| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/1310-2 |
| Registreeritud | 31.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Ekspress |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Ekspress |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maire Iro - AKI
Saatja: press - AKI Teema: FW: Malluka andmebaas
From: Maire Iro - AKI <[email protected]> Sent: Monday, March 30, 2026 9:05 AM To: Kirsti Vainküla <[email protected]> Cc: press - AKI <[email protected]> Subject: RE: Malluka andmebaas Tere, Kirsti! Aitäh, et selle teemaga seoses ühendust võtsid! Saadan AKI vastused.
Minu küsimused oleks: kas praegune AKI menetlus veebilehe ettevaatust.ee suhtes on pigem formaalne või on reaalselt kaalul lehe sulgemine? Ükski menetlus, mille AKI algatab ei ole pelgalt formaalne. Menetlus keskendub andmetöötluse õigusliku aluse väljaselgitamisele ja lehe läbipaistvusele ning andmesubjekti õiguste tagamisele. Seadus näeb ette mitmesuguseid võimalikke meetmeid, mida saab konkreetsetel asjaoludel kaaluda. Ka isikuandmete töötlemise peatamine on teoreetiliselt üks võimalikest meetmetest, kuid praegu ei saa öelda, kas see on antud juhul põhjendatud või vajalik. See selgub menetluse tulemusel ning tulemuse üle on esialgu veel vara spekuleerida. Kasutada on meil kogu isikuandmete kaitse üldmääruse meetmete pakett. Millised on kõige tõsisemad võimalikud rikkumised selles konkreetses juhtumis? Kõige tõsisemad võimalikud rikkumised võivad olla seotud just andmesubjekti õiguste tagamata jätmisega. Ehk teisiti öeldes, kui inimesele ei ole tagatud tegelikku kontrolli oma isikuandmete üle ning tema seadusest tulenevaid õigusi ei austata ega rakendata praktikas. See tähendab eelkõige olukordi, kus inimestel puudub tegelik võimalus oma õigusi kasutada, näiteks nõuda andmete parandamist või kustutamist, esitada vastuväiteid või saada teavet andmetöötluse kohta. Rikkumiseks võib olla ka see, kui taotlustele ei vastata õigeaegselt või neid ei põhjendata. Samuti juhul, kui andmetöötlus ei ole läbipaistev, mistõttu inimene ei saa aru, kuidas ja mille alusel tema andmeid kasutatakse. Kas AKI hinnangul on juba praegu alust öelda, et leht rikub seadust? Menetluse praeguses etapis ei saa veel kindlasti ühest hinnangut anda. Hetkel ei ole meile veel teada, milline on veebilehe pidaja seisukoht. See tähendab, et ta ei ole saanud selgitada, millisel õiguslikul alusel ja eesmärkidel ta toimetab. Meil on üksnes meedias ja sotsiaalmeedias avaldatud infokillud. Selle pinnalt ei saa ega tohigi öelda, kas ja kes seadust rikub. Kui leht on välismaa serveris, kas Eesti riigil on üldse reaalseid hoobasid see sulgeda? Veebilehe välismaa serverisse kolimine ei ole päästerõngaks ega vabasta veebilehe pidajat vastutusest. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldub siinsetele andmetöötlejatele nende tegevuskoha järgi sõltumata sellest, kas veebilehte majutatakse Euroopa Liidus või väljaspool seda. Kui menetluse käigus jõutakse seisukohale, et selline andmetöötlus ei ole oma olemuselt lubatav, siis on kohustus leht sulgeda ikkagi ennekõike veebilehe pidajal. Lehepidaja asub Eestis ning tema motiveerimiseks näevad õigusaktid ette erinevaid võimalusi. Kas ja kui efektiivsed need on, oleneb olukorrast.
Kui inimene leiab end sealt lehelt – kas ja kui kiiresti ta saab oma andmed sealt eemaldada? Kas seadus toetab teda selles, et ta saaks maha võtta? Andmetöötlejal ehk veebilehe pidajal on kohustus vastata sellistele pöördumistele 30 päeva jooksul. Juhul kui ta keeldub andmete eemaldamisest, peab ta seda põhjendama. Jah, seadus toetab inimest selles: tema õigused tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ja ühe õiguskaitsevahendina on tal alati õigus pöörduda ka kohtusse. Kas see juhtum näitab, et seadus on ajale jalgu jäänud - karistusregistri andmed peavad olema lihtsamini kättesaadavad? See juhtum on kindlasti tõstatanud olulise ühiskondliku diskussiooni. Mistahes andmete avaldamisel, olgu see siis karistusregistris või mujal, tuleb alati leida tasakaal erinevate õiguste ja huvide vahel. Loodetavasti annab tekkinud arutelu vastuse, kas muutused on vajalikud või mitte. Sealt edasi on pall juba õigusloojate väravas. Kuna karistusregistrit puudutav ei ole mitte ainult andmekaitse- vaid ka karistuspoliitika küsimus ja selle eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium, siis ei saa meie kõigile küsimustele siin vastuseid otsida ega ka pakkuda. Kas te kiidate seda algatust – või laidate? See algatus on toonud endaga kaasa väga olulise ühiskondliku arutelu. Nii tundlikes küsimustes ei ole aga lihtsaid must-valgeid vastuseid. Kõik sõltub sellest, kas ja kuidas on tagatud inimeste põhiõigused, sealhulgas õigus eraelu kaitsele. Kus on tasakaal: laste kaitse vs endiste süüdimõistetute õigused? Seda tasakaalu tuleb otsida paraku iga üksiku juhtumi puhul eraldi. Üldiselt on aga selge, et laste õigused vajavad tugevamat kaitset. Seda rõhutab ka isikuandmete kaitse üldmäärus, mille järgi on laste andmed erilise kaitse all.
Loodan, et neist vastustest on teema käsitlemisel abi! Heade soovidega Maire Iro Avalike suhete nõunik [email protected] 5385 4644, 627 4136 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|