| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/864-1 |
| Registreeritud | 30.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium Meie: 27.03.2026 nr 28
Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu,
Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Kurtide Liidu pöördumine seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete
reformiga
Sotsiaalministeerium on aktiivselt ette valmistamas abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi ning
EPIKoja ja võrgustikuliikmetega on toimunud mitmed kohtumised, kus oleme mh tõstatanud
erimenetluse jätkamise vajalikkust.
Meditsiiniseadmete loetelu loogika näitab, et tootepõhine süsteem ainuüksi ei ole suuteline katma kõiki
individuaalseid vajadusi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda või kui inimene ei vasta
täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.
Abivahendite süsteemis on erimenetlus olnud seni mehhanism, mis neid puudujääke tasakaalustab.
See võimaldab leida lahenduse olukordades, kus standardiseeritud lähenemine ei kata inimese
tegelikku abivajadust. Tegemist on väga olulise paindlikkusega süsteemis, mis võimaldab tagada
sobiva abivahendi ka keerukamate ja harvem esinevate vajaduste korral. Sama on oma tagasisides
VTK-le toonud esile ka üks suurimaid abivahendite ettevõtteid Invaru, rõhutades, et mitmete spetsiifiliste
toodete puhul ei oleks ilma erimenetluseta nende Eestisse toomine majanduslikult võimalik.
Erimenetluse üleviimine Tervisekassa süsteemi laiendaks võimalust meditsiiniseadmete kättesaadavuse
parandamiseks. Näiteks olukordades, kus vajadus kasvab järsult (sh koguseliselt), võimaldaks
erimenetlus reageerida paindlikult ja õigeaegselt. Ilma sellise mehhanismita peab inimene ootama
järgmist loetelu uuendamist, mida tehakse kaks korda aastas. Samuti on teema oluline kriisivalmiduse
kontekstis – võimalus vajadusel suuremas mahus abivahendeid, tarvikuid või eritoitu soetada annab
inimesele kriisiolukorras esmase toimetuleku kindluse.
Viimasel kohtumisel poliitikakujundaja esindajatega jäi kõlama seisukoht, et erimenetluse vajaduse on
väike (ca 1.1% kõikidest abivahendite tehingutest) ning selle saab asendada süsteemsete lahendustega.
Kuigi süsteemi ümberkorraldamisega lahendatakse mitmed olukorrad, kus on inimesel vajalik olnud
erimenetluse kasutamine, nt sagedasem hüvitamine, koguste suurendamine teatud diagnooside või
terviseseisundite korral, üüri asemel müügi võimaldamine (püsiva tervisekahjustusega inimestele), ei
selgunud, milline on konkreetne lahendus olukorras, kus inimese vajadus ei mahu tootepõhisesse
süsteemi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda, kui abivahendit on vaja enne kasutusaja
lõppu (nt kuulmisabivahendeid on erimenetlusega saadud ka varem kui nendele etteantud 4 aastat) või
kui inimene ei vasta täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.
Oleme seisukohal, et olulise reformi elluviimisel ei ole peetud ühiseid arutelusid riigi, kasutajate
esindajate ja abivahendite müüjate vahel. Oleme ise kohtunud erinevate abivahendite ettevõtetega, kes
näevad ohtusid, millega võib kaasneda abivahendite valiku vähenemine inimeste jaoks, mistõttu oleme
teinud ka vastava ettepaneku ühiseks kohtumiseks, et neid kitsaskohti arutada, sh peame vajalikuks, et
enne lõplike otsuse tegemist peab olema koostatud ka põhjalik mõjuanalüüs tehtavatele muudatustele.
Kahetsuväärselt ei olnud ministeerium valmis müüjaid viimasele kohtumisele kutsuma.
EPIKoda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti
Kurtide Liit ei saa nõustuda reformiga, kui erimenetluse mehhanismi Tervisekassase ei looda.
Oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud, et kaitsta kõige haavatavamate,
harvaesinevate vajadustega inimeste õigusi. Riigil lasub kohustus tagada puuetega inimestele
vajalikud abivahendid viisil, mis võimaldab neil elada iseseisvalt ja osaleda ühiskonnaelus teistega
võrdsetel alustel. See tuleneb nii Eesti õigusest kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsioonist. Sellest tulenevalt ei saa süsteemi kujundamisel lähtuda üksnes keskmisest
vajadusest, vaid tuleb tagada ka individuaalsete vajaduste katmine. Reforme ei saa teha viisil, mis
teeb nendest inimestest, kes vajavad tavapärasest erinevaid või täiesti uusi lahendusi, kaotajad.
Väljendame teema suhtes äärmist murelikkust, kuivõrd meie vastavateemalisi korduvaid selgitusi
ja pöördumisi pole senimaani tõsiselt võetud.
Oleme valmis seisma oma seisukohtade eest nii Sotsiaalministeeriumis, Riigikogu
sotsiaalkomisjonis kui ka parlamendi erakondadega kohtumistel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Külliki Bode
Juhatuse esinaine
Eesti Vaegkuuljate Liit
Veiki Laan
Tegevjuht
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Sirle Papp
Juhatuse esinaine
Eesti Kurtide Liit
Jakob Rosin
Juhatuse esimees
Eesti Pimedate Liit
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadame ühispöördumise.
Heade soovidega
|
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Sotsiaalministeerium Meie: 27.03.2026 nr 28
Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu,
Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Kurtide Liidu pöördumine seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete
reformiga
Sotsiaalministeerium on aktiivselt ette valmistamas abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi ning
EPIKoja ja võrgustikuliikmetega on toimunud mitmed kohtumised, kus oleme mh tõstatanud
erimenetluse jätkamise vajalikkust.
Meditsiiniseadmete loetelu loogika näitab, et tootepõhine süsteem ainuüksi ei ole suuteline katma kõiki
individuaalseid vajadusi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda või kui inimene ei vasta
täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.
Abivahendite süsteemis on erimenetlus olnud seni mehhanism, mis neid puudujääke tasakaalustab.
See võimaldab leida lahenduse olukordades, kus standardiseeritud lähenemine ei kata inimese
tegelikku abivajadust. Tegemist on väga olulise paindlikkusega süsteemis, mis võimaldab tagada
sobiva abivahendi ka keerukamate ja harvem esinevate vajaduste korral. Sama on oma tagasisides
VTK-le toonud esile ka üks suurimaid abivahendite ettevõtteid Invaru, rõhutades, et mitmete spetsiifiliste
toodete puhul ei oleks ilma erimenetluseta nende Eestisse toomine majanduslikult võimalik.
Erimenetluse üleviimine Tervisekassa süsteemi laiendaks võimalust meditsiiniseadmete kättesaadavuse
parandamiseks. Näiteks olukordades, kus vajadus kasvab järsult (sh koguseliselt), võimaldaks
erimenetlus reageerida paindlikult ja õigeaegselt. Ilma sellise mehhanismita peab inimene ootama
järgmist loetelu uuendamist, mida tehakse kaks korda aastas. Samuti on teema oluline kriisivalmiduse
kontekstis – võimalus vajadusel suuremas mahus abivahendeid, tarvikuid või eritoitu soetada annab
inimesele kriisiolukorras esmase toimetuleku kindluse.
Viimasel kohtumisel poliitikakujundaja esindajatega jäi kõlama seisukoht, et erimenetluse vajaduse on
väike (ca 1.1% kõikidest abivahendite tehingutest) ning selle saab asendada süsteemsete lahendustega.
Kuigi süsteemi ümberkorraldamisega lahendatakse mitmed olukorrad, kus on inimesel vajalik olnud
erimenetluse kasutamine, nt sagedasem hüvitamine, koguste suurendamine teatud diagnooside või
terviseseisundite korral, üüri asemel müügi võimaldamine (püsiva tervisekahjustusega inimestele), ei
selgunud, milline on konkreetne lahendus olukorras, kus inimese vajadus ei mahu tootepõhisesse
süsteemi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda, kui abivahendit on vaja enne kasutusaja
lõppu (nt kuulmisabivahendeid on erimenetlusega saadud ka varem kui nendele etteantud 4 aastat) või
kui inimene ei vasta täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.
Oleme seisukohal, et olulise reformi elluviimisel ei ole peetud ühiseid arutelusid riigi, kasutajate
esindajate ja abivahendite müüjate vahel. Oleme ise kohtunud erinevate abivahendite ettevõtetega, kes
näevad ohtusid, millega võib kaasneda abivahendite valiku vähenemine inimeste jaoks, mistõttu oleme
teinud ka vastava ettepaneku ühiseks kohtumiseks, et neid kitsaskohti arutada, sh peame vajalikuks, et
enne lõplike otsuse tegemist peab olema koostatud ka põhjalik mõjuanalüüs tehtavatele muudatustele.
Kahetsuväärselt ei olnud ministeerium valmis müüjaid viimasele kohtumisele kutsuma.
EPIKoda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti
Kurtide Liit ei saa nõustuda reformiga, kui erimenetluse mehhanismi Tervisekassase ei looda.
Oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud, et kaitsta kõige haavatavamate,
harvaesinevate vajadustega inimeste õigusi. Riigil lasub kohustus tagada puuetega inimestele
vajalikud abivahendid viisil, mis võimaldab neil elada iseseisvalt ja osaleda ühiskonnaelus teistega
võrdsetel alustel. See tuleneb nii Eesti õigusest kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsioonist. Sellest tulenevalt ei saa süsteemi kujundamisel lähtuda üksnes keskmisest
vajadusest, vaid tuleb tagada ka individuaalsete vajaduste katmine. Reforme ei saa teha viisil, mis
teeb nendest inimestest, kes vajavad tavapärasest erinevaid või täiesti uusi lahendusi, kaotajad.
Väljendame teema suhtes äärmist murelikkust, kuivõrd meie vastavateemalisi korduvaid selgitusi
ja pöördumisi pole senimaani tõsiselt võetud.
Oleme valmis seisma oma seisukohtade eest nii Sotsiaalministeeriumis, Riigikogu
sotsiaalkomisjonis kui ka parlamendi erakondadega kohtumistel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Külliki Bode
Juhatuse esinaine
Eesti Vaegkuuljate Liit
Veiki Laan
Tegevjuht
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Sirle Papp
Juhatuse esinaine
Eesti Kurtide Liit
Jakob Rosin
Juhatuse esimees
Eesti Pimedate Liit