Kiri

MTR majandustegevusteade EP10033667-0001 Töö nr 2507.2 Objekti asukoht: Võru maakond Antsla vald Ähijärve küla Tellija: Maves OÜ

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE EELPROJEKT

Juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Henri Daniel Ots Autor (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla Vastutav spetsialist (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla

Tallinn 2026

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

2 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

SISUKORD

Lk.

SELETUSKIRI ....................................................................................................................................................................... 6

1. Üldosa .............................................................................................................................................................................. 6

2. Hüdroloogiline ülevaade ................................................................................................................................................. 8

3. Projektlahendus ............................................................................................................................................................. 11

4. Ehitustööd ...................................................................................................................................................................... 22

5. Keskkonnanõuded .......................................................................................................................................................... 25

6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus ................................................................................................................ 26

7. Kokkuvõte....................................................................................................................................................................... 29

GRAAFILINE OSA JOONISED Joonise nimi /Mõõtkava Joonis/Leht 1. Kalapääsu projektplaan – variant 1 M1:500 1 2. Kalapääsu lõiked – variant 1 M1:50 2 3. Kalapääsu projektplaan – variant 2 M1:500 3 4. Kalapääsu lõiked – variant 2 M1:50 4 5. Truubi projektplaan – variant 3 M1:500 5 6. Truubi lõiked – variant 3 M1:50 6

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

3 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Lisa 2 Tehniline kirjeldus hanke osas II Ähijärve eeluuringute lähteülesanne Väärtuse seisund: Karedaveeline eutroofne (VRD tüüp II) Ähijärv (VEE2136000) asub Karula kõrgustikul Võru- ja Valgamaa piiril. Järve veepeegli pindala on 183 ha, kaldajoone pikkus on 9,8 km ja see on keskmiselt liigestatud (2,06). Kaldad on enamasti lauged, lahtedes ja soppides valdavalt madalad. Järve maksimaalne sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m. Kalda lähedal on veekogu põhi liivane, mistõttu on järv piirkonnas eelistatud supluskoht. Järve suubuvad kolm väikest oja, väljavooluks on Ahelo jõgi, mis suubub Mustjõkke, seetõttu on veevahetus järves aeglane (0,2 korda/a). Ahelo jõel Ähijärvest ca 500 m allavoolu asub keskkonnaregistris hävinud/lammutatud paisuna (PAIS026140) märgitud paisutusrajatis. Paisutusrajatis on lagunenud, kuid paisu betoonkonstruktsioonid ja teetruup reguleerivad järve veetaset. Järve valgala pindala on 1 544 ha. Valgala maakattes domineerib mets, vähem leidub põllumaad ja rohumaad. Ähijärve käsitletakse eraldi veekogumina 2136000_1 (Ähijärv), mille seisund on viimastel aastatel hinnatud kesiseks või on seisundi trend kesise suunas liikuv. 2018. aastal tehtud seire põhjal oli mitteheaks elemendiks suurtaimed (mittehea näitaja taksoni keskmine tundlikku, vooluvete tundlike taksonite arv, tähtsamad taksonid ohtruse järgi, CHBR, ja suurtaimestiku ökoloogiline kvaliteedisuhe). Mittehea seisundi põhjus on teadmata. 2019. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea element suurselgrootud põhjaloomad (mittehea näitaja taksonirikkus, Shannoni taksonierisus ja happelisusindeks). Järve peamiseks ohuks seisundile on peetud veetaseme alandamist (20. sajandi I pool; 2 m), mis on põhjustanud toitelisuse suurenemise. Vastavalt veemajanduskavale on seatud Ähijärve hea seisundi saavutamise eesmärk aastaks 2027. Tööde eesmärk: Tööde eesmärgiks on tellida rakenduslik limnoloogiline eeluuring koos tervendamistööde meetmekava ning koos vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste maksumustega. Lisaks antakse soovitused järelseire teostamiseks peale võimalike tervendamistööde lõppemist. Eeluuringu eesmärk on hinnata ja uurida Ähijärve valgalal olevaid koormusallikaid (sise- ja väliskoormus), töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis antud pinnaveekogumi hea seisundi. Tööde kirjeldus: Tööde teostamisel ja aruande koostamisel tuleb kasutada kõiki eelnevalt teostatud Ähijärvega seotud uuringuid või riiklike seireandmeid. Vastavate andmete ja uuringute kasutamiseks tuleb vajadusel pöörduda Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri poole. Veekogumit mõjutava inimtekkelise väliskoormuse analüüsiks kaardistatakse erinevates andmebaasides olemasoleva info põhjal Ähijärve valgalal asuvad punktkoormusallikad (Maaameti ortofotod, PRIA veebikaart, ehitisregister, keskkonnaregister,) ja olulised hajukoormusallikad. Väliskoormuse analüüs hõlmab välitöid ka Ähijärve valgalal ning selleks tuleb läbi käia ja hinnata: • kogumi valgalal toimuvat veekasutust, sh nii põhja- kui pinnaveevõttu ja veeheidet (heit- ja sademevee väljalaskmed); • veekogumi valgala maakasutust, sh toob välja rohumaa, aktiivses kasutuses oleva põllumaa, metsamaa, lageraie alade ja kõvakattega alade osakaalud; • ühiskanalisatsioonita majapidamistega piirkonnad • põllumajanduslikud tootmiskompleksid alates 10 loomühikust, sh nende sõnnikukäitluse vastavus kehtestatud nõuetele, • saastunud pinnasega alad või saastunud objektid;

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

4 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Kui tööde teostaja avastab välitööde ajal keskkonnaalased rikkumised või puudub tal ligipääs eramaal asuvatele punktkoormusallikatele, tuleb kontakteeruda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga või pöörduda Keskkonnaameti järelvalve osakonna poole. Välitööd teostatakse Ähijärvel ja kogu selle valgalal. Välitöödel teostatakse teadaolevate ja huvipakkuvate koormusallikate paikvaatlusi, võetakse veeproove, teostatakse elustiku ja abiootiliste tegurite seiret, määratakse settekihi paksus ja hinnanguline maht, võetakse setteproove ning teostatakse nende analüüsid. Kogutud andmete põhjal antakse hinnang lämmastiku ja fosfori voogude kohta ning tuuakse välja järve toitainete bilanss koos inimtekkeliste ainevoogude osakaaludega. Välitööde raames kogutud andmete põhjal täpsustatakse toitainete sissekannete osakaalusid. Peamise sissevoolu ja väljavoolu füüsikalis-keemiliste näitajate seire: Veeseire raames hinnatakse Ähijärve füüsikalis ja keemilisi näitajaid 16 korda ühe aasta jooksul nii sissevoolul kui väljavoolul (kokku 32 proovi). Proovivõtud tuleb teostada iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Suurveeperioodil (2 kuu jooksul kevadel) teostatakse mõõtmisi kolm korda kuus ehk lisaks tavapärasele seirele teostakse suurveeperioodil ühes kuus 2 lisamõõtmist (iga 10 päeva tagant). Proovivõtul tuleb analüüsida: Püld, Nüld, BHT5, ammooniumlämmastik, mõõta vooluhulk, pH, temperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus. Seire täpsed asukohad (sisse- ja väljavoolul) ja seiresammud kooskõlastatakse Tellijaga. Elustiku ja abiootiliste tegurite seire raames analüüsitakse Ähijärve fütoplanktoni (6x aastas), zooplanktoni (6x aastas), põhjaloomastiku (1x aastas - asukoht), suurtaimestiku (1x aastas), kalastiku seisundit (1x aastas) vastavalt riiklikule väikejärvede seire metoodikale. Teised abiootilised tegurid mõõdetakse füüsikalis-keemiliste näitajate seire raames (6x aastas). Seiret teostakse vastavalt riikliku seires kasutavale metoodikatele, mis on lisatud eraldi dokumendina (LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Seire asukohad ja seiresammud kooskõlastatakse Tellijaga. Setted Teostatakse settekihi paksuse mõõdistused vähemalt 7 erinevas asukohas. Antakse hinnang settekihi paksusele ning hinnang sette kogumahule Ähijärves. Asukohad kooskõlastatakse Tellijaga. Teostatakse setete keemiline analüüs (elementaaranalüüs ja lisaks ohtlikud ained) ühest seirepunktist. Elementaaranalüüsi ja ohtliku ainete analüüsimisel tuleb lähtuda määrusest nr 35 ja 28. Lisatud on setetest analüüsitavate ohtlike ainete loetelu (LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Asukoht kooskõlastatakse Tellijaga. Veetaseme jälgimiseks ja vee kõikumiste registreerimiseks tuleb paigaldada Ähijärve väljavoolule pidevmõõtmisteks mõeldud automaatne veetaseme mõõtmisseade, mis registreerib Ähijärve veetaseme kogu aasta vältel. Meetmekava: Uuringute käigus tuleb välja selgitada veetaseme tõstmise või selle stabiliseerimise vajadus ja selle võimalikkus. Seejuures tuleb arvestada ka kaldajoone maakasutusega, et vältida täiendavate toiteainete voogude järve kandumist ning teha vastavad ettepanekud selle vältimiseks. Veetaseme tõstmisel tuleb välja pakkuda vähemalt 3 erinevat veetaset ning modelleerida kaldaala maakasutuse muutused. Hinnata tuleb veetaseme tõstmiseks rakendatavate abinõude parimat asukohta Ähijärve väljavoolul (veetaseme tõstmine kaldavööndis või endise pais/regulaatori asukohas). Vastavalt uuringu tulemustele tuleb välja pakkuda ka võimalikud tervendamismeetmed veekogu väliskoormuse, sisereostuse või hajureostuse vähendamiseks.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

5 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Lähtudes uuringutulemustest koostatakse Ähijärve tervendamise meetmekava koos kavandatud tööde hinnanguliste maksumustega. Meetmekavas tuleb välja pakkuda konkreetsed tervendamismeetmed, nende võimalik positiivne mõju veekogumi seisundile, keemiliste ja muude meetodite puhul nende kasutamise intervall ja kordused. Samuti tuleb hinnata erinevate meetmetega seotud riske veekogu seisundile. Meetmekavas esitatud meetoditele tuleb koostada järelseire kava. Järve sissevooludele pakkuda välja väliskoormuse vähendamiseks mõeldud meetmed (lämmastiku ja fosfori sissekande vähendamine). Töövõtja peab kaasama tööde teostamisse hüdroinseneri (tase 7). Meetmekava üheks osaks peab olema veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide olemasolu koos tööde mahtude ja prognoositava maksumusega. Meetmekava ühe osana tuleb projekteerida 3 erineva veetasemega eelprojekti ja modelleerida nende alternatiivide korral järve veetaseme tõus ning selle mõju järve kallastele ning maakasutusele. Lähteülesande koostaja: Sander Sandberg, tel 53 999 821

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

6 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

SELETUSKIRI 1. Üldosa

Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks algatati rakenduslik limnoloogiline uuring eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste maksumustega.

Meetmekava üheks osaks on veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide koostamine, kus käsitletakse kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja maakasutusele.

Veetaseme reguleerimiseks on aastaid tagasi järvest väljavoolavale Ahelo jõele ehitatud raudbetoonist rajatis, mis oli ette nähtud angerjalõksuna ja kus on võimalik ka šandooridega järve veepinda reguleerida. Reguleerimise võimalust ei kasutata, kuna rajatise seisukord seda ei võimalda ja otsene vajadus selleks ka puudub. Konstruktsiooni üheks halvaks omaduseks on see, et koprad aeg-ajalt ummistavad selle puuokstega, mille tagajärjel tõuseb järve veepind sellisele tasemele, mis uputavad järve kaldal olevate majapidamiste õuealasid. Kopraummistuste likvideerimine on keeruline, kuna osa konstruktsiooni on raudbetoon plaatidega kaetud ning ummistusele ligipääs on kõrge veeseisu tõttu raskendatud.

Uurimistööde käigus teostati käesoleva aasta aprillist kuni oktoobrini veetasemete mõõdistamist, mille andmed on esitatud alljärgnevas graafikus, kus:

 minimaalne veepind – 77,76 m;

 maksimaalne veepind – 78,17 m.

Joonis 1 Ähijärve mõõdetud veetasemete graafik

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

7 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 2 Ähijärv, selle valgala ja Ahelo jõe lähe

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

8 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

2. Hüdroloogiline ülevaade

Käesolevas töös on hüdroloogiliste arvutuste tegemisel kasutatud alljärgnevat kirjeldatud metoodikat, mis võtab arvesse valgala järvesust. Väljavõte on tehtud – Kuivendussüsteemide projekteerimise juhend -VEN-P-6-88, RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

9 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

10 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Vooluhulkade algandmed ja arvutuste tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis 1: Tabel 1 Kevadised maksimaalsed vooluhulgad SNiP 2.05.03-84 põhjal

Qp% A K0 h% ho Cv Φ μ δ δ1 α1 Am δ2 As Tõe-

näosus 1,02 15,2 0,01 153,87 80 0,38 2,43 0,98 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 2% 0,92 15,2 0,01 141,41 80 0,38 2,02 0,97 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 3% 0,86 15,2 0,01 132,90 80 0,38 1,74 0,96 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 5% 0,75 15,2 0,01 120,13 80 0,38 1,32 0,93 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 10% 0,45 15,2 0,01 77,57 80 0,38 0,08 0,86 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 50%

Riigiteedel tehakse arvutused 2% tagatusega vooluhulkade alusel, seega maksimaalne arvutuslik vooluhulk on:

Qkev. max2%=1,02 m³/s Aastakeskmine vooluhulk klimaatilise äravoolunormi järgi tuleb:

Qkeskm=A*qk=15,2*8=122 l/s

Tabel 2 Mõõdistatud vooluhulgad järvest väljavoolul Mõõdistamise kuupäev

Vooluhulk, l/s

12.12.2024 20

16.01.2025 530

05.02.2025 390

05.03.2025 175

19.03.2025 135

03.04.2025 140

22.04.2025 50

06.05.2025 73

28.05.2025 100

11.06.2025 600

02.07.2025 220

04.08.2025 3

02.09.2025 96

09.10.2025 60

04.11.2025 120

18.12.2025 150

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

11 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

3. Projektlahendus Vastavalt lähteülesandele on eelprojektis järve veetaseme reguleerimine kolmes variandis. Variantide valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele. Kuna järve seisundi parandamisel tuleb võimaldada ka kalade liikumine Ahelo jõest järve, siis on planeeritud Ahelo jõele teha kärestik-kalapääs, mille ülevoolufront peaks olema suhteliselt lai, et erinevatel vooluhulkadel veepinna kõikumine oleks võimalikult väike. Kärestik-kalapääsu asukoha valikul kaaluti erinevaid variante.

- rajada kalapääs vahetult järve kaldapiirkonda Ahelo jõe lähtesse. Siin on negatiivseks teguriks Ahelo jõe paremal kaldal olev soo, mille maapinna kõrgus on selline, mis ei võimalda veepinda tõsta vajalikule tasemele;

- rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist allavoolu Ahelo jõele. Allavoolu tõkestusrajatise tegemisel tõstetakse teetammi kohal veepinda praeguse olukorraga võrreldes kõrgemale ja see avaldab negatiivset mõju tee kuivendusseisundile. Samuti jõe ristprofiil on laia tõkestusrajatise tegemiseks ebasoodne (jõesäng on kitsas);

- rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist ülesvoolu, kus Ahelo jõgi on laias sängis ja sinna vajalike mõõtmetega ülevoolu tegemine ei nõua jõesängi laiendamist. Positiivseks teguriks on ka see, et tõkestusrajatis ei halvenda tee kuivendusseisundit.

Neist argumentidest lähtuvalt valiti tõkestusrajatise asukohaks vahetult Haabsaare-Saru teest ülesvoolu olev jõelõik. Käesoleva eelprojektiga on lahendatud järve veepinna stabiliseerimiseks ja vajaliku veepinna saavutamiseks kaks varianti kärestik-kalapääsu rajamisega, mille korral on vajalik ka Haabsaare-Saru teel olev binokkeltruup 2xd100 cm asendada suuurema läbilaskevõimega torusilla või sillaga. Kolmas variant on tehtud selline, mille korral jäetakse paika olemasolev truup ja eraldi tõkestusrajatist ei tehta, järve veepinda jääb reguleerima truubi läbilaskevõime erinevatel truubitoru täidetel. Variant 1 arvestab peaasjalikult järve kadal kriitilises piirkonnas olevate majapidamiste soove. Nendeks on :

- Järvenuka kinnistu elumaja, kus hoone järvepoolse vundamendi ääres on maapinna kõrgus 78.35 m (vt joonis 10);

- Kalda kinnistu kelder, kus keldri põranda kõrgus on samuti 78,35 m. Neid kõrgusi arvestades võiks keskmine veepind olla 77.85 m ja maksimaalne veepind ei tohiks tõusta kõrgvee ajal üle 78,00 m (vt joonis 11).

Variant 2 arvestab järve ökoloogilise seisundi parandamiseks ja kohalikke olusid arvestades võimalikult kõrget veetaset. Vastavalt ökoloogilise uuringu töörühma ettepanekule võiks keskmine veepind olla 78,00 m ja maksimaalne 78,15 m, mis otseselt kriitilises piirkonnas olevaid majapidamisi ei uputa aga mõjutab nende maakasutust ja Kalda maaüksuse keldrisse võib sadude ajal ka vesi tungida. Variant 3 on tehtud võrdluseks kahele esimesele ja see annab ülevaate olemasolevast olukorrast, kus veepinda reguleerib teetruup, mille sissevoolult on kõrvaldatud raudbetoonrajatis, mida koprad tihti ummistasid. Seega kolm varianti on:

- variant 1 – keskmine veepind -77.85 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 2 – keskmine veepind -78,00 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup.

Ülaltoodud keskmised veepinnad on seatud eesmärgiks vastava variandi korral. Variantide arvutuslikud veepinnad võivad kuni paari sentimeetri ulatuses erineda, mis on täiesti normaalne looduslähedase sängi korral. Sellest tulenevalt seletuskirja joonistel 3…8 ja tabelis 3 ei ole täpselt samad numbrid mis ülal olevas seletuskirja lõigus.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

12 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Variant 1 Ahelo jõele on planeeritud suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik-kalapääs, et erinevatel vooluhulkadel oleks veepinna kõikumine võimalikult väike. Ülevoolufront on rajatava kärestiku kõige kõrgem osa (ülevoolu hari), mis on esimeseks tõkkeks veevoolule ja selle mõõtmetest ning kujust oleneb veetase kalapääsust ülesvoolu jões ning järves. Kalapääsu keskele projekteeriti madalvee renn kus veekihi sügavus võimaldab kalade liikumist ka keskmiste vooluhulkade korral. Järve veepinna stabiliseerimiseks ja erinevate vooluhulkade korral veepinna kõikumiste minimeerimiseks arvutati asjakohase metoodikaga läbi kärestik-kalapääsu võimalikud ülevoolufrondi laiused. Sobilikuks osutus 8,0 m ülevoolufrondi laius, kus järve veepinna kõikumine on 19 cm. Sellise laiusega tõkestusrajatis sobib hästi ka olemasoleva jõe sängiga. Kärestiku lang on 2% ja pikkus 22,5 m. Kärestikule on antud ristlõikes kalle madalveerenni suunas ja renn on tehtud suhteliselt väike, et minimaalsete vooluhulkade korral oleks renn veega täidetud, millega väheneb veepinna kõikumise suurus.

Joonis 3 Variant 1 lõige kärestiku ülevoolu harjalt

Joonisel 4 vooluhulga-voolusügavuse Q-H graafikult on näha arvutuslikult tekkivad veepinnad ülevoolu harjal, mis on ka järve veepinnaks. Graafikul on toodud ka teest allavoolu jõesängis tekkivad veepinnad ja siin on näha, et maksimaalse vooluhulga korral on paisutusveepind ja allavoolu olev veepind praktiliselt võrdsed. Graafikul on toodud ka praeguse truubi vooluhulga graafik, millelt on näha, et vooluhulga 400 l/s korral hakkab veepinda reguleerima truup ja tõstab järve veepinna kõrgemaks kui seda teeb projekteeritud tõkestusrajatis. Sellest tulenevalt on projektis ette nähtud truup asendada terasest kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m - see ei tekita paisutust.

Joonis 4 Variant 1 ülevoolu vooluhulga ja veekihi sügavuse graafik

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

13 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 1 ja lõiked joonisel 2. Variant 2 Variant 2 on analoogne variandiga 1 kuid ülevoolufrondi madalam punkt on absoluutkõrgusel 77,90m, mis on 15 cm kõrgem kui variant 1 korral.

Joonis 5 Variant 2 - Lõige kärestiku ülevoolu harjalt

Selle variandi korral ei mõjuta olemasolev truup projekteeritud tõkestusrajatise veepindasid. Arvestades sellega, et olemasolev binokkeltruup võib kergesti kobraste tegevuse ja ujuva risuga ummistuda siis on ka selle variandi korral ette nähtud asendada truup analoogselt variant 1 sillaga.

Joonis 6 Variant 2 - Ülevoolu graafik

Tekkivad arvutuslikud veepinnad on esitatud graafikul joonisel 6, veepinna kõikumine minimaalse ja maksimaalse vooluhulga korral on 19 cm. Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 3 ja lõiked joonisel 4. Variant 3 Selle variandi korral on ette nähtud säilitada olemasolev Haabsaare-Saru teel olev binokkeltruup ja lisapaisutust ei tehta. Truubi läbilaskevõimest erinevatel voolusügavustel oleneb ka järve veepind. Truubi põhi on kõrgusel 77,50 m aga võttes arvesse veepinna mõõdistustulemusi ei lange veepind truubis alla 77,60 m, mis on tingitud truubist allavoolu oleva jõesängi seisukorrast.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

14 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Praegu tekitab probleeme enne truupi olev raudbetoonist rajatis, mis on osaliselt betoonplaatidega kaetud ja seda ummistavad aeg-ajalt koprad. Kopraummistuste likvideerimine sellise konstruktsiooni korral on problemaatiline, mistõttu selle variandi korral on ette nähtud raudbetoonrajatis likvideerida ja ehitada truubi sissevoolu otsakule betoonist külgmüürid ning sissevooluosa 15 m pikkuselt kindlustada.

Joonis 7 Variant 3 - Lõige truubi sissevoolu eest

Joonis 8 graafikult on näha, et kui suudetakse hoida truup voolutakistustest vaba, siis maksimaalne veepind tõuseb 78,10 m, mis on praktiliselt sama mis variant 2 korral. Olemasoleva truubi säilitamise puhul pole täiendavat veepinna paisutamise rajatist ette nähtud teha, veepinna kõikumine suur- ja madalvee ajal (50 cm) on suurem kui variandi 1 ja 2 puhul (19 cm), kus loodav rajatis hoiab stabiilsemalt järve veetaset kogu aasta vältel. Aga siin jääb ikkagi probleemiks ujuva risuga truubitorude ummistused ja kobraste poolt suhteliselt lihtsalt truubitorude ummistamise võimalus.

Joonis 8 Variant 3 – Truubi läbilaskevõime graafik

Olemasoleva truubi sissevoolu projektlahendus on esitatud graafilises osas joonisel 5 ja 6.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

15 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Tabel 3 Kokkuvõte variantide veepindadest Variandid Min VP

(m) Keskm VP

(m) Max VP

(m) Amplituud

(m) Ülevoolu hari

(m) Variant 1 77,77 77,84 77,96 0,19 77,75...77,80 Variant 2 77,93 77,99 78,12 0,19 77,90...77,95 Variant 3 77,60 77,73 78,10 0,50 Truubi põhi 77,50

Kohalike elanike huve ja järve seisundi parandamise vajadust arvestades on eelistatum variant 1. Sellega stabiliseeritakse järve veetase võimalikult kõrgele, kuid samas välditakse üleujutusi järveäärsete kinnistute õuealadel. Kergesti ummistuv binokkeltruup asendatakse lihtsamini hooldatava torusillaga ning seega on kobraste tegevusest tingitud üleujutuste tekkimine väiksema tõenäosusega. Joonisel 9 ortofotol on maapinna kõrgusmudeli alusel välja joonistatud järve ümbruse maapinna kõrgusjooned LIDARI andmete põhjal - 78,00 m (lilla joon) ja 78,20 m (roheline joon). Kuna kõrgusjooned on üsna lähestikku, siis kolme joont ei ole välja joonistatud. LIDAR-i kõrgused on veaga +/-5 cm siis need kaks joont katavad ära kõik variandid maksimaalsete veepindade korral (tabel 3). Suurem osa järve kaldaalast jääb metsamaale, kus kõrge veeseis ei oma suurt majanduslikku puudet kuna tegemist on kaitsealaga ja taimestik on seal juba kohastunud praegusele olukorrale, kus veepinna kõikumine on suhteliselt suur. Järve kõrge veeseis mõjutab järve kaldaalal olevaid majapidamisi. Joonisel 9 on esitatud maksimaalse veeseisu korral veepiir variant 1 (lilla joon) ja variant 2 ning 3 korral (roheline joon). Joonistel 10...14 on esitatud detailsem vaade järveäärsete elamute ja hoonete piirkondadest - nendel joonistel on esitatud variant 1 maksimaalse veetaseme joon. Variant 2 korral (joonis 9) oleks järve maksimaalsel veetasemel üle ujutatud enamus Järvenuka hooviala, sealhulgas köögiviljaaed ja pääs kasvuhoonesse. Kalda maaüksusel tungiks vesi keldrisse ja heinamaa jääks suures ulatuses vee alla. Uputatakse osaliselt ka järve kaldal olevat matkarada ja tekitab probleeme külastuskeskuse juures oleva puisniidu hooldamisel.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

16 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 9 Maapinna kõrgusjooned järve ümber (lilla 78,00 m, roheline 78,20 m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

17 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 10 Maapinna kõrgusjoon Järvenuka mü elumaja ümbruses (lilla joon 78,00 m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

18 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 11 Maapinna kõrgusjoon järve kirdenurgas (lilla joon 78,00 m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

19 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 12 Maapinna kõrgusjoon külastuskeskuse piirkonnas (lilla joon 78,00 m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

20 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 13 Maapinna kõrgusjoon Kalda mü elumaja külastuskeskuse ümbruses (lilla joon 78,00

m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

21 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 14 Maapinna kõrgusjoon Vahi ja Kordoni mü ümbruses (lilla joon 78,00 m)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

22 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

4. Ehitustööd Variant 1 ja 2 korral on ette nähtud Haabsaare -Saru teel olev binokkeltruup asendada vundamendile toetuva terasest kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m ja terasosa kõrgus 1,58 m. Enne olemasoleva truubi lammutamist tuleb organiseerida kohalikule liiklusele ümbersõidutee, mis on käesolevas projektis ette nähtud teha truubist allavoolu. Ümbersõidutee tamm on ühtlasi alumise ajutine tõkketamm. Projekteeritud tehiskärestikust ülesvoolu teha ajutine tõkketamm, mis takistab ehitusalale vee juurdevoolu. Pärast olemasoleva truubi väljatõstmist ja ehituskaeviku kaevamist tuleb ehitusalast järvest tuleva vee läbijuhtimiseks paigaldada toru, mille läbimõõt võiks hinnanguliselt olla d500 mm, torustiku võimalik asukoht on esitatud projektplaanidel (graafilise osa joonised 1 ja 3) ja käesoleva peatüki joonisel 15. Kõigepealt ehitada valmis maanteesild, samal ajal võib alustada ka kärestiku ehitamisega. Ehitustöid teha kuivas kaevikus ja paigaldatavad pinnasekihid tihendada. Maanteesild on ette nähtud teha betoonvundamendile toetuva teraskaarena Multiplate MP200 seeriast tüüp VB3 (või samaväärne), mille pikkus on 16,0 m, laius on 4,50 m ja kõrgus 1,58 m, terase paksus 4,0 mm. Toru peal on projektijärgne kate minimaalselt 85 cm. Toru otsad on lõigatud tee nõlva kaldega selliselt, et toru otsad jäävad nõlva pinnast 20 cm kaugusele. Jõe põhja ja kallaste kindlustused tehakse analoogselt kärestiku kindlustusele.

 Ehituskaeviku piirkonnas likvideerida jõe kaldalt kõrghaljastus ja juurida kännud;

 Demonteeritud betoondetailid utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele;

 Töid tuleb teha miinimum vooluhulga perioodil;

 Torusilla ehitamisel juhinduda: Transpordiameti Torusillad Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhisest (https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-10/torusilla_juhis_2020.pdf).

 Töövõtja hoolitseb selle eest, et ta ei kahjusta kaeviste või täite stabiilsust oma materjali ladustamisviisidega, mehhanismide kasutamisega ega ajutiste ehitiste või rajatiste paigutamisega;

 Kõik kasutatavad ehitustooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN standarditele ja omama CE märgistust. Juhul kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub CE märgistus, siis see tuleb eelnevalt kooskõlastada omanikujärelevalve teostaja või tellijaga.

 Materjalide ja toodete transport, ladustamine ning paigaldamine (sh elementide kokkumonteerimine) peab toimuma vastavalt tootja juhistele;

 Tagasitäiteks võib kasutada kohapealset pinnast (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/d), mis ei sisalda üle 7 cm läbimõõduga kive, vahetult toru ümber 0,5 m kiht ja kaeviku kohal tee all vähemalt 50 cm kihina kasutada tagasitäiteks liiva, mille filtratsioonimoodul Kf on vähemalt 0,5 m/d;

 Aluse tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim);

 Tagasitäite tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim), välja arvatud seina vahetus läheduses 0,5 m ulatuses (seal on lubatud 0,95);

 Pinnasekihtide tihendamine peab olema teostatud ühtlaselt ja kvaliteetselt, kuna see on üks tähtsamaid faktoreid vajaliku kandevõime ja eluea saavutamiseks;

 Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus tohib olla 20 cm (truubi maksimaalsest laiusest allapoole jääv piirkond) või 30 cm (truubi maksimaalsest laiusest ülespoole jääv piirkond);

 Kasutada ei tohi külmunud või tihendamiseks liiga märga materjali;

 Tee kruuskate on ette nähtud rikutud ulatuses ehitada kahekihilisena, kruusakihi alla paigaldada geotekstiil NGS4, järgnevalt kruusale esitatavad nõuded:

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

23 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Tabel 4 Teekatte kruusa tehnilised näitajad

Segu Purunemiskindluse kategooria, LA

Külmakindluse kategooria

Minimaalsed täitematerjali nõuded

Purustatud kruus LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 6 Kruusalus, Kf>1,0

m/ööp LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 4

TEKN- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM määrus nr 101)

Kärestiku ehitamisel tehakse kõigepealt saviliiv või liivsavi pinnasest kärestiku keha, mida tihendatakse 20 cm kihtidena ja mille peale paigaldatakse geotekstiil NGS2. Kärestiku põhi ja sellest allavoolu jääv sillaalune ning silla väljavooluosa põhi kindlustatakse Ø40-100 mm jämekruusa ja kivide Ø10-30 cm seguga, millesse sisse paigaldatakse voolu rahustamiseks hajusalt juhuslikkuse alusel suuremaid kive (Ø 0,3-0,7 m). Nõlvade kindlustamiseks kasutatakse Ø0,2-0,4 m maakive NGS2 geotekstiilil, kivide vahekohtadesse tambitakse kruusa ja veeriseid. Variant 3 korral maanteetruupi ei asendata, lammutatakse truubist ülesvoolu jääv betoonkonstruktsioon. Truubi sissevooluotsakule ehitatakse betoonist tiibmüürid ja jõeosa põhi ning nõlvad kindlustatakse Ø0,2-0,4 m maakividega NGS2 geotekstiilil, kivide vahekohtadesse tambitakse kruusa või veeriseid. Pärast ehitustööde lõppemist korrastatakse ehitusala pind. Ehitusaegse veetõrje skemaatiline lahendus on esitatid seletuskirja joonisel 15. Joonisel on esitatud toodud möödavoolu toru lahendus variant 1 korral, mis on analoogne ka variandil 2. Kollasega tähistatud torustiku joon näitab möödavoolutorustiku asukohta enne truubi lammutamist, mis võib jääda ka lõplikuks kui silda ja teed ei taheta enne kalapääsu valmimist käiku anda. Juhul kui tahetakse tee varem korda teha, siis paigutatakse osa torustikust silla alt (või ehituskaevikust) läbi. Torustiku sissevoolu kõrgus on 77,65 m ja alumine ots 77.55 m. Toru sissevoolul on ka väikeste vooluhulkade korral täidet 10-15 cm, seega järve pind ehitusajal on ca 77, 75-77,80 m abs, mis on praegugi keskmine veetase. Torustikul võiks olla ka kaev, mille kaudu saab torustiku ümbertõstmisel nt õhupalliga veevoolu sulgeda. Sulgemiseks võib kasutata ka sobivat plaat, mis asetada torustiku sissevoolu ette. Ehitustöid tuleb teha madalvee perioodil. Eriti tuleb tähelepanu pöörata järvepoolse ajutise tõkketammi püsivusele ja veepidavusele.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

24 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Joonis 15 Ehitusaegse veetõrje skeem (variant 1)

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

25 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

5. Keskkonnanõuded Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kategooria kaitsealuse liigi valge vesiroosi (Nymphaea alba) kasvukoht KLO9353800 ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kategooria kaitsealuste lindude metsise (Tetrao urogallus) KLO9133989 ja laanerähni (Picoides tridactylus) KLO9101146 elupaikadesse. Ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo- lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad. Ehitamise võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest selgitatakse välja põhiprojekti koostamise käigus.

Kavandatava tegevuse tulemusena taastatakse jõelõik looduslähedaseks ning sellega kaasneb positiivne pikaajaline mõju jõele ja ka järvele, selle elupaikadele ning seal elutsevatele liikidele.

Olulisimad nõuded, mis tagavad negatiivsete mõjude vältimise või vähendamise:  Ehitustöid jõesängis tohib teha ainult veevaesel ajal madalvee perioodil. Vihmaperioodidel

tuleb tööd peatada ning pooleliolev ehitus vajadusel konserveerida.  Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.  Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10

meetrit.  Töömaal peab olema varustus kütusereostuse eemaldamiseks (absorbent ja selle kokku

kogumiseks vajalikud vahendid).  Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid (peatama reostuse

leviku) reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja tööde tellijat.

 Töömaal peab olema olmejäätmete kogumiskoht.  Tööde käigus tekkivad või ilmnenud jäätmed (s.h. ohtlikud jäätmed) peab Töövõtja käitlema

Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Käitlemine peab olema vastavuses kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjaga, mille territooriumil jäätmete käitlemine toimub.

 Ülemäärase jõe kalda- ja põhjaerosiooni tekkimisel kas ehituse ajal või järel, tuleb kindlustatud jõesängi osa pikendada eraldi tööna.

 Setete eemaldamisel jõesängist ei tohi setted ja neist välja voolav vesi jõesängi tagasi valguda.

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

26 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus Tabel 5 Variant 1 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk nr

Nimetus Ühik Kogus Ühik- hind, €

Maksu- mus, €

Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine

1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise lammutamine

m³ 41 210 8610

2 Betooni ja betoondetailide käitlemine m³ 41 150 6150 3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428 Kokku 16188

Veetõrje ja ehitusaegsete teede ehitus ning likvideerimine

1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust väljakaevatud pinnasest

m³ 290 15 4350

2 Möödasõidutee kruuskate m² 50 22 1100

3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760

4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 72 30 2160

5 Sama demonteerimine m 72 5 360

6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920

7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200

Kokku 18850

Terasest kaarsilla ehitus

1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840

2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm

komp- lekt

1 25000 25000

3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180

4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350

5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600

6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860

Kokku 38830

Kärestiku ehitus

1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja tihendamine juurdeveetavast pinnasest

m³ 70 8,5 595

2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm

m² 340 80 27200

3 Voolurahustuskivide d0,3-0,7 m paigaldamine tk 40 50 2000

4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 170/43 65 11050

5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800

6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 800 6 4800

Kokku 58445

Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine 1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,1 5500 550 2 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine

lamapuidust ja risust m 400 12 4800

Kokku 5350 Kõik kokku 137663 Kokku käibemaksuga (24%) 170702

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

27 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Tabel 6 Variant 2 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk nr

Nimetus Ühik Kogus Ühik- hind, €

Maksumus, €

Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine

1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise lammutamine

m³ 41 210 8610

2 Betooni ja betoondetailide utiliseerimine m³ 41 150 6150

3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428

16188

Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine

1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust väljakaevatud pinnasest

m³ 310 15 4650

2 Möödasõidutee kruuskate m³ 50 22 1100

3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760

4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 80 30 2400

5 Sama demonteerimine m 80 5 400

6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920

7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200

19430

Terasest kaarsilla ehitus

1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840

2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm

kompl ekt

1 25000 25000

3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180

4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350

5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600 6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860

38830

Kärestiku ehitus

1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja tihendaminejuurdeveetavast pinnasest

m³ 120 8,5 1020

2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm

m² 400 80 32000

3 Voolurahustuskivide d0,5-0,7 m paigaldamine tk 48 50 2400

4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 210/53 65 13650

5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800

6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 900 6 5400

67270

Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine

1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,15 5500 825

3 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine lamapuidust ja risust

m 400 12 4800

Kokku 5625

Kõik kokku 147343

Kokku käibemaksuga (24%) 182705

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

28 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

Tabel 7 Variant 3 töömahud ja ehitusmaksumus Jrk nr

Nimetus Ühik Kogus Ühik- hind, €

Maksu- mus, €

Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine

1 R/b-rajatise lammutamine m³ 23 210 4830

2 Betooni ja utiliseerimine m³ 23 150 3450

3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 90 4,2 378

8658

Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine

1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust väljakaevatud pinnasest

m³ 90 15 1350

2 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760

3 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 170 6 1020

4 Veetõrje pumbaga mh 120 20 2400

6530

Truubi otsaku ehitamine ja sissevoolu kindlustus

1 Otsaku ehitus betoonist C35/45 m³ 2,6 1300 3380

2 Jõe nõlvade kaevamine ja profileerimine m² 110 12 1320

3 Truubi sissevooluosa mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja tihendamine juurdeveetavast pinnasest

m³ 30 8,5 255

4 Truubi sissevoolu kivikindlustus, kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil

m²/m³ 163/41 65 10595

5 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 250 6 1500

6 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine lamapuidust ja risust

m 400 12 4800

Kokku 21850

Kõik kokku 37038

Kokku käibemaksuga (24%) 45927

Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

29 Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla

7. Kokkuvõte

Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks käsitleti eelprojektis tehnilisi lahendusi järve veepinna stabiliseerimiseks võimaldamaks ka kaladele liikumine Ahelo jõest järve. Vastavalt lähteülesandele on eelprojektis analüüsitud järve veetaseme reguleerimist kolmes variandis. Variantide valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele. Variandid 1 ja 2 on seotud erinevate veepindadega Kolmas variant on toodud võrdluseks kui likvideerida probleemne maanteetruubi sissevoolul olev betoonkast aga paisutusrajatist ei tehta ja maanteetruupi ei rekonstrueerita. Kahe esimese variandi korral on ette nähtud maanteetruup asendada sillaga kuna olemasoleva truubi läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise veepinda reguleerima. Seega kolm varianti on:

- variant 1 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -77,85 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 2 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -78,00 m ja truubi asendamine sillaga; - variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup.

Nendest variantidest ökoloogilisest seisukohast oleks kõige parem variant 2, kuna see on kõige soodsam järve elustikule aga järve kaldal olevate kriitiliste majapidamiste seisukohalt on variant 2 korral keskmine ja maksimaalne veepind liiga kõrge. Variantide 1 ja 2 korral on järve veepinna kõikumine ca 20 cm, mis on suhteliselt hea. Variant 3 korral on veepinna kõikumine ca 50 cm ja olemasolev binokkeltruup Ø2x100 cm jääb kobrastele suhteliselt lihtsalt oksarisuga ummistavaks. Selle variandi korral on veepinna kõikumine liiga suur ja minimaalne veepind liiga madal. Orienteeruvad ehitusmaksumused koos käibemaksuga variantide korral on:

 variant 1 – 171 tuh €;

 variant 2 – 183 tuh €;

 variant 3 – 46 tuh €.

Siin on kõige odavam variant 3 aga selle korral on järve veepinna kõikumine liiga suur ja kobrastel lihtne ummistada truupi siis see variant ei ole eelistatum.

Kõike eelnevat arvestades on kõige eelistatum variant 1, mille korral arvestatakse nii kohalike inimeste seisukohti kui ka mõju järve ökoloogilisele olukorrale.

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

1 Kalapääsu projektplaan - variant 1

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

Taastatav kruuskate

Kivikindlustus geotekstiilil

Ajutine ümbersõidute B=3,5m

Ajutine tõkketamm B=3,0m

Ehitusaegne tee

22,50m 3,00m2,30m 4,75m

8,0m

Kivikindlustus geotekstiilil

16,00m

MÄRKUSED 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 2.

Raadamise piir

Proj. terasest kaarsild 4,50x1,58m

Ajutine möödavoolutoru d500mm

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

2 Kalapääsu lõiked - variant 1

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 1. 2. Kõrgusarvud EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

3 Kalapääsu projektplaan - variant 2

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

1:2,5

MÄRKUSED 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4.

Taastatav kruuskate

Proj. teraskaarsild 4,45x1,58m

Kivikindlustus geotekstiilil

Ajutine ümbersõidute B=3,5m

Ajutine tõkketamm B=3,0m

Ehitusaegne tee

30,00m3,00m 2,30m 4,75m 16,00m 8,0m

Kivikindlustus geotekstiilil

Raadamise piir

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

4 Kalapääsu lõiked - variant 2

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 3. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

5 Truubi projektplaan - variant 3

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

Ajutine tõkketamm B=3,0m

Ehitusaegne tee

15,0m

Kivikindlustus geotekstiilil

Pr. betoonist tiibmüür

MÄRKUSED 1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4.

10613 Tallinn

fax. 6565109 tel. 6528408

Tulika 19

392-25656587

reg.nr.EP10033667-0001

MATER reg.nr.MP0008-00 MTR

AutoCad 2012 LT [email protected]

6 Truubi lõiked -variant 3

ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE

2507.2 Maves OÜ

EELPROJEKT

MÄRKUSED 1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 5. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 26.03.2026 nr 3-6.1/2026/1905

Meie 31.03.2026 nr 8-5/26/5249-2

Ähijärve tervendamine

Olete esitanud kooskõlastamiseks Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekti, Maa ja Vesi töö nr 2507.2.

Eeluuringu eesmärk on hinnata ja uurida Ähijärve valgalal olevaid koormusallikaid (sise- ja väliskoormus),

töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta

perspektiivis antud pinnaveekogumi hea seisundi. Kuna järve seisundi parandamisel tuleb võimaldada ka

kalade liikumine Ahelo jõest järve, siis on planeeritud Ahelo jõele teha kärestik-kalapääs, mille

ülevoolufront peaks olema suhteliselt lai, et erinevatel vooluhulkadel veepinna kõikumine oleks

võimalikult väike.

Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist:

- Ähijärv paikneb riigitee 25245 km 3,65-6,47 läheduses, teekaitsevööndist 100-500 m kaugusel;

- riigitee 25245 km 6,434 asub binokkeltruup, mis või mille ümbrus on haaratud kavandatava

eelprojektiga.

Transpordiamet nõustub eelprojektis toodud variandiga 1 - Ahelo jõele rajada suhteliselt laia

ülevoolufrondiga kärestik-kalapääs, et erinevatel vooluhulkadel oleks veepinna kõikumine võimalikult

väike. Eelprojektis toodud variant 3 Transpordiamet välistab, kuna ei ole teada betoontruubi eluiga.

Nimetatud variant 1 teostamiseks esitab Transpordiamet tingimused:

1. Riigiteele, transpordimaa üksusele ja mulde nõlvadele on materjalide ladustamine ja planeerimine

keelatud. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud kliimaministri

17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja

ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.

2. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette

vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

Juhul kui otsustatakse tegevustega liikuda edasi tööprojekti koostamise etappi, on vastavalt EhS § 99 lg 3

vajalik täpsustatud lahenduse kohta taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Valminud

projektlahendus tuleb Transpordiametiga kooskõlastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

2 (2)

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/1905

Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Ähijärv)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti

„Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames Ähijärve tervendamise eeluuringud.

Rakendusliku limnoloogilise eeluuringu eesmärk oli uurida ja hinnata Ähijärve ökoloogilist

seisundit elustiku, vee kvaliteedi ning setete omaduste abil, hinnata järve välis- ja sisekoormust.

Vastavalt eeluuringute tulemustele sõnastati meetmekava Ähijärve tervendamiseks ja tehti

ettepanekud järelseireks. Uuringu osaks oli ka järve veetaseme stabiliseerimise võimaluste

hindamine ning veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine.

Uuringu aruanne ja eelprojektid on lisatud kirjale kaustana „Ähijärve uuringud ja eelprojektid

2026“.

Sellega seoses palub RMK Transpordiametil tutvuda uuringu aruande ja eelprojektidega. Ühtlasi

teavitame, et juhul kui tegevustega liigutakse edasi tööprojekti koostamise etappi, küsitakse

Transpordiametilt kooskõlastust ja tehnilisi tingimusi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53 824 350).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Ähijärve uuringud ja eelprojektid 2026.zip

[email protected]

53824350