Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 31.03.2026 nr 1-2/26/138

Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a

käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“

§ 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 22. jaanuaril

2026. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 Kliimaministeeriumile taotluse teedeehituse projektide muutmiseks ja uute projektide lisamiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti

maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava

Nr Projekti

nimetus

Projekti

rakendamis

e eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksug

a)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksug

a)

ÜF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlbl

ike

kulude

eelarves

t (%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

Riikliku

kaasfinant

seeringu

suurim

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas panus

Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus

ja nende katmise

allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Meede: 21.3.1.1 (transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu))

1. Pärnu‒Uulu

2+2 teelõigu

ehitus

I pa 2022–

I pa 2025

43 483 000 36 960 550 85% 6 522 450 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 8,6 km

2+2 teed, ca 50,59% rakenduskava näitaja

2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute

arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

KINNITATUD

31.03.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/138

Lisa

2. Sauga–Pärnu

2+2 tee

I pa 2023–

II pa 2025

18 666 000 15 866 100 85% 2 799 900 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 2,6 km

2+2 teed, ca 15,29% rakenduskava näitaja

2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

3. Tartu mnt

Neanurme–

Pikknurme 2+1

tee

I pa 2023–

II pa 2024

10 383 424 8 825 910 85% 1 557 514 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 6,4 km

2+1 teed, ca 37,65% rakenduskava näitaja

2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude 1 km

maksumus on ca

1534 eurot/aastas

(01.01.2020

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

Kokku: 72 532 424 61 652 560 85% 10 879 864 15% Kokku: ehitatud ca 17,6 km 2+2 teed, s.o ca 103,53%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (17 km).

Nr Projekti

nimetus

Projekti

rakendamis

e eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksug

a)

ÜF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlbl

ike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

Riikliku

kaasfinant

seeringu

suurim

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus

ja nende katmise

allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud)

1. Libatse–Nurme

2+2 tee ehitus

II pa 2025 –

I pa 2029

115 858 955 98 601 603 85,1% 17 257 352 14,9% Projekti eesmärk: Libatse–Nurme teelõigu

neljarealiseks ehitamise eesmärk on

parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh

parandada militaartranspordi kolonnide

liikumisvõimalusi, leevendada mõju

keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi

vahemaid ja soodustada majanduse arengut.

Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitajad:

1) ehitatud ca 21,6 km 2+2 teed, ca 61,71%

rakenduskava näita ja 2029. a lõpptasemest;

2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele

kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst ja

hukkunute arvu vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikulude on ca

196 000

eurot/aastas

(01.07.2025

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

2. Tallinna–

Pärnu–Ikla tee

Konuvere–

Päärdu 2+2

teelõigu

projekteerimine

ja ehitus

I pa 2026–II

pa 2028

44 210 526 42 000 000 95% 2 210 526 5% Projekti eesmärk: Konuvere–Päärdu

teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on

parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh

parandada militaartranspordi kolonnide

liikumisvõimalusi, leevendada mõju

keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi

vahemaid ja soodustada majanduse arengut.

Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitajad:

1) ehitatud ca 6,3 km 2+2 teed, ca 18%

rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest;

2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele

kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikuludeks on ca

57 000 eurot/aastas

(01.07.2025

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

3. Tallinna–Tartu-

Võru–Luhamaa

tee Käsukonna–

Imavere 2+2

teelõigu ehitus

II pa 2026–

II pa 2028

38 947 369 37 000 000 95% 1 947 369 5% Projekti eesmärk: Käsukonna–Imavere

teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on

parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh

parandada militaartranspordi kolonnide

liikumisvõimalusi, leevendada mõju

keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi

vahemaid ja soodustada majanduse arengut.

Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitajad:

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

püsikuludeks on ca

69 000 eurot/aastas

(01.07.2025

seisuga) ning see

kulu kaetakse

riigieelarvest.

1) ehitatud ca 7,6 km 2+2 teed, ca 21,7%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest;

2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele

kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

Projekt panustab rakenduskava

tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu

vähenemine.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Kokku: 199 016 850 177 601 603 89,24% 21 415 247 10,76% Kokku:

1) ehitatud ca 35,5 km 2+2 teed, s.o ca 101,43% rakenduskava

näitaja 2029. a lõpptasemest (35 km);

2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 3

tk, s.o 50% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (6 tk).

Nr Projekti

nimetus

Projekti

rakendamis

e eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes ja

käibemaksuga)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ERF toetuse

summa

(eurodes ja

koos

käibemaksug

a)

ERF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlbl

ike

kulude

eelarvest

(%)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantseeri

ngu summa

(eurodes ja

koos

käibemaksuga)

Riikliku

kaasfinant

seeringu

suurim

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjek

ti edasise kasutuse

täiendavate

püsikulude suurus

ja nende katmise

allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse

nõude täitmise ajal

Meede: 21.2.3.6 (maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid)

1. Teeilmajaamad

e seiresüsteemi

uuendamine

I pa 2021–

II pa 2027

2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava eesmärki:

„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.“

Projekti väljundnäitaja: rekonstrueeritud

või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk ning

paigaldatakse 25 uut teeilmajaama uutesse

asukohtadesse.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse:

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate

inimeste osakaalu kasv ja

kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine

transpordisektoris.

Tegemist on

reaalajas töötava

tehnosüsteemiga,

mille uuendamisel

prognoositakse

hooldekulude

vähenemist 30%,

ülalpidamiskulud

on peale valmimist

70 000€/aastas.

See kulu kaetakse

riigieelarvest

Kokku

ERF: 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93%

13.03.26

Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027

Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“

muutmine juurde

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT

määrus).

Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490)

(edaspidi TRAM) 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 esitatud taotlust lisada

investeeringute kavasse kaks uut projekti. Käskkirja on varasemalt muudetud majandus- ja

taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 (muudeti ERFi toetusega rajatavate

teeilmajaamade projekti, mille eelarve viidi kooskõlasse rakenduskavas toodud eelarvega ning

muudeti ka teeilmajaamade arvu), taristuministri 12. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1-

2/24/444 (tööde realiseerimise käigu ja hangete maksumuse selgumise tulemusena muudeti

nelja teedeehituse projekti eeldatavat abikõlblikku kogusummat ja maksimaalse ÜF toetuse

summat) ning taristuministri 21. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/177 (muudeti teedeehituse

projektide väljundnäitajaid ja eeldatavaid rakendamise tähtaegasid).

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise

investeeringute kava muudatus (edaspidi investeeringute kava), mis puudutab ÜF toetusega

rajatavaid projekte. ERF toetusega rajatavate teeilmajaamade osas jääb kehtima majandus- ja

taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 kinnitatu.

Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks on heakskiitmisel perioodi

2021–2027 rakendus- ja rahastamiskava 4. muudatus, millega lisatakse järgmised uued

tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud,

sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia

testimisvõimekuse loomine ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine.

Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ lisatakse uus erieesmärk (iii) „kerkse kaitsetaristu

arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse

edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm) ning

selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud ja sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist

toetavad investeeringud.

Eelnevaga seoses saatis Kliimaministeerium 2. detsembri 2025. a kirjaga nr 4-17/25/5299

Transpordiametile kutse ReArm projektide investeeringute kirjelduste esitamiseks. TRAM

esitas investeeringu kirjeldused 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2.

Muudatus puudutab investeeringute kavasse ReArmi projektide lisamist,

Transpordiameti teiste ÜF-projektide eelarvete korrigeerimist seoses nende lõppemisega

ning projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ ümbertõstmist ReArmi meetme nr 21.3.3.1

(Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) alla. Seoses uue riigiteede teehoiukava 2026–20291

(THK) kinnitamisega arvatakse investeeringute kavast välja projekt „Paldiski mnt Harku

eritasandiline ristmik“, mis on välja arvatud THK nimekirjast.

Arvestades suurt hinnatõusu, on Transpordiamet teinud Kliimaministeeriumile ettepaneku jätta

realiseerimata madalama prioriteediga Paldiski mnt Harku eritasandilise ristmiku ümberehitus

ja arvata objekt välja nii THK-st kui ka investeeringute kavast ning suunata kõik ÜF 2021–

2027 vahendite jäägid Libatse–Nurme 2+2 teelõigu rahastuse toetamiseks.

Kokkulepitult kantakse kõik Transpordiameti projektidest meetme 21.3.1.1 (transpordi

konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)) raames vabanevad vahendid meetme

21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“

kallinemise katteks (seda osaliselt juba rakenduskava 4. muudatus arvestabki).

Käesolevad muudatused meetmes 21.3.1.1 on kooskõlas rakenduskava 4. muudatusega

(kinnitatud 25.02.2026), kuid 2026. a märtsi seisuga on teada juba järgmised

muutmisvajadused, mille juurde saab tagasi tulla järgmise rakenduskava (5. muudatus) ja

meetmete nimekirja muutmise järgselt.

Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Pärnu–Ikla tee Konuvere–Päärdu 2+2 teelõigu

projekteerimine ja ehitus“ kogumaksumusega 44 210 526 eurot2 ja ÜF toetusega 42 000 000

eurot. Projekti rakendatakse I pa 2026–II pa 2028. Konuvere–Päärdu teelõigu neljarealiseks

ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada

militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg-

ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 6,3 km 2+2 teed.

Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 4, Tallinna–Pärnu–Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks 25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab

Transpordiameti kodulehelt.

Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Tartu-Võru–Luhamaa tee Käsukonna–

Imavere 2+2 teelõigu ehitus“ kogumaksumusega 38 947 369 eurot3 ja ÜF toetusega

37 000 000 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2026–II pa 2028. Käsukonna–Imavere teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada

militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg- ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 7,6 km 2+2 teed.

Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 2, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis

Transpordiamet heaks 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt.

1 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 2 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu. See on

ametkondadele teada ning järgneva tel aastatel tuleb pingutada selle nimel, et täiendavalt käibemaksu summa

leida. 3 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu.

ReArmi alla tõstetakse projekt „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kogumaksumusega

115 858 955 eurot ja ÜF toetusega 98 601 603eurot (toetuse määr 85,1%) ning riikliku

kaasfinantseeringuga 17 257 352 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2025–I pa 2029. Libatse–

Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust

sh parandada militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale,

vähendada aeg-ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca

21,6 km 2+2 teed.

Libatse–Nurme 2+2 teelõigu ehituse algseks eeldatavaks abikõlblikuks maksumuseks oli

määratud 105 000 000 eurot koos käibemaksuga. Projekti eeldatava maksumuse hinnang oli

koostatud 2022. aasta alguses, kui ei olnud teada järgneva perioodi kiire hinnatõus ja selle mõju

ehitustööde maksumusele.

Tuginedes eelteadmisele, et ehitushinnad on oluliselt kasvanud viis Transpordiamet läbi

projektlahenduse optimeerimise protsessi, et vähendada kogu projekti maksumuse suurenemist.

Tänaseks on läbi viidud neli ehitustööde hanget kogu lõigu välja ehitamiseks. Riigihangete

tulemusena on välja kujunenud ehitustööde maksumus kogusummas 159 009 000 eurot koos

käibemaksuga.

Investeeringute kavast arvatakse välja projekt „Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik“ ning

sellest vabanevad vahendid kantakse projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kallinemise

katteks. Vabanenud Harku ristmiku vahendid on juba kantud Transpordiameti ReArmi

projektidele rakenduskava 4. muudatusega.

Muudatused on kooskõlas TAT §-ga 11.

Transpordi konkurentsivõime meetme nr 21.3.1.1 eelarve maanteede osas on kokku 72 532 424

eurot, millest ÜF toetuse summa on 61 652 560 eurot osakaaluga 85% ja millele lisandub

riiklik kaasfinantseering summas 10 879 864 eurot osakaaluga 15%.

Sõjaväelise liikuvuse investeeringute meetme nr 21.3.3.1 eelarve maanteede osas on kokku

199 016 850 eurot, millest ÜF toetuse summa on 177 601 603 osakaaluga 89,24% ja millele

lisandub riiklik kaasfinantseering summas 21 415 247 eurot osakaaluga 10,76%.

Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 571 428,58 eurot, millest ERF toetuse summa on 1 878 972,65 eurot osakaaluga 73,07%, millele lisandub

riiklik kaasfinantseering summas 692 455,93 eurot osakaaluga 26,93%.

Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4

toodud andmed.

Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike

1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5

„Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,

turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T4) arendamine“

4 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html

meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega

„TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused) ja erieesmärgi

nr 3 „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas

sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetmega

nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud).

ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“

prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega

„teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused).

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti

2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas

panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste,

mis saavutatakse tänu lühemate, ohutumate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega

väheneb teepikkus ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035

mõõdikusse kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega

panustatakse ka mõõdikusse „ligipääsetavuse näitajasse“ eelkõige selles osas, mis puudutab

kergliiklusteid, bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne

panus ka Eesti 2035 mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu

paranenud seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida

ka sobivama sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse

"ligipääsetavuse näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub.

Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid

põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel

rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile5 ning rakenduskava KSH

aruandes toodud soovitustele.

Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava

aastateks 2021–20356 eesmärki: „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu

poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud kujul, milles on esitatud

Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.

5 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 6 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi

maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab

käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkirja muudatus puudutab ka riigi julgeolekut ja välissuhtlust: ReArm taristu arendamise

peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liit lasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut.

Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi kollektiivkaitse pühendumusest.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse käesoleva käskkirjaga meetme 21.3.1.1

eelarvest (maanteede tegevused), meetme 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade rahastamisskeemiga.

ÜF toetus moodustab kokku 239 254 163 eurot, millest maanteede tegevusteks 61 652 560

eurot ja maanteede sõjaväelise liikuvuse investeeringud 177 601 603 eurot. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,88 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering

ca 692 tuhat eurot.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Transpordiameti,

Rakendusüksuse, Korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. E-kirjaga edastatud parandusettepanekutega on käskkirja ja seletuskirja täiendamisel arvestatud.