Pöördumine

Sotsiaalministeerium Meie: 27.03.2026 nr 28

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu,

Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Kurtide Liidu pöördumine seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete

reformiga

Sotsiaalministeerium on aktiivselt ette valmistamas abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi ning

EPIKoja ja võrgustikuliikmetega on toimunud mitmed kohtumised, kus oleme mh tõstatanud

erimenetluse jätkamise vajalikkust.

Meditsiiniseadmete loetelu loogika näitab, et tootepõhine süsteem ainuüksi ei ole suuteline katma kõiki

individuaalseid vajadusi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda või kui inimene ei vasta

täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.

Abivahendite süsteemis on erimenetlus olnud seni mehhanism, mis neid puudujääke tasakaalustab.

See võimaldab leida lahenduse olukordades, kus standardiseeritud lähenemine ei kata inimese

tegelikku abivajadust. Tegemist on väga olulise paindlikkusega süsteemis, mis võimaldab tagada

sobiva abivahendi ka keerukamate ja harvem esinevate vajaduste korral. Sama on oma tagasisides

VTK-le toonud esile ka üks suurimaid abivahendite ettevõtteid Invaru, rõhutades, et mitmete spetsiifiliste

toodete puhul ei oleks ilma erimenetluseta nende Eestisse toomine majanduslikult võimalik.

Erimenetluse üleviimine Tervisekassa süsteemi laiendaks võimalust meditsiiniseadmete kättesaadavuse

parandamiseks. Näiteks olukordades, kus vajadus kasvab järsult (sh koguseliselt), võimaldaks

erimenetlus reageerida paindlikult ja õigeaegselt. Ilma sellise mehhanismita peab inimene ootama

järgmist loetelu uuendamist, mida tehakse kaks korda aastas. Samuti on teema oluline kriisivalmiduse

kontekstis – võimalus vajadusel suuremas mahus abivahendeid, tarvikuid või eritoitu soetada annab

inimesele kriisiolukorras esmase toimetuleku kindluse.

Viimasel kohtumisel poliitikakujundaja esindajatega jäi kõlama seisukoht, et erimenetluse vajaduse on

väike (ca 1.1% kõikidest abivahendite tehingutest) ning selle saab asendada süsteemsete lahendustega.

Kuigi süsteemi ümberkorraldamisega lahendatakse mitmed olukorrad, kus on inimesel vajalik olnud

erimenetluse kasutamine, nt sagedasem hüvitamine, koguste suurendamine teatud diagnooside või

terviseseisundite korral, üüri asemel müügi võimaldamine (püsiva tervisekahjustusega inimestele), ei

selgunud, milline on konkreetne lahendus olukorras, kus inimese vajadus ei mahu tootepõhisesse

süsteemi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda, kui abivahendit on vaja enne kasutusaja

lõppu (nt kuulmisabivahendeid on erimenetlusega saadud ka varem kui nendele etteantud 4 aastat) või

kui inimene ei vasta täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.

Oleme seisukohal, et olulise reformi elluviimisel ei ole peetud ühiseid arutelusid riigi, kasutajate

esindajate ja abivahendite müüjate vahel. Oleme ise kohtunud erinevate abivahendite ettevõtetega, kes

näevad ohtusid, millega võib kaasneda abivahendite valiku vähenemine inimeste jaoks, mistõttu oleme

teinud ka vastava ettepaneku ühiseks kohtumiseks, et neid kitsaskohti arutada, sh peame vajalikuks, et

enne lõplike otsuse tegemist peab olema koostatud ka põhjalik mõjuanalüüs tehtavatele muudatustele.

Kahetsuväärselt ei olnud ministeerium valmis müüjaid viimasele kohtumisele kutsuma.

EPIKoda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti

Kurtide Liit ei saa nõustuda reformiga, kui erimenetluse mehhanismi Tervisekassase ei looda.

Oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud, et kaitsta kõige haavatavamate,

harvaesinevate vajadustega inimeste õigusi. Riigil lasub kohustus tagada puuetega inimestele

vajalikud abivahendid viisil, mis võimaldab neil elada iseseisvalt ja osaleda ühiskonnaelus teistega

võrdsetel alustel. See tuleneb nii Eesti õigusest kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonist. Sellest tulenevalt ei saa süsteemi kujundamisel lähtuda üksnes keskmisest

vajadusest, vaid tuleb tagada ka individuaalsete vajaduste katmine. Reforme ei saa teha viisil, mis

teeb nendest inimestest, kes vajavad tavapärasest erinevaid või täiesti uusi lahendusi, kaotajad.

Väljendame teema suhtes äärmist murelikkust, kuivõrd meie vastavateemalisi korduvaid selgitusi

ja pöördumisi pole senimaani tõsiselt võetud.

Oleme valmis seisma oma seisukohtade eest nii Sotsiaalministeeriumis, Riigikogu

sotsiaalkomisjonis kui ka parlamendi erakondadega kohtumistel.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Külliki Bode

Juhatuse esinaine

Eesti Vaegkuuljate Liit

Veiki Laan

Tegevjuht

Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit

Sirle Papp

Juhatuse esinaine

Eesti Kurtide Liit

Jakob Rosin

Juhatuse esimees

Eesti Pimedate Liit

Sotsiaalministeerium Meie: 27.03.2026 nr 28

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu,

Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Kurtide Liidu pöördumine seoses abivahendite ja meditsiiniseadmete

reformiga

Sotsiaalministeerium on aktiivselt ette valmistamas abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi ning

EPIKoja ja võrgustikuliikmetega on toimunud mitmed kohtumised, kus oleme mh tõstatanud

erimenetluse jätkamise vajalikkust.

Meditsiiniseadmete loetelu loogika näitab, et tootepõhine süsteem ainuüksi ei ole suuteline katma kõiki

individuaalseid vajadusi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda või kui inimene ei vasta

täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.

Abivahendite süsteemis on erimenetlus olnud seni mehhanism, mis neid puudujääke tasakaalustab.

See võimaldab leida lahenduse olukordades, kus standardiseeritud lähenemine ei kata inimese

tegelikku abivajadust. Tegemist on väga olulise paindlikkusega süsteemis, mis võimaldab tagada

sobiva abivahendi ka keerukamate ja harvem esinevate vajaduste korral. Sama on oma tagasisides

VTK-le toonud esile ka üks suurimaid abivahendite ettevõtteid Invaru, rõhutades, et mitmete spetsiifiliste

toodete puhul ei oleks ilma erimenetluseta nende Eestisse toomine majanduslikult võimalik.

Erimenetluse üleviimine Tervisekassa süsteemi laiendaks võimalust meditsiiniseadmete kättesaadavuse

parandamiseks. Näiteks olukordades, kus vajadus kasvab järsult (sh koguseliselt), võimaldaks

erimenetlus reageerida paindlikult ja õigeaegselt. Ilma sellise mehhanismita peab inimene ootama

järgmist loetelu uuendamist, mida tehakse kaks korda aastas. Samuti on teema oluline kriisivalmiduse

kontekstis – võimalus vajadusel suuremas mahus abivahendeid, tarvikuid või eritoitu soetada annab

inimesele kriisiolukorras esmase toimetuleku kindluse.

Viimasel kohtumisel poliitikakujundaja esindajatega jäi kõlama seisukoht, et erimenetluse vajaduse on

väike (ca 1.1% kõikidest abivahendite tehingutest) ning selle saab asendada süsteemsete lahendustega.

Kuigi süsteemi ümberkorraldamisega lahendatakse mitmed olukorrad, kus on inimesel vajalik olnud

erimenetluse kasutamine, nt sagedasem hüvitamine, koguste suurendamine teatud diagnooside või

terviseseisundite korral, üüri asemel müügi võimaldamine (püsiva tervisekahjustusega inimestele), ei

selgunud, milline on konkreetne lahendus olukorras, kus inimese vajadus ei mahu tootepõhisesse

süsteemi. Kui sobiv seade ei ole loetelus, kui see ületab piirhinda, kui abivahendit on vaja enne kasutusaja

lõppu (nt kuulmisabivahendeid on erimenetlusega saadud ka varem kui nendele etteantud 4 aastat) või

kui inimene ei vasta täpselt etteantud tingimustele, jääb lahendus praktikas kättesaamatuks.

Oleme seisukohal, et olulise reformi elluviimisel ei ole peetud ühiseid arutelusid riigi, kasutajate

esindajate ja abivahendite müüjate vahel. Oleme ise kohtunud erinevate abivahendite ettevõtetega, kes

näevad ohtusid, millega võib kaasneda abivahendite valiku vähenemine inimeste jaoks, mistõttu oleme

teinud ka vastava ettepaneku ühiseks kohtumiseks, et neid kitsaskohti arutada, sh peame vajalikuks, et

enne lõplike otsuse tegemist peab olema koostatud ka põhjalik mõjuanalüüs tehtavatele muudatustele.

Kahetsuväärselt ei olnud ministeerium valmis müüjaid viimasele kohtumisele kutsuma.

EPIKoda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti

Kurtide Liit ei saa nõustuda reformiga, kui erimenetluse mehhanismi Tervisekassase ei looda.

Oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud, et kaitsta kõige haavatavamate,

harvaesinevate vajadustega inimeste õigusi. Riigil lasub kohustus tagada puuetega inimestele

vajalikud abivahendid viisil, mis võimaldab neil elada iseseisvalt ja osaleda ühiskonnaelus teistega

võrdsetel alustel. See tuleneb nii Eesti õigusest kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonist. Sellest tulenevalt ei saa süsteemi kujundamisel lähtuda üksnes keskmisest

vajadusest, vaid tuleb tagada ka individuaalsete vajaduste katmine. Reforme ei saa teha viisil, mis

teeb nendest inimestest, kes vajavad tavapärasest erinevaid või täiesti uusi lahendusi, kaotajad.

Väljendame teema suhtes äärmist murelikkust, kuivõrd meie vastavateemalisi korduvaid selgitusi

ja pöördumisi pole senimaani tõsiselt võetud.

Oleme valmis seisma oma seisukohtade eest nii Sotsiaalministeeriumis, Riigikogu

sotsiaalkomisjonis kui ka parlamendi erakondadega kohtumistel.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Külliki Bode

Juhatuse esinaine

Eesti Vaegkuuljate Liit

Veiki Laan

Tegevjuht

Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit

Sirle Papp

Juhatuse esinaine

Eesti Kurtide Liit

Jakob Rosin

Juhatuse esimees

Eesti Pimedate Liit