Seisukoht kohtuasjas nr 5-26-5

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikohtu menetlusdokumendid

[email protected]

Seisukoht kohtuasjas nr 5-26-5

I Asjaolud

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu otsus

väärteoasjas nr 4-25-4090. Selles väärteoasjas lahendas Tallinna Ringkonnakohus

menetlusaluse isiku apellatsiooni, milles menetlusalune isik vaidlustas talle maakohtus mitme

väärteo eest mõistetud 25päevast aresti. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise hetkeks oli

menetlusalune isik aresti juba täies ulatuses ära kandnud, kuna arest pöörati täitmisele kohe

maakohtu otsuse tegemisest. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli materiaalõigust

kohaldanud õigesti ja jättis apellatsiooni rahuldamata.

Samas, apellatsiooni piirest väljudes leidis ringkonnakohus, et maakohus poleks tohtinud

mõistetud aresti kohesele täitmisele pöörata ning VTMS § 205 lg 1, mis sellise otsustuse

aluseks oli, on vastuolus põhiseadusega ja tulnuks seetõttu jätta kohaldamata.

Ringkonnakohus oma otsuses tunnistas VTMS § 205 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks

ning jättis selle kohaldamata osas, milles see näeb ette, et kui süüdlane oli kohtumenetluse

ajaks kinni peetud ja kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt väärteomenetluse

seadustiku §-le 209, pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata

pärast selle tegemist. Ringkonnakohus edastas oma otsuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks.

Riigikohus teavitas Vabariigi Valitsust ja Justiits- ja Digiministrit oma 19.02.2026 kirjaga nr

5-26-5/3 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja nr 5-26-5 menetlemisest ning palus esitada

Vabariigi Valitsusel ning justiits- ja digiministril seisukohad nimetatud kohtuasjas hiljemalt

19.03.2026. Vabariigi Valitsus tegi Justiits- ja Digiministeeriumile ülesandeks tagada

Vabariigi Valitsuse esindamine selles kohtuasjas.

Meie 19.03.2026 nr 10-3/1303

2

II Seisukoht ja põhjendused

(1) Ringkonnakohtul ei olnud alust apellatsiooni piiridest väljuda

VTMS § 146 lg 2 kohaselt ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja

arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse

ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.

Apellatsioonkaebuses väljendas apellant kahetsust toime pandud väärtegude üle ja palus

kohtul temale määratud karistust kergendada, kuid ei vaidlustanud aresti kohest täitmisele

pööramist. Apellatsioon jäi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et menetlusalune isik oli

kinni peetud õiguspäraselt (ringkonnakohtu otsuse p 33) ning pidas põhjendatuks ka aresti

mõistmist maakohtu otsustatud määras (ringkonnakohtu otsuse p-d 15-20). Sellest järeldub,

et aresti koheselt täitmisele pööramise õiguspärasust lahendas ringkonnakohus apellatsiooni

piiridest väljudes, st pidi tuvastama olulise menetlusõiguse rikkumise, millega raskendati

menetlusaluse isiku olukorda.

Olulised menetlusõiguse rikkumised on sätestatud VTMS §-s 150 ja nähtavasti on

ringkonnakohus leidnud, et maakohtu mõistetud aresti kohene täitmisele pööramine kuulub

VTMS § 150 lõike 2 alla. See sätestab järgmist: „Kohus võib tunnistada oluliseks ka

väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või

põhjendamatu kohtuotsuse.“ Ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust menetlusalusele

isikule mõistetud aresti kohene täitmisele pööramine kaasa toonud ei ole, nagu

ringkonnakohus ise leidis. Õigupoolest ei saagi maakohtu otsusega mõistetud aresti kohene

täitmisele pööramine ebaseadusliku kohtuotsuseni viia, sest maakohtu otsus, mille

seaduslikkusest jutt käib, oli aresti täitmisele pööramise hetkeks juba tehtud. VTMS § 150

lõike 2 järgi olulise menetlusrikkumisega on Riigikohtu hinnangul olnud tegu näiteks siis, kui

kohus jätab kogumata lisatõendid selleks, et kõrvaldada tekkinud kahtlused (RKKKo 4-19-

3994), jätab põhjendamatult läbi vaatamata menetluskulude hüvitamise taotluse (RKKKo 4-

18-4523), püstitab liiga kõrge tõendamise standardi (RKKKo 4-21-950), tugineb väidetud,

kuid tõendamata väitele karistusregistri sisu kohta (4-21-2430), tugineb tõendile, millega

menetlusalusel isikul ei olnud võimalik tutvuda (RKKKo 4-24-1840) – ehk siis juhtumitel,

mil rikkumine leidis aset enne väärteoasjas õiguslike ja faktiküsimuste lahendamist ja sai

otsuse sisu, st süüküsimuse otsustamist ja karistusmäära valikut mõjutada. Kuivõrd

ringkonnakohus leidis, et maakohtu mõistetud arest oli seaduslik ja asjas puudub igasugune

teave, mis viitaks, et apellant oleks viibinud kinnipidamiskohas kauem kui talle mõistetud 25

päeva, ei ole ka tema vabadust alusetult võetud.

Isegi kui eeldada, et aresti kohene täitmisele pööramine kujutas endast apellandi

menetlusõiguste rikkumist, ei olnud see rikkumine oluline VTMS § 150 lg 2 kriteeriumite

järgi, kuna ei toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust – ja järelikult ei

oleks ringkonnakohus tohtinud apellatsiooni piiridest väljuda. Riigikohus on oma lahendis

kohtuasjas 3-2-1-75-14 punktis 45 märkinud põhiseaduslikkuse järelevalve kontekstis

järgmist: „Menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas

konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks“.

VTMS § 209 lg 1 andis menetlusalusele isikule võimaluse maakohtult taotleda aresti

täitmisele pööramise edasilükkamist. Menetlusalune isik sellist taotlust ei esitanud ega

seadnud aresti kohest täitmisele pööramist kahtluse alla ka esitatud apellatsioonis.

Eeltoodud põhjustel puudus ringkonnakohtul alus apellatsiooni piiridest väljuda ja arutleda

aresti kohese täitmisele pööramise õiguspärasuse üle. Kuna ringkonnakohtul ei olnud

3

apellatsiooni lahendades vaja üldse VTMS § 205 lg 1 kohaldada või selle kohaldamist

maakohtu poolt hinnata, puudus tal ka alus asuda VTMS § 205 lg 1 põhiseaduspärasust

hindama.

(2) Normi oleks tulnud tõlgendada põhiseaduskonformselt

Isegi kui möönda, et ringkonnakohtul oli alust aresti kohese täitmisele pööramise

õiguspärasust hinnata, puudub ikkagi alus säte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada.

Ringkonnakohtu hinnang sätte põhiseadusvastasuse kohta põhineb tema järeldusel VTMS §

209 lg 1 tõlgendamise kohta. Ringkonnakohus leidis nimelt, et VTMS § 209 lg 1 ei oleks

andnud maakohtule võimalust isegi menetlusaluse isiku taotlusel aresti kandmist edasi lükata.

Oma otsuse punktis 35 kirjutas ringkonnakohus: „VTMS § 209 lg 1 mõte on võimaldada aresti

täitmise erandlikku edasilükkamist juhul, kui aresti kohene täitmine võiks süüdlasest

tulenevaid asjaolusid arvestades tema (või ka mõne kolmanda isiku) õigusi

ebaproportsionaalselt riivata. Nendeks põhjusteks võib ennekõike olla tervislik seisund,

lähedase hooldamise vajadus, olulise elukorraldusliku küsimuse lahendamine jpm.“ Ehkki

ringkonnakohtu poolt nimetatud on kahtlemata sobivad näited põhjustest, mis võiksid anda

alust aresti täitmise edasilükkamiseks, ei ole sugugi arusaadav, miks on ringkonnakohus

nende põhjuste hulgast välja jätnud selle, mida vaid mõned leheküljed hiljem peab ise

süüdlase õiguste oluliseks riiveks: maakohtu poolt süüdi tunnistatud menetlusalune isik

soovib maakohtu otsuse peale esitada apellatsiooni, mida süütuse presumptsioonist lähtuvalt

peaks ta üldjuhul saama teha vabaduses viibides. Ringkonnakohus selgitab õigesti, et aresti

kandes on kaebeõiguse teostamine raskendatud ning isegi hilisem võit apellatsiooniastmes ei

saaks õiguste rikkumist olematuks muuta (pp 45-47). Järelikult saab apellatsiooni korras aresti

vaidlustamist pidada just seesuguseks põhjuseks, millele tuginevalt võiks kohus VTMS § 209

lg 1 järgi aresti täitmise edasi lükata, kuna aresti kohene täitmine võiks süüdlase õigusi

ebaproportsionaalselt riivata.

Nagu Riigikohus on märkinud, tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollida ka

konkreetse normikontrolli algatanud kohtu poolt vaidlustatud normile antud tõlgenduse

õigsust, et mitte asuda hindama sätet, mis asjasse ei puutu (RKPJKo 3-4-1-50-14, p 30).

Ringkonnakohus on alusetult tõlgendanud VTMS § 209 lg 1 kitsendavalt ning kunstlikult

tekitanud konstruktsiooni, kus VTMS § 205 lg 1 justkui ei jätaks maakohtule võimalust

VTMS § 209 lõike 1 alusel aresti kandmist edasi lükata. Liiatigi on ringkonnakohtu arutelu

VTMS § 209 lg 1 aluste täidetusest püstitatud tühjalt kohalt, kuna menetlusalune isik aresti

kandmise edasilükkamist ei taotlenud ei maa- ega ringkonnakohtult, nagu ei palunud ta ka

maakohtu poolt aresti kohese täitmisele pööramise õigusvastaseks tunnistamist.

Vastavalt PSJKS § 14 lg 2, asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib

Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti,

välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja

lahendamisel asjassepuutuv. Kuna otsuse tegemisel ei olnud ringkonnakohtul vaja

VTMS § 205 lõiget 1 rakendada ega maakohtu poolt sama sätte rakendamisele

hinnangut anda, ei ole see säte ka asjassepuutuv PSJKS § 14 lg 2 tähenduses.

Eeltoodule tuginevalt oleme seisukohal, et VTMS § 205 lg 1 ei ole põhiseadusega

vastuolus.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Lisa:

Andreas Kangur 54800354

[email protected]