HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS


Kärdla
[kuupäev] nr [nr]




Hindu küla Hooldekodu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine





Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 ja lg 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 33 alusel ning arvestades otsusele lisatud seletuskirjas esitatud kaalutlustega

1. Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Hooldekodu kinnistu detailplaneering (ConArte OÜ töö nr DP-2010/007).
2. Hiiumaa Vallavalitsusel avaldada otsus ajalehes, milles Hiiumaa vald avaldab ametlikke teadaandeid ja Hiiumaa valla veebilehel.
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
4. Otsuse peale on õigus esitada vaie Hiiumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates.



Anu Pielberg
vallavolikogu esimees


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Hindu küla Hooldekodu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega tunnistatakse kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Hooldekodu kinnistu detailplaneering (ConArte OÜ töö nr DP-2010/007).
Hooldekodu kinnisasja (registriosa nr 969933) omanik on Hiiumaa vald. Hooldekodu kinnisasjale on 03.06.2019 ligikaudu 4,2 ha osas seatud hoonestusõigus Sihtasutus Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri kasuks tähtajaga 20 aastat. Sihtasutusel on soov areneda ja rekonstrueerida olemasolevat kasarmuhoonet. Detailplaneeringus on ette nähtud hoone lammutamine ja sellesse asukohta parkla rajamine, kuna hoone asus riigimaantee kaitsevööndis (50 m). Praegu kehtib riigimaantee kaitsevöönd 30 m, kus hoonete rajamine tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Samuti on soov katastriüksus jagada, et hoonestusõiguse ala sihtasutusele anda, kuid detailplaneeringus ei ole sellist jagamist ette nähtud. Detailplaneeringus kavandatud uute sotsiaalmaa kruntide moodustamise vajadust ei ole siiani tekkinud, seetõttu ei ole mõistlik piirata antud maa-ala kasutamist ainult sotsiaalmaa kruntidena. Kuna detailplaneering on aegunud ja takistab lähiajal kavandatud arendustegevusi on tekkinud vajadus detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Hooldekodu kinnistu detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) kehtestati Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60. Detailplaneeringu lahendus nägi ette jagada Hooldekodu katastriüksus viieks hoonestusalaga krundiks ja üheks hoonestusõiguseta krundiks. Samuti ei ole hoonestusõigust riigimaanteest põhjas asuval transpordimaal. Uutele kruntidele määrati hoonestusalad ja ehitusõigused koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Planeeringujärgne uus jaotus oli:
- positsioon 1, Hooldekodu, ligikaudse suurusega 92 538 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 95%, tootmismaa 5%
- positsioon 2, ligikaudse suurusega 10 542 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 3, ligikaudse suurusega 10 347 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 4, ligikaudse suurusega 10 247 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 5, ligikaudse suurusega 11 097 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 6, ligikaudse suurusega 16 846 m², kasutamise sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%
Planeeringuga on ehitusõigus määratud ainult ühiskondlike ehitiste maa kruntidele. Hooldekodu krundil, mis on eelnevalt hoonestatud, on maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil 6 ja lubatud suurim ehitusealune pind 4000 m². Positsioon 2-5 kruntidel on maksimaalseks lubatud ehitiste arvuks krundil 2 ja lubatud suurim ehitusealune pind 650 m². Positsioon 6 maaüksusele ei ole ehitusõigust määratud.
Planeeringus kavandatud kruntide jagamist ei ole toimunud. Hiiumaa Vallavalitsuse 16.07.2025 korraldusega nr 377 on muudetud Hooldekodu (17501:003:0221, pindala 151732 m²) ja Sireli (katastritunnus 17501:003:1500, pindala 3986 m²) kinnistute vahelist piiri, mille tulemusena suurenes Sireli katastriüksus (20501:001:2451, pindala 6169 m²) ning Hooldekodu katastriüksusest moodustusid Hooldekodu (20501:001:2449, pindala 140981 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Pihlaka (20501:001: 2450, pindala 8755 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksused.
Planeeringu elluviimise käigus on Hooldekodu kinnistul laiendatud vanurite maja (ehitisealune pind kokku 1972 m²) ja rajatud hooldekodu hoone (408,7 m²).
Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005. määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Hooldekodu planeeringuala detailplaneeringu kohustusega alal, osaliselt üldkasutatava hoone maal, osaliselt kaitsehaljastuse maal.
Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga ei kavandata lisaks planeerimisseadusest tulenevale (tiheasustusalad) määrata täiendavaid detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega ei oleks peale Hiiumaa valla üldplaneeringu kehtestamisest antud piirkonnas detailplaneeringu koostamise kohustust.
Detailplaneering teenib lisaks maaomaniku huvidele ka naabrite huve, sest määrab suurima ehitisaluse pinna, välistab planeeringuga lubatust suuremate ehitiste ehitamise, sh ehitamise väljapoole hoonestusala. Hooldekodu maaüksusel on aastakümnetega välja kujunenud hoonestusala ja selle kasutamise otstarve. Lähiaastatel ei ole kavas sellest väljapoole uute hoonete püstitamist ega kasutamise otstarbe muutmist, seetõttu ei muuda Hooldekodu maaüksusel kavandatav naabrite harjumuspärast elu. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega on Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt Hooldekodu kinnistu jätkuvalt detailplaneeringu kohustusega alal. Planeerimisseaduse § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamisek, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Seega on ilma detailplaneeringut koostamata võimalik detailplaneeringu kohustusega alal rajada ehitusloakohustuseta hooneid või laiendada olemasolevaid hooneid kuni 33 % selle esialgu kavandatud mahust, samuti hooneid rekonstrueerida. Uute ehitise ehitamisest teavitatakse vallavalitsust ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Vallavalitsus kontrollib vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse, kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega, esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid või kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja edaspidine ehitustegevus naabermaaüksuse omanikke eeldatavalt ei mõjuta või mõjutab vähesel määral. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva naabermaaüksuste omanike huve.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2023 kohtuasjas nr 3-20-2247 on punktis 18 kolleegiumi seisukoht, et kolleegiumi hinnangul ei välista PlanS § 140 lg 1 p 2 detailplaneeringu elluviimisest loobumist ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ka siis, kui hoone ehitamisega on alustatud. PlanS § 140 lg 1 p 1 tingimus, et detailplaneeringut ei tohi olla asutud ellu viima, siinkohal ei laiene, sest PlanS § 140 lg 1 p 1 ja p 2 on alternatiivsed alused. Eelnõu seletuskirjas (PlanS eelnõu 571 SE, Riigikogu XII koosseis, algatamise seletuskiri, lk 179) märgiti: „Lisaks seni kehtinud regulatsioonile, mis näeb ette, et detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda, on eelnõuga lisatud, et detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks ka juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.“ Eeltoodud tingimusi arvestades ei ole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel välistatud ka siis, kui ehitis on suures osas või täielikult valmis ehitatud.
Tulenevalt PlanS § 140 lõikest 3 esitati …2026 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu koostamisel kaasatud isikutele ning asutustele. PlanS § 140 lõike 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Vallavolikogu otsuse eelnõu on kooskõlastanud …………………………. Naabermaaüksuste omanikud ……………………………………...
PlanS § 140 lg 5 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes, lähtudes PlanS § 139 lg 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
Mõju eelarvele puudub.


Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist






HIIUMAA VALLAVOLIKOGU



OTSUS


Kärdla
[kuupäev] nr [nr]




Hindu küla Hooldekodu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine





Planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 ja lg 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 33 alusel ning arvestades otsusele lisatud seletuskirjas esitatud kaalutlustega

1. Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Hooldekodu kinnistu detailplaneering (ConArte OÜ töö nr DP-2010/007).
2. Hiiumaa Vallavalitsusel avaldada otsus ajalehes, milles Hiiumaa vald avaldab ametlikke teadaandeid ja Hiiumaa valla veebilehel.
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
4. Otsuse peale on õigus esitada vaie Hiiumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates.



Anu Pielberg
vallavolikogu esimees


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Hindu küla Hooldekodu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega tunnistatakse kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Hooldekodu kinnistu detailplaneering (ConArte OÜ töö nr DP-2010/007).
Hooldekodu kinnisasja (registriosa nr 969933) omanik on Hiiumaa vald. Hooldekodu kinnisasjale on 03.06.2019 ligikaudu 4,2 ha osas seatud hoonestusõigus Sihtasutus Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri kasuks tähtajaga 20 aastat. Sihtasutusel on soov areneda ja rekonstrueerida olemasolevat kasarmuhoonet. Detailplaneeringus on ette nähtud hoone lammutamine ja sellesse asukohta parkla rajamine, kuna hoone asus riigimaantee kaitsevööndis (50 m). Praegu kehtib riigimaantee kaitsevöönd 30 m, kus hoonete rajamine tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Samuti on soov katastriüksus jagada, et hoonestusõiguse ala sihtasutusele anda, kuid detailplaneeringus ei ole sellist jagamist ette nähtud. Detailplaneeringus kavandatud uute sotsiaalmaa kruntide moodustamise vajadust ei ole siiani tekkinud, seetõttu ei ole mõistlik piirata antud maa-ala kasutamist ainult sotsiaalmaa kruntidena. Kuna detailplaneering on aegunud ja takistab lähiajal kavandatud arendustegevusi on tekkinud vajadus detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Hooldekodu kinnistu detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering) kehtestati Emmaste Vallavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 60. Detailplaneeringu lahendus nägi ette jagada Hooldekodu katastriüksus viieks hoonestusalaga krundiks ja üheks hoonestusõiguseta krundiks. Samuti ei ole hoonestusõigust riigimaanteest põhjas asuval transpordimaal. Uutele kruntidele määrati hoonestusalad ja ehitusõigused koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Planeeringujärgne uus jaotus oli:
- positsioon 1, Hooldekodu, ligikaudse suurusega 92 538 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 95%, tootmismaa 5%
- positsioon 2, ligikaudse suurusega 10 542 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 3, ligikaudse suurusega 10 347 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 4, ligikaudse suurusega 10 247 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 5, ligikaudse suurusega 11 097 m², kasutamise sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%
- positsioon 6, ligikaudse suurusega 16 846 m², kasutamise sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%
Planeeringuga on ehitusõigus määratud ainult ühiskondlike ehitiste maa kruntidele. Hooldekodu krundil, mis on eelnevalt hoonestatud, on maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil 6 ja lubatud suurim ehitusealune pind 4000 m². Positsioon 2-5 kruntidel on maksimaalseks lubatud ehitiste arvuks krundil 2 ja lubatud suurim ehitusealune pind 650 m². Positsioon 6 maaüksusele ei ole ehitusõigust määratud.
Planeeringus kavandatud kruntide jagamist ei ole toimunud. Hiiumaa Vallavalitsuse 16.07.2025 korraldusega nr 377 on muudetud Hooldekodu (17501:003:0221, pindala 151732 m²) ja Sireli (katastritunnus 17501:003:1500, pindala 3986 m²) kinnistute vahelist piiri, mille tulemusena suurenes Sireli katastriüksus (20501:001:2451, pindala 6169 m²) ning Hooldekodu katastriüksusest moodustusid Hooldekodu (20501:001:2449, pindala 140981 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Pihlaka (20501:001: 2450, pindala 8755 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksused.
Planeeringu elluviimise käigus on Hooldekodu kinnistul laiendatud vanurite maja (ehitisealune pind kokku 1972 m²) ja rajatud hooldekodu hoone (408,7 m²).
Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005. määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Hooldekodu planeeringuala detailplaneeringu kohustusega alal, osaliselt üldkasutatava hoone maal, osaliselt kaitsehaljastuse maal.
Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga ei kavandata lisaks planeerimisseadusest tulenevale (tiheasustusalad) määrata täiendavaid detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega ei oleks peale Hiiumaa valla üldplaneeringu kehtestamisest antud piirkonnas detailplaneeringu koostamise kohustust.
Detailplaneering teenib lisaks maaomaniku huvidele ka naabrite huve, sest määrab suurima ehitisaluse pinna, välistab planeeringuga lubatust suuremate ehitiste ehitamise, sh ehitamise väljapoole hoonestusala. Hooldekodu maaüksusel on aastakümnetega välja kujunenud hoonestusala ja selle kasutamise otstarve. Lähiaastatel ei ole kavas sellest väljapoole uute hoonete püstitamist ega kasutamise otstarbe muutmist, seetõttu ei muuda Hooldekodu maaüksusel kavandatav naabrite harjumuspärast elu. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega on Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt Hooldekodu kinnistu jätkuvalt detailplaneeringu kohustusega alal. Planeerimisseaduse § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamisek, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Seega on ilma detailplaneeringut koostamata võimalik detailplaneeringu kohustusega alal rajada ehitusloakohustuseta hooneid või laiendada olemasolevaid hooneid kuni 33 % selle esialgu kavandatud mahust, samuti hooneid rekonstrueerida. Uute ehitise ehitamisest teavitatakse vallavalitsust ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Vallavalitsus kontrollib vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse, kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega, esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid või kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja edaspidine ehitustegevus naabermaaüksuse omanikke eeldatavalt ei mõjuta või mõjutab vähesel määral. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva naabermaaüksuste omanike huve.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 6 kohaselt on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2023 kohtuasjas nr 3-20-2247 on punktis 18 kolleegiumi seisukoht, et kolleegiumi hinnangul ei välista PlanS § 140 lg 1 p 2 detailplaneeringu elluviimisest loobumist ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ka siis, kui hoone ehitamisega on alustatud. PlanS § 140 lg 1 p 1 tingimus, et detailplaneeringut ei tohi olla asutud ellu viima, siinkohal ei laiene, sest PlanS § 140 lg 1 p 1 ja p 2 on alternatiivsed alused. Eelnõu seletuskirjas (PlanS eelnõu 571 SE, Riigikogu XII koosseis, algatamise seletuskiri, lk 179) märgiti: „Lisaks seni kehtinud regulatsioonile, mis näeb ette, et detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda, on eelnõuga lisatud, et detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks ka juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.“ Eeltoodud tingimusi arvestades ei ole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel välistatud ka siis, kui ehitis on suures osas või täielikult valmis ehitatud.
Tulenevalt PlanS § 140 lõikest 3 esitati …2026 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu koostamisel kaasatud isikutele ning asutustele. PlanS § 140 lõike 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Vallavolikogu otsuse eelnõu on kooskõlastanud …………………………. Naabermaaüksuste omanikud ……………………………………...
PlanS § 140 lg 5 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes, lähtudes PlanS § 139 lg 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
Mõju eelarvele puudub.


Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist