Ettepanekud antimikroobsete ravimite andmebaasi kasutamise parendamiseks


KLIENDINÕUKOJA KOOSOLEKU PROTOKOLL

Teaduse, Saku 30. november 2023 nr 2
Algus: 10:00
Lõpp: 12.30
Juhatas: Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kliendinõukoja esimees,
Protokollis: Katrin Leemet, PTA finants- ja haldusosakonna nõunik
Osalejate nimekiri:
Organisatsioon
Esindaja
Osalemine
Eesti Kalaliit
Andres Heinver

Eesti Aiandusliit
Raimond Strastin
Kohapeal
Eesti Jahimeeste Selts
Tõnis Korts
Virtuaalselt
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Sirje Potisepp

Eesti Kaupmeeste Liit
Nele Peil

AS Vireen
Tarmo Terav

Eesti Loomaarstide Ühing
Madis Leivits
Kohapeal
Eesti Loomakaitse Selts
Evelyn Valtin

Eesti Mesinike Liit
Aado Oherd
Kohapeal
Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Signe Sarah Arro

Eesti Talupidajate Keskliit
Olavy Sülla

Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Airi Vetemaa
Virtuaalselt
Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit
Vallo Seera

Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Krista –Maria Alas

Eesti Maaparandajate Selts
Anti Rallmann

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Meeli Lindsaar
Kohapeal
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Tanel Bulitko
Virtuaalselt
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Ulve Märtson
Kohapeal
Eesti Seemneliit
Christel Mölder
Virtuaalselt
Põllumajandus- ja Toiduamet
Urmas Kirtsi
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Katrin Reili
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Anu Nemvalts
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Hele-Mai Viitmann
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Olga Lavrentjeva
Virtuaalselt





Päevakord:
MENELTUSED
1. Ekspordi sertifikaatidest, Olga Lavrentjeva
2. Taimekaitsevahendite turule lubamine
REGISTRID
3. AB register, kuidas toimib
4. Põllumajandsloomade registri maha kanded

JÄRELEVALVE
5. Kontrollidest, HMV
6. EL vet ametnike kohtumine HMV
7. PTA 2024 regioonides toiminud muudatused K.Reili

Järgmiseks korral uute kliendinõukoja liikmete valik.

1. PÄEVAKORRAPUNKT

Olga Lavrenjeva, ekspordinõunik
Turgude avamise protsessist ja mis lootused takistused meil on seoses turgude avamisega. Me põhiliselt tegeleme toidule ja loomadega seotud toodangu ekspordist kolmandatesse riikidesse. Selleks on vaja kohtumised ja kokkulepped saavutada.
On lihtsamad riigid ja keerulisemad riigid. Kokkulepped olemas EK komisjonidega kokkulepped olemas. Serdid on kooskõlastatud ja saame eksportida. Keskmise raskusega riigid. Eri kokkulepped ja sertifikaatide vormid ning ametlik suhtlus. Raksemate riikide puhul peame rohkem andma infot. Järelevalve tulemused, küsimustikud, proovide võtmine jne. Nõutakse, et ettevõtted peavad olema registreeritud.
Täna on paralleelselt töös mitmete riikidega kokkulepete saavutamine. Edulooks võib pidada Israeli kuhu saame eksportida lemmikloomatoitu ja kalasööta.
Usbekistani viia ei saa täna aga selle riigiga on diplomaatiline kontakt. Kõik liigub saatkonna ja välisministeeriumi kaudu. Saime kala osas sertifikaatidega kokkuleppele. Piima viimiseks peab olema meie ettevõte seal registreeritud ja ettevõtted pidid täitma küsimustikud ning meie täitsime järelevalve poolelt andmed. Nad muudavad oma protseduure ja vaatavad pidevalt ka üle.
Aserbaidžaan muutis oma tingimusi ja kehtestatakse suured ootused ettevõtetele. Leedul juba kogemus olemas. Samuti vajalik registreerimine ning tasu nõutakse ettevõtte toodangu müügitulust mida plaanib müüa Aserbaidžaani. Need nõuded mida täitma peab pole täna väga selged.
Lõuna-Koreaga oli audit ja ka see on väga ajamahukas. Käisid kohapeal ning minister käis siin ja täitsime samuti küsimustukud. Ka neil on seal vähe ressurssi ja lubati otsust järgmise aasta alguses. Sektoril on ootused aga mõistan, et ollakse nördinud kui kohe ei saa. Meil on nimekirjad lihtsatest riikidest ja ka keerulisematest eksootilistest kohtadest, kus nõuded on raske täita. Lihtsam on siis kui sihtriigis on olemas tugi ja see on oluline eksportides.
Protsess on mahukas ja võtab palju ressurssi. Vahel võib see aega võtta mitu aastat. Kahjuks oleme riigina järjekorras ja ametnikud tegelevad pidevalt riikides uute turgude avamisega. Pigem tasub eelistada lihtsamatesse riikidesse eksportimist.
H-M. Viitmann: Lihtsate riikide puhul on samuti tegemist mitme kuu pikkuse protsessiga. Keskmiste puhul umbes 3 a. Ja keeruliste puhul on olnud juhtumeid kus 16 a avatakse turgu. Väga –väga pikad protsessid on vahel ja terve igaviku võtavad aega.
R.Strastin: Mis on CVO roll. Kas personaalsel suhtlemisel on ka oma roll ametlikel kohtumis?
H-M. Viitmann: Personaalne suhtlemine on oluline. Delegatsioonid käivad ja vahel ka ministrite tasandil. Lobistamine aitab loomulikult kaasa. Ka CVO kohtumistel arutatakse, see käib asja juurde. Ülikeeruliste juhtumite puhul saad jutule, aga see protsess on siiski pikk ja seda lühendada on keeruline. Küsimustikud, auditid, ettevõtete listidesse panek jne. Vahel aitab ka ministrite tasandil rääkimine asjad käima lükata.
O.Lavrentjeva: Korea puhul me nägime abi ministrite külaskäigust. Hiina saatkonnaga ja Lõuna-Korea saatkonnaga on toetavad. Ka Araabias tehakse kohtumisi ja aidatakse kaasa. Aga vahel on ka pärast kohtumisi ikka vaikus ja alati need ei aita. Mõnikord saavutame edu mõnikord mitte. Mentaliteedi küsimus. Vahel piisab ühest aktiivsest ametnikust nt Türgis.
M.Lindsaar: Ettevõtted saavad kaasas käia visiitidel. Huvi on aga müüa ei saa. Usbekistan ei ole näiteks lihtne ja vahel Dubai ekspo näitustel peabki käima mitmeid aastaid. List riikide kohta oleks väga hea, see oleks abiks erinevate projektide puhul juba eos mõelda, et kas tasub osaleda.
O.Lavrentjeva: Välisministeeriumi ja EAS projektide puhul – kustuge meid ka erinevate plaanide algusjärgus rääkima, et missugused on meie kogemused. Näiteks Jaapaniga Välisministeerium kaasab meid, et juba varakult vaadata analüüsi etapis, et mis on raksused. Siis ei teki ka sektorile valesid ootuseid. Muidu EAS teeb promo aga meil tekivad takistused.
M. Lindaar: Ettevõtetel ei ole sageli tagasisidet, et kuidas seis on ja kusmaal ollakse.
O.Lavrentjeva: Osade riikidega nt Hiina on keeruline tagasisidet saada. Vahel küsitakse veel täiendavaid küsimustikke. Sõltub riigist. Israel tegutses kiiresti ja andsid ise ka nõu kuidas paremini täita. Kui ettevõttel on partner sihtriigis, siis see on suur mõjutegur ja aitab kaasa, nõuab enda poolet ning toetab.
R.Strastin. Kas on olemas tracklist ja ettevõtjate ootustele oleks hea selgitada, et miks viibib ja mida on tehtud.
O.Lavrentjeva: Meil on enda tarbeks olemas ametlik suhtlus kirjas ja meil küsib ka seda infot vahe välisministeerium. Saame igal juhul näidata, et mida oleme teinud. Jagame infot ja Tanel Butilko tõi oma partneri Usbekistanist ja me paneme sageli ka BCC ettevõtjale, kui ei ole tundlikku infot sees ja hoiame infoväljas.
M.Leivits: Lihtne riik väikese potentsiaaliga – küsimus, et kas tasub pingutada. Kas nimekiri käsitleb ka potentsiaale, et mida seal tasub müüda. Kas me oleme ekspordis seal riigis konkurendid. Samuti on küsimus, et kas peaks EL survestama, et avataks turge tsentraalselt.
O.Lavrentjeva: EL tegelikult seisab terve EL huvide eest ja on riike kellega nad tegelevad keskselt. Meie tegeleme bilateraalselt ja suhtleme riikidega otse. Majanduslikult kasulikkust me ei hinda. Me vaatame kas suudame täita loomatervise ja hügieeninõuded. Piim ja kala ei ole lihtsad aga on lihtsamad kui kana või sealiha. Sertifikaatide puhul me sageli viitame EL nõuetele. Keeruliste riikidega on vahel vaja järelevalve proovide võtmist.
H-M.Viitmann: kui on näiteks haiguspuhangud, on olud kohe muutuvad tervele EL. Kui on EL ühtselt avatud ja siis ei või neist riikidest kohe tuua tooteid.
R. Strastin: Järelevalve osas- kui ettevõte tahab viia väikese koguse ja riik peab tegema suuri pingutusi. Sektori potentsiaal tuleb selgeks saada.
M. Lindsaar: Kogused võivad muuta. Tsentraalselt saba suhteid erendada läänemeelsete riikidega ja idapoolsete riigid tegelikult ei vaata EL nii ühtsena.

ERINEVA RASKUSASTMEGA RIIKIDE NÄITED
Näiteks, nii öelda lihtsamate riikide hulka võivad kuuluda EL läbirääkiv kandidaatriik (Montenegro, Põhja –Makedoonia, Albaania), taotleja (Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova) või potentsiaalne taotlejariik (Kosovo). Loetletud riikide turule pääsemine võib olla hõlpsam ja sujuvam, kuna need riigid aktsepteerivad EL järelevalvesüsteemi ja nõuded ning püüavad viia enda kontroll toimingud EL vastavusse.
Keerulisemaks saab nimetada need riigid, mis vajavad täiendava info esitamist (aruandlus, järelevalve süsteemi kirjeldus, kinnitused jne), järelevalvesüsteemi auditeerimist, seadusandluse ja nõuete ekvivalentsuse tõestamist, ettevõtjate ja toodete auditeerimist ja registreerimist, auditeerimise tasu maksmist jne. Nende hulka kuuluvad näiteks Indoneesia, Malaisia, Aserbaidžaan, USA, Kanada, Austraalia, Alžeeria, Hiina, India ja paljud teised.

2. PÄEVAKORRAPUNKT
Anu Nemvalts, peadirektori asetäitja
Taimekaitsevahendite (TKV) turule lubamine
Eesmärk on meil ka see, et vahendid oleks ohutu nii inimestele, loomadele kui ka keskkonnale.
Nõuded sellele protsessile on muutunud ja on 10 a jooksul muutunud ka mahukamaks ajas.
Hindamise tähtajad on probleemiks laiemalt ja keskmiselt hindamised viibivadki igal pool kauem kui regulatsioonides lubatud. Komisjon pakkus granditaotlemise võimaluse. Ekspertide hulk liikmesriigiti on erinev. Meie oleme saanud mõned kohad juurde oma meeskonda. Meeskonna suurus on meile väljakutseks täna. Meil on eksperte 8 aga Taanis on näiteks neid 31. Eksperdiks õpitakse ca kaks aastat ja see võtab oma aja. Kahju on see kui ekspert enda teadmistega ametist ära läheb. Meie eesmärk on järjekordasid vähendada. Meie olime üks 6 kes grandi taotluse esitas. Selle juhtimine on väga bürokraatlik ja loodame meeskonna suurendada 2 liikme võrra. Tahame meeskonna püsivaks saada.
Vaatame üle ka protseduurikat. Teenusedisaini osas taotlesime ReM rahastust, et vaadata kas saame midagi paremini teha, et vaadata meie protsess üle teise pilguga. Neutraalne analüüs on vajalik ja võibolla peame muutma midagi. Riigieelarvest oleme samuti esitanud taotluse rahastamise saamiseks. Eesmärk on saada 12,5 inimest, see oleks meile parim meeskonna suurus.
Küsime ka klientide tagasisidet. Hindajate tiimi juht on meil veel vähe ametis olnud. Me tahame ka anda tootjatele jookvat infot taotluste seisust ja kuidas sellega läheb. Klientidele tuleb rohkem selgitada, et mis on Eesti ja põhjamaade tsooni kriteeriumid. Tahame kvaliteeti tõsta selle osas.
Järjekorrad on pikad ning teema on valus. Kliendi ootuste ja arvamused on olulised. Vahenditega on nii, et need ei pruugi meie turule jõuda vaid meie olime pigem soodsam aken. Kui osad tooted on nimekirjas aga mille efektiivsus ei ole nii hea. Näeme võimalust prioriseerimises aga riigiasutusena ei saa me seda teha. Selleks hinnangu andjaks võiks olla Taimekaitse Nõukogu.
Meie eesmärk on, et hindamise kvaliteet säiliks. Protsess on läinud laiemaks ja riskid peavad ohutuse osas olema hindamise käigus maandatud. Taimkaitseseaduse ja riiglilõivuseaduse muutmine on samuti päevakorral
Teenuse eest ettevõtted saaksid maksta aga eraldi tasusid ei ole kehtestatud. Tervisameti biotsiidi hindamisel näiteks on tasud. Meie oleme jäänud riigilõivude peale aga asutuse eelarvele sealt mõju palju ei ole.
Tegime ettepaneku, et tõsta taotlustasusid, et vähendada meis odava akna võimaluse nägemist. Samuti soovime otserahastuse loomise, see suurendaks jätkusuutlikust. See oli ka EK grandi nõue ja meie riigina peame looma süsteemi mis suudan hindamise teenust üleval hoida.
Täna saame öelda, et TKV väärkasutuse tõttu 2019-2023 meile teadaolevalt ühtegi mesilasperet hukkunud ei ole.
A.Oherd: Hea meel on tõdeda, et lause seinapeal vastab 100% tõele ja suur tänu selle eest seismisel. Asjad on paremad. Kas osade riikide puhul ei saa ühtlustada, et üks asi nii Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.
A.Nemvalts: TKV turule jõudmiseks on erinevaid taotlusviise ja üks võimalus on vastastikune tunnustamine. Selliseid on 75 meil järjekorras ja enamus on neist Poola tooted, kes kuuluvad teise tsooni. EK tasandil ei saa seda teha, alusuuringud on teistsugused. Vahel on seal vahel ka lähiriike. Oluline olekski ameti vaates saada sõltumatu ja eesti tootjate vajadustest lähtuv prioriseerimine. Näiteks Soomes on see toode juba lubatud ja võtke see endale menetlusse, sest see on tootjatele kasutamise mõttes oluline.
R.Stratsin: Mis segab tsoonidel vahet teha? Tingimused on erinevad ju.
A.Nemvalts: Kui taotlus on kuupäevalises järjekorras ja nii ka teeme. Meil haldusmenetluse seadus ei võimalda ametil endal järjekorda muuta. Meil oli see küsimus ka REM ja kas saame haldusmenetlust tõlgendada just prioriseerimise osas. Me ei saa tsonaalset lähenemist vastastikusel hindamisel rakendada.
M.Leivits: Kuidas prioriseerimine lahendab probleemi? Oletame, et Taimekaitse Nõukogu prioriseerib selle ära. Ikka peate ju lähtuma normidest.
A.Nemvalts: See peab olema siseriiklik kokkulepe ja meil on huvi, et vahendid oleks turul on kättesaadavad.
M. Leivits: Mis see toimeaine reaalkulu hindamisel on? Kas on mingi keskmine summa?
A.Nemvalts: Summa sõltub tunnihindest ja kui on materjalid olemas läbib kuu ajaga aga kui ei ole on protsess mitu aastat. Meil on numbrid olemas. Praeguses Toimeainemääruses on igal aastal ülevaadatav hind 43 eurot/h. Ettevõtja peaks arvestama alates 8-10 tuhandest. Need arvutused on esitatud REM-le ka eelnõu juures.
A. Oherd: See on dokumentide hindamine kirjanduse baasil ja te ju katseid ei tee.
A.Nemvalts: Vastastikkuse tunnustamise puhul saame jah kiirelt ning neid oleme see aasta teinud 20.
R.Strastin: Ressursipuudus ei kõla veenvalt. Eestlil oli 8,5 inimest ja Soome 18 ja rahvaarva suhtes ei konteksti puhul see õige.
A.Nemvalts: Ma seoks selle põllukultuuride erinevusega. Põhja pool on vähem kultuure. Seda ei saa rahvaarvuga võrrelda vaid on seoses sellega mida toodetakse maastikul. Meie külvikorda arvestades on meil päris lai hindamiste ampluaa.
R. Strastin: Me peagi tuleme Aiandusliidu poolt samuti oma ettepanekutega välja. Ma pole nõus, et kui eriluba on vaja siis ei minda seda küsima aga meil vahel pole taimekaitsevahendi vastu alternatiive ja meie taotleme ning teie peaks selle kaitsma.
A.Nemvalts: Erilubade teemat hoiab komisjon fookuses. Tootjad saavad seda katsetamiseks taodelda ning Liidud peavad olema ise aktiivsed, et saada katsetamiseks eriluba.
R. Stratsin: Vertimexis oli kõrval lubatud ja see diskussioon, et tootja ei saa minna proovima kui on oht, et saak süüakse ära muidu. Muidu oleme varsti konkurentsist väljas. TK Vahendite puudus jääme alla Soomega võrreldes.
A.Nemvalts: Seda peab proovima katsepõldudel, et aegsasti vaadata keskkonnamõju. Hindamine lihtsamaks ei lähe ja alternatiivseid tehnoloogiaid ja vahendeid keemiliste kõrvale peab hakkama leidma. Bioloogilise tõrje asju ka uuritakse järjest rohkem. See valdkond on vanast uude arenemas. Taimekahjustajad on levimas samuti põhja poole ja lahendusi tuleb leida. Aegsasti tuleb hakata katseid tegema. Erialaliidud on need, kes suhtlevad tootjatega, ja saavad infot rohkem ka euroopa turukonkurentsi osas. Meie saame nõudeid selgitada ja siin ongi meie koostöökoht.
R. Stratsin: Me ei saa alati tugineda argumendile tuleb leida aga tegeleme loomulikult ka lahenduste otsimistega.

3. PÄEVAKORRAPUNKT

Hele-Mai Viitmann
REGISTRITE
Antimikroobsete ravimite andmebaas
Alates 1.01.2024 tuleb andmeid koguda. Esimene poolaasta sisestasime andmeid ja kõik kutsetegevusega 850 vetarsti neid andmeid esitama peavad. Kõik antimikroobsed ained vähemalt kord kvartalis. Toiduloomad praegu ja mingil hetkel liituvad siia ka lemmikloomad. Maismaaloomad, vesliviljelusloomad mis on toiduks.
Ametnik näeb VET arsti andmeid ja sealt saab teha eskporte antibiootikumide lõikes. Iga 6k tagant saadame ravimiametile andmeid. 124 arsti on ainult andmeid esitanud ja statistikaga pole just hästi. Kõik neist ka ei tööta. Ülejäänud 700 tekib küsimus, et miks pole esitanud, Kas pole andmeid, on keeruline jne. Väljakutseks andmete esitamine ja nende kvaliteet. Neid mis on ravimiregistrisse kantud. Välismaiste osas on käsitsi andmebaasi pidamine. Peame saama kõik vet arstid andmed esitama ja rahvusvaheline projekt Baltohop on käimas. Andmete kasutamine peaks olema tulevikus vet arstide järelevalveplaani alus.
M .Leivits: Paljud vet arstid ei kasuta antibiootikume. Meil on koolitusnõuded alla igapoolest arvestust ja meil on registris tegevuse lõpetanud veterinaararste. Ja me oleme hinnanud, et loomaarstide 98 oli deklareerinud, et on esitanud ja me tegelikult suudame need arstid kes meil on üles lugeda. Segapraksise küsimuse kõrvale jättes peab ütlema, et aga ongi vähe tegutsevaid veterinaararste alles. Hulgimüügi andmetele peaks tuginema ja Soomes oli olemas andmebaas ja seal on nimi, et mitu pudelit mida ostis ja seal 90 % patsiendi manageerimise süsteemidest liikus automaatselt riigi infopilve ja JVA sai otsid, et kes on ostnud ja kui palju. Andmestandarditest rääkisin samuti selle arenduse juures ja Soome kogemusel on kohe arenduses sees nii väikesed kui suured loomad. Meie AB registri arendus oli vaevaline ja oleks saanud vaadata, et mis meil on olema ning osad andmestruktuurid oleks saanud üle võtta.
R. Strastin: Miks ei ole andmed hulgimüügipõhised? Meil on vähe hulgifirmasid ning nende raamatupidamise programmid saaks panna suhtlema.
U. Märtson: Minu jaoks on selle andmebaasi kasutamine ajamahukas. Ma pean võtma selleks nädalavahetusel eraldi täitmise aja. Tegelikult on oluline et palju läks siis sigadele, palju nuumsigadele ja kui palju sai emiseid seda ja teist. Nädalate viisi pean märkima. Võibolla oleks hea kui saaks seda märkida kui palju iga kuu kulus.
M. Leivits: Rääkisin REM-is sellest murest. Ärimudelis oli küsimus ja see osapool on täna ära läinud. Ärianalüüsis polnud andmestandardit, polnud selgeks tehtud masinloetavate andmete puhul, et mis on andmestandard. Siis saad panna masinad omavahel rääkima. IT pakkujatega oleks olnud vaja see läbi rääkida.
H-M. Viitmann: Meil on kahjuks piiratud võime arendada ja see rahastus tuleb REM poolt. Meil on raske mõjutada.
U. Märtson: Arstidel oli huvi, et räägiksime ühte keelt. Raviplaanide osas oli juba andmete sisestamisel erinevused. Kaks üks põrsas või 2500 põrsast.
M. Leivits: Soomes tehti kohe terve register, sh lemmikloomad. Ta ütles, et täidab ProVeti ja eraldi ei ole midagi teinud.
H-M. Viitmann. Koostöö ja hulgimüüjate andmed on Sotsiaalministeerium alluvuses Ravimiametil. Kahjuks näeme, et pole suurt huvi nende poolt, kuigi on kokkupuude rahvatervise valdkonnaga. See eeldab ministeeriumite huvide ühtlustamist. Muidugi oleks lihtsam andmed hulgimüügist automaatselt kätte saada.
U. Märtson: Näiteks aerosoolide osas oli küsimus ja avastus – proovi panna võimalikult täpne arv. Kas müüdavate kilode peale arvestatav või mis? Ei saa aru. Kuidas me saame Eesti võrreldavust sealiha osas esile tõsta ja kui me ei saa seda andmetega kinnitada.
R. Stratsin: Hulgimüügiandmete baasil saaks täpsemalt.
Aado: PTA peaks andma info REM andma ja sealt edasi.
M. Leivits: Suurfarmide osas andmete edastamine peab muutuma automaatseks. Pole jõudu tegeleda käsitsi aruandlusega.
OTSUS:
Kliendinõukoda teeb ettepaneku REM, mis lubaks registri andmeid kajastama ainult antibiootikuminde hulgimüügiandmete baasil. Farmitarkvaraga liidestamine ja andmed peaksid liikuma automaatselt.

Loomaregister
H-M. Viitmann: Muudatusi ei ole olnud suuremaid. Loomade registrist maha kandmise küsimus emiste puhul oli. Kui loom hukkub, kaob, tapetakse tuleks kohe registrist maha võtta. Olid küsimused oma tarbeks tapmise kohta ja seda saab teha füüsiline isik.
M. Leivits: Ka lemmikloomad peaks tulema selle juurde nii nagu paljudes registrites on?.
H-M. Viitmann: See eelnõu on juba heaks kiidetud ja läheb ettevalmistamisele. Üks lemmiklooma register PRIA juurde ja loomaarst hakkab plaani järgi sisse kandma loomi kui kiibistab.
U. Märtson: Andmekaitse vaates oleks hea kui seda teeb eraisik ise. Ma pean need andmed kokku korjama ja isik ise võiks enda looma registreerida.
H-M. Viitmann. Seda saab ettepanekutes arvestada. Oluline on ka see, et ei tekiks nn. surnud loomade registrit.

4. PÄEVAKORRAPUNKT

JÄRELEVALVEKONTROLLID
Riskipõhine riskide baasil ja kontrollid planeeritakse selle järgi kui palju on maastikul ametnikke. Selge on see, et ametnikke igasse ettevõttesse ei jõua. JV tulemuste ja EL suuniste ja meie enda avastuste baasil teeb protsessimanik esialgse järelevalveplaani. Planeerime mis tooteid, kohti ja mis ajal me kontrollime. Aeg varieerub ja nt maasikaid kord hooaja alguses v hooaja lõpus. Tootjaid me kontrollime vihje puhul. See põhimõte kõikides valdkonda
Toidus ja karjakontrollide puhul me vaatame üle riskipõhist ja ohuprognooside hinnanguid. Turukorralduse kontrolle soovime samuti efektiivistada, et vähem inimesi kontrollima ja vähem
R.Stastin: Kas protokolli juurde saaks panna infot, et kui palju on rikkumisi, võltsimisi ja mis tulemus oli. Näiteks Rakveret on kergem kontrollida kui saunasingi müüjat. Ettevõtete kellel on suured põllud ja teevad tööd ausalt. Valikuid peab tegema aga ajutised müügikohad tee ääres on võltsminine ja kaupluste juures. Soovime, et sinna saaks rõhku suuremaks. Tulemuste kajastust oma tootja versus EL ja ka väljast tuleva kohta proovide ja pestitsiidi jääkide osas. Meil on soov, et eesti toitu rohkem tarbitaks, meie toit on parem. Ja loodame, et patriotism tuleks ka siit majast. Võrdleme tulemusi, et kus on jäägid ja meie tegevusi positiivsemalt näidata.
H-M.Viitmann: Me üritame seda kõike teha. Rakvere on suur aga oht on sa selle võrra ka suurem. Meil on ametnikke vähe ja kõikidesse kohtadesse me ei jõua. Laatadel käime ja teeme reide aga seal on põhifookus toidu osas ohtlikumatel kaupadel. Me riskianalüüse teeme ja tahame ettevõtte enda tegevust arvesse võtta.
M. Leivits: Kuidas lemmikloomadega on olukord?
H-M. Viitmann: Kaebusi tuleb palju. Vihjeid u 1000 aastas ja umbes 50% juhtumistest on leid mingi rikkumise kohta. Päris keerulisi olukordi on samuti sh neid kus tuleb loom võõrandada.
U. Märtson: Kas loomapäästmise puhul on märgata ka ärilist tegevust, kes neid kontrollib?
H-M.Viitmann: Loomatervise määruse jõustumise järgselt tekib nende üle kontroll. Ütleb, et kes on lemmikloom ja kes on peetav maismaaloom, kes on koer või kass keda peetakse muudel eesmärgil kui isiklik huvi. Kõik poed, kennelid jne ning peavad olema PRIA registris ja tegevusloaga teatud juhtumitel. Vahel tuleb nõudeid järgida, kas tiheasustus alal varjupaik ja kas 20 koera korteris on lubatud. Meie saame need loomad üle anda tegevusloaga tegevuskohale. Riigi poolt ära võetavate loomade puhul on meil lepingupartnerid.

5. PÄEVAKORRAPUNKT
CVO töörühma tegevusest
EK töörühmad valmistavad ette seaduseelnõusid.
CVO töörühm COPS töörühm – need on EL nõukogu töörühm. Ministrite kogum ja liikmesriigid saavad kokku ja arutvad suuri strateegilisi küsimusi. Komisjoni esitab PAF istungid ja SAK tsoneerimine jne
CVO töörühm 1977 ja mandaat uuendati 2021. See on nõuandev, suunav soovitav strateegiat pika panev töörühm. Rakendusasutuste juhid osalevad seal, kuidas EL õiguse rakendatakse. Kui on vaja suundasid anda ja missugused eesmärgid, suunised antakse töörühma poolt ja komisjon saab rakendamiseks.
Tehakse uuringud ja emiste puuris pidamise kohta näiteks oli viimati. Toimuvad bilateraalsed multilateraased arutelud kolmandate riikidega. Alati on meil juhised mis info alusel koostame memod. Üldiste printsiipide defineerimine on pikk protsess, kokkulepped tulevad komisjonilt, soovitused EK tööplaanidesse. Nõukogus on pool aasta kaupa eesistuja ja iga kord on omad prioriteetsed teemad. Eelmise aasta alguses prioriteed oli lindude gripi vaktsineerimine. Tsehhi keskendus SAK ja metssigade populatsiooni ohjamisele, õiguslikud nükked. Rootsi keskendus zonoosidele ja koostööle inimtervise agentuuridega. Baltopf projektiga, et saada see teema jõuliselt edasi. Hispaania tegeleb praegu loomaveokite pesu ja deso teemaga. Tavaliselt on meil 3 kohtumist Brüsselis ja üks mitteformaalne eesistuja riigis. Hispaanias septembris bioturvalistus veovahendite puhastus ja uuemad teadusuuringud lindude vaktsineerimisel. Komisjoni esindajad tutvustasid õigusakte ning anti ülevaade uutest puhangutest. Rootsis oli SAK puhang. Käisime lihaveise kasvandust külastamas ja seda viirust saime seal kohapeal tutvustai, et mis puhangu ajal toimus.
U. Märtson: Mis transpordivahenditega muutumas, mis on suundumused nõuete osas on töös?
H-M.Viitmann: Otsuseid pole veel. Pesu ja deso oli teemaks aga seal ei ole liikmesriikidel ühtset seisukohta. Komisjonile ei saa veel suuniseid anda. Arvamuste paljusus. Anti täiendav tähtaeg. Järgmine kohtumine on 4-5. detsember ja lindude gripi vaktsineerimine on teemaks. WOAH liikmesriigid kipuvad reeglitest mööda vaatama. Meil on tooteid selle tõttu raske turgudele saada.

6. PÄEVAKORRAPUNKT
Otsustati, et mida arutada järgmisel korral:
1. Valimised järgmise KN liikmete osas
2. Ravimite arvestus
3. Registrite teemad, mured.
4. Järelevalve tulemuste vaatamine – kas saaks? Mis valdkonnad? Toit? Rikkumised ja nende põhjused. Aianduse tulemused. Üldine ülevaade ka PTA tegevustest.
5. Regioonide muudatused ja prioriteedid.


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Lindsaar Katrin Leemet
Koosoleku juhataja Protokollija





Marko Gorban
kantsler Meie 5.02.2024 nr 1-3/14
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministeerium



Ettepanekud antimikroobsete ravimite andmebaasi kasutamise parendamiseks


Austatud Marko Gorban ja Maarjo Mändmaa


Maaeluministri määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“ (edaspidi määrus nr 68) jõustus 1. detsembril 2021 ning alates 5. aprillist 2023 rakendus veterinaararstile kohustus esitada Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kliendiportaali (edaspidi E-andmekogu) kaudu andmeid välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta. Nüüdseks on veterinaararstid kasutatud E-andmekogu pool aastat. Käesoleva kirjaga anname tagasisidet andmete edastamisega ilmnenud probleemidest ning teeme ettepanekud E-andmekogu parendamiseks.

Kiri on koostatud järgmiste E-andmekogu rakendamisega seotud arutelude põhjal:
• Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaud, 17. jaanuar 2024
• PTA kliendinõukoja koosolek, 30. november 2023, päevakorrapunkt Kuidas toimib AB register
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum, 15. november 2023.

1) E-andmekogu liidestamine teiste andmebaaside ja farmitarkvaraga
Määruse nr 68 välja töötamisel andis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tagasiside (saadetud 01.04.2021 „Vastuskiri veterinaarias kasutatavate ravimite loomadel kasutamise andmete kogumise ettevalmistuseks“ kirja nr 1-3/51-1), milles E-andmekogu kasutajasõbralikuks muutmiseks tegime ettepaneku „luua loomapidajale digitaalne platvorm, mille kaudu saab tootja vajalikke andmeid esitada, kasutades selleks oma farmitarkvara või teenust pakkuvate (nt EPJ) ettevõtete süsteeme“. 26. märtsil 2021.a kohtusid tollased Maaeluministeeriumi esindajad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, kus üheks teemaks oli E-andmekogu liidestamine teiste registrite ja andmebaasidega. Kohtumisel tegime ettepaneku, et E-andmekogu kasutamisel avaneks andmesisestajale eeltäidetud vorm, et vähendada samade andmete mitmekordset sisestamist erinevatesse andmebaasidesse. Pöörame siinkohal tähelepanu, et Vabariigi Valitsus võttis 2021.a detsembris vastu „Digiühiskonna arengukava 2030“, milles ühe alaeesmärgi „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“ tegevusena on märgitud „Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet.“

Siinkohal on kahetsusväärne meieni jõudnud info, et E-andmekogu arendamisel ei ole arvestatud vajadusega vähendada andmesisestajast veterinaararsti halduskoormust, puudub liidestamise võimalus ega rakendata andmete ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet.

PTA kliendinõukoja koosolekul tõi veterinaararstide esindaja välja, et E-andmekogu peaks tuginema hulgimüügi andmetel. Kui hulgimüüja väljastab aruandluskohustusega ravimeid, ilmuks märge automaatselt E-andmekogusse. Ravimiametil kui veterinaarravimite müügilubade väljastajal, on teada kõik Eestis tegutsevad veterinaarravimite maaletoojad ning info maaletoojate sisseostetavate ja edasimüüdavate ravimite müügimahtude kohta. Sellekohast infot on kohustatud ravimite maaletoojatest ettevõtjad esitama ametile kord kvartalis. Ravimiameti veterinaarravimite statistika kohaselt väljastavad hulgimüüjad kõige enam veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile, sh põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile. Kuivõrd veterinaarravimeid müüvad hulgimüügifirmad teavitavad müügiandmeid Ravimiametile, on riigiasutustel omavahelist andmevahetust võimalik oluliselt lihtsamalt juurutada. Senini ei ole aga tehtud edusamme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi andmebaasides hallatavate veterinaarravimite andmete ristkasutamiseks.

Paljudes põllumajandusloomade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes on kasutusel oma farmitarkvara, milles sisaldub info kõikide loomadega seotud tegevuste kohta, sh looma vaktsineerimise ja ravimise info ning teave kasutatud ravimite kohta. Meile arusaamatutel põhjustel ei ole võimalik praegu panna farmitarkvara suhtlema E-andmekoguga ning seetõttu tuleb farmitarkvaras talletatud ravimi andmed esitada E-andmekogusse käsitsi. Juhul kui veterinaararst töötab mitmes farmis, on erinevate andemete sisestamine töömahukas ettevõtmine. Hulgimüüjalt saadud eeltäidetud info lihtsustaks olulisel määral andmesisestaja tööd.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (edaspidi EPJ) pakutav veterinaarandmete rakenduse „Vissuke“ lisamooduli kasutajad saavad oma veterinaarravimite andmed salvestada .xls või .pdf vormis aruandeks. E-andmekogusse saab andmed esitada rida-realt sisestades või laadides üles vastav fail. Ka siin võiksid andmed EPJ-i andmebaasist liikuda otse E-andmekogusse.
Teeme ettepaneku luua E-andmekogu ja ravimiregistri vaheline andmevahetus, mille tulemusena avanevad hulgi- või jaemüüjalt ostetud veterinaarravimid E-andmekogus ostu sooritanud veterinaararsti vaates. See lihtsustab andmete edasist töötlemist ning suurendab sisestatud andmete usaldusväärsust.

Lisaks rõhutame veel kord vajadust andmete esitamist lihtsustada ning luua võimalus andmeid esitada, kasutades selleks oma farmitarkvara või teenust pakkuvate (nt EPJ) ettevõtete süsteeme.

2) Andmete käsitsi sisestamise ajamahukus ja mõju andmete kvaliteedile
Olemasolevasse E-andmekogusse on kohustus andmeid esitada vähemalt neli korda aastas, kuid määrus nr 68 ei välistata võimalust sisestada andmeid igapäevaselt. E-andmekogusse andmeid sisestavate veterinaararstide sõnul kulub tunde, et pidada nõuetekohaselt täpset loomapõhist arvestust. Lisaks tekitab segadust, kuidas esitada korrektselt ja üheselt mõistetavalt andmeid aerosoolina või tilkadena doseeritavate ravimite kasutamise kohta. Kuigi seakasvatajate ümarlaua kohtumisel lubas PTA esindaja lähiajal avaldada juhendi antimikroobsete ravimite ja vaktsiinide andmete esitamise kohta, tuleb senini sisestatud andmete võrreldavusel ja järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Kindlasti soovitame juhendi väljatöötamisse kaasata veterinaararstide ja põllumajandusloomade kasvatajate esindajaid, et töödokumendis saaks kajastatud kõik senini andmete esitamisel üleskerkinud küsimused ja probleemid. Lisaks teeme ettepaneku lisada E-andmekogusse märkuste lahter või iga aruandluskohustuse alla kuuluva ravimi juurde selgitus loomühikute ja manustatud ravimite koguselise arvutuse kohta. Nii suureneb tõenäosus, et andmed on ühetaoliselt sisestatud ning omavahel võrreldavad.

E-andmekogu IT-lahenduse välja töötamise hanke läbi viimisel konsulteeris Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sektoriga. E-andmekogu kasutamise kohta on toimunud kaks infopäeva, kuid hiljem ei ole andmesisestajatelt tagasisidet küsitud. EPKK sektori esindajana on probleeme välja toonud PTA-le, kuid PTA sõnul on nende võimalused E-andmekogu arendada piiratud, kuivõrd rahastus tuleb REM poolt. Teeme ettepaneku kutsuda kokku kohtumine erinevate osapooltega, mille eesmärk on välja selgitada, millised on E-andmekogu kasutamisega ilmnenud probleemid ja pakkuda välja sobivad lahendused.

3) Andmete esitamise tähtaeg
Määruse nr 68 § 6 sätestab kohustuse esitada andmed välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta E-andmekogu kaudu igal aastal üks kord kvartalis vastavalt 5. aprilliks, 5. juuliks, 5. oktoobriks ja 5. jaanuariks. Viiepäevane teavituse tähtaeg kvartaalsete andmete kokku panemiseks ja nende õigeaegseks sisestamiseks E-andmekogusse on osutunud liiga lühikeseks ajaks. Juhul kui 5. kuupäev sattub nädalavahetusele või nädalavahetusele vahetult järgnevale päevale, jääb andmete koondamiseks aega veelgi vähem. Arvestades asjaoluga, et kuu algus on ettevõtjale kõige kiirem aeg, oleks mõistlik andmete esitamise tähtaega pikendada kuni 15. kuupäevani. Seepärast teeme ettepaneku muuta määruse nr 68 §-i 6 järgmiselt: „Paragrahvis 4 loetletud andmed välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile selleks ettenähtud kliendiportaali kaudu üks kord kvartalis igal aastal 15. aprilliks, 15. juuliks, 15. oktoobriks ja sellele aastale järgneva aasta 15. jaanuariks riiklikku veterinaararstide registrisse kandmiseks.“

Loodame, et saate arvestada meie ettepanekutega antimikroobsete ravimite andmebaasi kasutamise parendamiseks. Oleme igakülgselt nõus oma ettepanekuid nii kirjalikult kui suuliselt kommenteerima ja vajadusel ka täiendama.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/



Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Lisad:
1. Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaua protokoll, PROTOKOLL_17.01.24_seakasvatajate_ümarlaud.docx
2. PTA kliendinõukoja koosoleku protokoll, 2023_PROTOKOLL_ Kliendinõukoda_30.11_.docx


Teadmiseks: Põllumajandus-Toiduamet, Ravimiamet

PROTOKOLL
Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaud
17.01.2024, Aretuse 2, Märja

Korraldajad: Anu Hellenurme (ETSAÜ), Meeli Lindsaar (EPKK)
Protokollis: Kaie Laaneväli-Vinokurov (METK)

Esinejad: Olev Kalda (PTA), Anne-Ly Veetamm (PTA), Helen Prommik (PTA), Elina Tooming (PTA), Piret Aasmäe (REM), Enno Piisang (REM)
Osalejad: Priit Dreimann (Maag Eesti AS), Aarne Põldvere (ETSAÜ), Aivar Juhkov (Ontika Talu OÜ), Alo Tänavots (EMÜ), Einar Jakobi (Viru Lihaühistu TÜ), Elika Ossip (OÜ Vinimex), Enno Piisang (ReM), Ermo Sepp (Ermo Sepa talu), Kadri Kaugerand (ReM), Kalev Martin (Atria Farmid OÜ), Kristi Sülla (OÜ Vajangu Peekon), Laine Sünter (Valjala Seakasvatuse OÜ), Ardo Pakkonen (PTA), Liina Jürgenson (ReM), Liivi Ulvi (Atria Farmid AS), Luule Hansschmidt (OÜ Vinimex), Made-Britta Eensalu (Vasula Farmid OÜ), Margo Jäger (OÜ Sigwar), Margus Õunpuu (Ääre Seakasvatuse OÜ), Mati Tuvi (Saimre Agro), Olav Reha (Võrumõisa labor OÜ), Relika Ivask (AS Rakvere Farmid), Timo Vunde (Kõpsta Seafarm), Ulve Märtson (OÜ Hinnu Seafarm), Vallo Seera (EPKK), Ülle Eltermaa (AS Rakvere Farmid), Mae Alviste (ReM)
17. jaanuaril toimus järjekorras kolmas sealihatootjate ümarlaud.
1. Loomade heaolu raport, karjatervise programm
• Loomade heaolu raport, karjatervise programm – Olev Kalda, PTA
Ülevaade kuidas PTA heaolunõuete täitmist kontrollib. Paaris ettevõttes käidi koha peal järelevalveametnike tööd hindamas. Auditit alustati 2023. a veebruaris, aruanne kinnitati 2023. a detsembri alguses. Mitmed tähelepanekud PTA tegevuse ossas, sh kas heaolunõudeid kontrollitakse selliselt nagu peab, kas alusdokumendid on paigas. Määrus nr 80 sätestab heaolu nõuded sigade pidamisel, PTAl juhised ja juhendid, mis sätestavad kontrolli protseduuri.
Kuivõrd on sabade lõikamine tavaks ning kas sabasid lõigates on lähtutud kehtivast õigusest. Lõikamine lubatud ainult veterinaararsti hinnangule põhinedes, pärast kõikide lõikamise välimise (st sigade heaolu tagamise) meetmete ära kasutamist ettevõtja poolt. Sabade lõikamise osas leiti, et veterinaararstide hinnangud ja nõutud märge peetavas arvestuses, tuli välja, et PTA ei ole olnud järjekindel nõudmisel ning seakasvatajad ei ole olnud järjekindlad nõude täitmisel.
Bioturvalisus - järelevalve toimingud ja nende läbi viimine. Bioturvalisusega on pigem hästi. Kuid on tulnud ette olukordi, kus järelevalveametniku ettevõttesse saamine on muudetud äärmiselt keeruliseks kuni võimatu. Keelatud kaasa võtta pildistamiseks vajalik telefon, nõuetele vastavuse hindamise kontroll-lehtede väljatrükke jne. Oluline on saavutada mõistmine, et ametnik on bioturvalisuse tagamisel teadlik ning ei teeks midagi, mis ohustab bioturvalisust. Raport järeldab, et puudub ühtne arusaam.
2024. aasta keskpaigaks teeb PTA kokkuvõtte eelmise aasta alguses käivitatud süvendatud heaolu kontrollidest, mille põhjal täiendavad juhised seakasvatajatele, kuidas paremini loomade heaolu farmis tagada.
Vähemalt kord aastas kontrollitakse seakasvatusettevõttes loomade heaolu.
Küsimused:
1. Järelevalve teostamise takistamine.
Ametnik peab tagama bioturvalisuse. Ametnikule tuleb sellisel juhul tagada ettevõtte poolt tagada võimalus pilte/ jäädvustusi teha. Kui ametnikul enda vahenditega see võimalus puudub ning ka ettevõtja võimalusi ei loo, on tegemist järelevalve läbiviimise takistamisega.
2. Suund on, et järelevalve tuleb ette teatamata.
Õigusaktist tulev nõue, et üldjuhul järelevalvetoiming ette teavitamiseta. Kuid eeldab siiski teatud kokkuleppeid ja olukorraga arvestamist. PTA annab mõistliku aja jooksul teada. Ettevõttel tuleb tagada valmisolek ametnik vastu võtta (füüsiliselt koha peal).
3. Järelevalve kaameratele ligipääsu andmisega järelevalve tegemine.
Otsest pakkumist PTA-le veel tehtud ei ole, kuid valmisolek võimaluse arutamiseks on olemas. Haldusmenetlemise viisi valib ametnik, kelle otsustada jääb, kas see on piisav viis järelevalve teostamiseks.
• Riiklike tauditõrje programmide rakendusmeetmed, Anne-Ly Veetamm, PTA
Sigade klassikaline katk, SAK, PRRS, Aujeszky haigus. Proov võetakse kõikidest karjadest kord aastas. Proove võtab volitatud veterinaararst. Volitatud veterinaararstide lepinguid 2024. aastal 19, lepingupartneritele on saadetud uuritavate karjade nimekiri. Uuringud makstakse kinni riigi poolt. Ettevõtja peab tasuma transpordikulu.
SAK ja sigade klassikaline katk on A-kategooria haigused, nende avastamisel tuleb tauditõrjemeetmena kogu kari hävitada.
B ja C kategooria taudid, mille puhul liikmesriigile on antud ametlik taudivabadus. Aujeszky haiguse ( C kategooria) puhul on Eesti ametlikult haiguse vaba kodusigadel (esineb metssigadel).
Kord aastas PTA esitab EKle raporti, milliseid haiguseid seirati ja millised olid tulemused.
SAK-i puhul on lisaks aktiivse seire proovidele ( ülalviidatud vereproovid 1 kord aastas) vajalik läbi viia ka pidevat passiivset seiret. See on oluline, et saaks toimuda sigade liikumine ilma eraldi kontrollita. SAKi uurimine metssigadel käesoleval aastal muutub. Enam ei uurita kõiki kütitud metssigu, vaid ainult nendes jahipiirkondades, kus SAK levib või on oht selleks. Enam ei uurida antikehasid, vaid uuritakse ainult viroloogiliselt. Jahimeestel tuleb info Jahisesse, hetkel Google põhine kaart. Lisaks uuritakse kõiki metssigu, kes viiakse lihatööstusesse ja surnud metssigu.
Küsimused:
4. Kas Eesti on ametlikult PRRS-i vaba?
Ametlikult ei ole, sellist staatust Euroopa Liidul pole. Kord aastas läbi viidud uuringu kohaselt oli sel aastal 2 kahtlust, kuid haigust ei tuvastatud.
5. Karantiini kohustus sisse toodavatele sigadele? (Tootjad kirjeldavad olukorda, et PRRS on sisse toodud seal avastatud. PTAl selle kohta info puudub).
Ameltikult karantiini nõuet ei ole. Ainult seemendusjaamal on selline kohustus. On soovitatav, kuid ettevõtja enda otsus. Bioturvalisuse meede, mis võiks olla kirjeldatud bioturvalisuse kavas (kuidas käsitletakse sisse toodavaid loomi).
Haigustest vabaks kuulutamine peab aitama kaasa ekspordile ja parema hinna saavutamisele. Maailma Loomatervise Organisatsioonis saab riik ennast ise haigusevabana deklareerida.
Kuni SAK Eestis levib, jäävad teised olulised haigused tahaplaanile.
Ettepanek: Koostada ettepanek ReM-le täiendada määrust selliselt, et kehtestada karja sisse toodavatele sigadele karantiinikohustus.
• Sigade liikumine ja järelevalve. Anne-Ly Veetamm, PTA
Eesti on SAKi suhtes II tsoonis ja Hiiumaa I tsoonis. Eestis sead, mis lähevad tapamajja ja vastavad kõigile nõuetele tagavad selle, et nende lihaga saab nii Eestis kui ELis kaubelda. Tingimuste kompleks, kuidas liikumine saab toimuda on keeruline.
Määrus 2023/594 art 15 liikumisnõuded sead II tsoon
• Residentsusperiood
• Sissetoomiskeeld- kehtib ettevõtelele, mis ei vasta kõrge nioturvalisusega ettevõtetest (mida tabelis ei ole)
• Kontrollid –24h enne lähetamist tehtud kliiniline ülevaade VJA poolt.
• Uuringud
• Nõuded ettevõttele (art 16)
Bioturvalisuskavade uued nõuded. Sisu vastavalt määruse III lisale. Põhiõtteliselt midagi uut ei ole. Lisaks SAKi tõrje uus eeskiri sätestab sigade väljas pidamise keelu, mis on Eesti siseriiklik nõue. Bioturvakava peab olema heaks kiidetud PTA poolt. Ettevõtted, mis on eelnevalt kõrge bioturvalisusega, on vaikimisi heaks kiidetud. Kui uus ettevõte tahab omale staatust saada, peab see ettevõte bioturvalisuse kava PTA-le heaks kiitmiseks esitama.
SAK tõrje eeskirja muudatusega võimalus teatud kohtades sigu väjas pidada. Kinnised ettevõtted ( loomaaed), loomapargid jne. (Kui turismitalu tahab sigu väljas pidada, peab ta PTA-d teavitama, PTA annab/eianna loa riskianalüüsi alusel. Nakatumisoht on oluliselt kõrgem kui kinnisel asutusel. Kui sigade hellitamine külastajate poolt on lubatud, siis PTA tõenäoliselt luba ei anna. PTA riskianalüüsil peab arvestama, kui piirkonnas on sigala.)
Uus kord alates 10.01.2024: kui sigu tahetakse ettevõttest välja viia ( teise ettevõttesse, tapmajja jne.), siis ettevõtja vastutab ja allkirjastab nõuetele vastavuse deklaratsiooni, millega ütleb, et kõik nõuded on täidetud. Deklaratsioon esitatakse järelevalvele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastus on tehtud, siis eraldi enam PTAd sigade liikumisest Eesti siseselt teavitama ei pea. Piisab liikumise registreerimisest PRIAs. Deklaratsioon kehtib 1 aasta. Sellega kaob igakordne liikumise teavitus ära.
Küsimus:
6. Miks metssigadelt proove enam ei võeta ja miks antikehade proove ei võeta?
SAK aastast 2014. Kuigi definitsioonina on seropositiivne loom käsitletav haigusjuhuna, kui d valdav enamus riike nendest ei teavita. Samas on nt Läti ja Leedu uuringud näidanud, et seropositiivsed ei ole üldjuhul ka nakkuse kandjad. Teavitatakse ja märgitakse ainult viiruspositiivsed. Antikehade proovid ei anna nakkuse ja leviku suhtes õiget pilti, annab viirusproovid. PTA-d huvitab nakkusohtlik loom.
20. veebruaril Euroopa SAK audit. Tahavad minna Lõuna-Eestisse (Põlvasse ja Võrumaale).
2. Salmonellooside tõrje eeskiri ja selle rakendamine. Piret Aasmäe, REM ja Helen Prommik, PTA
Ülevaade salmonellooside tõrje eeskirjast, muudatustest ja rakendamisest. Koos PTA-ga on tulemas infopäev tootjatele, kus tuleb esitamisele Roasto ettekanne riskide maandamisest tapamajades ja tööstustes. Maag Eesti sõnul on nemad välja töötanud karmimad kontrollireeglid ja metoodikad.
Küsimus:
7. Kui proov võetakse tapamajast, kas farmi teavitatakse tulemustest?
PTA kommenteerib, et info edastatakse ka farmile.
8. Kliiniliselt haiget looma võib ravida laborianalüüsi olemasolul. Neile saab AB ravi peale panna. Kui viirus levib, kas võib teistele loomadele ravimid peale panna, kas võime ravima hakata või peame ootama hakkama laborivastuseid?
Kui salmonelloos on juba karjas diagnoositud, siis ei kliiniliste tunnustega salmonelloosi põdevate teiste loomade puhul pea tegema uuesti ravimitundlikkuse testi.
9. Peab dokumenteerima loomade ülevaatused- kas negatiivne leid tuleb registreerida?
Positiivse leiu puhul tuleb dokumenteerida ülevaatus. Kord aastas tuleb läbi viia ja dokumenteerida loomade ülevaatus.
Ettepanek: PTA peaks regioonides tegema kohustuslikuks teha regulaarseid regioonijuhtide kohtumisi piirkonna tootjatega.

3. Antimikrobiaalsete ravimite kasutusandmed, Elina Tooming, PTA
Käesoleval hetkel pole veel ReM loonud antimikroobsete ravimite esitamise teenusele rakendusliidest, kuna ükski eratarkvara pole näidanud liidestumiseks huvi. Kui ettevõtjatel on huvi olemas e-lahenduse järele, siis tuleb ametlik kiri teha ministeeriumi IT osakonnale.
Täpsemalt liidestumise protsessist:
ReM arendab antimikroobsete ravimite esitamise teenusele rakendusliidese, mis on üks ja universaalne. Vastav rakendusliides loob võimaluse eratarkvaradel liidestuda ning edastada kliendi (eratarkvara kasutav veterinaararst) andmeid riigi tarkvarale.
Eratarkvaral tuleb riigi tarkvaraga liidestuda ning selleks peab huvitatud osapool (eratarkvara) vastama kõikidele riigi tarkvara nõuetele. Edastatavad andmed peavad vastama ärireeglitele. Eratarkvara peab suutma andmete esitajale (veterinaararstile) kinnitama, kas andmed said esitatud. Juhul, kui veterinaararstil andmete esitamine ei õnnestunud, siis eratarkvara peab olema suuteline leidma vastavad vead ehk tagama andmete kvaliteedikontrolli.
Eratarkvara firma arendab liidese riigi tarkvaraga liidestumiseks omal kulul. See tähendab, et eratarkvaral peab olema huvi lisaarenduse väljatöötamiseks. Kui mõni eratarkvara firma avaldab soovi liidestumiseks, siis tuleks võtta ühendust ReM-ga või PTA-ga.
Küsimused:
10. Kas on võimalus saada tagasisidet farmide lõikes, et saada infot, kus ravimisel võrreldes teiste farmidega positsioneerud?
Tulevikus plaanime antimikrobiaalsete ainete kasutusandmete visualiseeritud ja analüüsitud tulemuste avalikustamist huvitatud osapooltele (nt. farmid, veterinaararstid, tarbijad, loomakasvatajad jne.). Hetkel keskendub PTA andmete kvaliteedi hindamisele, et tagada usaldusväärne informatsioon. Loodame koostööle LABRISega ning EMÜga, kelle abiga oleks võimalik analüüsitud andmete tulemuste põhjal anda teaduspõhist nõu.
Lisaks peab PTA kindlaks tegema, milliseid andmeid ja millises ulatuses võib huvitatud osapooltele jagada (andmekaitse küsimus).
11. Kas Bycox? On antibiootikum ja tuleb sisestada?
Baycox sisaldab toimeainet toltrasuriil, mis klassifitseerub kui alglooma vastane aine. Toltrasuriil ei ole antibiootikum, aga ta on antimikrobiaalne aine.
Toltrasuriili kohta tuleks andmeid esitada, kuid hetkel kliendiportaal ei võimalda seda teha. Selle võimaluse lisamine nõuab lisaarendust ning võib võtta veidi aega.
Kui kasutate antimikrobiaalseid aineid, mille kasutusandmeid kliendiportaal ei võimalda, siis palun teavitage sellest PTA peaspetsialisti Elina Toomingut. Seniks, kuni vastava ravimi sisestamise võimalus puudub, saate aruandluse esitada Exceli tabelina e-poti aadressile: [email protected].
12. Millised ravimid on sees ja millised mitte?
Nimekiri ravimite ATC koodidest, mille kohta tuleb pidada arvestust ja mille kohta tuleb esitada kasutusandmeid on loetletud Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/578 lisas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32021R0578.
Määruses on välja toodud ka ravimid, mille kasutusandmete edastamiseks on märgitud „võib esitada“ (nt. Baycox, ATC QP51). Sellele vaatamata tuleb sisestada andmebaasi kõik antimikrobiaalsed ravimid.
13. Kuidas arvestatakse ravikorda ja ravikuuri? Kuuri puhul tuleb ravi saanud põrsaste arv nr neli päeva x 400 põrsast = 1600 põrsast. Need andmed ei ole võrreldavad.
Kasutusandmeid esitatakse minimaalselt kord kvartalis. Veterinaararstidel on võimalus esitada andmeid iga päev, kuigi sellele vaatamata tuleb süsteemi kanda ühe looma ravikuuriks kasutatud toimeaine kogus. Nt. 1 põrsa raviks kulus kokku x ml ravimit.
14. Kuidas märkida aerosoolide kasutamist? Mitu looma tuleks märkida pudeli kohta?
Kui teil tekib x arv tühje pudeleid, siis märkige ära, kui mitmel loomal olete seda kasutanud. Nt. Päeva lõpus on kolm tühja pudelit. Märkige süsteemi, et kolm pudelit kulus 25-looma ravimiseks.
15. Millal on viimane 2023 kasutusandmete esitamise kuupäev?
Infotunnis andsime teada, et 5.01.24 oli viimane kasutusandmete esitamise kuupäev, sellise tähtaja aruande esitamiseks sätestab MEM määrus nr. 68. Tehniliselt on siiski nendel, kes mingil põhjusel ei ole veel jõudnud aruandeid esitada, Kliendiportaalis võimalik 2023 aasta kasutusandmeid esitada kuni 30.01.24. Peale seda kuupäeva süsteem automaatselt suleb selle võimaluse.
Ettepanek: Koostada veterinaararstidele juhend ravimite arvestamiseks.
PTA kommentaar: Lähiajal teeb PTA kodulehele antimikroobsete ravimite ja vaktsiinide andmete esitamise ühtse juhendi.
4. Seakasvatuse mõisted erinevates õigusaktides ja registrites. 28.märtsil 2023 toimunud ümarlaual tõstatatud teema jätk, ReM, PTA, PRIA
PRIA: Eesmärk vähendada andmesisestust. Tõuaretuseks mõeldud tähendab, et ta on erinevalt märgistatud.
Kuidas defineerida aretusloom? Nooremis – paaritamata emis? Korduvalt paaritatud emised, Paarimata emised – kes on paaritamata emis? Sisuliselt ei ole sellist emist olemas? Need on küsimused, millele tootjad soovivad riigilt selgitusi. Põrsastega emis on seemendamata emis. Kasvatajatel on segadus, kes on kes? Märkusena lisasid seakasvatajad, et sigu ei paaritata, vaid seemendatakse. Tootjad saavad mõisterest erinevalt aru ja esitavad erinevaid andmeid. Kahjuks tõlgendavad ja mõistavad mõisteid erinevalt ka riigiasutused.
Kes on paaritamata emised? Kas need on emised, kes ei ole tiined, keda plaanitakse välja praakida. Põrsastega emis. Nädala jooksul võetakse põrsad ära, kas seda nädalat tuleb esitada?
Ettepanek: PRIA põllumajandusloomade registrisse lisada selgitus, millist looma seal mõeldakse. Kui tootjatel on sellega segadus, siis järelikult on lahendust vaja.
• Määrused 741 ja 802 – põhimõtted ja kasutatavad mõisted, Enno Piisang, ReM
Eesti seakasvatuses kogutavad andmed ja mõisted tulenevad EL-i komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2023/2745 statistikakogumise kohta.
Emis on tõuaretuseks ette nähtud emis kaaluga vähemalt 50kg, olenemata sellest, kas ta on poeginud või mitte. Nooremis ei ole poeginud. Paaritamine on EL statistikamääruse väljend ja tähistab igasugust tiinestamist. Võimalik on määruses 74 kasutada mõlemat väljendit, et kõik saaks kaetud.
Andmed kogutakse iga aasta 31.12 seisuga, selleks päevaks on üle 50 kg emis kas seemendamata (esimest korda või poegimisjärgselt uuesti) või seemendatud (esimest korda või poegimisjärgselt uuesti).
Statistiliselt ei ole oluline, mis põhjusel karjas olev emis näiteks kontrollkuupäevaks uuesti seemendamata on, oluline selle näite puhul on, et ta on 31.12 seisuga karjas, poeginud ja seemendamata. See põhimõte kehtib kõigi kategooriate kohta, räägime 31.12 seisust.
Määruse 74 muutmise eelnõu on juriidilises ekspertiisis. Ülevaade andmetest, mida tuleb esitada. Määruse nr 74 seletuskirja on selgitused mõistete osas lisatud.
Küsimused:
16. Mida statistika määruse andmetega ELis tehakse? Millist teadmist see annab? Milliseid poliitilisi otsuseid nende andmete põhjal tehakse?
Riikide vaheline statistiline võrdlus, põllumajanduspoliitikate (nt toetuste) mõjude hindamine, seapopulatsiooni taastootmise dünaamika ja trendide hindamine, EL eelarvega seotud analüüsid jne. Nuumikute osas saab võrrelda erinevate riikide andmeid. Mujal riikides on nende kaaludes erinevusi.
17. Statistika võetakse aluseks toetuste jagamisel.
ReM: erakorralised toetused on erakorralised. Lepitakse kokku ELi tasemel. Ajaraam on väga väike. Kui tuleb erakorraline toetus, siis tuleb kiirelt reageerida, ajaraam on 7-8 kuud. Andmed peavad olema pidevad ja üheselt mõistetavad ja nende alusel peab olema võimalus otsuseid teha. Läbi rääkida, et loomade registrisse anda samad andmed.
Eesti õigusloome normitehnika ei luba EL määruse tabelit samal kujul õigusakti teksti lisada, lisaks on EL määrused vahetult kohalduvad. Seletuskirjas on mõisteid selgitatud.
18. Kuidas tõlgendada sõnastust „aretuseks ette nähtud“?
ReM sõnastust ei tõlgenda, see baseerub tootja aususel ja arusaamal.
Ettepanekud ja edasised sammud:
1. Võtta ühendust Statistikaametiga (kontaktisik Eve Valdvee) ja küsida, kuidas mõisted statistikamääruses parandada ning kas arusaamatusi on ka teistes riikides.
2. Küsida KOM-lt mis infoga tehakse, kas tõesti kõiki neid mõisteid on vaja?
3. Teha ettepanek EL-i määruse muutmiseks?
4. Koondage oma küsimused ja probleemid. Sh juhis ja juhend, mis aitaks.
5. Sealiha konverents koos suvepäevadega.
Koos ministeeriumi, PRIA ja PTA-ga. Ettepanek on korraldada juuni alguses kahepäevasena.
Lepiti kokku teha konverents koos suvepäevadega septembri alguses.
6. ReM-i kontaktid
Küsimused ja ettepanekud otse teemaga tegeleva ametniku meilile (mitte [email protected] ega ministrile). Üldised loomatervise ja heaolu küsimused (ja alati panna kirjast koopia) – Kadri Kaugerand [email protected]
• Loomataudid – Ülle Pau [email protected]
• AMR Piret Aasmäe – [email protected]
• Heaolu küsimused Ulrika Tuppits – [email protected]
• Märgistamine Enno Piisang – [email protected]


KLIENDINÕUKOJA KOOSOLEKU PROTOKOLL

Teaduse, Saku 30. november 2023 nr 2
Algus: 10:00
Lõpp: 12.30
Juhatas: Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kliendinõukoja esimees,
Protokollis: Katrin Leemet, PTA finants- ja haldusosakonna nõunik
Osalejate nimekiri:
Organisatsioon
Esindaja
Osalemine
Eesti Kalaliit
Andres Heinver

Eesti Aiandusliit
Raimond Strastin
Kohapeal
Eesti Jahimeeste Selts
Tõnis Korts
Virtuaalselt
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Sirje Potisepp

Eesti Kaupmeeste Liit
Nele Peil

AS Vireen
Tarmo Terav

Eesti Loomaarstide Ühing
Madis Leivits
Kohapeal
Eesti Loomakaitse Selts
Evelyn Valtin

Eesti Mesinike Liit
Aado Oherd
Kohapeal
Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Signe Sarah Arro

Eesti Talupidajate Keskliit
Olavy Sülla

Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Airi Vetemaa
Virtuaalselt
Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate Liit
Vallo Seera

Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Krista –Maria Alas

Eesti Maaparandajate Selts
Anti Rallmann

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Meeli Lindsaar
Kohapeal
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Tanel Bulitko
Virtuaalselt
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Ulve Märtson
Kohapeal
Eesti Seemneliit
Christel Mölder
Virtuaalselt
Põllumajandus- ja Toiduamet
Urmas Kirtsi
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Katrin Reili
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Anu Nemvalts
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Hele-Mai Viitmann
Kohapeal
Põllumajandus- ja Toiduamet
Olga Lavrentjeva
Virtuaalselt





Päevakord:
MENELTUSED
1. Ekspordi sertifikaatidest, Olga Lavrentjeva
2. Taimekaitsevahendite turule lubamine
REGISTRID
3. AB register, kuidas toimib
4. Põllumajandsloomade registri maha kanded

JÄRELEVALVE
5. Kontrollidest, HMV
6. EL vet ametnike kohtumine HMV
7. PTA 2024 regioonides toiminud muudatused K.Reili

Järgmiseks korral uute kliendinõukoja liikmete valik.

1. PÄEVAKORRAPUNKT

Olga Lavrenjeva, ekspordinõunik
Turgude avamise protsessist ja mis lootused takistused meil on seoses turgude avamisega. Me põhiliselt tegeleme toidule ja loomadega seotud toodangu ekspordist kolmandatesse riikidesse. Selleks on vaja kohtumised ja kokkulepped saavutada.
On lihtsamad riigid ja keerulisemad riigid. Kokkulepped olemas EK komisjonidega kokkulepped olemas. Serdid on kooskõlastatud ja saame eksportida. Keskmise raskusega riigid. Eri kokkulepped ja sertifikaatide vormid ning ametlik suhtlus. Raksemate riikide puhul peame rohkem andma infot. Järelevalve tulemused, küsimustikud, proovide võtmine jne. Nõutakse, et ettevõtted peavad olema registreeritud.
Täna on paralleelselt töös mitmete riikidega kokkulepete saavutamine. Edulooks võib pidada Israeli kuhu saame eksportida lemmikloomatoitu ja kalasööta.
Usbekistani viia ei saa täna aga selle riigiga on diplomaatiline kontakt. Kõik liigub saatkonna ja välisministeeriumi kaudu. Saime kala osas sertifikaatidega kokkuleppele. Piima viimiseks peab olema meie ettevõte seal registreeritud ja ettevõtted pidid täitma küsimustikud ning meie täitsime järelevalve poolelt andmed. Nad muudavad oma protseduure ja vaatavad pidevalt ka üle.
Aserbaidžaan muutis oma tingimusi ja kehtestatakse suured ootused ettevõtetele. Leedul juba kogemus olemas. Samuti vajalik registreerimine ning tasu nõutakse ettevõtte toodangu müügitulust mida plaanib müüa Aserbaidžaani. Need nõuded mida täitma peab pole täna väga selged.
Lõuna-Koreaga oli audit ja ka see on väga ajamahukas. Käisid kohapeal ning minister käis siin ja täitsime samuti küsimustukud. Ka neil on seal vähe ressurssi ja lubati otsust järgmise aasta alguses. Sektoril on ootused aga mõistan, et ollakse nördinud kui kohe ei saa. Meil on nimekirjad lihtsatest riikidest ja ka keerulisematest eksootilistest kohtadest, kus nõuded on raske täita. Lihtsam on siis kui sihtriigis on olemas tugi ja see on oluline eksportides.
Protsess on mahukas ja võtab palju ressurssi. Vahel võib see aega võtta mitu aastat. Kahjuks oleme riigina järjekorras ja ametnikud tegelevad pidevalt riikides uute turgude avamisega. Pigem tasub eelistada lihtsamatesse riikidesse eksportimist.
H-M. Viitmann: Lihtsate riikide puhul on samuti tegemist mitme kuu pikkuse protsessiga. Keskmiste puhul umbes 3 a. Ja keeruliste puhul on olnud juhtumeid kus 16 a avatakse turgu. Väga –väga pikad protsessid on vahel ja terve igaviku võtavad aega.
R.Strastin: Mis on CVO roll. Kas personaalsel suhtlemisel on ka oma roll ametlikel kohtumis?
H-M. Viitmann: Personaalne suhtlemine on oluline. Delegatsioonid käivad ja vahel ka ministrite tasandil. Lobistamine aitab loomulikult kaasa. Ka CVO kohtumistel arutatakse, see käib asja juurde. Ülikeeruliste juhtumite puhul saad jutule, aga see protsess on siiski pikk ja seda lühendada on keeruline. Küsimustikud, auditid, ettevõtete listidesse panek jne. Vahel aitab ka ministrite tasandil rääkimine asjad käima lükata.
O.Lavrentjeva: Korea puhul me nägime abi ministrite külaskäigust. Hiina saatkonnaga ja Lõuna-Korea saatkonnaga on toetavad. Ka Araabias tehakse kohtumisi ja aidatakse kaasa. Aga vahel on ka pärast kohtumisi ikka vaikus ja alati need ei aita. Mõnikord saavutame edu mõnikord mitte. Mentaliteedi küsimus. Vahel piisab ühest aktiivsest ametnikust nt Türgis.
M.Lindsaar: Ettevõtted saavad kaasas käia visiitidel. Huvi on aga müüa ei saa. Usbekistan ei ole näiteks lihtne ja vahel Dubai ekspo näitustel peabki käima mitmeid aastaid. List riikide kohta oleks väga hea, see oleks abiks erinevate projektide puhul juba eos mõelda, et kas tasub osaleda.
O.Lavrentjeva: Välisministeeriumi ja EAS projektide puhul – kustuge meid ka erinevate plaanide algusjärgus rääkima, et missugused on meie kogemused. Näiteks Jaapaniga Välisministeerium kaasab meid, et juba varakult vaadata analüüsi etapis, et mis on raksused. Siis ei teki ka sektorile valesid ootuseid. Muidu EAS teeb promo aga meil tekivad takistused.
M. Lindaar: Ettevõtetel ei ole sageli tagasisidet, et kuidas seis on ja kusmaal ollakse.
O.Lavrentjeva: Osade riikidega nt Hiina on keeruline tagasisidet saada. Vahel küsitakse veel täiendavaid küsimustikke. Sõltub riigist. Israel tegutses kiiresti ja andsid ise ka nõu kuidas paremini täita. Kui ettevõttel on partner sihtriigis, siis see on suur mõjutegur ja aitab kaasa, nõuab enda poolet ning toetab.
R.Strastin. Kas on olemas tracklist ja ettevõtjate ootustele oleks hea selgitada, et miks viibib ja mida on tehtud.
O.Lavrentjeva: Meil on enda tarbeks olemas ametlik suhtlus kirjas ja meil küsib ka seda infot vahe välisministeerium. Saame igal juhul näidata, et mida oleme teinud. Jagame infot ja Tanel Butilko tõi oma partneri Usbekistanist ja me paneme sageli ka BCC ettevõtjale, kui ei ole tundlikku infot sees ja hoiame infoväljas.
M.Leivits: Lihtne riik väikese potentsiaaliga – küsimus, et kas tasub pingutada. Kas nimekiri käsitleb ka potentsiaale, et mida seal tasub müüda. Kas me oleme ekspordis seal riigis konkurendid. Samuti on küsimus, et kas peaks EL survestama, et avataks turge tsentraalselt.
O.Lavrentjeva: EL tegelikult seisab terve EL huvide eest ja on riike kellega nad tegelevad keskselt. Meie tegeleme bilateraalselt ja suhtleme riikidega otse. Majanduslikult kasulikkust me ei hinda. Me vaatame kas suudame täita loomatervise ja hügieeninõuded. Piim ja kala ei ole lihtsad aga on lihtsamad kui kana või sealiha. Sertifikaatide puhul me sageli viitame EL nõuetele. Keeruliste riikidega on vahel vaja järelevalve proovide võtmist.
H-M.Viitmann: kui on näiteks haiguspuhangud, on olud kohe muutuvad tervele EL. Kui on EL ühtselt avatud ja siis ei või neist riikidest kohe tuua tooteid.
R. Strastin: Järelevalve osas- kui ettevõte tahab viia väikese koguse ja riik peab tegema suuri pingutusi. Sektori potentsiaal tuleb selgeks saada.
M. Lindsaar: Kogused võivad muuta. Tsentraalselt saba suhteid erendada läänemeelsete riikidega ja idapoolsete riigid tegelikult ei vaata EL nii ühtsena.

ERINEVA RASKUSASTMEGA RIIKIDE NÄITED
Näiteks, nii öelda lihtsamate riikide hulka võivad kuuluda EL läbirääkiv kandidaatriik (Montenegro, Põhja –Makedoonia, Albaania), taotleja (Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova) või potentsiaalne taotlejariik (Kosovo). Loetletud riikide turule pääsemine võib olla hõlpsam ja sujuvam, kuna need riigid aktsepteerivad EL järelevalvesüsteemi ja nõuded ning püüavad viia enda kontroll toimingud EL vastavusse.
Keerulisemaks saab nimetada need riigid, mis vajavad täiendava info esitamist (aruandlus, järelevalve süsteemi kirjeldus, kinnitused jne), järelevalvesüsteemi auditeerimist, seadusandluse ja nõuete ekvivalentsuse tõestamist, ettevõtjate ja toodete auditeerimist ja registreerimist, auditeerimise tasu maksmist jne. Nende hulka kuuluvad näiteks Indoneesia, Malaisia, Aserbaidžaan, USA, Kanada, Austraalia, Alžeeria, Hiina, India ja paljud teised.

2. PÄEVAKORRAPUNKT
Anu Nemvalts, peadirektori asetäitja
Taimekaitsevahendite (TKV) turule lubamine
Eesmärk on meil ka see, et vahendid oleks ohutu nii inimestele, loomadele kui ka keskkonnale.
Nõuded sellele protsessile on muutunud ja on 10 a jooksul muutunud ka mahukamaks ajas.
Hindamise tähtajad on probleemiks laiemalt ja keskmiselt hindamised viibivadki igal pool kauem kui regulatsioonides lubatud. Komisjon pakkus granditaotlemise võimaluse. Ekspertide hulk liikmesriigiti on erinev. Meie oleme saanud mõned kohad juurde oma meeskonda. Meeskonna suurus on meile väljakutseks täna. Meil on eksperte 8 aga Taanis on näiteks neid 31. Eksperdiks õpitakse ca kaks aastat ja see võtab oma aja. Kahju on see kui ekspert enda teadmistega ametist ära läheb. Meie eesmärk on järjekordasid vähendada. Meie olime üks 6 kes grandi taotluse esitas. Selle juhtimine on väga bürokraatlik ja loodame meeskonna suurendada 2 liikme võrra. Tahame meeskonna püsivaks saada.
Vaatame üle ka protseduurikat. Teenusedisaini osas taotlesime ReM rahastust, et vaadata kas saame midagi paremini teha, et vaadata meie protsess üle teise pilguga. Neutraalne analüüs on vajalik ja võibolla peame muutma midagi. Riigieelarvest oleme samuti esitanud taotluse rahastamise saamiseks. Eesmärk on saada 12,5 inimest, see oleks meile parim meeskonna suurus.
Küsime ka klientide tagasisidet. Hindajate tiimi juht on meil veel vähe ametis olnud. Me tahame ka anda tootjatele jookvat infot taotluste seisust ja kuidas sellega läheb. Klientidele tuleb rohkem selgitada, et mis on Eesti ja põhjamaade tsooni kriteeriumid. Tahame kvaliteeti tõsta selle osas.
Järjekorrad on pikad ning teema on valus. Kliendi ootuste ja arvamused on olulised. Vahenditega on nii, et need ei pruugi meie turule jõuda vaid meie olime pigem soodsam aken. Kui osad tooted on nimekirjas aga mille efektiivsus ei ole nii hea. Näeme võimalust prioriseerimises aga riigiasutusena ei saa me seda teha. Selleks hinnangu andjaks võiks olla Taimekaitse Nõukogu.
Meie eesmärk on, et hindamise kvaliteet säiliks. Protsess on läinud laiemaks ja riskid peavad ohutuse osas olema hindamise käigus maandatud. Taimkaitseseaduse ja riiglilõivuseaduse muutmine on samuti päevakorral
Teenuse eest ettevõtted saaksid maksta aga eraldi tasusid ei ole kehtestatud. Tervisameti biotsiidi hindamisel näiteks on tasud. Meie oleme jäänud riigilõivude peale aga asutuse eelarvele sealt mõju palju ei ole.
Tegime ettepaneku, et tõsta taotlustasusid, et vähendada meis odava akna võimaluse nägemist. Samuti soovime otserahastuse loomise, see suurendaks jätkusuutlikust. See oli ka EK grandi nõue ja meie riigina peame looma süsteemi mis suudan hindamise teenust üleval hoida.
Täna saame öelda, et TKV väärkasutuse tõttu 2019-2023 meile teadaolevalt ühtegi mesilasperet hukkunud ei ole.
A.Oherd: Hea meel on tõdeda, et lause seinapeal vastab 100% tõele ja suur tänu selle eest seismisel. Asjad on paremad. Kas osade riikide puhul ei saa ühtlustada, et üks asi nii Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.
A.Nemvalts: TKV turule jõudmiseks on erinevaid taotlusviise ja üks võimalus on vastastikune tunnustamine. Selliseid on 75 meil järjekorras ja enamus on neist Poola tooted, kes kuuluvad teise tsooni. EK tasandil ei saa seda teha, alusuuringud on teistsugused. Vahel on seal vahel ka lähiriike. Oluline olekski ameti vaates saada sõltumatu ja eesti tootjate vajadustest lähtuv prioriseerimine. Näiteks Soomes on see toode juba lubatud ja võtke see endale menetlusse, sest see on tootjatele kasutamise mõttes oluline.
R.Stratsin: Mis segab tsoonidel vahet teha? Tingimused on erinevad ju.
A.Nemvalts: Kui taotlus on kuupäevalises järjekorras ja nii ka teeme. Meil haldusmenetluse seadus ei võimalda ametil endal järjekorda muuta. Meil oli see küsimus ka REM ja kas saame haldusmenetlust tõlgendada just prioriseerimise osas. Me ei saa tsonaalset lähenemist vastastikusel hindamisel rakendada.
M.Leivits: Kuidas prioriseerimine lahendab probleemi? Oletame, et Taimekaitse Nõukogu prioriseerib selle ära. Ikka peate ju lähtuma normidest.
A.Nemvalts: See peab olema siseriiklik kokkulepe ja meil on huvi, et vahendid oleks turul on kättesaadavad.
M. Leivits: Mis see toimeaine reaalkulu hindamisel on? Kas on mingi keskmine summa?
A.Nemvalts: Summa sõltub tunnihindest ja kui on materjalid olemas läbib kuu ajaga aga kui ei ole on protsess mitu aastat. Meil on numbrid olemas. Praeguses Toimeainemääruses on igal aastal ülevaadatav hind 43 eurot/h. Ettevõtja peaks arvestama alates 8-10 tuhandest. Need arvutused on esitatud REM-le ka eelnõu juures.
A. Oherd: See on dokumentide hindamine kirjanduse baasil ja te ju katseid ei tee.
A.Nemvalts: Vastastikkuse tunnustamise puhul saame jah kiirelt ning neid oleme see aasta teinud 20.
R.Strastin: Ressursipuudus ei kõla veenvalt. Eestlil oli 8,5 inimest ja Soome 18 ja rahvaarva suhtes ei konteksti puhul see õige.
A.Nemvalts: Ma seoks selle põllukultuuride erinevusega. Põhja pool on vähem kultuure. Seda ei saa rahvaarvuga võrrelda vaid on seoses sellega mida toodetakse maastikul. Meie külvikorda arvestades on meil päris lai hindamiste ampluaa.
R. Strastin: Me peagi tuleme Aiandusliidu poolt samuti oma ettepanekutega välja. Ma pole nõus, et kui eriluba on vaja siis ei minda seda küsima aga meil vahel pole taimekaitsevahendi vastu alternatiive ja meie taotleme ning teie peaks selle kaitsma.
A.Nemvalts: Erilubade teemat hoiab komisjon fookuses. Tootjad saavad seda katsetamiseks taodelda ning Liidud peavad olema ise aktiivsed, et saada katsetamiseks eriluba.
R. Stratsin: Vertimexis oli kõrval lubatud ja see diskussioon, et tootja ei saa minna proovima kui on oht, et saak süüakse ära muidu. Muidu oleme varsti konkurentsist väljas. TK Vahendite puudus jääme alla Soomega võrreldes.
A.Nemvalts: Seda peab proovima katsepõldudel, et aegsasti vaadata keskkonnamõju. Hindamine lihtsamaks ei lähe ja alternatiivseid tehnoloogiaid ja vahendeid keemiliste kõrvale peab hakkama leidma. Bioloogilise tõrje asju ka uuritakse järjest rohkem. See valdkond on vanast uude arenemas. Taimekahjustajad on levimas samuti põhja poole ja lahendusi tuleb leida. Aegsasti tuleb hakata katseid tegema. Erialaliidud on need, kes suhtlevad tootjatega, ja saavad infot rohkem ka euroopa turukonkurentsi osas. Meie saame nõudeid selgitada ja siin ongi meie koostöökoht.
R. Stratsin: Me ei saa alati tugineda argumendile tuleb leida aga tegeleme loomulikult ka lahenduste otsimistega.

3. PÄEVAKORRAPUNKT

Hele-Mai Viitmann
REGISTRITE
Antimikroobsete ravimite andmebaas
Alates 1.01.2024 tuleb andmeid koguda. Esimene poolaasta sisestasime andmeid ja kõik kutsetegevusega 850 vetarsti neid andmeid esitama peavad. Kõik antimikroobsed ained vähemalt kord kvartalis. Toiduloomad praegu ja mingil hetkel liituvad siia ka lemmikloomad. Maismaaloomad, vesliviljelusloomad mis on toiduks.
Ametnik näeb VET arsti andmeid ja sealt saab teha eskporte antibiootikumide lõikes. Iga 6k tagant saadame ravimiametile andmeid. 124 arsti on ainult andmeid esitanud ja statistikaga pole just hästi. Kõik neist ka ei tööta. Ülejäänud 700 tekib küsimus, et miks pole esitanud, Kas pole andmeid, on keeruline jne. Väljakutseks andmete esitamine ja nende kvaliteet. Neid mis on ravimiregistrisse kantud. Välismaiste osas on käsitsi andmebaasi pidamine. Peame saama kõik vet arstid andmed esitama ja rahvusvaheline projekt Baltohop on käimas. Andmete kasutamine peaks olema tulevikus vet arstide järelevalveplaani alus.
M .Leivits: Paljud vet arstid ei kasuta antibiootikume. Meil on koolitusnõuded alla igapoolest arvestust ja meil on registris tegevuse lõpetanud veterinaararste. Ja me oleme hinnanud, et loomaarstide 98 oli deklareerinud, et on esitanud ja me tegelikult suudame need arstid kes meil on üles lugeda. Segapraksise küsimuse kõrvale jättes peab ütlema, et aga ongi vähe tegutsevaid veterinaararste alles. Hulgimüügi andmetele peaks tuginema ja Soomes oli olemas andmebaas ja seal on nimi, et mitu pudelit mida ostis ja seal 90 % patsiendi manageerimise süsteemidest liikus automaatselt riigi infopilve ja JVA sai otsid, et kes on ostnud ja kui palju. Andmestandarditest rääkisin samuti selle arenduse juures ja Soome kogemusel on kohe arenduses sees nii väikesed kui suured loomad. Meie AB registri arendus oli vaevaline ja oleks saanud vaadata, et mis meil on olema ning osad andmestruktuurid oleks saanud üle võtta.
R. Strastin: Miks ei ole andmed hulgimüügipõhised? Meil on vähe hulgifirmasid ning nende raamatupidamise programmid saaks panna suhtlema.
U. Märtson: Minu jaoks on selle andmebaasi kasutamine ajamahukas. Ma pean võtma selleks nädalavahetusel eraldi täitmise aja. Tegelikult on oluline et palju läks siis sigadele, palju nuumsigadele ja kui palju sai emiseid seda ja teist. Nädalate viisi pean märkima. Võibolla oleks hea kui saaks seda märkida kui palju iga kuu kulus.
M. Leivits: Rääkisin REM-is sellest murest. Ärimudelis oli küsimus ja see osapool on täna ära läinud. Ärianalüüsis polnud andmestandardit, polnud selgeks tehtud masinloetavate andmete puhul, et mis on andmestandard. Siis saad panna masinad omavahel rääkima. IT pakkujatega oleks olnud vaja see läbi rääkida.
H-M. Viitmann: Meil on kahjuks piiratud võime arendada ja see rahastus tuleb REM poolt. Meil on raske mõjutada.
U. Märtson: Arstidel oli huvi, et räägiksime ühte keelt. Raviplaanide osas oli juba andmete sisestamisel erinevused. Kaks üks põrsas või 2500 põrsast.
M. Leivits: Soomes tehti kohe terve register, sh lemmikloomad. Ta ütles, et täidab ProVeti ja eraldi ei ole midagi teinud.
H-M. Viitmann. Koostöö ja hulgimüüjate andmed on Sotsiaalministeerium alluvuses Ravimiametil. Kahjuks näeme, et pole suurt huvi nende poolt, kuigi on kokkupuude rahvatervise valdkonnaga. See eeldab ministeeriumite huvide ühtlustamist. Muidugi oleks lihtsam andmed hulgimüügist automaatselt kätte saada.
U. Märtson: Näiteks aerosoolide osas oli küsimus ja avastus – proovi panna võimalikult täpne arv. Kas müüdavate kilode peale arvestatav või mis? Ei saa aru. Kuidas me saame Eesti võrreldavust sealiha osas esile tõsta ja kui me ei saa seda andmetega kinnitada.
R. Stratsin: Hulgimüügiandmete baasil saaks täpsemalt.
Aado: PTA peaks andma info REM andma ja sealt edasi.
M. Leivits: Suurfarmide osas andmete edastamine peab muutuma automaatseks. Pole jõudu tegeleda käsitsi aruandlusega.
OTSUS:
Kliendinõukoda teeb ettepaneku REM, mis lubaks registri andmeid kajastama ainult antibiootikuminde hulgimüügiandmete baasil. Farmitarkvaraga liidestamine ja andmed peaksid liikuma automaatselt.

Loomaregister
H-M. Viitmann: Muudatusi ei ole olnud suuremaid. Loomade registrist maha kandmise küsimus emiste puhul oli. Kui loom hukkub, kaob, tapetakse tuleks kohe registrist maha võtta. Olid küsimused oma tarbeks tapmise kohta ja seda saab teha füüsiline isik.
M. Leivits: Ka lemmikloomad peaks tulema selle juurde nii nagu paljudes registrites on?.
H-M. Viitmann: See eelnõu on juba heaks kiidetud ja läheb ettevalmistamisele. Üks lemmiklooma register PRIA juurde ja loomaarst hakkab plaani järgi sisse kandma loomi kui kiibistab.
U. Märtson: Andmekaitse vaates oleks hea kui seda teeb eraisik ise. Ma pean need andmed kokku korjama ja isik ise võiks enda looma registreerida.
H-M. Viitmann. Seda saab ettepanekutes arvestada. Oluline on ka see, et ei tekiks nn. surnud loomade registrit.

4. PÄEVAKORRAPUNKT

JÄRELEVALVEKONTROLLID
Riskipõhine riskide baasil ja kontrollid planeeritakse selle järgi kui palju on maastikul ametnikke. Selge on see, et ametnikke igasse ettevõttesse ei jõua. JV tulemuste ja EL suuniste ja meie enda avastuste baasil teeb protsessimanik esialgse järelevalveplaani. Planeerime mis tooteid, kohti ja mis ajal me kontrollime. Aeg varieerub ja nt maasikaid kord hooaja alguses v hooaja lõpus. Tootjaid me kontrollime vihje puhul. See põhimõte kõikides valdkonda
Toidus ja karjakontrollide puhul me vaatame üle riskipõhist ja ohuprognooside hinnanguid. Turukorralduse kontrolle soovime samuti efektiivistada, et vähem inimesi kontrollima ja vähem
R.Stastin: Kas protokolli juurde saaks panna infot, et kui palju on rikkumisi, võltsimisi ja mis tulemus oli. Näiteks Rakveret on kergem kontrollida kui saunasingi müüjat. Ettevõtete kellel on suured põllud ja teevad tööd ausalt. Valikuid peab tegema aga ajutised müügikohad tee ääres on võltsminine ja kaupluste juures. Soovime, et sinna saaks rõhku suuremaks. Tulemuste kajastust oma tootja versus EL ja ka väljast tuleva kohta proovide ja pestitsiidi jääkide osas. Meil on soov, et eesti toitu rohkem tarbitaks, meie toit on parem. Ja loodame, et patriotism tuleks ka siit majast. Võrdleme tulemusi, et kus on jäägid ja meie tegevusi positiivsemalt näidata.
H-M.Viitmann: Me üritame seda kõike teha. Rakvere on suur aga oht on sa selle võrra ka suurem. Meil on ametnikke vähe ja kõikidesse kohtadesse me ei jõua. Laatadel käime ja teeme reide aga seal on põhifookus toidu osas ohtlikumatel kaupadel. Me riskianalüüse teeme ja tahame ettevõtte enda tegevust arvesse võtta.
M. Leivits: Kuidas lemmikloomadega on olukord?
H-M. Viitmann: Kaebusi tuleb palju. Vihjeid u 1000 aastas ja umbes 50% juhtumistest on leid mingi rikkumise kohta. Päris keerulisi olukordi on samuti sh neid kus tuleb loom võõrandada.
U. Märtson: Kas loomapäästmise puhul on märgata ka ärilist tegevust, kes neid kontrollib?
H-M.Viitmann: Loomatervise määruse jõustumise järgselt tekib nende üle kontroll. Ütleb, et kes on lemmikloom ja kes on peetav maismaaloom, kes on koer või kass keda peetakse muudel eesmärgil kui isiklik huvi. Kõik poed, kennelid jne ning peavad olema PRIA registris ja tegevusloaga teatud juhtumitel. Vahel tuleb nõudeid järgida, kas tiheasustus alal varjupaik ja kas 20 koera korteris on lubatud. Meie saame need loomad üle anda tegevusloaga tegevuskohale. Riigi poolt ära võetavate loomade puhul on meil lepingupartnerid.

5. PÄEVAKORRAPUNKT
CVO töörühma tegevusest
EK töörühmad valmistavad ette seaduseelnõusid.
CVO töörühm COPS töörühm – need on EL nõukogu töörühm. Ministrite kogum ja liikmesriigid saavad kokku ja arutvad suuri strateegilisi küsimusi. Komisjoni esitab PAF istungid ja SAK tsoneerimine jne
CVO töörühm 1977 ja mandaat uuendati 2021. See on nõuandev, suunav soovitav strateegiat pika panev töörühm. Rakendusasutuste juhid osalevad seal, kuidas EL õiguse rakendatakse. Kui on vaja suundasid anda ja missugused eesmärgid, suunised antakse töörühma poolt ja komisjon saab rakendamiseks.
Tehakse uuringud ja emiste puuris pidamise kohta näiteks oli viimati. Toimuvad bilateraalsed multilateraased arutelud kolmandate riikidega. Alati on meil juhised mis info alusel koostame memod. Üldiste printsiipide defineerimine on pikk protsess, kokkulepped tulevad komisjonilt, soovitused EK tööplaanidesse. Nõukogus on pool aasta kaupa eesistuja ja iga kord on omad prioriteetsed teemad. Eelmise aasta alguses prioriteed oli lindude gripi vaktsineerimine. Tsehhi keskendus SAK ja metssigade populatsiooni ohjamisele, õiguslikud nükked. Rootsi keskendus zonoosidele ja koostööle inimtervise agentuuridega. Baltopf projektiga, et saada see teema jõuliselt edasi. Hispaania tegeleb praegu loomaveokite pesu ja deso teemaga. Tavaliselt on meil 3 kohtumist Brüsselis ja üks mitteformaalne eesistuja riigis. Hispaanias septembris bioturvalistus veovahendite puhastus ja uuemad teadusuuringud lindude vaktsineerimisel. Komisjoni esindajad tutvustasid õigusakte ning anti ülevaade uutest puhangutest. Rootsis oli SAK puhang. Käisime lihaveise kasvandust külastamas ja seda viirust saime seal kohapeal tutvustai, et mis puhangu ajal toimus.
U. Märtson: Mis transpordivahenditega muutumas, mis on suundumused nõuete osas on töös?
H-M.Viitmann: Otsuseid pole veel. Pesu ja deso oli teemaks aga seal ei ole liikmesriikidel ühtset seisukohta. Komisjonile ei saa veel suuniseid anda. Arvamuste paljusus. Anti täiendav tähtaeg. Järgmine kohtumine on 4-5. detsember ja lindude gripi vaktsineerimine on teemaks. WOAH liikmesriigid kipuvad reeglitest mööda vaatama. Meil on tooteid selle tõttu raske turgudele saada.

6. PÄEVAKORRAPUNKT
Otsustati, et mida arutada järgmisel korral:
1. Valimised järgmise KN liikmete osas
2. Ravimite arvestus
3. Registrite teemad, mured.
4. Järelevalve tulemuste vaatamine – kas saaks? Mis valdkonnad? Toit? Rikkumised ja nende põhjused. Aianduse tulemused. Üldine ülevaade ka PTA tegevustest.
5. Regioonide muudatused ja prioriteedid.


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Lindsaar Katrin Leemet
Koosoleku juhataja Protokollija





Marko Gorban
kantsler Meie 5.02.2024 nr 1-3/14
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministeerium



Ettepanekud antimikroobsete ravimite andmebaasi kasutamise parendamiseks


Austatud Marko Gorban ja Maarjo Mändmaa


Maaeluministri määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“ (edaspidi määrus nr 68) jõustus 1. detsembril 2021 ning alates 5. aprillist 2023 rakendus veterinaararstile kohustus esitada Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kliendiportaali (edaspidi E-andmekogu) kaudu andmeid välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta. Nüüdseks on veterinaararstid kasutatud E-andmekogu pool aastat. Käesoleva kirjaga anname tagasisidet andmete edastamisega ilmnenud probleemidest ning teeme ettepanekud E-andmekogu parendamiseks.

Kiri on koostatud järgmiste E-andmekogu rakendamisega seotud arutelude põhjal:
• Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaud, 17. jaanuar 2024
• PTA kliendinõukoja koosolek, 30. november 2023, päevakorrapunkt Kuidas toimib AB register
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum, 15. november 2023.

1) E-andmekogu liidestamine teiste andmebaaside ja farmitarkvaraga
Määruse nr 68 välja töötamisel andis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tagasiside (saadetud 01.04.2021 „Vastuskiri veterinaarias kasutatavate ravimite loomadel kasutamise andmete kogumise ettevalmistuseks“ kirja nr 1-3/51-1), milles E-andmekogu kasutajasõbralikuks muutmiseks tegime ettepaneku „luua loomapidajale digitaalne platvorm, mille kaudu saab tootja vajalikke andmeid esitada, kasutades selleks oma farmitarkvara või teenust pakkuvate (nt EPJ) ettevõtete süsteeme“. 26. märtsil 2021.a kohtusid tollased Maaeluministeeriumi esindajad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, kus üheks teemaks oli E-andmekogu liidestamine teiste registrite ja andmebaasidega. Kohtumisel tegime ettepaneku, et E-andmekogu kasutamisel avaneks andmesisestajale eeltäidetud vorm, et vähendada samade andmete mitmekordset sisestamist erinevatesse andmebaasidesse. Pöörame siinkohal tähelepanu, et Vabariigi Valitsus võttis 2021.a detsembris vastu „Digiühiskonna arengukava 2030“, milles ühe alaeesmärgi „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“ tegevusena on märgitud „Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet.“

Siinkohal on kahetsusväärne meieni jõudnud info, et E-andmekogu arendamisel ei ole arvestatud vajadusega vähendada andmesisestajast veterinaararsti halduskoormust, puudub liidestamise võimalus ega rakendata andmete ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet.

PTA kliendinõukoja koosolekul tõi veterinaararstide esindaja välja, et E-andmekogu peaks tuginema hulgimüügi andmetel. Kui hulgimüüja väljastab aruandluskohustusega ravimeid, ilmuks märge automaatselt E-andmekogusse. Ravimiametil kui veterinaarravimite müügilubade väljastajal, on teada kõik Eestis tegutsevad veterinaarravimite maaletoojad ning info maaletoojate sisseostetavate ja edasimüüdavate ravimite müügimahtude kohta. Sellekohast infot on kohustatud ravimite maaletoojatest ettevõtjad esitama ametile kord kvartalis. Ravimiameti veterinaarravimite statistika kohaselt väljastavad hulgimüüjad kõige enam veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile, sh põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile. Kuivõrd veterinaarravimeid müüvad hulgimüügifirmad teavitavad müügiandmeid Ravimiametile, on riigiasutustel omavahelist andmevahetust võimalik oluliselt lihtsamalt juurutada. Senini ei ole aga tehtud edusamme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi andmebaasides hallatavate veterinaarravimite andmete ristkasutamiseks.

Paljudes põllumajandusloomade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes on kasutusel oma farmitarkvara, milles sisaldub info kõikide loomadega seotud tegevuste kohta, sh looma vaktsineerimise ja ravimise info ning teave kasutatud ravimite kohta. Meile arusaamatutel põhjustel ei ole võimalik praegu panna farmitarkvara suhtlema E-andmekoguga ning seetõttu tuleb farmitarkvaras talletatud ravimi andmed esitada E-andmekogusse käsitsi. Juhul kui veterinaararst töötab mitmes farmis, on erinevate andemete sisestamine töömahukas ettevõtmine. Hulgimüüjalt saadud eeltäidetud info lihtsustaks olulisel määral andmesisestaja tööd.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (edaspidi EPJ) pakutav veterinaarandmete rakenduse „Vissuke“ lisamooduli kasutajad saavad oma veterinaarravimite andmed salvestada .xls või .pdf vormis aruandeks. E-andmekogusse saab andmed esitada rida-realt sisestades või laadides üles vastav fail. Ka siin võiksid andmed EPJ-i andmebaasist liikuda otse E-andmekogusse.
Teeme ettepaneku luua E-andmekogu ja ravimiregistri vaheline andmevahetus, mille tulemusena avanevad hulgi- või jaemüüjalt ostetud veterinaarravimid E-andmekogus ostu sooritanud veterinaararsti vaates. See lihtsustab andmete edasist töötlemist ning suurendab sisestatud andmete usaldusväärsust.

Lisaks rõhutame veel kord vajadust andmete esitamist lihtsustada ning luua võimalus andmeid esitada, kasutades selleks oma farmitarkvara või teenust pakkuvate (nt EPJ) ettevõtete süsteeme.

2) Andmete käsitsi sisestamise ajamahukus ja mõju andmete kvaliteedile
Olemasolevasse E-andmekogusse on kohustus andmeid esitada vähemalt neli korda aastas, kuid määrus nr 68 ei välistata võimalust sisestada andmeid igapäevaselt. E-andmekogusse andmeid sisestavate veterinaararstide sõnul kulub tunde, et pidada nõuetekohaselt täpset loomapõhist arvestust. Lisaks tekitab segadust, kuidas esitada korrektselt ja üheselt mõistetavalt andmeid aerosoolina või tilkadena doseeritavate ravimite kasutamise kohta. Kuigi seakasvatajate ümarlaua kohtumisel lubas PTA esindaja lähiajal avaldada juhendi antimikroobsete ravimite ja vaktsiinide andmete esitamise kohta, tuleb senini sisestatud andmete võrreldavusel ja järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Kindlasti soovitame juhendi väljatöötamisse kaasata veterinaararstide ja põllumajandusloomade kasvatajate esindajaid, et töödokumendis saaks kajastatud kõik senini andmete esitamisel üleskerkinud küsimused ja probleemid. Lisaks teeme ettepaneku lisada E-andmekogusse märkuste lahter või iga aruandluskohustuse alla kuuluva ravimi juurde selgitus loomühikute ja manustatud ravimite koguselise arvutuse kohta. Nii suureneb tõenäosus, et andmed on ühetaoliselt sisestatud ning omavahel võrreldavad.

E-andmekogu IT-lahenduse välja töötamise hanke läbi viimisel konsulteeris Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sektoriga. E-andmekogu kasutamise kohta on toimunud kaks infopäeva, kuid hiljem ei ole andmesisestajatelt tagasisidet küsitud. EPKK sektori esindajana on probleeme välja toonud PTA-le, kuid PTA sõnul on nende võimalused E-andmekogu arendada piiratud, kuivõrd rahastus tuleb REM poolt. Teeme ettepaneku kutsuda kokku kohtumine erinevate osapooltega, mille eesmärk on välja selgitada, millised on E-andmekogu kasutamisega ilmnenud probleemid ja pakkuda välja sobivad lahendused.

3) Andmete esitamise tähtaeg
Määruse nr 68 § 6 sätestab kohustuse esitada andmed välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta E-andmekogu kaudu igal aastal üks kord kvartalis vastavalt 5. aprilliks, 5. juuliks, 5. oktoobriks ja 5. jaanuariks. Viiepäevane teavituse tähtaeg kvartaalsete andmete kokku panemiseks ja nende õigeaegseks sisestamiseks E-andmekogusse on osutunud liiga lühikeseks ajaks. Juhul kui 5. kuupäev sattub nädalavahetusele või nädalavahetusele vahetult järgnevale päevale, jääb andmete koondamiseks aega veelgi vähem. Arvestades asjaoluga, et kuu algus on ettevõtjale kõige kiirem aeg, oleks mõistlik andmete esitamise tähtaega pikendada kuni 15. kuupäevani. Seepärast teeme ettepaneku muuta määruse nr 68 §-i 6 järgmiselt: „Paragrahvis 4 loetletud andmed välja kirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus väljastatud ja kasutatud ravimite kohta esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile selleks ettenähtud kliendiportaali kaudu üks kord kvartalis igal aastal 15. aprilliks, 15. juuliks, 15. oktoobriks ja sellele aastale järgneva aasta 15. jaanuariks riiklikku veterinaararstide registrisse kandmiseks.“

Loodame, et saate arvestada meie ettepanekutega antimikroobsete ravimite andmebaasi kasutamise parendamiseks. Oleme igakülgselt nõus oma ettepanekuid nii kirjalikult kui suuliselt kommenteerima ja vajadusel ka täiendama.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/



Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda


Lisad:
1. Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaua protokoll, PROTOKOLL_17.01.24_seakasvatajate_ümarlaud.docx
2. PTA kliendinõukoja koosoleku protokoll, 2023_PROTOKOLL_ Kliendinõukoda_30.11_.docx


Teadmiseks: Põllumajandus-Toiduamet, Ravimiamet

PROTOKOLL
Seakasvatajate ja sealihatootmise ümarlaud
17.01.2024, Aretuse 2, Märja

Korraldajad: Anu Hellenurme (ETSAÜ), Meeli Lindsaar (EPKK)
Protokollis: Kaie Laaneväli-Vinokurov (METK)

Esinejad: Olev Kalda (PTA), Anne-Ly Veetamm (PTA), Helen Prommik (PTA), Elina Tooming (PTA), Piret Aasmäe (REM), Enno Piisang (REM)
Osalejad: Priit Dreimann (Maag Eesti AS), Aarne Põldvere (ETSAÜ), Aivar Juhkov (Ontika Talu OÜ), Alo Tänavots (EMÜ), Einar Jakobi (Viru Lihaühistu TÜ), Elika Ossip (OÜ Vinimex), Enno Piisang (ReM), Ermo Sepp (Ermo Sepa talu), Kadri Kaugerand (ReM), Kalev Martin (Atria Farmid OÜ), Kristi Sülla (OÜ Vajangu Peekon), Laine Sünter (Valjala Seakasvatuse OÜ), Ardo Pakkonen (PTA), Liina Jürgenson (ReM), Liivi Ulvi (Atria Farmid AS), Luule Hansschmidt (OÜ Vinimex), Made-Britta Eensalu (Vasula Farmid OÜ), Margo Jäger (OÜ Sigwar), Margus Õunpuu (Ääre Seakasvatuse OÜ), Mati Tuvi (Saimre Agro), Olav Reha (Võrumõisa labor OÜ), Relika Ivask (AS Rakvere Farmid), Timo Vunde (Kõpsta Seafarm), Ulve Märtson (OÜ Hinnu Seafarm), Vallo Seera (EPKK), Ülle Eltermaa (AS Rakvere Farmid), Mae Alviste (ReM)
17. jaanuaril toimus järjekorras kolmas sealihatootjate ümarlaud.
1. Loomade heaolu raport, karjatervise programm
• Loomade heaolu raport, karjatervise programm – Olev Kalda, PTA
Ülevaade kuidas PTA heaolunõuete täitmist kontrollib. Paaris ettevõttes käidi koha peal järelevalveametnike tööd hindamas. Auditit alustati 2023. a veebruaris, aruanne kinnitati 2023. a detsembri alguses. Mitmed tähelepanekud PTA tegevuse ossas, sh kas heaolunõudeid kontrollitakse selliselt nagu peab, kas alusdokumendid on paigas. Määrus nr 80 sätestab heaolu nõuded sigade pidamisel, PTAl juhised ja juhendid, mis sätestavad kontrolli protseduuri.
Kuivõrd on sabade lõikamine tavaks ning kas sabasid lõigates on lähtutud kehtivast õigusest. Lõikamine lubatud ainult veterinaararsti hinnangule põhinedes, pärast kõikide lõikamise välimise (st sigade heaolu tagamise) meetmete ära kasutamist ettevõtja poolt. Sabade lõikamise osas leiti, et veterinaararstide hinnangud ja nõutud märge peetavas arvestuses, tuli välja, et PTA ei ole olnud järjekindel nõudmisel ning seakasvatajad ei ole olnud järjekindlad nõude täitmisel.
Bioturvalisus - järelevalve toimingud ja nende läbi viimine. Bioturvalisusega on pigem hästi. Kuid on tulnud ette olukordi, kus järelevalveametniku ettevõttesse saamine on muudetud äärmiselt keeruliseks kuni võimatu. Keelatud kaasa võtta pildistamiseks vajalik telefon, nõuetele vastavuse hindamise kontroll-lehtede väljatrükke jne. Oluline on saavutada mõistmine, et ametnik on bioturvalisuse tagamisel teadlik ning ei teeks midagi, mis ohustab bioturvalisust. Raport järeldab, et puudub ühtne arusaam.
2024. aasta keskpaigaks teeb PTA kokkuvõtte eelmise aasta alguses käivitatud süvendatud heaolu kontrollidest, mille põhjal täiendavad juhised seakasvatajatele, kuidas paremini loomade heaolu farmis tagada.
Vähemalt kord aastas kontrollitakse seakasvatusettevõttes loomade heaolu.
Küsimused:
1. Järelevalve teostamise takistamine.
Ametnik peab tagama bioturvalisuse. Ametnikule tuleb sellisel juhul tagada ettevõtte poolt tagada võimalus pilte/ jäädvustusi teha. Kui ametnikul enda vahenditega see võimalus puudub ning ka ettevõtja võimalusi ei loo, on tegemist järelevalve läbiviimise takistamisega.
2. Suund on, et järelevalve tuleb ette teatamata.
Õigusaktist tulev nõue, et üldjuhul järelevalvetoiming ette teavitamiseta. Kuid eeldab siiski teatud kokkuleppeid ja olukorraga arvestamist. PTA annab mõistliku aja jooksul teada. Ettevõttel tuleb tagada valmisolek ametnik vastu võtta (füüsiliselt koha peal).
3. Järelevalve kaameratele ligipääsu andmisega järelevalve tegemine.
Otsest pakkumist PTA-le veel tehtud ei ole, kuid valmisolek võimaluse arutamiseks on olemas. Haldusmenetlemise viisi valib ametnik, kelle otsustada jääb, kas see on piisav viis järelevalve teostamiseks.
• Riiklike tauditõrje programmide rakendusmeetmed, Anne-Ly Veetamm, PTA
Sigade klassikaline katk, SAK, PRRS, Aujeszky haigus. Proov võetakse kõikidest karjadest kord aastas. Proove võtab volitatud veterinaararst. Volitatud veterinaararstide lepinguid 2024. aastal 19, lepingupartneritele on saadetud uuritavate karjade nimekiri. Uuringud makstakse kinni riigi poolt. Ettevõtja peab tasuma transpordikulu.
SAK ja sigade klassikaline katk on A-kategooria haigused, nende avastamisel tuleb tauditõrjemeetmena kogu kari hävitada.
B ja C kategooria taudid, mille puhul liikmesriigile on antud ametlik taudivabadus. Aujeszky haiguse ( C kategooria) puhul on Eesti ametlikult haiguse vaba kodusigadel (esineb metssigadel).
Kord aastas PTA esitab EKle raporti, milliseid haiguseid seirati ja millised olid tulemused.
SAK-i puhul on lisaks aktiivse seire proovidele ( ülalviidatud vereproovid 1 kord aastas) vajalik läbi viia ka pidevat passiivset seiret. See on oluline, et saaks toimuda sigade liikumine ilma eraldi kontrollita. SAKi uurimine metssigadel käesoleval aastal muutub. Enam ei uurita kõiki kütitud metssigu, vaid ainult nendes jahipiirkondades, kus SAK levib või on oht selleks. Enam ei uurida antikehasid, vaid uuritakse ainult viroloogiliselt. Jahimeestel tuleb info Jahisesse, hetkel Google põhine kaart. Lisaks uuritakse kõiki metssigu, kes viiakse lihatööstusesse ja surnud metssigu.
Küsimused:
4. Kas Eesti on ametlikult PRRS-i vaba?
Ametlikult ei ole, sellist staatust Euroopa Liidul pole. Kord aastas läbi viidud uuringu kohaselt oli sel aastal 2 kahtlust, kuid haigust ei tuvastatud.
5. Karantiini kohustus sisse toodavatele sigadele? (Tootjad kirjeldavad olukorda, et PRRS on sisse toodud seal avastatud. PTAl selle kohta info puudub).
Ameltikult karantiini nõuet ei ole. Ainult seemendusjaamal on selline kohustus. On soovitatav, kuid ettevõtja enda otsus. Bioturvalisuse meede, mis võiks olla kirjeldatud bioturvalisuse kavas (kuidas käsitletakse sisse toodavaid loomi).
Haigustest vabaks kuulutamine peab aitama kaasa ekspordile ja parema hinna saavutamisele. Maailma Loomatervise Organisatsioonis saab riik ennast ise haigusevabana deklareerida.
Kuni SAK Eestis levib, jäävad teised olulised haigused tahaplaanile.
Ettepanek: Koostada ettepanek ReM-le täiendada määrust selliselt, et kehtestada karja sisse toodavatele sigadele karantiinikohustus.
• Sigade liikumine ja järelevalve. Anne-Ly Veetamm, PTA
Eesti on SAKi suhtes II tsoonis ja Hiiumaa I tsoonis. Eestis sead, mis lähevad tapamajja ja vastavad kõigile nõuetele tagavad selle, et nende lihaga saab nii Eestis kui ELis kaubelda. Tingimuste kompleks, kuidas liikumine saab toimuda on keeruline.
Määrus 2023/594 art 15 liikumisnõuded sead II tsoon
• Residentsusperiood
• Sissetoomiskeeld- kehtib ettevõtelele, mis ei vasta kõrge nioturvalisusega ettevõtetest (mida tabelis ei ole)
• Kontrollid –24h enne lähetamist tehtud kliiniline ülevaade VJA poolt.
• Uuringud
• Nõuded ettevõttele (art 16)
Bioturvalisuskavade uued nõuded. Sisu vastavalt määruse III lisale. Põhiõtteliselt midagi uut ei ole. Lisaks SAKi tõrje uus eeskiri sätestab sigade väljas pidamise keelu, mis on Eesti siseriiklik nõue. Bioturvakava peab olema heaks kiidetud PTA poolt. Ettevõtted, mis on eelnevalt kõrge bioturvalisusega, on vaikimisi heaks kiidetud. Kui uus ettevõte tahab omale staatust saada, peab see ettevõte bioturvalisuse kava PTA-le heaks kiitmiseks esitama.
SAK tõrje eeskirja muudatusega võimalus teatud kohtades sigu väjas pidada. Kinnised ettevõtted ( loomaaed), loomapargid jne. (Kui turismitalu tahab sigu väljas pidada, peab ta PTA-d teavitama, PTA annab/eianna loa riskianalüüsi alusel. Nakatumisoht on oluliselt kõrgem kui kinnisel asutusel. Kui sigade hellitamine külastajate poolt on lubatud, siis PTA tõenäoliselt luba ei anna. PTA riskianalüüsil peab arvestama, kui piirkonnas on sigala.)
Uus kord alates 10.01.2024: kui sigu tahetakse ettevõttest välja viia ( teise ettevõttesse, tapmajja jne.), siis ettevõtja vastutab ja allkirjastab nõuetele vastavuse deklaratsiooni, millega ütleb, et kõik nõuded on täidetud. Deklaratsioon esitatakse järelevalvele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastus on tehtud, siis eraldi enam PTAd sigade liikumisest Eesti siseselt teavitama ei pea. Piisab liikumise registreerimisest PRIAs. Deklaratsioon kehtib 1 aasta. Sellega kaob igakordne liikumise teavitus ära.
Küsimus:
6. Miks metssigadelt proove enam ei võeta ja miks antikehade proove ei võeta?
SAK aastast 2014. Kuigi definitsioonina on seropositiivne loom käsitletav haigusjuhuna, kui d valdav enamus riike nendest ei teavita. Samas on nt Läti ja Leedu uuringud näidanud, et seropositiivsed ei ole üldjuhul ka nakkuse kandjad. Teavitatakse ja märgitakse ainult viiruspositiivsed. Antikehade proovid ei anna nakkuse ja leviku suhtes õiget pilti, annab viirusproovid. PTA-d huvitab nakkusohtlik loom.
20. veebruaril Euroopa SAK audit. Tahavad minna Lõuna-Eestisse (Põlvasse ja Võrumaale).
2. Salmonellooside tõrje eeskiri ja selle rakendamine. Piret Aasmäe, REM ja Helen Prommik, PTA
Ülevaade salmonellooside tõrje eeskirjast, muudatustest ja rakendamisest. Koos PTA-ga on tulemas infopäev tootjatele, kus tuleb esitamisele Roasto ettekanne riskide maandamisest tapamajades ja tööstustes. Maag Eesti sõnul on nemad välja töötanud karmimad kontrollireeglid ja metoodikad.
Küsimus:
7. Kui proov võetakse tapamajast, kas farmi teavitatakse tulemustest?
PTA kommenteerib, et info edastatakse ka farmile.
8. Kliiniliselt haiget looma võib ravida laborianalüüsi olemasolul. Neile saab AB ravi peale panna. Kui viirus levib, kas võib teistele loomadele ravimid peale panna, kas võime ravima hakata või peame ootama hakkama laborivastuseid?
Kui salmonelloos on juba karjas diagnoositud, siis ei kliiniliste tunnustega salmonelloosi põdevate teiste loomade puhul pea tegema uuesti ravimitundlikkuse testi.
9. Peab dokumenteerima loomade ülevaatused- kas negatiivne leid tuleb registreerida?
Positiivse leiu puhul tuleb dokumenteerida ülevaatus. Kord aastas tuleb läbi viia ja dokumenteerida loomade ülevaatus.
Ettepanek: PTA peaks regioonides tegema kohustuslikuks teha regulaarseid regioonijuhtide kohtumisi piirkonna tootjatega.

3. Antimikrobiaalsete ravimite kasutusandmed, Elina Tooming, PTA
Käesoleval hetkel pole veel ReM loonud antimikroobsete ravimite esitamise teenusele rakendusliidest, kuna ükski eratarkvara pole näidanud liidestumiseks huvi. Kui ettevõtjatel on huvi olemas e-lahenduse järele, siis tuleb ametlik kiri teha ministeeriumi IT osakonnale.
Täpsemalt liidestumise protsessist:
ReM arendab antimikroobsete ravimite esitamise teenusele rakendusliidese, mis on üks ja universaalne. Vastav rakendusliides loob võimaluse eratarkvaradel liidestuda ning edastada kliendi (eratarkvara kasutav veterinaararst) andmeid riigi tarkvarale.
Eratarkvaral tuleb riigi tarkvaraga liidestuda ning selleks peab huvitatud osapool (eratarkvara) vastama kõikidele riigi tarkvara nõuetele. Edastatavad andmed peavad vastama ärireeglitele. Eratarkvara peab suutma andmete esitajale (veterinaararstile) kinnitama, kas andmed said esitatud. Juhul, kui veterinaararstil andmete esitamine ei õnnestunud, siis eratarkvara peab olema suuteline leidma vastavad vead ehk tagama andmete kvaliteedikontrolli.
Eratarkvara firma arendab liidese riigi tarkvaraga liidestumiseks omal kulul. See tähendab, et eratarkvaral peab olema huvi lisaarenduse väljatöötamiseks. Kui mõni eratarkvara firma avaldab soovi liidestumiseks, siis tuleks võtta ühendust ReM-ga või PTA-ga.
Küsimused:
10. Kas on võimalus saada tagasisidet farmide lõikes, et saada infot, kus ravimisel võrreldes teiste farmidega positsioneerud?
Tulevikus plaanime antimikrobiaalsete ainete kasutusandmete visualiseeritud ja analüüsitud tulemuste avalikustamist huvitatud osapooltele (nt. farmid, veterinaararstid, tarbijad, loomakasvatajad jne.). Hetkel keskendub PTA andmete kvaliteedi hindamisele, et tagada usaldusväärne informatsioon. Loodame koostööle LABRISega ning EMÜga, kelle abiga oleks võimalik analüüsitud andmete tulemuste põhjal anda teaduspõhist nõu.
Lisaks peab PTA kindlaks tegema, milliseid andmeid ja millises ulatuses võib huvitatud osapooltele jagada (andmekaitse küsimus).
11. Kas Bycox? On antibiootikum ja tuleb sisestada?
Baycox sisaldab toimeainet toltrasuriil, mis klassifitseerub kui alglooma vastane aine. Toltrasuriil ei ole antibiootikum, aga ta on antimikrobiaalne aine.
Toltrasuriili kohta tuleks andmeid esitada, kuid hetkel kliendiportaal ei võimalda seda teha. Selle võimaluse lisamine nõuab lisaarendust ning võib võtta veidi aega.
Kui kasutate antimikrobiaalseid aineid, mille kasutusandmeid kliendiportaal ei võimalda, siis palun teavitage sellest PTA peaspetsialisti Elina Toomingut. Seniks, kuni vastava ravimi sisestamise võimalus puudub, saate aruandluse esitada Exceli tabelina e-poti aadressile: [email protected].
12. Millised ravimid on sees ja millised mitte?
Nimekiri ravimite ATC koodidest, mille kohta tuleb pidada arvestust ja mille kohta tuleb esitada kasutusandmeid on loetletud Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/578 lisas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32021R0578.
Määruses on välja toodud ka ravimid, mille kasutusandmete edastamiseks on märgitud „võib esitada“ (nt. Baycox, ATC QP51). Sellele vaatamata tuleb sisestada andmebaasi kõik antimikrobiaalsed ravimid.
13. Kuidas arvestatakse ravikorda ja ravikuuri? Kuuri puhul tuleb ravi saanud põrsaste arv nr neli päeva x 400 põrsast = 1600 põrsast. Need andmed ei ole võrreldavad.
Kasutusandmeid esitatakse minimaalselt kord kvartalis. Veterinaararstidel on võimalus esitada andmeid iga päev, kuigi sellele vaatamata tuleb süsteemi kanda ühe looma ravikuuriks kasutatud toimeaine kogus. Nt. 1 põrsa raviks kulus kokku x ml ravimit.
14. Kuidas märkida aerosoolide kasutamist? Mitu looma tuleks märkida pudeli kohta?
Kui teil tekib x arv tühje pudeleid, siis märkige ära, kui mitmel loomal olete seda kasutanud. Nt. Päeva lõpus on kolm tühja pudelit. Märkige süsteemi, et kolm pudelit kulus 25-looma ravimiseks.
15. Millal on viimane 2023 kasutusandmete esitamise kuupäev?
Infotunnis andsime teada, et 5.01.24 oli viimane kasutusandmete esitamise kuupäev, sellise tähtaja aruande esitamiseks sätestab MEM määrus nr. 68. Tehniliselt on siiski nendel, kes mingil põhjusel ei ole veel jõudnud aruandeid esitada, Kliendiportaalis võimalik 2023 aasta kasutusandmeid esitada kuni 30.01.24. Peale seda kuupäeva süsteem automaatselt suleb selle võimaluse.
Ettepanek: Koostada veterinaararstidele juhend ravimite arvestamiseks.
PTA kommentaar: Lähiajal teeb PTA kodulehele antimikroobsete ravimite ja vaktsiinide andmete esitamise ühtse juhendi.
4. Seakasvatuse mõisted erinevates õigusaktides ja registrites. 28.märtsil 2023 toimunud ümarlaual tõstatatud teema jätk, ReM, PTA, PRIA
PRIA: Eesmärk vähendada andmesisestust. Tõuaretuseks mõeldud tähendab, et ta on erinevalt märgistatud.
Kuidas defineerida aretusloom? Nooremis – paaritamata emis? Korduvalt paaritatud emised, Paarimata emised – kes on paaritamata emis? Sisuliselt ei ole sellist emist olemas? Need on küsimused, millele tootjad soovivad riigilt selgitusi. Põrsastega emis on seemendamata emis. Kasvatajatel on segadus, kes on kes? Märkusena lisasid seakasvatajad, et sigu ei paaritata, vaid seemendatakse. Tootjad saavad mõisterest erinevalt aru ja esitavad erinevaid andmeid. Kahjuks tõlgendavad ja mõistavad mõisteid erinevalt ka riigiasutused.
Kes on paaritamata emised? Kas need on emised, kes ei ole tiined, keda plaanitakse välja praakida. Põrsastega emis. Nädala jooksul võetakse põrsad ära, kas seda nädalat tuleb esitada?
Ettepanek: PRIA põllumajandusloomade registrisse lisada selgitus, millist looma seal mõeldakse. Kui tootjatel on sellega segadus, siis järelikult on lahendust vaja.
• Määrused 741 ja 802 – põhimõtted ja kasutatavad mõisted, Enno Piisang, ReM
Eesti seakasvatuses kogutavad andmed ja mõisted tulenevad EL-i komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2023/2745 statistikakogumise kohta.
Emis on tõuaretuseks ette nähtud emis kaaluga vähemalt 50kg, olenemata sellest, kas ta on poeginud või mitte. Nooremis ei ole poeginud. Paaritamine on EL statistikamääruse väljend ja tähistab igasugust tiinestamist. Võimalik on määruses 74 kasutada mõlemat väljendit, et kõik saaks kaetud.
Andmed kogutakse iga aasta 31.12 seisuga, selleks päevaks on üle 50 kg emis kas seemendamata (esimest korda või poegimisjärgselt uuesti) või seemendatud (esimest korda või poegimisjärgselt uuesti).
Statistiliselt ei ole oluline, mis põhjusel karjas olev emis näiteks kontrollkuupäevaks uuesti seemendamata on, oluline selle näite puhul on, et ta on 31.12 seisuga karjas, poeginud ja seemendamata. See põhimõte kehtib kõigi kategooriate kohta, räägime 31.12 seisust.
Määruse 74 muutmise eelnõu on juriidilises ekspertiisis. Ülevaade andmetest, mida tuleb esitada. Määruse nr 74 seletuskirja on selgitused mõistete osas lisatud.
Küsimused:
16. Mida statistika määruse andmetega ELis tehakse? Millist teadmist see annab? Milliseid poliitilisi otsuseid nende andmete põhjal tehakse?
Riikide vaheline statistiline võrdlus, põllumajanduspoliitikate (nt toetuste) mõjude hindamine, seapopulatsiooni taastootmise dünaamika ja trendide hindamine, EL eelarvega seotud analüüsid jne. Nuumikute osas saab võrrelda erinevate riikide andmeid. Mujal riikides on nende kaaludes erinevusi.
17. Statistika võetakse aluseks toetuste jagamisel.
ReM: erakorralised toetused on erakorralised. Lepitakse kokku ELi tasemel. Ajaraam on väga väike. Kui tuleb erakorraline toetus, siis tuleb kiirelt reageerida, ajaraam on 7-8 kuud. Andmed peavad olema pidevad ja üheselt mõistetavad ja nende alusel peab olema võimalus otsuseid teha. Läbi rääkida, et loomade registrisse anda samad andmed.
Eesti õigusloome normitehnika ei luba EL määruse tabelit samal kujul õigusakti teksti lisada, lisaks on EL määrused vahetult kohalduvad. Seletuskirjas on mõisteid selgitatud.
18. Kuidas tõlgendada sõnastust „aretuseks ette nähtud“?
ReM sõnastust ei tõlgenda, see baseerub tootja aususel ja arusaamal.
Ettepanekud ja edasised sammud:
1. Võtta ühendust Statistikaametiga (kontaktisik Eve Valdvee) ja küsida, kuidas mõisted statistikamääruses parandada ning kas arusaamatusi on ka teistes riikides.
2. Küsida KOM-lt mis infoga tehakse, kas tõesti kõiki neid mõisteid on vaja?
3. Teha ettepanek EL-i määruse muutmiseks?
4. Koondage oma küsimused ja probleemid. Sh juhis ja juhend, mis aitaks.
5. Sealiha konverents koos suvepäevadega.
Koos ministeeriumi, PRIA ja PTA-ga. Ettepanek on korraldada juuni alguses kahepäevasena.
Lepiti kokku teha konverents koos suvepäevadega septembri alguses.
6. ReM-i kontaktid
Küsimused ja ettepanekud otse teemaga tegeleva ametniku meilile (mitte [email protected] ega ministrile). Üldised loomatervise ja heaolu küsimused (ja alati panna kirjast koopia) – Kadri Kaugerand [email protected]
• Loomataudid – Ülle Pau [email protected]
• AMR Piret Aasmäe – [email protected]
• Heaolu küsimused Ulrika Tuppits – [email protected]
• Märgistamine Enno Piisang – [email protected]