Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse eelnõu

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Rahandusministeerium

Teie: 05.03.2026 nr 12.1-1/1049-1 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4- 2/644-1

Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse eelnõu

Austatud kolleegid

Edastame Teile oma kommentaarid uue üldise grupierandi määruse eelnõu kohta, mille

esitasite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse esitamiseks 05.03.2026.

1. Toetame artikli 61 „Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt maksuvähendustena antav

abi“ lisamist raskustes oleva ettevõtja erandite hulka.

2. Toetame esmatootjate ning kalandus- ja vesiviljelussektori toetamise võimaluste

laiendamist.

3. Toetame tööde alustamise määratluse lihtsustamist.

4. Toetame artiklis 32 („Aid for research and development projects“) tehtud muudatusi.

5. Toetame komisjoni määruste (EU) 2022/2472 ja (EU) 2022/2473 muutmise

ettepanekuid.

6. Palume täpsustada, kas artikli 4 lõike 7 punkt a) sätestab nõude, et riik peab

finantsinstrumendi rakendaja leidmiseks korraldama hanke. Samuti palume selgitada,

mida on mõeldud lõike 7 punktis b) sätestatud nõudega „Neid juhitakse ärilistel alustel

ning tagatakse kasumipõhised rahastamisotsused“.

7. Teeme ettepaneku eemaldada artikli 15 lõikest 3 nõue, mille kohaselt võib

suurettevõtjatele toetust anda üksnes uut majandustegevust loovaks alginvesteeringuks.

Nõude täitmise kontrollimine põhjustab põhjendamatult suurt halduskoormust ning

välistab mitmed toidutööstuse suurettevõtted regionaalabi saamise võimalusest.

8. Teeme ettepaneku eemaldada artikli 28 lõikest 1 viide artikli 25 lõikele 3, milles

sätestatakse nõue, et VKE peab olema tegutsenud kas vähem kui 10 aastat alates

esmasest registreerimisest või vähem kui 7 aastat alates esmasest müügist ning et uue

majandustegevuse jaoks tehtav investeering peab ületama 30% eelneva viie aasta

keskmisest aastakäibest. Nende tingimuste eesmärk jääb ebaselgeks, arvestades, et

artikli 28 alusel antakse abi eelkõige tagasimakstava laenu tagamise vormis. Selliste

nõuete kehtestamine suurendab bürokraatiat ega aita seda vähendada.

2 (3)

9. Artikli 28 lõikes 2 on sätestatud piirangud garantiisummale (3 miljonit eurot) ja laenu

tähtajale (10 aastat). Alates 2008. aastast on garantiiteatise alusel kehtinud nõue, et

garantiisumma ühe ettevõtja kohta ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot. Pangad on

viimastel aastatel korduvalt juhtinud tähelepanu, et 2,5 miljonit eurot on

garantiisummana ebapiisav. Arvestades, et garantiiteatise kehtestamisest on peagi

möödumas 20 aastat ning vahepealne kõrge inflatsioon on oluliselt vähendanud raha

väärtust, on meie hinnangul maksimaalse garantiisumma tõstmine vaid 500 000 euro

võrra ebapiisav ega vasta tegelikule vajadusele.

10. Toetame, et artikli 41 kohaldamisalasse on lisatud väikese ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine ning eraldi abikõlbliku kuluna

digitaliseerimine. Samas leiame, et selle artikli alusel peaks olema võimalik toetada ka

suurettevõtete digitaliseerimist, kuna neil on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel,

kuid nende toetamine üldise grupierandi määruse alusel on praegu väga piiratud.

11. Teeme ettepaneku tõsta keskkonnaartiklites kasutusel olevat abimäära seniselt 5%-lt

abikõlblikest kuludest vähemalt 15%-ni. Kui toetus jääb alla 15% abikõlblikest

kuludest, on ebatõenäoline, et see avaldab piisavat ergutavat mõju ning motiveerib

ettevõtjat investeeringut tegema, kuna kavandatavad tegevused on suure tõenäosusega

võimalik ellu viia ka ilma toetuseta.

Lisaks on mitmes keskkonnaartiklis sätestatud tingimus, et toetusega ei tohi kaasneda

tootmise suurenemist, seega ei ole tegemist tootlike investeeringutega ning ettevõtjate

huvi selliste investeeringute vastu võib olla piiratud. Arvestades, et keskkonna- ja

kestlikkuseesmärgid on Euroopa Liidu prioriteedid, peaks ettevõtjatel olema võimalik

saada nende investeeringute tegemiseks piisavas mahus toetust. Seejuures on oluline

arvestada ka suurettevõtetega, kelle tegevuse keskkonnamõju on suurem.

12. Leiame, et artiklist 65 tuleks eemaldada lõike 8 nõue: „Investments related to

technologies constituting an already profitable established commercial practice

throughout the Union without the aid shall not be exempted under this Article from the

notification requirement in Article 108(3) of the Treaty“.

Tegemist on ebamäärase tingimusega, mis suurendab halduskoormust, kuna puudub

selgus nii selles, mida täpselt tähendab „throughout the Union“, kui ka selles, kuidas

sisustada mõistet „already profitable established commercial practice“. Komisjon on

e-wiki vastustes märkinud, et selle tingimuse hindamiseks ei ole võimalik kehtestada

kindlat kriteeriumide kogumit, kuna see, kas miski on kasumlik väljakujunenud

kaubanduspraktika, muutub ajas.

Arvestades, et grupierandi tingimused peavad olema lihtsad, üheselt mõistetavad ja

rakendajatele selged, ei ole kõnealune nõue selle põhimõttega kooskõlas ning tuleks

seetõttu artiklist eemaldada.

13. Komisjon on taristuartiklites ning keskkonnakaitse artiklites sätestanud väikeste

abisummade jaoks eritingimused, mis peaksid muutma sellise abi andmise lihtsamaks.

Palume täpsustada, kas nende piirmäärade määramisel on arvesse võetud viimaste

aastate kiiret hinnatõusu ja inflatsiooni.

Leiame, et kavandatud piirmäärad — 2,2 miljonit eurot taristuinvesteeringuteks antava

abi puhul ja 1,5 miljonit eurot keskkonnakaitseinvesteeringuteks antava abi puhul — ei

ole piisavad ka väiksemamahuliste projektide korral.

14. Komisjon on lisanud mõistete hulka punktis 48 „simplified funding gap“ (lihtsustatud

rahastamispuudujääk). Palume võimalusel lisada selle meetodi kasutamise kohta

näiteid või täiendavaid selgitusi.

3 (3)

15. Leiame, et artiklis 77 võiks lihtsustatud rahastamispuudujäägi metoodika asemel

rakendada üksnes abimäära.

16. Leiame, et üldises grupierandis ei ole piisavalt käsitletud investeeringuid, mis on

suunatud toimekindluse ja kriisivalmiduse suurendamisele. Toiduga varustamise

toimekindluse tagamiseks tehtavad kulud — näiteks varutoite lahendused, külmaahela

töökindluse tagamine, veevarustussüsteemide toimepidevuse kindlustamine ning muud

sarnased meetmed — ei ole oma olemuselt alginvesteeringud ning ei pruugi sobituda

ka keskkonnaalaste artiklite alla.

Samas on selliste investeeringute tegemine oluline (eriti idapiirialadel), kuna need

teenivad laiemat avalikku huvi ja aitavad tagada ühiskonna toiduga varustatuse

kriisiolukorras. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda, et toimekindluse ja toidu

varustuskindluse tagamiseks tehtavatele investeeringutele nähakse ette erisätted või

eritingimused. Selline lähenemine võimaldaks paremini arvestada, et tegemist ei ole

tavapärase ettevõtlustoetusega, vaid investeeringutega, mis on otseselt seotud

kriisivalmiduse, elutähtsate teenuste toimepidevuse ja toidu varustuskindluse

tagamisega.

17. Eelnõu võiks hõlmata ka energiaülemineku võimaldamist kalapüügi- ja

vesiviljelussektoris. Energiaüleminek ELis on liikumine fossiilkütustel põhinevatelt

energiasüsteemidelt säästvatele taastuvatele energiaallikatele, et saavutada

kliimaneutraalsus 2050. aastaks. See üleminek on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest

ning selle eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrra 2030.

aastaks, parandada energiatõhusust, suurendada energiajulgeolekut ja edendada

majanduslikku konkurentsivõimet. Kalanduses on energiamahukad valdkonnad

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise valdkond, kalasadamad ja

laevastik, kus tuleb hoida külmaahelat, võimaldada mehhaanilist lossimist ja transporti

ning käitada mootoreid. Praegune eelnõu artiklis 1 punktis 2c välistab abi laevastikule

ja kalasadamatele, et oleks võimalik liikuda investeeringutega energiaülemineku

eesmärkidega kooskõlas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

kantsler

Pirkko-Liisa Meius

5667 0291 [email protected]