Pr Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected]
Teie: 13.03.2026 nr 22
kuupäev digiallkirjas
nr 12-4/730-1
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ühistranspordireformi ja muude küsimustega
Täname Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) pöördumise eest seoses ühistranspordireformi ning transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) elluviimisega. Hindame kõrgelt, et olete juhtinud tähelepanu ligipääsetavuse ja teenuse kasutatavuse küsimustele ning toonud välja ettepanekud, mis aitavad tagada puuetega inimestele võrdsed võimalused liikumisel. Tunnustame EPIK järjepidevat panust ligipääsetavuse teemade esiletõstmisel ning puuetega inimeste vajaduste esindamisel. Teie poolt tõstatatud küsimused jaguneva Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel.
Ühistranspordireformi käsitlus tervikteekonnana ja tugiteenused.
Ühitranspordireformi eesmärk on muuta ühistransport kõigile kasutajatele mugavamaks, parandada kasutaja kogemust, sh arvestades ligipääsetavusega.
Nõustume EPIK seisukohaga, et ühistranspordireformi ja selle ligipääsetavuse eesmärke ei ole võimalik saavutada üksnes veereminõuete kaudu. Teenuse kasutajakogemus algab ja lõpeb oluliselt laiemalt kui sõidukisse sisenemine, hõlmates muuhulgas ligipääsetavat liikumist peatusesse või jaama, ümberistumiste sujuvust, info kättesaadavust ning vajadusel ka täiendavaid tugiteenuseid.
Transpordi ja liikuvuse arengukava rakendamisel käsitletakse ligipääsetavust taristukasutaja tervikteekonna üleselt, sealhulgas:
• peatuste, jaamade ja terminalide ligipääsetavust1,
• info- ja teenusekeskkonna kasutatavust,
• ümberistumiste toimivust eri transpordiliikide vahel,
• ning koostööd kohalike omavalitsustega tugitaristu, sh parkimisvõimaluste arendamisel.
Eeltoodud vaade kajastub ka arengukava elluviimise raamistikus ning programmide ettevalmistamisel, kus vastutused jagunevad mitme haldusala vahel ning eeldavad tihedat koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitusasutuste ja teenusepakkujatega.
Lisaks on ligipääsetavus keskne põhimõte ka struktuurifondide toetuste kavandamisel ja rakendamisel. Mitmetes transpordi- ja liikuvusvaldkonna toetuse andmise tingimustes on ligipääsetavus selgesõnaliselt sätestatud kas nõude, hindamiskriteeriumi või horisontaalse põhimõttena. Sealhulgas:
• eeldatakse, et toetatavad taristu- ja teenusearendusprojektid panustavad kõigile kasutajarühmadele, sh puuetega inimestele, sobiva ja ohutu liikumiskeskkonna loomisesse;
• hinnatakse projektide vastavust universaalse disaini ja ligipääsetavuse põhimõtetele, sh Uue Euroopa Bauhausi väärtustele, mille raames on ligipääsetavus oluline kvaliteedikriteerium;
• ning seotakse ligipääsetavus laiemalt kestliku, kaasava ja kasutajakeskse liikumiskeskkonna arendamisega.
Seeläbi ei ole ligipääsetavus käsitletud üksiku meetme või kõrvaltingimusena, vaid süsteemse ja sidusa osana nii ühistranspordireformi kui ka arengukava elluviimist toetavatest tegevustest.
TLAK juhtkomisjon ja ligipääsetavuse käsitlemine/ EPIK kaasamine ja esindatus.
Transpordi ja liikuvuse arengukava elluviimist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad mitmete ministeeriumide, ametite, kohalike omavalitsuste ning erasektori ja katusorganisatsioonide esindajad. Juhtkomisjoni roll on arengukava täitmise seire, tulemusaruannete läbivaatamine ning ettepanekute tegemine programmide ja vajadusel ka arengukava täiendamiseks.
Juhtkomisjonis on ligipääsetavuse temaatika olnud sisuliselt käsitletud ning seda eeskätt Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel. Näiteks 25.03.2026 toimunud juhtkomisjoni koosolekul:
• andis Sotsiaalministeeriumi esindaja ülevaate ühistranspordi ligipääsetavuse probleemidest ja seostest sotsiaaltranspordiga;
• lepiti kokku, et Sotsiaalministeerium kutsub 2026. aasta mais kokku ligipääsetavuse ümarlaua, kaasates mh Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (jt KOV katuseorganisatsioonide) ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad, samuti peaksid raudteetaristu poolelt olema kaasatud ka taristu valdajad, nagu EVR, Edelaraudtee. Otsustati täpsustada ligipääsetavuse miinimumnõudeid maakonnaliinide hangetes ning kaasata Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet süsteemselt raudteeplatvormide ja -veeremi ligipääsetavuse teemadesse.
See näitab, et puudega inimeste vajaduste käsitlemine ei ole olnud juhtkomisjoni töös kõrvalteema, vaid osa arengukava elluviimisest.
Mõistame EPIK muret seoses puudega inimeste otsese esindatusega TLAK juhtkomisjonis ning hindame seda olulise tähelepanekuna. Juhtkomisjoni koosseis ja töövormid lähtuvad arengukava kehtestamisel kokku lepitud raamistikust, kuid kaasamise viisid ja praktikad ei ole jäigad ning on aja jooksul täienenud.
Samaaegselt juhtkomisjoniga kasutatakse ligipääsetavuse teemade sisuliseks käsitlemiseks ka teemapõhiseid ümarlauasid, töörühmi ja sihitud kaasamisformaate, mille kaudu saavad huvirühmad – sh puuetega inimeste esindusorganisatsioonid – osaleda otseselt lahenduste kujundamises. Alanud koostöö Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on siinkohal oluline samm.
Kinnitame, et kõik ministeeriumid peavad EPIK oluliseks partneriks ligipääsetava transpordisüsteemi kujundamisel ning toetab koostööd, mis aitab ühistranspordireformi ja transpordi- ja liikuvuse arengukava eesmärke ellu viia sisuliselt ja kaasavalt.
Suurematel ligipääsetavust puudutavatel aruteludel on Teie kaasamine jätkuvalt vajalik. Käesolevasse aastasse planeeritud ühistranspordi liinivõrgu koosloomeseminaridele Hiiumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Põlvamaal, Võrumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Pärnumaal, aga ka sellele eelnevas veebiküsitluses, kutsutakse osalema puuetega inimeste esindajad (seminaride orienteeruv toimumisaeg on oktoobris, veebiküsitlus suvel).
Sõnastada puudega arvestavalt maakonnaliinidele tehnilised nõuded, sh ootused bussijuhtide koolitamiseks, käsitleda reformi osana teenuse kasutamist toetavaid tugiteenuseid, sealhulgas saatmisteenust jaamades, terminalide ja peatuste ligipääsetavust, parkimiskohtade rajamist koostöös KOV-dega, ümberistumisi jne.
Juba praegu on maakonnaliinide viimastes hangetes tingimused, et bussid peavad olema madalapõhjalised, ratastooli kohaga koos vastavate kinnitustega, bussides peab olema häälteavitus ja sobilikud infotablood vaegkuujatele ja -nägijatele, ukse avamiseks stopp-nupud, nupud ratastooliga isiku abistamise vajadusest teavitamiseks. Uute hangete ettevalmistamisel liigutakse järkjärgult selles suunas, et kõigis maakondades kõiki liine teenindavad ühissõidukid muutuksid järjest rohkem puudega isikutele kättesaadavamaks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 181/2011 artikkel 16 sätestab, et vedajad kehtestavad puudega inimeste alase koolituse korra, sealhulgas juhendamise, ning tagavad, et tema töötajad, sõitjatega vahetult tegelevad või sõitjatega seonduvate küsimustega tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, läbivad määruse II lisas kirjeldatud koolituse või juhendamise. Seega on selline nõue juba kehtestatud ja ühistranspordiseaduse § 80 lõike 7 kohaselt teeb selle nõude täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Sõnastada kommertsvedajatele nõuded bussiparki ligipääsetavate veeremite soetamiseks protsentuaalselt või arvuliselt, lähtudes määrusest (EL) nr 181/2011.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 181/2011 ei sätesta bussidele (kommerts ja avalikud liinid) ligipääsu kohustust. Määrus sätestab laiemalt kohustuse vedada ja sellest mitte keelduda, tagada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs transpordivahendile ilma igasuguse lisatasuta ning rahaline hüvitis nende liikumisabivahendite kaotsimineku või kahjustamise korral, kõigile reisijatele tuleb anda enne reisi ja reisi kestel minimaalset teavet reisi kohta, samuti üldist teavet reisijate õiguste kohta. Samas annab määrus vedajale, reisibüroole ja reisikorraldajale võimaluse keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel:
a) et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
b) kui sõiduki konstruktsiooni või infrastruktuuri, sealhulgas bussipeatuste ja -jaamade tõttu on puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemine, bussist väljumine või vedamine ohutul ja praktikas teostataval viisil võimatu.
Kommertsliinivedu korraldab vedaja ise ainult oma ärihuvist lähtuvalt ja selle käigushoidmiseks vajaminevad kulud katab vedaja ise saadava piletitulu arvelt. Riigipoolset toetust need liinid ei saa. Kommertsalustel korraldatakse liinivedu eelkõige kaugliinidel. Kaugliin on liin, mis läbib kahte või enamat maakonda.
Kommertsliinidele ei saa seada samu nõudeid nagu on avalikel liinidel, ilma, et selliste nõuete täitmise eest tehtavaid kulutusi vedajale riigi poolt kompenseeritaks. Arvestades kogu ühistranspordi rahastamise pingelist olukorda ei ole proportsionaalne sätestada seaduse tasandil kommertsvedajatele nõuet teenindada kõiki kommerts kaugbussiliine laialdaselt ligipääsetavate bussidega nn invabussidega ja siduda liiniloa saamine ligipääsetavate busside kasutamisega. Ühistranspordiseaduse kohaselt tuleb liinidel kasutada busse, mis on vastava liiniveo teenindamiseks mõeldud. Kaugliinivedudel kasutatavad bussid on mõeldud pikkade vahemaade läbimiseks, mistõttu on seal ettenähtud bussi põhja all suurem pagasiruum, millest tingituna on need sõidukid kõrgema sisenemisega. Madalapõhjalised sõidukid, mida kasutatakse maakondlikel avalikel liinidel, on projekteeritud just maakonnaliinide teenindamiseks ja ei ole sobilikud kaugliinide teenindamiseks.
Riiklik sekkumine on põhjendatud ainult turutõrgete olukorras, kuid liinidel, kus turutõrkeid ei ole ja liinid toimivad vaba konkurentsi tingimustes (kommertsliinid), riik nõudluse ja pakkumise reguleerimisega ei pea tegelema.
Riigisisese kommertsliiniveo loa saamiseks on ühistranspordiseadus sätestanud, et vedaja esitab liiniloa saamiseks veotingimised. Veotingimused on dokument, mille kohaselt võtab vedaja endale kohustuse vähemalt 1 aasta jookusul teenindada taotletavat liini teatud tingimustel, kus üheks kriteeriumiks on ka ligipääsetava bussi kasutamise võimalus. Liiniloaga seotud veotingimused peavad vedajad avaldama oma kodulehel või tegema need muul viisil kättesaadavaks. Seega on sõitjal alati võimalik vaadata, kas tema poolt soovitud liinil on võimalik kasutada invavõimekusega bussi.
Bussisõitjate õiguste määrust kohaldatakse täies ulatuses kui liiniveo sõiduplaanijärgne pikkus on 250 kilomeetrit või rohkem. Selle kohaselt on vedajal kohustus puudega või piiratud liikumisvõimega isikut teenindada ja abistada, kui isik teatab oma sõidusoovist ette vähemalt 36 tundi ja ilmub vedaja määratud ajal kohta, kus oleks võimalik isikule osutada abi bussi sisenemisel. Samuti on isikul võimalus pileti broneerimise või ostmise ajal informeerida vedajat oma istekohaga seotud erivajadusest.
Lühemate liinide, kuni 250 km, korral kohaldatakse määruse üksikuid sätteid ja nende hulgas ei ole etteteatamise nõuet. Mõned kommertsvedajad siiski pakuvad seda võimalust.
Teie poolt esitatud ettepanek luua mootorisõiduki maksuvabastus ligipääsetava taksoveoteenuse korraldajale ning luua meetmed, mis soodustavad ratastoolisõbralike taksode kättesaadavust erinevates Eesti piirkondades on Rahandusministeeriumi pädevusvaldkond, mistõttu edastage palun vastav ettepanek otse neile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Ruubas
osakonnajuhataja
ühistranspordiosakond
Aini Proos
[email protected]
5594 6707
Pille Pikner
[email protected]
5884 8182
Katrin Tambur
[email protected]
5851 6035
Teadmiseks:
Kliimaministeerium
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]