Ettepaneku edastamine

Lp. Liisa-Ly Pakosta /kuupäev digiallkirjas/

Justiits- ja digiminister

Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusringhäälingu ettepanek

Austatud proua minister,

Pöördume Teie poole seoses keeruliste ja lahendamata küsimustega, mis puudutavad ajakirjandusvabadust, riigi jõulist sekkumist ajakirjanduse töösse ja vajadust otsida probleemidele lahendusi.

I Unustamisõiguse olemusest

1. 2016. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi üldmäärus).

2. Määruse artikkel 17 sätestas andmesubjektile õiguse olla unustatud. Tegemist ei olnud nö uue ja määrusega kehtestatud õigusega, vaid juba varem kohtupraktikas välja kujunenud õigusega. Juba 2014. aastal leidis Euroopa Kohus kohtuasjas Google vs Hispaania1, et teatud juhtudel on isikul õigus nõuda, et tema kohta avaldatud andmed ei oleks enam kättesaadavad ehk oleksid unustatud.

3. Pärast üldmääruse vastuvõtmist sisustati unustamisõigust peaaegu kümme aastat

eelviidatud Google kaasusele tuginedes ning liikmesriikide kohtud lähtusid sellest.

4. 2023. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kaasuses Hurbain vs Belgia2 märgilise otsuse, mis kohustas meediaettevõtet digitaliseerimise käigus taasavaldatud artiklis isikuandmed anonüümima. Laskumata vaidluse detailidesse on oluline märkida, et EIK sisustas lahendis proportsionaalsuse testi, millega saaks/võiks isikuandmete avaldamise legitiimsust ja proportsionaalsust kontrollida.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:62012CJ0131 2 https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-225814%22]}

5. Lahendis esinesid erandlikud asjaolud, mille puhul võib nõustuda EIK seisukohaga, et sellel juhul oli anonüümimine põhjendatud. Siinjuures on oluline märkida, et EIK suurkogu otsuse vastu olid viis kohtunikku.

6. Eestis on kujunemas olukord, kus andmekaitse inspektsioon (AKI) toetab Hurbaini lahendile tuginedes iga3 andmesubjekti taotlust andmete anonüümimiseks, kohustades meediaorganisatsiooni arhiivis olevaid andmeid muutma nii, et isikut puudutav uudis muutub umbisikuliseks. Unustamisõigusest on saanud tõhus vahend meediaarhiivide muutmiseks ning ajaloo anonüümimiseks.

7. Euroopa Liidu 15 liikmesriiki on oma õiguses artikkel 17 rakendamise ajakirjandusorganisatsioonidele selgelt välistanud. Nende riikide hulgas on Skandinaavia riigid ja Lääne-Euroopa riigid, kus ajakirjandusvabadust peetakse demokraatia tagatiseks. Oleme lisanud oma kirjale ka sellekohase võrdlustabeli.

II Üldmääruse artikkel 85 - isikuandmete töötlemine ning sõna- ja teabevabadus

8. Üldmääruse artikkel 85 alajaotus 1 kohaselt ühildavad liikmesriigid õigusaktiga määrusest tuleneva õiguse isikuandmete kaitsele ning õiguse sõna- ja teabevabadusele, muu hulgas ka seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.

9. Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted, artiklid 2-11), III peatükist (andmesubjekti õigused, artiklid 12-23), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja, artiklid 24-43), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, artiklid 44-50), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused, artiklid 51-59), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus, artiklid 60-76) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad, artiklid 85-91), kui need on vajalikud, et ühitada isikuandmete kaitse õigus sõna- ja teabevabadusega.

10. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on kasutanud üldmääruse artiklis 85 sätestatud

võimalust andmetöötlusnorme ajakirjandusvabaduse huvides lihtsustada. 15 liikmesriiki on unustamisõiguse ajakirjandusliku erandi puhul välistanud. Enamik liikmesriike on valinud valikulise derogatsiooni ehk vabastanud ajakirjandusliku erandi alusel töötlemise enamikust või osadest andmetöötleja kohustustest ning kitsendanud ajakirjandusliku erandi alusel töötlemise puhul andmesubjekti õigusi. Euroopa riikide praktikaga saab tutvuda veebilehel ning seal toodud info põhjal oleme koostanud koondtabeli ning lisanud selle meie pöördumisele.

11. Eesti on ajakirjandusliku erandi sisustamisel piirdunud isikuandmete kaitse seaduse

paragrahviga 4, mille järgi võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

3 Tõe huvides tuleb märkida, et allakirjutanutel pole AKI praktikast täielikku ülevaadet ja me saame tugineda üksnes nende meediaorganisatsioonide teabele, kes on info meile kättesaadavaks teinud.

12. Eesti on piirdunud ajakirjandusliku erandi kehtestamisel ühe sättega, mis lubab kolme tingimuse olemasolul isikuandmeid töödelda ja avaldada ilma andmesubjekti nõusolekuta. Pärast seda, kui isikuandmed on avaldatud, ei ole meediaettevõtetele selles valdkonnas kehtestatud mitte ühtegi täiendavat nö reeglit (nt kas meediaettevõttel on üldse õigus arhiivi pidada, kui kaua tohib andmeid säilitada jne) ning kaebused ja vaidlused tuleb lahendada igakordse kaasuse põhjal.

13. Kaebuseid isikuandmete meedias avaldamise kohta võib esitada nii andmekaitse inspektsiooni, halduskohtusse kui ka tsiviilkohtusse. Siinjuures olgu märgitud, et otsused, mis tulevad halduskohtust ja tsiviilkohtust, erinevad olemuslikult.

14. Lisaks arvukatele unustamisõigust puudutavatele nõuetele on meediaettevõtted hakanud

saama andmesubjektidelt taotlusi üldmääruse 15. artikli alusel, mis annab inimesele õiguse saada teavet, kas tema isikuandmeid töödeldakse, nendega tutvuda ja soovi korral saada ka neist koopia. Andmetega tutvumise õigus hõlmab õigust saada teavet ka andmete töötlemise tingimuste (näiteks töötlemise eesmärgi, säilitamistähtaja, andmete allikate ja vastuvõtjate) kohta.

15. Selliste taotluste menetlemine on vastuolus uudismeedia peamise eesmärgiga, hoida

ühiskonda informeerituna. Enamgi veel, ajakirjanduse üks aluspõhimõtteid ja peamisi tööriistu on allikakaitse, mis välistab selle, et ajakirjanik jagab oma allikalt saadud informatsiooni või paljastab tema identiteedi isegi toimetuse sees. Kui vastutavaks andmetöötlejaks on meediaettevõte, siis pole tal võimalik ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute tegevust ja nö töötlemistoiminguid kontrollida.

16. Samas on andmekaitse inspektsioon juurutamas praktikat, mis kohustab meediaettevõtet

andmesubjekti taotlusel avaldama andmesubjektile, milliseid kaebaja isikuandmeid, millisel eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel meediaettevõte töötleb.

17. Selline formalistlik lähenemine seab meediaettevõtte olukorda, kus selleks, et andmesubjektide taotlusi lahendada, peaks iga meedias avaldatud isikuandmete avalikustamise (aga ka muu töötlemise, mis ei viinud avalikustamiseni) kohta pidama kas registrit või seadma sisse mõni muu mehhanism, mis võimaldaks sellistele taotlustele vastata. Lisaks määratlematule halduskoormusele paneb selline andmete väljanõudmine ohtu vaba ajakirjanduse toimimise ja uuriva ajakirjanduse olemasolu.

III Ettepanek

18. Eeltoodud probleemide lahendamiseks teevad Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti Rahvusringhääling ettepaneku töötada üldmääruse artikkel 85 alajaotuses 2 tagatud võimalusi silmas pidades välja täiendavad seadusandlikud meetmed, mis kaitseksid ajakirjandusvabadust, säästaksid meediaettevõtteid ülemäärasest halduskoormusest ja võimaldaksid vaba ajakirjanduse toimimist.

19. Üldmääruse välistused ei vähendaks andmesubjektide õigusi, sest Eestis on juurdunud praktika, mille alusel meediavaidlusi, sh vaidlusi, mis puudutavad IKS § 4 rikkumisi, lahendab tsiviilkohus. Mõistlik oleks sellist praktikat jätkata ning sätestada seaduse tasandil, et ajakirjandusega seonduvaid isikuandmete töötlemise vaidlusi lahendab tsiviilkohus. Selline lähenemine vähendaks olulisel andmekaitse inspektsiooni ja

halduskohtu koormust ning samas tagaks ühtlasema kohtupraktika ja tasakaalustatud õiguste kaitse.

20. Oleme valmis seaduseelnõu väljatöötamisel oma parima nõu ning oskus- ja

õigusteadmisega osalema.

Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku kohtuda, et saaksime oma seisukohti ja lahendamist vajavaid probleeme selgitada.

Lugupidamisega,

Erik Roose Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Väino Koorberg Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa: GDPR artikkel 85 – ajakirjandusliku erandi võrdlustabel

GDPR artikkel 85 – ajakirjandusliku erandi võrdlustabel

27 EL liikmesriiki

Märkused: tabel eristab kolme mudelit: derogatsioon, osaline derogatsioon ja tasakaalumudel.

Derogatsioon – riigisiseses õiguses on ette nähtud, et GDPR artiklit või peatükki ei kohaldata

Osaline derogatsioon – riigisiseses õiguses on GDPR artikli või peatüki kohaldamise suhtes ette nähtud erand või on selle kohaldamata jätmine tingimuslik

Tasakaalumudel – riigisiseses õiguses kaalutakse vastandlikke huvisid

"Täpsustatud sõnastus" veerus on lühendatud normifragmendid või täpsed sisukokkuvõtted ametliku akti või ametliku asutuse avaldatud teksti põhjal.

"Muud välistused" veerus on loetletud kõik sõnaselgelt tuvastatavad muud art 85 alusel kohaldatud erandid.

I. (Osaline) derogatsioon

Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus Muud art 85 alusel sätestatud välistused

Ametlik URL

Rootsi Derogatsioon

Lag (2018:218) med kompletterande bestämmelser till EU:s dataskyddsförordning (dataskyddslagen), § 7

Nimetatud GDPR sätteid ei kohaldata isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikel eesmärkidel.

Art 17 ei kohaldu.

GDPR art-d 5-30 ja 35-50 ei kohaldu. Lisaks ei kohaldu § 7 lg 2 järgi GDPR ulatuses, milles see on vastuolus trükivabaduse või väljendusvabaduse põhiseadusega.

Ava allikas

Taani Derogatsioon Databeskyttelsesloven sec. 3(8)

GDPR peatükid ei kohaldu andmete töötlemisel, mis toimub üksnes ajakirjanduslikul eesmärgil.

Art 17 ei kohaldu. GDPR peatükid II-VII ja IX ei kohaldu, v.a art-d 28 ja 32.

Ava allikas

Kreeka Derogatsioon Law 4624/2019, art. 28

GDPR sätteid ei kohaldata niivõrd kui on vajalik isikuandmete kaitse ühildamiseks

Art 17 ei kohaldu. Ei kohaldata GDPR-i II peatükki (v.a artikkel 5) ja III peatükki, IV peatükki

Ava allikas

väljendus- ja teabevabaduse õigusega.

(v.a art-d 28, 29, 32) ja V, VII, IX peatükki.

Leedu Derogatsioon

Asmens Duomenų Teisinės Apsaugos Įstatymo Nr. I-1374 Pakeitimo (ADTAĮ), art. 4

Ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemisel ei kohaldata nimetatud GDPR sätteid.

Art 17 ei kohaldu. Ei kohaldu GDPR art-d 8; 12-23; 25; 30; 33-39; 41- 50; 88-91

Ava allikas

Prantsusmaa Derogatsioon Loi n° 78-17 art. 80

Ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemisel ei kohaldata nimetatud GDPR art-d ja peatükki.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Ei kohaldata GDPR art 4 p-i 5; 6; 46; 48-50; 53; 118; 119 ega V peatükki.

Ava allikas

Poola Derogatsioon Ustawa z dnia 10 maja 2018 r. o ochronie danych osobowych (UODO) art. 2

Ajakirjanduslikel eesmärkidel andmete töötlemisel ei kohaldata sättes nimetatud GDPR artikleid.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Ei kohaldata GDPR art-d 5-9; 11; 13-16; 18-22; 27; 28 lg-d 2-10; 30.

Ava allikas

Saksamaa1 Derogatsioon

Gesetz über die Rundfunkanstalt des Bundesrechts "Deutsche Welle" (DWG)2 (föderaalse ringhäälinguasutuse eriseadus), § 63

Ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemisel tuleb täita GDPR art 5 lg 1 p-s f ja lg-s 2; art-s 24 ja art-s 32 nimetatud kohustusi. Art 82 kehtib erisusega.

Art 17 ei kohaldu. GDPR artiklid, mida ei ole sättes nimetatud, ei kohaldu.

Ava allikas

Landesdatenschutzgesetze von Bayern (BayDSG), art 38.3

Isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikel eesmärkidel on andmesubjektil ainult art 38 lg-s 2 nimetatud õigused. Kohaldatakse GDPR art 5 lg 1 p-i f; art-d 24 ja 32 ning VIII, X ja XI peatükk. Art 82 kehtib erisusega.

Art 17 ei kohaldu. GDPR artiklid, mida ei ole sättes nimetatud, ei kohaldu.

Ava allikas

1 Ajakirjandus ja meedia on Saksamaal suuresti liidumaade pädevuses, mistõttu reguleerivad GDPR-i artiklite erandid ajakirjandusliku töötlemise puhul 16 liikmesriigi meediaseadused. Liikmesriikide meediaseadused rakendavad GDPR-i artiklit 85 ning välistavad üldjuhul samasugused GDPR-i artiklid, mis DWG § 63, kuid täpne ulatus varieerub liidumaade vahel. 2 Kehtib föderaalsel tasandil. 3 Näide liidumaa (Baieri) andmekaitseseadusest.

Soome Osaline derogatsioon Tietosuojalaki, sec. 27.

Ajakirjanduslikul eesmärgil ei kohaldata sättes nimetatud GDPR art-d.

Art 17 ei kohaldu

GDPR art-d 5 lg 1 p-d c-e; 6; 7; 9; 10; 11 g 2; 12-22; 30; 34 lg-d 1-3; 35; 36; 56; 58 lg 2 p f; 60-63; 65- 65 ei kohaldu. GDPR art 27 ja 44-50 kohaldamise suhtes on ette nähtud erand. Väljendus- ja teabevabaduse tagamiseks kohaldatakse järgmisi sätteid üksnes asjakohasel juhul: art 5 lg 1 p-d a ja b; 5 lg 2; 24-26; 31; 39 ja 40; 42; 57; 58; 64; 70.

Ava allikas

Holland Osaline derogatsioon

Uitvoeringswet Algemene verordening gegevensbescherming, (UAVG) art. 43

Ajakirjanduslikel eesmärkidel ei ole kohaldatavad sättes nimetatud GDPR artiklid ja peatükid või on nende kohaldamine tingimuslik.

Art 17 ei kohaldu.

GDPR art 7 lg 3; 11 lg 2; III peatükk; IV peatükk (v.a art 24, 25, 28, 29 ja 32); V peatükk; VI peatükk ja VII peatükk ei kohaldu. Art-de 9 ja 10 suhtes kehtib erand.

Ava allikas

Iirimaa Osaline derogatsioon

Data Protection Act 2018, sec. 43

Ajakirjanduslikul eesmärgil toimub isikuandmete töötlemine on vabastatud GDPR järgimisest, kui sätte järgimine oleks arvestades väljendus- ja teabevabaduse tähtsust eesmärgiga kokkusobimatu.

Art 17 järgimisest on vabastus, kui see ei sobi kokku ajakirjandusliku eesmärgiga.

Vabastuse võib saada GDPR II peatüki (v.a art 5 lg 1 p f), III peatüki, IV peatüki, V peatüki, VI peatüki ja VII peatüki järgimisest.

Ava allikas

Küpros Osaline derogatsioon Law 125(1)/2018, para. 29

Isikuandmete, sh eriliigilised ja süütegudega seotud, töötlemine on seaduslik, kui see on

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

GDPR art-d 14 ja 15 ei kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need ei mõjuta väljendus- ja teabevabadust ning

Ava allikas

proportsionaalne ja asutab õiguste olemust.

ajakirjanduslikku saladust.

Läti Osaline derogatsioon

Fizisko personu datu apstrādes likums, sec. 32

Andmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ei kohaldata GDPR sätteid, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

Art 17 ei kohaldu, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

GDPR sätteid ei kohaldata, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

Ava allikas

Luksemburg Osaline derogatsioon

Loi du 1er août 2018, art. 62

Säte teeb erandid GDPR artiklite kohaldamisest andmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

GDPR art 9 lg 1, 10, 13, 14 ja andmesubjekti juurdepääsuõiguse suhtes kehtib kehtib erand. Ei kohaldu GDPR V peatükk.

Ava allikas

Malta Osaline derogatsioon

Data Protection Act (Cap 586), para. 9

Ajakirjanduslikel eesmärkidel on vabastus teatud GDPR-i sätetest, arvestades väljendus- ja teabevabaduse tähtsust.

Art 17 lg-test 1 ja 2 võib teha erandi väljendus- ja teabevabaduse tagamiseks.

Järgmistest GDPR artiklitest võib teha erandeid: 5 lg 1 p-d a-e; 6; 7; 10; 11 lg 2; 13 lg 1-3; 14 lg 1-4; 15 lg 1-3; 17 lg 1-2; 18 lg 1 p a-b; 20 lg 1- 2; 21 lg 1; 25; 27; 30; 33; 34; 42; 43; 60-62; 63-67

Ava allikas

Sloveenia Osaline derogatsioon ZVOP-2 art-d. 73-75

Isikuandmete töötlemine ja avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil on lubatud seaduses nimetatud juhtudel.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Erand GDPR art-dest 13 ja 14.

Ava allikas

Austria Osaline derogatsioon

Datenschutzgesetz (DSG) § 9 lg 1 ja 1a

Ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemisel kohaldatakse GDPR-i ja riigisisest seadust mitmete eranditega, mis piiravad andmesubjekti õigusi (nt teavitamine, juurdepääs, parandamine ja

GDPR art 17 ei kohaldata DSG § 9 lg 1 p-s 6 nimetatud juhtudel.

Erand GDPR art 5 lg 1 p a; 12 lg 5; 15; 16; 17; 18; 26 lg 2; 33; 34; 38 suhtes. GDPR art 13, 14; 15 lg 3; 21 lg 1; 56 ja VII peatükk ei kohaldu. GDPR V peatükis sätestatu järgimine ei ole kohustuslik.

Ava allikas

kustutamine), võimaldavad töödelda ka tundlikke andmeid ning seavad esikohale toimetussaladuse ja väljendus- ning teabevabaduse kaitse.

Belgia Osaline derogatsioon

Loi du 30 juillet 2018, art. 24

Ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemisel ei kohaldata nimetatud GDPR-i sätteid, kui see on vajalik väljendus- ja teabevabaduse kaitseks ning ei tohi ohustada avaldamist ega paljastada allikaid.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

GDPR art-d 7-10; 11 lg 2; 13-16; 18-20 ja 21 lg 1 ei kohaldata. Erand on ette nähtud GDPR art-de 30 lg 4; 31; 33; 36; 44-50 ja 58 kohaldamisest.

Ava allikas

Itaalia Osaline derogatsioon

Dlgs 196 del 2003 art-d. 136-139

Ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemist lubatakse teatud juhtudel erandeid GDPR-i nõuetest, tingimusel et järgitakse deontoloogilisi reegleid, kaitstakse andmesubjektide õigusi ja säilitatakse ajakirjanduslik saladus.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Erand GDPR art-de 9, 10 ja 15 lg 1 suhtes.

Ava allikas

Bulgaaria Osaline derogatsioon

Personal Data Protection Act (PDPA) art. 25h

Isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikel eesmärkidel on lubatud, kui see toimub sõnavabaduse ja teabe saamise õiguse teostamiseks, austades eraelu puutumatust. Sel eesmärgil ei kohaldata nimetatud GDPR artikleid või on nende järgimisest õigus keelduda.

Vastutav töötleja või volitatud töötleja võib täielikult või osaliselt keelduda GDPR art. 17 teostamisest

Ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisel ei kohaldu GDPR art-d 6, 9, 10, 30 ja 34, V peatükki ja PDPA art. 25c. Vastutav töötleja või volitatud töötleja võib keelduda GDPR art-des 12-21 sätestatud andmesubjekti õiguste teostamisest.

Ava allikas

Rumeenia Osaline derogatsioon Law No. 190/2018 art. 7

Isikuandmeid võib ajakirjanduslikel eesmärkidel töödelda, kui need on andmesubjekti avaldatud või seotud tema avaliku staatuse või avalike asjaoludega, sealjuures tehakse erandid GDPR peatükkidest.

Art 17 suhtes on erand ette nähtud.

Erand on ette nähtud GDPR II, III, IV, V, VI, VII ja IX peatükkide suhtes.

Ava allikas

Tšehhi Osaline derogatsioon

Zákon č. 110/2019 Sb. Art- d 17-23.

Isikuandmeid võib töödelda, kui see teenib sobival viisil ajakirjanduslikke eesmärke, sealjuures arvestatakse, kas töötlemine hõlmab GDPR art 9 lg 1 või art 10 nimetatud isikuandmeid.

Art 17 asemel kohaldatakse siseriiklikku õigust4.

Vabastused/erandid ette nähtud: Teavitamis- ja informeerimiskohustuse osas (GDPR art 12 lg-d 1 ja 2; art 13 lg-d 1-3; art 21 lg 4 ja art 5) Teabeallika ja teabe sisu kaitse osas (GDPR art 14 lg-d 1-4; art 15; art 21 lg 4 ja art 5; art 33 lg 1 ja art 34 lg 1) Parandamise, kustutamise ja töötlemise osas (GDPR art-d 16-18) Teavitamiskohustuse osas (GDPR art-d 17 lg 2; 19) Vastuväiteõiguse piiramise osas (GDPR art 21) Täiendavad erandid GDPR VII peatükki ei kohaldata; vabastus või erand art-de 5; 12- 22; 33-34; 56; 58 lg 1 p-d a,

Ava allikas

4 § 82 zákon č. 89/2012 Sb.; § 10 zákon č. 46/2000 Sb.; § 35 zákon č. 231/2001 Sb.

b, e, f ja lg 2 p-d d, f, g osas.

II. Tasakaalumudel

Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus Muud art 85 alusel sätestatud välistused

Ametlik URL

Portugal Tasakaalumudel Lei n.º 58/2019, de 8 de agosto, art. 24

Teabevabaduse teostamine peab austama põhiseaduses sätestatud inimväärikuse põhimõtet ning selles ja riigisiseses õiguses sätestatud isikuõiguseid.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Muud välistused puuduvad sõnaselge GDPR peatükkide/ artiklite loeteluna

Ava allikas

Slovakkia Tasakaalumudel Act No. 18/2018 Coll. § 78

Ajakirjanduslikul eesmärgil võib andmeid töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui see on vajalik avalikkuse teavitamiseks ning see ei riku andmesubjekti õiguseid ja eriseaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Muud välistused puuduvad sõnaselge GDPR peatükkide/ artiklite loeteluna

Ava allikas

Eesti Tasakaalumudel Isikuandmete kaitse seadus § 4

Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning avalikustamine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud. Artikkle 85 välistused puuduvad.

Muud välistused puuduvad sõnaselge GDPR peatükkide/ artiklite loeteluna; seadus annab materiaalõigusliku tasakaalustamisnormi.

Ava allikas

Ungari Tasakaalumudel

Polgari Torvenykonyvrol sz616 2013. evi V. torveny, § 2:44

Avalike asjade vaba arutamise õiguse teostamisel võib avaliku elu tegelase isikuõiguste

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Muud välistused puuduvad sõnaselge GDPR peatükkide/ artiklite loeteluna;

Ava allikas

kaitset piirata vajalikul ja proportsionaalsel määral, inimväärikust kahjustamata ning era- ja perekonnaelu ja kodu puutumatust rikkumata.

seadus annab materiaalõigusliku tasakaalustamisnormi.

Hispaania Tasakaalumudel

Ley Orgánica 3/2018, de 5 de diciembre, de Protección de Datos Personales y garantía de los derechos digitales (LOPDGDD)

GDPR art 85 alusel ei ole ajakirjanduslikke erandeid ette nähtud. Vastanduvate huvide kaalumisel lähtutakse põhiseadusest ja kohtupraktikast.

Art 17 ei ole sõnaselgelt välistatud.

Muud välistused puuduvad sõnaselge GDPR peatükkide/ artiklite loeteluna; seadus annab materiaalõigusliku tasakaalustamisnormi.

Ava allikas

III. Erand puudub

Riik Normi tüüp Akt ja säte Täpsustatud sõnastus Art 17 staatus Muud art 85 alusel sätestatud välistused

Ametlik URL

Horvaatia Erand puudub

Zakon o provedbi Opće uredbe o zaštiti podataka (Official Gazette “Narodne novine” No 42/18)

Puuduvad ajakirjanduslikku erandit käsitlevad normid.

GDPR art 85 alusel ei ole ajakirjanduslikke erandeid seadustes ette nähtud.

GDPR art 85 alusel ei ole ajakirjanduslikke erandeid seadustes ette nähtud.

Ava allikas