Eesti seisukohad EL narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Teie 02.02.2026 nr 2-5/26-00233, 9.5.1/26-0008/-1T/

Meie 31.03.2026 nr 1.1-10/303-2

Eesti seisukohad EL narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse 02.04.2026 istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu; 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde; 3. Seletuskirja lisa – kaasamistabel. Elen Ohov [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.04.2026

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta

1) Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse, milles käsitletakse uimastite lähteainete jälgimist ja kontrolli ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005,

eelnõu kohta:

1.1. Eesti toetab määruse eelnõu üldist eesmärki tugevdada narkootikumide lähteainete

kontrolli, säilitades samal ajal siseturu toimimise ja õiguspärase kaubanduse

sujuvuse.

1.2. Toetame määrusega kontrollitavate lähteainete kategooriateks jaotamise

lihtsustamist, sealhulgas disainitud eellähteainetele eraldi kategooria lisamist.

Leiame, et erinevatele ainekategooriatele rakendatavad kontrollimeetmed on

põhjendatud ja piisavad ning menetluste lihtsustamine võimaldab vähendada

halduskoormust.

1.3. Toetame Euroopa Liidu keskse infosüsteemi loomist lähteainete käitlemisega

seotud lubade menetlemiseks ning teabe vahetamiseks, sest see lihtsustab käitlejate

registreerimise, lähteainete impordi ja ekspordiga seotud protsesse ning parandab

oluliselt liikmesriikide vahelist andmevahetust.

1.4. Toetame käitlejate ja pädevate asutuste teadlikkuse tõstmise meetmeid, sealhulgas

keskse lähteainete andmekogu (teabehoidla) loomist, mida hakkab haldama ja

ajakohasena hoidma Euroopa Liidu Uimastiamet.

1.5. Toetame määrusega kontrollitavate lähteainete väliskaubandusega seotud

menetluste lihtsustamiseks üleminekut koguste haldamise süsteemile, mis asendab

senise impordi- ja ekspordilubade menetluse. Leiame, et lähteainete käitlemiseks

lubade andmise, käitlejate registreerimise ning imporditavate ja eksporditavate

ainete koguste haldamiseks loodava Euroopa Liidu keskse infosüsteemi sidumine

ühtse tolliandmekeskkonnaga võimaldab automatiseerida tollikontrolli ja lihtsustab

väliskaubandusega seotud menetlusi nii pädevate asutuste kui ettevõtjate jaoks.

1.6. Toetame pädevate asutuste kohustuste ja koostööga seotud töökorralduse

täpsustamist, mis aitab ühtlustada liikmesriikide järelevalveraamistikku ning toetab

paremat teabevahetust ja asutuste vahelist koostööd. Eesti toetab määruses

põhimõtet, et Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

esitatav aruandlus põhineb võimalikult suures ulatuses loodava Euroopa Liidu

keskse infosüsteemi andmetel.

1.7. Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist määruse rakendamisega seotud

tehniliste tingimuste täpsustamiseks, määruse lisades toodud ainekategooriate

ajakohastamiseks ning ainete või ainegruppide lisamiseks kontrollitavate ainete

nimekirja. Leiame, et määruse rakendamiseks jäetud üleminekuperiood on vajalike

IT-arenduste ja töökorralduslike muudatuste tegemiseks piisav.

2) Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri

tasanditel.

3) Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele,

kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1

nimetatud määruste ettepanek ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide

Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 03.12.2025 määruse eelnõu narkootikumide

lähteainete seire ja kontrolli kohta (COM (2025) 747). Muudatusega liidetakse ühte määrusesse

kokku nõuded seni eraldiseisvast kahest Euroopa Liidu (edaspidi EL) määrusest, mis käsitlevad

narkootikumide lähteainete ebaseadusliku kaubanduse tõkestamist: 1) nõukogu määrus (EÜ) nr

273/2004, mis käsitleb EL siseseid ühtlustatud kontrolli- ja jälgimismeetmeid ja 2) Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 111/2005, mis kehtestab eeskirjad kaubanduse

järelevalveks ELi ja kolmandate riikide vahel.

Eelnõuga kehtestatakse uus ja terviklik ELi raamistik narkootikumide lähteainete järelevalveks

siseturul ja väliskaubanduses ning lisatakse erimeetmed disainitud ehk teadaolevalt legaalse

kasutuseta eellähteainete kohta. Samuti ajakohastatakse nõudeid kooskõlas ELi hiljutiste

uimastikaubanduse vastaste poliitikaarengutega nagu ELi uimastistrateegia ja tegevuskava, ELi

Uimastiameti põhimäärus, Euroopa digistrateegia ning EL tollivaldkonna ühtne

teeninduskeskkond. Kokkuvõttes tugevdab algatus julgeolekut ja õiguskaitset, säilitades samas

siseturu toimimise, õigusselguse ja ettevõtjate konkurentsivõime.

Eelnõu eesmärk on tõhustada narkootikumide lähteainete (sh disainitud eellähteainete)

kontrolli, et ennetada nende sattumist illegaalsesse kasutusse, lihtsustades samal ajal

õiguspärast kaubandust ning vähendades ettevõtjate ja ametiasutuste haldus- ja kulukoormust

digitaliseerimise ja ühtlustamise kaudu. Regulatsiooni kohaldamisalas ei ole keemiliste ainete

sihipärane kodune kasutamine selleks sobivas koguses, näiteks ei reguleerita atsetooni jt

koduseks kasutuseks mõeldud ainete säilitamist ja kasutamist. Eelkõige puudutab see määrus

majandustegevust, kus liiguvad kogused, millest on võimalik uimasteid valmistada. Lähteained

jaotatakse riskipõhiselt kolme kategooriasse, eraldi uus kategooria luuakse disainitud

eellähteainetele ning kohandatakse eri kategooriatele rakendatavaid kontrollimeetmeid.

Lihtsustatakse väliskaubanduse menetlusi kogusepõhise haldamise ja automatiseerimise kaudu.

Komisjon loob ELi-ülese keskse IT-süsteemi andmete esitamiseks, järelevalveks ja

aruandluseks. Nähakse ette meetmed teadlikkuse tõstmiseks ning ELi uimastiamet (EUDA)

loob lähteainete andmekogu, mis toetab ettevõtjaid ja pädevaid asutusi riskide hindamisel.

Soodustatakse koostööd ja teabevahetust liikmesriikide, komisjoni ja ÜRO tasandil.

Eesti toetab määruse eelnõu üldist eesmärki tugevdada narkootikumide lähteainete kontrolli,

säilitades samal ajal siseturu toimimise ja õiguspärase kaubanduse sujuvuse. Leiame, et

lähteainete kategooriate ajakohastamine ja neile rakendatavad kontrollimeetmed on

põhjendatud ja proportsionaalsed. Digitaliseerimine ja ühtlustamine vähendavad

halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka pädevatele asutustele. Eesti jaoks ei too eelnõu kaasa

uusi sisulisi kontrollivolitusi, kuid aitab ühtlustada liikmesriikide järelevalveraamistiku ning

toetab paremat teabevahetust ja koostööd pädevate asutuste vahel. See on oluline eelkõige

piiriüleste tarneahelate puhul, kus narkootikumide lähteainete liikumine võib hõlmata mitut

liikmesriiki. Eesti kontekstis on siseturu kontrolli tugevdamine oluline ka seetõttu, et

uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse tarneahelad on tugevalt rahvusvahelised.

Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 33 (tollikoostöö),

114 (siseturg) ja 207 (ühine kaubanduspoliitika). Eelnõu menetletakse ja võetakse vastu

2

seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mille raames Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad

kaasseadusandjatena ning nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Eelnõu

arutatakse EL nõukogu tolliküsimuste töögrupis. Subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 7. aprill

2026.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi

rahvatervishoiu osakonna nõunik Kristiin Mikko, EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen

Ohov, Ravimiametist Liis Prii ja Triinu Margens, Rahandusministeeriumi Maksu- ja

Tollipoliitika peaspetsialist Kaire Taar. Seisukohad on kooskõlastanud Anniki Lai, valdkonna

eest vastutav terviseala asekantsler ning Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika

asekantsler Evelyn Liivamägi.

Seisukohtade koostamisel on arvestatud huvigruppide sisendiga, mis on kajastatud seletuskirja

lisas (kaasamistabel).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga reguleeritakse lähteaineid, mida saab kasutada narkootikumide tootmiseks. Oma

olemuselt on need keemilised ained, millel on legitiimne tööstuslik või meditsiiniline kasutus

(nt farmaatsia, keemiatööstus) ja need ained ise ei ole psühhoaktiivsed. Seega ei reguleeri

määrus psühhotroopseid aineid (ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja muudavad

meeleolu, taju, käitumist või teadvust), vaid nende tootmiseks kasutatavaid lähteaineid.

Psühhotroopsete ainete kontrolli reguleerib eraldi rahvusvaheline konventsioon (1971. a ÜRO

psühhotroopsete ainete konventsioon). Eestis on kontrollitavate narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete loetelud kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) alusel1. Psühhotroopsete ainete loetelu eesmärgiks on kontrollida

nende tootmist, väljakirjutamist, käitlemist, omamist ja turustamist. Käesoleva eelnõu

kohaldamisalasse kuuluvate narkootikumide lähteainete nimekirjasid liikmesriikide tasandil ei

reguleerita ning EL määruse lisadesse kuuluvad ainete nimekirjad on otsekohalduvad. ELi

narkootikumide lähteainete nimekirjad põhinevad eeskätt 1988. aasta ÜRO konventsiooni2

nimekirjadel, kuid ei piirdu nendega. EL võib lisada täiendavaid aineid, lähtudes

riskihinnangust ja siseturu vajadustest, et tagada tõhusam ja ajakohasem kontroll.

Peatükk 1 – Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse eesmärk, reguleerimisala ja põhimõisted, koondades senised

kahes eraldi määruses olnud reeglid ühtsesse raamistikku. Määrus hõlmab lisades toodud

nimekirjadesse kuuluvaid narkootikumide lähteaineid, millele rakendatakse vastavalt nende

riskikategooriale erinevaid kontrollimeetmeid. Narkootikumide lähteainete all mõistetakse

aineid, segusid, organisme ja looduses esinevaid aineid, mida saab kasutada narkootikumide

ebaseaduslikuks valmistamiseks. Sätestatakse erandid madala riskiga kasutuste jaoks (nt

apteegid, veterinaaria, avaliku sektori asutused) ning täpsustatakse, millised segud ja tooted

jäävad reguleerimisalast välja.

Kehtestatakse kolm lähteainete kategooriat ning konfliktireeglid segude ja mitmesse

kategooriasse kuuluvate ainete korral.

1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine–Riigi Teataja 2 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon–Riigi Teataja

3

 1. kategooria – kõrge riskiga lähteained, millele kehtivad ranged loa- ja

kontrollinõuded (määruse lisa I)

 2. kategooria – lähteained, millele kohaldatakse nõudeid üksnes väliskaubanduse

(impordi ja ekspordi) korral. Nende ainete puhul lihtsustub ettevõtjate registreerimine ning

impordi- ja ekspordiload asenduvad lihtsama koguste haldamise süsteemiga (määruse lisa II)

 3. kategooria (disainitud eellähteained) – a priori keelatud ained, millel puudub

teadaolev õiguspärane kasutus; erandina lubatakse väikeste koguste kasutamine teadus-

ja arendustegevuseks eelneva teavituse alusel ning suuremate koguste käitlemiseks on

vajalik luba (määruse lisa III).

Peatükk 2 – Käitlejate kohustused Peatükk kehtestab ettevõtjatele kohaldatavad nõuded narkootikumide lähteainete käitlemisel,

sh koostöö- ja dokumentatsioonikohustused, kahtlastest tehingutest teavitamine, litsentsi-,

registreerimis- ja eelneva teavitamise nõuded, vastutava isiku määramine ja turvanõuded,

veebiplatvormide kohustused. Nõuded erinevad sõltuvalt aine kategooriast. Rangemad nõuded

on ette nähtud suurema riskiga 1. kategooriasse kuuluvate ainete puhul, mille käitlemiseks on

vajalik luba. 2. kategooria madalama riskiga ainete puhul lihtsustub ettevõtjate registreerimine

ning impordi- ja ekspordiload asenduvad lihtsama koguste haldamise süsteemiga. 3.

kategooriasse kuuluvad disainer-lähteained, mille käitlemine on üldjuhul keelatud ja erandina

võib käidelda väikeseid koguseid teadus- ja arendustegevuseks eelneva teavituse alusel.

Suuremate koguste puhul tuleb taotleda luba. Olulise uuendusena hõlmatakse ka veebipõhised

turuplatvormid.

 1. kategooria ainete ja teatud koguse ületamisel 3. kategooria ainete käitlemise loa

taotlusele esitatavad nõuded kehtestatakse määruse lisas IV

 2. kategooria ainete registreerimise nõuded on toodud lisas V (kohaldatakse ka

väliskaubanduse korral 1.kategooria ainetele, kui ei ületa lisa I toodud kogust)

 3. kategooria ainete teadusuuringute eesmärgil kasutamise eelneva teavituse nõuded on

esitatud lisas VI

Väliskaubandus ja tollimenetlused (artiklid 20 - 24) – import ja eksport viiakse üle koguste

haldamise süsteemile, mis asendab senised üksiklubade ja ooteaegadega menetlused.

Tollikontroll automatiseeritakse ning seotakse ELi ühtse tolliandmekeskkonnaga. EEA riikide

puhul kaotatakse eelneva eksporditeatise kohustus.

Peatükk 3 – Teadlikkuse tõstmine Peatüki eesmärk on ennetuse tugevdamine teadlikkuse tõstmise kaudu. ELi Uimastiamet

(EUDA) loob ja hakkab haldama lähteainete andmekogu/teaberepositoorium (Drug Precursors

Information Repository), mis toetab nii ettevõtjaid kui ka asutusi riskide tuvastamisel. Nähakse

ette koolitus- ja teavitustegevused ettevõtjatele ja pädevatele asutustele.

Peatükk 4 – Pädevate asutuste ülesanded ja koostöö

Peatükk reguleerib liikmesriikide pädevate asutuste ülesandeid ja koostööd, sealhulgas

teabevahetust komisjoni ja ÜRO tasandil. Sätestatakse järelevalvemehhanismid, sanktsioonide

kehtestamine ning sätted, mis võimaldavad reageerida ka uutele või veel loetellu kandmata

ainetele. Komisjon vastutab ÜRO-le esitatava aastaaruandluse eest.

Peatükk 5 – Narkootikumide lähteainete elektrooniline süsteem Luuakse ELi-ülene keskne IT-süsteem lubade, registreeringute, teavituste ja aruandluse

haldamiseks. Süsteem toetab väliskaubanduse menetluste lihtsustamist kogusepõhise

4

haldamise ja automatiseerimise kaudu ning on seotud ELi ühtse tollikeskkonnaga (EU Single

Window).

Peatükk 6 – Lõppsätted Peatükk sisaldab lõpp- ja üleminekusätteid. Kehtivad määrused tunnistatakse kehtetuks. Uue

määruse kohaldamine lükatakse edasi kolme aasta võrra, et võimaldada IT-süsteemide

väljaarendamist ja turuosaliste kohanemist. Määrus vaadatakse läbi 10 aasta möödumisel.

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 33 (tollikoostöö),

114 (siseturg) ja 207 (ühine kaubanduspoliitika).

Algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna narkootikumide lähteainete

ebaseaduslik kaubandus on olemuselt piiriülene probleem ning liikmesriikide eraldiseisvad

meetmed ei võimaldaks tagada ühtset kontrollitaset ega tõhusat järelevalvet kogu ELis.

Proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse, rakendades riskipõhist lähenemist – rangemad nõuded

kehtivad üksnes suurema kuritarvitusriskiga ainete ja tegevuste suhtes, samas kui madalama

riskiga tegevuste puhul kasutatakse lihtsustatud menetlusi. Digitaliseerimine ja ühtlustamine

vähendavad halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka pädevatele asutustele.

Narkootikumide lähteainete kontrolli ja järelevalve eeskirjad sätestatakse määruses ja need

kehtivad seega otseselt kõikides liikmesriikides. Narkootikumide lähteained on sageli osa

tarneahelatest, milles osalevad ettevõtjad rohkem kui ühes liikmesriigis. Ühtsete eeskirjade

olemasolu tagab võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele.

Liidul on jagatud pädevus kehtestada eeskirjad narkootikumide lähteainete kontrolli ja

järelevalve kohta siseturul. EL on kehtestanud narkootikumide lähteainete ühtlustamise

eeskirjad alates 1990. aastast. ELi tegevust selles valdkonnas õigustavad endiselt kaks peamist

argumenti. Esiteks on ebaseaduslik narkootikumide tootmine kogu liitu hõlmav probleem, mis

ei piirdu vaid mõne liikmesriigiga. ELi meetmed on vajalikud, et tagada, et uimasite lähteainete

kontrolli tõhusust kogu liidus ei vähendaks erinevate rangusastmetega riiklike eeskirjade

olemasolu, mis võiksid tahtmatult kaasa tuua puudujääke. Teiseks on liikmesriikidel kohustus

kontrollida ja jälgida narkootikumide lähteainetega seotud tehinguid vastavalt ÜRO

konventsioonile. Ühtlustatud eeskirjade säilitamine tagab kemikaalide sujuva seadusliku

kaubanduse ühtsel turul.

Ettepanek ei lähe kaugemale kui on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmed

puudutavad piiratud arvu lähteaineid, seega on kontrollimeetmed suunatud õiguspärast

kaubandust ja innovatsiooni liigselt takistamata. Ettepanekus võetakse arvesse iga lähteainete

kategooriaga seotud riske ja kasutatakse täielikult ära digitaliseerimise eelised. Selles on

saavutatud õiglane tasakaal vajaduse vahel vähendada narkootikumide ebaseaduslikuks

tootmiseks kasutatavate lähteainete kättesaadavust ja vajaduse vahel hõlbustada seaduslikku

kaubandust.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalne mõju

Määruse eelnõu sotsiaalne mõju on tervikuna positiivne. See toetab rahvatervise kaitset ja

aitab suurendada ühiskonna turvalisust. Tõhustades narkootikumide lähteainete kontrolli ja

piirates nende suunamist ebaseaduslikku narkootikumide tootmisse, aitab algatus vähendada

5

narkootikumide kättesaadavust ning sellega seotud tervise- ja sotsiaalkahjusid. See aitab

vähendada sõltuvusprobleemide levikut ning piirata narkootikumidega seotud kuritegevust ja

ühiskondlikku kahju.

Lähteained on keemilised ained, mida saab kasutada narkootikumide tootmiseks. Nendel

ainetel on enamasti legitiimne tööstuslik või meditsiiniline kasutus (nt farmaatsia,

keemiatööstus) ja need ained ise ei ole psühhoaktiivsed. Samas kasutatakse neid aineid ka

ebaseaduslike narkootikumide tootmiseks, mistõttu on nende ainete sattumisel ebaseaduslikku

tarneahelasse otsene seos narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kättesaadavuse ja tarbimisega.

Näiteks kasutatakse pseudoefedriini külmetusravimites, kuid seda kasutatakse ka

metamfetamiini ebaseaduslikul tootmisel. Probleemiks on kujunenud uute psühhoaktiivsed

ainete (sünteetiliste narkootikumide) kiire levik. Uute psühhoaktiivsete ainete (NPS) turg on

väga dünaamiline. Ebaseaduslikud tootjad muudavad kiiresti olemasolevate ainete keemilist

struktuuri, et vältida kontrollinimekirju ja õiguslikke piiranguid. Sageli tuuakse turule järjest

uusi derivaate enne, kui eelmine aine jõuab riiklikul või rahvusvahelisel tasandil kontrolli alla.

See tekitab regulatiivse ajanihke ning raskendab õiguskaitseasutuste reageerimist. Täiendav

probleem on see, et uute ainete tootmiseks kasutatakse sageli nn disainitud lähteaineid –

kemikaale, millel puudub teadaolev legaalne kasutus, kuid mis ei ole veel loetellu kantud. See

võimaldab kuritegelikel võrgustikel kasutada tootmisahelas õiguslikke lünki.

Kuigi Eestis ei ole uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamine nii suur probleem kui mõnes teises

Euroopa riigis (nt Poolas, Rumeenias jm) (EUDA, 2025), näitavad erinevate uuringute ning

narkootikumide konfiskeerimiste andmed, et uued ja alternatiivsed ained juba tuntud

illegaalsetele narkootikumidele kuuluvad ka Eestis tarvitatavate narkootikumide hulka. 15–16-

aastaste kooliõpilaste uimastitarvitamise uuringu tulemuste kohaselt on Eestis 6,6%

kooliõpilastest elu jooksul tarvitanud uusi psühhoaktiivseid aineid (Vorobjov et al., 2025).

2024. aastal uimastitarvitajate seas läbi viidud veebiküsitluses (n = 2208) oli 5% vastanutest

tarvitanud uusi psühhoaktiivseid aineid viimase 30 päeva jooksul, 7% viimase aasta jooksul

ning 14% elu jooksul. Küsitluses käsitleti eraldi ka poolsünteetiliste kannabinoidide tarvitamist:

viimase 30 päeva jooksul oli neid tarvitanud 4% ning viimase aasta jooksul 10% vastanutest

(Abel-Ollo, 2025a).

Kõige suuremaks probleemiks uute psühhoaktiivsete ainete seas on sünteetiliste opioidide

levik. 2024. aastal olid kõige levinumad uued sünteetilised opioidid nitaseenide klassi kuuluvad

ained. 2025. aastal on nitaseenidele lisandunud ka orfiinide klassi kuuluvad ühendid tsüklorfiin

ja spiroklorfiin. Sünteetiliste opioididega seotud tervisekahjud on märkimisväärsed –

viimastel aastatel on need olnud mõnel aastal kuni poolte narkootikumidest põhjustatud

mürgistussurmade põhjuseks (Abel-Ollo et al., 2025b). Uusi psühhoaktiivseid aineid on tuvastatud ka Eestis eri linnades läbi viidud reoveeuuringutes

ning süstlajääkide analüüsides. Reoveeuuringutes on kõige sagedamini tuvastatud sünteetilist

katinooni α-PVP ning viimastel aastatel ka 3-/4-MMC ehk sünteetilist katinooni mefedrooni.

Nii reoveest kui ka süstlajääkidest on leitud ka sünteetilisi opioide (Justiitsministeerium, 2025;

Abel-Ollo, 2025c). 2024. aasta uute psühhoaktiivsete ainete konfiskeerimisstatistika põhjal oli kõige levinumaks

ainegrupiks sünteetilised ja poolsünteetilised kannabinoidid (nt THCP, HHC, THC-O, H4-

CBD, THCP-O, HHCP, BUTINACA/FUBINACA jt). Neile järgnesid psühhedeelikud (nt

DMT), sünteetilised opioidid (nitaseenid ja fentanüüli derivaadid) ning katinoonid (nt α-PVP,

2-MMC, 3-MMC, 4-MMC). Kokku konfiskeeriti 2024. aastal ligi 5 kg uusi psühhoaktiivseid

aineid (EKEI administratiivne statistika).

Uute psühhoaktiivsete ainete tootmist Eestis ei ole seni avastatud. Eesti on olnud aastaid

pigem narkootikumide transiidiriik kui tootjariik. Narkootikumide lähteainete (sh disainitud

lähteainete) Eestis tootmise kohta puudub samuti teave.

6

Määruse eelnõul on positiivne mõju julgeolekule ja õiguskaitsele, kuna see tugevdab

võimekust ennetada narkootikumide ebaseaduslikku tootmist ning seeläbi piirata

narkokaubandust ja sellega seotud organiseeritud kuritegevust. Narkootikumide lähteainete

kättesaadavuse vähendamine ja nende liikumise parem jälgitavus raskendab kuritegelike

võrgustike tegevust ning suurendab õiguskaitseasutuste võimalusi tuvastada ja katkestada

ebaseaduslikke tarneahelaid varases etapis. Eesti ebaseaduslik narkoturg on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike, kuid selle

toimimist iseloomustab tugev seotus rahvusvaheliste tarneahelatega ning organiseeritud

kuritegevusel on oluline roll. Eesti on eelkõige narkootikumide sihtriik ning osaliselt ka

transiidiriik (peamiselt skandinaavia suunas), kus turu varustatus sõltub suurel määral

välismaistest kuritegelikest võrgustikest. Narkokaubandus on üks peamisi organiseeritud

kuritegevuse tuluallikaid ning sellega kaasnevad ka muud kuritegevuse vormid, sealhulgas

rahapesu ja varimajandus.

Narkokaubanduse toimimisviisid on viimastel aastatel muutunud üha varjatumaks ja

killustatumaks. Üha suurem osa müügist toimub digikeskkonnas, kasutades krüpteeritud

suhtlusrakendusi, darkneti keskkondi ja sotsiaalmeediat. Tehingutes kasutatakse anonüümseid

makselahendusi ja krüptovaluutasid ning narkootikume edastatakse sageli posti- ja

pakiautomaatide kaudu. See vähendab nähtavat tänavakaubandust, kuid suurendab varjatud

kuritegevuse osakaalu ning muudab avastamise ja tõendamise õiguskaitseasutuste jaoks

keerukamaks.

Registreeritud narkokuritegude arv ei peegelda täielikult narkoturu tegelikku ulatust, kuna suur

osa tegevusest toimub varjatud keskkondades. Õiguskaitseasutuste tegevus on suunatud

eelkõige suuremahulise kaubanduse, organiseeritud kuritegelike rühmituste ning

rahvusvaheliste tarneahelate avastamisele ja tõkestamisele. Narkokuritegevuse rahvusvaheline

iseloom eeldab tihedat koostööd teiste riikide õiguskaitseasutuste, Europoli ja EMPACTi

raamistikus.

Mõju majandusele

Õiguspärase kaubanduse jaoks luuakse selgem ja ühtlustatud raamistik. Lihtsustatud

väliskaubanduse menetlused ja elektroonilised lahendused vähendavad ettevõtjate kulusid ning

toetavad konkurentsivõimet. Pikaajaliselt vähendab ühtne elektrooniline süsteem ettevõtete

jaoks aruandlus- ja menetluskoormust.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine vähendavad halduskoormust (aruandlus, load,

teavitused). Väliskaubanduses asendub loapõhine süsteem kogusehalduse ja registreerimisega,

mis on kiirem ja odavam. ELi ühtne IT-süsteem vähendab dubleerimist ja käsitsi menetlusi.

Ühtlustatud reeglid vähendavad õiguslikku killustatust ja ebakindlust ettevõtjate jaoks. Selgem

eristus madala ja kõrge riskiga ainete vahel toetab proportsionaalset regulatsiooni.

Teadus- ja innovatsioonitegevus säilib ka disainitud eellähteainete puhul (teavituse või loa

alusel). Välditakse innovatsiooni põhjendamatut piiramist, säilitades samas kontrolli ainete

ebaseadusliku kasutamise üle.

Eestis on 1. kategooria narkootikumide lähteainete tegevusluba kahel käitlejal, kelle

tegevusalaks on lähteainete import, eksport, turule viimine, omamine ja vahendustegevus.

2025. aastal väljastas Ravimiamet neile kahele ettevõttele 19 impordiluba ja neli ekspordiluba.

Nendele ettevõtetele säilib tegevusloa kohustus, kuid leevenevad aruandlusega seotud

kohustused, kuna käitlejad ei pea keskse EL infosüsteemi käivitumisel enam eraldi aruandeid

esitama. Samuti muutub lihtsamaks impordi- ja ekspordilubade menetlus, mis edaspidi toimub

EL infosüsteemi kaudu.

7

Kehtiva ainete jaotuse järgi 2. ja 3. kategooria lähteainete käitlemisega tegelevad Eestis 27

registreeritud käitlejat. Nendest suur osa tegeleb vaid Euroopa Liidu piires 2. ja 3. kategooria

lähteainete ostu ja müügiga. Seega on neile ettevõtetele positiivne mõju eelkõige EL sisese

ainete vaba liikumise lihtsustumisega seoses. 2. kategooria lähteainete käitlemise nõuded

ettevõtjatele muutuvad selgemaks ja ühtsemaks ning lihtsustub registreerimise kord, mis

asendatakse teavitusega. Väliskaubandusega seotud nõuded laieneksid vaid üksikutele Eestis

registreeritud 2. kategooria lähteainete käitlejatele. Seoses muudatusega ainete kategooriate

jaotuses liigitatakse praeguse 3. kategooria lähteained ümber uue 2. kategooria lähteainete alla.

See toob kaasa mõningaid muudatusi ettevõtetele, kes peavad nende ainetega seotud tehingud

dokumenteerima ja vargustest või ainete kadumistest registris teada andma. Eeldatavasti on

tegemist siiski väga väikese mõjuga, kuna tehingute dokumenteerimine on üldine kohustus ning

vargused ja kaod on pigem harvaesinevad. Eelkõige puudutab 3. kaegooria ainete

ümberliigitamine impordi-ekspordi ja vahendamisega seotud ettevõtteid, kes peavad oma

tegevuse registreerima, määrama vastutava isiku ja tooteid märgistama. Eestis on selliseid

ettevõtteid hetkel väga vähe. Enamuses on Eestis tegemist väikeste käitlejatega, kes kasutavad

kontrollitavaid lähteaineid piiratud mahus oma põhitegevuses (lõppkasutajad). Näiteks 16

käitlejat kasutab ainult ühte lähteainet, nendest 14 on kaaliumpermanganaati kasutavad

veepuhastusettevõtted. Laborite varustamisega tegelevad viis käitlejat.

Eestis ei ole täna teadaolevalt disainitud eellähteainete tootjaid ega nende käitlejaid, st

nende käitlemise keelamisel ei ole mõju Eesti ettevõtete tegevusele. Ei ole välistatud siiski, et

eellähteaineid kasutatakse teadustöös, kuid selle kohta hetkel teave puudub.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale on piiratud. Kaudne positiivne mõju võib avalduda

ebaseadusliku keemilise tootmise vähenemise kaudu.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Eestis reguleerib narkootikumide lähteainete käitlemist Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 1 lg 1 punktid 2-4, § 2 punktid 2-5, § 41, § 6 lõiked

4 ja 5, § 7, § 9 lõiked 1 ja 2 ja § 121. Eelnõu vastuvõtmisel on vaja üle vaadata NPALS § 2

punktid 2-5 seoses mõistetega, NPALS § 41 lg 1ja 3 seoses kohalduvate õigusaktide

muutumisega, NPALS § 41 lg 4 ja 41 seoses narkootikumide lähteainete kategooriate ja neile

kohalduvate nõuete muutumisega, NPALS § 41 lg 6 ja 7 seoses impordi- ja ekspordiloa

asendumisega teavitusega, NPALS § 1 lg 1 punkt 4 ja § 6 lõiked 4 ja 5 seoses aruandlusega.

Lisaks tuleb NPALS-i täiendada otsekohalduva määruse täienduste osas, mis täna ei ole

reguleeritud (nt käitlejate iga-aastane koolitamine, uus lähteainete 3. kategooria).

Narkootikumide lähteainete käitlemise tegevusloa, registreeringu ning sisse- ja väljaveoloa

taotlemisel on ette nähtud riigilõivud riigilõivu seaduse §-des 282-283. Arvestades, et eelnõu

järgi senisel kujul sisse- ja väljaveoload impordil-ekspordil kaovad, tuleb vähemalt

riigilõivuseaduse § 283 punktid 2 ja 3 kehtetuks tunnistada ning tegevusloa ja registreeringuga

seotud riigilõivude puhul hinnata, kas need on jätkuvalt kooskõlas taotluse menetlemisega

seotud kuludega.

Narkootikumide lähteainetega seotud karistused on kehtestatud karistusseadustiku § 190

(nõudeid eirav käitlemine, kui sellega on kaasnenud narkootilise või psühhotroopse aine

ebaseaduslik käibesse sattumine), § 199 lg 2 punktis 2 (vargus) ja § 200 lg 2 punktis 2 (rööv).

Narkootikumide lähteainetega seotud karistused ei vaja eelnõu rakendudes muutmist.

8

Eestis on lähteainete käitlejate registreerimine, tegevuslubade, impordi- ja ekspordilubade

andmine ja järelevalve Ravimiameti ülesanne. Mõju Ravimiameti töökorraldusele on

positiivne, sest tänu üle-euroopalise infosüsteemi kasutuselevõtule väheneb registreerimise ja

tegevuslubade andmisega seotud ajakulu ja paraneb andmekvaliteet. Samuti väheneb

aruandluskoormus, kuna Ravimiamet ei pea enam eraldi vastu võtma ja koondama lähteainete

käitlejate iga-aastaseid aruandeid ega koostama ja esitama Eesti kohta koondaruannet.

Narkootikumide lähteainete käitlemise aruanded genereeritakse edaspidi ühtses andmebaasis

olevate andmete pinnalt automaatselt. Lisaks asenduvad narkootikumide lähteainete impordi ja

ekspordi sertifikaadid ühtses andmebaasis teavitamisega ning otseselt kohustus ettevõtet

kohapeal inspekteerida jääb vaid esmakordselt tegevusluba taotleva ettevõtte puhul, st teiste

käitlejate puhul saab järelevalvet riskipõhiselt korraldada. Lisandub disainitud eellähteainete

teadusliku kasutusega seotud lubade menetlemine, kuid see tervikuna tänast töökoormust ei

tõsta. Kuna täna täidab Ravimiamet lähteainete kontrollimisega seotud ülesandeid ca 0,3

ametikohaga, siis muudatustest tulenev mõningane töökoormuse vähenemine ei too kaasa

märkimisväärset kokkuhoidu personali ega eelarve vaates, sest teenus tuleb ikkagi tagada koos

pädevuse hoidmise, kvaliteedisüsteemi, kommunikatsiooni jm teenuse tagamiseks vajalikuga.

Eestis ei ole täna eraldi infosüsteemi narkootikumide lähteainete käitlejatele tegevuslubade

andmiseks, registreeringute tegemiseks, aruandluseks ja impordi-ekspordi sertifikaatide

andmiseks. Seega ei too uue EL andmebaasi loomine Ravimiametile kaasa keskse

andmebaasiga liidestumise ja IT-arendusega seotud kulusid.

Uue kohustusena lisandub eelnõuga pädevate asutuse kohustus vähemalt kord aastas korraldada

tegevusi käitlejate teadlikkuse tõstmiseks. Täna on käitlemist puudutav teave ja nõuded

avaldatud Ravimiameti kodulehel. Juhul, kui eesmärgiks on avalikkuse ja kõigi Eestis

tegutsevate ettevõtete laiem teavitus, siis vajab see ametkondade vahelist kokkulepet ja

lisaressurssi. Samas ei ole Eestis tegutsevate käitlejatega seoses seni järelevalve raames

tuvastanud rikkumisi, millest võib järeldada, et lähteainete käitlemisega kokkupuutuvad

ettevõtted on nõuetest hästi teadlikud.

Muudatusega kaasneb vajadus kohandada Maksu- ja Tolliameti tööprotsesse ja IT-liidestusi.

Kulud on seotud eelkõige süsteemide rakendamisega, kuid seda tasakaalustab menetluste

automatiseerimine. Täpset kuluhinnangut ei ole hetkel võimalik teha. Võimalikud lisakulud

menetletakse tavapärases riigieelarve protsessis. Mõju on ajaline st. tollivormistusele kulub

vähem aega seoses automatiseeritud loakontrolliga ja ettevõtted ei pea tulema kohale, kuna on

automaatne kontroll.

Mõju Siseministeeriumi valitsemisalale ja Politsei- ja Piirivalveametile on pigem kaudne ja

piiratud. Legaalsete käitlejate järelevalve roll jääb jätkuvalt Ravimiametile, kuid Politsei- ja

Piirivalveametil on oluline roll juhtumite menetlemisel, kus esineb kahtlus narkootikumide

ebaseaduslikus tootmises või organiseeritud kuritegevuses. Paranenud teabevahetus ja parem

jälgitavus võivad toetada õiguskaitseasutuste võimekust selliseid juhtumeid tuvastada ja

menetleda.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Algatus tugevdab siseturvalisust ja toetab ELi ning ÜRO tasandi koostööd uimastikaubanduse

vastases võitluses. Määruse eelnõu on kooskõlas 1961. aasta ÜRO narkootiliste ainete ühtse

konventsiooni eesmärkidega, mille kohaselt tuleb narkootiliste ainete kasutamine piirata

meditsiiniliste ja teaduslike eesmärkidega. Kuigi konventsioon reguleerib narkootilisi

lõppaineid, aitab lähteainete kontroll ennetada nende ainete ebaseaduslikku tootmist.

Rahvusvaheline kohustus lähteainete kontrollimiseks tuleneb otseselt 1988. aasta ÜRO

konventsioonist, mis täiendab 1961. aasta süsteemi. ELi määrus rakendab neid kohustusi

9

siseturu ja väliskaubanduse kontekstis, toetades seeläbi rahvusvaheliste uimastikontrolli

eesmärkide tõhusat täitmist.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1) Eesti toetab määruse eelnõu üldist eesmärki tugevdada narkootikumide

lähteainete kontrolli, säilitades samal ajal siseturu toimimise ja õiguspärase

kaubanduse sujuvuse.

Selgitus:

Toetame võimalikult laia kohaldamisala, et illegaalse kaubanduse vastumeetmete rakendamine

oleks võimalikult tõhus, kuid ei takistaks või piiraks legaalsete lähteainete käitlejate ettevõtlust.

Narkootikumide lähteainete regulatsiooni ajakohastamine Euroopa Liidus on põhjendatud,

arvestades sünteetiliste narkootiliste ainete laialdast levikut liikmesriikides ning sünteetiliste

narkootikumide tootmisega seotud muutunud riske. Praktikas kasutatakse ebaseaduslikul

tootmisel lisaks tavapärastele lähteainetele ka muid kemikaale, mille liikumine võib toimuda

väikeste koguste ja saadetiste kaupa ning erinevate tarneahela osaliste kaudu. Sellest tulenevalt

on eelnõus kavandatud eellähteainete eraldi käsitlus, ainerühmapõhine nimekirjastamine ning

keskse elektroonilise süsteemi loomine koos tolliandmete sidumisega põhjendatud meetmed.

Lisaks peab olema võimalik meetmeid rakendada ka nendele ainetele/segudele, mis ei ole

lisatud kontrollitavate ainete loetelusse, kuid kasutatakse illegaalsete narkootikumide

valmistamiseks. Määruse muudatuse järgselt kahe määruse ühtseks raamistikuks liitmine

vähendab liikmesriikides erinevaid tõlgendusi ja tagab ühetaolised kohustused ja menetlused

EL üleselt. See loob suurema õiguskindluse ja ühtlustatud ELi reeglid.

ELi ülese digilahenduse väljatöötamine vähendab administratiivset koormust nii

tööstussektoris kui ka riiklikes asutustes, kuid aitab ka säilitada siseturu toimimist ja

kaubandustegevuse jätkumist. Paberipõhiste protsesside asendamine täisdigitaalsete

lahendustega (sh klientide kontroll, registreerimised, teatamised) muudab kontrolli tõhusamaks

riigiasutuste jaoks ning aruandluse esitamise lihtsamaks lähteainete käitlejatele.

2) Toetame määrusega kontrollitavate lähteainete kategooriateks jaotamise

lihtsustamist, sealhulgas disainitud eellähteainetele eraldi kategooria lisamist.

Leiame, et erinevatele ainekategooriatele rakendatavad kontrollimeetmed on

põhjendatud ja piisavad ning menetluste lihtsustamine võimaldab vähendada

halduskoormust.

Selgitus:

Toetame uut ainete jaotust kolme kategooriasse, sest see on arusaadavam nii ettevõtjatele kui

ka pädevatele asutustele. Igas kategoorias ette nähtud nõuded on eesmärgipärased ja

kaasajastatud, vähendades halduskoormust, kuid siiski piisavad ettevõtjate tegevuste

jälgimiseks, vajadusel ka sekkumiseks. Täna on kontrollitavad lähteained jaotatud nelja

kategooriasse (kõige ohtlikumad, vähem ohtlikud, tootmises kasutatavad mitmesugused

kemikaalid ning efedriini ja pseudoefedriini sisaldavad ravimid). Muudatusega lihtsustatakse

ainete kategooriatesse jaotamist ja praegu 2., 3. ja 4. kategooria alla kuuluvad ainete loetelud

ühendatakse 2. kategooriaks. 1. kategooria ainete loetelu jääb samaks. Samuti ei ole olulisi

sisulisi muudatusi teistesse kategooriatesse kuuluvate ainete loeteludes. Uue 3. kategooriana

lisatakse disainitud eellähteained.

10

Toetame 1. kategooria lähteainete impordi ja ekspordi protseduuride kiirendamist ning ühtse

EL infosüsteemi kaudu toimuvat protsessi, sest see soodustab legaalsete käitlejate tegevust 1.

kategooria lähteainete liikumise üle kontrolli kaotamata. Toetame seda, et 2. kategooria

lähteainete käitlemise nõuded ettevõtjatele muutuvad selgemaks ja ühtsemaks. 2. kategooria

lähteainete käitlemise kord lihtsustub, kuna pädev asutus ei väljasta edaspidi ettevõtjatele

registreeringut. Selle asemel esitab ettevõtja enne vastavate toimingute alustamist pädevale

asutusele teavituse ühtse teavitussüsteemi kaudu. See muudatus mõjutab positiivselt enamust

Eestis registreeritud käitlejaid, vähendades halduskoormust ning kiirendades tegevuse

alustamist. Põhjalikum järelevalve suunatakse väliskaubanduse jälgimisele, milleks Eesti

käitlejad peavad ennast küll registreerima, aga täna Eestis registreeritud 2. kategooria

narkootikumide lähteainete käitlejad impordi ja ekspordiga valdavalt ei tegele.

Toetame eraldi ainete kategooria loomist, et tõkestada uute disainitud eellähteainete käitlemist

ja seeläbi raskendada nende kasutamist uute psühhoaktiivsete ainete tootmiseks, mis on

oluliseks ohuks rahva tervisele. Samas peame oluliseks, et säilib võimalus nende ainete

teadustöös ja innovatsioonis kasutamiseks, millega eelnõus on arvestatud (väikeste koguste

puhul piisab teavitamisest ja suuremate koguste puhul saab neid tegevusloa alusel kasutada).

Peame oluliseks, et komisjonil on volitused disainitud eellähteainete lisamiseks ainerühmade

kaupa, mis võimaldab võtta kontrolli alla mitte üksnes üksikuid aineid, vaid ka nende

struktuurilt sarnaseid derivaate. See tugevdab ennetavat lähenemist ja vähendab võimalust

regulatsioonist mööda hiilida olukorras, kus ebaseaduslik turg kohaneb kiiresti

kontrollimeetmetele ja turule tulevad uued sünteetilised ained, millele kontrollimeetmed ei

kohaldu. Samas on oluline jätta võimalus mõne aine grupist välja arvamiseks, kui seda ainet

vajatakse legaalses majandustegevuses, millega samuti on eelnõus arvestatud.

3) Toetame Euroopa Liidu keskse infosüsteemi loomist lähteainete käitlemisega

seotud lubade menetlemiseks ning teabe vahetamiseks, sest see lihtsustab käitlejate

registreerimise, lähteainete impordi ja ekspordiga seotud protsesse ning parandab

oluliselt liikmesriikide vahelist andmevahetust.

Selgitus:

Toetame ühtse üle-euroopalise infosüsteemi loomist, sest see parandab ja kiirendab oluliselt

liikmesriikide vahelist andmevahetust ja koostööd ning vähendab bürokraatiat kõigi osapoolte

jaoks. Muudatus on positiivne ka siseriiklikus vaates, sest Eestis puudub hetkel elektrooniline

infosüsteem lähteainete käitlejate andmete, neile antud lubade ja registreeringute, aruandluse

töötlemiseks ja säilitamiseks. Uue Euroopa elektroonilise infosüsteemiga väheneb risk vigade

tekkimiseks ning lihtsustub menetlusprotsess, mis seni toimub käsitsi ja osaliselt paberkandjal.

Pädeva asutuse töölõikude automatiseerimine kiirendab menetlusprotsesse ja on

kuluefektiivsem, ning tagab parema andmekvaliteedi. Süsteem toetab väliskaubanduse

menetluste lihtsustamist kogusepõhise haldamise ja automatiseerimise kaudu ning on seotud

ELi ühtse tollikeskkonnaga (EU Single Window). Maksu- ja Tolliametil on olemas kogemus

automatiseeritud kontrollsüsteemi arendamiseks Single Window kaudu ning ka toetus

automatiseeritud kogusepõhise haldamise osas.

Ühtne tasuvaba ja liidestuseta infosüsteem võimaldab vähendada bürokraatiat ettevõtete jaoks,

sest tänu elektroonilise infosüsteemi loomisele ei pea lähteainete käitlejad enam esitama iga-

aastast tegevuste aruannet, kuna sealne informatsioon on reaal-ajas kättesaadav. Samuti on

võimalik tänu ühtsele infosüsteemile lihtsustada ettevõtete registreerimise ning impordi ja

ekspordiga seotud protsesse seejuures vajalikku ülevaadet kaotamata.

Ressursside kokkuhoidmiseks on oluline, et uues üle-euroopalises infosüsteemis oleks kõiki

tegevuslubade, registreeringute, asutuse enda teavituskohustuste, aruandluse ja impordi-

eksporditeavitustega seotud tegevusi võimalik hõlpsalt algusest lõpuni teha ja puuduks vajadus

11

neis töölõikudes täiendavaid siseriiklikke või ettevõttepõhiseid infotehnoloogilisi lahendusi

kasutada. Lisaks võiks kaaluda infosüsteemi ühitamist ka muude valdkondadega, kus

ettevõtetele kehtivad sarnased teavituskohustused. Näiteks keemiatööstuses kasutatavatele

ainetele kohaldub paralleelselt ka määrus (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise

ja kasutamise kohta, kus mitmed nõuded, sh kahtlaste tehingute teavitamine ja

dokumentatsioon, on sisuliselt sarnased ning osad ained (nt väävelhape ja atsetoon) kattuvad.

Erinevate EL infosüsteemide koostoimimise korral oleks lähteainete käitlejatel võimalik esitada

sama info ametiasutustele ühekordselt ja võimalusel liigub teave asutuste/andmebaaside vahel.

4) Toetame käitlejate ja pädevate asutuste teadlikkuse tõstmise meetmeid, sealhulgas

keskse narkootikumide lähteainete andmekogu (teabehoidla) loomist, mida

hakkab haldama ja ajakohasena hoidma Euroopa Liidu Uimastiamet.

Selgitus:

Toetame EL keskse lähteainete andmekogu (teabehoidla) loomist, mida hakkab haldama ja

ajakohasena hoidma ELi Uimastiamet (EUDA). See on oluline, sest toetab nii narkootikumide

lähteainete käitlejaid, liikmesriikide asutusi kui laiemat üldsust õige teabe saamisel

narkootikumide lähteainete kohta ja nendega seotud trendide jälgimisel. Eriti oluline on see

kolmanda kategooria disainitud eellähteainete gruppides olevate ainete tuvastamise vaatest, et

luua selge ülevaade, missugused ained on narkootikumide lähteaineteks (art 25 punkt 3).

Komisjon võiks EL infosüsteemi arendamisel arvestada võimalusega, et narkootikumide

lähteainete teabehoidla oleks integreeritud lähteainetega seotud toimingute tegemiseks loodava

üle-euroopalise infosüsteemiga. Narkootikumide lähteainete käitlejate endi poolt oma töötajate

koolitamise nõue on asjakohane ja selle täitmist saab järelevalves hõlpsalt kontrollida. Määruse

eelnõus on pädevatele asutustele ette nähtud kohustus korraldada vähemalt kord aastas

käitlejate teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusi. Toetame põhimõtteliselt ettevõtjate ja

avalikkuse teadlikkuse tõstmist. Samas leiame, et see peaks olema pidev tegevus, mistõttu

eelistaksime eelnõus üldisemat sõnastust. Ametnike koolitamiseks toimuvad Eestis

Ravimiameti ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) regulaarsed koostöökohtumised, samuti

korraldatakse sisekoolitusi.

5) Toetame määrusega kontrollitavate lähteainete väliskaubandusega seotud

menetluste lihtsustamiseks üleminekut koguste haldamise süsteemile, mis asendab

senise impordi- ja ekspordilubade menetluse. Leiame, et lähteainete käitlemiseks

lubade andmise, käitlejate registreerimise ning imporditavate ja eksporditavate

ainete koguste haldamiseks loodava Euroopa Liidu keskse infosüsteemi sidumine

ühtse tolliandmekeskkonnaga võimaldab automatiseerida tollikontrolli ja

lihtsustab väliskaubandusega seotud menetlusi nii pädevate asutuste kui

ettevõtjate jaoks.

Selgitus:

Eelnõu artiklites 20–24 sätestatakse narkootikumide lähteainete väliskaubandusega seotud

menetlused. Uued eeskirjad võimaldavad automatiseerimise abil lihtsustada väliskaubanduse

protseduure. Nõue taotleda impordi- ja ekspordiluba asendatakse kogusehaldussüsteemiga,

mille kohaselt ettevõtja teavitab pädevat asutust kindlaksmääratud aja jooksul määruse lisades

I - III toodud nimekirjades loetletud ainete imporditavast või eksporditavast maksimaalsest

kogusest. See teavitus hõlmaks ühte või mitut kavandatud impordi- või eksporditegevust

kindlaksmääratud aja jooksul kuni algselt näidatud koguse ülemmäärani. 1. kategooria ning

teatud juhtudel 2. kategooria ja 3. kategooria ainete ekspordi puhul peab pädev asutus lisaks

enne igat eksporditegevust esitama ekspordieelse teatise ekspordi sihtriigi pädevale asutusele

12

(EL välise kolmanda riigi pädev asutus). Ekspordieelne teatis on ette nähtud ka rahvusvahelises

õiguses 1988. aasta ÜRO narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise

vastase konventsiooni alusel, mis kohustab riike tegema koostööd ja vahetama teavet

lähteainete liikumise üle. Selle eesmärgiks on teavitada sihtriigi pädevaid asutusi enne

kontrollitava aine eksporti, võimaldades neil hinnata tehingu õiguspärasust ja vajadusel

sekkuda. Ekspordieelsete teatiste protsessi on lihtsustatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)

riikidele, kelle puhul on ekspordieelse teatise kohustusest loobutud, kuna EMP siseselt ei

teostata tollikontrolli ning nende riikide puhul on narkootikumide lähteainete järelevalve ELiga

ühetaoliselt reguleeritud. Lisaks on tühistatud kolmandatele riikidele antud 15-päevane ooteaeg

sellisele ekspordieelsele teatisele vastamiseks. Kohustuslik ooteaeg ei ole tõhus meede

suurendamaks kontrolli tõhusust, kuna praktikas ei kasuta kõik sihtriigid aktiivselt seda

ajavahemikku vastamiseks ja täiendava riskihindamise tegemiseks. Sama aeglustab see

õiguspärast kaubandust, tekitab ettevõtjatele kulusid ja viivitusi tarneahelas. Üldise ooteaja

asemel liigutakse seetõttu riskihindamisel põhineva sekkumise, vajaduspõhiste kontrollide ning

konkreetsete kahtlaste tehingute peatamise suunas. Ekspordi eelteatisega seotud ooteaja

kaotamisel ei ole mõju ELi imporditavate lähteainete riskipõhisele kontrollile ning pädevatel

asutustel on põhjendatud kahtluse korral jätkuvalt võimalik importi mitte lubada.

Artiklis 23 sätestatakse tollikontrollide läbiviimise kord. Eelnõu kohaselt ühendatakse

käitlejatele lubade andmiseks, registreerimiseks ning imporditavate ja eksporditavate ainete

koguste haldamiseks loodav keskne elektrooniline süsteem tolliasutuste ühtse akna

keskkonnaga, et toll saaks kontrollida kavandatud impordi või ekspordi kohta esitatud teavet

ettevõtja litsentsi, registreeringu või eelteatise andmete alusel. Artikkel 24 säilitab praegused

sätted, mille kohaselt on välistel kauplejatel jätkuvalt kohustus tõendada seaduslikku eesmärki,

kui loetletud narkootikumide lähteained ümber laaditakse, paigutatakse ajutiselt ladustamiseks

või ladustatakse vabatsoonis. Tollikontroll toimub riskihindamise alusel. Kui luuakse

elektroonne süsteem, hakkab dokumendi kontroll toimuma elektroonselt (süsteemist-süsteemi).

Tolli vaates on kontroll soovitud ulatuses teostatav, sh on ka elektroonse dokumendikontrolli

osas kogemus olemas.

6) Toetame pädevate asutuste kohustuste ja koostööga seotud töökorralduse

täpsustamist, mis aitab ühtlustada liikmesriikide järelevalveraamistikku ning

toetab paremat teabevahetust ja asutuste vahelist koostööd. Eesti toetab määruses

põhimõtet, et Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

esitatav aruandlus põhineb võimalikult suures ulatuses loodava Euroopa Liidu

keskse infosüsteemi andmetel.

Selgitus:

Eelnõu artikli 27 kohaselt peavad liikmesriigid määrama määruse rakendamise eest vastutava

pädeva asutuse või pädevad asustused. Eestis on narkootikumide lähteainete käitlemise üle

järelevalve tegemine juba täna reguleeritud ning vastavad kontrollimehhanismid toimivad.

Pädevaks asutuseks lähteainete käitlejate registreerimisel, tegevuslubade andmisel ja nende

käitlejate järelevalve teostamisel on Ravimiamet. Õiguskaitseasutused, peamiselt Maksu- ja

Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, osalevad järelevalves juhtumitel, kus esineb kahtlus

ainete ebaseaduslikus käitlemises või seotuses narkokuritegevusega. Väliskaubandusega seotud

tollikontrollide läbiviimisega tegeleb peamiselt Maksu- ja Tolliamet. Eesti jaoks ei too eelnõu

kaasa sisulisi uusi kontrollivolitusi, kuid aitab ühtlustada liikmesriikide järelevalveraamistiku

ning toetab paremat teabevahetust ja koostööd pädevate asutuste vahel. See on oluline eelkõige

piiriüleste tarneahelate puhul, kus uilähteainete liikumine võib hõlmata mitut liikmesriiki. Eesti

kontekstis on siseturu kontrolli tugevdamine oluline ka seetõttu, et narkokaubanduse ja

organiseeritud kuritegevuse tarneahelad on tugevalt rahvusvahelised. Kuigi Eestis ei ole seni

13

tuvastatud narkootikumide lähteainete ulatuslikku tootmist ega käitlemist ebaseaduslikul

eesmärgil, võivad Eesti ettevõtjad olla osa laiematest Euroopa tarneahelatest, mille kaudu

võivad lähteained liikuda ebaseaduslikku tootmisse.

Artikkel 28 sätestab pädevate asutuste õiguse ja kohustuse teostada järelevalvet

narkootikumide lähteainete käitlejate üle. Kontrollimeetmed hõlmavad muu hulgas

dokumentide ja registrite kontrollimist, ettevõtjate ruumide ja tegevuse inspekteerimist ning

vajadusel meetmete rakendamist olukorras, kus on alust kahtlustada lähteainete suunamist

ebaseaduslikku kasutusse. Sellised kontrollivolitused on vajalikud selleks, et tagada määruses

sätestatud nõuete tegelik rakendamine ning ennetada narkootikumide ebaseaduslikuks

tootmiseks vajalike lähteainete sattumist illegaalsetesse tarneahelatesse. Eriti oluline on see

olukorras, kus lähteainete liikumine võib toimuda mitme ettevõtja ja riigi kaudu ning väikeste

koguste kaupa. Artikkel 29 näeb ette võimaluse narkootikumide lähteaineid arestida kuni 30

ööpäevaks. Artiklis 30 sätestatud ekspordi ja impordi kontrollidega seoses sisulisi muudatusi ei ole.

Ravimiameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel toimib igapäevane koostöö ning vahetatakse

informatsiooni väljastatud lubade ja ebaseaduslikult liikuva lähteainete koguste osas.

Artiklis 31 ette nähtud narkootikumide lähteainetega seotud karistused on kehtestatud

Karistusseadustiku § 190 II astme kuriteona ja ka juriidilise isiku süüteona. Narkootikumide

lähteainetega seotud karistused ei vaja eelnõu rakendudes muutmist.

Artiklites 32 ja 33 on sätestatud liikmesriikide kohustuse koguda ja edastada komisjonile

teavet narkootikumide lähteainete kontrolliga seotud tegevuste kohta. See hõlmab muu hulgas

andmeid järelevalvemeetmete, rikkumiste, konfiskeerimiste ning kahtlaste tehingute kohta.

Selline aruandlus võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel saada parema ülevaate

narkootikumide lähteainete liikumisest ning hinnata regulatsiooni rakendamise tõhusust.

Samuti toetab see varajast riskide tuvastamist ja võimaldab vajadusel kiiresti kohandada

kontrollimeetmeid. Eesti toetab põhimõtet, et aruandlus põhineb võimalikult suures ulatuses

loodava ELi keskse elektroonilise süsteemi andmetel. See võimaldab vältida olukorda, kus

sama teavet tuleb esitada mitmes erinevas vormis või süsteemis ning vähendab nii ettevõtjate

kui ka pädevate asutuste halduskoormust. Kuna Eestis on narkootikumide lähteainete käitlejate

arv väike ning enamik andmeid kogutakse juba täna Ravimiameti ning Maksu- ja Tolliameti

kaudu, ei ole oodata märkimisväärset lisakoormust riigiasutustele. Toetame eelnõu artiklis 34 kavandatavat muudatust, mille kohaselt komisjon koostab ja esitab

Rahvusvahelisele Narkootikumide Kontrolli Komiteele (International Narcotics Control

Board) aruande loodavas andmebaasis oleva teabe põhjal ning aruanne kooskõlastatakse

liikmesriikidega. See vähendab liikmesriikide aruandlusega seotud kohustusi ning väldib ühe

teabe korduvalt esitamist nii narkootikumide lähteainete käitlejate kui liikmesriikide poolt.

7) Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist määruse rakendamisega seotud

tehniliste tingimuste täpsustamiseks, määruse lisades toodud ainekategooriate

ajakohastamiseks ning ainete või ainegruppide lisamiseks kontrollitavate ainete

nimekirja. Leiame, et määruse rakendamiseks jäetud üleminekuperiood on

vajalike IT-arenduste ja töökorralduslike muudatuste tegemiseks piisav.

Selgitus:

Toetame komisjonile volituse andmist määruse lisade muutmiseks ning narkootikumide

lähteainete kategooriatesse ainete või nende gruppide lisamiseks delegeeritud määrusega. See

võimaldab kiiremini reageerida rahvusvaheliste konventsioonide muudatustele ning

turuarengutele, arvestades nii lähteainete kuritarvitamise riski kui ka seaduslikku kasutust ja

sellega seotud vajadusi. Asjakohane on, et komisjon konsulteerib enne narkootikumide

lähteainete kategooriates muudatuste tegemist liikmesriikide esindajatest koosneva ekspertide

14

komiteega – see annab võimaluse liikmesriikide spetsiifiliste vajaduste või takistuste välja

toomiseks ja arvesse võtmiseks (artikkel 38 punkt 4).

Samuti on vaja komisjonile anda võimalus delegeeritud määrusega täpsustada tehnilisi

tingimusi ja rakendada lisades IV-IX toodut (nt loataotluse nõuded, käitleja registreerimiseks

esitatav teave jne). See on vältimatult vajalik arvestades, et üle-euroopalist infosüsteemi nende

toimingute tegemiseks komisjon alles hakkab arendama ja tehnilised küsimused on vaja sellega

kooskõlas lahendada.

Eelnõu kohaselt on määruse rakendamiseks jäetud üleminekuperiood 3 aastat määruse

jõustumisest. Impordi (artikkel 20), ekspordi (artikkel 22) ja tolli kinnitusega (artikkel 23)

seotud sätteid kohaldatakse, kui EL keskne infosüsteem võimaldab täita vastavaid funktsioone.

Leiame, et 3-aastane üleminekuperiood on mõistlik ning peaks võimaldama vajalikke

ettevalmistustöid. Peame oluliseks, et määrust oleks võimalik rakendada võimalikult lühikese

üleminekuajaga. Samas on vaja jätta piisav aeg EL tasandil vajalike IT-arenduste tegemiseks.

Eelkõige on oluline, et menetlusteks ja teabevahetuseks mõeldud EL infosüsteem oleks

funktsioneeriv enne vastavate töökorralduslike muudatuste rakendamist.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Ministeeriumidest olid seisukohtade koostamisse kaasatud Rahandusministeerium,

Siseministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Seisukohtade koostamisel osalesid

Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti narkopoliitika ekspertide töörühma liikmetele,

Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Arvamustega arvestamine ja mittearvestamine ning põhjendused on esitatud seletuskirja lisas

(kaasamistabel).

1

Eesti seisukohad narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta

Seletuskirja lisa 1 – kaasamistabel

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

1. Eesti Ravimitootjate Liit Toetame eelnõud ning leiame, et selle üldmõju meie sektoris on

positiivne:

 Oluliselt suurem õiguskindlus ja ühtlustatud EL-reeglid:

Kahe määruse ühtseks raamistikuks liitmine vähendab

liikmesriigiti erinevaid tõlgendusi ning tagab

ühetaolised kohustused ja menetlused kogu EL-is.

 EL-i ülese digilahenduse väljatöötamine vähendab

administratiivset koormust nii tööstussektoris kui ka

riiklikes asutustes: Paberipõhiste protsesside

asendamine täisdigitaalsete lahendustega (sh klientide

kontroll, registreerimised, teatamised). Aastase

aruandluse kaotamine, sest vajalik info saadetakse

automaatselt läbi EL-i keskse süsteemi. Väheneb

vajadus korrigeerida dokumentatsiooni eri

liikmesriikide nõuetele vastavaks.

Leiame, et eelnõu on:

 eesmärgipärane, kuna sihib just neid ainetüüpe, mille

väärkasutus põhjustab narkootikumide ebaseadusliku

tootmise kasvu.

 proportsionaalne, sest ravimite ja teadustegevuse jaoks

on sisse jäetud erandid ja lihtsustused; kõrge riskiga

ainete puhul on karmistused põhjendatud.

 üldjoontes rakendatav, kuid sõltub üleminekuperioodi

selgetest juhistest ning sellest, kui kasutajasõbralik ja

stabiilne saab olema uus EL-i elektrooniline süsteem.

Kokkuvõtvalt:

Ravimitootjate ja müügiloa hoidjate jaoks on peamised mõjud

valdavalt halduslikud, mitte sisulised ega turule ligipääsu

Arvestatud.

2

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

piiravad. Positiivsed mõjud, eelkõige digilahendustest ja

selgemast regulatsioonist, kaaluvad üles võimalikud ajutised

koormused.

Soovitame eelnõu toetada, rõhutades rakendusetapi jooksul

vajadust:

 selgete juhiste ja ühtse info jagamiseks ettevõtjatele,

 mõistliku üleminekuaja tagamiseks,

 dialoogi jätkamiseks sidusrühmadega võimalike

tõlgendusprobleemide lahendamiseks.

2 Eesti Keemiatööstuse Liit Komisjoni ettepanek koondada senised määrused (EÜ) nr

273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 ühtsesse õigusakti on

süsteemselt põhjendatud ning aitab kaasa regulatsiooni

selgusele ja ühtsusele. Ühtne raamistik koos keskse IT-

süsteemiga on halduslikult loogiline ning kooskõlas ELi üldise

digitaliseerimissuundumusega.

Eelnõu eesmärk – tõhustada narkootikumide lähteainete (sh

disainer-lähteainete) kontrolli ning ennetada nende

ebaseaduslikku kasutust, lihtsustades samal ajal õiguspärast

kaubandust – on iseenesest toetatav. Leiame, et praeguse

regulatsiooni alusel 1. ja 2. kategooriasse kuuluvate ainete osas

võivad kavandatavad muudatused aidata eesmärgi

saavutamisele kaasa.

Samas tekitab tõsist muret praeguse regulatsiooni 3.

kategooriasse kuuluvate laialt levinud tavakemikaalide (nt

vesinikkloriidhape/soolhape, väävelhape, tolueen, etüüleeter,

atsetoon, metüületüülketoon jne) kavandatav liigitamine 2.

kategooriasse ning nende suhtes kehtestatavad täiendavad

nõuded.

1. Mõju õiguspärasele kaubandusele ja halduskoormusele Kõnealused ained on laialdaselt kasutusel tööstuses ning neid

sisaldavad ka paljud tarbekeemiatooted. Näiteks:

Arvestatud, lisatud selgitused seletuskirjas.

p. 1 – 3. kategooria lähteainete liigitamine 2.

kategooriasse ei too kaasa märkimisväärset

halduskoormuse tõusu, kuna ka täna kehtivad

nende ainete suhtes kontrollimeetmed. Nõue,

et tehingud peavad olema dokumenteeritud

kehtib täna väliskaubanduse puhul ja seda

laiendatakse EL sisesele kaubandusele. See

mõju ei tohiks olla väga suur, sest enamus

tehinguid on kirjalikku taasesitamist

võimaldavate arvetega kaetud. Kahtlastest

tehingutest teavitamine on kehtiv kohustus,

millele lisandub kadumistest ja vargustest

teavitamine. See ei ole märkimisväärne

lisakohustus, kuna vargusi/kadumisi ei tohiks

sageli ette tulla. Ekspordiga tegelevate

ettevõtete registreerimise kohustus on kehtiv

nõue. Lisandub impordiga ja vahendamisega

tegelevate ettevõtete kohustus end

registreerida, vastutav isik määrata ja tooteid

märgistada. See muudatus ei tohiks

3

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

 soolhapet ja väävelhapet sisaldavad

torupuhastusvahendid, katlakivieemaldajad,

roosteemaldajad ja pH-reguleerijad;

 atsetoon, tolueen, metüületüülketoon ja etüüleeter on

levinud lahustites, värvides, liimides,

rasvaeemaldajates, lakieemaldajates, denatureeritud

piirituses ja muudes ehitus- ja hoolduskeemiatoodetes.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt kuuluvad need ained 3.

kategooriasse ning nende suhtes kohaldatakse peamiselt

ekspordikontrolli. Eelnõu kohaselt liigituksid need 2.

kategooriasse, millega kaasneksid mh:

 dokumenteerimis- ja arvestuse pidamise kohustus,

 kahtlaste tehingute tuvastamise ja teavitamise kohustus,

 impordi ja ekspordi registreerimiskohustus.

Selline muudatus tähendab olulist regulatiivset hüpet ning

märkimisväärset täiendavat halduskoormust keemiatööstuse ja

seotud tarneahelate ettevõtetele.

2. Operaatori mõiste ja võimalik kohaldumine füüsilistele

isikutele Eelnõus defineeritakse „operaator“ kui füüsiline või juriidiline

isik, kes teeb lähteaine turul kättesaadavaks, omab või kasutab

seda. Mõiste ei ole piiratud majandustegevusega.

Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas regulatsiooni

kohaldamisala võib grammatiliselt hõlmata ka tavatarbijat, kes

omab või kasutab kodustes tingimustes näiteks atsetooni või

denatureeritud alkoholi.

Koostöökohustus ning kahtlaste tehingute teavitamiskohustus

on sõnastatud laialt ning ei tee selget vahet majandustegevuse

ja erakasutuse vahel. Leiame, et selline sõnastus tekitab

õigusselguse probleemi ning võib olla vastuolus

märkimisväärselt mõjutada ettevõtteid, mis

kasutavad aineid lõpptoodangus ja ei tegele

vahendamisega.

p.2 – regulatsiooni eesmärk on tõkestada

narkootikumide lähteainete liikumist

ebaseaduslikku ahelasse, kus neist

kuritegelikul moel narkootikume

valmistatakse. Regulatsiooni eesmärk ei ole

hõlmata eratarbimist st sihipärast ja selleks

sobivas koguses kodust atsetooni vm

koduseks kasutuseks mõeldud lähteaine

säilitamist-kasutamist ei reguleerita. Eelnõu

puudutab majandustegevust, kus liiguvad

kogused, millest on võimalik narkootikume

valmistada.

p.3 – komisjonil on kavas arendada ühtne

infosüsteem, mis peaks hõlbustama

ettevõtjatel andmete esitamist. Eeldame, et

selline infosüsteem on tasuta juurdepääsetav

ja ei vaja eraldi liidestumist. Samuti on

eelnõus ette nähtud piisav üleminekuperiood

(3 aastat).

p. 4 – ainete kontsentratsioonilävendid ja

eritingimused on toodud määruse lisades I, II

ja III. Tingimus, et ainet ei ole võimalik

hõlpsasti või majanduslikult tasuval viisil

kasutada või ekstraheerida on sarnaselt

sõnastatud ka kehtivas regulatsioonis. Seni ei

4

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

proportsionaalsuse põhimõttega, kui seda tõlgendada ka

füüsiliste isikute suhtes väljaspool majandustegevust.

Palume täpsustada, kas regulatsiooni eesmärk on hõlmata

üksnes majandustegevust või ka eraisikute omamist ja kasutust.

3. Masinloetava ja struktureeritud andmeesituse nõue Koostöösäte näeb ette, et teave tuleb pädevale asutusele esitada

masinloetaval ja struktureeritud kujul, avatud standardeid

kasutades ning turvalise sidekanali kaudu.

Kuigi digitaliseerimise eesmärk on mõistetav, võib selline nõue

osutuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehniliselt

ja finantsiliselt koormavaks. Paljudel VKEdel puudub keerukas

IT-taristu ning nõue võib praktikas tähendada täiendavaid

investeeringuid tarkvarasse ja andmehalduse süsteemidesse.

Soovitame kaaluda:

 selget VKE-erandit või lihtsustatud korda,

 üleminekuperioodi,

 või standardiseeritud tasuta lahenduse pakkumist EL

tasandil.

4. Segude käsitlemine, kontsentratsiooniläved ja „kergesti

eraldatavuse“ kriteerium Eelnõu kohaselt ei kuulu segud regulatsiooni kohaldamisalasse,

kui:

1. aine sisaldus jääb alla lisas sätestatud

kontsentratsiooniläve; või

2. ainet ei ole võimalik kergesti või majanduslikult

mõistlikult eraldada.

Samas ei ole lisades kõnealuste ainete puhul sätestatud

konkreetseid kontsentratsioonilävesid. See jätab mulje, et

regulatsiooni kohaldamisalasse võivad kuuluda kõik segud, mis

sisaldavad nimetatud aineid mistahes koguses.

ole selles küsimuses Eesti praktikas ühtegi

vaidlust olnud. Ühetaolise rakendamise tagab

liikmesriikide pädevate asutuste vaheline

koostöö komisjoni töörühmades.

p. 5 – toetame, et komisjon võiks võimalusel

luua võimekuse, et ettevõte esitab ühe ja

sama info ametiasutustele ühekordselt ja

teave liigub asutuste/andmebaaside vahel.

p. 6 – nõustume, et jõustatavus on oluline ja

leiame, et eelnõu täidab eesmärki.

5

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

Samuti ei ole täpsustatud, mida tähendab „kergesti eraldatav“

või „majanduslikult mõistlik“. Ei ole selge, kes ja milliste

kriteeriumide alusel vastava hinnangu annab.

Leiame, et õiguskindluse tagamiseks on vajalik:

 selged ja üheselt mõistetavad kontsentratsioonipiirid,

 objektiivsed tehnilised kriteeriumid eraldatavuse

hindamiseks,

 ning praktikas rakendatav juhendmaterjal.

Ilma selgete piirideta võib regulatsioon hõlmata väga suure osa

turul olevatest mitmekomponentsetest toodetest, mis ei kujuta

endast realistlikku diversiooniriski.

5. Koostoime lõhkeainete lähteainete regulatsiooniga Keemiatööstuse ainetele kohaldub paralleelselt ka Regulation

(EU) 2019/1148. Mitmed nõuded – sh kahtlaste tehingute

teavitamine ja dokumentatsioon – on sisuliselt sarnased ning

osad ained (nt väävelhape ja atsetoon) kattuvad.

Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks oleks oluline tagada

nende regulatsioonide võimalikult suur ühtlustatus (nt ühtsed

mõisted, teavitamiskanalid ja andmeformaadid).

6. Jõustatavus ja tegelik mõju turvalisusele Lõpetuseks juhime tähelepanu, et regulatsiooni efektiivsus

sõltub selle jõustatavusest. Kui nõuded on väga laiaulatuslikud

ja tehniliselt keerukad, kuid tegelik kontroll veebimüügi ja

kolmandatest riikidest imporditavate toodete üle on piiratud,

võib see praktikas tekitada ebaausa konkurentsiolukorra:

nõudeid täitvad ettevõtjad kannavad kulud, samas kui

ebaseaduslik või kontrollimatu kaubandus jätkub.

Seetõttu peame oluliseks, et kavandatavad meetmed oleksid:

 selged ja proportsionaalsed,

 reaalselt jõustatavad,

 ning keskenduksid riskipõhisele lähenemisele.

6

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

3 Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Suur tänu, et kaasasite Kaubandus-Tööstuskoda seoses ELi

narkootikumide lähteainete seire ja kontrolli määruse eelnõuga.

Oleme eelnõu sisuga tutvunud ning toetame hetkel kehtivate

narkootikumide lähteaineid puudutavate määruste koondamist

ühtsesse määrusesse, mis aitab kaasa regulatsiooni selgusele ja

ühtsusele.

Samas soovime ettevõtluskeskkonna vaates juhtida tähelepanu

halduskoormuse võimalikule kasvule, eelkõige seoses

täiendavate registreerimis- ja dokumenteerimiskohustuste,

teavitamisnõuete ning uute digitaalse andmeesituse

lahendustega. Oluline on, et rakendatavad meetmed oleksid

proportsionaalsed ja riskipõhised ning arvestaksid ka väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate võimekusega. Samuti peame

oluliseks vältida kohustuste dubleerimist teiste kehtivate

regulatsioonidega (nt ELi määrus 2019/1148), et tagada

ettevõtjatele selge ja ühtne õigusraamistik ning vältida tarbetut

halduskoormust.

Arvestatud.

Lihtsustatud väliskaubanduse menetlused ja

elektroonilised lahendused vähendavad

ettevõtjate kulusid ning toetavad

konkurentsivõimet. Pikaajaliselt vähendab

ühtne elektrooniline süsteem ettevõtete jaoks

aruandlus- ja menetluskoormust.

4 Politsei- ja Piirivalveamet Toetame samuti uimasti lähteainete regulatsiooni

ajakohastamist. Sellest tulenevalt peame vajalikuks siseriikliku

õiguse (mida muuta määrusest tulenevalt) ja asutuste

tööprotsesside ajakohastamist. Lähteainete käitlemise üle

teostavad järelevalvet Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

PPA panustab lähteainete ebaseadusliku käitlemise avastamisele

ja tõkestamisele eeskätt läbi teabe kogumise ja

ühisoperatsioonide. Seega on oluline määratleda millised on

antud määruse mõistes liikmesriigi pädevad asutused ja millised

on pädeva asutuse ülesanded (art 27 jj). Lähteainete

elektrooniline süsteem tõstab kindlasti teadlikkust, aga toob

vastutavale pädevale asutusele kaasa lisaressursi vajaduse.

Oluline on, et loodaks pädevatele asutustele otsene juurdepääs

süsteemile (andmekaitse nõuetega kooskõlas ja logitav).

Arvestatud

7

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

Väljakutseks määruse rakendamisel on ettevõtjate kaasamine ja

koolitamine. Kui see jääb üksnes ettevõtjate „mureks“ siis ei

pruugi ettevõtjad olla valmis koostööks.

5 Maksu- ja Tolliamet MTA uurimisosakonna narkotalituse hinnangul on uimasti

lähteainete regulatsiooni ajakohastamine Euroopa Liidus

põhjendatud, arvestades sünteetiliste narkootiliste ainete

laialdast levikut Euroopa Liidu liikmesriikides ning sünteetiliste

uimastite tootmisega seotud muutunud riske. Praktikas

kasutatakse ebaseaduslikul tootmisel lisaks tavapärastele

lähteainetele ka muid kemikaale, mille liikumine võib toimuda

väikeste koguste ja saadetiste kaupa ning erinevate tarneahela

osaliste kaudu. Sellest tulenevalt on eelnõus kavandatud

eellähteainete eraldi käsitlus, ainerühmapõhine

nimekirjastamine ning keskse elektroonilise süsteemi loomine

koos tolliandmete sidumisega põhjendatud meetmed.

Eelnõu rakendamine Eestis ja Euroopa Liidus on põhjendatud,

kuna see laiendab kontrollitavate ainete ringi ja ühtlustab nende

käsitlust. Ainerühmapõhine lähenemine vähendab olukordi, kus

keemiliselt sarnane või muudetud aine jääb regulatsiooni alt

välja ainult seetõttu, et seda ei ole eraldi nimetatud. See loob

selgema aluse järelevalveks ja kontrolliotsuste tegemiseks.

Keskse elektroonilise süsteemi ja tolliandmete sidumine on

järelevalve seisukohalt oluline, kuna riskipõhine kontroll

eeldab ligipääsu teabele ettevõtjate õiguste, koguste ja

tehingute kohta. Kui see teave on koondatud ja kontrollitav,

toetab see riskihindamist ja operatiivset otsustamist. Samas

sõltub süsteemi tegelik mõju selle rakendamisest, andmete

kvaliteedist ning sellest, kuidas see sobitub riigisisestesse

tööprotsessidesse.

Ettevõtjate vaates sõltub eelnõu mõju sellest, millises ulatuses

nende tegevus puudutab kontrollitavaid või

Arvestatud

8

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine/ kommentaar

teatamiskohustusega aineid ning kuidas keskne süsteem ja

menetlused praktikas toimima hakkavad. Regulatsioon võib

kaasa tuua andmete esitamise ja ajakohastamise kohustuse ning

järelevalvemenetluste arvestamise vajaduse. Mõju ulatus ja

võimalik halduskoormus vajavad eraldi hindamist Eesti turul

tegutsevate ettevõtjate vaates.

Maksu- ja Tolliameti jaoks tähendab eelnõu rakendamine

täiendavat järelevalve- ja halduskoormust. Kontrollitavate

ainete ringi laienemine suurendab järelevalveobjektide arvu

ning sellega seotud kontrolli- ja menetlustoimingute mahtu.

Keskse elektroonilise süsteemi kasutamine eeldab ettevõtjate

andmete kontrolli, haldamist ja jälgimist ning vajadusel

sekkumist. Ainerühmapõhise käsitluse korral tuleb hinnata ka

seda, kas konkreetne aine kuulub reguleeritud rühma alla, mis

võib nõuda täiendavat analüüsi ja ekspertiisi. Lisaks eeldab uue

regulatsiooni rakendamine tööprotsesside kohandamist,

kasutajate koolitamist ning andmete kvaliteedi tagamist. Nende

muudatustega seotud töömaht ja ressursivajadus tuleb Maksu-

ja Tolliametis eraldi hinnata.

Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud meetmed eesmärki

arvestades põhjendatud ja Eesti kontekstis rakendatavad. Nende

praktiline mõju sõltub keskse elektroonilise süsteemi

toimimisest, andmete kättesaadavusest ning järelevalveks

vajaliku ressursi planeerimisest.