendamist analüüsiti riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede

korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (181744) tulemusena 14.03.2017 sõlmitud Riigiteede

hooldelepingu nr 17-00121/033 ja riigihanke „Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu

korraldamine aastatel 2017-2023“ (181480) hankelepingu nr 17-00121/032 muudatuste põhjal.

Hankelepingud sisaldavad indekseerimise tingimusi, mis pikaajalise lepingu puhul aitab maandada

majanduskeskkonna muutumisest tulenevaid riske poolte vahel võrdsemalt.

1.135. Vastavalt aktis toodud infole toimus 07.04.2022 Eesti Taristuehituse Liidu ja TRAM vahel kohtumine, kus

arutati Ukraina sõja mõju tõttu kaasnenud materjalide tarneprobleemide tõttu korrashoiulepingute täitmise

maksumuse kallinemist. Poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks lepiti kokku, et alates 2022.

aasta I kvartali tarbijahinnaindeksi (THI) avaldamisest korrigeeritakse TRAM-ga sõlmitud teede

korrashoiulepingutes sisalduvaid ühikhindasid kvartaalses arvestuses.

1.136. TRAM edastas 14 Pärnu hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu lepingu (nr 17-00121/033) muudatust

(29.12.17 – 20.06.23) ja 11 Tartu-Võru hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu lepingu (nr 17-00121/032)

muudatust (21.03.18 – 03.07.2023). THI-d vastavad statistikaameti veebis avaldatud andmetele,

muudatused on olulises osas RHS-le vastavuse kontrollimiseks jälgitavad (ÜVA-sid ei kontrollitud).

JÄRELDUS

39 Täpsustus auditi ulatuse kohta. TRAM on pärast valimi koostamist ja TRAM-le päringu saatmist muutnud RHR-is Pärnu ja Tartu-Võru

lepingute maksumuse andmeid. Seega lähtudes auditi programmist otsustas auditi töögrupp muuta valimis planeeritud tegevusi ja analüüsida

Pärnu ja Tartu-Võru riigiteede korrashoiulepingute kallinemise menetlemist lepingu muudatuste põhjal.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

39

1.137. Valdavalt on suurendatud lepingute maksumust töö mahtude või THI muutmisest tingitult, vastavad alused

on lepingus (RHS § 123 lg 1 p 2 alusel) või jääb muudatus 10% piiresse algsest lepingu maksumusest (RHS

§ 123 lg 1 p 1) ning seega oli muutus aktidega tutvutud info põhjal RHS-ga kooskõlas. Arvestades lepingu

sõlmimise aega oli tol ajal kehtinud RHS järgi korrektne kasutada algse maksumuse hulgas reservi (lepingu

lisa on reservi kasutamise kirjelduse osas nõutud detailsuses).

Riigihangete korraldamise töökorraldus, sh huvide konflikti vältimine ning muud tähelepanekud

B12. Riigihangete töökorralduse ja lepingute täitmisega seotud üldised tähelepanekud

RTK on määratud Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 korraldusega nr 26740 riigihangete korraldamisel vabatahtlikuks

keskseks hankijaks. Riigihangete korraldamise teenust osutatakse vastavalt kokkulepitud riigihangete

korraldamise toimemudelile41. RTK korraldab auditeeritud asutustest ministeeriumi hankeid, teistes asutustes (RiL,

TRAM ja KeMIT) on hankeüksused või teenistuskoht muu üksuse koosseisus. RaM ühisosakonna õigustalitus

(RaM ÜO) osaleb KliM riigihangete protsesside parendamisel ja nõustab.

Töökorralduse hindamisel käsitleti järgmisi teemasid:

1. riigihangete statistika andmete põhjal ilmnenud võimalikud ohukohad,

2. auditiga hõlmatud asutuste hankekordade vastavus RHS-le,

3. huvide konflikti vältimine ja erapooletuse tagamine,

4. hanke alusdokumentide koostamine ja pakkumuste hindamise komisjonide moodustamine,

5. arvete kontrollimine, ÜVA-de dokumenteerimine.

1. Riigihangete statistika andmete analüüsimisest ilmnenud ohukohad

1.138. KliM valimi kahes hankes oli 1 pakkuja, ühes kaks ja ühes (kommunikatsiooniteenuse hange) 9 pakkujat.

Hankija kontaktisikute selgituste kohaselt on mitmed teenused seotud konkreetse kitsa valdkonnaga, milles

tegutsevate või sobivate ekspertide hulk on piiratud. Samuti on ettevõtteid, kes rahvusvahelisest

kogemusest tulenevalt suudavad koostada pakkumuse, mis kvaliteedikriteeriumide põhjal ja teiste

pakkujatega võrdluse alusel hinnates on edukad. Seega võib järeldada, et riigihangetega otsitakse suhteliselt

piiratud ekspertide teenust, kes igapäevaselt võivad aga olla seotud erinevate organisatsioonidega, kes

võiksid ka hankemenetluses konkureerida, et seeläbi pakkuda reaalsemalt turutingimustele vastavat hinda.

1.139. KeMIT teenuste riigihangete lepingutest ca 40% on sõlmitud nelja ettevõttega (vt aruande lisa nr 3), mis

võib viidata sellele, et on kasutamata võimalus avada hanked konkurentsile senisest enam. Kui eduka

pakkuja valik ei tehta konkurentsitingimustes, siis sel juhul sõlmitud lepingud ei pruugi peegeldada reaalset

turuhinda. Raamlepingute puhul planeeritakse hanke maht vastavalt eeldatavatele riigihangete summale,

antud valimi hanke näitel kasutati sellest ära alla kolmandiku (vt pt B1), samas hankes osalemiseks

pakkumust esitades on raamlepingu maksimaalne maht oluliseks indikaatoriks, mille põhjal ettevõtted

hindavad oma lepingu täitmise võimekust aga ka lepingu atraktiivsust. Kuigi raamleping sõlmitakse kuni 4

aastaks, on raamlepingu muutmise võimalused piiratud, lahendusena on pakutud hindade indekseerimist.

2. Hankekorra vastavus RHS-le

1.140. Auditiga hõlmatud asutuste hankekordades on RHS § 9 lg 4 ette nähtud teemad olulises osas ja piisavalt

käsitletud. KeMIT hankekord ei ole avaldatud KeMIT veebilehel, kuigi vastav nõue tuleneb RHS § 9 lõikest

7, mille kohaselt hankija avaldab hankekorra oma veebilehel. Hankekord (17.02.2021 käskkiri nr 1-

1/21/17) on leitav ADR-st, kuid RHS hankija veebis avaldamisel on kord ettevõtetele jt-le hõlpsalt leitav.

1.141. RiL hankekorras võib riskikohana välja tuua komisjoni moodustamise sõltuvuse registri funktsionaalsusest:

6.7. Riigihangetes, mille pakkumuste hindamine toimub läbi riigihangete registri automaathindamise

süsteemi, on komisjon vähemalt kaheliikmeline. ning 6.8. Riigihangetes, mille pakkumuste hindamine ei

toimu läbi riigihangete registri automaathindamise süsteemi, on komisjon vähemalt kolmeliikmeline.

40 RT III, 01.10.2022, 5 41 https://pilv.rtk.ee/s/oc6PA7dTNfM8ESQ

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

40

1.142. RHR-is on nö automaatse hindamise võimalused42:

- hankel on ainult automaatselt hinnatavad kriteeriumid. Väärtuspunktid annab register vastavalt pakkuja

sisestatud summadele ja hankija ise neid koondhinnangus muuta ei saa43;

- hankija hinnatava meetodi korral arvutab süsteem automaatselt kõikide (hindajate) üksikhinnangute

keskmise ja lisab selle pakkumuse hindamiskriteeriumi koondhinnanguks, et lihtsustada hankijate tööd.

Selliselt saadud koondhinnagut on vastutaval isikul võimalik käsitsi muuta.

1.143. Eelnevas punktis kirjeldatu põhjal on automaathindamise süsteem seega võimalik ka hankija hinnatava

kriteeriumi korral. Sellise (subjektiivse) kriteeriumi hindamine vaid 2 isiku poolt suurendab

korruptsiooniohtu. „Hankija hinnatav“ tähendab seda, et hankija määrab alusdokumentides korra, mida

hinnatakse ja kuidas punkte antakse. Arvutused/hindamised tehakse väljaspool registrit ning punktid

sisestab registrisse hankija. Hankija poolt hindepunktide andmine ja üksikute hinnangute koondhinnangu

arvutus on erinevad etapid. Seetõttu hankija hinnatava kriteeriumi korral on korruptsiooniooniriski

maandamiseks jm erapooletuse tagamiseks põhjendatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, sest

hindajatel tuleb hindepunktid pakkumusele omistada ja need koondhinnanguks kokku panna järgides

hankija kokkulepitud meetodit sõltumata RHR funktsionaalsusest. Kuna hankija hinnatava meetodi korral

on pakkumusele automaatselt antud koondhinnang registris manipuleeritav, ei ole 2-liikmeline

hindamiskomisjon sobiv. Antud sõnastuses korras vajab täpsustamist, mis juhul võib komisjon olla 2-

liikmeline.

JÄRELDUS

1.144. Auditiga hõlmatud asutuste hankekordades on RHS § 9 lõikes 4 ette nähtud teemad käsitletud. Hankekorrad

ja -plaanid on asutuse/RTK veebilehel enamasti avaldatud, KeMIT välisveebis puudub link hankekorrale.

KeMIT veebis on ADR link, kuid „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihangete

korraldamise, lepingute sõlmimise ja rahaliste kohustuste menetlemise korra“ 17.02.2021 käskkirja nr 1-

1/21/17 leidmine ei ole hõlpus ega vasta RHS mõttele. Hankekorra avalikustamine toetab läbipaistvust.

3. Huvide konflikti vältimine ja erapooletuse tagamine

RHS § 4 p 8 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või

kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

1.145. Huvide konflikti puudumise kinnitus peaks sisuliselt üldjuhul vastama järgmistele nõuetele:

1) Huvide konflikti täielik määratlus kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 24. Iga sidusrühm peaks

olema teadlik täpsest määratlusest ning selle erakordselt suurest ulatusest, hõlmates näiteks finants-,

majanduslikke või muid isiklikke huve.

2) Kinnitus, et isikul puudub huvide konflikt ettevõtjate puhul, kes on esitanud selleks hankeks pakkumuse,

ning et ei ole muid varasemaid või praeguseid või ettenähtavas tulevikus ilmnevaid fakte või asjaolusid,

mis võiksid isiku sõltumatuse kahtluse alla seada.

3) Kinnitus, et isik teatab igasugusest huvide konfliktist kohe, kui see on tuvastatud, oma juhile avaliku

sektori hankijas, ning loobub edasisest hankemenetluses osalemisest.

1.146. Auditeeritud asutustes on hankekorrad, kus mh on reguleeritud ka huvide konflikti ennetamise tegevused

(§ 9 lg 4 p 6). Korrad hõlmavad korruptsioonivastasest seadusest tulenevate toimingupiirangute

kohaldumist ning riigihanke hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnitust. Viis, kuidas

erapooletuse kinnitused dokumenteeritakse erineb:

- KliM44: 3.4. Ministeeriumi nõudmisel esitab hanke menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud

kinnituse huvide konflikti ja toimingupiirangute puudumise kohta. Riigihangete toimemudelist tulenevalt

42 RHR kasutusjuhend hankijale https://pilv.rtk.ee/s/LkFkJoAnepnN29Y?dir=undefined&openfile=320258 43 Hindepunktide andmise arvutuskäik: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte

arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 44 „KliMi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord“, 24.01.2025 kk nr 1.2/25/33, muudetud 21.04.2025 kk nr 1-2/25/176.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

41

esitavad pakkumuste hindajad kinnituse RHR-i kaudu või RHO nõudmisel RHO-le eraldi

vormikohase allkirjastatud dokumendina.

- RiL: p 5.3. Komisjoni iga liige kinnitab huvide konflikti puudumist pakkumuste menetlemise protokollis

tehtud otsuste kinnitamisega. Kinnituse võib anda ka registris.

- KeMIT: 1.9.2 /…/. Hankemenetluses osalevad komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist

riigihangete registris.

- TRAM45: hankekorras on kirjas, et huvide konflikti puudumine kinnitatakse riigihanke otsuse

kooskõlastamisega.

1.147. TRAM hankekorra kohaselt riigihanke otsuste kooskõlastamisega kinnitatakse huvide konflikti

puudumine. Vastavalt TRAM selgitusele auditi käigus toimub kooskõlastamine tavapäraselt DHS-s

(Delta).

1.148. KliM ja TRAM hankekordades on täpsustatud, kellele toimingupiirangud korruptsioonivastase seaduse

mõistes kohalduvad: kohalduvad vähemalt (kuid mitte ainult) hanget, lepingu sõlmimist ja täitmist

korraldavale teenistujale, sealhulgas tehnilise kirjelduse ja lähteülesande koostajale, pakkumuste hindajale,

menetlusega seotud dokumentide kooskõlastajale ja lepingu allkirjastajale; ameti nimel tegutsev isik ei tohi

olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga, piirangud kohalduvad kõigis hanke ja lepinguga seotud

aspektides.

1.149. RTK hankekorra kohaselt: 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid

koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt

allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige

esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti

puudumise kohta.

1.150. Kui hankes toimub lähtuvalt hindamismetoodikast hindamine tellija poolt moodustatud hindamiskomisjoni

poolt, siis kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad RTK poolt ette antud vormi „Hindamiskomisjoni

liikme kinnitus“46, milles kinnitavad enda sõltumatust. Kui hankes esitas pakkumuse vaid üks pakkuja, siis

hindamiskomisjoni ei moodustata ja eraldi kinnitust erapooletuse kohta ja lubadust erahuvide ilmnemisel

end edasisest hankemenetluses taandada ei allkirjastata. Seda praktikat kinnitab ka auditi toimingute käigus

pakkumuste hindamise korraldus.

1.151. Auditi käigus kinnitasid kõik hanke eest vastutajad, et neil ega nendega seotud isikutel ei olnud seoseid

potentsiaalsete pakkujatega, huvide konflikti ei esinenud. Kõikide valimisse võetud hangete osas kinnitati

audiitorile, et kellelgi hanke ettevalmistamise või läbiviimisega seotud isikutest ei ilmnenud huvide

konflikti olukorda. Auditi toimingute tulemusena sai kinnitust, et hankega seotud isikud

(hindamiskomisjoni liikmed, RHAD kooskõlastusringis osalenud isikud ja hankija esitatud andmetel

täiendavalt kaasatud spetsialistid, eksperdid) ei ole eduka pakkuja äriregistris juhatuse liige, omanik,

kasusaaja, asutaja.

1.152. KeMIT riigihangete korraldamise, lepingute sõlmimise ja rahaliste kohustiste menetlemise korra p 1.9.2

kohaselt Hankemenetluses osalevad komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist riigihangete

registris. KeMIT korras on eraldi välja toodud huvide konflikti mõiste arvestades KVS seotud isikute ringi

ja rõhutatud, et ka tehnilise kirjelduse koostamisel ei või osaleda töötaja, kellel on huvide konflikt või kelle

puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Ilmnes, et RHR-is hanke juurde registreeritute ring ei piirdu

vahetult hankekomisjoni liikmetega, RHR-is on mitmed KeMIT töötajad, kes audiitorile selgitatu kohaselt

tööalaselt vajavad ligipääsu, kuid kes erapooletuse kinnitust RHR-is ei anna. KeMIT töösisekorra47 punkt

2.3.12 alusel kohustuvad töötajad kinni pidama korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha-,

tegevus- ja toimingupiirangutest.

1.153. Ilmnes, et mitte alati ei ole küsitud hanke ettevalmistamisse kaasatud välistelt ekspertidelt huvide konflikti

puudumise kinnitust.

45 Kinnitamine 03.01.2025 nr 1.1-7/25/2: 8.7.5. Riigihanke otsus kooskõlastatakse enne allkirjastamist taotlejaga ja struktuuriüksuse juhiga

või komisjoni liikmetega, kui riigihange on komisjoni kohustusega (vt punkt 8.8). 8.7.7. Kooskõlastuse andmisega kinnitatakse, et

pakkuja/taotleja (RHS-i mõistes) ja pakkumuse kontrollimisel puudub osalistel huvide konflikt.

Hetkel kehtib hankekord 10.02.2026 nr 1.1-7/26/18, mis viidatud punktis on samasisuline. 46 https://pilv.rtk.ee/s/5fweYQ8SXmZiizY?dir=undefined&openfile=251072 47 9.12.2016 nr 3-1/16/9

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

42

1.154. Auditi toimingute käigus ilmnes ka, et mitte kõik teenistujad ei ole esitanud kõrvaltegevuse teatist.

Teenistujad, kelle kõrvaltegevuste teatised puudusid, on teenistusest lahkunud.

1.155. Hankekomisjoni liikmete jt hanke ettevalmistamisse või läbiviimisse kaasatud isikute puhul ilmnes

juhtumeid, kui äriregistri andmetel tegeleb isik kõrvaltegevusega, kuid kõrvaltegevuse teavitus RTIP-is

puudus, mistõttu võib öelda, et alati ei ole järgitud ATS-st tulenevat kohustust teavitada tööandjat

kõrvaltegevusest.

- Näiteks esines KliM teenistujaid, kes on kaasatud hangete ettevalmistamisse, ning on äriregistri

andmetel juhtimis- või kontrolliorgani liikmena seotud ühingutega, mis põhitegevusala järgi – Teadus-

ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas – võivad olla potentsiaalseteks (ühis)pakkujateks.

- Riigihanke nr 268065 („Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise

võimaluste ja selleks vajalike tegevuste analüüsi tellimine (Kliimaministeerium)“) hindamiskomisjoni

liikmeks oli teiste seas isik, kes äriregistri info järgi tegeles OÜ kaudu elektrienergia tootmisega

päikeseenergiast. Tema tööandjale kõrvaltegevuse teatist ei olnud esitatud, samas on ta

„hindamiskomisjoni liikme kinnituses“ andnud pakkujatega seoste puudumise, seoste ilmnemisel

toimingupiirangu järgmise ja hindamise käigus saadud info konfidentsiaalsusena hoidmise kinnitused.

- Riigihanke nr 274075 („Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium)“), kus

töövõtja eesmärgiks oli analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid ja esitada

õigusanalüüs 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ muutmise määrus/ uue määruse

terviktekst, sh seletuskiri, ettevalmistamisel on osalenud KliM ametnikud, kelle kõrvaltegevused on

ettevõtetes, mis tegelevad valdkondades nagu Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline

nõustamine, Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine või ehitise infomudeli (BIM -

building information modelling) kasutamine. Selles hankes keegi erapooletust (huvide konflikti

puudumist) ei kinnitanud, sest laekus üks pakkumus ja hindamiskomisjoni ei moodustatud.

JÄRELDUS

1.156. RHS-is on huvide konflikti mõiste laiem, see ei hõlma ainult pakkumuste hindajate erapooletuse ja

toimingupiirangu järgimise tagamist, vaid ka hanke ettevalmistamisel osalejaid või näiteks vastavuse

kontrollimist. Kui sõltumatuse kinnitust ühe pakkujaga hangete puhul ei esitata, siis ei ole RHS-s ettenähtud

huvide konflikti olukorrad piisavalt välditud. Hanke ettevalmistamisel osalejatel on asutuse-sisestest

protsessidest tulenevalt võimalus hanget mõjutada, kuid praktikas ei ole nemad pidanud erapooletust

kinnitama ja sageli ka asutuse (hanke ajal kehtinud) kord seda ei nõudnud.

1.157. KliM kehtiv hankekord toetab huvide konflikti vältimist mõjusamalt (võrreldes eelmise ja valimi hangete

ajal kehtinud korraga), sest huvide konflikti puudumine tuleb kinnitada kõikidel hankega seotud isikutel

RHR-is. Samuti on põhjendatud ja praktikas juba toimiv kehtivas korras toodud kokkulepe, et RHO

nõudmisel RHO-le eraldi vormikohase allkirjastatud dokumendina. Siiski tulenevalt RTK senisest

praktikast ja valimi hanke näitest on siin vajalik täpsustada, et seesugune vormikohane kinnitus küsitakse

siis, kui pakkumused/ taotlused on esitatud ehk on teada, kelle suhtes tuleb enda ja seotud isikute

erapooletust kontrollida ja kinnitada/menetlusest taanduda.

1.158. Ohukohana võib välja tuua olukorra, kui tehnilise kirjelduse ja valikukriteeriumide koostaja, hanke üks

sisuline hindaja ja hiljem lepingus tellija kontaktisik on sama inimene. Sellisel juhul hankekomisjoni

otsused, protokollid kooskõlastatakse ja hankes otsused kinnitatakse teise struktuuriüksuse juhi (RiL-is,

TRAM-is) või asutuse juhi (KeMIT) poolt.

Rahandusministeeriumi õigusteenistus (ÕT) jäi auditi käigus eriarvamusele, et hanke tehnilise kirjelduse ja

valikukriteeriumite koostaja, hindaja ning lepingu kontaktisik peaksid olema erinevad inimesed. ÕT

selgitas järgmist: vastupidi, RHADi ettevalmistamisel osalenud isik on ka sisulises mõttes kõige õigem

inimene pakkumuste vastavust kontrollima ja neid hindama ning jälgima, et lepingu täitmine toimub

vastavalt hankes sätestatud nõuetele ja tingimustele. Sellest põhimõttest – üks isik vastutab

hankevajadusega seonduva eest kogu selle elukaare vältel alates planeerimisest ja ettevalmistamisest kuni

lepingu täitmiseni – juhindudes on koostatud ka KLIM hankekord. Hankemenetluse erinevate etappidega

seotud ülesannete killustamine erinevate isikute vahel ei ole mõistlik, samuti ei ole see asjakohane ega

huvide konflikti vältimiseks (see ei tekita konflikti teenistuja erahuvide ja teenistuskohustuste vahel).

Audiitorite poolt võeti arvamus teadmiseks. Rollikonflikti olulisus oleneb hanke keerukusest, maksumusest

jm tingimustest, millest sõltub riskitase ja maandamistegevusena erineval viisil võimalikest erahuvidest

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

43

lähtuvat hankimist vältida ja erapooletust tagada. Nõustume, et tavapäraselt on väiksema halduskoormuse

mõttes põhjendatud, kui valdkonna ekspert koostab nii RHAD-i (lähteülesande, tehnilise kirjelduse), kui

osaleb hiljem hankes hindamisel.

1.159. TRAM-is riigihanke otsuste kooskõlastamisega kinnitatakse huvide konflikti puudumine, kuid kuna

hankekorras ei ole kokku lepitud, millises keskkonnas kooskõlastatakse riigihanke otsused, siis võib

järeldada, et korras ei ole kokkulepet huvide konflikti puudumise kinnitusest taasesitatava (kirjaliku) jälje

jätmise kohta. Nt RHAD alusdokumentide muutmise ja kooskõlastamise osas on kirjas, et toimub DHS-is,

vt p 6.8.4, p 6.6.5 – see on õigusselguse mõttes hea näide. Tavapäraselt kooskõlastatakse RHAD DHS-is,

kuid neil juhtudel, kui (osaliselt) ei ole kooskõlastatud DHS-is, võib esineda olukord, kui kooskõlastajate

ring ei ole tagantjärgi selgitatav, see hajutab vastutust.

1.160. KeMIT-is on hanke juurde registreeritud isikuid kes ei ole hankekomisjoni liikmed ega osale hanke

menetlemisel, kuid kes hankija selgituse kohaselt vajavad pakkumustega seotud infot tööülesannete

täitmiseks. Arvestades registris toodud info tundlikkust, on põhjendatud, et kõik, kes enne hankelepingu

sõlmimist lisatakse RHR-i veenduvad ja kinnitavad oma erapooletuse RHR-is.

1.161. Kui kõrvaltegevustest teavitamised on tööandjale esitamata, siis võib kaasneda ebapiisav huvide konflikti

vältimise meetmete rakendamine.

4. Hanke alusdokumentide koostamine ja pakkumuste hindamise komisjonide moodustamine48

1.162. KliM hangete ettevalmistamisel on tavapärane ja iseloomulik lai kaasatute ring. Lisaks RTK teenistujatele

osalevad hanke planeerimisel haldusala asutuste, erialaliitude ja huvigruppide esindajad, kellega tehakse

koostööd peamiselt tehnilise kirjelduse/lähteülesande/tellija tingimuste koostamisel. Näiteks riigihanke

„Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike

tegevuste analüüsi tellimise“ (268065) hanke ettevalmistamise ja/või hindamisega olid erineval määral

seotud 22 isikut KliM-st (15 in), KeA-st (2 in), RaM, MKM, ReM, RTK-st ning lisaks olid tehnilise

kirjelduse koostamisel kaasatud 9 valdkondlikku organisatsiooni.

1.163. Tuuleparkide hanke (280536) ettevalmistamisse, sh tehnilise kirjelduse koostamisse olid KliM hanke eest

vastutava isiku sõnul erineval määral kaasatud 16 isikut järgmistest asutustest KliM (12 in), RaM,

Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja KeA, lisaks RTK teenistujad. KliM-välised eksperdid kaasati tehnilise

kirjelduse koostamisse vastavalt varasemale valdkondlikule koostööle. Audiitorile kirjeldati, et tehnilise

kirjelduse koostamisse kaasatutele tehti otsepöördumised ja suhtlus toimus e-kirja teel, eraldi kirjalikke

kokkuleppeid ei ole, ei allkirjastatud ka huvide konflikti puudumise vm sõltumatuse kinnitust. Huvide

konflikti vältimiseks KliM esindaja sõnul RTK poolt suuniseid ei antud.

1.164. Riigihanke nr 268065 näide: Hindamiskomisjoni moodustamine toimus eri kanaleid pidi. Hankekomisjoni

moodustamine käis loogika järgi, et kuna biogaas on jagatud nii KLIM energeetika, kliimaosakonna kui ka

MKMi ja REMi vahel, siis vastavalt sai valitud ka komisjoni esindajad.

1.165. RiL hankekorra kohaselt 5.3. Komisjoni iga liige kinnitab huvide konflikti puudumist pakkumuste

menetlemise protokollis tehtud otsuste kinnitamisega. Kinnituse võib anda ka registris. Hankija selgitas, et

arvestades RHR-s huvide konflikti puudumise kinnitamise juures toodud täiendavat selgitust selle asjaolude

sisu osas, on heaks tavaks, ka registris seda täiendavalt kinnitada. Kuna tegelik huvide konflikti olukord

peaks selguma alles peale pakkumuste esitamist, siis komisjoni otsuste DHS-is kinnitamisega antakse

ühtlasi huvide konflikti puudumise kinnitus (nagu viidatud p 5.3 näeb ette). Riigihankes 278906 on

vastavalt hankekorrale huvide konflikti kinnitused ka antud. RHAD on kinnitanud tugiteenuste teenistuse

direktor, hankeotsused ja lepingu allkirjastas peadirektor, seega on välditud hankekomisjoni liikmete

(hankeekspert, hanke tellinud vastutav isik ja tema juht) rollikonflikt ja 4-silma printsiip.

48 KliM valimi hangete läbiviimise ajal kehtinud hankekorra (29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450, muudatustega DHS link, kehtis 24.01.2025

nr 1-2/25/33 hankekorra kinnitamiseni) kohaselt:

4.14. Kui hanke tingimustes on ette nähtud läbirääkimiste pidamise võimalus, pakkumuste hindamiskriteeriumiks on peale hinna ka mõned

muud näitajad või vastutav isik peab seda vajalikuks, siis määrab vastutav isik eduka pakkumuse väljaselgitamiseks eraldiseisva

hindamiskomisjoni, nimetades pakkumuste hindajad ja nende arvu.

4.15. Vajadusel moodustatakse pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ministeeriumi teenistujad, kes omavad hanke

objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

44

JÄRELDUS

1.166. Riigihangete töökorraldus toimib, toimemudel ja hankekorrad on valdavas osas piisavad. Arvestades auditi

käigus ilmnenud asjaolusid huvide konflikti kontrollimise kohta, on põhjendatud selle parendamine.

1.167. Risk: Laiem, sh väljaspool KliM-i kaasatute ring on üks asjaolu, mida arvestades on asjakohane kaaluda,

kuidas tagada kaasatute erapooletus ja hankesse sobivad tingimused. Kui ilmneb, et arvestatud on

nõuandeid, mis on ajendatud korruptiivsest huvist, kaasatul on huvide konflikt või toimingupiirang, siis

hankija riske maandab see, kui olenevalt olukorrast on hanke ettevalmistamisse/ hindamisse kaasatud isikud

kirjalikult oma erapooletust kinnitanud.

4. Arvete kontrollimine ja ÜVA-de dokumenteerimine

1.168. Vastavalt KliM kulude menetlemise korrale49: 4.4. Arve juurde lisatakse seotud dokumendid: 4.4.1

lepingust tulenev üleandmise-vastuvõtmise akt või aruanne. Eelnevalt kehtinud korra (29.10.2021 käskkiri

nr 1-2/21/450) järgi: 7.10. Akti allkirjastab üldjuhul lepingus märgitud vastutav isik digitaalselt, kes peab

olema veendunud, et leping on täidetud nõuetekohaselt. Akt tuleb DHS-is seostada lepingu menetlusega.

Vastavalt KliM Hangete korraldamise ja rahaliste kohustuste võtmise korrale50: 7.10. Akti allkirjastab

üldjuhul lepingus märgitud vastutav isik digitaalselt, kes peab olema veendunud, et leping on täidetud

nõuetekohaselt. Akt tuleb DHS-is seostada lepingu menetlusega. Seega kordade järgi tuleb aktid üles

laadida nii FitekIn-i kui ka DHS-i.

1.169. Riigilaevastiku teabehalduse kord51 näeb ette üleandmise-vastuvõtu aktide DHS-s registreerimise. Auditi

toimingute käigus tähelepanu juhtimise järel lisati ka puudunud parvlaevade monitooringusüsteemide tarne

ja paigalduse aktid DHS-i lepingu seostesse.

1.170. On positiivne, et KeMIT-i tööde aktid on registreeritud DHS-is vastavalt korrale.

1.171. Auditis testiti riigihanke nr 272413 (kommunikatsiooniteenus) nelja arve menetlemist. Ilmnes, et lepingu

esimese arve52 juures arvekeskuses puudus akt/(tööde ülevaade), kahel arvel53 summa erineb lepingus

toodud hinna ja akti/ ülevaate järgi töö mahu korrutisena saadud töö maksumusest; valimi neljas arve vastab

aktil esitatud andmetele. Vastavalt tellija esindaja auditi käigus antud selgitusele sisaldas ühel arvel töövõtja

PR nõustamise (tunnihind) tasu konsultatsiooni eest sotsiaalteadlaselt (160.- + KM) ja teisel juhul olid

nõustamise real ekslikult Facebooki postituste levitamiskulud summas 721,48+KM (edaspidi esitati arvel

eraldi reana).

1.172. Riigihanke 272413 (kommunikatsiooniteenus) aktid DHS-i lisati auditi käigus. Ka riigihanke nr 268065

(biogaasi/biometaani analüüsi) lepingu lõpparuande vastuvõtmise akt lisati DHS-i auditi käigus (31.12.24

arve nr 2424185 summa 156 000 eurot + KM).

1.173. Riigihanke nr 274075 (õigusanalüüs) töövõtuleping sõlmiti 07.05.2024. Hanke ühel arvel ilmnes teenuse

osutamise perioodi algus 3 kuud varasem lepingu sõlmimise kuupäevast54 ja lõppmakse arvel on kirjas

teenuse osutamise periood, mis erineb aktis märgitud teenuse osutamise perioodi infost (täpsemalt

väljavõtted all viidetes55), kuid arvete menetlemisel ei oldud teenuse osutamise aja andmete vastuolule

49 12.11.2024 käskkiri 1-2/24/437 50 29.10.2021 käskkiri nr 1-2/21/450 (viimati muudetud 05.08.2022 käskkirjaga nr 252) 51 Peadirektori 26.06.2024 käskkirja nr 1-1/24/25 lisa 3 Dokumendiringlus p 2.7.4 52 31.05.2024 arve nr 9016 53 1) 30.06.2024 arve nr 9042. Arvel on toodud teenuse kirjeldus "Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 nr 4-1/24/32 juuni", ühik

1 ja hind 3292.- eurot + KM. Arve juurde on lisatud 17.07.24 juuni töö ülevaade, kus on märgitud, et "kokku oli tööde maht 36 tundi".

Ülevaates (aktis) toodud mahu järgi arvestades 36 x 87.-/h (lepingu p 6.2) = 3 132.- + km. Arvel on summa 3 292.-+ KM.

2) 30.04.2025 arve nr 9617. Arvel on toodud teenuse kirjeldus ridadel "Teenused vastavalt raamlepingule nr 4-1/24/32 aprill“: PR

nõustamine, Tuuleparkide mõju uuring, Trükised, Stuudio rent. Arve juures on aprilli tööde akt, "kokku oli tööde maht 114 tundi ja 30

minutit", st 114,5 x 87.-/ h=9 961,5 eurot. Arve juurde on lisatud töövõtja poolt 28.05.25 allkirjastatud aprilli tööde akt, "kokku oli tööde

maht 114 tundi ja 30 minutit", st 114,5 x 87.-/ h=9 961,5 eurot, mis erineb arvel esitatud nõustamise kulurea maksumusest.

54 19.12.2024 arve nr 5929/24EE Ülesande viide 274075, Ülesanne: 24-7900-034 Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüs,

Teenus ajavahemikul 16.02.2024 - 1.12.2024. 33 960.- eurot + KM.

55 14.01.2025 arve nr 0026/25EE Ülesande viide 274075, Ülesanne: 24-7900-034 Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüs,

Teenus ajavahemikul 2.12.2024 - 13.01.2025.

Aktis on tekst (allkirjastatud 14.01.2025) p 3. Töö teostati november – detsember 2024.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

45

tähelepanu juhitud. Audiitorile selgitati, et enne lepingu sõlmimist teenust ei osutatud, kehtib aktide info.

Lepingus ja arvetel märgitud ja aktid allkirjastanud tellija kontaktisik ei oldus lisatud arve menetlusringi,

kuigi korra järgi on see ette nähtud56. Arved on kooskõlastanud osakonna juhataja (ja projektiga seotud

kulujuht). Aktid lisati DHS-i auditi käigus.

Täiendav tähelepanek: lepingusse lisada isikuandmete kaitse töötlemise kokkulepped

1.174. Töövõtja ülesandeks on läbi viia kahe parvlaeva monitooringusüsteemide kasutamise koolitus laeva

meeskondadele. Väljavõte hankelepingust: p 3.7. Kui laeva meeskonnale tuleb korraldada süsteemi

kasutamise koolitus, viib täitja koolituse läbi pärast laeva süsteemi üleandmist. Koolituse läbiviimise järel

koostatakse koolituse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus näidatakse ära vähemalt koolituse sisu, koolituse

läbiviimise aeg ja koht ning koolitusel osalenute nimekiri (kokku kaks akti). Koolitusel kogutakse osalejate

andmeid, mis on seostatavad laevapere liikme identiteediga (nt nimi, roll), seega toimub isikuandmete

töötlemine. Lisaks võidakse töövõtja poolt ka haldusteenuse osutamise käigus saada ligipääs

isikuandmetele. Seega kaasneb hankelepingu täitmisega isikuandmete töötlemine ja lepingusse oleks

olnud vajalik lisada GDPR-st tulenevad põhimõtted, sh isikuandmete töötlemise õiguslik alus, teavitamine,

minimaalsuse põhimõte.

1.175. Antud juhul sõlmitud töövõtuleping nr 6-2/24/60 isikuandmete töötlemisest tulenevalt andmekaitse

tingimusi ei sisalda, mistõttu ei ole tagatud isikuandmete nõuetekohane töötlemine.

JÄRELDUS

1.176. KliM ja RiL tööde vastuvõtmise aktid ei olnud alati DHS-s registreeritud, kuigi vastav kord näeb seda ette.

Sageli saadetakse arved maksmisele ilma, et tehingu sisu ja tellija poolt teenuse/töö vastuvõtmise kohta

oleks DHS-is lepingu juurde lisatud akt. Ka arve kinnitusringis osalejad ei ole akti küsinud. KliM kord näeb

ette ka arvekeskusesse akti lisamist, aga seda ei oldud tehtud ühelgi korral. Oluline on akti lepingu juures.

56 Vastav nõue tuleneb kuludokumentide menetlemise korrast (12.11.2024 kk nr 1-2/24/437):

5. Kuludokumentide menetlemine eAKs, RTIPis ja DHSis

5.3. eAKs koostab FO teenistuja ostuarve kinnitusringi, saates ostuarve KLIMi kontaktisikule, kes tellis kauba või teenuse ning kulujuhile

kooskõlastamiseks. /…/

4.2. KLIM kontaktisiku ja kulujuhi kohustuseks on tagada, et:

4.2.1 tehingud on seaduspärased ja vajalikud ning ei ületa eelarves ettenähtud kululimiiti;

4.2.2 tehingud tehakse analoogsete tehingutega võrrelduna parimatel tingimustel;

4.2.3 tehing on otstarbekas ja vajalik ning tehingu sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

4.2.4 kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ja KLIM hangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korda;

4.2.5 dokumendid kajastavad majandustehingu sisu õigesti;

4.2.6 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, tellimis- või garantiikirjale ning

sellel on märgitud korra punktis 3.8. nõutud andmed. Juhul, kui arve on koostatud ebakorrektselt või ei vasta seaduses toodud nõuetele, tuleb

KLIM kontaktisikul või kulujuhil pöörduda tarnija poole ja nõuda korrektse algdokumendi esitamist. Valesti koostatud arvele tuleb väljastada

kreeditarve.

4.4. Arve juurde lisatakse seotud dokumendid:

4.4.1 lepingust tulenev üleandmise-vastuvõtmise akt või aruanne; /…/

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

46

Lisa 1. Valim ja valimi koostamise põhimõtted

Riigihangete planeerimise/ läbiviimise vastavust regulatsioonidele testiti riskipõhise kihtvalimi alusel. Valimisse

kaasati erinevate asutuste ja struktuuriüksuste hanked, et tagada mitmekülgne ülevaade kontrollitavatest

menetlustest ning hinnata hankekohaste kontrolliprotsesside toimimist.

a) RRF hanked erinevatest asutustest ja struktuuriüksustest ja RiL Euroopa territoriaalse koostöö (INTERREG)

projekti hange – audiitor kontrollis valimisse kuuluvate hangete läbiviimist Auditeeriva asutuse ja RTK

kontrollimetoodikate alusel;

b) RiLi ja/või TRAMi lisahanked, mille puhul hinnati täiendavaid riske või spetsiifilisi aspekte. Valimisse kaasati

täiendavalt hanked järgmiste riskitunnuste alusel:

❖ RHR-is varasemate hangete „täitmisel“ seisundi andmekvaliteedi ja lepingumuudatuste RHS-le vastavuse

hindamine,

❖ RHR-is üle 4-aastase tähtajaga raamlepingute põhjendatuse ja RHS-le nõuetele vastavuse hindamine,

❖ toetuse koodiga 9LA0-RR20-05133 (Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitustööd):

tarnijale väljamakse seos hankega ning hanke olemasolu või hanke puudumise põhjendatus,

❖ juhuslik väikehange57 ettevõttelt, kellega on RiL/ TRAM teinud tehinguid, kuid hange ei ole läbi viidud

RHR-s, et hinnata asutuse hankekorra järgmist;

❖ Komisjoni päringu lisamine valimisse: 14.01.2026 esitas Riigikogu Korruptsioonivastane erikomisjon

KeMIT-ile päringu. Arvestades päringus esitatud asjaolude analüüsimise vajadust, otsustas auditi töörühm

lisada valimisse ka hanke viitenumbriga 278869. Selle eesmärk oli tagada, et auditi hinnang hõlmaks kõiki

olulisi teemasid, sh võimaliku huvide konflikti riskiga seonduvat.

Valimisse võeti 13 riigihanke menetlust.

I – RTK ja RaM kontroll-küsimuste alusel hinnati RRF/ RiL INTERREG projekti hankeid, mille läbiviimisel testiti

hankekomisjoni erapooletust, hanke läbiviimise vastavust RHS-le, lepingu muutmise vastavust RHS-le, veenduti,

et lepingu ese on olemas ja vastuvõtu-aktid ja arved vastavad asutuse korrale.

I RRF projektide hanked (auditi programmis, KliM väljaminev kiri 12.05.2025 reg nr 1-11/25/11):

1) Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele (Kliimaministeerium) (RHR viitenumber

280536)

2) Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs (Kliimaministeerium) (274075)

3) Taastuvenergia kommunikatsiooniteenuse hankimine (Kliimaministeerium) (272413)

4) Kestliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike tegevuste

analüüsi tellimine (Kliimaministeerium) (268065)

5) Kangru liiklussõlme ja Rail Balticut ületavate viaduktide ehitamise omanikujärelevalve (267794)

6) Andmelao arendamine Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) andmete osas (279408) ja raamhange Analüüsi- ja

andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026) (243672)

I RiL INTERREG projekti hange

7) Parvlaevade monitooringusüsteemid (278906)

I KeMIT hange Riigikogu Korruptsioonivastase erikomisjoni 14.01.2026 päringust tulenevalt lisati valimisse

8) “E-teenuste keskkonna pääsuhalduse arendus” (278869).

Nimetatud 8 hanke tulemusel sõlmitud lepingute kogusumma on kokku 3 800 318 eurot, sh 3 000 000 eurot hanke

nr 243672 raamlepingu kogusumma.

II – selgitati, kas TRAM-is ja RiL-is ettenähtud (väikehanke) hankemenetlus on läbi viidud, lepingu muutmise ja/

või kallinemise menetlemine vastab RHS-le, arved/aktid menetletud vastavalt asutuse kordadele.

57 TRAM: väikehange – asja, teenuse või ehitustöö tellimine eeldatava maksumusega 10 000 – 29 999,99 eurot.

RiL: väikeost – asja, teenuste tellimine eeldatava maksumusega 5 000 kuni 29 999 eurot ning ehitustöö 15 000 – 59 999 eurot.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

47

II TRAM

➢ Teehoiu hanked. Sooviti testida oluliselt kallinenud pakkumuste ja RHS § 115 lg 1, lg 8 rakendamise praktikat.

Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029 (268083).

Auditi käigus tähelepanu juhtimise järel ilmnes, et valimi koostamiseks kasutatud RHR alusandmed ei olnud

korrektsed. TRAM esindaja korrigeeris registris lepingu maksumuse – hanget ei kontrollitud.

9) Teehoiu hanked. Sooviti analüüsida lepingute maksumuse suurendamiste nõuetekohasust:

- Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023 (181744).

- Tartu ja Võru maakondade riigiteede korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023 (181480).

➢ Teeseadmete andmehõive platvormi tarkvara arendus- ja hooldusteenus (262942). Dolm IT OÜ (12809505)

raamleping nr 3.2-4/23/1228-1 kestusega üle 4 aasta (16.06.2023 kuni 09.06.2028).

Auditi käigus tähelepanu juhtimise järel ilmnes, et valimi koostamiseks kasutatud RHR alusandmed ei olnud

korrektsed. TRAM esindaja korrigeeris registris lepingu maksumuse – hanget ei kontrollitud.

10) Cone Center OÜ (11154344) 20.12.2024 arve nr 2024-20610; selgitusena on toodud 3.2-4/24/34-1; MRS -

Mandatory Reporting System. Sooviti analüüsida seotud väikehanke läbiviimise vastavust TRAM

hankekorrale.

II RiL

11) Cone Center OÜ (11154344) 01.01.2024 arve nr 2023-18049. Sooviti analüüsida seotud hanke toimumise ja

lepingu muudatuste korrektsuse küsimusi, mis võeti auditi ulatusse.

12) AS Atea (10088390) kannete selgitusena on toodud lepingu nr 6-2/23/215 alusel läbipääsusüsteemi haldamise

teenuse tellimine ja Ei ole riigihange. Auditi ulatuses on seotud hanke menetluse testimine.

13) Osaühing Gotta Port Services (11167476) tehingud.

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

48

Lisa 2. „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ väljavõte

M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost), 2019

RH „Analüüsi- ja andmelao infosüsteemide arendus- ja hooldustööde teostamine (2022-2026)“ (243672)

„Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“ (2019, lk 767-768, RHS § 117 komm.-d 16-19) on RHS § 117

lg 1 tõlgendatud järgnevalt.

16. RHS § 117 lg 1 teine lause. Hankija peab pakkumuste hindamise kohta tegema põhjendatud kirjaliku otsuse.

Põhjendatud kirjalik otsus peab sisaldama asjaolusid, mille alusel on hankija tunnistanud pakkumuse edukaks, st

hindamiskriteeriumide alusel antud punkte ja lühikokkuvõtet punktide andmise põhjendustega või vähemalt viidet

dokumendile, mis vastavaid põhjendusi sisaldavad (RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21;

12.02.2019, 8-19/203288, p 9). Kui otsuses puuduvad mistahes põhjendused hindamise kohta ega ole selles viidatud

ühelegi dokumendile, mis sisaldaks vastavaid põhjendusi, on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus põhjendamata ja

kontrollimatu ning seega vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ning § 3 p-ga 1 (VAKO 12.02.2019. 8-19/203288, p 9). Kuivõrd

edukaks tunnistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab otsus sisaldama asjakohaseid õiguslikke aluseid ja

faktilisi asjaolusid, mis kaalutlusotsuseni viisid ning mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Olukord, kus

hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult

hindab, paneb hankijale erilise vastutuse hindamise kriteeriumi kohaldamise põhjendamisel (VAKO 11.08.2014, 181-

14/151310, p 8).

17. Hankija põhjendamiskoormis on erinev sõltuvalt sellest, millised olid rakendatavad hindamiskriteeriumid. /…/

Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi kasutamisel on põhjenduste vajaliku ulatuse hindamisel asjakohane lähtuda

konkreetse kriteeriumi iseloomust. Sellest tuleneb, et mida hinnangulisem on kvalitatiivne hindamise kriteerium ehk mida

suurem on hankija kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema ka hankija põhjendused (L. Prints. 2018, lk 64). EÜK

on lahendis Alfastar Benelux selgitanud, et juhul, kui otsus sisaldab üksnes hindepunkte ilma nende andmise

põhjendusteta, on otsus sisuliselt põhjendamata ja õigusvastane /…/). Õiguskirjanduses on selgitatud, et viidatud

kohtuotsus tehti küll Euroopa institutsioonidele kehtivas õigusraamistikus, kuid kohtu seisukohta tuleks rakendada ka

direktiivi 2014/24/EL (ja ka 2014/23/EL ja 2014/25/EL) kohaldamisalas olevatele otsustele (Z. Petersen. - PPLR 2012/5,

NA253-256, p 3.). Juhul kui otsus sisaldab üksnes punktitabelit ega selgita hindamise tulemuse tegelikke põhjuseid, ei ole

pakkujal võimalik hinnata otsuse õiguspärasust ega tõhusa õiguskaitsevõimalusi ja -vahendeid (Samas).

18. Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise

osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses

hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1

sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega

võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse

(VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p-d 23-28.).

19. Seega on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide korral hankijal märkimisväärne põhjendamis koormus – peale

punktijärjestuse avaldamise peab hankija avaldama pakkujatele ka põhjendused, miks neile hindamiskriteeriumide alusel

teatud arv punkte omistati. Vastasel juhul ei ole edukaks tunnistamise otsus läbipaistev ega kontrollitav. („Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne“, lk 767-768, RHS § 117 komm.-d 16-19).

RHS § 47 komm. 5 kohaselt: Kohane teavitamine tagab ettevõtja võimaluse otsustada, kas otsus rikub tema õigusi, ning

sellekohase soovi korral ka võimaluse vastav otsus tähtaegselt vaidlustada. Läbipaistvus riigihangetes tagab riigihankes

osalenud ettevõtjale võimaluse oma õigusi efektiivselt kaitsta. Sel põhjusel sätestavad ka RHS § 47 lg-d 3 ja 4 konkreetselt

informatsiooni, mida mõned lg-s 1 nimetatud teated peavad sisaldama. (lk 326)

Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses asjas nr 3-20-1198, et avatud hankemenetluse käigus esitatud loovtöö hindamisel

(hindamisotsuses) tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud

fakte (otsuse p 17); 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida (otsuse p 19);

3)Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr

C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui

pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija

otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada.

Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad

peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab

täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.

Kui tagatud ei ole hindamisotsuse läbipaistvus ja kontrollitavus, siis ei ole hindamisotsus õiguspärane (TlnHKo 3-21-1811, p

43).

Kliimaministeeriumi siseauditi osakond

Töö nr 1/2025 lõpparuanne 27.03.2026

49

Lisa 3. KeMIT-i sõlmitud teenuste riigihangete lepingud

RHR andmed