| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/26/757-1 |
| Registreeritud | 31.03.2026 |
| Sünkroonitud | 01.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
K Ä S K K I R I
Tallinn 31.03.2026 nr 1-2/26/138
Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a
käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027
Transpordiameti maanteetaristu arendamise
investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“
§ 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 22. jaanuaril
2026. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 Kliimaministeeriumile taotluse teedeehituse projektide muutmiseks ja uute projektide lisamiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti
maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis
taristuminister
Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava
Nr Projekti
nimetus
Projekti
rakendamis
e eeldatav
tähtaeg
Projekti
eeldatav
abikõlblik
kogusumma
(eurodes ja
käibemaksug
a)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
ÜF toetuse
summa
(eurodes ja
koos
käibemaksug
a)
ÜF
toetuse
suurim
osakaal
abikõlbl
ike
kulude
eelarves
t (%)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
riikliku
kaasfinantseeri
ngu summa
(eurodes ja
koos
käibemaksuga)
Riikliku
kaasfinant
seeringu
suurim
osakaal
abikõlblik
e kulude
eelarvest
(%)
Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas panus
Eesti 2035 sihtidesse)
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
täiendavate
püsikulude suurus
ja nende katmise
allikad aastate
kaupa projekti
abikõlblikkuse
perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
Meede: 21.3.1.1 (transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu))
1. Pärnu‒Uulu
2+2 teelõigu
ehitus
I pa 2022–
I pa 2025
43 483 000 36 960 550 85% 6 522 450 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 8,6 km
2+2 teed, ca 50,59% rakenduskava näitaja
2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute
arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikulude 1 km
maksumus on ca
1534 eurot/aastas
(01.01.2020
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
KINNITATUD
31.03.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/138
Lisa
2. Sauga–Pärnu
2+2 tee
I pa 2023–
II pa 2025
18 666 000 15 866 100 85% 2 799 900 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 2,6 km
2+2 teed, ca 15,29% rakenduskava näitaja
2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikulude 1 km
maksumus on ca
1534 eurot/aastas
(01.01.2020
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
3. Tartu mnt
Neanurme–
Pikknurme 2+1
tee
I pa 2023–
II pa 2024
10 383 424 8 825 910 85% 1 557 514 15% Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitaja: ehitatud ca 6,4 km
2+1 teed, ca 37,65% rakenduskava näitaja
2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikulude 1 km
maksumus on ca
1534 eurot/aastas
(01.01.2020
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
Kokku: 72 532 424 61 652 560 85% 10 879 864 15% Kokku: ehitatud ca 17,6 km 2+2 teed, s.o ca 103,53%
rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (17 km).
Nr Projekti
nimetus
Projekti
rakendamis
e eeldatav
tähtaeg
Projekti
eeldatav
abikõlblik
kogusumma
(eurodes ja
käibemaksuga)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
ÜF toetuse
summa
(eurodes ja
koos
käibemaksug
a)
ÜF
toetuse
suurim
osakaal
abikõlbl
ike
kulude
eelarvest
(%)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
riikliku
kaasfinantseeri
ngu summa
(eurodes ja
koos
käibemaksuga)
Riikliku
kaasfinant
seeringu
suurim
osakaal
abikõlblik
e kulude
eelarvest
(%)
Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas
panus Eesti 2035 sihtidesse)
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
täiendavate
püsikulude suurus
ja nende katmise
allikad aastate
kaupa projekti
abikõlblikkuse
perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud)
1. Libatse–Nurme
2+2 tee ehitus
II pa 2025 –
I pa 2029
115 858 955 98 601 603 85,1% 17 257 352 14,9% Projekti eesmärk: Libatse–Nurme teelõigu
neljarealiseks ehitamise eesmärk on
parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh
parandada militaartranspordi kolonnide
liikumisvõimalusi, leevendada mõju
keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi
vahemaid ja soodustada majanduse arengut.
Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitajad:
1) ehitatud ca 21,6 km 2+2 teed, ca 61,71%
rakenduskava näita ja 2029. a lõpptasemest;
2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele
kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%
rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst ja
hukkunute arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikulude on ca
196 000
eurot/aastas
(01.07.2025
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
2. Tallinna–
Pärnu–Ikla tee
Konuvere–
Päärdu 2+2
teelõigu
projekteerimine
ja ehitus
I pa 2026–II
pa 2028
44 210 526 42 000 000 95% 2 210 526 5% Projekti eesmärk: Konuvere–Päärdu
teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on
parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh
parandada militaartranspordi kolonnide
liikumisvõimalusi, leevendada mõju
keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi
vahemaid ja soodustada majanduse arengut.
Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitajad:
1) ehitatud ca 6,3 km 2+2 teed, ca 18%
rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest;
2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele
kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%
rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikuludeks on ca
57 000 eurot/aastas
(01.07.2025
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
3. Tallinna–Tartu-
Võru–Luhamaa
tee Käsukonna–
Imavere 2+2
teelõigu ehitus
II pa 2026–
II pa 2028
38 947 369 37 000 000 95% 1 947 369 5% Projekti eesmärk: Käsukonna–Imavere
teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on
parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh
parandada militaartranspordi kolonnide
liikumisvõimalusi, leevendada mõju
keskkonnale, vähendada aeg-ruumilisi
vahemaid ja soodustada majanduse arengut.
Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitajad:
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
püsikuludeks on ca
69 000 eurot/aastas
(01.07.2025
seisuga) ning see
kulu kaetakse
riigieelarvest.
1) ehitatud ca 7,6 km 2+2 teed, ca 21,7%
rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest;
2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele
kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%
rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
Kokku: 199 016 850 177 601 603 89,24% 21 415 247 10,76% Kokku:
1) ehitatud ca 35,5 km 2+2 teed, s.o ca 101,43% rakenduskava
näitaja 2029. a lõpptasemest (35 km);
2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 3
tk, s.o 50% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest (6 tk).
Nr Projekti
nimetus
Projekti
rakendamis
e eeldatav
tähtaeg
Projekti
eeldatav
abikõlblik
kogusumma
(eurodes ja
käibemaksuga)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
ERF toetuse
summa
(eurodes ja
koos
käibemaksug
a)
ERF
toetuse
suurim
osakaal
abikõlbl
ike
kulude
eelarvest
(%)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
riikliku
kaasfinantseeri
ngu summa
(eurodes ja
koos
käibemaksuga)
Riikliku
kaasfinant
seeringu
suurim
osakaal
abikõlblik
e kulude
eelarvest
(%)
Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas
panus Eesti 2035 sihtidesse)
Investeeringuobjek
ti edasise kasutuse
täiendavate
püsikulude suurus
ja nende katmise
allikad aastate
kaupa projekti
abikõlblikkuse
perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
Meede: 21.2.3.6 (maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid)
1. Teeilmajaamad
e seiresüsteemi
uuendamine
I pa 2021–
II pa 2027
2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava eesmärki:
„Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“
Projekti väljundnäitaja: rekonstrueeritud
või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk ning
paigaldatakse 25 uut teeilmajaama uutesse
asukohtadesse.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate
inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine
transpordisektoris.
Tegemist on
reaalajas töötava
tehnosüsteemiga,
mille uuendamisel
prognoositakse
hooldekulude
vähenemist 30%,
ülalpidamiskulud
on peale valmimist
70 000€/aastas.
See kulu kaetakse
riigieelarvest
Kokku
ERF: 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93%
13.03.26
Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027
Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“
muutmine juurde
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi
infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT
määrus).
Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490)
(edaspidi TRAM) 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2 esitatud taotlust lisada
investeeringute kavasse kaks uut projekti. Käskkirja on varasemalt muudetud majandus- ja
taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 (muudeti ERFi toetusega rajatavate
teeilmajaamade projekti, mille eelarve viidi kooskõlasse rakenduskavas toodud eelarvega ning
muudeti ka teeilmajaamade arvu), taristuministri 12. novembri 2024. a käskkirjaga nr 1-
2/24/444 (tööde realiseerimise käigu ja hangete maksumuse selgumise tulemusena muudeti
nelja teedeehituse projekti eeldatavat abikõlblikku kogusummat ja maksimaalse ÜF toetuse
summat) ning taristuministri 21. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/177 (muudeti teedeehituse
projektide väljundnäitajaid ja eeldatavaid rakendamise tähtaegasid).
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja
investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],
telefon: 715 3404).
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise
investeeringute kava muudatus (edaspidi investeeringute kava), mis puudutab ÜF toetusega
rajatavaid projekte. ERF toetusega rajatavate teeilmajaamade osas jääb kehtima majandus- ja
taristuministri 9. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 23 kinnitatu.
Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks on heakskiitmisel perioodi
2021–2027 rakendus- ja rahastamiskava 4. muudatus, millega lisatakse järgmised uued
tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud,
sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia
testimisvõimekuse loomine ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine.
Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ lisatakse uus erieesmärk (iii) „kerkse kaitsetaristu
arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse
edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm) ning
selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud ja sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist
toetavad investeeringud.
Eelnevaga seoses saatis Kliimaministeerium 2. detsembri 2025. a kirjaga nr 4-17/25/5299
Transpordiametile kutse ReArm projektide investeeringute kirjelduste esitamiseks. TRAM
esitas investeeringu kirjeldused 22. jaanuari 2026. a kirjaga nr 5.1-7/26/20458-2.
Muudatus puudutab investeeringute kavasse ReArmi projektide lisamist,
Transpordiameti teiste ÜF-projektide eelarvete korrigeerimist seoses nende lõppemisega
ning projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ ümbertõstmist ReArmi meetme nr 21.3.3.1
(Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) alla. Seoses uue riigiteede teehoiukava 2026–20291
(THK) kinnitamisega arvatakse investeeringute kavast välja projekt „Paldiski mnt Harku
eritasandiline ristmik“, mis on välja arvatud THK nimekirjast.
Arvestades suurt hinnatõusu, on Transpordiamet teinud Kliimaministeeriumile ettepaneku jätta
realiseerimata madalama prioriteediga Paldiski mnt Harku eritasandilise ristmiku ümberehitus
ja arvata objekt välja nii THK-st kui ka investeeringute kavast ning suunata kõik ÜF 2021–
2027 vahendite jäägid Libatse–Nurme 2+2 teelõigu rahastuse toetamiseks.
Kokkulepitult kantakse kõik Transpordiameti projektidest meetme 21.3.1.1 (transpordi
konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)) raames vabanevad vahendid meetme
21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“
kallinemise katteks (seda osaliselt juba rakenduskava 4. muudatus arvestabki).
Käesolevad muudatused meetmes 21.3.1.1 on kooskõlas rakenduskava 4. muudatusega
(kinnitatud 25.02.2026), kuid 2026. a märtsi seisuga on teada juba järgmised
muutmisvajadused, mille juurde saab tagasi tulla järgmise rakenduskava (5. muudatus) ja
meetmete nimekirja muutmise järgselt.
Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Pärnu–Ikla tee Konuvere–Päärdu 2+2 teelõigu
projekteerimine ja ehitus“ kogumaksumusega 44 210 526 eurot2 ja ÜF toetusega 42 000 000
eurot. Projekti rakendatakse I pa 2026–II pa 2028. Konuvere–Päärdu teelõigu neljarealiseks
ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada
militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg-
ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 6,3 km 2+2 teed.
Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 4, Tallinna–Pärnu–Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks 25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab
Transpordiameti kodulehelt.
Kavasse lisatakse ReArmi projekt „Tallinna–Tartu-Võru–Luhamaa tee Käsukonna–
Imavere 2+2 teelõigu ehitus“ kogumaksumusega 38 947 369 eurot3 ja ÜF toetusega
37 000 000 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2026–II pa 2028. Käsukonna–Imavere teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust sh parandada
militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale, vähendada aeg- ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca 7,6 km 2+2 teed.
Projekt on kooskõlas DNSH tingimustega. Riigitee 2, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis
Transpordiamet heaks 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt.
1 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 2 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu. See on
ametkondadele teada ning järgneva tel aastatel tuleb pingutada selle nimel, et täiendavalt käibemaksu summa
leida. 3 Projekti kogumaksumusse ei ole rakenduskava 4. muudatuse käigus ekslikult arvestatud käibemaksu.
ReArmi alla tõstetakse projekt „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kogumaksumusega
115 858 955 eurot ja ÜF toetusega 98 601 603eurot (toetuse määr 85,1%) ning riikliku
kaasfinantseeringuga 17 257 352 eurot. Projekti rakendatakse II pa 2025–I pa 2029. Libatse–
Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise eesmärk on parandada liiklusohutust, liikluse sujuvust
sh parandada militaartranspordi kolonnide liikumisvõimalusi, leevendada mõju keskkonnale,
vähendada aeg-ruumilisi vahemaid ja soodustada majanduse arengut. Projektiga ehitatakse ca
21,6 km 2+2 teed.
Libatse–Nurme 2+2 teelõigu ehituse algseks eeldatavaks abikõlblikuks maksumuseks oli
määratud 105 000 000 eurot koos käibemaksuga. Projekti eeldatava maksumuse hinnang oli
koostatud 2022. aasta alguses, kui ei olnud teada järgneva perioodi kiire hinnatõus ja selle mõju
ehitustööde maksumusele.
Tuginedes eelteadmisele, et ehitushinnad on oluliselt kasvanud viis Transpordiamet läbi
projektlahenduse optimeerimise protsessi, et vähendada kogu projekti maksumuse suurenemist.
Tänaseks on läbi viidud neli ehitustööde hanget kogu lõigu välja ehitamiseks. Riigihangete
tulemusena on välja kujunenud ehitustööde maksumus kogusummas 159 009 000 eurot koos
käibemaksuga.
Investeeringute kavast arvatakse välja projekt „Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik“ ning
sellest vabanevad vahendid kantakse projekti „Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus“ kallinemise
katteks. Vabanenud Harku ristmiku vahendid on juba kantud Transpordiameti ReArmi
projektidele rakenduskava 4. muudatusega.
Muudatused on kooskõlas TAT §-ga 11.
Transpordi konkurentsivõime meetme nr 21.3.1.1 eelarve maanteede osas on kokku 72 532 424
eurot, millest ÜF toetuse summa on 61 652 560 eurot osakaaluga 85% ja millele lisandub
riiklik kaasfinantseering summas 10 879 864 eurot osakaaluga 15%.
Sõjaväelise liikuvuse investeeringute meetme nr 21.3.3.1 eelarve maanteede osas on kokku
199 016 850 eurot, millest ÜF toetuse summa on 177 601 603 osakaaluga 89,24% ja millele
lisandub riiklik kaasfinantseering summas 21 415 247 eurot osakaaluga 10,76%.
Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 571 428,58 eurot, millest ERF toetuse summa on 1 878 972,65 eurot osakaaluga 73,07%, millele lisandub
riiklik kaasfinantseering summas 692 455,93 eurot osakaaluga 26,93%.
Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4
toodud andmed.
Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike
1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“
(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5
„Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,
turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T4) arendamine“
4 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html
meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega
„TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused) ja erieesmärgi
nr 3 „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas
sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetmega
nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud).
ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“
prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise
ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“
meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega
„teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused).
Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti
2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle
tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja
mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas
panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste,
mis saavutatakse tänu lühemate, ohutumate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega
väheneb teepikkus ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035
mõõdikusse kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega
panustatakse ka mõõdikusse „ligipääsetavuse näitajasse“ eelkõige selles osas, mis puudutab
kergliiklusteid, bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne
panus ka Eesti 2035 mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu
paranenud seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida
ka sobivama sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse
"ligipääsetavuse näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub.
Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid
põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel
rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile5 ning rakenduskava KSH
aruandes toodud soovitustele.
Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava
aastateks 2021–20356 eesmärki: „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu
poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“
2. Käskkirja sisu
Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud kujul, milles on esitatud
Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.
5 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z 6 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda
on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,
arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi
maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab
käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkirja muudatus puudutab ka riigi julgeolekut ja välissuhtlust: ReArm taristu arendamise
peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liit lasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut.
Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi kollektiivkaitse pühendumusest.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse käesoleva käskkirjaga meetme 21.3.1.1
eelarvest (maanteede tegevused), meetme 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade rahastamisskeemiga.
ÜF toetus moodustab kokku 239 254 163 eurot, millest maanteede tegevusteks 61 652 560
eurot ja maanteede sõjaväelise liikuvuse investeeringud 177 601 603 eurot. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,88 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering
ca 692 tuhat eurot.
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).
5. Kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Transpordiameti,
Rakendusüksuse, Korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. E-kirjaga edastatud parandusettepanekutega on käskkirja ja seletuskirja täiendamisel arvestatud.