Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

1

E

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100

„Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi

rakendamise toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24

lõike 1 alusel.

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 100 „Perioodi 2023–2027

loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) IRT kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral

arvutatakse toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on ühe looma kohta aastas järgmine:

1) kui loomad vaktsineeritakse – 21 eurot;

2) kui loomadelt võetakse vereproovi – üheksa eurot;

3) kui loomad nii vaktsineeritakse kui ka võetakse neilt vereproovi – 30 eurot.

(3) VVD kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral

arvutatakse toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on ühe looma kohta aastas järgmine:

1) kui loomad vaktsineeritakse – 24 eurot;

2) kui loomadelt võetakse vereproovi – kümme eurot;

3) kui loomad nii vaktsineeritakse kui ka võetakse neilt vereproovi – 34 eurot.“;

2) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 ja § 6 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõnad „ilma intressita“

tekstiosaga „, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,“;

4) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 4 ja § 6 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad „välisabi

vahenditest“ sõnaga „välisvahenditest“;

5) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendava lõppkasusaaja loomapidamisettevõtte

põllumajandusloomade registri registrinumber.“;

EELNÕU

25.03.2026

2

6) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1, 3“ tekstiosaga „1–3“;

7) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) iga lõppkasusaaja nende peetavate loomade arv, kelle kohta toetust taotleti, eraldi iga

loomataudi ja tehtud veterinaarse menetluse arvestuses.“;

9) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõna „tähtpäevast“ sõnaga „päevast“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/216

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100

„Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_M_100_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, SK_M_100_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Tõulooma

Kasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kadri Kaugerand

5646 9917 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 18. detsembri 2023. a

määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje programmi

rakendamise toetus“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu on

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikli 77 lõike 1 punktiga f.

Eelnõu on vajalik „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks

2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) liigi „Koostöö“ sekkumise „Loomataudide

kontrolliprogrammide alase koostöö toetus“ raames antava loomatauditõrje programmi

rakendamise toetuse (edaspidi ka toetus) rakendamiseks, mille õiguslik alus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77.

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje

programmi rakendamise toetus“ (edaspidi määrus) muutmise eesmärk on ajakohastada toetuse

suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikuhindu ning teha muud vajalikud muudatused

määruse paremaks rakendamiseks. Ühikuhindu muudetakse eelkõige seetõttu, et täpsustada

kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ja rakendamisega seotud tegevuste kulusid ja

nende maksumust, mis on ühikuhinna kindlaksmääramise aluseks. Lisaks tehakse muudatus,

mille kohaselt sõltub edaspidi toetuse suuruse arvutamise aluseks olev ühikuhind konkreetsest

kontrolli- ja likvideerimisprogrammist, täpsemalt sellest, kas programmi kohaselt loomi

vaktsineeritakse või võetakse neilt vereproovi või tuleb neid nii vaktsineerida kui ka võtta neilt

vereproovi.

Määruse muutmise peamine eesmärk on ajakohastada selles kehtestatud ühikuhinnad, et vältida

võimalikku toetuse saajale toetuse ülemaksmist ja täpsustada toetatava tegevusega seotud

tegevuste abikõlblikke otseseid ja kaudseid kulusid. Tegemist ei ole uue regulatsiooni loomisega,

vaid olemasoleva määruse õigusselguse tagamisega ning ühikuhindade läbipaistvuse

suurendamisega.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Kadri Kaugerand (5646 9917, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Kadri Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud ühikuhindu, mille alusel

arvutatakse toetuse suurus.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186).

KAVAND

25.03.2026

2

Kehtiva määruse § 4 lõike 1 kohaselt antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt ühikuhinna

alusel. Lähtuvalt sellest on toetuse suurus määratud kindlaks ausa, õiglase ja kontrollitava

arvutusmeetodiga, mis põhineb statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või

eksperdihinnangul. Alus eespool nimetatud viisil toetuse suuruse kindlaksmääramiseks tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunktist i,

mille kohaselt määratakse sama artikli lõike 1 punktis b osutatud vormis antava toetuse suurus

kindlaks ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb statistilistel andmetel, muul

objektiivsel teabel või eksperdihinnangul. Muudatuse eesmärk on ajakohastada toetuse suuruse

arvutamise aluseks olevaid ühikuhindu, eelkõige vaadata üle kontrolli- ja

likvideerimisprogrammi koostamise ja rakendamisega seotud need tegevused ning nende

tegevuste kulud (rahastamiskõlblikud kulud) ja maksumused, mis on ühikuhinna

kindlaksmääramise aluseks. Lisaks tehakse muudatus, mille kohaselt sõltub edaspidi toetuse

suuruse arvutamise aluseks olev ühikuhind konkreetsest kontrolli- ja likvideerimisprogrammist,

täpsemalt sellest, kas loomi programmi kohaselt vaktsineeritakse või võetakse neilt vereproov või

tuleb neid nii vaktsineerida kui ka võtta neilt vereproov.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud ühikuhindu veiste

infektsioosse rinotrahheiidi (edaspidi IRT) tõrjeks. Eelnõu kohaselt arvutatakse IRT kohta

kontrolli- ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral toetuse suurus

ühikuhinna alusel ühe looma kohta aastas olenevalt rakendatavast kontrolli- ja

likvideerimisprogrammist. Alates määruse rakendamisest 2024. aastal on selgunud, et kui

loomapidamisettevõttes levib IRT, on loomapidamisettevõtteid, kus rakendatakse selliseid

kontrolli- ja likvideerimisprogramme, mille kohaselt tehakse mõlemad veterinaarsed menetlused

ehk kõigepealt võetakse 30%-lt karjas olevatelt loomadelt vereproovid ja seejärel kõik karjas

olevad loomad vaktsineeritakse, aga on ka selliseid loomapidamisettevõtteid, kus rakendatakse

programme, mille kohaselt loomi ei vaktsineerita, vaid nendelt võetakse ainult vereproovid.

Loomadelt vereproovi võtmise korral viiakse nakatunud loomad karjast välja, mida toetusega ei

hüvitata. Sellisel juhul ei ole õiglane maksta toetust nende loomade kohta, kellelt võetakse ainult

vereproov, sama ühikuhinna alusel kui nende loomade kohta, keda vaktsineeritakse, sest nende

kahe tegevusega kaasnevate kulude maksumused on erinevad.

Arvestades eespool toodut, arvutatakse edaspidi IRT kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi

koostamise ning rakendamise korral toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on ühe looma kohta

aastas 21 eurot juhul, kui loomad vaktsineeritakse, ja üheksa eurot juhul, kui loomi ei

vaktsineerita, vaid loomadelt võetakse vereproovi. Kui kontrolli- ja likvideerimisprogrammi

rakendamise korral loomad nii vaktsineeritakse kui ka võetakse neilt vereproovi, on ühikuhind

ühe looma kohta aastas 30 eurot.

Kui rakendatakse kontrolli- ja likvideerimisprogrammi, mille kohaselt loomad vaktsineeritakse,

on ühikuhind IRT tõrjeks 21 eurot ühe looma kohta aastas. Ühikuhinna arvutamise aluseks on

võetud 2025. aastal teostatud kontrolli- ja likvideerimisprogrammis osalenud

loomapidamisettevõtetes tehtud vaktsineerimiste arv (infoallikas: Riiklik veterinaararstide

register) ning kontrolli- ja likvideerimisprogrammis osalenud nende loomade arv, kelle kohta

toetust taotleti ja maksti, samuti vaktsineerimisvahendite maksumus (nõelad, automaatsüstlad),

looma ülevaatuse (mis on vajalik teha, et vältida haigete loomade vaktsineerimist) maksumus ja

vaktsiini hind ning lisanduvad kaudsed kulud loomapidamisettevõtte põhiselt.

Kui rakendatakse kontrolli- ja likvideerimisprogrammi, mille kohaselt loomi ei vaktsineerita,

vaid loomadelt võetakse üksnes vereproov, on ühikuhind IRT tõrjeks üheksa eurot ühe looma

kohta aastas. Ühikuhinna arvutamise aluseks on vereproovi võtmiseks vajalike vahendite

(katsutid, nõelad ja nõelahoidjad), looma ülevaatuse (veterinaararstil on vaja veenduda looma

tervislikus seisundis enne vereproovi võtmist) ja laboriuuringu tegemise maksumus ning nendele

3

lisanduvad kaudsed kulud loomapidamisettevõtte põhiselt. Kuna Eesti Maaülikoolilt tellitud

eksperdiarvamuse tulemusena ei võeta vereproove tervelt karjalt, vaid umbes 30%-lt karjas

olevatelt loomadelt, siis on ühikuhinna arvutamisel seda ka arvesse võetud.

Kui kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendamisel tehakse mõlemad veterinaarsed

menetlused ehk loomadelt võetakse vereproovid ja loomad ka vaktsineeritakse, makstakse toetuse

saajale IRT tõrjeks 30 eurot looma kohta ühes aastas.

Ühikuhindade ülevaatamise tingis asjaolu, et määruse väljatöötamisest on möödas kolm aastat ja

sisendite hinnad on muutunud. Ühikuhindade arvutamise aluseks on võetud Eesti Maaülikooli

2008. aastal koostatud samade loomataudide tõrjeprogrammi pilootprojekt, mis on rahastatud

riiklikust programmist „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–

2008“. Lisaks on andnud arvamuse kulude kohta Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop (12.

juuni 2025) ning on küsitud hinnapakkumused OÜ-lt Zoovetvaru, AS-ilt Magnum Veterinaaria ja

AS-ilt Dimedium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

sissetulnud kirjad 7.2-2/807-1; 7.2-2/807-2; 7.2-2/807-3 ja 7.2-2/806-1 ja 7.2-2/806-2).

Loomapõhised veterinaarsete toimingutega seotud hüvitatavad otsesed kulud:

1. vereproovi võtmise kulud, sealhulgas menetluse teostamise ning selleks vajalike

vahendite kulud;

2. looma ülevaatuse kulud enne vereproovi võtmist või vaktsineerimist;

3. loomataudi tuvastamiseks tehtava laboriuuringu kulud;

4. vaktsiinidoosi kulu;

5. vaktsineerimise kulud, sealhulgas menetluse teostamise ning selleks vajalike vahendite

kulud;

6. muud eeltoodud menetlustega otseselt seotud ja nende nõuetekohaseks teostamiseks

vajalikud kulud.

Loomatauditõrje ja bioturvalisusega seotud hüvitatavad kaudsed kulud:

1. transpordikulud ettevõttesse;

2. veterinaararsti väljakutse tasu;

3. kaitseriietuse kulud, sealhulgas ühekordsete kombinesoonide, jalakatete ja

kummikinnaste maksumus;

4. loomatauditõrje programmi koostamise kulud ettevõttepõhiselt;

5. desinfitseerimisvahendite kulud;

6. loomatauditõrje programmide ja bioturvakavade iga-aastase uuendamise kulud

loomatauditõrje programmis ette nähtud tähtaja jooksul;

7. muud loomatauditõrje ja bioturvalisuse tagamisega otseselt seotud ning nende

nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud kulud.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõikes 3 kehtestatud ühikuhindu veiste

viirusdiarröa viiruse (edaspidi VVD) tõrjeks. Eelnõu kohaselt arvutatakse VVD kohta kontrolli-

ja likvideerimisprogrammi koostamise ning rakendamise korral toetuse suurus ühikuhinna alusel

ühe looma kohta aastas olenevalt rakendatavast kontrolli- ja likvideerimisprogrammist. Alates

määruse rakendamisest 2024. aastal on selgunud, et kui loomapidamisettevõttes levib VVD, on

loomapidamisettevõtteid, kus rakendatakse selliseid kontrolli- ja likvideerimisprogramme, mille

kohaselt tehakse mõlemad veterinaarsed menetlused ehk kõigepealt võetakse 30%-lt karjas

olevatelt loomadelt vereproovid ja seejärel kõik karjas olevad loomad vaktsineeritakse, aga on ka

selliseid loomapidamisettevõtteid, kus rakendatakse programme, mille kohaselt loomi ei

vaktsineerita, vaid nendelt võetakse ainult vereproovid. Loomadelt vereproovi võtmise korral

viiakse nakatunud loomad karjast välja, mida toetusega ei hüvitata. Sellisel juhul ei ole õiglane

4

maksta toetust nende loomade kohta, kellelt võetakse ainult vereproov, sama ühikuhinna alusel

kui nende loomade kohta, keda vaktsineeritakse, sest nende kahe tegevusega kaasnevate kulude

maksumused on erinevad.

Arvestades eespool toodut, arvutatakse edaspidi VVD kohta kontrolli- ja likvideerimisprogrammi

koostamise ning rakendamise korral toetuse suurus ühikuhinna alusel, mis on ühe looma kohta

aastas 24 eurot juhul, kui loomad vaktsineeritakse, ja kümme eurot juhul, kui loomi ei

vaktsineerita, vaid loomadelt võetakse vereproov. Kui kontrolli- ja likvideerimisprogrammi

rakendamise korral loomad nii vaktsineeritakse kui ka võetakse neilt vereproovi, on ühikuhind

ühe looma kohta aastas 34 eurot.

Kui rakendatakse kontrolli- ja likvideerimisprogrammi, mille kohaselt loomad vaktsineeritakse,

on ühikuhind VVD tõrjeks 24 eurot ühe looma kohta aastas. Ühikuhinna arvutamise aluseks on

võetud 2025. aastal teostatud kontrolli- ja likvideerimisprogrammis osalenud

loomapidamisettevõtetes tehtud vaktsineerimiste arv (Infoallikas: Riiklik veterinaararstide

register) ning kontrolli- ja likvideerimisprogrammis osalenud nende loomade arv, kelle kohta

toetust taotleti ja maksti, samuti vaktsineerimisvahendite maksumus (nõelad, automaatsüstlad),

looma ülevaatuse (mis on vajalik teha, et vältida haigete loomade vaktsineerimist) maksumus ja

vaktsiini hind ning lisanduvad kaudsed kulud loomapidamisettevõtte põhiselt.

Kui rakendatakse kontrolli- ja likvideerimisprogrammi, mille kohaselt loomi ei vaktsineerita,

vaid loomadelt võetakse üksnes vereproov, on ühikuhind VVD tõrjeks kümme eurot ühe looma

kohta aastas. Ühikuhinna arvutamise aluseks on vereproovi võtmiseks vajalike vahendite

(katsutid, nõelad ja nõelahoidjad), looma ülevaatuse (veterinaararstil on vaja veenduda looma

tervislikus seisundis enne vereproovi võtmist) ja laboriuuringu tegemise maksumus ning nendele

lisanduvad kaudsed kulud loomapidamisettevõtte põhiselt. Kuna Eesti Maaülikoolilt tellitud

eksperdiarvamuse tulemusena ei võeta vereproove tervelt karjalt, vaid umbes 30%-lt karjas

olevatelt loomadelt, siis on ühikuhinna arvutamisel seda ka arvesse võetud.

Kui kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendamisel tehakse mõlemad veterinaarsed

menetlused ehk loomadelt võetakse vereproovid ja loomad ka vaktsineeritakse, makstakse toetuse

saajale VVD tõrjeks 34 eurot looma kohta ühes aastas.

Ühikuhindade ülevaatamise tingis asjaolu, et määruse väljatöötamisest on möödas kolm aastat ja

sisendite hinnad on muutunud. Ühikuhindade arvutamise aluseks on võetud Eesti Maaülikooli

2008. aastal koostatud samade loomataudide tõrjeprogrammi pilootprojekt, mis on rahastatud

riiklikust programmist „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–

2008“. Lisaks on andnud arvamuse kulude kohta Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop (12.

juuni 2025) ning on küsitud hinnapakkumused OÜ-lt Zoovetvaru, AS-ilt Magnum Veterinaaria ja

AS-ilt Dimedium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

sissetulnud kirjad 7.2-2/807-1; 7.2-2/807-2; 7.2-2/807-3 ja 7.2-2/806-1 ja 7.2-2/806-2).

Loomapõhised veterinaarsete toimingutega seotud hüvitatavad otsesed kulud:

1. vereproovi võtmise kulud, sealhulgas protseduuri teostamise ning selleks vajalike

vahendite kulud;

2. looma ülevaatuse kulud enne vereproovi võtmist või vaktsineerimist;

3. loomataudi tuvastamiseks tehtava laboriuuringu kulud;

4. vaktsiinidoosi kulu;

5. vaktsineerimise kulud, sealhulgas menetluse teostamise ning selleks vajalike vahendite

kulud;

6. muud eeltoodud menetlustega otseselt seotud ja nende nõuetekohaseks teostamiseks

vajalikud kulud.

5

Loomatauditõrje ja bioturvalisusega seotud hüvitatavad kaudsed kulud:

1. transpordikulud ettevõttesse;

2. veterinaararsti väljakutse tasu;

3. kaitseriietuse kulud, sealhulgas ühekordsete kombinesoonide, jalakatete ja

kummikinnaste maksumus;

4. loomatauditõrje programmi koostamise kulud ettevõttepõhiselt;

5. desinfitseerimisvahendite kulud;

6. loomatauditõrje programmide ja bioturvakavade iga-aastase uuendamise kulud

loomatauditõrje programmis ette nähtud tähtaja jooksul;

7. muud loomatauditõrje ja bioturvalisuse tagamisega otseselt seotud ning nende

nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud kulud.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõige 4. Lõikes 4 on sätestatud kontrolli-

ja likvideerimisprogrammis osalevate põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise

koefitsiendid: üle kuue kuu vanuse veise koefitsient on 1 ja alla kuue kuu vanuse veise oma 0,4.

Määruse rakendamisel on selgunud, et loomühikute koefitsiendid ei ole toetuse andmisel

põhjendatud, sest tegelik kulu alla kuue kuu vanustele loomadele on sama nagu üle kuue kuu

vanustele loomadele. Seega ei ole nii vereproovide võtmise kui ka vaktsineerimise korral vahet,

kas tegeletakse täiskasvanud loomaga (üle kuue kuu vanune loom) või noorloomaga (alla kuue

kuu vanune loom), sest veterinaarsele menetlusele kuluvad aeg ja vahendid on samad. Pigem saab

öelda, et noorloomale kulub veterinaarse menetluse teostamiseks rohkem aega, sest tema

fikseerimine vereproovi võtmiseks ja vaktsineerimiseks on keerulisem ja aeganõudvam.

Noorloomade puhul on vaja teostada baasvaktsineerimine, mis võib tähendada 2–3 vaktsiinidoosi

lühikese ajaperioodi jooksul, kuid täiskasvanud loomi vaktsineeritakse vaid üks kord aastas.

Koefitsientide kaotamine ei mõjuta toetuse eelarvet, sest loomühiku kohta määratud ühikuhinnad

on väiksemad ja toetuse maksed mahuvad strateegiakavas ettenähtud eelarve piiridesse.

Eelnõu punktides 3, 4, 6 ja 9 tehtud muudatustega täpsustatakse sätete sõnastusi, ühtlustades

need strateegiakava raames antavate teiste toetuste määruste sõnastustega sätete sisu muutmata,

et tagada õigusnormi sisu selgus ja üheselt mõistetavus.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 8 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt esitab toetuse

taotleja andmed edaspidi ka kontrolli- ja likvideerimisprogrammi rakendava lõppkasusaaja

loomapidamisettevõtte põllumajandusloomade registri registrinumbri kohta. Muudatuse eesmärk

on lihtsustada PRIA kontrollide tegemist, sest põllumajandusloomade registrisse kantakse iga

loomapidamisettevõtte kohta registris registreerimise kordumatu number (registrinumber), mille

alusel on PRIA-l võimalik oma süsteemides kontrolle hõlpsamalt teha.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõige 3 halduskoormuse vähendamise

eesmärgil. Muudatusega loobutakse toetuse saaja likvideerimise või pankrotistumise vältimise

kohustuse sidumisest toetuskõlblikkusega, mis tähendab, et selle nõude rikkumise korral ei ole

tagajärjeks toetuse 100-protsendiline tagasimakse. Seega leevenevad toetuse saaja jaoks

mõnevõrra toetuse kasutamise tingimused. Juhul, kui tegemist on pettusega seotud

pankrotijuhtumiga, tuleb tagasinõude kohaldamisel hinnata konkreetseid asjaolusid ja toetuse

tagasinõudmine täies ulatuses on endiselt võimalik. Likvideerimise ja pankroti vältimise nõue on

asjakohane kuni viimase toetusosa maksmiseni ehk toetust ei peaks välja maksma, kui toetuse

saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud ajutine pankrotihaldur või välja

kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine või tal on äriregistrist kustutamise hoiatus.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 12 punktiga 3, mille kohaselt esitab toetuse saaja

toetuse maksmiseks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse,

mis sisaldab edaspidi andmeid ka iga lõppkasusaaja nende peetavate loomade arvu kohta, kelle

6

kohta toetust taotleti, eraldi iga loomataudi ja tehtud veterinaarse menetluse arvestuses. See

tähendab, et toetuse saaja esitab maksetaotluses andmed loomade arvu kohta lõppkasusaajate

kaupa loomataudide arvestuses, seejuures eraldi iga tehtud veterinaarse menetluse arvestuses: nt

lõppkasusaaja nende peetavate loomade arv, keda ainult vaktsineeriti või kellelt võeti ainult

vereproov, iga loomataudi arvestuses eraldi.

Kuna Euroopa Komisjon soovib saada tulemusnäitajaid täpsemalt kui seni, siis lihtsustab

nimetatud muudatus PRIA tööd. Lisaks annab see hea ülevaate, kui suur arv loomi on toetuse

kasutamisega hõlmatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks

järgmised õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261).

Nimetatud õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid sotsiaalseid mõjusid ega mõjusid keskkonnale,

regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale,

majandusele ning siseturvalisusele. Samuti ei kaasne mõjusid riigikaitsele ega välissuhetele.

Määruses kavandatavad muudatused on tehnilist laadi.

Määruse rakendamisega kaasneb väheoluline mõju riigiasutuse töökorraldusele ning väheoluline

mõju toetuse taotlejale ja lõppkasusaajale.

4.1. Mõju riigiasutustele

Mõju sihtrühm: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Makseasutus saab määruse jõustumisel küsida toetuse taotluse menetlemisel toetuse taotlejalt

täpsemaid andmeid, mis omakorda teeb menetluse kiiremaks ja täpsemaks. Lisaks on võimalik

esitada Euroopa Komisjoni auditile täpsemaid andmeid tehtud otsuste ja toetuse maksete kohta.

Järeldus mõju olulise kohta: mõju on väike ning oluline mõju puudub.

4.2. Mõju toetuse taotlejale ja saajale ning lõppkasusaajale

Mõju sihtrühm: toetuse taotlejad ja saajad ning lõppkasusaajad.

Toetuse taotleja ja saaja ning lõppkasusaaja saavad selgemad suunised esitatavate andmete kohta.

Seoses täpsemate andmete esitamisega muutub taotluse menetlemine kiiremaks ja täpsemaks

ning toetuse taotleja kohta tehakse otsus kiiremini, mis omakorda kiirendab toetuse maksmist

ning aitab paremini planeerida rahalisi vahendeid ja tegevusi lõppkasusaaja juures.

7

Lõppkasusaajal on parem arusaam hüvitatavatest tegevustest ning meetme ulatusest, mis

omakorda aitab tal täpsemalt ja paremini planeerida oma finantse tauditõrje meetmes

osalemiseks.

Järeldus mõju olulise kohta: mõju on väike, kuid pigem positiivne ja oluline mõju puudub.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks PRIA-le, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule ja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale.