Inimkaubanduse direktiivi ülevõtmise eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Inimkaubanduse direktiivi ülevõtmise eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle inimkaubanduse direktiivi uusversioon. Palume võtta eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakavva võimalikult kiiresti, kuna direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 15. juuli 2026.a Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: - Eelnõu - Seletuskiri - Määruse kavand - Vastavustabel - Kooskõlastustabel - Arvamuste tabel Anne Kruusement 53321991 [email protected]

Meie 31.03.2026 nr 8-1/2559-1

EELNÕU

31.03.2026

Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seadus

(muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni

ülevõtmisega)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 133 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inimese värbamise, vedamise, üleandmise, saatmise, vastuvõtmise, varjamise, majutamise

või tema üle saavutatud kontrolli vahetamise või üleandmise või muul moel inimese asetamise

eest olukorda ning sellises olukorras hoidmise eest, mille eesmärk on teise inimese

ärakasutamine prostituudina või muuks seksuaalseks tegevuseks, sunniviisiliseks tööks,

kerjamiseks, orjuses või muus samalaadses olukorras hoidmiseks, kuritegelikuks tegevuseks,

elundite eemaldamiseks, asendusemaduseks, sundabieluks või ebaseaduslikuks

lapsendamiseks, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, jõu või muude sunnimeetmete,

vägivalla, pettuse, kelmuse, ähvardamise, võimu kuritarvitamise, teise isiku üle kontrolli omava

isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmise või andmise, teisest isikust sõltuvuse,

abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, –

karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.“;

2) paragrahvi 133 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 133 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) täideviija levitas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil kannatanu kohta seksuaalset

laadi pilte, videoid või muud sarnast materjali või aitas sellele kaasa.“;

4) paragrahvi 1331 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadustiku § 133 lõikes 1 nimetatud olukorda asetatud isikult seksi ostmise või

tema osutatavate teenuste kasutamise eest, kui teenuse kasutaja teab, et teenust osutav isik on

inimkaubanduse ohver, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;

5) paragrahvi 1381 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 118 sätestatud“ tekstiosaga „§-s 118 või

133 sätestatud“;

6) paragrahvi 175 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „mõjutamise eest majandusliku kasu saamise

eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks prostitutsiooniga või kuritegevusega

tegelemist, tavapäratutel tingimustel töötamist, kerjamist või abielluks tahte vastaselt või astuks

üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses,“ tekstiosaga „mõjutamise, värbamise,

vedamise, üleandmise, saatmise, vastuvõtmise, varjamise, majutamise või tema üle saavutatud

kontrolli vahetamise või üleandmise või muul moel inimese asetamise eest olukorda ja sellises

olukorras hoidmise eest, mille eesmärk on tema ärakasutamine prostituudina või muuks

seksuaalseks tegevuseks, sunniviisiliseks tööks, kerjamiseks, orjuses või muus samalaadses

olukorras hoidmiseks, sunnitööks, kuritegelikuks tegevuseks, elundite eemaldamiseks,

asendusemaduseks, kui asendusema on alaealine, sundabieluks, ebaseaduslikuks

lapsendamiseks või pornograafilises või erootilises etteastes või teoses üles astumiseks,“.

§ 2. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks riikliku suunamismehhanismi, ohvrite piiriülese

suunamise kontaktasutuse, inimkaubanduse ennetuse ja koolitusega tegelevate asutuste ja

riikliku inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“;

2) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui on kahtlus, et isik võib olla inimkaubanduse ohver, võib Sotsiaalkindlustusamet

käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusel osutada Politsei- ja

Piirivalveametilt või prokuratuurilt kinnituse saamiseni isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud teenuseid kuni 14 kalendripäeva.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2026. a

allkirjastatud digitaalselt

Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse

(muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni Eesti

õigusesse ülevõtmisega) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega tehakse karistusseadustikus (KarS) ja ohvriabi seaduses (OAS)

muudatused, mis on vajalikud, et võtta Eesti õigusesse inimkaubanduse vastu võitlemise ja

ohvrite kaitse tõhustamiseks üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/17121,

millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL2 (edaspidi direktiiv). Tegemist on inimkaubanduse

direktiivi uusversiooniga, mille eesmärk on tõhustada liikmesriikide tegevust inimkaubanduse

ennetamisel ja ohvrite kaitsel, samuti kriminaalõiguslikku reageerimist. Eesti peab nimetatud

direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 15.07.2026. Direktiivi 2024/1712 ülevõtmiseks

koostati esmalt põhjalik vastavusanalüüs3, mille käigus hinnati, kas kehtiv õigus sisaldab kõiki

asjakohaseid direktiivi sätteid ning kas muud riigisisesed õigusaktid (sh määrused) tagavad

direktiivis sätestatud kohustuste täieliku ja tõhusa rakendamise. Inimestele, ettevõtjatele ega

vabaühendustele eelnõu muudatustega uusi ega täiendavaid nõudeid ega kohustusi ei

kehtestata, mistõttu halduskoormus sihtrühmadele ei muutu.

Inimkaubanduse vastu võitlemise EL-i strateegias 2021–2025 on esitatud valdkondadevaheline

ja terviklik lähenemisviis alates inimkaubanduse tõkestamisest kuni ohvrite kaitsmiseni ning

inimkaubitsejatele süüdistuse esitamise ja nende süüdimõistmiseni. See dokument sisaldab

mitut meedet, mida tuleb rakendada kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel. Leiti, et

direktiivi 2011/36/EL on vaja muuta, et tegeleda inimkaubanduse valdkonna suundumuste ja

komisjoni tuvastatud puudustega ning tõhustada jõupingutusi selle kuriteoliigi tõkestamiseks.

Strateegia koostamisel kindlaks tehtud puudused, mis nõuavad õiguse täiendamist, puudutavad

inimkaubandusega seotud süütegusid, mis on toime pandud juriidiliste isikute huvides, samuti

andmekogumissüsteeme, liidu ja riiklikul tasandil toimuvat koostööd ja koordineerimist ning

riiklikke süsteeme, mida kasutatakse inimkaubanduse ohvrite varajaseks avastamiseks,

tuvastamiseks, eriabi andmiseks ja toetamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunikud Anne Kruusement

([email protected]) ja Anu Leps ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

toimetas õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse:

KarS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2;

OAS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I 06.01.2023, 1.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1712.

2. Seaduse eesmärk

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401712&qid=1768388294729. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0036&qid=1768388406648. 3 Inimkaubanduse direktiivi uusversiooni analüüs.pdf.

2

Seadusemuudatuse eesmärk on senisest tulemuslikumalt tõkestada, ennetada ja vähendada

inimkaubandust, kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning viia Eesti õigus kooskõlla direktiiviga.

Direktiivi uusversioon teeb seni kehtinud direktiivis 23 muudatust. Paljudel neist on Eesti

õiguses vaste juba olemas ja muudatusi ei ole vaja teha.

Inimkaubandusega tegelemine, sageli organiseeritud kuritegevuse raames, on raske kuritegu ja

põhiõiguste ränk rikkumine ning see on Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga sõnaselgelt

keelatud. Inimkaubanduse tõkestamine ja võitlus inimkaubanduse vastu ning inimkaubanduse

ohvrite toetamine nende päritoluriigist sõltumata on liidu ja liikmesriikide esmatähtis ülesanne.

Komisjoni ettepanek4 direktiivi 2011/36/EL muutmiseks avaldati 19.12.20225. Eesti

seisukohad6 direktiivi muudatuste kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 9.02.2023. Eesti

seisukohtadega on direktiivis üldjoontes arvestatud. Direktiivis ei sisaldu teemasid, mille kohta

Eesti esitas eriarvamuse või lisatingimusi.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK), selle asemel koostati

vastavusanalüüs direktiivi ülevõtmiseks7. Samuti puudus Eestil olulistes küsimustes

kaalutlusruum ja alternatiivid ning direktiiv võeti üle miinimumulatuses.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase seadusega muudetakse KarS-i §-e 133, 1331, 1381 ja 175 ja täiendatakse OAS-i

§ 14 lõikega 4 ning tehakse muudatus OAS § 24 lõikes 4.

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

3.1. KarS-i § 133 lõige 1 sõnastatakse selguse huvides uuesti, kuna selles tehakse mitu

muudatust. Lõike 1 senine põhimõte säilib.

Ülevõetava direktiivi artikli 2 järgi lisatakse inimkaubanduse koosseisu kaks uut tegu:

asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine. Direktiivi muudatus näeb ette ka sundabielu

kriminaliseerimise inimkaubandusena, kuid see on KarS-i § 133 lõikes 1 juba sätestatud.

Asendusemadus on KarS-i § 132 järgi küll kuritegu, kuid see ei vasta direktiivis ette nähtud

koosseisule. KarS-i § 132 lõike 1 kohaselt on rahalise karistusega karistatav võõra munaraku

või (sellest valmistatud) inimloote ülekandmine naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb

sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda. Kuigi kirjeldatu võib teoorias toimuda

inimkaubanduse raames, on KarS-i § 132 eesmärk emakakoja rentimise kokkulepete

vältimine8, mis tähendab, et asendusema ei kasutata tema tahte vastaselt lapse sünnitamiseks,

nagu näeb ette direktiivi koosseis.

4 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0732 5 Komisjoni esialgne lühike mõjuanalüüsi kokkuvõte on leitav siit: Võitlus inimkaubandusega – ELi

õigusnormide läbivaatamine (esialgne mõjuhinnang, i.k). Eestikeelne kokkuvõttev mõjuhinnang on leitav siit:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0426, inglisekeelne täispikkuses

mõjuhinnang on leitav siit: eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0425 6 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5808ac7a-92fc-4244-86de-c6212d0f3e2b 7 Inimkaubanduse direktiivi uusversiooni analüüs.pdf. 8 Nõmper, A. KarS § 132/p 1 – Karistusseadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2021, lk 496.

3

Asendusemaduse teema tuli hiljuti arutusele ka Riigikogus, kui menetleti eelnõu 762 SE9, mille

seletuskirjas toodi õigesti välja, et tegemist on inimväärikust riivava tegevusega, millega naised

sageli nõustuvad majanduslikel põhjustel, olles haavatavas seisus.

KarSi järgi karistatakse asendusemana tegutseva naise ärakasutajat, kelleks võib olla tellija,

vahendaja, rahastaja vm isik, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse,

kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi

ärakasutamisega. Kuna sageli toimub asendusemaduse teenuse osutamine välisriigis, tuleb

arvestada ka karistusseadustiku kehtivuse ulatust.

KarS-i § 7 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo

kohta, mis on Eestis KarS-i järgi kuritegu, see on karistatav teo toimepanemise kohas ning kui

tegu on toime pandud Eesti kodaniku vastu või teo toimepanija on Eesti kodanik.

KarS-i § 8 näeb ette, et teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus

väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistamine on ette nähtud Eestile

siduva rahvusvahelise kohustuse järgi. Selline kohustus on inimkaubanduse direktiivis, milles

on jurisdiktsioon reguleeritud artiklis 10.

Ebaseaduslikku lapsendamist käsitletakse kehtivas õiguses KarS-i §-des 172 (võõra lapse

hõivamine), 136 (vabaduse võtmine) ja 173 (lapse müümine ja ostmine). Siiski ei sisalda

olemasolevad koosseisud direktiivis ette nähtut, st ei keela ohvri ärakasutamist ebaseadusliku

lapsendamise eesmärgil, mistõttu tuleb täiendada KarS-i § 133 lõiget 1.

Direktiivi põhjendustes10 selgitatakse, et asendusemaduse, sundabielu või ebaseadusliku

lapsendamise eesmärgil ärakasutamine võib juba kuuluda direktiivi 2011/36/EL

inimkaubandusega seotud süütegude kohaldamisalasse, kui on täidetud kõik nimetatud

süütegude kriteeriumid. Võttes aga arvesse nende tegevuste tõsidust, lisati asendusemaduse,

sundabielu või ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuv ärakasutamine kõnealusesse

direktiivi kui ärakasutamise vormid, niivõrd kuivõrd need vastavad inimkaubanduse

põhielementidele, sealhulgas vahendite kriteeriumidele.

Inimkaubandus asendusemaduse eesmärgil toimuva ärakasutamise puhul on direktiivi objektiks

need isikud, kes survestavad või sunnivad pettuse abil naisi asendusemana tegutsema.

Direktiiviga (EL) 2024/1712 tehtud muudatused direktiivis 2011/36/EL ei piira abielu,

lapsendamise, sundabielu ja ebaseadusliku lapsendamise ega nendega seotud muude kui

inimkaubandusega seotud süütegude määratlusi, kui need on sätestatud liikmesriigi või

rahvusvahelises õiguses. Samuti ei piira kõnealused normid liikmesriigi asendusemadust

käsitlevate õigusnormide, sealhulgas karistusõiguse ega perekonnaõiguse kohaldamist.

3.1.1. Inimkaubanduse kui teise isiku ärakasutamise mõiste sõnastatakse selgemini ja

rahvusvahelistele nõuetele vastavaks. Kehtivas seaduses on inimese ärakasutamiseni viivad

teod loetletud KarS-i § 1331 (inimkaubanduse toetamine) lõikes 1, mis aga ei vasta

inimkaubandusvastases Euroopa Nõukogu konventsioonis11 (edaspidi konventsioon) nõutule

ega ka ülevõetava direktiivi nõuetele. Sellele on korduvalt juhitud tähelepanu konventsiooni

hindamisvisiitide käigus12. Nii konventsioon kui direktiiv sätestab, et inimkaubandus koosneb

kolmest elemendist: ärakasutamiseni viivad teod (nt värbamine, vedamine, üleandmine vm),

9 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d73a56e2-13a1-4ec4-8c8c-b80c7b062f29/piiriulese-

asendusemaduse-keelustamise-seadus/. 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401712&qid=1768388294729

vt põhjenduspunkt 6. 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002. 12 Viimane hindamisaruanne 2023 a: https://rm.coe.int/recommendation-cp-rec-2023-01-on-the-implementation-

of-the-coe-convent/1680aba1f8. vt soovitust lk 3 lõpus.

4

mis pannakse toime teatud viisil (nt vägivalla, pettuse, ähvardamisega vm) ning mille

tulemusena on inimene sunnitud tegutsema vastumeelse tegevusega (nt tegelema

prostitutsiooniga), st inimest kasutab ära või ekspluateerib teine inimene.

Konventsiooni artikli 4 punkti 1 kohaselt on inimkaubandus isiku ärakasutamise eesmärgil tema

värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine jõu või muu sunnimeetodi

kasutamise või sellega ähvardamise, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või isiku abitu

seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse

tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise teel. Ärakasutamine

sisaldab vähemalt teise isiku prostitutsioonile sundimist või muul viisil seksuaalset

ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenuseid, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või

elundite eemaldamist.

Direktiivi artikli 2 punktide 1 ja 3 sõnastus pärast 13.06.2024. a tehtud muudatusi on järgmine:

„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tahtlike tegude karistatavus:

isiku värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas kõnealuse

isiku üle saavutatud kontrolli vahetamine või üleandmine, milleks kasutatakse ähvardusi, jõudu

või muid sunnimeetodeid, inimröövi, kelmust, pettust, võimu või kaitsetu seisundi

kuritarvitamist või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või

hüvitiste võtmist või andmist ärakasutamise eesmärgil.

3. Ärakasutamine hõlmab vähemalt teise isiku ärakasutamist prostituudina või muid seksuaalse

ärakasutamise vorme, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, sealhulgas kerjamine,

orjust või orjusega samalaadset praktikat, sunnitööd või ärakasutamist kuritegelikuks

tegevuseks või elundite eemaldamist või asendusemaduse, sundabielu või ebaseadusliku

lapsendamise eesmärgil toimuvat ärakasutamist.“

KarS-is 2012. aastal tehtud muudatuse13 kohaselt on ärakasutamiseni viivad sundimisteod

inimkaubandust toetavad teod (§ 1331). Konventsioonis ja direktiivis peetakse aga just neid

ärakasutamiseni viivateks tegudeks, mille tulemusena inimene on sunnitud tegutsema

vastumeelse tegevusega. Enne 2012. aasta muudatusi oli KarS-i § 133 pealkiri „Orjastamine“

ja muudatusi tehes püüti ilmselt jätta alles varem kehtinud paragrahvi ülesehitus ja loogika, mis

aga ei vasta inimkaubanduse konventsioonile ega direktiivile. Karistusseadustiku

kommenteeritud väljaandes14 märgitakse, et kuna muudetud paragrahvi struktuur ja enamik

tunnuseid on jäänud samaks, kasutatakse ka varasemaid kommentaare. Näiteks kommentaaris

3.1 sedastatakse, et objektiivne koosseis sisaldab tagajärjena olukorda, kus inimene on sunnitud

täitma vastumeelset kohustust (ekspluateerimisolukord), ning tegu, millega inimene sellisesse

olukorda asetatakse või seal hoitakse ehk millega ta ekspluateerija tahtele allutatakse

(sundimistegu). Sundimistegu ja ekspluateerimisolukord peavad olema omavahel põhjuslikus

seoses ehk vägivald vm sundimistegu peab olema kannatanu ekspluateerimisolukorda viimise

või seal hoidmise vahend. Kommentaaris 3.2.4 on öeldud, et pettus võib olla nii otsese

sundimise viis kui ka vahend, et meelitada kannatanu kaitsetusse olukorda. Näitena

kirjeldatakse olukorda, kui üks isik meelitab kannatanu pettusega normaalset töökohta lubades

võõrasse riiki, seal aga sunnib ta vägivallaga tööle bordellis.

Kommentaaris kirjeldatud näide vastab igati inimkaubanduse konventsioonile ja direktiivile,

sest selles esinevad kõik kolm komponenti: meelitamine, vägivald ja sunnitud tegelemine

prostitutsiooniga. Õige on ka kommentaaris 3.1 märgitu, et sundimistegu, mis viib

ärakasutamiseni ja ekspluateerimisolukord ise peavad olema põhjuslikus seoses. Kuid erinevalt

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012001. 14 Kurm, M. KarS § 133 – Karistusseadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2021, lk 498-501.

5

KarS-i § 133 kehtivast lõikest 1 peab direktiivi kohaselt sundimistegu sisaldama kahte elementi:

tegu ja selle toimepanemise viisi. Sellega välistatakse ka oht, et sotsiaaladekvaatsed teod

võiksid sattuda karistatavate hulka. Näiteks15 teisele inimesele tehtav ettepanek teha ajutiselt

üüriraha maksmise asemel korteriomaniku juures majapidamistöid või osaleda korraliku

õhtusöögi eest kartulivõtmise talgutel. Kui sellise ettepanekuga (ehk värbamine või muul moel

inimese asetamine olukorda) kaasneb vägivald, pettus, vabaduse võtmine vm sundimisteo

toimepanemise viis, on tegemist inimkaubandusega. Kui ettepaneku eesmärk on teist inimest

aidata ning sellega ei kaasne sundi või ärakasutamise komponenti, ei ole tegu karistatav.

KarS-i § 133 kehtivast lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „majandusliku kasu saamise eesmärgil

või ilma selleta“. Direktiiv ega ka konventsioon ei nõua sellist täpsustust ega ei ütle midagi

ärakasutamistegude majandusliku iseloomu kohta. Riigikohus on leidnud oma lahendites16, et

vastumeelsel teol, milleks kannatanut sunnitakse, peab olema majanduslik iseloom ehk

teisisõnu peab olema tegemist seda laadi teoga, mis pannakse tüüpiliselt toime just tulu

teenimiseks. Riigikohtuga saab nõustuda selles, et tüüpiliselt pannakse inimkaubandus toime

tulu teenimiseks. Näiteks teenitakse tulu prostitutsioonilt või sunniviisilise töö tulemusena.

Samas ei saa välistada, et teatud olukordades ei teeni süüdlane tulu ega soovigi seda. Näiteks

pettusega inimese olukorda asetamine sundabieluks. Abielu reeglina ei ole tulu teenimisega

seotud. Samas võidakse inimene sundida abielluma teatud staatuse saamiseks või nõuab

kultuuritaust abielu. Seega ei saa väita, et inimkaubandus on alati seotud tulu teenimisega.

Lisaks puudub kehtivas inimkaubandust käsitlevas sättes rida elemente, mida nii direktiiv kui

konventsioon loetlevad. Kuigi direktiivi ei pea üle võtma sõna-sõnalt, on Eesti õiguses olev

loetelu ka sisu mõttes puudulik. Kuna direktiivi uusversiooniga on kehtestatud osaliselt uuesti

ka senise direktiivi sõnastus, on ülevõtmise hindamisel tähelepanukeskmes ka selles direktiivis

olnud mõiste komponentide olemasolu riigisiseses õiguses.

KarS-i § 133 lõikesse 1 tuuakse ärakasutamiseni viivad teod KarS-i § 1331 lõikest üle kehtivas

sõnastuses ja järjekorras: vedamine, üleandmine, saatmine, vastuvõtmine, varjamine ja

majutamine. Loetelusse lisatakse „värbamine“ ja „tema üle saavutatud kontrolli vahetamine või

üleandmine“, mida nõuavad nii konventsioon kui direktiiv. Värbamine võib olla füüsiline

tegevus, näiteks tuttavatele inimestele helistamine või rääkimine, neile ettepaneku tegemine või

ka tänapäeval rohkem levinud viisil internetis sotsiaalmeediaplatvormidel info levitamine.

Teise inimese üle saavutatud kontrolli vahetamine või üleandmine tulevad kõne alla eelkõige

piiriülestel juhtudel, kus ohver antakse üle teises riigis tegutsevatele inimkaubitsejatele, näiteks

kui üks isik värbab ohvreid ja teine korraldab nende ärakasutamist prostituudina.

Ärakasutamistegude loetelu muudetakse KarS-i § 133 lõikes 1 paremini arusaadavaks. Kehtivas

seaduses on loetelu sõnastatud selle kaudu, mida inimene on sunnitud tegema ärakasutamise

tulemusena (ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema

prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust).

Muudatus järgib rohkem direktiivi sõnastust, st teise inimese ärakasutamise kaudu:

ärakasutamine prostituudina või muuks seksuaalseks tegevuseks, sunniviisiliseks tööks,

kerjamiseks, orjuses või muus samalaadses olukorras hoidmiseks, kuritegelikuks tegevuseks,

elundite eemaldamiseks, asendusemaduseks, sundabieluks või ebaseaduslikuks

lapsendamiseks. Loetelusse on lisatud alates 2011. aastast direktiivis olevad ärakasutamisteod:

muu seksuaalne tegevus, sunniviisiline töö, orjus või muu samalaane olukord ja elundite

eemaldamine ning direktiivi uusversioonist asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine.

15 Näited pärinevad samast KarS-i kommentaarist 3.3.1. d, lk 501. 16 Vt nt p-d 51-54 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-20-8694/55.

6

Kuna direktiivi uusversiooni artikli 2 punkt 3 sisaldab kogu loetelu, lisatakse see tervikuna ka

KarS-i § 133 lõikesse 1, et Eesti õigus vastaks direktiivis nõutule. Muu seksuaalse tegevuse

näiteks võib tuua seksuaalse sisuga massaaži, erootilise tantsu või striptiisi. Sunniviisiline töö

või ka sunnitöö (ingl keeles forced labour) on konventsiooni17 artikli 2 punkti 1 alusel töö, mida

nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult

pakkunud. Sama artikli 2 lõige 2 nimetab siiski rea töid, mis sunniviisilise töö alla ei mahu,

näiteks süüdimõistetult kohtuotsusega nõutav töö, hädaolukorras isikult nõutav töö jne.

Direktiivi eestikeelses tõlkes on eraldi sunniviisiline töö ja sunnitöö, kuid sisult on need

kattuvad mõisted ja mõlemad ei vaja sätestamist.

Orjus on seisund, kus isiku suhtes teostatakse omandiõigusele omaseid volitusi. See tähendab,

et inimest koheldakse kui vara, teda kontrollitakse täielikult, tal puudub otsustusvõime oma elu

üle, teda võidakse üle anda, müüa, vahetada. Orjastamise keeld on kirjas mitmes

rahvusvahelises dokumendist18. Orjusega samalaadses olukorras hoidmine erineb orjusest selle

poolest, et n-ö omandiõigust teise inimese üle otseselt ei teostata, kuid kontroll tema üle on

süsteemne ja pikaajaline, inimesel puudub vabadus. Näitena võib tuua nn võlaorjuse, kus teisest

riigist tuuakse ehitusele töötaja, kellele öeldakse, et ta võlgneb teatud rahasumma transpordi ja

dokumentide eest, mille ta peab tööga tasa teenima, enne lahkuda ei saa, kuid võlasumma

hoopis suureneb pidevalt majutuse ja toidu arvelt. Erinevus sunniviisilise töö ja orjuse vahel

seisneb selles, et orjust iseloomustab täielik kontroll isiku elu üle, sunniviisilise töö korral on

sunnielement seotud tööga, kuid muus on inimesel teatav autonoomia, liikumisvabadus jm.

Inimkaubanduses tähendab elundite eemaldamine, et isik näiteks värvatakse või

transporditakse, kasutades sundi, pettust, haavatava seisundi ärakasutamist vms eesmärgiga

eemaldada temalt elund (nt neer, maks, sarvkest vm). Elundite eemaldamine inimkaubanduse

mõttes ei ole vabatahtlik elundiloovutus ega vasta meditsiiniõigusele ega kuulu seaduslikku

siirdamissüsteemi. Kuritegu võib esineda siis, kui puudub vabatahtlik ja teadlik nõusolek,

nõusolek on saadud pettuse või sundusega või kasutatakse ära isiku haavatavust (nt äärmine

vaesus). Elundite eelmaldamise teemat käsitletakse ka mitmes rahvusvahelises dokumendis19.

Ärakasutamise eesmärgil toime pandud tegu peab olema tehtud teatud viisil, et seda käsitataks

inimkaubandusena. Ärakasutamise eesmärgil tehtav tegu peab olema toime pandud vabaduse

võtmise, jõu või muude sunnimeetmete, vägivalla, pettuse, kelmuse, ähvardamise, võimu

kuritarvitamise, teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste

võtmise või andmise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi

ärakasutamisega.

Seda loetelu on samuti täiendatud võrreldes KarS-i § 133 kehtiva lõikega 1. Loetellu lisatakse

jõu või muude sunnimeetmete kasutamine, kelmus, võimu kuritarvitamine, teise isiku üle

kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmine või andmine. Kahju

tekitamisega ähvardamine on muudetud ähvardamiseks, mis sisaldub KarS-i §-s 120. Võimu

kuritarvitamine tähendab inimkaubanduse mõttes olukorda, kus isikul on teise isiku üle tegelik

kontroll või mõjuvõim, seda positsiooni kasutatakse ära selleks, et panna isik olukorda, kus ta

ei saa reaalselt keelduda nõutavast. Tegemist ei pea olema riigivõimuga, piisab faktilisest

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/13120693. 18 Näiteks Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon artikkel 4.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295; Esimesena defineeris orjust 1926.a orjuse konventsioon ehk

orjakaubanduse ja orjanduse tõkestamise konventsioon, mis loodi Rahvasteliidu egiidi all (ÜRO eelkäia). 19 Vt nt Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (Oviedo konventsioon)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/78570); Euroopa Nõukogu konventsioon inimorganitega kauplemise vastu

(https://rm.coe.int/16806dca3a).

7

ülekaalust teise suhtes, kus ühel isikul on teise isiku üle tegelik kontroll või mõjuvõim. Teise

isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmise või andmise

korral on tegemist inimese üleandmise tasuga, kui kellegi teise käes on kontroll inimese üle ja

sellele kontrollijale makstakse, et ta annaks nõusoleku ohvri ärakasutamiseks.

Loetelus on kehtivast tekstist pettus ja direktiivist lisatakse kelmus. KarS-i § 209 kohaselt on

kelmus teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomine varalise kasu saamise eesmärgil. Pettus ei sisaldu KarS-is iseseisva

kuriteona, kuid esineb mitme kuriteo ühe elemendina. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse loomine, mille tagajärjel inimene satub eksitusse. Inimkaubanduse kontekstis on

petmine näiteks see, kui värvatakse noori naisi välismaale tööle tantsijateks, kuid tegelikkuses

kasutatakse nad ära prostituutidena. Kelmuse puhul lisandub petmisele aga varalise kahju

tekitamine teisele inimesele ja toimepanija eesmärk saada varalist kasu. Inimkaubanduse

kontekstis esineb kindlasti rohkem pettust, kuid võib esineda ka kelmust. Näiteks 2025. aastal

registreeritud20 inimkaubanduse kuriteos pandi toime investeerimispettus, milles meelitati

inimene liituma tulusa ettevõtlusega, kohustusega tasuda enne kopsakas sissemakse. Hiljem

selgus, et ettevõtlusest tulu ei tule ja nõuti hoopis edasisi sissemakseid, keeldumisel sunniti aga

vägivalla ähvardusel raha teenimiseks töötama. Selline skeem inimkaubanduse kuriteos on

sarnane kelmuste kuriteos toime pandavale. Inimkaubanduse mõttes on kõnealusel juhul

tegemist värbamisega, mis on toime pandud kelmusega, mille eesmärk on teise inimese

ärakasutamine sunniviisiliseks tööks.

Direktiivi loetelus esineb lisaks inimrööv, mis seisneb liikumisvabaduse äravõtmises, isiku

ebaseaduslikus äraviimises või kinnipidamises. Näiteks inimene röövitakse, viiakse teise riiki

ja sunnitakse tegelema prostitutsiooniga. Sisu poolest on tegemist inimeselt seadusliku aluseta

vabaduse võtmisega, mis on reguleeritud KarS-i §-s 136. Kuna Eesti õigus ei tunne eraldi

inimröövi mõistet, aga see mahub vabaduse võtmise alla, ei sätestata inimröövi eraldi

ärakasutamisteo toimepanemise viisina.

Jõu kasutamine teo toimepanemise viisina võiks erineda vägivallast selle poolest, et vägivalla

korral murtakse kannatanu tahe näiteks löögiga pähe, käte väänamise, kannatanu kinni sidumise

vm teoga, millega tekitatakse kannatanule valu või hirmu. Jõu kasutamine võiks pigem seisneda

jõu ja üleoleku demonstreerimises, aga ka näiteks kannatanu jõuga kinnihoidmises, millega ei

kaasne vägivalda. Muude sunnimeetmete hulka võiks mahtuda näiteks kannatanu suuline

veenmine, aga ka näiteks edasi liikuma sundimine, transpordivahendisse surumine vms.

Kokkuvõtteks: kui tegemist on näiteks inimese värbamisega (ärakasutamise eesmärgil tehtav

tegu), mis on toime pandud ähvardamisega (toimepanemise viis) ning selle tulemusel inimene

on sunnitud tegelema prostitutsiooniga (ärakasutamine), on inimkaubanduse koosseis täidetud.

Kui mõni kolmest komponendist on puudu, ei ole tegemist inimkaubandusega, kuid tegemist

võib olla mõne muu kuriteoga.

3.1.2. KarS-i § 133 lõike 1 sanktsioonimäära ei muudeta, kuna see vastab direktiivis nõutule.

Direktiivi artikli 4 kohaselt peab määratava karistuse maksimumäär olema vähemalt viis aastat.

Kehtiva seaduse kohaselt karistatakse inimkaubanduse eest ühe kuni seitsmeaastase

vangistusega.

3.2. KarS-i § 133 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv abitu seisundi

ärakasutamine on üks ärakasutamisteo toimepanemise viise lõike 1 sõnastuse järgi. Samal ajal

20 Avaldamata, kuna menetlus on pooleli. Täpsemaid andmeid ei saa avaldada.

8

on lõike 2 punkti 3 järgi tegu raskemini karistatav, kui see on toime pandud abitus seisundis

isiku suhtes. Kuna need ei erine üksteisest, tuleb raskendav säte tunnistada kehtetuks.

3.3. Direktiivi artikli 4 lõike 3 muudatuse tõttu täiendatakse KarS-i § 133 lõiget 2 punktiga 11

ehk uue kvalifitseeriva asjaoluga: täideviija levitas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

(IKT) abil kannatanu kohta seksuaalset laadi pilte, videoid või muud sarnast materjali või aitas

sellele kaasa. Punkti 11 ei sõnastata sarnaselt teistele loetelus olevatele punktidele „see on toime

pandud“, kuna selline sõnastus on kitsam ja eeldab, et tegu ise on toime pandud IKT abil

(andmete töötlemine, salvestamine ja edastamine tehniliste vahendite (riistvara) ja meetoditega

(tarkvara)), näiteks süüteo toimepanija filmis kuritegu. Direktiivi sätte mõte on aga laiem ja

katab seega olukordi, kus levitaja ei pea levitama ainult enda valmistatud materjali. Levitada

saab kasvõi kannatanu valmistatud materjali, mille ta on teo toimepanijale varem vabatahtlikult

andnud näiteks pettuse tulemusena. Kuna üha enam kasutatakse tehisaru piltide, videote vm

materjali loomiseks, mahub sätte sõnastuse alla ka see. Oluline ei ole, kes materjali on loonud,

karistatav on selle levitamine.

Näiteks värvatakse naist pettusega klubisse erootilist tantsu tegema, tegelik eesmärk on teda ära

kasutada muuks seksuaalseks tegevuseks, näiteks nõutakse ohvri osalemist pornograafilistes

etteastetes. Kvalifitseeritud koosseis tuleb kõne alla siis, kui see tegevus on salvestatud videosse

ja seda levitatakse näiteks internetis pornolehekülgedel. Kuriteoga on tegemist ainult siis, kui

kõik inimkaubanduse komponendid on esindatud. Vabatahtlik pornograafilises etteastes

osalemine või materjali levitamine ei ole karistatav ka siis, kui keegi teine sellise pakkumise

tegi. Veebiplatvormide tegevus on karistatav siis, kui esinevad kõik inimkaubanduse kuriteo

elemendid, ainuüksi sellise keskkonna võimaldamine ei kvalifitseeru inimkaubanduseks.

Eesti karistusõiguses ei esine sellist teo toimepanemise viisi, kus tegu on toime pandud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil kannatanu kohta seksuaalset laadi pilte, videoid või muud

sarnast materjali levitades. Inimkaubanduse kontekstis on selle sätestamine aga väga oluline.

Kui nimetatud teod on seotud direktiivi artiklis 2 nimetatud süüteoga, võtavad liikmesriigid

artikli 4 lõike 3 punkti b kohaselt meetmeid, et kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega

käsitataks raskendavate asjaoludena seda, kui täideviija levitas info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil ohvri kohta seksuaalset laadi pilte, videoid või sarnast

materjali või aitas sellele kaasa.

Direktiivi põhjendustes21 selgitatakse, et juba direktiivi 2011. aasta versioon käsitleb

inimkaubanduse määratluse raames kuritegusid, mis on toime pandud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil, näiteks ohvrite värbamisel ja ärakasutamisel, nende

transpordi ja majutuse korraldamisel, ohvrite internetis reklaamimisel ja võimalike klientideni

jõudmisel, ohvrite üle kontrolli omamisel ja kuritegude täideviijate omavahelisel suhtlemisel,

kaasa arvatud kõik seotud finantstehingud. Inimkaubitsejate sellise teguviisi tõkestamiseks

peavad õiguskaitseasutused parandama oma digitaalset suutlikkust ja asjatundlikkust ning

pidama sammu tehnoloogia arenguga. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles kaaluma tõhusate

meetmete kasutamist, et ennetada internetipõhiste teenuste kuritarvitamist inimkaubanduse

eesmärgil, mõeldes eelkõige selliseid meetmeid, mille eesmärk on vähendada selliste teenuste

nõudlust. Inimkaubanduse karistuste määrad peaksid kajastama laiemat halvakspanu, mida

äratavad tõsisemad rikkumised ning nende kahjulikum, pikemaajalisem ja ka võimendav mõju

ohvritele materjali levitamisest, seda ka kinnistes rühmades piiratud arvule osalejatele. Seetõttu

on vaja ette näha karistus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ohvrit käsitlevate

seksuaalset laadi piltide, videote või samalaadse materjali levitamise eest.

21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401712&qid=1768388294729

vt põhjenduspunktid 8-11.

9

Direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt d nõuab kvalifitseeriva koosseisuna eriti suure kahju tekitamise

kehtestamist, täpsustades, et see katab nii füüsilist kui psühholoogilist kahju. Nimetatud

täiendusi KarS-is eraldi ei reguleerita, kuna KarS-i § 133 lõike 2 punktis 5 sätestatakse, et

sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus, ja punktis 9, et sellega on põhjustatud raske

tagajärg. Raske tervisekahjustuse mõiste on KarS-i §-s 118, mille lõike 1 punkt 3 nimetab ka

rasket psüühikahäiret. Tervisekahjustus tuvastatakse kohtuarstliku ekspertiisiga. Selle

tuvastamise kord on kehtestatud karistusseadustiku rakendamise seaduse22 § 32 lõike 3 alusel

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrusega nr 26623 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise kord“. Seega on kehtivas õiguses juba reguleeritud, mis on raske tervisekahjustus

ning kuidas seda tuvastatakse.

3.4. Paragrahvi 1331 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse uuesti.

Direktiivi on täiendatud artikliga 18 a, mis nõuab inimkaubanduse ohvri osutatavate teenuste

tahtliku kasutamise kriminaliseerimist, kui kasutaja teab, et teenust osutav isik on

inimkaubanduse kuriteo ohver. Karistusmäära direktiiviga ette ei nähta, see peab olema mõjus,

proportsionaalne ja hoiatav.

Direktiivi põhjendustes24 rõhutatakse vajadust piirata selliste teenuste nõudlust ning töötada

selleks välja ühtsed poliitikameetmed, et veelgi tugevdada ja ühtlustada õigusemõistmise

jõupingutusi karistusõiguse valdkonnas kõigis liikmesriikides sellise nõudluse vähendamiseks.

Oluline on kriminaliseerida teenuste kasutamine, mille puhul ohvrit kasutatakse ära teenuste

osutamiseks ja teenuste kasutaja teab, et teenust osutav isik on inimkaubandusega seotud süüteo

ohver. Selle kriminaliseerimine on osa terviklikust nõudluse vähendamiseks mõeldud

lähenemisviisist, mille eesmärk on piirata suurt nõudlust, mis soodustab kõiki ärakasutamise

vorme. Kriminaliseerimine peaks puudutama üksnes inimkaubandusega seotud ärakasutamise

korral osutatavate teenuste kasutamist. Seetõttu ei tohiks seda süüteo mõistet kohaldada

ekspluateerivates töötingimustes toodetud tooteid ostvate klientide suhtes, kuna nemad ei ole

teenuse kasutajad.

Teadmist tuleb tõlgendada kooskõlas riigisisese õigusega. Hinnates, kas kasutaja teadis, et

teenuseosutaja on inimkaubanduse ohver, tuleks iga juhtumi korral arvesse võtta selle

konkreetseid asjaolusid. Teadmist saab järeldada objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.

Asjaolud võivad olla seotud muu hulgas ohvri endaga, tingimustega, milles ohver pidi teenuseid

osutama, ja konkreetsete asjaoludega, mida võib pidada märgiks sellest, et inimkaubitsejal on

ohvri üle kontroll. Ohvri endaga seotud asjaolude puhul võib arvesse võtta näiteks tema

puudulikku riigikeele oskust, ilmseid märke psühholoogilisest või füüsilisest kahjust või

hirmust või tema puudulikke teadmisi kohast, kus ta viibib või on viibinud. Tingimuste korral,

milles teenuseid tuli osutada, võib arvesse võtta nii teenuseosutaja elatustaset ja töötingimusi

kui ka teenuse osutamise koha seisukorda. Märgid sellest, et inimkaubitsejal on ohvri üle

kontroll, saab kindlaks teha siis, kui teenuseosutaja suhtes kohaldatakse ilmseid väliseid

kontrollimeetmeid, piiratakse tema liikumisvabadust, suheldakse kõigis küsimustes tema eest,

või asjaolu põhjal, et teenuseosutaja isikutunnistus või pass ei ole tema enda valduses.

Kuna inimkaubanduse ohvrilt teenuste ostmine on sisu poolest inimkaubanduse toetamine,

lisatakse süütegu KarS-i § 1331 (inimkaubanduse toetamine) lõikesse 1, kuhu jääb alles ka

inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine, mis on samuti teenuse ostmine. KarS-i § 1331 lõikes 1

nimetatud muud sundimisteod liiguvad KarS-i § 133 lõikesse 1 (vt selgitus 3.1.2).

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014006. 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/128032025008. 24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401712&qid=1768388294729

vt põhjenduspunktid 26 ja 27.

10

3.5. KarS-i § 1381 reguleerib doonorlusele sundimist, mille tulemusena eemaldatakse inimeselt

elund, kude või rakk. Kuigi see säte on lisatud KarS-i inimkaubanduse õigusaktide reformi

käigus (jõustunud 1. jaanuaril 2015), on § 1381 võrreldes ülevõetava direktiiviga laiem ja seda

ei tunnistata eelnõukohase seadusega kehtetuks. Küll tehakse täpsustus ja lisatakse välistav

viide §-le 133. Doonorlusele sundimine on seotud rohkem KarS-i §-dega 138, 139 ja 140 kui

inimkaubandusega, vaatamata sätte sõnastuse sarnasusele. Samuti on erinev karistusmäär.

3.6. KarS-i § 175 (inimkaubandus alaealise suhtes) lõiget 1 muudetakse, kuna direktiivi

muudatused puudutavad nii täisealisi kui alaealisi. Seega peavad samasugused muudatused,

nagu on §-s 133, olema ka §-s 175. Vastasel juhul ei ole alaealised inimkaubanduse ohvrid

kaitstud täisealiste kannatanutega samaväärselt. Direktiivi artikli 2 lõige 5 kohustab

kriminaliseerima samad täisealiste vastu suunatud ärakasutamise teod ka alaealiste ohvrite

korral. Erinevus seisneb selles, et alaealiste ärakasutamiseks loetakse need igal juhul (st ei ole

nõutavad sunnimeetmed, näiteks vägivald, pettus). KarS-i kehtiva § 175 koosseis erineb olulisel

määral muudetava KarS-i § 133 lõike 1 sõnastusest, seega tuleb täiendada ka KarS-i § 175

lõiget 1. Seejuures säilitatakse ka praeguses sõnastuses toodud tegu: üles astumine

pornograafilises või erootilises etteastes või teoses. Sellisel moel on inimkaubandusena

kriminaliseeritud kõikvõimalikud alaealiste ärakasutamise kuriteod.

§ 2. Ohvriabiseaduse muutmine

3.7.1. Ohvriabiseaduse § 14 täiendatakse lõikega 4, millega antakse Vabariigi Valitsusele

volitus kehtestada määrus, milles täpsustatakse eri osaliste (Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Tööinspektsioon, prokuratuur) rolljaotust inimkaubandusohvrite teenusele

suunamisel, s.o luuakse ohvrite riiklik suunamismehhanism ohvrite varajaseks avastamiseks ja

tuvastamiseks. Samuti määratakse ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutus ning

inimkaubanduse ennetamise ja koolitustega tegelevate asutuste ja riikliku inimkaubanduse

võitluse koordinaatori ülesanded. Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1).

Ohvriabi seaduses volitusnormi sätestamise ning selle alusel Vabariigi Valitsuse määruse

kehtestamise vajadus tuleneb direktiivi järgmistest artiklitest.

Direktiivi artikli 11 lõige 4 käsitleb ohvrite varajaseks tuvastamiseks mehhanismi loomist.

Varasemas sõnastuses oli jäetud lahtiseks, millisel kujul liikmesriigid sellise mehhanismi

peavad looma, kuid direktiivi uusversioonis nõutakse, et üks või mitu mehhanismi tuleb luua

õigus- või haldusnormidega. Samuti tuleb määrata piiriülese suunamise kontaktasutus. Artikli

11 lõike 4 punktides a–c täpsustatakse miinimumülesandeid, mida suunamismehhanism peab

sisaldama: ohvrite avastamise ja varajase tuvastamise miinimumstandardid; ohvri toetuse ja abi

juurde suunamine; toetuse ja kaitse pakkumine inimkaubanduse ohvritele, kes vajavad või

soovivad rahvusvahelist kaitset. Selline kord on otstarbekas kehtestada Vabariigi Valitsuse

määrusega.

Direktiivi artikkel 18 täpsustab ennetusmeetmeid, samuti on lisatud artikkel 18b koolituste

kohta, mis on mõeldud inimkaubanduse ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele.

Direktiivi artikkel 19 käsitleb riiklikke raportööre. Direktiivi uusversiooniga on raportöörid

muudetud inimkaubandusvastase võitluse koordinaatoriteks ja lisaks on artiklit oluliselt

täiendatud. Samuti on loodaval volitusnormil puutumus artiklis 19 a sätestatud andmete

kogumise ja statistikaga ning artiklis 19 b sätestatud riikliku inimkaubandusvastase võitluse

tegevuskavaga.

11

Direktiivi põhjendustes25 selgitatakse artikli 11 lõike 4 muudatuse vajadust järgmiselt: selleks,

et suurendada liikmesriikide suutlikkust ohvrid varakult avastada ja tuvastada ning nad

asjakohaste kaitse-, abi- ja tugiteenuste osutajate juurde suunata, on vaja kehtestada

liikmesriikides õigus- ja haldusnormidega üks või mitu suunamismehhanismi. Piiriülese

koostöö tõhustamise olulised meetmed on ametlike suunamismehhanismide loomine ja ohvrite

piiriülese suunamise küsimuses riikliku kontaktasutuse määramine. Suunamismehhanism

peaks olema läbipaistev, juurdepääsetav ja ühtlustatud raamistik, mis hõlbustab

inimkaubanduse ohvrite varajast avastamist, tuvastamist, abistamist ja toetamist ning nende

suunamist liikmesriigi vastutavatesse organisatsioonidesse ja asutustesse. Sellises raamistikus

tuleks kindlaks määrata osalevad pädevad asutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja

muud sidusrühmad ning sätestada nende kohustused, sealhulgas menetlused ja suhtluskanalid.

Need suunamismehhanismid võivad olla kehtestatud menetluste, suuniste, koostöökokkulepete

või protokollide kogumid. Suunamismehhanismi tuleks kohaldada kõigi ohvrite ja kõigi

inimkaubandusega seotud süütegude liikide suhtes, võttes arvesse ohvrite individuaalset

haavatavust. Liikmesriikidel soovitatakse ette näha üksainus suunamismehhanism, kui avaliku

halduse korraldus seda võimaldab. Kontaktasutus peaks olema ohvrite piiriülese suunamise

kontaktpunkt liikmesriikides ohvrite piiriülese toetamise eest vastutavate asutuste või

institutsioonide suhtluses, mitte ohvrite endi kontaktpunkt. Kontaktasutuste aluseks võib võtta

olemasolevad mehhanismid või juhtimisstruktuurid ning need ei pea asendama riiklikke

kaebuste lahendamise mehhanisme ega abitelefone.

Artiklis 18 sätestatud ennetusmeetmed ja nõudluse vähendamise meetmed peaksid olema

sihipärased ja diferentseeritud, et tõhusalt tegeleda inimkaubanduse eri vormidega. Selleks, et

saavutada inimkaubandust soodustava nõudluse pärssimise ja vähendamise eesmärk, on

oluline, et liikmesriigid kaaluksid võimalikele ja praegustele kasutajatele suunatud

asjakohaseid lisameetmeid, näiteks spetsiaalselt kavandatud teadlikkuse suurendamise

kampaaniaid.

Artikli 18 a järgi peaksid liikmesriigid suurendama nende prokuröride ja õiguskaitseasutuste

teadlikkust, kes inimkaubanduse ohvrite või võimalike ohvritega tõenäoliselt kokku puutuvad,

ning tegema seda koolitustel ja selleks, et tagada süüdistuse esitamata jätmist või karistamata

jätmist puudutavate liikmesriigi sätete tulemuslik rakendamine.

Artikli 19 muutmise vajadust põhjendatakse sellega, et liikmesriikide poliitikameetmete

tugevdamiseks on vaja luua riiklikud inimkaubandusvastase võitluse koordinaatorid või

samaväärsed mehhanismid ning liikmesriikidel peaks olema võimalik luua sõltumatuid asutusi.

Liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt on liikmesriigid pädevad otsustama,

millised üksused määratakse või luuakse riiklike inimkaubandusvastase võitluse

koordinaatoriteks samaväärsete mehhanismide või sõltumatute asutustena, olenemata nende

nimetusest, tingimusel et sellised üksused on pädeva täitma direktiivis sätestatud ülesandeid.

Artikli 19 a põhjenduspunktides on märgitud: selleks, et teada saada inimkaubanduse täielik

ulatus liidus, on tingimata vaja koguda täpseid, ühtseid ja anonüümitud andmeid ning kogutud

andmed ja statistika tuleb aegsasti avaldada. Nõue, et liikmesriigid koguksid ja esitaksid

komisjonile igal aastal ühtlustatud viisil statistilisi andmeid inimkaubanduse kohta, on

asjakohane samm, et aidata kõnealusest nähtusest paremini aru saada ning tagada andmepõhiste

poliitikameetmete ja strateegiate vastuvõtmine.

25 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401712&qid=1768388294729

vt põhjenduspunktid (pp) 15 art 11 lõige 4 pp 15; art 18 pp 28; art 18b pp 29; art 19 pp 30; art 19 a pp 31; art 19

b pp 32 ja 33.

12

Artikli 19 b järgi peaksid liikmesriigid oma poliitika toetamiseks välja töötama riiklikud

inimkaubanduse vastu võitlemise tegevuskavad. Laste puhul julgustatakse liikmesriike tagama,

et riiklikud lastekaitsesüsteemid töötaksid välja konkreetsed kavad inimkaubanduse, sealhulgas

hoolekandeasutustes ja kinnistes asutustes viibivate lastega seotud inimkaubanduse

ennetamiseks.

Inimkaubanduse direktiivi uusverisooni analüüsis26 käsitleti direktiivi artikli 11 lõikes 4

sisalduvate muudatuste ja Eesti õiguse vastavust järgmiselt.

Artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt tuleb kehtestada ohvrite avastamise ja varajase tuvastamise

miinimumstandardid ning kohandada sellise avastamise ja tuvastamise menetlusi direktiiviga

hõlmatud ärakasutamise eri vormidele. Selline kord ei ole kehtestatud aga seaduse või määruse

tasandil. Eestis uuendati viimati 2019. aastal „Inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele

suunamise juhendit“27, mis käsitleb seda, kes on ohver ja eeldatav ohver ning milliseid

teenuseid neile pakutakse ja kuidas neid teenusele suunatakse. Juhend sarnaneb direktiivi

2024/1712 artikli 11 lõikes 4 nimetatud mehhanismile. Juhend sisaldab ohvri tuvastamise

esmast kontrollnimekirja asjaoludest, mis aitavad ära tunda probleemse olukorra.

Kontrollnimekiri sisaldab kõiki karistatavaid koosseise. Samuti on selles antud erijuhised laste

suhtes toimepandud teo tuvastamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Sotsiaalministeeriumi koostöös on ettevalmistamisel „Eesti riiklik suunamismehhanism

inimkaubanduse ohvri abistamiseks“, mille plaanitav avaldamisaeg on 2026. aasta. See on

põhjalik koostööraamistik, mille kaudu riik kaitseb inimkaubanduse ohvrite õigusi ning mille

tulemusel on igal osalisel täpselt teada tema roll ja vastutus. Samuti on põhjalikult reguleeritud

asutuste koostöö inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel ja abistamisel. Riikliku

suunamismehhanismi põhieesmärk on ühtlasi suunata ohvrid vajalike teenusteni.

Direktiivi 2024/1712 artikli 11 lõike 4 punkti b järgi peab mehhanism suunama ohvri kõige

asjakohasema toetuse ja abi juurde. Eespool nimetatud juhend reguleerib, kuidas

inimkaubanduse ohver teenusele suunatakse ning milliste ülesannetega konkreetne asutus või

amet tegeleb (nt prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, kohalikud omavalitsused ja

Sotsiaalkindlustusamet). Asutuste ja ametite roll ohvri abistamisel ja tegevused on kirjeldatud.

Samuti on reguleeritud ametiasutuste koostöö.

Direktiivi 2024/1712 artikli 11 lõikes 4 nimetatud piiriülese suunamise kontaktasutus peab

täitma ohvrite piiriülese suunamise kontaktpunkti ülesannet, milleks on ohvrite suunamine

piiriüleses suhtluses toetamise eest vastutavate asutuste või institutsioonideni. Direktiiv

2024/1712 lubab kontaktasutustel aluseks võtta olemasolevad mehhanismid või

juhtimisstruktuurid. Eestis ei ole sellist asutust määratud. Ohvriabi seaduses on sätestatud

hüvitise maksmine muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale vägivallakuriteo ohvrile (OAS

§ 54). Protsessi eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet, kes edastab viivitamata muust

liikmesriigist saabunud taotluse vastuvõtmise kohta taotlejale ja taotluse edastanud asutusele

kinnituse (OAS § 54 lg 2 ). Samuti on reguleeritud hüvitise maksmine muus Euroopa Liidu

liikmesriigis toime pandud vägivallakuriteo ohvrile (OAS § 56). Ka siin on ülesanne pandud

Sotsiaalkindlustusametile, kuna ohver peab pöörduma Sotsiaalkindlustusametisse, kus

vajaduse korral abistatakse ohvrit taotluse vormistamisel. Sotsiaalkindlustusamet edastab ise

taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus vägivallakuritegu toime pandi (OAS § 56 lg

2). Samuti on reguleeritud hüvitise maksmine Eestis toime pandud vägivallakuriteo ohvrile, kes

on vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi

kodanik. Ka sel puhul on maksmise kohustus Sotsiaalkindlustusametil (OAS § 57 lg 2). Seega

täidab Eestis sellist rolli Sotsiaalkindlustusamet.

26 Inimkaubanduse direktiivi uusversiooni analüüs.pdf vt p-d 94-96; 98-99. 27 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-08/inimkaubanduse_juhis_2019.pdf.

13

Direktiiviga kooskõla saavutamiseks tuleb seega seaduses või asjakohases määruses määrata

Sotsiaalkindlustusamet piiriülese suunamise kontaktasutuseks.

Inimkaubanduse direktiivi uusverisooni analüüsis28 on direktiivi artiklite 18, 18b, 19a ja 19b

Eesti õigusega vastavuse hindamisel tehtud järgmised järeldused.

Direktiivi kohaselt on inimkaubanduse süütegude pärssimine jätkuv protsess, mistõttu tuleb

Eesti haldus- ja valitsusasutustel jätkata teavitustööd ja korraldada teadlikkuse suurendamise

kampaaniaid ning teadus- ja haridusprogramme.

Direktiiv ei täpsusta, milliseid meetmeid liikmesriik peab vastu võtma, et tagada artiklis 18b

sätestatud kohustust pakkuda koolitusi ja soodustada koolituste korraldamist. Kohustuse

järjepidevat ja tõhusat täitmist tagaks see, kui neid kajastaks haldus- või õigusnorm.

Direktiiv ei täpsusta, milliseid meetmeid liikmesriik peab vastu võtma selleks, et tagada artiklis

19a sätestatud kohustus edastada andmeid. Ka seda kohustust aitaks järjepidevalt ja tõhusalt

täitas selle kajastamine haldus- või õigusnormis.

Seega vastavad Justiits- ja Digiministeeriumi varem koostatud ja ellu viidud tegevuskavad

direktiivi artikli 19 b nõuetele, ehkki täiendamisvõimalusi on. Küll ei ole ministeeriumi

ülesanne koostada tegevuskava reguleeritud õigus- või haldusnormis, mis võimaldaks

tegevuskava koostamise kohustuse täitmist paremini tagada. Seetõttu täiendatakse OAS-i § 14

lõikega 4, millega luuakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele määruse kehtestamiseks. Määruse

kavand on lisatud (lisa 1).

Sotsiaalkindlustusameti täpsemad ülesanded ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutusena

reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määruses, kuid arvestades, et Sotsiaalkindlustusamet täidab

juba pragu neid ülesandeid, siis tema roll ei muutu kontaktasutuseks nimetamisega

märkimisväärselt. Kuigi direktiivi sõnastuse kohaselt on tegemist ohvrite piiriülese

suunamisega, jääb endiselt rahvusvahelise kaitse taotlemise protsess eraldiseisvaks ja

Sotsiaalkindlustusametil ei ole selles rolli. Küll aga võivad rahvusvahelise kaitse saajad

inimkaubanduse ohvritena saada tugiteenuseid Sotsiaalkindlustusametist, mis saab

kontaktasutusena neid teenuseid korraldada.

3.7.2. Ohvriabi seaduse § 24 (inimkaubandusohvrite teenuse eesmärk ja sisu) lõikes 4 tehakse

muudatus ja see sõnastatakse tervikuna uuesti. Kehtiv OAS sätestab, et kui

Sotsiaalkindlustusametil või Tööinspektsioonil on kahtlus, et isik on inimkaubanduse ohver,

võib isikule osutada inimkaubandusohvritele mõeldud teenuseid, mis on loetletud sama

paragrahvi lõikes 2. Teenuste osutamise aeg on piiratud kuni 14 päevaga, kuna tegemist ei ole

veel kriminaalmenetlusega, mistõttu on oluline selle aja jooksul kinnituse saamine politseilt või

prokuratuurilt, kas kriminaalmenetlus on algatatud ja isik tunnistatud inimkaubanduse kuriteos

kannatanuks. Kui esialgne kahtlus leiab kinnitust ja tegemist on inimkaubanduse kuriteos

kannatanuga, jätkuvad teenused abivajaduse äralangemiseni tulenevalt OAS § 24 lõikest 3.

Sisuliselt on lõikes 4 tegemist nn eeldatava inimkaubanduse ohvriga, kuigi sellist mõistet OAS

enam ei kasuta. Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt tuleb toetusmeetmeid osutada

inimkaubanduse ohvrile juba enne kriminaalmenetluse algatamist ja seepärast on vajalik

erisäte.

Muudatuse tulemusel jäetakse OAS § 24 lõike 4 tekstist välja loetelu asutustest

(Sotsiaalkindlustusamet ja Tööinspektsioon), kellel võib kahtlus tekkida, kuna see ei ole täielik.

Kahtlus võib tekkida ka politseiametnikul, kohaliku omavalitsuse töötajal, tervishoiutöötajal,

mittetulundusühingu töötajal vm isikul. Kahtlus ei tähenda, et asutusel, kellel kahtlus tekkis

28 Inimkaubanduse direktiivi uusversiooni analüüs.pdf vt p-d 157 (art 18); 180 (art 18b); 190 (art 19a); 202 (art

19b).

14

tuleb tuvastada ohvri staatus ja konkreetne abivajadus, vaid kahtluse tekkimisel tuleb võimalik

ohver kiiresti suunata Sotsiaalkindlustusametisse, kus viiakse läbi esmane hindamine ning

tehakse kindlaks tema abivajadus. Kui OAS § 8 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemusena

tuvastatakse ohvril vajadus OAS § 24 lõikes 2 loetletud teenuste järele, siis on

Sotsiaalkindlustusametil õigus neid teenuseid osutada esialgselt kuni 14 päeva. Teenuste

osutamise aeg on piiratud seetõttu, et politsei või prokuratuur saab selle ajaga teha

menetlustoimingud ja otsustada kriminaalmenetluse alustamise ning isiku, kelle suhtes on

kahtlus, määramise inimkaubanduse kuriteos kannatanuks. OAS § 24 lõikes 2 nimetatud

teenused on mõeldud inimkaubanduse ohvritele, kes on kannatanuks inimkaubanduse kuriteos

(OAS § 4 lg 3) välja arvatud OAS § 24 lõikes 4 nimetatud juhtudel 14 päeva enne

kriminaalmenetlust kui tegemist on alles kahtlusega.

3.8. Põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiseaduspärasuse analüüsi aluseks on võetud eelnõu peamine eesmärk, milleks on:

– viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1712,

millega muudeti inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust käsitlevat direktiivi

2011/36/EL;

– laiendada inimkaubanduse kuriteokoosseisu ärakasutamise vorme, lisades ka

asendusemaduse ja ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuva ärakasutamise;

– täpsustada inimkaubanduse kuriteo kvalifitseerivaid asjaolusid, arvestades muu hulgas

psüühilise tervisekahjustuse tekitamist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist

ohvri kontrollimiseks või ärakasutamiseks;

– kriminaliseerida inimkaubanduse ohvri osutatavate teenuste teadlik kasutamine, et vähendada

inimkaubandust soodustavat nõudlust;

– luua ohvriabiseaduses volitusnorm riikliku inimkaubanduse ohvrite suunamismehhanismi,

piiriülese kontaktasutuse ning koordineerivate ülesannete kehtestamiseks;

– tugevdada inimkaubanduse ohvrite kaitset ja ennetada korduvat ohvriks langemist.

3.8.1. Asjakohased põhiseaduse sätted

Eelnõu puudutab järgmisi põhiseaduse sätteid:

– § 10 – inimväärikus kui põhiseaduslik aluspõhimõte;

– § 13 – igaühe õigus riigi ja seaduse kaitsele;

– § 14 – riigi kohustus tagada põhiõiguste ja vabaduste kaitse;

– § 18 – inimväärikuse kaitse, sealhulgas keeld kohelda inimest alandavalt;

– § 23 – karistusõigusliku vastutuse seaduslikkus ja määratletus;

– § 24 – õigus õiglasele kohtumenetlusele;

– § 26 – eraelu puutumatus (kaudselt seoses IKT-vahendite kasutamisega);

– § 87 p 6 – Vabariigi Valitsuse määrusandlus pädevuse piires.

3.8.2. Põhiseaduspärasuse hindamine

3.8.2.1. Inimkaubanduse kuriteokoosseisu laiendamine (KarS § 133)

Riive. Eelnõu laiendab inimkaubanduse kuriteokoosseisu, lisades ärakasutamise

asendusemaduse ja ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil. Sellega kaasneb karistusõigusliku

vastutuse ulatuse laienemine, mis riivab PS-i § 23 lõike 1 põhimõtet, mille kohaselt võib isikut

karistada üksnes seaduses selgelt määratletud teo eest.

Hindamine. Kuriteokoosseisu laiendatakse inimkaubanduse koosseisu üldises raamistikus ning

see eeldab jätkuvalt seaduses loetletud mõjutusvahendite (nt sund, pettus, haavatava seisundi

ärakasutamine) kasutamist. Seega ei kriminaliseerita asendusemadust ega lapsendamist kui

sellist, vaid üksnes inimkaubandusele omase ärakasutamise kontekstis. Koosseisu tunnused on

15

piisavalt määratud ja kooskõlas PS-i § 23 nõuetega. Riive on õiguspärane ja proportsionaalne

ning teenib inimväärikuse ja põhiõiguste kaitse eesmärki.

3.8.2.2. Psüühilise tervisekahjustuse ja IKT kasutamise arvestamine kvalifitseeriva asjaoluna

Riive. Raske tervisekahjustuse kvalifitseeriva tunnuse täpsustamine (kehaline või psüühiline)

ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ohvri kohta seksuaalset laadi materjali

levitamise käsitlemine inimkaubanduse toimepanemise viisina võib mõjutada karistusmäära

ning seeläbi riivata PS-i § 23 kaitseala.

Hindamine. Muudatused ei loo uusi, ebamääraseid koosseisutunnuseid, vaid täpsustavad juba

kehtivaid mõisteid, lähtudes tänapäeva tegelikust inimkaubandusest. Psüühilise

tervisekahjustuse arvestamine vastab inimväärikuse kaitse eesmärgile ning on kooskõlas

karistusõiguse arengusuundadega. IKT-vahendite kasutamine kajastab reaalseid kontrolli- ja

ärakasutamisviise ning on isikule mõistlikult ettenähtav. Riive on seega proportsionaalne ja

põhiseaduspärane.

3.8.2.3. Inimkaubanduse ohvri osutatavate teenuste teadlik kasutamine (KarS § 133¹)

Riive. Teenuste kasutamise kriminaliseerimine juhul, kui kasutaja teab, et teenust osutav isik

on inimkaubanduse kuriteos kannatanu, riivab isiku üldist vabadusõigust ja PS-i § 23 kohast

karistusõiguslikku kaitseala.

Hindamine. Koosseisu eeldus on teenuse kasutaja teadmine ohvri staatusest, mis välistab

kasutaja juhusliku või heauskse käitumise. Seega on karistatav üksnes teadlik nõudluse

toetamine, mis soodustab inimkaubandust. Selline piirang on sobiv ja vajalik meede

inimkaubanduse ennetamiseks ning ohvrite kaitseks ning on proportsionaalne.

3.8.2.4. Volitusnorm ohvriabiseaduses ja täitevvõimu pädevus

Riive. Ohvriabiseaduse täiendamine volitusnormiga, mille alusel Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega riikliku suunamismehhanismi ja koordineerivad ülesanded, puudutab PS-i § 87

punktis 6 sätestatud määrusandluse piiri ning kaudselt PS-i § 3 seadusereservatsiooni

põhimõtet.

Hindamine. Volitusnorm on täpselt sõnastatud ning puudutab eeskätt korralduslikke ja

menetluslikke küsimusi (asutuste rollid, koostöö, koordineerimine), mitte põhiõigusi piiravaid

materiaalseid kohustusi. Seetõttu on täitevvõimu pädevuse kasutamine põhiseadusega

kooskõlas ning ei riku seadusereservatsiooni põhimõtet.

3.8.3. Kokkuvõte

Kavandatud muudatused riivavad küll mitut põhiseadusega kaitstud õigust, eeskätt

karistusõigusliku vastutuse ja vabadusõiguse valdkonnas, kuid riived on selgelt piiritletud,

teenivad kaalukat eesmärki – inimkaubanduse ohvrite kaitset ja inimväärikuse tagamist – ning

on proportsionaalsed. Eelnõukohase seadusega parandatakse võimalikud puudujäägid nende

põhiõiguste kaitsmisel, mida inimkaubandus võiks kahjustada (nt õigus elule, eraelu

puutumatus, füüsilise vabaduse ja piinamise keeld jt). Eelnõu on seetõttu põhiseaduspärane.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

16

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712. Eelnõu seletuskirjale on lisatud direktiivi

muudatuste ja Eesti õiguse vastavuse tabel (lisa 2).

6. Seaduse mõjud

Muudatustega täiendatakse seaduses inimkaubanduse kuriteokoosseisu ärakasutamise vorme

(lisanduvad asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine) ning teo toimepanemise viiside

loetelu ja raskendavate asjaolude loetelu (kehaline või psüühiline tervisekahjustus; info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil ohvri kohta seksuaalse laadi materjali levitamine). Lisaks

kriminaliseeritakse inimkaubanduse toetamisena inimkaubanduse ohvri osutatavate teenuste

kasutamine juhul, kui teenuse kasutaja teab, et teenust osutav isik on inimkaubanduse kuriteos

kannatanu. Ohvriabi seaduses luuakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse

kehtestamiseks, et määrata riiklik suunamismehhanism, piiriülese suunamise kontaktasutus,

ennetuse ja koolituse korraldus ning asutuste rollid ja ülesanded.

Mõjutatud isikud Muudatustega mõjutatakse eelkõige ohvreid ja teo toimepanijaid ning nendega kokkupuutvaid

asutusi ja spetsialiste.

Kuritegevuse ülevaate29 kohaselt registreeriti Eestis 2024. aastal 15 inimkaubandusega seotud

kuritegu30 ja 2025. aastal 22 inimkaubandusega seotud kuritegu. KarS-i § 133 alusel

registreeriti 2024. aastal 3 ja 2025. aastal 12 tegu. Alates inimkaubanduse kuriteo

karistusõiguses reguleerimisest 2012. aastal on keskmiselt registreeritud kuni 10

inimkaubanduse kuritegu aastas. Kõige levinumad on olnud seksuaalse ekspluateerimise

eesmärgil toimuvad inimkaubanduse kuriteod, kuid aastatega on oluliselt kasvanud tööalase

ekspluateerimise eesmärgiga inimkaubanduse kuritegude arv. Sekka satuvad üksikud juhtumid,

mis on muu eesmärgiga, näiteks sunnitud kerjamine ja 2025. aastal ka kannatanute

sotsiaaltoetuste ärakasutamise juhtumid. Inimkaubanduse kuritegude hulka jõuab aga ka

juhtumeid, kus alaealisi mõjutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil saatma endast

paljastavaid video- ja pildifaile ning nende alusel ähvardatakse ja mõjutatakse alaealisi. Igal

aastal lisandub registreeritud kuritegudena aina eripalgelisemaid inimkaubanduse kuritegusid,

milles nii toimepanijate kui kannatanute seas paistab silma välismaiste osaliste suurenenud

osakaal. Seega, inimkaubandus Eestis on järjest rahvusvahelisem ja vajab piiriülest ja

uurimisalast tähelepanu ja suutlikkust.

Inimkaubanduse ennetamise ja abistamise nõuandeliini (660 7320) kaudu saavad abi (2025:

727; 2024: 864) kõige rohkem kolmandatest riikidest pärit välismaalased (90%) tööalaste

pettuste ning ärakasutamise tõttu. Abi otsivad inimesed on eri riikidest (17 riigist) ning juba

mitmendat aastat paistab silma Ukraina päritolu inimeste suur osakaal31.

2023. aastast on eri elualade spetsialistid osalenud inimkaubanduse koolitustel ja nõuandeliini

kõnede suur arv kinnitab huvi teema vastu, ühtlasi on kasvanud ametnike osakaal kontakti

võtnute seas (2025: 37%; 2024: 30%). Samuti on iga aastaga kasvanud politsei spetsiaalsele

meiliaadressile [email protected] laekunud inimkaubanduse kahtlusega teadete arv (2025:

29 https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/; 2025 a andmed on avaldamata. 30 Inimkaubandusega seotud kuriteod on KarS §-des 1331, 1332 ja 175 sätestatud kuriteod. 31 Kuritegevus Eestis 2025, avaldamata. Avaldatakse peagi siin: https://www.justdigi.ee/kuritegevuse-statistika.

17

57; 2024: 50; 2023: 27; 2022: 14). 2025. aastal tuvastati ja abistati inimkaubanduse kuriteo tõttu

7 ohvrit (sh seksuaalse, tööalase ekspluateerimise, sunnitud kerjamise juhtumid).

Inimkaubanduse ohvrite arv on jäänud varasemaga samale tasemele, st 7-8 inimese juurde32.

Asutused, mis tegelevad peamiselt inimkaubanduse ohvrite või toimepanijatega ning

inimkaubandusvastase võitlusega on järgmised: Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur, kohus,

Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon. Inimkaubandusvastast võitlust koordineerib Justiits-

ja Digiministeerium, oma vastutusalas korraldavad seda Sotsiaalministeerium ja

Siseministeerium. Lisaks tehakse koostööd mittetulundussektoriga, rahvusvaheliste

organisatsioonidega, eraettevõtete ja kohaliku tasandi ametiasutustega. Võrgustik kõigist

nimetatud asutustest moodustab inimkaubanduse riikliku ümarlaua, kuhu kuulub 160 inimest.

Aktiivsemalt puutub inimkaubanduse kahtlusega juhtumitega kokku eelnimetatud asutustes

hinnanguliselt 100 inimest33.

Seega on mõjutatud inimeste arv väike.

6.1. Mõju inimkaubanduse ohvritele

Kavandatu tagab ohvrite varasema avastamise ja teenusele jõudmise. Ohvriabiseaduse

volitusnormi alusel kavandatav riiklik suunamismehhanism ja riiklik koordinatsioon, asutuste

rollide täpsustamine parandab ohvrite varasemat avastamist, tuvastamist ja teenustele

suunamist ning ühtlustab tegevust. See on eriti oluline selliste juhtumite korral, mis võivad olla

eri ametkondade töölaual, on keerulised ja sisaldavad eriliigilist ärakasutamist või on

piiriülesed ja seotud osaliste rändetaustaga. Samuti võib see julgustada ohvreid rohkem

pöörduma abi saamiseks ametivõimude poole.

KarS-i § 133 täiendamine asendusemaduse ja ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuvate

ärakasutamise olukordadega annab õiguskaitsele selgema aluse nendele reageerimiseks ning

võimaldab ohvreid paremini kaitsta.

Ohvrite selgepiirilisemalt tuvastamist toetab KarS-i § 133 koosseisus inimkaubanduse kuriteo

toimepanemise võimalike tegude loetelu täiendamine. Kui koosseisus on selgelt kirjas, millised

on teod, mis hoiavad inimest ärakasutamises või viivad ta selleni, lisaks viisid, kuidas neid

tegusid toime pannakse, ja seletatakse kuriteo toimepanemise eesmärki, siis on täidetud kõik

kolm olulist aspekti, mille kaudu saab kinnituse, et tegemist on inimkaubanduse kuriteoga ja et

selles olukorras vajab kannatanu toetust ja abi.

Europoli 2025. aasta ohuhinnangu (SOCTA) järgi raske ja organiseeritud kuritegevus, sh

inimkaubandus, hoogustub üha enam internetis ning kiireneb tehisaru ja muude uute

tehnoloogiate abil jõuliselt34. Seega on oluline sellele suundumusele seadusega vastata.

Kavandatud muudatustega väheneb negatiivne mõju ohvritele. IKT abil ohvri kohta seksuaalset

laadi piltide, videote vms levitamine kui inimkaubanduse toimepanemise viis arvestab

tänapäevaste kontrollimeetoditega (nt ohvri häbistamine, väljapressimine, kompromiteeriva

materjali levitamisega ähvardamine) ning selle asjaoluga inimkaubanduse kuriteo

toimepanemist raskendava asjaoluna arvestamine pakub ohvritele lisakaitset ning võib

suurendada ohvrite koostöövalmidust kriminaalmenetluses, kuna seadusandja käsitleb sellist

mõjutusviisi selgelt inimkaubanduse kontekstis.

32 Andmed pärinevad inimkaubanduse koostöövõrgustikust. Avaldamata töömaterjal. 33 Justiits- ja Digiministeeriumi andmed. Avaldamata. 34 https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/EU-SOCTA%202025%20-

%20Kokkuv%C3%B5te.pdf.

18

Positiivne mõju ohvritele peaks avalduma nõudluse vähendamise kaudu. Ohvri teenuste

teadliku kasutamise kriminaliseerimise (KarS § 133¹ täiendamine) eesmärk on piirata nõudlust,

mis soodustab ärakasutamist, ning see võib vähendada ohvrite arvu ja korduvat ärakasutamist,

eelkõige seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise juhtumites.

Muudatused on inimkaubanduse ohvritele positiivsed. Kuna Eestis on inimkaubanduse

juhtumite arv olnud väga väike, on muudatuste ulatus väike.

6.2. Mõju võimalikele süütegude toimepanijatele ja teenuste kasutajatele

Kavandatud muudatustega laiendatakse inimkaubanduse kuritegu (KarS § 133)

asendusemaduse ja ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuvale ärakasutamisele. See

suurendab riskikäitumise tuvastatavust ja võib toimida heidutusena.

KarS-i § 133¹ täiendamisega muutub karistatavaks lisaks seksi ostmisele ka muu

inimkaubanduse ohvri osutatava teenuse ostmine, kui kasutaja teab, et teenust osutav isik on

inimkaubanduse ohver. See muudatus võimaldab eripalgelistele inimkaubanduse kuritegudele

paremini reageerida ning loob võimaluse hinnata riske teenuse osutamise keskkondades, teha

vaatlusi, suunata tegevust teadlikkuse suurendamiseks, et ära hoida inimkaubanduse juhtumeid.

Oluline on hoida tähelepanu teadlikul nõudlusel, mitte tavapärastel turusuhetel (nt ostja ei ole

kohustatud tavapärastel meetoditel müüdavate seaduslike kaupade puhul veenduma selle

tootmistingimuste seaduslikkusele vastavuses). Mõju ulatust võimalikele toimepanijatele saab

hinnata seejärel, kui on tehtud asjakohased uuringud.

6.3. Mõju inimkaubanduse teemadega kokkupuutuvatele asutustele

Peamised asutused, mis puutuvad kokku inimkaubanduse ohvrite ja toimepanijatega, on

Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur, kohus, Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon jt.

Õiguskaitseasutuste töö sisu seaduse jõustumise järel ei muutu, kuid neil võib tekkida vajadus

täiendada ning ühtlustada menetluspraktikat uute kriminaliseeritud tegude (asendusemadus,

ebaseaduslik lapsendamine ja teenuste kasutamine teadlikult) ning lisanduvate raskendavate

asjaolude tõttu (kehaline või psüühiline tervisekahjustus ja IKT abil info levitamine). Kindlasti

on vajalikud täiendkoolitused, mis on juba kavandatud. Kuna inimkaubanduse juhtumeid on

seni olnud väga vähe ja ei ole ette näha, et nende arv oluliselt suureneks, ei too muudatused

ilmselt kaasa töökoormuse kasvu ega lisatööjõu vajadust.

Volitusnormi alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse rakendamine võib suurendada

lühiajaliselt eri asutustes inimkaubanduse teemadega tegelevate spetsialistide töökoormust

(rollide kirjeldamine, protsesside standardimine, koolituste korraldamine või neil osalemine

jm), kuid selle eesmärk on vähendada dubleerimist, luua selged juhised ametkondadele ja

parandada ohvritele osutatavat abi (suunata õigeaegselt õigele teenusele).

Sotsiaalkindlustusameti piiriülese suunamise kontaktasutuseks määramine lihtsustab koostööd

teiste liikmesriikidega ja vähendab juhtumipõhist ad hoc suhtlust. Sotsiaalkindlustusameti

töökoormust võivad lisaks kontaktasutuseks määramisele mõjutada ka muud direktiivist

tulenevad muudatused. Teisalt see, et riikliku suunamismehhanismi rakendamisel muutuvad

juhtumid paremini tuvastatavaks. Samuti võivad piiriülesed juhtumid jõuda senisest sagedamini

menetlusse ning koostööprotsessid ja asutuste rollid muutuvad täpsemaks. Lisaks laiendab

seadus ärakasutamise vorme ning rõhutab digitaalset mõõdet. See võib tähendada, et ka

Sotsiaalkindlustusamet puutub senisest enam kokku keerukamate ja mitmekesisemate

juhtumitega, mis omakorda võib nõuda tööviisi, teenuse korralduse ja nõustajate pädevuse

ajakohastamist ning täiendavaid rahalisi ressursse ohvritele ette nähtud teenuste osutamiseks.

Kuna mõjutatud osaliste arv on väike, on ka mõju kokkuvõttes väike.

19

6.4. Mõju rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, välissuhetele ja riigi julgeolekule

Seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla direktiiviga (EL) 2024/1712 ning tagada

direktiivist tulenevate uute nõuete (mh teenuste kasutamise kriminaliseerimine,

suunamismehhanismi normatiivne raam, piiriülese kontaktasutuse määramine) rakendamine.

Õigeaegne ja sisuline ülevõtmine vähendab rikkumismenetluse riski ning tugevdab Eesti

positsiooni EL-i õiguskaitse- ja sisejulgeolekualases koostöös.

Kavandatu mõju piiriülesele koostööle on positiivne. Inimkaubandus on sageli seotud

organiseeritud kuritegevusega ning võib hõlmata piiriüleseid tarneahelaid ning kannatanuid,

samuti tegude toimepanijaid. Loodav riiklik suunamismehhanism parandab nii piiriülest

suhtlust kui juhtumite riigisisest käsitlemist. Muudatused toetavad sisejulgeolekut, tõkestades

kuritegevust, samuti toetab direktiivi nõuete täitmine Eesti usaldusväärsust rahvusvahelises

koostöös ja võimaldab paremini osaleda ühisoperatsioonides ja koostööprojektides jms.

Seadus tagab Eesti õiguskorra parema kooskõla inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu

konventsiooniga. Samuti aitab seadus kaasa Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioonist tulenevate õiguste tagamisele ja riigi kohustuste täitmisele, millele viidatakse

Euroopa Inimõiguste Kohtu inimkaubanduse teemalises infomaterjalis, mis on koostatud

kohtupraktika35 põhjal.

Kuna Eestis on inimkaubanduse juhtumeid väga vähe, siis on muudatuste mõju samuti väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi muudatusi asutuste (Politsei- ja Piirivalveamet,

prokuratuur, Sotsiaalkindlustusamet jt) tegevuses või töökorralduses, töö jätkub senisel viisil.

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid. Juhtumite lisandumine võib

suurendada õiguskaitseasutuste töökoormust, kuid kuna mitme aasta kuritegevuse statistika on

näidanud stabiilsust ja suuri muutusi selles ei prognoosita, ei ole põhjust eeldada ka

inimkaubanduse kuritegude olulist kasvu.

Sotsiaalkindlustusameti kulud võivad järk-järgult suureneda seoses kontaktpunktiks

määramisega lisanduvate tegevuste arvelt aga samuti ka potentsiaalselt suureneva

inimkaubanduse ohvrite arvu ja abivajaduse arvelt. Kuigi Eestis on siiani olnud

inimkaubanduse kriminaalmenetluste arv väike, siis Sotsiaalkindlustusamet on abi osutanud

palju rohkematele inimestele kui kriminaalmenetlustes on kannatanuid. Ohvriabiteenuseid

vajavate välismaalaste arv tõenäoliselt samuti tõuseb seoses üha suureneva rändesurvega

kolmandatest riikidest Euroopasse, sealhulgas Eestisse. Kirjeldatud kulude tõusu ei ole põhjust

planeerida hüppelisena, vaid täiendavate ressursside vajadus tekib järk-järgult ja sellega peab

arvestama iga-aastases eelarveprotsessis.

Muudatuste rakendamiseks on vaja korraldada koolitusi, sh riikliku koordinaatori poolt.

Lisavahendeid planeeritakse tulevasse EL-i rahastamisperioodi toetusmehhanismidesse, et

tagada paremini koolitus-ja ennetustegevuse jätkusuutlikkust. Koolitused tagab Justiits- ja

Digiministeerium riikliku koordinaatorina kõigile inimkaubanduse võrgustiku osalistele, et

35 Factsheet – Trafficking in human beings, October 2024,

https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/FS_Trafficking_ENG.

20

tagada mh direktiivi ülevõtmisega seotud uuenduste rakendumine seotud ametkondade

tööpraktikatesse. Koolituse sihtrühmaks on kindlasti Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja

Piirivalveameti, Tööinspektsiooni, prokuratuuri, kohtute jt seotud osapoolte töötajad.

Seaduse jõustumise järel kavandatakse muu hulgas mitmesuguseid teavitustegevusi (uute

kuritegude kohta, nagu asendusemadus, ebaseaduslik lapsendamine ja inimkaubanduse ohvrilt

teenuste ostmine). Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on asendusemaduse teemal kavas

algatada laiem ühiskondlik arutelu.

Inimkaubandusvastase võitluse valdkonna arendamiseks on taotletud lisavahendeid EL 2028+

rahastusmehhanismist. Sisejulgeoleku riigiplaani osana on Siseministeeriumi kaudu esitatud

inimkaubandusvastase võitluse rahastamise taotlus summas 8,6 mln eurot aastateks 2028–2034.

Sellest on kavas rahastada riikliku koordinaatori tegevust, riikliku tegevuskava koostamist,

koolitusi, teavitusi, ennetusmeetmeid, uuringuid, rahvusvahelist koostööd, riikliku

suunamismehhanismi tegevust (sh piiriülese kontaktasutuse tegevus, lisatööjõud) jne.

Seaduse rakendamiseks riigieelarvest lisaraha ette ei nähta, vajalikud kulud kaetakse asutuste

eelarvevahenditest, käimasolevatest sisejulgeolekufondi välisprojektidest ja ELi uue

rahastamisperioodi mehhanismidest.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne vajadust muuta olemasolevaid rakendusakte.

Ohvriabiseadusega luuakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse „Inimkaubandusvastase

võitluse, riikliku suunamismehhanismi ja koordineerimise kord“ kehtestamiseks.

Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras, kuna need ei nõua ettevalmistust, üldine vacatio

legis tagab adressaatidele piisava aja nendega tutvumiseks ja tegevuste kavandamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks36 Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Tööinspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Sotsiaalkindlustusametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Eesti Advokatuurile, Mittetulundusühingule Eluliin, Rahvusvahelisele

Migratsiooniorganisatsioonile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Eesti esindusele, Euroopa

Rändevõrgustiku Eesti esindusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Kooskõlastusel

esitatud ettepanekud ja arvamused vaadati läbi ning eelnõu ja seletuskirja täiendati.

Seletuskirjale on lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi vastustega kooskõlastustabel (lisa 3) ja

arvamuste tabel (lisa 4).

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

36 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d74a4119-e966-4e4b-85c7-e5d75e29d42d.

KAVAND 31/03/2026.a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Inimkaubandusevastase võitluse, riikliku suunamismehhanismi ja koordineerimise kord Määrus kehtestatakse ohvriabiseaduse § 14 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) inimkaubanduse ohvrite riiklik suunamismehhanism (riiklik suunamismehhanism); 2) inimkaubanduse ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutus (piiriülese suunamise kontaktasutus) ja tema ülesanded; 3) inimkaubandusevastase võitluse riiklik koordinaator (riiklik koordinaator) ja tema ülesanded; 4) inimkaubanduse ennetuse ja koolituse põhimõtted.

2. peatükk Riiklik suunamismehhanism

§ 2. Riikliku suunamismehhanismi mõiste ja eesmärk (1) Riiklik suunamismehhanism on koostööraamistik, mille kaudu riik täidab oma kohustust kaitsta ja edendada inimkaubanduse ohvrite inimõigusi. (2) Riikliku suunamismehhanismi tegevuse eesmärk on tagada inimkaubanduse ohvrite inimõiguste kaitse, tagada inimkaubanduse varajane tuvastamine, ohvrite abistamine ning pakkuda neile tõhusat tuge, suunates nad vajalike teenusteni. § 3. Riikliku suunamismehhanismi struktuur, töövorm ja juhtimine (1) Riiklik suunamismehhanism sisaldab inimkaubanduse vastase võitluse riikliku koordineerimise põhimõtteid ning korraldab inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja neile abi pakkumise seotud riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, eraettevõtete ja mittetulundusühingute kaudu, kes oma tegevuse raames puutuvad kokku inimkaubanduse ohvrite või toimepanijatega või kes tegelevad inimkaubanduse ennetuse või koolitusega. (2) Riikliku suunamismehhanismi peamine töövorm on inimkaubanduse võrgustikku koondav ümarlaud. Vajadusel viiakse läbi juhtumipõhiseid arutelusid, simulatsiooniõppusi ning moodustatakse ajutisi töörühmi, osaletakse projektides või muus koostöövormis. (3) Riiklikku suunamismehhanismi juhib riiklik koordinaator. § 4. Riikliku suunamismehhanismi tegevus ja koostööraamistik (1) Riikliku suunamismehhanismi tegevuse tulemusel korraldatakse inimkaubanduse ohvrite varajase tuvastamise ja abistamise teekond. (2) Riiklik suunamismehhanism sätestab ohvrite avastamise ja varajase tuvastamise miinimumnõuded ja määratleb miinimumstandardid suunamismehhanismi rakendatavatele asutustele, et tagada ohvrite õigeaegne ja vajaduspõhine kaitse. (3) Riiklik suunamismehhanism määrab asutuste vahelise koostöö tegemise reeglistiku inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise protsessis.

(4) Riiklik suunamismehhanism seab ohvritega tegelemisele ajalise raami ning määrab ohvrite tuvastamise ja abistamisega tegelevatele ametkondadele selge rolli ja vastutuse, koostöötoimingute järjestuse ja suhtluse korra. (5) Riikliku suunamismehhanismi rakendamise kaudu valmivad või kinnitatakse soovitused poliitikakujundajatele, õigusaktid, arengukavad, juhised ja muud asjakohased dokumendid. § 5. Riikliku suunamismehhanismi tegevus ohvrite kaitsmisel (1) Ohvritega puutuvad kokku: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon, prokuratuur, kohaliku omavalitsuse asutused, välisesindused ja kodanikuühiskonna esindajad. (2) Täpsed nõuded inimkaubanduse ohvritega töötamiseks, reeglid ohvrite varajaseks tuvastamiseks, nende suunamiseks vajalike teenusteni ja neile toe ning abi pakkumiseks tulenevad seadustest, valdkonna eest vastutavate ministrite määrustest või asjaomaste asutuste juhtide käskkirjadest.

2. peatükk Piiriülese suunamise kontaktasutus

§ 6. Piiriülese suunamise kontaktasutus Piiriülese suunamise kontaktasutus on Sotsiaalkindlustusamet. § 7. Piiriülese suunamise kontaktasutuse ülesanded Sotsiaalkindlustusamet teeb koostööd teiste riikide piiriülese suunamise kontaktasutustega, riigiasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega, ohvreid abistavate organisatsioonidega, sh varjupaigaasutustega ja koordineerib abi, toetuse ja kaitse pakkumist inimkaubanduse ohvritele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset või soovivad sellist kaitset taotleda.

3. peatükk

Riiklik koordinaator

§ 8. Riiklik koordinaator Riiklik koordinaator on Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna, kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik. § 9. Riikliku koordinaatori ülesanded Riiklik koordinaator täidab järgmisi ülesandeid: 1) juhib riikliku suunamismehhanismi võrgustikku ja inimkaubanduse riiklikku ümarlauda; 2) teeb koostööd nii siseriiklike kui rahvusvaheliste asutustega ning mittetulundussektoriga; 3) jälgib inimkaubanduse trende, suunab poliitikakujundust, mõõdab inimkaubandusevastaste meetmete tulemuslikkust ning teeb valdkondlikke parandusettepanekuid; 4) kogub ja analüüsib statistikat, koostab ja esitab inimkaubandusega seotud aruandeid; 5) juhib inimkaubandusevastase võitluse tegevuskava koostamist ja koordineerib selle elluviimist; 6) osaleb inimkaubandusevastase võitlusega seotud projektides; 7) koordineerib inimkaubanduse koolitustegevust; 8) koordineerib inimkaubandusevastase võitlusega seotud ennetustegevust; 9) ja täidab teisi inimkaubandusevastase võitlusega seotud ülesandeid.

4. peatükk Inimkaubandusevastane ennetus ja koolitus

§ 10. Inimkaubandusevastane ennetus ja koolitus (1) Arvestades ärakasutamise erinevaid vorme ja inimkaubanduse trendide muutust, tuleb tegeleda ennetusega spetsialistide ja laiema elanikkonna hulgas, seda teadlikkuse ja pädevuse tõstmise, hoiakute kujundamise kaudu. Eraldi tähelepanu tuleb ennetuses pöörata inimkaubanduse nõudluse vähendamisele. (2) Inimkaubanduse teemaliste koolituste eesmärk on ennetada ning tõkestada inimkaubandust, hoida ära uuesti ohvriks langemist, samuti ohvreid tuvastada, abistada, toetada ja kaitsta. (3) Inimkaubanduse koolitusi pakutakse ennekõike ohvritega kokkupuutuvate asutuste töötajatele, sealhulgas menetlejatele ja teistele õiguskaitseasutuste töötajatele, abi- ja tugiteenuste osutajatele, tööinspektoritele, ohvriabitöötajatele, sotsiaalteenuste osutajatele, tervishoiutöötajatele ja teistele valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja kodanikuühendustele.

Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

Vastavustabel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2024/1712 kohta,

millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse

tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus Jah/Ei/Valikuline

Viide kehtivale õigusele

Ülevõtmiseks kehtestatavad riigisisesed normid ja muud kommentaarid

Artikkel 1 Direktiivi 2011/36/ EL muutmine

Artikkel 2 lg 3 jah KarS § 133 vastab osaliselt (sundabielu)

Muudetakse ja täiendatakse KarS § 133 lõiget 1, lisatakse asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine.

Artikkel 2 lg 5 jah KarS § 175 vastab osaliselt

Muudetakse ja täiendatakse KarS § 175 lõiget 1.

Artikkel 4 lg 2 punkt d

jah KarS § 133 lg 2 p-d 5 ja 9 ning KarS § 118 lg 1 p 3.

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 4 lg 3 jah KarS § 133 lg 2 p 8 vastab osaliselt (ametiseisund)

Täiendatakse KarS §-i 133 lõiget 2 punktiga 11 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas

Artikkel 5 lg 1, lg 2 ja lg 3

jah KarS § 14; § 133 lg 3; § 1331lg 3; § 1332 lg 3; § 1333 lg 2; § 175 kg 2

Juriidilise isiku vastutus on kõikide inimkaubanduse koosseisude juures olemas, seega puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 6 Valikuline – jah KarS § 44; 551; RHS § 95; TSÜS § 40; MSÜS §-d 25, 36, 37; PS § 24

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 7 ei Art 7 jäetakse välja

Artikkel 8 jah KrMS § 202 vastab osaliselt

Eelnõuga 560 SE (Eelnõu - Riigikogu) laiendatakse oportuniteeti I astme kuritegudele maksimaalselt 10 a vangistuse korral, peale mida vastab KrMS § 202 täielikult direktiivis nõutule.

Artikkel 9 lg 1 jah KrMS § 6; VTMS § 31 Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte on olemas, seega puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 9 lg 3 jah ATS §-d 31 ja 52; PPVS §-d 7 ja 39; OAS § 14 ja erinevad

OAS-i § 24 lõikesse 9 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles

rakendusaktid ning sisemised juhised või regulatsioonid1.

kajastatakse ka koolituse teemat.

Artikkel 10 lg-d 1 ja 2

jah KarS §-d 6 ja 7 Direktiivi muudatus puudutab lisatavaid kuriteokoosseise (art 18a), mis ülevõtmise käigus lisatakse ja muus osas Eesti õigus täiendamist ei vaja.

Artikkel 11 lg 1

jah OAS §-d 2 ja 5 OAS-i uue tervikteksti loomisel (jõustunud 01.04.2023) on juba arvestatud direktiivi nõuetega, seega puudub vajadus muuta või täiendada eesti õigust.

Artikkel 11 lg 4

jah OAS §-d 54, 56, 57 vastab osaliselt

OAS-i § 24 lõikesse 9 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles kajastatakse ka riikliku suunamismehhanismi ja piiriülese suunamise kontaktasutuse teemat.

Artikkel 11 lg 5 ja lg 5 a

jah SHS § 30 lg 1 ja OAS §-d 12 ja 24

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 11 lg 6

jah OAS § 24; VMS 203 - 205

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 11 a jah OAS § 14 lg 3; VRKS §-d 1, 4, 151, 19 ja 21. (Riigikogu menetluses oleva eelnõuga nr 831

SE muutuvad VRKS-i §-

de numbrid).Samuti kohaldatakse nn varjupaigapaketti2

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 12 lg 1

ei Tegemist on tehnilise muudatusega seoses artiklis oleva viite muutumisega raamotsusest direktiiviks.

Artikkel 13 lg 3

Valikuline – jah Erinevad juhised: Avaleht | Lapsesõbralik menetlus

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

1 Puutumuses olevad rakendusaktid: Siseministri määrus „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ §-d 3, 5, 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/122062024006; Siseministri määrus „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/117122024021. Puutumuses olevad juhised või regulatsioonid: Näiteks programm „Kindel sisejulgeolek 2025-2028“ https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 10/Kindla%20sisejulgeoleku%20programm%202025-2028.pdf; Digiriigi Akadeemias on saadaval erinevad e-kursused: https://digiriigiakadeemia.ee/ 2 Varjupaigapaketti kuulub kümme õigusakti, millest üheksa on otsekohalduvad määrused ja üks direktiiv (https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/pact-migration-and- asylum/legislative-files-nutshell_et).

Avalduse esitamine - Politsei- ja Piirivalveamet Lasteabi

Artikkel 14 lg 1

jah OAS § 24, 25 ning erinevad juhised

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust või praktikat.

Artikkel 14 lg 2

jah KrMS § 41 lg 31 Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 14 lg 3

jah OAS § 30 lg 1 p 3 Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 17 jah OAS §-d 14, 35-58 Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust.

Artikkel 18 jah Erinevad dokumendid, koolitused. kampaaniad3.

OAS-i § 24 lõikesse 9 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles kajastatakse ka ennetuse teemat.

Artikkel 18 a jah Täiendatakse KarS § 1331 lõiget 1.

Artikkel 18 b Valikuline – jah KS § 37 lg 12 p 31 ja § 44; AdvS § 341; PPVS § 7 ja 39. Erinevad juhised

OAS-i § 24 lõikesse 9 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles kajastatakse ka koolituse teemat.

Artikkel 19 jah Erinevad sisemised reeglid4

OAS-i § 24 lõikesse 9 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles kajastatakse ka riikliku koordinaatori teemat.

Artikkel 19 a jah KPO põhimääruse5 p- d 2.2.4 ja 7.1.10.

Puudub vajadus muuta või täiendada Eesti õigust või praktikat.

3 Vt näiteks: Mondo maailmakool. Inimkaubanduse teemalised tunnikavad. – https://maailmakool.ee/materjalid/100108/inimkaubanduse-teemalised-tunnikavad/; Justiits- ja Digiministeerium. Projektid välisvahenditest. – https://www.justdigi.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/el-ja-rahvusvaheline-koostoo/projektid-valisvahenditest#koostooprojektid; Justiits- ja Digiministeerium. Inimkaubandus. – https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle- ennetus/inimkaubandus; Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet pakub gümnaasiumiõpilastele tasuta loengut „Inimkaubandus!? Kas tõesti puudutab ka mind?“ – https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/sotsiaalkindlustusamet-pakub-gumnaasiumiopilastele- tasuta-loengut-inimkaubandus-kas-toesti; Riigi Infosüsteemide Amet. Valmis said turvalise interneti juhendmaterjalid lastele ja lapsevahenditele. –https://www.ria.ee/uudised/valmis-said-turvalise- interneti-juhendmaterjalid-lastele-ja-lapsevanematele jne. 4 Vt näiteks: Justiits- ja Digiministeerium. Kriminaalpoliitika osakonna põhimäärus, p 5.1.6. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/Kriminaalpoliitika%20osakonna%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus.pdf; Inimkaubandus. Justiis- ja Digiministeeriumi veebilehekülg. – https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle- ennetus/inimkaubandus. 5 Kriminaalpoliitika osakonna põhimäärus.pdf

Artikkel 19 b jah Kriminaalpoliitika põhialused jm strateegiadokumendid

OAS-i § 14 lõikesse 4 luuakse volitusnorm VV määruse kehtestamiseks, milles kajastatakse ka tegevuskava teemat.

Artikkel 20 ei Riigile otsest kohustust siit ei tule

Artikkel 23 lg 3

ei Riigile otsest kohustust siit ei tule

Artikkel 2 Ülevõtmine

Artikkel 3 Jõustumine

Artikkel 4 Adressaadid

Lisa 3 Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse

(muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni Eesti õigusesse ülevõtmisega) eelnõu juurde

Kooskõlastuse esitaja/ märkused Justiits- ja digiministeeriumi vastus

Välisministeerium

Välisministeerium kooskõlastab karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse

muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi

uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu järgmiste märkustega

Teadmiseks võetud.

1. Välisministeeriumi hinnangul on eelnõuga kavandatav KarS § 133

lõike 1 tekst liiga pikk ja raskesti arusaadav. Palume kaaluda, kas

õigusselguse ja arusaadavuse huvides oleks sätet võimalik nt liigendada

või lihtsustada mõnel muul asjakohasel moel.

Mittearvestatud. Kaalutud sõnastuse

muutmise lihtsustamist, kuid arvestades

direktiivi ja konventsiooni sõnastusi ning

KarS-i loogikat ja järjepidevust, jäetud

tekst samaks.

2. Palume lisada seletuskirja punkti 6.4., et eelnõul on positiivne mõju rahvusvahelises kontekstis seoses sellega, et see viib Eesti õiguskorra paremasse kooskõlla inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooniga. Samuti tuleks hiljemalt seletuskirja punktis 6.4. märkida ka eelnõuga kaasnev positiivne mõju Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate õiguste tagamisel ja riigi positiivsete kohustuste täitmisel, viidates seejuures ka Euroopa Inimõiguste Kohtu infomaterjalile inimkaubanduse teemalise kohtupraktika kohta: Factsheet – Trafficking in human beings, October 2024, https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/FS_Trafficking_ENG.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

3. Seletuskirja punktis 3.5. toodud põhiseaduspärasuse analüüsis

palume kirjeldada ka eelnõu positiivset mõju seoses sellega, et

kõrvaldatakse võimalikud puudujäägid nende põhiõiguste kaitsmisel või

vähemalt parandatakse nende põhiõiguste kaitset, mida inimkaubandus

võiks kahjustada (nt õigus elule, eraelu puutumatus, füüsilise vabaduse

ja piinamise keeld jt).

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

4. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas on kavandatud

avalikkuse teavitamine asendusemaduse lisamisest KarS § 133 lõikesse

1, arvestades seejuures eriti ka KarSi kehtivust välisriigis.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Siseministeerium

Täname võimaluse eest esitada Siseministeeriumi tähelepanekud seoses karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt 13.06.2024 vastu võetud direktiiv (EL) 2024/1712, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Esmalt rõhutame, et Siseministeerium toetab igakülgselt inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise tõhustamist. Samas peame väikeriigina arvestama, et direktiivide ülevõtmisel tuleb praeguses piiratud ressursside olukorras hoolikalt kaaluda ressursimahukaid meetmeid direktiivist tulenevate nõuete rakendamisel Eestis, keskendudes hädavajalikule. Siseministeeriumi seisukohad seoses kiireloomulise eelnõuga:

Teadmiseks võetud.

1. 1. Eelnõu sätestab muudatused Karistusseadustikus (KarS) nii inimkaubanduse (KarS §133) kui ka inimkaubanduse toetamise (KarS §133¹) koosseisude osas, mille tulemusena „toetamise“ koosseis muutub sedavõrd, et tasub kaaluda KarS §133¹ pealkirja muutmist või selle all oleva sisu liitmist inimkaubanduse paragrahvi (KarS §133) alla.

Mittearvestatud. Seksi ostmine

inimkaubanduse ohvrilt ja teenuste

tarbimine ei ole võrreldavad KarS § 133

inimkaubanduse tegudega, vaid on

pigem seda toetavad, kui teenust ei

tarbitaks, ei oleks kuritegu. Pealkirjas

täpsemalt seksi ostmise ja teenuste

tarbimise väljakirjutamine teeks pealkirja

pikaks ja kohmakaks.

2. 2. Võrreldes kehtiva seadusega on § 133 lõikesse 1 teo toimepanemise viisina lisatud inimrõõv. Kuivõrd KarS-s vastav koosseis puudub, siis võib tõendamisel tekkida praktilisi küsimusi. Kaaluda võiks täpsustavat selgitust, et „vabaduse võtmine“ hõlmab ka „inimröövi“.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri

muudetud.

3. 3. Kehtiva redaktsiooni § 133 lõige 1 näeb teo toimepanemise viisina ette isiku abitu seisundi ärakasutamise ning eelnõuga seda ei muudeta. Siin tekib vastuolu, sest teo toimepanemine abitus seisundis isiku suhtes ei saa käsitleda kvalifitseeritud koosseisu tunnusena (§ 133 lg 2 p 3), sest see on juba põhikoosseisu tunnuseks. Teeme ettepaneku § 133 lg 2 punkti 3 kehtetuks tunnistamiseks.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri

täiendatud.

4. 4. Eelnõu kohaselt lisatakse § 133 lõikesse 1 teo toimepanemise viisina kelmus. Tulenevalt KarS § 209 lõikest 1 loetakse kelmuseks teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega tekib küsimus, kas kelmuse abil saab inimkaubanduse kuritegu toime panna. Peaks piisama pettusest, mis on ka kehtivas redaktsioonis ette nähtud toimepanemise viiside loetelus. TsÜS § 94 lõike 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

Mittearvestatud. Seletuskirja täiendatud

selgitusega.

5. 5. Eelnõu järgi soovitakse täiendada KarS § 133 lg 2 p 5 sõnastust selliselt, et eristatakse raskendava asjaoluna raskete tervisekahjustuste puhul füüsilist ja vaimset tervisekahjustust. Tulenevalt KarS § 118 lõikest 1 loetakse tervisekahjustust raskeks, kui selle tekitamisega põhjustati: 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või 7) surm. Tervisekahjustus tuvastatakse kohtuarstliku ekspertiisiga, selle tuvastamise kord on kehtestatud KarSRS § 32 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega Seega on kehtivas õiguses juba reguleeritud, mis on raske tervisekahjustus ning kuidas seda tuvastatakse, mistõttu eelnõus kehalise ja psüühilise tervisekahjustuse eristamine tekitab pigem segadust.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

6. 6. Lähtudes sama lõike teiste punktide sõnastustest teeme ettepaneku sõnastada § 133 lõike 2 punkt 11 nt järgmiselt: „see on toime pandud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil kannatanu kohta seksuaalset laadi pilte, videoid või muud sarnast materjali levitades.“ Ühtlasi leiame, et Direktiivi art 4 ülevõtmisel pole selge, kas ja kuivõrd tuleb raskendava asjaoluna käsitleda tehisintellekti abil ohvri kohta genereeritud/loodud materjali levitamist, kusjuures tuleb levitamise osas selgitada mõistet „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil“. Pole selge, kuivõrd see mõiste puudutab inimkaubanduse kuriteokoosseisu vaatest nn „äppide“ abil genereeritud ja levitatavat materjali. Kuna KarS

Mittearvestatud. Pakutud sõnastus on

teo toimepanemise viis, so kitsam kui

direktiivis ettenähtud. Eelnõuga

kavandatud sõnastus katab ka

tehisintellekti loodud materjali

levitamise. Seletuskirja vatsavalt

täiendatud.

§133 lg 1 puhul on loetelusse lisatud „muu seksuaalne tegevus“, siis palume seletuskirjas selgitust, kas ja kuivõrd selle alla kuuluvad veebiplatvormidel korraldatud tegevused.

7. 7. Direktiiviga 2024/1712 (edaspidi Direktiiv) muudetakse direktiivi 2011/36/EL art 11 lõiget 1 selliselt, et inimkaubanduse ohvrile tuleb pakkuda eriabi ja toetust juba enne kriminaalmenetluse algatamist, selle ajal ning asjakohase ajavahemiku jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Direktiivi art 11 lõige 5 kohaselt peavad abi- ja toetusmeetmed sisaldama toimetulekut võimaldavat elatustaset, st vähemalt sobivat ja turvalist majutust (sh varjupaigad ja muud sobivad ajutised majutuskohad), materiaalset abi, vajalikku arstiabi, mis hõlmab ka psühholoogilist abi, nõustamist ja teavitamist ning vajadusel korral tõlketeenuseid. Ohvriabiseaduse (OAS) § 24 lõige 4 näeb ette, et kui Sotsiaalkindlustusametil või Tööinspektsioonil on kahtlus, et isik on inimkaubanduse ohver, võib Politsei- ja Piirivalveametilt või prokuratuurilt kinnituse saamiseni osutada isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuseid kuni 14 kalendripäeva. PPA ei ole ainult uurimisasutus, vaid täidab ka muid ülesandeid, mille käigus puutub kokku võimalike inimkaubanduse ohvritega. Seega peaks PPA-l olema õigus suunata inimkaubanduse ohvri teenustele isik, kelle puhul on haldusmenetluse (nt piirimenetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse, migratsioonijärelevalve menetluse) raames tekkinud kahtlus, et ta võib olla inimkaubanduse ohver. Eeltoodust tulenevalt pakume OAS § 24 lg 4 muutmiseks järgmist sõnastust: „(4) Sotsiaalkindlustusamet osutab isikule, kes võib olla inimkaubanduse ohver, tema nõusolekul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vajalikke teenuseid, kuni Politsei- ja Piirivalveamet või prokuratuur on andnud teada, et ta ei ole käesoleva seaduse §4 lg 3 sätestatud kuritegudes kannatanu.“

Ühtlasi juhime tähelepanu, et nõustamisteenuste puhul tuleb kindlustada kõrge valdkondlikku kompetentsi ning seetõttu peame oluliseks sätestada, et rahvusvahelise kaitse saamise osas ning elamisloa taotlemise võimalustest kriminaalmenetluses nõustab pädev asutus – PPA või prokuratuur.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

8. 8. Eelnõuga koos esitatud vastavustabelis on märgitud, et Direktiivi artikli 14 lõikes 3 sätestatud nõude (erimeetmed inimkaubanduse lapsohvrile) ülevõtmiseks puudub vajadus Eesti õigust täiendada või muuta. Vastavustabeli kohaselt on see norm üle võetud OAS §-ga 31 lg 1 p 3 ja §-ga 8. Juhime tähelepanu, et OAS § 31 lõikes 1 ei ole punkti 3. OAS § 8 puudutab ohvri abivajaduse hindamist. Palume täpsustada, milliseid meetmeid on direktiivi 2024/1712 artiklis 14 lõikes 3 silmas peetud ja kas see võib hõlmata ka elamisloa andmist inimkaubanduse lapsohvri perekonnaliikmele.

Arvestatud. Muudetud vastavustabelit.

Selgitame, et meetmed, millele art 14

lõikes 3 viidatakse tulenevad ohvrite

direktiivi artiklist 4 (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2012/29/EL, 25. oktoober 2012,

millega kehtestatakse kuriteoohvrite

õiguste ning neile pakutava toe ja

kaitse miinimumnõuded ning

asendatakse nõukogu raamotsus

2001/220/JSK) ja on seotud peamiselt

abi ja toetusega ohvritele, samuti teabe

andmise, hüvitiste, õigusabi taotlemise

jm-ga. Elamisloa andmisega ei ole

nimetatud meetmed seotud.

9. 9. Direktiivi pp 15 kohaselt peab igas liikmesriigis määratud kontaktasutus olema ohvrite piiriülese suunamise kontaktpunktiks erinevates liikmesriikides ohvrite piiriülese toetamise eest vastutavate asutuste või institutsioonide suhtluses ja see ei saa olla ohvrite endi kontaktpunkt. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavandi § 7 kohaselt peaks

Antud selgitus. Tegemist on määruse

esialgse kavandiga ning sellega

töötatakse põhjalikult edasi ning

määruse eelnõu ja seletuskiri esitatakse

kontaktasutus tegema koostööd teiste riikide kontaktasutustega, muu hulgas koordineerima abi, toetuse ja kaitse pakkumist inimkaubanduse ohvritele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset või soovivad sellist kaitset taotleda. Hetkel jääb ebaselgeks, milline on Sotsiaalkindlustusametile (SKA-le) kavandatud kontaktasutuse roll rahvusvahelise kaitse taotlemise protsessis.

uuesti kooskõlastusele. Lisaks

selgitame, et rahvusvahelise kaitse

taotlemise protsess on eraldiseisvalt

reguleeritud ja SKA-l ei ole selles rolli.

Küll aga rahvusvahelise kaitse saajad

võivad IK ohvritena saada tugiteenuseid

SKA-st ja kontaktasutusena saab SKA

neid teenuseid korraldada.

10. 10. Eelnõu ega seletuskirja tekstist pole selge kuidas on plaanis rakendada Direktiivi p-s 20 sätestatud kohustust, et liikmesriigid ei saada ohvreid liikmesriiki, mille puhul on piisav alus arvata, et ohvrid võivad sellesse liikmesriiki üleandmisel seista silmitsi reaalse ohuga, et nende põhiõigusi rikutakse kujul, mis on võrdsustatav ebainimliku või alandava kohtlemisega põhiõigust harta art 4 tähenduses. Palume täpsustada, kas sellise keelu puhul on olemas teaduspõhised hinnangud Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes? Samuti ei ole selge kelle pädevuses võib olla otsustamine, et inimkaubanduse ohvrit ei ole lubatud teise Euroopa Liidu liikmesriiki saata.

Antud selgitus. Viidatud punkt 20 on

põhjenduspunkt ja ei pea üle võtma.

Tegemist on sisuliselt direktiivi

seletuskirjaga, millel puudub õiguslik

jõud. Lisaks märgime, et OAS § 24 lg 3

kohaselt osutatakse ohvrile abi vajaduse

äralangemiseni. Kuna EL-is on

liikumisvabadus ja kui inimene ei saa

naasta riiki kust ta tuli, reaalse ohu tõttu,

võib ta soovi korral liikuda mõnda teise

EL riiki.

11. 11. Direktiivi art 11 lg 4 punkti a kohaselt on kohustus kehtestada ohvrite avastamise ja varajase tuvastamise miinimumnõuded. Seega puudub liikmesriikidel kohustus kindlaks määrata ohvrite tuvastamise indikaatoreid, nagu see on ette nähtud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavandi § 4 lõikes 2. Leiame, et inimkaubanduse kuriteos kannatanu määratakse kindlaks kriminaalmenetluse raames ja ühtsete ohvri tuvastamise indikaatorite kehtestamine ei ole võimalik.

Arvestatud.

12. 12. Eelnõule lisatud määruse osas on siseministeeriumil lisaküsimusi seoses Sotsiaalkindlustusameti ülesannetega piiriülese suunamise kontaktasutuseks määramisel (vt Määruse §7). Selgitame, et „varjupaigaasutus“ ei ole ohvreid abistav organisatsioon ohvriabi mõistes. Varjupaigaasutuse eesmärk on välismaalase õigusliku staatuse määramine st otsustamine, kas sellekohase taotluse esitanud välismaalane vajab rahvusvahelist kaitset. Staatust määrav asutus abistavaid teenuseid ei osuta. „Vastuvõtuasutuse“ eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamine ja sellega seotud teenuste pakkumine. „Varjupaigaasutus“ on alati riigiasutus, mille ülesannet ei saa üle anda, vastuvõtuasutus on reeglina riigiasutus kuid seda ülesannet võib ka üle anda. Direktiivi artikli 11 lõike 4 punkti c kohaselt on koordineeriva asutuse ülesandeks luua koos varjupaigaasutustega koostöökord või protokollid, et tagada ohvri individuaalset olukorda arvesse võttes abi, toetuse ja kaitse pakkumine inimkaubanduse ohvritele, sh nende suhtes, kes vajavad rahvusvahelist kaitset või soovivad sellist kaitset taotleda. Nimetatud sätte kohaselt on vaja luua kõikideks nimetatud olukordadeks koostöö kord, kuidas rahvusvahelise kaitse menetluses ja inimkaubanduse ohvri abistamise protsessis teavet vahetada ja välismaalast teavitada. Seega on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja PPA vahelise koostöösuunaga. Euroopa Komisjon toetab Euroopa Liidu poolt rahastatud Technical Support Instrument (TSI) projekti raames PPAd ja SKAd protsessikirjelduste ja juhiste loomisel seoses koostööga paralleelselt kulgevate protsesside puhul, milleks on haldusmenetlus, kriminaalmenetlus ja ohvrile teenuste pakkumine selliselt, et vältida dubleerimist kõikides aspektides ning tagada andmekaitse reeglitele vastav teabevahetus.

Teadmiseks võetud. Ühtlasi selgitame,

et tegemist on määruse esialgse

kavandiga ning sellega töötatakse

põhjalikult edasi ning määruse eelnõu ja

seletuskiri esitatakse uuesti

kooskõlastusele.

Kogu teemakäsitluse puhul on võtmetähtsusega, et ainuüksi inimkaubanduse ohvriks olemine ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Direktiivi artikli 11a kohaselt peavad PPA, prokuratuur ja SKA tegema koostööd, muuhulgas seetõttu et menetlused kulgevad paralleelselt. Koostöö peab hõlmama ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimaluste tutvustavate materjalide jagamises kriminaalmenetluse käigus nii PPA-s kui prokuratuuris. Samuti on vajalik teadlikkuse tõstmine taotleja õiguste ja kohustuste osas. Kuna kiireloomuline menetlus nõudis keskendumist seaduse muutmise eelnõule, siis põhjalikumad kommentaarid määruse eelnõu kohta saab Siseministeerium esitada määruse eelnõu menetlemise käigus.

13. 13. Vastavustabelis toodud Direktiivi artikkel 11a kohta täpsustame, et nimetatud real olevad Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) viited lähitulevikus muutuvad, sest Riigikogus on menetlemisel 831 SE, millega kehtestatakse uus VRKS terviktekst. Samal real olev viide Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustikule samuti vajab täpsustamist.

Teadmiseks võetud. Ühtlasi selgitame,

et vastavustabelisse on selle kohta

märge tehtud.

Sotsiaalministeerium

Olete saatnud meile kooskõlastamiseks karistusseadustiku ja ohvriabi

seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse

direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu. Kooskõlastame eelnõu

järgmiste märkustega

Teadmiseks võetud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse karistusseadustiku § 1331 lõiget 1

ja sätestatakse, et inimkaubanduse toetamise kuriteoga on muu hulgas

tegemist siis, kui teenuse kasutaja teab, et teenust osutav isik on

inimkaubanduse kuriteos kannatanu. Palume analüüsida, kas antud juhul

ei ole kohasem kasutada „kannatanu“ asemel mõistet „ohver“, sest

inimkaubanduse toetamise kuriteo toimepanemise ajal ei ole veel

inimkaubanduse kuritegu formaalselt tuvastatud.

Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

2. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ohvriabi seaduse (OAS) §-i 24 uue lõikega

9, millega nähakse ette volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse

kehtestamiseks. Määruses reguleeritav ei ole kitsalt seotud

Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava inimkaubandusohvri teenusega,

vaid on laiem. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määruse volitusnorm

näha ette OAS § 14 lõikena 4 järgmises sõnastuses: Inimkaubanduse

ohvrite abistamiseks riikliku suunamismehhanismi, ohvrite piiriülese

suunamise kontaktasutuse, inimkaubanduse ennetuse ja koolitusega

tegelevate asutuste ja riikliku inimkaubandusevastase võitluse

koordinaatori ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

3. Eelnõu seletuskirjale lisatud määruse kavandi § 6 kohaselt antakse

Sotsiaalkindlustusametile ametlikult inimkaubanduse kontaktpunkti roll.

Selle andmine toob tõenäoliselt kaasa täiendavad tööülesanded, mis

eeldavad lisatööjõu kaasamist või olemasoleva personali

ümberkorraldamist, suurendades seeläbi tööjõukulusid. Kontaktpunkti

funktsioon tähendab pidevat koordineerimist eri asutuste,

õiguskaitseorganite ja teenuseosutajatega, mis võib kasvatada nii

töökoormust kui ka sellega seotud tegevuskulusid. Inimkaubanduse

juhtumite lahendamine eeldab spetsiifilist väljaõpet ja regulaarset

täiendkoolitust, mis toob kaasa täiendavad koolitus- ja arenduskulud.

Kontaktpunktina tegutsemine võib samuti suurendada pöördumiste arvu.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Rahvusvahelise koostöö ja teabevahetuse intensiivistumine võib

suurendada lähetuste ning tõlkimisega seotud väljaminekuid. Kui

kontaktpunkti ülesandeks saab ka teadlikkuse tõstmine, tuleb arvestada

kommunikatsiooni- ja teavituskampaaniate kavandamise ning elluviimise

kuludega. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole nimetatud lisanduvate

kuludega arvestatud ja täiendavat raha Sotsiaalkindlustusametile

planeeritud ei ole. Eelnõuga lisanduvate kulude katteallikad tuleb ette

näha seletuskirjas, vastavate vahendite leidmiseks riigieelarvest tuleks

Justiits- ja Digiministeeriumil esitada vastav taotlus (s.o direktiivi

ülevõtmisega kaasnevad otsesed kulud). Sotsiaalkindlustusameti

hinnangul on kontaktpunkti rolli täitmisega seotud püsiv lisakulu alates

2027. aastast ca 75 000 eurot aastas. Ühekordsed kulud (nt koolitused)

on võimalik katta käimasolevatest sisejulgeolekufondi välisprojektidest ja

tulevastest EL uue perioodi rahastamismehhanismidest, kuid palume neid

katteallikaid seletuskirjas täpsemalt avada.

Täiendavate kulude ettepanekuga

arvestatud osaliselt. Seletuskirja

täiendatud.

Rahandusministeerium

Kooskõlastatud märkusteta Teadmiseks võetud

Lisa 4 Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse

(muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni Eesti õigusesse ülevõtmisega) eelnõu juurde

Arvamuse avaldaja Justiits- ja digiministeeriumi vastus

Riigiprokuratuur

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõule inimkaubanduse direktiivi ülevõtmiseks. Prokuratuuri hinnangul vastavad inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse ning ohvrite kaitse tõhustamise eesmärgil kavandatavad seaduse muudatused suuresti ülevõetavas direktiivis sätestatud nõuetele. Prokuratuur toetab eelnõud, kuid peab vajalikuks välja tuua omapoolsed märkused.

Teadmiseks võetud.

1. Direktiivi 2011/36/EL art 2 lg 3 muutmisele vastab esitatud eelnõus KarS § 133 lg 1 täiendatud sõnastus ning selles osas prokuratuuril märkusi ei ole. Siiski vajab prokuratuuri hinnangul muutmist KarS § 175, et see vastaks direktiivi artikkel 2 viienda lõike eesmärgile. Nimelt on viidatud sätte mõte kriminaliseerida kõik täisealiste vastu suunatud ärakasutamise teod ka alaealiste ohvrite puhul. Erisus seisneb selles, et alaealiste ärakasutamiseks ei ole nõutavad sunnimeetmed (vägivald, pettus jne). Kehtiv KarS § 175 koosseis erineb olulisel määral plaanitava KarS § 133 lg 1 sõnastusest, mistõttu teeb prokuratuur ettepaneku täiendada sarnaselt KarS § 175 lg 1 sõnastust. Vastasel juhul ei ole alaealised inimkaubanduse ohvrid kaitstud täisealiste kannatanutega samaväärselt. Seejuures on põhjendatud säilitada ka olemasolevas sõnastuses toodud tegu: üles astumine pornograafilises või erootilises etteastes või teoses. Sellisel moel on inimkaubandusena kriminaliseeritud kõikvõimalikud alaealiste ärakasutamise kuriteod.

Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

2. Prokuratuur juhib tähelepanu, et direktiivi 2011/36/EL art 2 lg 3 muudatuse tõttu on KarS § 133 lg 1 sõnastuses märgitud, et inimkaubandusena on käsitletav inimese ebaseaduslik ärakasutamine muuhulgas elundite eemaldamiseks. Samas kehtib praegu ja jääb kehtima kavandatud muudatuste järgselt KarS § 138¹, mis kriminaliseerib doonorlusele sundimise ehk elundi, koe või raku eemaldamise ning sundimistegudeks on kehtiva KarS § 133 järgi sundi kujutavad teod. KarS § 133 lg 1 uue redaktsiooniga on hõlmatud elundi eemaldamine inimkaubanduse raames mõne sundimisteo alternatiivi esinemise korral. KarS § 138¹ koosseisu kehtima jäämisel dubleerib see elundi eemaldamise mõttes KarS § 133 lg 1, kuid eraldiseisvalt on kriminaliseeritud koe või raku eraldamise tegu. Seletuskiri ei kajasta viidatud kahe koosseisu konkuretsi, mistõttu jääb selgusetuks, kas toodud kattuvust on hinnatud. Prokuratuur on seisukohal, et otstarbekas oleks hõlmata KarS § 133 koosseisus ka koe ja raku eraldamine ning teeb ettepaneku tunnistada KarS § 138¹ kehtetuks

Arvestatud osaliselt, KarS § 1381 täiendatud viitega §-le 133. Seletuskirjas antud täiendav selgitus.

3. Direktiivi art 4 lg 2 sätestab liikmesriigi kohustuse kriminaliseerida tagajärjena eriti suur kahju, sealhulgas füüsiline või psühholoogiline kahju. Eelnõus esitatud KarS § 133 lg 2 p 5 sõnastuse kohaselt oleks inimkaubanduse lihtkoosseisu kvalifitseerivaks asjaoluks raske füüsilise või psüühilise tervisekahjustuse tekitamine. Antud muudatusega tekib seadusesse uus mõiste: raske psüühiline tervisekahjustus. Seletuskirjast ei nähtu, et oleks hinnatud, kas sellise tervisekahjustuse tuvastamine toimub Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra alusel või tuleks nimetatud korda täiendada. Prokuratuur rõhutab, et õigusselguse huvides peab olema tagatud raske psüühilise tervisekahjustuse kui uue õigusmõiste ühtne kasutamine läbivalt erinevates õigusaktides. Samuti ei nähtu seletuskirjast, kas direktiivis toodud eriti suur kahju võiks väljenduda ka milleski muus kui raskes füüsilises ja psüühilises kahjus.

Arvestatud. Muudatus välja jäetud ja vastavustabelit täiendatud põhjendusega, et see on kaetud KarS § 118 lg 1 punktiga 3.

Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt 13.06.2024 vastu võetud direktiiv (EL) 2024/1712, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise arvamuse.

Teadmiseks võetud.

1. Eelnõu §-ga 2 lisatakse ohvriabi seadusesse volitusnorm rakendusakti andmiseks. Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi kohaselt soovitakse piiriüleseks kontaktasutuseks määrata SKA, kuid kontaktasutuse roll ja ülesanded ei ole rakendusakti pinnalt hetkel lõpuni arusaadavad. Näiteks jääb ebaselgeks, et mis osas koostööd tehakse ja mis eesmärgil. Samuti milline on piiriülese kontaktasutuse roll rahvusvahelise kaitse valdkonna vaates, arvestades, et rahvusvahelise kaitse menetlust ja selle korraldust reguleerib VRKS.

Antud selgitus. Tegemist on määruse esialgse kavandiga ning sellega töötatakse põhjalikult edasi ning määruse eelnõu ja seletuskiri esitatakse uuesti kooskõlastusele. Lisaks selgitame, et rahvusvahelise kaitse taotlemise protsess on eraldiseisvalt reguleeritud ja SKA-l ei ole selles rolli. Küll aga rahvusvahelise kaitse saajad võivad IK ohvritena saada tugiteenuseid SKA-st ja kontaktasutusena saab SKA neid teenuseid korraldada.

2. Seletuskirja punktis 7 (lk 17) on märgitud, et „muudatused võivad pikemas plaanis suurendada õiguskaitseasutuste töökoormust juhtumite lisandumisega, kuid /---/ ei ole põhjust eeldada inimkaubanduse kuritegude olulist kasvu.“. Teeme ettepaneku sarnaselt õiguskaitseasutuste töökoormusele välja tuua ka võimalik pikemaajaline mõju SKA töökoormusele. Seejuures võiks seletuskirjas välja tuua, millised mõjud kaasnevad SKAsse ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutuse loomisega. Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata sellele, et SKA töökoormuse võimalik kasv ei pruugi tuleneda ainult ohvrite arvu suurenemisest. Suureneda võib ka nn kaudne töökoormus, mis on seotud näiteks sellega, et riikliku suunamismehhanismi rakendamisel muutuvad juhtumid paremini tuvastatavaks. Samuti võivad piiriülesed juhtumid jõuda senisest sagedamini menetlusse ning koostööprotsessid ja asutuste rollid muutuvad täpsemaks ja formaalsemaks. Lisaks laiendab eelnõu ärakasutamise vorme ning rõhutab digitaalset mõõdet. See võib tähendada, et SKA puutub senisest

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

enam kokku keerukamate ja mitmekesisemate juhtumitega, mis omakorda võib eeldada tööpraktikate, teenuse korralduse ja nõustajate pädevuse ajakohastamist.

3. Eelnõus ei ole ette nähtud SKA-sse ohvrite piiriülese suunamise kontaktpunkti loomisega seotud kulusid. Seejuures ei ole arvestatud võimalusega, et tänane julgeolekuolukord võib piiriüleste juhtumite arvu suurendada. Leiame, et see võimalik mõju tuleks seletuskirjas välja tuua. Samuti tuleks selle ülesande täitmiseks kavandada lisavahendid nt uue perioodi rahastusmehhanismidesse, juhul kui juhtumite arv kasvab.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

4. Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi §-st 7 jääb ebaselgeks, keda või mida peetakse silmas varjupaigaasutuste all? Samuti ei selgu §-st 10 kelle ülesandeks jääb koolituste sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine. Leiame, et koolituste rollijaotus ja ka rahastus 2 vajavad täpsustamist. Hetkel on eelnõu mõjude osas viidatud ühelt poolt asutuste olemasolevatele tegevustele ja rahastusele ning teiselt poolt kavandatavatele uue perioodi EL rahastusmehhanismidele. Siinkohal selgitame, et SKA baaseelarves on täna inimkaubanduse alasteks koolitusteks ette nähtud 8000 eurot aastas. Seetõttu on vajalik, et täiendavate koolituste kavandamisel nähtaks uue perioodi rahastusmehhanismidesse ette lisavahendid ka SKA ohvriabitöötajate koolitusteks või tagatakse, et ohvriabitöötajad on sihtrühmana hõlmatud JDM-i koordineeritud täiendkoolitustes. Eraldi soovime rõhutada ohvriabitöötajate vajadust digipädevuste suurendamiseks nii laiemalt kui ka inimkaubanduse kontekstis, eelkõige selles, kuidas toetada ohvreid veebis levivate materjalidega seotud juhtumites, aidata ohvreid ennast nendel juhtudel kaitsta, sh kahjulike materjalide veebist eemaldamise protsessis.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Tööinspektsioon

Tööinspektsioon kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1. Seletuskirjas on mitmeid kordi viidatud materjalile „Inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise juhend“. Leiame, et viide on asjakohane ning teeme järgmise ettepaneku: Palume kaaluda seletuskirja teksti allmärkusena tuua „Inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise juhend“ veebilink.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Palume seletuskirja tekstis üle vaadata õigekeelsus (kirjavahemärgid, kirjavead) eesmärgiga tagada üheselt selge mõistetavus. Siinjuures toome mõned tähelepanekud: a) Seletuskiri lk 6 1.lõik 3.lause: …// ehitusele töötaja, kellele öeldakse, et ta võlgneb tatud rahasumma transpordi ja...// Eeldame, et tahetud on kirja panna: …//ehitusele töötaja, kellele öeldakse, et ta võlgneb teatud rahasumma transpordi ja...// b) Seletuskiri lk 7 1.lõik: //Muude sunnimeetmete alla võiks mahtuda näiteks kannatu suuline veenmine aga…// Eeldame, et tahetud on kirja panna: //Muude sunnimeetmete alla võiks mahtuda näiteks kannatanu suuline veenmine aga…//

Arvestatud, kirjavead parandatud.

c) Seletuskiri lk 7 5.lõik: //Eelnõukohaselt on raskendav...// Eeldame, et tahetud on kirja panna: //Eelnõu kohaselt on raskendatav....//

ÜRO Pagulasamet (UNHCR)

Täname Teid, et edastasite Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise eelnõu inimkaubanduse direktiivi ülevõtmiseks UNHCR-ile arvamuse avaldamiseks. Hetkel ei ole meil eelnõu kohta ametlikke kommentaare. Samas sooviksin juhtida Teie tähelepanu 2025. aasta mais valminud UNHCR-i uuringule, mis analüüsib soopõhise vägivalla (sh seksuaalse ärakasutamise) ohvriks langenud pagulaste ja kodakondsuseta isikute riiklikke suunamismehhanisme ning tugiteenuseid Eestis.

Teadmiseks võetud