| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/1383-1 |
| Registreeritud | 31.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | pressilist |
| Saabumis/saatmisviis | pressilist |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maire Iro - AKI
Saatja: Maire Iro - AKI Saatmisaeg: reede, 27. märts 2026 13:01 Adressaat: press - AKI Teema: AKI: Ülemaailmne laste digiprivaatsuse seire tuvastas nii edusamme kui püsivaid
riske Manused: Eleri Karu_Andmekaitse Inspektsioon_Fotograaf Inga Mattiesen.jpg
Ülemaailmne laste digiprivaatsuse seire tuvastas nii edusamme kui püsivaid riske Andmekaitse Inspektsioon osales rahvusvahelises seires, mille raames hinnati ligi 900 laste seas populaarset veebisaiti ja mobiilirakendust. Seire viidi läbi ülemaailmse privaatsuse jõustamise võrgustiku (Global Privacy Enforcement Network – GPEN) eestvedamisel ning selles osales 27 andmekaitseasutust kogu maailmast.
Seire käigus hinnati, kas need veebilehed ja rakendused koguvad laste andmeid vastutustundlikult, on läbipaistvad andmete kasutamise osas, rakendavad vanuse tuvastamise mehhanisme ning kasutavad privaatsust tugevdavaid kontrolle laste isikuandmete kogumise piiramiseks.
Eesti Andmekaitse Inspektsioon vaatas seire raames läbi 30 veebisaiti ja mobiilirakendust. Fookuses olid p eamiselt haridus-, sotsiaalmeedia-, ostlemis- ja mänguplatvormid, mis hõlmasid nii tasuta kui ka tasulisi teenuseid.
Seire tõi esile nii edusamme kui murekohti
Seire tulemused näitavad, kuidas lastesõbralikud tavad veebisaitidel ja mobiilirakendustes aitavad kaitsta laste privaatsust internetis. Täheldati mitmeid häid praktikaid laste ja nende isikuandmete kaitsmisel. Näiteks toodi esile teavitusi, mis soovitavad lastel mitte kasutada pärisnimesid ega üles laadida fotosid, samuti vaikimisi välja lülitatud asukohajagamist. Samas toodi välja ka tavasid, mis tekitavad laste privaatsuse pärast muret.
Esimesest laste digiprivaatsuse seirest on möödunud kümme aastat, mis annab hea võimaluse hinnata, kuidas on digitaalne keskkond ja laste andmekaitse selle ajaga arenenud. Selgus, et kohati võivad riskid viimase kümne aastaga olla suurenenud.
Võrreldes 2015. aastaga nõuavad veebiteenused nüüd rohkematel juhtudel platvormi täieliku funktsionaalsuse kasutamiseks isikuandmete esitamist. Lisaks täheldati, et veebiteenused võivad sageli jagada isikuandmeid kolmandate osapooltega.
Eestis ülejäänud maailmaga sarnased probleemid
Eestis seiret koordineerinud Andmekaitse Inspektsiooni andmeturbe ekspert Eleri Karu kinnitas, et siinsed probleemid sarnanevad ülemaailmsete järeldustega.
“Meie valimis olnud veebisaitidest ja platvormidest olid lastele sobilikud vaid 60 protsenti,” sõnas Karu. Pe amised murekohtadena tõi inspektsiooni andmeturbeekspert välja ebaselged andmekaitsetavad, konto kus tutamise keerukuse, kokkupuute sobimatu sisuga ning ebapiisavad privaatsuskontrollid.
“Paljud platvormid koguvad laste ja noorte kohta rohkem andmeid kui tegelikult vaja on, pakkumata kasutaj ale seejuures piisavat kontrolli või selgitusi. Puudulik on ka vanemate kaasatus ja lastele suunatud spetsiifi lised kaitsemeetmed,” selgitas Karu.
Olulisemad tähelepanekud ülemaailmse seire kokkuvõttest:
Vanusekinnitus: 72% juhtudest oli võimalik veebilehtede ja rakenduste vanusekinnituse meetmetest kergesti mööda minna. Kuigi vanusekinnitamise mehhanismide kasutamine (eesmärgiga piirata laste juurdepääsu või suhtlemist veebiteenustega) on suurenenud, saab neist sageli lihtsalt mööda minna. See on eriti murettekitav juhtudel, kus veebilehed ja rakendused sisaldavad sobimatut sisu või lastele kõrge riskiga andmetöötlust ja disainielemente.
Laste andmete kogumine: 59% juhtudel nõuti e-posti aadressi, 50% kasutajanime ja 46% geolokatsiooni sisestamist.
Kaitsvad kontrollid ja sisu: 71% platvormidest ei pakkunud lastega arvestavat infot privaatsustavade kohta. Ainult 35% platvormidest pakkusid noortele mõeldud privaatsusteavet.
Konto kustutamine: 36% platvormidest ei pakkunud juurdepääsetavat konto kustutamise võimalust.
2025. aasta ühisseiret koordineerisid Kanada, Ühendkuningriigi ning Guernsey andmekaitseasutused.
Ülemaailmne privaatsuse jõustamise võrgustik ehk GPEN loodi 2010. aastal OECD soovitusel ning see ühendab üle 80 privaatsus- ja andmekaitseasutuse. Võrgustiku eesmärk on soodustada piiriülest koostööd privaatsust käsitlevate õigusaktide jõustamisel. Alates 2013. aastast on võrgustik korraldanud mitmeid rahvusvahelisi privaatsuse seireid erinevatel teemadel.
Lähemalt saab lugeda seire kokkuvõtetest:
Andmekaitse Inspektsiooni kokkuvõte laste digiprivaatsuse seirest (2025) Ühisseire raport (inglise keeles)
Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube