Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 7-1/1078 |
| Registreeritud | 31.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 7-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Sandra Kaljumäe (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Kommunikatsiooni ja väliskoostöö talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-03-31 11:12:56
Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026
[email protected];
[email protected] Meie 31.03.2026 nr 4/68
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu küberturvalisuse
paketi ettepaneku kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu küberturvalisuse paketi ettepaneku kohta, mis hõlmab nii küberturvalisuse määruse (Cybersecurity Act 2) ettepanekut kui ka NIS2 direktiivi muudatusi. Oleme ettepanekuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Regulatsioonide lihtsustamine ja koostoime
Kaubanduskoja hinnangul on kriitilise tähtsusega, et küberturvalisuse paketi keskmes oleks tegelik regulatiivne lihtsustamine. Ettevõtted tegutsevad juba täna mitme paralleelse raamistikuga (nt NIS2, DORA, CRA), mille nõuded osaliselt kattuvad ning tekitavad märkimisväärset halduskoormust.
Nagu ka ettepanekus on märgitud, on üheks eesmärgiks vähendada regulatiivset killustatust ja lihtsustada nõuete täitmist. Kaubanduskoda toetab seda eesmärki, kuid rõhutab, et praktikas peab see tähendama dubleerivate nõuete vähendamist, ühtlustatud aruandlust ja protsesse ning selget prioriseerimist, millised meetmed on tegeliku turvalisuse seisukohalt kõige olulisemad.
2. Sertifitseerimine
Küberturvalisuse määruse ettepanek sätestab Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimise raamistiku ning artikkel 71 lg 3 ütleb, et Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Toetame põhimõtet, et sertifitseerimine jääb vabatahtlikuks, kuna see võimaldab ettevõtetel valida oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvad sobivaimad lahendused. Samas tekitab küsimusi, miks on sellised sätted määrusesse lisatud olukorras, kus sertifitseerimine ei ole kohustuslik. On oht, et praktikas kujuneb vabatahtlik sertifitseerimine kaudselt kohustuslikuks läbi teiste õigusaktide, hangete või turuosaliste ootuste, mis võib omakorda suurendada ettevõtete haldus- ja finantskoormust. Seetõttu peab Kaubanduskoda oluliseks, et sertifitseerimise roll ja eesmärk oleksid selgelt põhjendatud ning et välditaks olukorda, kus vabatahtlikest mehhanismidest kujunevad siiski kohustuslikud nõuded ilma vastava mõjuanalüüsita.
3. Subjektide nimekiri
Kaubanduskoda toetab NIS2 direktiivi puhul ettepanekut tõsta oluliste üksuste subjektsuse lävend keskmise suurusega ettevõtetelt väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõteteni (kuni 750 töötajat ja aastakäive kuni 150 miljonit eurot) (artikkel 1 p 2). See vähendab nii ettevõtete halduskoormust kui ka pädevate asutuste järelevalvekoormust.
Lisaks oleme seisukohal, et NIS2 direktiivi muudatusettepanekutega tuleks ka täpsustada direktiivi subjektide nimekirja. Paljud kategooriad on kehtivas NIS2-s sõnastatud ebaselgelt ning direktiivi ülevõtmisel on see põhjustanud tõlgendamisraskusi, sest ei ole selge, millistele ettevõtetele kohalduvad NIS2 direktiivi nõuded ja millistele mitte. Seetõttu teeme ettepaneku vaadata üle tervikuna direktiivi subjektide nimekiri ning täpsustada seda vastavalt liikmesriikide poolt tõstatatud küsimustele. See aitaks vältida olukorda, kus ettevõtetel on jätkuvalt keeruline hinnata oma kuulumist NIS2 kohaldamisalasse.
Samuti teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada direktiivi sättega, mis kohustab liikmesriigi pädevat asutust teavitama ettevõtteid nende kuulumisest NIS2 reguleerimisalasse. Praegu on liikmesriikide praktika subjektide määramisel erinev, mistõttu oleks vajalik kehtestada ühtne lähenemine ka direktiivi tasandil. Kui ettevõtja peab ise oma subjektsust hindama, paneb see talle ebamõistliku koormuse. Leiame, et subjektide määramine peaks olema kogu EL-is ühtne ja selge ning see kohustus peaks lasuma riiklikul järelevalveasutusel, kellel on terviklik ülevaade turuosalistest.
4. Liikmesriikide täiendavate nõuete keeld
Kaubanduskoda toetab ettepanekut, mille kohaselt ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid tehnilisi, metoodilisi ega sektoripõhiseid nõudeid, kui Euroopa Komisjon on need juba NIS2 artikli 21 lõike 5 alusel rakendusaktidega kehtestanud (artikkel 1 p 7). See on oluline samm ühtse siseturu toimimiseks ning on eriti oluline piiriülese tegevusega ettevõtete jaoks, et vähendada nende halduskoormust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026
[email protected];
[email protected] Meie 31.03.2026 nr 4/68
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu küberturvalisuse
paketi ettepaneku kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu küberturvalisuse paketi ettepaneku kohta, mis hõlmab nii küberturvalisuse määruse (Cybersecurity Act 2) ettepanekut kui ka NIS2 direktiivi muudatusi. Oleme ettepanekuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Regulatsioonide lihtsustamine ja koostoime
Kaubanduskoja hinnangul on kriitilise tähtsusega, et küberturvalisuse paketi keskmes oleks tegelik regulatiivne lihtsustamine. Ettevõtted tegutsevad juba täna mitme paralleelse raamistikuga (nt NIS2, DORA, CRA), mille nõuded osaliselt kattuvad ning tekitavad märkimisväärset halduskoormust.
Nagu ka ettepanekus on märgitud, on üheks eesmärgiks vähendada regulatiivset killustatust ja lihtsustada nõuete täitmist. Kaubanduskoda toetab seda eesmärki, kuid rõhutab, et praktikas peab see tähendama dubleerivate nõuete vähendamist, ühtlustatud aruandlust ja protsesse ning selget prioriseerimist, millised meetmed on tegeliku turvalisuse seisukohalt kõige olulisemad.
2. Sertifitseerimine
Küberturvalisuse määruse ettepanek sätestab Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimise raamistiku ning artikkel 71 lg 3 ütleb, et Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Toetame põhimõtet, et sertifitseerimine jääb vabatahtlikuks, kuna see võimaldab ettevõtetel valida oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvad sobivaimad lahendused. Samas tekitab küsimusi, miks on sellised sätted määrusesse lisatud olukorras, kus sertifitseerimine ei ole kohustuslik. On oht, et praktikas kujuneb vabatahtlik sertifitseerimine kaudselt kohustuslikuks läbi teiste õigusaktide, hangete või turuosaliste ootuste, mis võib omakorda suurendada ettevõtete haldus- ja finantskoormust. Seetõttu peab Kaubanduskoda oluliseks, et sertifitseerimise roll ja eesmärk oleksid selgelt põhjendatud ning et välditaks olukorda, kus vabatahtlikest mehhanismidest kujunevad siiski kohustuslikud nõuded ilma vastava mõjuanalüüsita.
3. Subjektide nimekiri
Kaubanduskoda toetab NIS2 direktiivi puhul ettepanekut tõsta oluliste üksuste subjektsuse lävend keskmise suurusega ettevõtetelt väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõteteni (kuni 750 töötajat ja aastakäive kuni 150 miljonit eurot) (artikkel 1 p 2). See vähendab nii ettevõtete halduskoormust kui ka pädevate asutuste järelevalvekoormust.
Lisaks oleme seisukohal, et NIS2 direktiivi muudatusettepanekutega tuleks ka täpsustada direktiivi subjektide nimekirja. Paljud kategooriad on kehtivas NIS2-s sõnastatud ebaselgelt ning direktiivi ülevõtmisel on see põhjustanud tõlgendamisraskusi, sest ei ole selge, millistele ettevõtetele kohalduvad NIS2 direktiivi nõuded ja millistele mitte. Seetõttu teeme ettepaneku vaadata üle tervikuna direktiivi subjektide nimekiri ning täpsustada seda vastavalt liikmesriikide poolt tõstatatud küsimustele. See aitaks vältida olukorda, kus ettevõtetel on jätkuvalt keeruline hinnata oma kuulumist NIS2 kohaldamisalasse.
Samuti teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada direktiivi sättega, mis kohustab liikmesriigi pädevat asutust teavitama ettevõtteid nende kuulumisest NIS2 reguleerimisalasse. Praegu on liikmesriikide praktika subjektide määramisel erinev, mistõttu oleks vajalik kehtestada ühtne lähenemine ka direktiivi tasandil. Kui ettevõtja peab ise oma subjektsust hindama, paneb see talle ebamõistliku koormuse. Leiame, et subjektide määramine peaks olema kogu EL-is ühtne ja selge ning see kohustus peaks lasuma riiklikul järelevalveasutusel, kellel on terviklik ülevaade turuosalistest.
4. Liikmesriikide täiendavate nõuete keeld
Kaubanduskoda toetab ettepanekut, mille kohaselt ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid tehnilisi, metoodilisi ega sektoripõhiseid nõudeid, kui Euroopa Komisjon on need juba NIS2 artikli 21 lõike 5 alusel rakendusaktidega kehtestanud (artikkel 1 p 7). See on oluline samm ühtse siseturu toimimiseks ning on eriti oluline piiriülese tegevusega ettevõtete jaoks, et vähendada nende halduskoormust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse Euroopa Liidu küberturvalisuse paketi ettepaneku kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-03-31 11:12:56
Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026
[email protected];
[email protected] Meie 31.03.2026 nr 4/68
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu küberturvalisuse
paketi ettepaneku kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu küberturvalisuse paketi ettepaneku kohta, mis hõlmab nii küberturvalisuse määruse (Cybersecurity Act 2) ettepanekut kui ka NIS2 direktiivi muudatusi. Oleme ettepanekuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Regulatsioonide lihtsustamine ja koostoime
Kaubanduskoja hinnangul on kriitilise tähtsusega, et küberturvalisuse paketi keskmes oleks tegelik regulatiivne lihtsustamine. Ettevõtted tegutsevad juba täna mitme paralleelse raamistikuga (nt NIS2, DORA, CRA), mille nõuded osaliselt kattuvad ning tekitavad märkimisväärset halduskoormust.
Nagu ka ettepanekus on märgitud, on üheks eesmärgiks vähendada regulatiivset killustatust ja lihtsustada nõuete täitmist. Kaubanduskoda toetab seda eesmärki, kuid rõhutab, et praktikas peab see tähendama dubleerivate nõuete vähendamist, ühtlustatud aruandlust ja protsesse ning selget prioriseerimist, millised meetmed on tegeliku turvalisuse seisukohalt kõige olulisemad.
2. Sertifitseerimine
Küberturvalisuse määruse ettepanek sätestab Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimise raamistiku ning artikkel 71 lg 3 ütleb, et Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Toetame põhimõtet, et sertifitseerimine jääb vabatahtlikuks, kuna see võimaldab ettevõtetel valida oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvad sobivaimad lahendused. Samas tekitab küsimusi, miks on sellised sätted määrusesse lisatud olukorras, kus sertifitseerimine ei ole kohustuslik. On oht, et praktikas kujuneb vabatahtlik sertifitseerimine kaudselt kohustuslikuks läbi teiste õigusaktide, hangete või turuosaliste ootuste, mis võib omakorda suurendada ettevõtete haldus- ja finantskoormust. Seetõttu peab Kaubanduskoda oluliseks, et sertifitseerimise roll ja eesmärk oleksid selgelt põhjendatud ning et välditaks olukorda, kus vabatahtlikest mehhanismidest kujunevad siiski kohustuslikud nõuded ilma vastava mõjuanalüüsita.
3. Subjektide nimekiri
Kaubanduskoda toetab NIS2 direktiivi puhul ettepanekut tõsta oluliste üksuste subjektsuse lävend keskmise suurusega ettevõtetelt väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõteteni (kuni 750 töötajat ja aastakäive kuni 150 miljonit eurot) (artikkel 1 p 2). See vähendab nii ettevõtete halduskoormust kui ka pädevate asutuste järelevalvekoormust.
Lisaks oleme seisukohal, et NIS2 direktiivi muudatusettepanekutega tuleks ka täpsustada direktiivi subjektide nimekirja. Paljud kategooriad on kehtivas NIS2-s sõnastatud ebaselgelt ning direktiivi ülevõtmisel on see põhjustanud tõlgendamisraskusi, sest ei ole selge, millistele ettevõtetele kohalduvad NIS2 direktiivi nõuded ja millistele mitte. Seetõttu teeme ettepaneku vaadata üle tervikuna direktiivi subjektide nimekiri ning täpsustada seda vastavalt liikmesriikide poolt tõstatatud küsimustele. See aitaks vältida olukorda, kus ettevõtetel on jätkuvalt keeruline hinnata oma kuulumist NIS2 kohaldamisalasse.
Samuti teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada direktiivi sättega, mis kohustab liikmesriigi pädevat asutust teavitama ettevõtteid nende kuulumisest NIS2 reguleerimisalasse. Praegu on liikmesriikide praktika subjektide määramisel erinev, mistõttu oleks vajalik kehtestada ühtne lähenemine ka direktiivi tasandil. Kui ettevõtja peab ise oma subjektsust hindama, paneb see talle ebamõistliku koormuse. Leiame, et subjektide määramine peaks olema kogu EL-is ühtne ja selge ning see kohustus peaks lasuma riiklikul järelevalveasutusel, kellel on terviklik ülevaade turuosalistest.
4. Liikmesriikide täiendavate nõuete keeld
Kaubanduskoda toetab ettepanekut, mille kohaselt ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid tehnilisi, metoodilisi ega sektoripõhiseid nõudeid, kui Euroopa Komisjon on need juba NIS2 artikli 21 lõike 5 alusel rakendusaktidega kehtestanud (artikkel 1 p 7). See on oluline samm ühtse siseturu toimimiseks ning on eriti oluline piiriülese tegevusega ettevõtete jaoks, et vähendada nende halduskoormust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 06.03.2026
[email protected];
[email protected] Meie 31.03.2026 nr 4/68
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu küberturvalisuse
paketi ettepaneku kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu küberturvalisuse paketi ettepaneku kohta, mis hõlmab nii küberturvalisuse määruse (Cybersecurity Act 2) ettepanekut kui ka NIS2 direktiivi muudatusi. Oleme ettepanekuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Regulatsioonide lihtsustamine ja koostoime
Kaubanduskoja hinnangul on kriitilise tähtsusega, et küberturvalisuse paketi keskmes oleks tegelik regulatiivne lihtsustamine. Ettevõtted tegutsevad juba täna mitme paralleelse raamistikuga (nt NIS2, DORA, CRA), mille nõuded osaliselt kattuvad ning tekitavad märkimisväärset halduskoormust.
Nagu ka ettepanekus on märgitud, on üheks eesmärgiks vähendada regulatiivset killustatust ja lihtsustada nõuete täitmist. Kaubanduskoda toetab seda eesmärki, kuid rõhutab, et praktikas peab see tähendama dubleerivate nõuete vähendamist, ühtlustatud aruandlust ja protsesse ning selget prioriseerimist, millised meetmed on tegeliku turvalisuse seisukohalt kõige olulisemad.
2. Sertifitseerimine
Küberturvalisuse määruse ettepanek sätestab Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimise raamistiku ning artikkel 71 lg 3 ütleb, et Euroopa küberjulgeoleku sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Toetame põhimõtet, et sertifitseerimine jääb vabatahtlikuks, kuna see võimaldab ettevõtetel valida oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvad sobivaimad lahendused. Samas tekitab küsimusi, miks on sellised sätted määrusesse lisatud olukorras, kus sertifitseerimine ei ole kohustuslik. On oht, et praktikas kujuneb vabatahtlik sertifitseerimine kaudselt kohustuslikuks läbi teiste õigusaktide, hangete või turuosaliste ootuste, mis võib omakorda suurendada ettevõtete haldus- ja finantskoormust. Seetõttu peab Kaubanduskoda oluliseks, et sertifitseerimise roll ja eesmärk oleksid selgelt põhjendatud ning et välditaks olukorda, kus vabatahtlikest mehhanismidest kujunevad siiski kohustuslikud nõuded ilma vastava mõjuanalüüsita.
3. Subjektide nimekiri
Kaubanduskoda toetab NIS2 direktiivi puhul ettepanekut tõsta oluliste üksuste subjektsuse lävend keskmise suurusega ettevõtetelt väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõteteni (kuni 750 töötajat ja aastakäive kuni 150 miljonit eurot) (artikkel 1 p 2). See vähendab nii ettevõtete halduskoormust kui ka pädevate asutuste järelevalvekoormust.
Lisaks oleme seisukohal, et NIS2 direktiivi muudatusettepanekutega tuleks ka täpsustada direktiivi subjektide nimekirja. Paljud kategooriad on kehtivas NIS2-s sõnastatud ebaselgelt ning direktiivi ülevõtmisel on see põhjustanud tõlgendamisraskusi, sest ei ole selge, millistele ettevõtetele kohalduvad NIS2 direktiivi nõuded ja millistele mitte. Seetõttu teeme ettepaneku vaadata üle tervikuna direktiivi subjektide nimekiri ning täpsustada seda vastavalt liikmesriikide poolt tõstatatud küsimustele. See aitaks vältida olukorda, kus ettevõtetel on jätkuvalt keeruline hinnata oma kuulumist NIS2 kohaldamisalasse.
Samuti teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada direktiivi sättega, mis kohustab liikmesriigi pädevat asutust teavitama ettevõtteid nende kuulumisest NIS2 reguleerimisalasse. Praegu on liikmesriikide praktika subjektide määramisel erinev, mistõttu oleks vajalik kehtestada ühtne lähenemine ka direktiivi tasandil. Kui ettevõtja peab ise oma subjektsust hindama, paneb see talle ebamõistliku koormuse. Leiame, et subjektide määramine peaks olema kogu EL-is ühtne ja selge ning see kohustus peaks lasuma riiklikul järelevalveasutusel, kellel on terviklik ülevaade turuosalistest.
4. Liikmesriikide täiendavate nõuete keeld
Kaubanduskoda toetab ettepanekut, mille kohaselt ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid tehnilisi, metoodilisi ega sektoripõhiseid nõudeid, kui Euroopa Komisjon on need juba NIS2 artikli 21 lõike 5 alusel rakendusaktidega kehtestanud (artikkel 1 p 7). See on oluline samm ühtse siseturu toimimiseks ning on eriti oluline piiriülese tegevusega ettevõtete jaoks, et vähendada nende halduskoormust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|