Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Registrikood 74002523
KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA EESTSEISUSE EELARVEAASTA TEGEVUSARUANNE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025
Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp
01.01.2025 31.12.2025
Põhitegevusala
06100 – Muud üldised valitsussektori teenused
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 27
Eestseisuse deklaratsioon 27
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED 28
Bilanss 28
Tulemiaruanne (skeem 1) 30
Rahavoogude aruanne 31
Kapitali aruanne 31
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused 32
Lisa 2 Raha 33
Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks 33
Lisa 4 Viitlaekumised liikmetelt 33
Lisa 5 Liikmete ettemaksed 33
Lisa 6 Maksukohustused 33
Lisa 7 Viitvõlad 33
Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 34
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 34
Lisa 10 Tööjõukulud 35
Lisa 11 Omakapital 35
TEGEVUSARUANNE
I ÜLDINE ÜLEVAADE KOJA TEGEVUSEST 2025. AASTAL
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi vastavalt pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad). 31.12.2025 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 35 kohtutäiturit ja kutsekogus oli 69 liiget (60 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 1 tegevus oli peatatud ja 34 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 1 tegevus oli peatatud). Aasta jooksul lisandus kutsekogu liikmeks 8 ja lõpetas kutsekogu liikmeks oleku 7 inimest. Kohtutäituri ametitegevuse lõpetas 2025. aastal 4 inimest. Seoses kohtutäitur Mati Kadaku surmaga määras ametikogu juhatus Tallinna kohtutäituri täitmata ametikohale kohtutäituri asendajaks kohtutäituri abi Piret Altosaare, kes tegutses Koja kulul.
Kehtivast õiguskorrast tulenevalt oli Koja ülesannete realiseerimise aluseks eelkõige kohtutäituri seaduses, pankrotiseaduses, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses, täitemenetluse seadustikus ning ameti- ja kutsekogu otsustes sätestatu ning eelnevast tulenevalt ka Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste otsuste ning teiste Koja organite otsuste täitmise korraldamine.
Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kutsekogu ning eestseisus.
Korraline ameti- ja kutsekogu koosolek toimus 20. märtsil 2025. aastal. Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas eestseisuse 2024. eelarveaasta tegevusaruande ja 2024. majandusaasta aruande, võttis vastu Koja 2025.-2028. aasta arengukava ja muutis Koja põhikirja ja valis korraliselt Koja juhtorganite uued koosseisud. Kutsekogu muutis pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate head kutsetava ja kehtestas kutsekogu liikmest Koja organi liikmele tasu maksmine ja kulutuste hüvitamise korra.
Koja eestseisus kinnitas 8.01.2025 Koja 2025. aasta töökava, mis oli üheks aluseks Koja ja tema institutsioonide tegevuste korraldamisel. Aktiivselt tegid tööd Koja kõik organid ja teised Koja institutsioonid – eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, aukohus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon ja infoturbe töögrupp. Vastavalt pädevusele on Koja kantselei oma ülesanded täitnud Koja tegevuse korraldamisel ja Koja organite teenindamisel.
Eestseisus on Koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib Koja tegevust ning korraldab Koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Koja eestseisus on 7-liikmeline, koosseisus: esimees, aseesimees ja viis liiget. Kehtivast õiguskorrast ja Koja organite otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks käis eestseisus 2025. aastal koos 10 korral (seaduse kohaselt peab eestseisus pidama koosolekuid vähemalt ühe korra kvartalis). Eestseisuse ja teiste organite koosolekute protokollid on kättesaadavad Koja intranetis. Olulisemateks eestseisuse koosolekute päevakordi läbivateks teemadeks olid Koja eelarve ja finantseerimise küsimused, Koja täiendusõppe küsimused, Koja infokirja väljaandmisega seonduv ja teised Koja tegevuse ning arengu jaoks olulised teemad. Koja esimeheks oli Katrin Vellet ja alates 26. märtsist Maarja Roht ja aseesimeheks kuni 26. märtsini Maarja Roht, 26. märtsist kuni 7. detsembrini Mati Kadak ja alates 9. detsembrist Janek Pool. Kutsekogu juhatuse esimees oli Maarja Roht. Ametikogu juhatuse esimeheks oli Aive Kolsar ja alates 26. märtsist Janek Pool.
Regulaarselt on toimunud ametikogu ja kutsekogu juhatuste koosolekud. Teised Koja organid ning eestseisuse loodud Koja toimkonnad ja töörühmad on toiminud arvestades nende ülesandeid ja pidanud oma koosolekuid vastavalt vajadusele. Koja esimees andis välja 9 korraldust. Koja organid, Koja kantselei ja muud Koja institutsioonid on oma ülesannetega valdavalt hästi toime tulnud. Koja kantslerina töötab Helen Rives.
Ametikogu juhatus viis 2025. aastal läbi ühe korralise haldusjärelevalve ja lisaks lõpetas ühe varem alustatud ja algatas ühe erakorralise haldusjärelevalve. Kutsekogu juhatus viis aasta jooksul läbi ühe ja lisaks lõpetas ühe varem alustatud ja algatas ühe haldusjärelevalve juhatusele esitatud teadete alusel. Ametikogu juhatuse koosolekutel olid põhiteemadeks Koja infosüsteemide arendusküsimuste lahendamine, aga ka õigusloomeliste ettepanekute koostamine.
Suure osa kutsekogu juhatuse töökoormusest moodustas õigusloomealaste ettepanekute väljatöötamine ja haldusjärelevalvemenetluste läbiviimine. Juhatus pööras suurt tähelepanu ka tarbijakrediidinõuete tunnustamise alastele probleemkohtadele pankrotimenetlustes ja konsulteeris neil teemadel mitmel korral ka maksejõuetuskohtunikega.
Koda on pidanud valdkonna õigusloomes osalemist üheks olulisemaks tegevuseks ning tulenevalt eelnevast on nii Koja eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus kui ka kantselei pingutanud selle nimel väga palju. Valdavateks teemadeks olid ettepanekute tegemine täitemenetluse seadustiku ja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse. Koda huvitanud valdkondlike õigusaktide muutmise eelnõud (kohtutäituri ja pankrotihalduri tasumäärade tõstmine, tarbijakrediidinõuete menetlemise korraldus pankrotimenetluses ja võlgnike sissetulekute arestimise aluste korrastamine) aasta lõpuks avalikustamiseni ei jõudnud. Vaatamata lubadustele ei avalikustatud aasta jooksul ka riiginõuete sundtäitmisele saatmise ümberkorraldamise kava ega ole antud teada ka otsusest, et see plaan lõpetatud.
Koja sisedokumentidest kehtestas kutsekogu 2025. aastal Koja organi liikmetele tasu maksmise ja kulutuste hüvitamise korra ja muutis pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja head kutsetava. Ameti- ja kutsekogu muutis Koja põhikirja. Koja liikmete tarbeks koostas Koda vastavalt kohtutäituri ametitegevuse või pankrotihalduri kutsetegevusega kaasnevate rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega või rahvusvahelisest finantssanktsioonist kõrvalehoidmise ja selle rikkumisega seotud riskide hinnangu eelnõu ja rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskide maandamise ja juhtimise ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja eelnõu. Kutsekogu juhatus kiitis eelnõud heaks 17. ja ametikogu juhatus 19. veebruaril ja tegid liikmetele ettepaneku need dokumendid kehtestada enda büroos ameti- või kutsetegevuse riskidega kohandatult.
Koda korraldas 2025. aastal 12 täiendusõppe koolitust, 5 praktikumi ametikogu liikmetele, 1 praktikumi kutsekogu liikmetele ja 1 praktikumi Koja kõikidele liikmetele. Usaldusisikute esmasel koolitustel osales 2025. aastal ühes grupis 21 inimest, ent aasta lõpuks ei olnud metoodikakomisjon nende suhtes esmase koolituse läbimise otsust teinud. 2025. aastal kanti usaldusisikute nimekirja 3 inimest. Aasta jooksul lahkus üks isik nimekirjast ja viie nimekirjas olek peatati.
Koja ametikogu jätkas täitemenetluse infotehnoloogilise lahenduse TAPAIS2 ja e-Täituri arendamist. Aasta jooksul oli jätkuvalt suurimaks tööks ettevalmistused infosüsteemide täitmisregistriga liidestamiseks. E-Täituris ja TAPAIS2-s vahetati välja menetlusandmete sünkroonimise andmevahetuse teenus, seejärel korrastasid kohtutäiturid koostöös Koja kantseleiga toimikutes ilmnenud andmevigu. Seoses täitmisregistri arestide mooduli rakendamisega oli Kojal ja Koja liikmetel väga palju tööd arestide andmevigade parandamisega ja lisaks korraldas Koda arestide andmete parandamise ka kinnipeetavate väljamaksete arvestusprogrammis K-raha, keelumärgete korrastamise liiklusregistris ja rahatrahvide, rahaliste ja varaliste karistuste täitmise andmestikku e-Toimikus ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti andmekogus. Kasutajapöördumisi laekus aasta jooksul infosüsteemide kasutajatoele 2767, lahendus anti 2641 pöördumisele.
2013. aastast haldab Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonda www.oksjonikeskus.ee. 2025. aasta jooksul korraldati elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna vahendusel elektroonilisi enampakkumisi või avaldati muul viisil korraldatava enampakkumise või müügi kuulutusi 7942 korral.
2018. aastal moodustati kohtutäituri seaduses jõustunud muudatuse alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise organina Koja vahekohus. Koja vahekohtu pädevuses on poolte kokkuleppel menetleda rahalisi nõudeid. 2025. aastal ühtegi vahekohtumenetlust läbi ei viidud.
Koja meenemündi andis kutsekogu juhatus 2025. aastal pikaaegsele kutsekogu liikmele pankrotihaldur Maie Klemmerile seoses Koja kutsekogu liikmeks oleku lõppemisega. Ametikogu juhatus omistas 2025. aastal Koja meenemedali ametitegevuse lõpetanud pikaaegsetele kohtutäituritele Kersti Kaljulale, Kaja Lillojale ja Mati Kadakule (postuumselt).
Vastavalt kavandatule olid Koja olulisemateks tegevusteks 2025. aastal:
1. Koja aktiivne osalemine õigusloome valdkonna väljaarendamisel ja õiguse rakendamise praktika analüüsimisel;
2. E-Täituri ja TAPAIS2 infosüsteemi arendamise, ümberkorraldamise ning täitmisregistri andmesiirdega seonduv;
3. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise enampakkumiste oksjonikeskkonna haldamine ja arendamine;
4. Riigi registritele juurdepääsuvõimaluste laiendamine, infoturbekorralduse rakendamine ja selle seire;
5. Koja infoturbe halduse süsteemi üleviimine Eesti infoturbestandardile (E-ITS);
6. Koja liikmetele täienduskoolituse ja praktikumide korraldamine;
7. Koja liikmetele pandud täiendusõppekohustuse täitmise hindamise läbiviimine;
8. Koja eksamite korraldamine;
9. Järelevalve- ja distsiplinaarmenetluste korraldamine Koja liikmete tegevuse üle.
10. Usaldusisikuks saada soovijatele esmaste koolituste korraldamine;
11. Koja liikmete rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise alaste dokumentide uuendamine;
12. Kojasiseste organisatsiooniliste küsimuste lahendamine.
Koja kohtuvaidluste ülevaade.
Harju Maakohtus jätkus 14.04.2023 alanud menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18087 Era Liisingu Inkassoteenused AS1 hagi nõudes Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks. Nõue tulenes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjust. Kohus lõpetas kohtumenetluse 2.09.2025 kohtumäärusega kinnitades pooltevahelise kompromissi. Ametikogu eelarvest tasuti kompromissi alusel hagejale 44 000 eurot.
Tallinna Halduskohtus jätkus Koja avalduse alusel 4.09.2023. aastal alustatud kohtumenetlus haldusasjas 3-23-1739 KTS § 9 lg 6 põhiseadusvastasuse ning riigivastutuse tuvastamiseks ja Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Koja kasuks endise kohtutäituri Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohus jättis 18. juulil 2025 antud otsusega Koja kaebuse rahuldamata. Koda esitas Tallinn Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, mille ringkonnakohus võttis menetlusse. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitas kaebusele vastuse 22. septembril 2025. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.
Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.11.2025 tsiviilasjas 2-23-148908 kohtumääruse, millega keeldus menetlusse võtmast Kiur Põllu apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2024 otsuse peale. Pärnu Maakohus mõistis Kiur Põllult Koja kasuks välja liikmemaksu võla 750 eurot ja lisaks ka menetluskulud täies ulatuses. Kiur Põld esitas riigikohtule määruskaebuse. Riigikohus aasta lõpuks kaebuse menetlusse võtmise kohta otsust ei teinud.
Tallinna Halduskohus tegi kohtutäitur Rannar Liitmaa kaebuse alusel 19.04.2023 alanud haldusasjas 3-23-706 Koja aukohtu 1.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks otsuse 21.03.2025. Kohus otsustas tühistada Koja 01.03.2023 otsuse nr 8-8 ja mõista Kojalt Rannar Liitmaa kasuks välja menetluskulud 1468 eurot ja 40 senti.
Tallinna Ringkonnakohtus jätkus kohtutäitur Kristiina Feinmani esitatud apellatsioonkaebuse alusel alustatud menetlus haldusasjas nr 3-23-2745 Koja ametikogu juhatuse 1.11.2023 otsuse nr 35 tühistamiseks ja Koja kohustamiseks tagastama kaebajale 4119,02 eurot, millele lisanduvad intressid. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.
Tallinna Halduskohus rahuldas 11.04.2025 kohtuotsusega Raivo Kiisa 16.05.2024 kaebuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 17.04.2024 otsuse nr 72 p 2 tühistamiseks. Kohus kohustas Koda uuesti hindama Raivo Kiisa isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks ja mõistis Raivo Kiisa kasuks riigilõivu 20 eurot.
Tallinna Halduskohus võttis 21.04.2025 haldusasjas 3-25-1005 menetlusse Justiits- ja Digiministeeriumi protesti Koja aukohtu 11.03.2025 otsusele nr 5-7. Koda esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.
Tallinna Halduskohus võttis 22.10.2025 haldusasjas 3-25-3196 menetlusse saneerimisnõustaja Ly Müürsoo kaebuse Koja aukohtu 29.08.2025 otsuse nr 14-10 tühistamiseks. Koda esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.
Koja eelarve.
Koja eelarvet on täidetud vastavalt kehtivale õiguskorrale ja tagatud eelarve distsipliin. Järjepidevalt on jälgitud liikmemaksude laekumisi, vajadusel motiveeritud liikmemaksu aruannete esitamise või tasumisega viivituses olevaid võlgnevusi tasuma. Liikmemaksu maksmise distsipliin on üldiselt hea. Siiski on üksikute liikmetega olnud probleeme õigeaegse aruannete esitamise ja liikmemaksu tasumisega. Olukorra parandamiseks on saadetud meeldetuletusi ja kutsekogu juhatus on taotlenud ka aukohtumenetluste alustamist.
Ametikogu üksikosa tuludena kavandati 2025. aasta eelarves laekumisi liikmemaksust 690 000 eurot, tegelikult esitati liikmemaksu arveid summas 703 913,25 eurot. Kutsekogu üksikosa eelarve tuludena kavandati laekumisi liikmemaksust 90 000 eurot (kassaline täitmine 91 553,70 eurot, sh igakuise arvestuse alusel laekus 61 365,70 eurot ning juurdemaksena 2024. aasta eest 30 188 eurot). Kokku arvestati 2025. aasta eest eelarve kutsekogu üksikossa liikmemaksu 106 253,64 eurot (millest igakuise arvestuse alusel laekus 61 683,52 eurot ning juurdemaksena 2025. aasta eest 44 570,12 eurot).
Koja tegevust korraldati kooskõlas kinnitatud eelarvega. Koja eelarve üksikosade kulud täideti kinnitatud mahu piires, samuti täideti ettenähtud ulatuses Koja eelarve ühisosa. Vastavalt kehtivale õiguskorrale ja Koja eelarvele toimusid kulutused nii Koja ühisosas kui ka ameti- ja kutsekogu üksikosades. 2025. aastal töötas Kojas töölepingu alusel keskmiselt 7,5 koosseisulist töötajat, kelle palgafond koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksetega oli kokku 364 845,76 eurot. Koja töötajate ametijuhendid on avaldatud Koja veebis. Lisaks tasuti töövõtulepingute alusel koolitustel esinenud lektoritele ja kantselei koosseisuvälisele töötajale.
Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2025. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37¹ alusel välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu 11715,48 eurot.
Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2025. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 372 alusel alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstavat tasu 195 557,03 eurot.
Riigieelarvest eraldati 2025. aastal Kojale sihtotstarbeline toetus täitmisregistri tervikfunktsionaalsuse tagamiseks. Toetuse kogusummast 70000 eurot maksti Kojale 2025. aastal 42 000 ja Koda kasutas 2025. aastal ära 45 634,21 eurot.
Kutsekogu otsuse alusel maksti Koja organite liikmeks olevatele kutsekogu liikmetele 18 918,22 eurot ja ministri määruse ja metoodikakomisjoni otsuse alusel metoodikakomisjonile 2 308,05 eurot.
Koja organid ja teised Koja institutsioonid jätkavad oma tegevust Koja ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning Koja arendamiseks.
Koja eestseisus on seisukohal, et 2025. aasta oli Kojale väga intensiivse töökoormusega aasta, millisest valdav osa oli seotud Justiits- ja Digiministeeriumi ja muude riigiasutuste vajaduste rahuldamisega.
II ÜLEVAADE KOJA 2025. AASTA TEGEVUST ISELOOMUSTATAVATEST OLULISEMATEST VALDKONDADEST
1. Hea ameti- ja kutsetava rakendamine
Koja aukohtusse jõudis 2025. aastal kokku 8 kaebust, millest seitsmel juhul pidas aukohus vajalikuks aukohtumenetluse algatamist, neist kahel juhul alustati aukohtumenetlus kaebuse esitamisega Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu ning kahel juhul aukohus 2025. aasta lõpuks otsust ei teinud. Ühe otsuse peale esitas Justiits- ja Digiministeerium halduskohtule protesti ja ühe otsuse kaebas aukohtumenetluses olnud saneerimisnõustaja halduskohtule edasi.
Menetluses 2025 alguses
2025 algatatud menetlused
2025 lõpetatud menetlused
Menetluses 2025 lõpus
3
7
8
2
13. jaanuaril 2025 lõpetas aukohus kohtutäituri ametitegevuse suhtes 11. oktoobril 2024 alustatud aukohtumenetluse kohtutäiturile distsiplinaarkaristust määramata. Aukohus tegi kohtutäiturile ettekirjutuse jälgida seaduses, Koja põhikirjas, hea ametitavas ja Koja otsustes sätestatud tähtaegu liikmemaksu aruannete esitamisel ja liikmemaksu tasumisel. Aukohtumenetluse alustamiseks alust andnud kaebuses toodi välja asjaolu, et kohtutäitur ei olnud ametikogu juhatusele esitanud liikmemaksu arvestust jaanuari 2024, veebruari 2024, märtsi 2024, aprilli 2024, mai 2024, juuni 2024 ja juuli 2024 kohta ning sellega oli kohtutäitur rikkunud ametikogu liikmemaksu aruande tähtaegse esitamise kohustust. Aukohus tuvastas, et istungi pidamised ajaks oli kohtutäitur kõik tähtaegselt esitamata jäänud aruanded esitanud ja tasunud ka liikmemaksu võlgnevuse. Aukohus leidis, et otsuse tegemise ajal kohtutäituril esitamata aruanded ei ole ning et kohtutäitur on oma kirjalikus ja aukohtu istungil antud selgitustes tauninud oma käitumist ning vabandanud, ei ole kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramine vajalik. Aukohus asus seisukohale, et aruannete esitamata ja liikmekasu tasumata jätmine on taunitav ning vastab distsiplinaarsüüteo tunnustele KTS § 56 järgi, kuna kohtutäitur on rikkunud kohtutäiturite hea ametitava § 23 lg 2.
19. märtsil 2025 lõpetas aukohus tõendite puudumise tõttu 13. detsembril 2024 alustatud aukohtumenetluse. Kaebuse esitas aukohtule ametikogu juhatus kontrollimaks, kas 28. oktoobril 2024 „Postimehes“ avaldatud artikkel „Avalikkust raputanud juhtumi valguses: kohtutäiturid ei tahaks üldse lastega tegeleda“ anonüümsetena esinenud kohtutäiturite tegevusega on rikutud hea ametitava § 17 ja § 24. Aukohus ei tuvastanud ühtegi tõendit leidmaks konkreetseid kohtutäitureid, kes olid ajakirjanikule seisukohti avaldanud. Aukohus märkis menetluse lõpetanud otsuses, et kohtutäitur ei kritiseeri teise kohtutäituri ebakompetentsust või ebaprofessionaalsust ja hoidub oma hinnangute andmisest nende tegevusele. Teiste kohtutäiturite pädevuse võib kahtluse alla seada ainult argumenteeritud tõestuse põhjal, esitades vastava avalduse aukohtule hinnangu andmiseks.
28. jaanuaril 2025 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 3. detsembri 2024 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse kohtutäituri ja tema büroos töötava kohtutäituri abi ja pankrotihalduri ameti- ja kutsetegevuse osas. Kaebuses heideti kohtutäituri büroos töötavale kohtutäituri abile ja pankrotihaldurile ette, et ta avaldas Koja metoodikakomisjonile ja kutsekogu juhatusele esitatud järelepärimises kohtutäituri ametisaladusega kaetud andmeid teise kohtutäituri menetluses olnud või oleva kaheksa täitemenetluse kohta, milliseid andmeid ei olnud teine kohtutäitur temale avaldanud. Aukohus jõudis uurimise tulemusel järeldusele, et kohtutäituri abi sisenes E-täitur süsteemi ja teostas päringuid, mis ei olnud vajalikud täitmaks oma tööülesandeid kohtutäituri abina. Sisuliselt kujunes välja olukord, kus ühe kohtutäituri büroo võimaldas kolmandale isikule juurdepääsu teise kohtutäituri menetluse andmetele. Aukohus määras kohtutäiturile distsiplinaarkaristuseks noomituse.
29. jaanuaril 2025 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 11. detsembri 2024 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebuses heideti kohtutäiturile ette, et ta on õigusliku aluseta lükanud korduvalt tagasi elatise nõudes esitatud täitmisavaldusi ja on esitanud sissenõudjatele valeteavet. Aukohus nentis, et täitemenetluse seadustik ei anna kohtutäiturile võimalust lükata täimisavaldus ja täitedokument tagasi tuginedes põhjendusele, et kohtutäitur plaanib lähitulevikus oma ametitegevuse lõpetada ning elatise sissenõudmine on pikaajaline protsess. Aukohus on veendunud, et kohtutäiturile on teada asjaolu, et ametitegevuse lõpetamisel (kas siis ametist vabastamisel, tagandamisel või ametivolituste peatamise korral) lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile. Aukohus luges tuvastatuks kohtutäiturite hea ametitava § 15 lg 1 rikkumise. Aukohus lõpetas aukohtumenetluse kohtutäiturile karistust määramata, kuna kolmest episoodist kaks olid aegunud. Aukohus tegi kohtutäiturile ettekirjutuse järgida õigusaktides sätestatut ja võtta vastu kõik talle esitatavad täitmisavaldused, mille osas puuduvad seadusest tulenevad täitmisavalduse tagasilükkamise alused.
18. veebruaril 2025 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 14. jaanuari 2025 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse pankrotihalduri kutsetegevuse osas. Kaebuse kohaselt rikkus pankrotihaldur PankrS § 55 lg 2 sätestatud kohustust tagada pankrotivara korrektne arvestus ega taastanud seda väljamaksetega eksimisel. Aukohus tuvastas pankrotihalduri kutsetegevuses konkreetse pankrotimenetluse läbiviimisel järgmised rikkumised:
a) haldur ei ole järginud pankrotivara haldamisel läbipaistvuse ega aruandekohustuse põhimõtteid ning ei ole pidanud menetluses korrapärast arvestust ega nõuetekohast raamatupidamist;
b) haldur on kandnud pankrotimenetluse kulusid ilma, et ta oleks need esitanud kohtule kinnitamiseks, ja kulude otstarbekus ja seotus menetlusega on jäänud dokumenteerimata;
c) haldur tegi pankrotivarast väljamakseid isiklike kulude katteks;
d) haldur ei kajastanud lõpparuandes osa pankrotivara laekumistest ega mitmeid tehtud kulutusi ega esitanud aruandluseks vajalikke alusdokumente.
Arvestades, et pankrotihaldur on ise oma süüd ja rikkumist tunnistanud, määras aukohus pankrotihaldurile distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi summas 5000 eurot.
21. veebruaril 2025 edastas Justiits- ja Digiministeerium Koja aukohtule kaebuse aukohtumenetluse läbiviimiseks kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebaja märkis kaebuses, et kohtutäitur ei anna selgitusi kohtutäituri tasu osas, ei vasta kaebaja e-kirjadele, taotlustele, kaebustele, ei võta sobivaid kaebusi menetlusse ja ei teavita nende kättesaamisest. Samuti väitis kaebaja, et kohtutäitur on välistanud automaatse e-kirja kättesaamist kinnitava teate edastamise kaebaja põhiliselt kasutatavale e-posti aadressile. Lisaks ei ole õnnestunud kaebajal tutvuda täitetoimiku sisuga, näiteks on kohtutäitur vastanud ühe hiljuti lõpetatud menetluse osas, et „lõpetatud ja arhiveeritud menetluse kohta nimekirja ei väljastata“.
Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiits- ja Digiministeerium välja selgitada menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel, mh. hinnata:
1. kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmist ja
2. kohtutäituri tegevust ja seadusega ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud kaebuste menetlemisel.
Lisaks palus Justiits- ja Digiministeerium hinnata kaebuses viidatud juhtudel täitetoimikute sisuga tutvumise võimaldamist ning kas kaebuses kirjeldatud asjaolude valguses on kohtutäituri tegevus olnud kooskõlas hea ametitavaga.
Aukohus luges tõendite alusel tuvastatuks, et kohtutäitur on täitnud selgitamiskohustust, olnud kaebajaga suhtluses ja vastanud kaebaja pöördumistele. Kohtutäiturile esitatud kaebus on kehtiva õiguse kohaselt läbi vaadatud. Aukohus märkis, et kaebaja väited kohtutäituri poolt kaebustele /kirjadele vastamata jätmise kohta ei ole tõendamist leidnud ning seega kohtutäituri poolset rikkumist ei ole aukohus tuvastanud.
Aukohus tegi 21. mail 2025 otsuse lõpetada aukohtumenetlus tõendite puudumise tõttu.
Aukohtu esimeheks on kohtutäitur Rocki Albert ja aseesimeheks kutsekogu liige Tarmo Peterson.
Koja aukohtu tegevuse üheks oluliseks osaks on kohtutäiturite hea ametitava ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava rakendamine. Hea ametitava on kehtestanud korraline ametikogu 4. märtsil 2011 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on kehtestanud erakorraline kutsekogu 30. juunil 2022.
2. Õiguskorra analüüs ja asjakohaste ettepanekute tegemine
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ja 2022. aastast ka usaldusisikute tegevuse õigusliku regulatsiooni analüüs ning ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks on olnud Koja üks põhilisi tegevusi, milles saavad kaasa rääkida kõik Koja liikmed ja organid.
Intensiivseimad ja enim Koja liikmete kaasamist leidnud arutelud toimusid seonduvalt tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemisega pankrotimenetluses ja lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga. Koda esitas ka omal algatusel Justiits- ja Digiministeeriumile mitmeid ettepanekuid kehtiva õiguse täpsustamiseks, sh pankrotihalduri tasumäärade ja määramise aluste muutmiseks, eksamivaldkondade loetelude täiendamiseks ja isikute usaldusväärsuse kontrollimise aluste ja korralduse täpsustamiseks. Lisaks toimusid Koja organites intensiivsed arutelud ka pankrotihalduri kutsetegevust reguleerivate justiitsministri määruste täpsustamise ja Koja eksamite korralduse ümberkorraldamise ettepanekute koostamiseks.
Justiits- ja Digiministeerium andis 19.05.2025 teada kavatsusest asuda kavandama pankrotihalduri kutse kaasajastamist ja vastava seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist. Koja liikmed ja ka teised huvitatud said võimaluse vastata ministeeriumi küsimustele kvalifikatsiooninõuete, täiendusõppe, pankrotihaldurite määramise ja tööjaotuse, ajutise asendamise, vabastamise, tasustamise, halduribüroo rolli ja pankrotihaldurite nimekirja kohta. Sama teemaga haakuvalt sõnastas kutsekogu juhatus ettepanekud justiitsministri valdkondlike määruste muutmiseks.
Koja ja kohtutäiturite ametitegevuse jaoks põhimõttelist tähtsust omavaid eelnõusid võlgniku töötasu arestimise põhimõtete ümberkorraldamise ja muude täitemenetluslike kitsaskohtade leevendamiseks, aga ka kohtutäituri tasumäärade tõstmiseks Justiits- ja Digiministeerium aasta lõpuks ei avalikustanud.
Suure töö on õigusloome valdkonnas teinud Koja eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, Koja kantselei ja mitmed Koja liikmed. Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees oli 2025. aastal Andres Hermet ja aseesimees Mati Kadak.
Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste ning komisjonide ja töögruppide jaoks olid suuremad tööd, kus on antud arvamusi ja tehtud ettepanekuid, järgmised:
1) Arvamuse avaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõule
Justiits- ja digiminister esitas 13.07.2025 Kojale arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu. Koda tegi oma 30.07.2025 vastuses ettepaneku jätta tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemine maksekäsu kiirmenetluses piiramata. Kutsekogu juhatus märkis oma seisukohas, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete põhjalikuma menetlemisega hagimenetluses kaasnevad suuremad menetluskulud, suuremad töökulud pankrotihaldurile ja võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatusele avalduv mõju ei ole märkimisväärne. Juhatus pidas vajalikuks, et eelnõus avalduks selge eesmärk, kas selle vajalikkus tuleneb pigem soovist viia pankrotimenetluse praktika kooskõlla Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt peab kohus hindama tarbijakrediidinõuete sisulist põhjendatust omal algatusel, sõltumata tarbija vastuväidetest, või soovist rohkem distsiplineerida krediidiandjaid. Lisaks juhtis juhatus ministeeriumi tähelepanu eelnõu rakendamisega üles kerkivatele täiendavatele probleemidele, millele tuleks juba eelnõu ettevalmistamise etapis ennetavalt lahendus pakkuda.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2025. aasta jooksul ei antud.
2) Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule (726 SE) Justiits- ja digiminister esitas 15.08.2025 Kojale arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Koja ametikogu juhatus tegi 19.08.2025 vastuses ettepaneku täiendada täitmisregistris töödeldavate isikuandmete liikide loetelu ja täpsustada, millistel juhtudel peab inimene andmejälgija kaudu saama teavet pangasaladusega hõlmatud teabe saamiseks tehtud päringute kohta. Juhatus tegi ka ettepaneku muuta kehtetuks TMS § 632 lg 3, et Koja ametikogu saaks enda ressursi keskendada ühist kasu toovatele IT arendustele ja iga kohtutäitur lahendaks enda eravajadused X-tee teenuste kasutusele võtmiseks iseseisvalt.
Riigikogu õiguskomisjon esitas eelnõu Kojale arvamuse avaldamiseks 1.10.2025.
Koda esitas oma 15.10.2025 vastuses ettepaneku anda Kojale pädevus otsustada täitmisregistri kaudu tehtavate päringute kohta teabe väljastamise kord. Koda möönas, et Eesti õiguses peab olema konkreetselt sätestatud, milliseid pangasaladusega kaitstud andmeid ja millises ulatuses on õigustatud isikutel lubatud krediidiasutustelt saada.
Koja nõunik tutvustas Riigikogu õiguskomisjoni 1.12.2025 istungil Koja seisukohti ja vastas õiguskomisjoni liikmete küsimustele.
Riigikogu võttis seaduse vastu 17.12.2025 ja seadusemuudatus jõustus 17.01.2026.
3) Arvamuse avaldamine väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõule (633 SE)
Rahandusminister esitas 3.02.2025 arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kuna kutsekogu juhatus oli eelnõule juba 24.07.2024 seisukoha andnud ja ministeeriumi vastused neile olid aktsepteeritavad, siis täiendavalt Koda eelnõule arvamust ei avaldanud.
Riigikogu rahanduskomisjon esitas eelnõu Kojale arvamuse avaldamiseks 19.05.2025. Koda rahanduskomisjonile täiendavat arvamust ei andnud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 15.10.2025.
4) Arvamuse avaldamine pre-pack menetluse regulatsiooni kohta maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus
Justiits- ja digiminister palus 17.02.2025 esitada arvamus pre-pack menetluse regulatsiooni kohta maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus. Kutsekogu juhatus nõustus 3.03.2025 antud vastuses Vabariigi Valitsuse varasemate seisukohtadega. Juhatus pidas vajalikuks täpsemalt määratleda, millisel juhul peaks kohus määrama pankrotiavalduse menetlusse võtmisel ajutise halduri ja millisel juhul ettevalmistava pankrotihalduri. Samuti vajaks analüüsimist, kas pre-pack menetlust oleks võimalik implementeerida ka saneerimismenetlusse, näiteks saneerimiskava ühe võimaliku meetmena
5) Arvamuse avaldamine krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule (652 SE)
Rahandusminister esitas 28.02.2025 arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu. Koda tegi 6.03.2025 vastuses ettepaneku täiendada eelnõu § 10 lg 1 p 6 loetelu kohtutäituriga lisaks pärandi inventuuri tegemisele ka täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks (näiteks TMS § 1181 alusel lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel sissenõude pööramiseks kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustusele).
Riigikogu rahanduskomisjon esitas eelnõu Kojale arvamuse avaldamiseks 11.08.2025. Eelnõu kooskõlastustabelist nähtuvalt oli eelnõu ettevalmistaja Koja arvamuses märgituga arvestanud, mistõttu Koda täiendavat arvamust eelnõu kohta ei esitanud.
Seaduse eelnõu oli Riigikogus 2025. aasta lõpuks II lugemisel.
6) Arvamuse avaldamine erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõule (585 SE).
Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas 13.03.2025 arvamuse avaldamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE). Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu oli Riigikogus 2025. aasta lõpuks I lugemisel.
7) Arvamuse avaldamine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (609 SE)
Riigikogu majanduskomisjon esitas 16.04.2025 Kojale arvamuse avaldamiseks Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE). Koja ametikogu juhatus pidas oma 24.04.2025 vastuses vajalikuks, et eelnõusse või seletuskirja lisataks viited või teeks Justiits- ja Digiministeerium muul moel Eesti Vabariigi kohtutäituritele teatavaks informatsiooni nõuete aegumise õiguslike aluste kohta teistes EL liikmesriikides. Koda juhtis komisjoni tähelepanu, et täitedokumendist peab kohtutäitur aru saama, mistõttu tuleb kohtutäiturile esitada täitedokument ka eestikeelse tõlkena. Koda tegi ettepaneku täpsustada konkurentsiseadusesse § 7848, millise aja jooksul tuleks täitmise võimatus tuvastada ja kas osaline täitmine loetakse täitmise õnnestumiseks või mitte?
Riigikogu võttis seaduse vastu 17.06.2025.
8) Arvamuse avaldamine võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE)
Riigikogu rahanduskomisjon esitas 17.04.2025 arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 18.06.2025.
9) Arvamuse avaldamine keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele
Justiits- ja digiminister esitas 27.06.2025 arvamuse avaldamiseks keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse. Koda pidas oma 25.08.2025 vastuses vajalikuks, et enne keskse lahenduse kavandamist töötataks välja menetlusseadustike muudatused, et oleks teada õiguslikud alused, kas ja millisel kujul on ühtlustatavad haldus-, kohtu- ja väärteomenetluste kättetoimetamise regulatsioonid ja õigustatud isikute allutamine dokumentide vastuvõtmise kohustusele. Koda avaldas soovi, et Koja liikmed saaksid kasutada keskset süsteemi koos võlgnikule e-teenuste ajutise piiramise võimalusega dokumentide puhul, mille kohtutäitur on seaduse järgi kohustatud kätte toimetama ning mis on seotud võlgniku õiguste riivega. Lahenduse kavandamine eeldab konkreetsete tehniliste lahenduste ja seaduslike regulatsioonide väljatöötamist, et tagada kättetoimetamise selgus, korrektsus ja õiglane tasakaal menetlusosaliste õiguste vahel.
Justiits- ja Digiministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2025. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.
10) Arvamuse esitamine Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta õigusprogrammi kohta
Justiits- ja digiminister esitas 30.10.2025 üleskutse Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta õigusprogrammi kohta. Kutsekogu juhatus nõustus õigusabiprogrammi eelnõus kavandatavaga.
11) Arvamuse avaldamine direktiivi 2024/2810 ülevõtmise direktiivi väljatöötamiskavatsusele
Justiits-ja digiminister esitas 5.11.2025 arvamuse avaldamiseks direktiivi 2024/2810 ülevõtmise direktiivi väljatöötamiskavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud, kuna Koja arengu- ja õiguskomisjon oli direktiivi eelnõu 19.02.2023 koosolekul arutanud ega tuvastanud, et sellel oleks mõju maksejõuetusmenetlusele.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2025. aasta jooksul ei antud.
12) Arvamuse avaldamine Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Justiits- ja digiminister esitas 5.11.2025 arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Koda tegi 11.12.2025 vastuses ettepaneku täiendada haldusjärelevalve korraldamise kontseptsiooni ka õigusvaldkonna vabakutset kandvate isikute ameti- ja kutsetegevuse üle haldusjärelevalve teostamise eriosaga. Vastuses märgiti, et Kojale pandud haldusjärelevalve korraldus on seaduste mitmekordse muutmise ja riigivõimuasutuste institutsionaalsete ümberkorralduste tulemusel kujunenud fragmentaarseks – kohati valitseb institutsioonidevaheline dubleerimine, järelevalve vastutus on määratlemata, haldusjärelevalves rakendatavate meetmete komplekt ei ole vastavuses haldusjärelevalvele seatud eesmärkide tõhusa saavutamise põhimõttega jms.
Justiits- ja Digiministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2025. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.
13) Arvamuse avaldamine äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Justiits- ja digiminister esitas 7.11.2025 arvamuse avaldamiseks äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2025. aasta jooksul ei antud.
14) Arvamuse avaldamine Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ (x-tee määrus) muutmise eelnõule
Justiits- ja digiminister esitas 27.11.2025 arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ (x-tee määrus) muutmise eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Vabariigi Valitsus määrust 2025. aasta jooksul ei muutnud.
15) Arvamuse avaldamine seisukohtade kujundamiseks EL digivaldkonna lihtsustamispaketi kohta
Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler esitas 28.11.2025 üleskutse esitada arvamusi Eesti seisukohtade kujundamiseks EL digivaldkonna lihtsustamispaketi kohta. Koda arvamust ei avaldanud.
16) Arvamuse avaldamine lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Sotsiaalminister esitas 28.11.2025 arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Koja ametikogu juhatus arutas eelnõu ja võimalike ettepanekute üle 30.12.2025 koosolekul.
17) Arvamuse avaldamine relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Siseminister esitas 18.12.2025 arvamuse avaldamiseks relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
18) Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks
Koja juhatused tegid 25.02.2025 justiits- ja digiministrile ettepaneku muuta KTS § 54 nii, et haldusjärelevalve pädevus on vaid ametikogu juhatusel ja aukohtu pädevusse jääb vaid distsiplinaarmenetluste läbiviimine. Koda tegi ka ettepaneku, et seadusega antaks kutsekogu juhatusele haldusjärelevalve tulemusel ettekirjutuse andmise õigus.
19) Ettepanek täitemenetluse seadustiku § 23 lg 7 muutmiseks
Ametikogu juhatus tegi 19.03.2025 justiits- ja digiministrile ettepaneku täitemenetluse seadustiku § 23 lg 7 muutmiseks nii, et ka eraõiguslikud sissenõudjad võiksid esitada täitmisavaldusi kohtutäituritele Koja peetava infosüsteemi e-Täitur vahendusel. Samuti tegi juhatus ettepaneku justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmiseks, et sätestataks täitmisavaldusele kohustuslikult kantavate andmete loetelu.
Justiits- ja Digiministeeriumist 21.04.2025 antud vastuses väljendati seisukohta, et ettepanekud väärivad kaalumist ning aitavad kaasa sundtäitmise menetluse kaasajastamisele ja lubati arvestada nendega järgmiste TMS muudatuste pakettide koostamisel.
20) Ettepanek maksukorralduse seaduse § 113 lg 3 muutmiseks
Koja kutsekogu juhatus esitas 10.06.2025 rahandusministrile ettepaneku maksukorralduse seaduse § 113 lg 3 muutmiseks nii, et maksuhaldur saaks tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks vaid juhul, kui maksuvõlg arvatakse kas saneerimis- või võlgade ümberkujundamise kavasse.
3. Koja arendustegevus, sh riigisisese koostöövõrgustiku ja välissuhete arendamine
Justiits- ja digiminister võttis Koja esinduse vastu 7. jaanuaril. Arutelu all olid Õiguskantsleri tõstatatud õiguslikku regulatsiooni vajavad küsimused lapsega suhtluskorra ja hooldusõiguse täitmisele pööramisel, ministeeriumi tööplaan ja õigusloome arendamise ettepanekud täite- ja pankrotimenetluse valdkonnas. Samuti olid kõne all võimalikud muudatused riiginõuete sundtäitmisele pööramise korralduses. Justiits- ja digiminister esines tervitava sõnavõtuga korralisel ameti- ja kutsekogul.
Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse liikmed kohtusid Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleri ja vabakutsete talituse esindajatega 24. aprillil. Arutati Kohtutäituri ametikorralduse ja Koja tulevikuväljavaateid, riiginõuete sundtäitmise ümberkorralduse perspektiivi, õigusloome ettepanekute hetkeseisu, maksekäsuga tarbijakrediidinõuete tunnustamine maksejõuetus- ja pankrotimenetlustes, täitmisregistri täies mahus rakendumist ja arestide mooduli rakendamisel tekkinud andmevigade parandamist, haldusjärelevalve korralduse õiguslike aluste täpsustamist jm.
Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse liikmed kohtusid Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleri, asekantsleri ja vabakutsete talituse esindajatega 17. juunil. Kuivõrd ministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg oli alles ametisse asunud, andsid Koja esindajad ülevaate Koja ja juhatuste tegevusest ja aktuaalsetest teemadest. Nenditi, et täitemenetluse normid on paljuski jäänud ühiskonna arengust maha (nt võlgnike sissetulekute arestimine, sisuliselt paberipõhine menetluskorraldus), samuti on probleemiks kohtutäituri tasude aastatepikkune paigal püsimine vaatamata vahepeal toimunud märkimisväärsele hinnakasvule ja järjest tugevnevale palgasurvele. Avaldati arvamust, et täitemenetluse õigus vajab sama põhjalikku revisjoni, nagu on varasematel aastatel tehtud maksejõuetusõiguses. Vaadati läbi päevakorral olevate õigusloome ettepanekute lahendamise hetkeseis.
Koja kutsekogu juhatus pidas nõu Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse esindajatega 11. märtsil. Arutelu all olid pankrotihalduri kutse ja tasusüsteemi kaasajastamine, Koja ja maksejõuetuse teenistuse pädevuse täpsem piiritlemine ja maksejõuetuse portaali arendamise mõtted.
Koja ametikogu juhatus pidas nõu Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse esindajatega 2. oktoobril. Arutelu all olid õigusloome ettepanekute menetlemise seis, täitmisregistri täies mahus rakendamine ja selle arestide mooduli käivitamisel tekkinud andmevigade heastamine. Samuti arutati Koja plaane IT-süsteemide arendamisel ja pärandvara käsutuskeeldude olemasolust ja sisust notarite paremat teavitamist.
Ametikogu juhatus kohtus 8. septembril Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajatega elatisabi nõuete arvestuse ja sundtäitmisele pööramise korralduse muutmisettepanekute arutamiseks. Leiti, et teabevahetust tuleks muuta kohtutäituri, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti vahel tõhusamaks, kuid olemuslikult süsteemi muuta ei ole võimalik. Kohtutäitur jääb ka edaspidi aktiivsesse rolli, kes peab teavitama makseteatisest igakordselt.
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Peeter Ernits tutvus Koja tegevuse ja valdkonna õigusalaste probleemidega 9. juulil. Selgitusi andsid juhatuste liikmed. Nenditi, et õigusloomealane tegevus vajab oluliselt aktiveerimist ja samuti oleks valdkonna probleemide mõistmiseks vajalik tihendada kontakte Riigikogu liikmetega.
Kutsekogu poolel oli aastat läbivaks partnerlusteemaks Justiits- ja Digiministeeriumi ja kohtunikega tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete tunnustamine pankrotimenetluses. Kohtupraktikas toimus muutus, mille kohaselt tuleb pankrotihalduril kontrollida nõude põhjendatust ja vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist, kui nõude aluseks on maksekäsk või tagaselja kohtulahend. Koda korraldas teema arutamiseks pankrotihaldurite, usaldusisikute ja kohtunike ümarlaua 9. mail ja Koja esindaja osales ka võlausaldajate esindajate 19. juunil korraldatud samateemalisel ümarlaual Justiits- ja Digiministeeriumi ja muude riigiasutuste esindajatega. Juhatus esitas 25. juulil seisukoha ministeeriumi ette valmistatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule. Teema oli päevakorras ka juhatuse ja kohtunike 3. detsembril toimunud nõupidamisel, kus peeti otstarbekaks oodata ühtse praktika kujundamiseks ära Riigikohtu juhised ja lahend põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-25-26.
Pankrotihaldurite nõupidamine maksejõuetuskohtunikega toimus 3. detsembril. Arutuse all olid pankrotihaldurile tasu määramise kohtupraktika üle füüsilise isiku menetluses, usaldusisiku tasustamise ulatus võlgniku nõustamise eest, kohtule aruannete esitamise ja nende kinnitamise praktika, tarbijakrediidi nõuete menetlemine, usaldusisikute menetlustega koormatus.
Kutsekogu juhatus korraldas kohtunikega koostöö parandamise eesmärgil kutsekogu liikmete ja usaldusisikute seas küsitluse selgitamaks välja kohtunike pakutavate menetluste vastuvõtmise või neist keeldumise praktika. Sellel teemal korraldati kutsekogu liikmetele ka praktikum. Vastustest ilmnes, et menetluste töösse võtmise või neist keeldumise põhjused on erinevad ja seotud nii töökoormuse ebaühtluse kui ka kohtuga suhtlemise reeglite liigse formaalsusega.
Koja esindajad osalesid ka Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembril korraldatud ümarlaual, kus arutati õiguslikke ja praktilisi kitsaskohti maksejõuetusmenetluses olevate võlgnike pangakontol olevate arestitud vahendite kasutamisel ümberkujundamiskava täitmisel. Sellele eelnevalt kooskõlastas Koja ametikogu juhatus 30. oktoobril seisukohti Pangaliiduga. Lisaks esinesid pankade esindajad Koja koostöös Pangaliiduga korraldatud kohtutäiturite praktikumil 11. veebruaril.
Kohtutäitur Risto Sepp osales ametikogu juhatuse volitusel perekonnaõiguse kohtunikega 15. oktoobril toimunud nõupidamisel. Arutelu all oli suhtluskorra lahendite vormistamine ja täitmisele pööramine, sh lapse huvide kaitse tagamine.
Jätkus Koja kutsekogu juhatuse partnerlus Konkurentsiameti juures asuva maksejõuetuse teenistusega. Teenistuse juhataja osales kutsekogu juhatuse 28. mai koosolekul. Arutelu all oli pankrotihaldurite reklaamikeelust kinnipidamine ja haldusjärelevalvete teemad ja läbiviimise korraldus. Samuti aitas teenistuse juhataja võõrustada Tšehhi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite delegatsiooni nende õppereisil Tallinnasse. Juhatus vaatas ja arutas teenistuse juhataja esitatud avaldused pankrotihaldurite kutsetegevuse kontrollimiseks läbi 1. juuli ja 12. augusti koosolekul. Juhatus nentis, et üks pankrotihaldur on enda praktikat avalduses märgitu osas parandanud ja teise pankrotihalduri kutsetegevuses puudusi ei tuvastatud. Küll aga pidas juhatus vajalikuks korraldada pankrotihalduritele koolitus avalduses märgitud kohaselt probleemkohaks olnud ettevõtte ülemineku äratundmise teemal.
Koja ametikogu juhatus korraldas infotunni 30. jaanuaril, mis informeeriti ametikogu liikmeid aktuaalsetest teemadest valdkonna õigusloomes, riiginõuete sundtäitmisele pööramise võimalikust ümberkorraldamisest, Koja infosüsteemidega seonduvast ja ametikogu päevakorda kavandatust. Lisaks saatsid mõlemad juhatused ametikogu ja kutsekogu liikmetele aktuaalseid teemasid käsitlevad teabekirjad.
Koja ametikogu juhatuse uus koosseis kohtus kevadsuvel riiginõuete peamiste sissenõudjate (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, Maksu- ja Tolliameti, Prokuratuuri, Tallinna Linnavaraameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi ja Tallinna Transpordiameti) esindajatega. Arutelude all olid nõuete sundtäitmisele esitamise ja arvestuse alased andmevahetuse küsimused, aga ka täitemenetluse õiguslikud küsimused isikute väljatõstmisel, esemete hoiustamisel ja lapsega suhtluskordade täitmisel.
Koda osales koostöös teiste kohustatud isikutega (turuosalistega) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni turuosalise nõukoja töös. Koja esindajaks rahapesualase riikliku riskihinnangu (NRA) koostamises oli kutsekogu juhatuse esimehe Maarja Roht. Koja liikmed vastasid riskihinnangu ettevalmistamise küsimustikule ja Koda varustas riskihinnangu koostajaid valdkondliku teabega.
Koda osales koostöös teiste õiguskutsete ja -institutsioonide esindajatega Õigusteadlaste Päevade korralduskomitee töös.
Koja ametikogu juhatus osales esindajate kaudu UIHJ organite töös. UIHJ juhatuse liikmeks on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus.
Koda külastas 8.-12. septembrini Tšehhi Vabariigi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite delegatsioon. Koja esindajad tutvustasid külalistele täitemenetluse ja maksejõuetusvaldkonna korraldust Eestis, kasutusel olevaid menetlusinfosüsteeme. Külastati kohtutäituri ja pankrotihalduri bürood ja maksejõuetuse teenistust.
Ametikogu juhatuse esimees osales 18. ja 19. septembril Moldovas sealse kohtutäiturite liidu 15. aastapäeva tähistamisel.
4. Elektrooniliste infosüsteemide arendamine ja riigi registritele juurdepääsu võimaldamine
Koda peab jätkuvalt oluliseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevusega seonduvate infosüsteemide jätkusuutlikku toimimist ja vastavalt võimalustele arendamist. Täitemenetluse infosüsteemide (e-Täitur ja TAPAIS2) arendamisel lähtuti ametikogu juhatuse 25.08.2021 kinnitatud infosüsteemide arendamise strateegiast aastateks 2021-2024. Aasta jooksul valmistati ette kohtutäiturite infosüsteemide arendamise strateegia aastani 2030, mille ametikogu juhatus kinnitas 10.12.2025. Strateegia kohaselt jätkub Koja infosüsteemide arendamine senises suunas mõttega koondada killustunud infosüsteemid võimalikult ühtseks ja hakata ette valmistama enampakkumiste oksjonikeskkonna uut tarkvara. Moodustati kohtutäiturite ja kohtutäituri abide aktiiv Koja suuremate IT arendusprojektide konsulteerimiseks.
2025. aastal juurutas Justiits- ja Digiministeerium täitmisregistri infosüsteemi. Sellesse koondati krediidiasutustesse saadetud võlgniku konto arestide andmed ja lisaks ka täitemenetluste andmed. Koda pühendas täitmisregistri rakendamisele valdava osa tööjõust ja arendusressursist. E-Täituris ja TAPAIS2-s vahetati välja menetlusandmete sünkroonimise andmevahetuse teenus, seejärel korrastasid kohtutäiturid koostöös Koja kantseleiga toimikutes ilmnenud andmevigu. 18.02.2025 käivitas Registrite ja Infosüsteemide Keskus täitmisregistri arestimooduli. Käivitamise järgselt ilmnes märkimisväärses koguses arestiandmete ebakõlast põhjustatud vigu arestide muutmisel ja lõpetamisel, mida lahendati mitu kuud. Teisel poolaastal keskendus Koda menetlusandmete täitmisregistrisse laadimise ettevalmistamisele. Koja infosüsteemide arendustööde kiirendamiseks nii menetlusandmete edastamiseks täitmisregistrisse kui ka pangapäringute andmejälgija rakendamiseks eraldas Justiits- ja Digiministeerium riigieelarvelise toetuse 70 000 eurot. 2025. aastal kulus sellest Koja infosüsteemide arendustööde eest tasumiseks 45634,21 eurot. Kuna Kojale täiendava ajutise tööjõu palkamiseks toetust ei antud, siis suurenes Koja töötajate töökoormus oluliselt ja prioriteetseks olnud täitmisregistri arendustööde (lisaks Koja infosüsteemide arenduste testimisele ka massilised andmevõrdlused ja andmevahetuse testimised täitmisregistriga) kõrval jäid muud plaanilised arendused tagaplaanile. Täitmisregistri täitemenetluste mooduli juurutamisel 2025. aasta jõulude eel tehtud tarkvarauuendus tekitas taas tõrkeid arestide liikumises, milliste vigade parandamine jätkus ka 2026. aasta alguses.
Täitemenetluse infosüsteemiga e-Täitur seotud suurimate töödena valmis infosüsteemi võimekus täitetoimikute andmete sisselugemiseks Taavi ja TAPAIS2 infosüsteemidest. Lisaks tellis Koda ka Taavi programmi arenduse, et Taavi programm saaks väljastada toimikute dokumendifailid, et need saaks salvestada ümber e-Täituri toimikutesse. Arendused on vajalikud selleks, et oleks võimalik viia kohtutäiturid täitetoimikute menetlemisel üle ühtsele infosüsteemile. Juunis uuendati e-Täituri infosüsteemi, et see oleks kooskõlas 24 %-lise käibemaksumäära arvestamisega.
TAPAIS2 infosüsteemiga seotud suuremateks arendustöödeks olid e-Täituri ja Taavi infosüsteemiga peetavate andmevahetuste kvaliteedi tõstmine, mille raames täpsustati Taavist andmete sisselugemise loogikat.
Aasta jooksul pööras Koda väga suurt tähelepanu täitemenetluste andmete kvaliteedi tõstmisele nii Koja kui ka sissenõudjate infosüsteemides ja riiklikes andmekogudes. Koostöös Transpordiametiga kontrolliti üle aastate jooksul kohtutäiturite seatud sõiduki käsutamise keelumärgete jätkuv asjakohasus. Andmevõrdluse tulemusel kustutati enam kui 200 000 keelumärkest ca 10 %.
Koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kontrollisid kohtutäiturid üle karistust kandvate kinnipeetavate arestimisaktid. Käivitati Keskuse regulaarne teabevahetus kohtutäituritega, et kohtutäiturid lõpetaksid arestimisakti kinnipeetava vabanemisel.
Koda aitas aasta jooksul korrastada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti andmekogu 2009. ja 2010. aastal täitemenetlusse antud nõuete täitmise andmestiku osas. Andmed korrastati enam kui 3600 nõude osas.
Ametikogu juhatuse läbiviidud korralise haldusjärelevalve käigus korrastati rahatrahvide, rahaliste ja varaliste karistuste andmestikku Koja infosüsteemides, e-Toimikus, PPA infosüsteemis ja karistusregistris. Kokku lisati nõude osalise lõpetamise andmestik ca 10000 nõudele, kus rahatrahvi puhul oli täitemenetlus alustatud aastatel 2016-2020 või rahalise või varalise karistuse nõudes aastatel 2016-2017.
Aasta lõpus alustati Koja ametikogu juhatuse koordineerimisel kinnistusraamatusse kantud ca 3000 vähemalt 2 aastat kehtinud võõrandamise keelumärke jätkuva aktuaalsuse kontrollimisega.
Mahukaks tööks kujunes Eesti infoturbestandardi rakendamine Kojas. Ettevalmistustöid koordineeris infoturbe töögrupp. Konsultandi abil kaardistati Koja infovarad ja määrati nende kaitsetarve. Infoturbemeetmete rakendamiseks täpsustati Koja infoturbe organisatsioonilist korraldust, valmistati ette protseduuride ja reglementide eelnõud nii Kojas kui ka Koja liikmete büroodes rakendamiseks.
Koostöös väljaandega „Ametlikud Teadaanded“ korrastati täitmisteadete ja enampakkumisteadete avalikustamise kestuse praktikat.
Koja liikmete e-kirjade listide halduse võttis Koja kantselei enda ülesandeks ja loodi uued listid erinevatele kasutajagruppidele.
Koda korraldas kohtutäituritele juurdepääsu äriregistri uuenenud portaalile osaühingu osadele keelumärgete seadmiseks ja nende eemaldamiseks.
Koda jätkas infosüsteemide kasutajatele kasutajatoe pakkumist. Aasta jooksul esitati 2767 (varasema aastaga võrreldes 6,7 % vähem) ja lahendati koos varasemast perioodist lahendamata jäänutega 2641 (varasema aastaga võrreldes 10,5 % vähem) kasutajapöördumist. Kasutajapöördumiste arv ja sagedus on jätkuvalt kõrge, mis viitab vajadusele infosüsteemide ja andmevahetuse kvaliteedi olulisele parandamisele.
2025. aastal jätkas Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee administreerimist ning realiseeriti mitmeid väiksemaid arendusi oksjonikeskkonna rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamiseks. Suuremate arenduste hulka kuulus serverite tarkvaraversioonide uuendamine ja X-tee teenuste arendamine. 2025. aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 7942 erinevat enampakkumist ning müügiga lõppes neist 1501. Elektroonilistel enampakkumistel realiseeritud vara väärtus suurenes 2025. aastal kokku 2,7 miljoni euro võrra (keskmine hinnatõus müügiga lõppenud enampakkumistel oli 20 %). 2025. aastal koostati oksjonikeskkonna infosüsteemiga seonduvate küsimuste lahendamise kohta 2 tehnilist raportit.
Jätkus X-tee teenuste kättesaadavuse suurendamine Koja liikmetele. E-Täituris avati kohtutäituritele võimalus teha andmepäringuid võlgniku pangakonto olemasolu, saldo ja väljavõtte kohta. Lisaks arendati oksjonikeskkonnas X-tee teenuste REST tugi ja avati juurdepääs võlgnike vabatahtliku kogumispensioni osakute lunastamiskorralduste ja looduskaitseliste piirangute X-tee teenustele. Uuendati kasutusel olevaid Rahvastikuregistri, Sotsiaalkindlustusameti ja kinnistusraamatu teenuseid. Alustati ettevalmistustega Töötukassa väljamaksete arestimise e-teenuste kasutusele võtmiseks. Koja infosüsteemide kaudu tehakse X-teele igakuiselt ca 30 miljonit andmepäringut.
Koda jätkas oma liikmetele soovi korral tasuta digitaalallkirjastamise võimaluse pakkumist. Samuti jätkati Koja liikmetele tasulist e-postkastide haldamise teenuse korraldamist.
Koja infoturbe töögrupi esimees on kohtutäitur Janek Pool ja aseesimees pankrotihaldur Jüri Truuts.
5. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamisest
2025. aastal jaotas Koda 45 049 avaliku võimu kandja nõuet, mis oli 2024. aastaga võrreldes 28 % vähem. Maksu- ja Tolliamet esitas 2024. aastaga võrreldes sundtäitmisele üle 10 000 nõude vähem, kuna 2024. aastal jaotati korduvalt täitmisele äriregistri trahvimäärusi. Märkimisväärselt vähenes ka näiteks Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esitatud täitmisavalduste arv. Nõuete jaotamine toimus läbi avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi e-Täitur.
6. Täiendusõppe korraldamisest
Koda peab täiendusõppe korraldamist üheks oma olulisemaks ülesandeks ning jätkab vastavat koostöövõrgustiku arendamist. Täiendusõpe korraldati tuginedes Koja 2025. aasta koolituskavale.
Koda korraldas 2025. aastal 12 täiendusõppe koolitust, 5 praktikumi ametikogu liikmetele, 1 praktikumi kutsekogu liikmetele ja 1 praktikumi Koja kõikidele liikmetele. Kokku korraldas Koda aasta jooksul 75 akadeemilist tundi koolitusi ja 21 akadeemilist tundi praktikume.
2025. aastal toimusid Koja seminarid Koja liikmetele järgmistel teemadel:
16.01.2025 Last puudutavate kohtumääruste täitmine. Seminaril esinesid Kristel Lekko, Maarja Pild-Freiberg, Ahti Kuuseväli, Ly Kallas, Signe Algma ja Maarja Kähr. Seminaril osales 39 inimest.
20.02.2025 Pandipidaja õigused võlgniku maksejõuetuse korral. Seminaril esines Anto Kasak. Seminaril osales 22 inimest.
6.03.2025 Ühinguõiguse praktilised probleemid ja kohtupraktika. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 54 inimest.
17.04.2025 Pärandvara ja selle valitsemine. Seminaril esines Tiina Karm. Seminaril osales 57 inimest.
9.05.2025 Usaldusisikute ja kohtunike nõupäev. Seminaril esinesid Maris Juha, Geidi Sile ja Kersti Kerstna-Vaks. Seminaril osales 64 inimest.
22.05.2025 Mereõigus. Seminaril esines Heiki Lindpere. Seminaril osales 36 inimest.
4.09.2025 Rahvusvaheline eraõigus ning lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Seminaril esines Maarja Torga. Seminaril osales 30 inimest.
18.09.2024 Andmekaitse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seonduv kohtupraktika. Seminaril esinesid Henri Ratnik ja Kersti Kerstna-Vaks. Seminaril osales 61 inimest.
30.10.2025 Ettevõtte üleminek ja tagasivõitmine. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 49 inimest.
6.11.2025 Vaimne tervis. Seminaril esines Maarja Roht. Seminaril osales 12 inimest.
20.11.2025 Justiits- ja Digiministeeriumis päevakorral olevast. Pankrotikuritegude menetlemine. Seminaril esinesid Mari-Liis Mikli, Aleksandr Logussov, Kairit Kirsipuu, Sirle Melk ja Marek Soomaa. Seminaril osales 56 inimest.
11.12.2025 Maksud ja maksustamine. Seminaril esines Lasse Lehis. Seminaril osales 58 inimest.
Ametikogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid:
11.02.2025 Krediidiasutuste praktika arestide teostamisel. Praktikumi juhtisid Pangaliidu esindajad. Praktikumil osales 22 inimest.
29.05.2025 Aegumine väärteo asjades. Praktikumi juhtisid Reet Rosenthal ja Kristiina Feinman. Praktikumil osales 43 inimest.
25.09.2025 Vara nimekirja esitamine. Praktikumi juhtis Toomas Ventsli. Praktikumil osales 42 inimest.
29.10.2025 Täitemenetlusaegne elatisabi ja selle kitsaskohad. TAPAIS2 täitetoimikute andmekvaliteet. Praktikumi juhtisid Kady-Kairit Kerve, Kristin Laidsalu, Merle Reepalu, Rahel Lepiko, Leelo Kokk ja Jaan Lõõnik. Praktikumil osales 48 inimest.
4.12.2025 Rahalise nõude arestimine ja akti selgus. Praktikumi juhtis Vladimir Kutšmei. Praktikumil osales 31 inimest.
Kutsekogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid:
10.03.2025 Haldusjärelevalve tulemuste tutvustamine. Praktikumi juhtisid Maarja Roht ja Jaan Lõõnik. Praktikumil osales 12 inimest.
Lisaks korraldati Koja kõikidele liikmetele meediasuhete korraldamise praktikum 15.05.2025, mida juhtis Aive Hiiepuu. Praktikumil osales 10 inimest.
Koja koolitustoimkonna esimees on Reet Rosenthal ja aseesimees Jüri Truuts.
7. Konkurss kohtutäituri ametikohtade täitmiseks, eksamid
Koja eksamikomisjoni algatusel 2025. aasta juunis välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 5, pankrotihalduri eksamil 1 ja saneerimisnõustaja eksamil 1 inimene. Mitte keegi neist ei sooritanud eksamit edukalt. Justiits- ja digiminister konkurssi kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja ei kuulutanud.
Koja eksamikomisjoni esimees on Reet Rosenthal ning aseesimees Sirje Tael.
Koja metoodikakomisjon pidas 2025. aastal kolm töökoosolekut. Komisjon jätkas usaldusisikute esmaste koolituste korraldamisega. Metoodikakomisjon suunas 2025. aastal esmastele koolitustele ühes grupis 18 isikut ja varasematest gruppidest lisandus neile veel 3. 2025. aastal toimus kokku 8 koolituspäeva, kus osalejaid oli kokku 120. Koja metoodikakomisjon tunnistas 2025. aasta jooksul esmase koolituskava täidetuks 1 koolitustel osalenu puhul. 2025. aasta lõpuks oli usaldusisikute nimekirja kantud 50 inimest, kellest 5 puhul on nimekirjas olek peatatud.
Koja metoodikakomisjoni esimees oli Mari Schihalejev-Parrest ja aseesimees Karin Sonntak.
8. Järelevalvest, teabe avalikustamisest ja avaldustele vastamisest
Koja liikmete tegevuse vastavust hea ameti- ja hea kutsetava nõuete täitmisele kontrollib Koja aukohus, Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon ning Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist kontrollib Koja eksamikomisjon. Ametikogu juhatusele ja kutsekogu juhatusele on seadusega pandud haldusjärelevalvekohustus vastavalt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ning usaldusisikute tegevuse üle.
Ameti- ja kutsekogu juhatused on pidevalt kontrollinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kindlustuse kehtivust ja vastavust.
Jätkus Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmise hindamine. Eksamikomisjon vaatas läbi 87 isiku materjalid ja kõigi puhul hinnati täiendusõppekohustus täidetuks. Neli isikut jättis täiendusõppekohustuse täitmise nõuded täitmata ja lõpetasid Koja liikmeks oleku.
Ametikogu juhatus kiitis 19. veebruaril 2025 heaks kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaani ning algatas 2025. aastal 2 haldusjärelevalvemenetlust, neist 1 korralisena, 1 erakorralisena, ja jätkas 1 2023. aastal alustatud erakorralist haldusjärelevalvemenetlust. 2025. aasta jooksul lõpetati 2, neist 1 korraline ja 1 erakorraline haldusjärelevalvemenetlus.
Kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaanis kavandati 2025. aastal 1 korralise haldusjärelevalve läbiviimist, milles kavandati kohtutäiturite töökorralduse hindamist sissenõudja teavitamisel nõude sundtäitmise lõpetamisest TMS § 202 ja § 207 alusel.
Ametikogu juhatus kinnitas 26.11.2025 korralise haldusjärelevalve „Kohtutäiturite töökorraldus sissenõudja teavitamisel nõude sundtäitmise lõpetamisest TMS § 202 ja § 207 alusel“ akti. E-Täiturist võetud andmete kohaselt oli fookusesse võetud aastatel 2016-2021 alustatud täitemenetlusi vastavate nõuete sissenõudmiseks 182118, millest lõpetamise andmeteta oli 13638. Järelevalve käigus kontrolliti 13 kohtutäituri kokku 396 täiteasja näitel, millisel põhjusel ei ole nõue aegumisega lõpetatud TMS § 202 või § 207 alusel. Järelevalve märkis, et kõik valimisse sattunud kohtutäiturid kontrollisid suurema või väiksema intervalliga TMS § 202 ja § 207 nimetatud nõuetes täitemenetluse osalise lõpetamise eelduste saabumist. Mõnel kohtutäituril oli probleeme õigete töövõtete leidmisel, et teha osalise lõpetamise toimingud Koja infosüsteemis nii, et teavitus sellest liiguks e-Toimikusse ja sealtkaudu MIS-i ja karistusregistrisse ja TAPAIS2-s täiteasju menetlevate kohtutäiturite büroodes oli kohati levinud praktika, et osaliselt lõpetatud, kuid täitmata nõuete jäägid muudetakse nulliks. Järelevalve märkis ka, et menetluse osalise lõpetamise loogika karistuse asendamise alusel oli TAPAIS2-s vigane ja e-Täituri andmebaasis ei muutunud nõude olek täidetuks, kui toimikus oli registreeritud nõude täies ulatuses otsetasumine sissenõudjale. Ametikogu juhatus andis kohtutäituritele soovituse kontrollida regulaarselt TMS § 202 ja § 207 nimetatud nõuetes täitemenetluse lõpetamise aluste saabumist ja teha vastavad kanded Koja infosüsteemides nii, et teavitus läheks e-Täituri kaudu e-Toimikusse. Haldusjärelevalve töörühm nentis, et kohtutäituril ei pruugi olla head tehnilist võimalust leida üles täiteasjad, milles peaks eelduslikult olema saabunud tähtaeg sissenõudja teavitamiseks nõude sundtäitmise lõpetamisest TMS § 202 ja § 207 alusel ja teavitas järelevalve järgselt ka valimist välja jäänud kohtutäitureid täiteasjadest, milliste kohta ei olnud e-Täituris 27.11.2025 seisuga põhinõude lõpetamise andmeid registreeritud.
Ametikogu juhatus kinnitas 12.03.2025 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti kohtutäiturite Tatjana Afanasieva, Rocki Albert, Anne Böckler, Kristiina Feinman, Hille Kudu ja Risto Sepp ametitegevuse vastavust täitemenetluse seadustiku § 23 lg 2 punktiga 1 ja tuvastati täitemenetluse seadustiku § 23 lg 6 alusel täitmisavalduste edastamise viisi turvalisus. Järelevalve käigus analüüsiti kohtutäiturite büroodes täitmisavalduste vastuvõtmiseks ja töötlemiseks kasutatavat infosüsteemi, sõnumi ja protsessi üldist kirjeldust, samuti büroodes kehtivaid andmekandjate haldamise reegleid. Lisaks kontrolliti täitmisavalduste faile, mille alusel olid avatud valimise võetud täitetoimikud. Järelevalve luges rakendusliidese kaudu toimuva andmevahetuse turvalisuse astme piisavaks, kuna on tagatud kahepoolselt toimiv andmevahetus kohtutäituri büroo ja sissenõudja vahel, mille abil on võimalik tuvastada võimalikud eksitused. Ametikogu juhatus andis kohtutäituritele soovituse, mille kohaselt tuleb juhul, kui täitmisavaldus on esitatud kas vale tööpiirkonna kohtutäiturile või ei ole täitmisavaldusel konkreetselt ühe kohtutäituri nimi, saata sissenõudjale selle kohta kirjalik teavitus ja täitmisavalduse menetlust jätkata vaid sissenõudjalt kirjaliku vastuse saamisel ja mitte salvestada täitetoimikusse sissenõudja täitmisavaldust sisaldavat allkirjastatud faili, kui samasse faili on lisatud ka konkreetsesse täiteasja mittepuutuvaid täitedokumente ja täitmisavaldusi.
Kutsekogu juhatus algatas kaebuse alusel ühe haldusjärelevalve pankrotihalduri kutsetegevuse üle ja ühe pankrotihaldurina ja usaldusisikuna tegutseva isiku kutsetegevuse üle.
Kutsekogu juhatus kinnitas 13.01.2025 haldusjärelevalve akti 8.10.2024 alustatud menetluses, kus kontrolliti pankrotihalduri ja usaldusisiku kutsetegevust tema võimaliku huvide konflikti teemal pankroti- ja maksejõuetusmenetluste osas, kus võlgnik oli eelnevalt sama isiku kohtutäiturina tegutsemisel kohtutäituri büroos menetletud täiteasjas võlgnikuks. Haldusjärelevalve analüüsis pankrotihalduri ja usaldusisiku esitatud andmeid, selgitusi ja tõendeid ja ka valdkonda puudutavaid kohtulahendeid ja ametlikke teadaandeid. Kutsekogu luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused ja rikkumised pankrotihalduri ja usaldusisiku kutsetegevuses seoses huvide konfliktiga, mis tekkis kohtule nõuoleku andmisel asuda ajutiseks halduriks, pankrotihalduriks või usaldusisikuks menetluses, kus pankrotivõlgniku vastu oli pankrotiavalduse esitamise ajal täitmisel täiteasi tema kohtutäituribüroos. Kutsekogu juhatus märkis, et kohtutäituril on võlgniku vastu rahaline nõue menetluse alustamise tasu, põhitasu ja täitekulude sissenõudmisel täitemenetluse kestel ja pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamine ega võlgnikule usaldusisiku nimetamine ei lõpeta täitemenetlust. Seega saab jaatada seisukohta, et kohtutäitur on loetav võlausaldajaks nii pankrotimenetluses kui ka maksejõuetusmenetluses sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses ta oma nõudeid menetlusse esitab.
Kutsekogu juhatus võttis seisukoha, et kuigi ei füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ega pankrotiseadus ei sätesta otseselt, et usaldusisik või pankrotihaldur ei tohi olla võlausaldaja lähikondne, küll aga sätestavad füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lg 4 ja pankrotiseaduse § 56 lg 3 võlausaldajast sõltumatuse kohustuse. Kui pankrotihaldur on ise ka võlausaldajaks, nagu eelnevalt argumenteeritud, on sõltumatust võlausaldajast võimatu tagada.
Kutsekogu juhatus tegi pankrotihaldurile ettepaneku hoiduda edaspidi sarnastel juhtudel kohtule nõusoleku andmisest.
Kutsekogu juhatus kinnitas 29.04.2025 haldusjärelevalve akti 17.02.2025 alustatud menetluses, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tsiviilasjas tema võimalike rikkumiste osas pankrotivara kõrvaldamisel pankrotipesast ja kohtule tegelikkusele mittevastava teabe esitamisel tsiviilasjades. Haldusjärelevalve analüüsis kaebuste esitanute ja pankrotihalduri esitatud selgitusi ja tõendeid. Kutsekogu juhatus ei tuvastanud haldusjärelevalve tulemusel puudusi ega rikkumisi pankrotihalduri kutsetegevuses.
Koja eestseisus, ametikogu ja kutsekogu juhatus on pidanud oluliseks ka tulenevalt kehtivast õiguskorrast liikmemaksude laekumise kontrollimist. Üldiselt on Koja liikmed tasunud liikmemaksu vastavalt kehtivale õiguskorrale.
Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon, kelle esimees on Ly Müürsoo ja aseesimees Priit Petter.
2025. a vastati Koja kantseleis 1104 kirjalikule avaldusele, kirjale või taotlusele ning lisaks iganädalaselt 50 telefonikõnele, mis hõlmasid endas samalaadseid küsimusi kirjalikult esitatud avalduste, kirjade või taotlustega. Peamised küsimused olid esitatud kohtutäiturite tegevuse kohta: nõuete jäägi andmete kättesaamine ja nende erinevus andmebaasides/portaalides, kohtutäituri poole pöördumine, täitemenetluse alustamine, pangaarvete ja sõidukite arestimine või vabastamine, töötasu arestimine ja erisused töötasu alammäärast väiksema sissetuleku arestimisel, arestimine alampalga määra muutusel, pensioni ja peretoetusete arestimine, haigushüvitise arestimine, töötu- ja töövõimetoetuste ning vanemahüvitiste arestimine, päevaraha, koondamise ja lõpparve arestimine, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise arestimine, elatusmiinimumi äravõtmine, liigselt arestitud summa tagastamine, nõuete aegumine, kohtutäituri tasu arvestamine, viivised ja kohtutäituri tasu otsus, täitemenetluse peatamine, varale seatud keelumärgete eemaldamine, kinnistusraamatus ja rahvastikuregistris andmete vaatamine, enampakkumiste korraldamine, maksegraafiku sõlmimine ja muutmine ning arveldusarve või töötasu vabastamine, elatise suurendamine, elatisvõla võlgnevus sundtäitmisele pööramiseks, kuidas teada saada oma võlgnevusi ja kes on täitemenetlust läbiviivad kohtutäiturid, eesti.ee portaalis nähtuvate täitemenetlusregistri andmetega ja elatisvõla andmed, karistusregistris olevad andmed, maksehäire registris olevate andmete eemaldamine, kohtutäitur ei vasta kõnedele ega e-kirjadele, kohtutäituri vahetamine, võlgade koondamine ühe kohtutäituri alla, arestimisaktide täitmine ja nende järjekord (tööandjate ja raamatupidajate pöördumised), vanad kohtutäiturite arestid pangas ja sõidukitel, täitemenetluse aegse elatisabi taotlemine jne. Pankrotimenetlustega seonduvalt tunti enim huvi füüsilise isiku pankroti alustamise, maksejõuetuse avalduse esitamise kohta, aga samuti, et pankrotihaldur ei vasta kirjadele ega telefonile, nõuete esitamine pankrotimenetluses, pankrotimenetluses mittearestitava miinimumi, saamata jäänud töötasunõuete sissenõudmise või hüvitamise kohta, täitemenetluse algatamine pankrotimenetluse ajal. Küsimusi tuli ka võlanõustamise ja õigusabi osutajatelt.
Samuti vastati erinevate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse institutsioonide, Koja liikmete ja teiste isikute kirjadele ja taotlustele, milles anti selgitusi valdavalt Koja tegevusega seonduvates küsimustes. Koda on edastanud tähtaegselt isikutele õiguskorda selgitavad seisukohad ning vajadusel on Koja ameti- ja kutsekogu juhatus võtnud seisukoha, kas avaldus edastada Koja aukohtule või mitte. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium edastanud Koja aukohtule lahendamiseks mitmeid kaasusi.
Päringute arv täitemenetluse registrist andmete väljastamiseks oli 2024. aastaga võrreldes 13,2 % väiksem. 2025. aastal tehti Kojale 4027 täitemenetlusregistri päringut (3255 päringut e-posti, 68 posti teel ja 704 kantseleikülastust). Võrreldes 2024. aastaga vähenes täitemenetlusregistri andmete väljastamine e-posti teel 12,5 %, tavaposti teel 34,6 % ja kantseleikülastuste arv vähenes 13,4 %.
Koda jätkab informatsiooni avaldamist avalikus veebis ja intranetis. Koja kodulehel on kättesaadavad Koja organite protokollid ja otsused, asendusteated, koolitusteated jm. Koda avaldas 2025. aastal kaks avalikkusele suunatud elektroonilist infokirja.
Meediaga suhtles Koda valdavalt ajakirjanduslikele küsimustele reageerides. 2025. aastal ilmus ajakirjanduses kokku 67 artiklit, mis puudutasid teemat Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Valdkonna meediakajastus märksõnade järgi:
„täitur“ 1060, „pankrotihaldur“ 725, „maksejõuetus“ 651, „täitemenetlus“ 631, „pankrotimenetlus“ 557 ja „oksjonikeskus“ 42.
III KOJA VÕIMALIKEST JÄTKUTEGEVUSTEST 2026. AASTAL
Koda jätkab kehtivast õiguskorrast tulenevate ülesannete täitmist. 2026. aastal jätkatakse varasematel aastatel alustatud tegevusi, kuid tegevuste mahtude kavandamisel tuleb arvesse võtta Koja halba majanduslikku olukorda ja lähtuda arengukavas kavandatud kahanemisstsenaariumist. Koja 2025-2028 arengukavas kirjeldatud viiest negatiivse iseloomuga finantsriskist on 2025. aasta lõpuks realiseerunud neli – ametikogu eelarvest maksti 2025. aastal 44000 eurot ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, ametikogu nõue Eesti Vabariigi vastu välja makstud kahjuhüvituste kompenseerimiseks ei ole rahuldatud, eelarve kutsekogu üksikosa tulud ei ole vaatamata usaldusisikute makstavale tasule märkimisväärselt suurenenud, vaid pigem vähenevad, ja eelarve ühisosa on püsivas defitsiidis. Üksnes ametikogu tulud liikmemaksust on pigem stabiilsel tasemel.
Ametikogu on esitanud kohtusse nõude Eesti Vabariigi vastu endise kohtutäituri Urmas Tärno
tekitatud kahju 187 546,03 eurot hüvitamiseks Kojale riigivastutuse korras väljamõistmiseks. Selles asjas ei ole lõplikku lahendit. Lahendist sõltub mitme nõude pööramine KTS § 9 lg 6 alusel Koja vastu, millise sisuks on ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamine, kokku üle 150 000 euro suuruses summas. Ametikogu juhatus on deklareerinud, et ametikogu eelarvest ei ole võimalik neid kahjusid hüvitada, kuna sellega halvatakse Koja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Koja seisukoht on, et Eesti Vabariik peab need kahjud riigivastutuse korras hüvitama. Koja aastaaruande koostamise ajaks ei ole ei kohtulikku ega kohtuvälist lõplikku otsust, et riik kahjud hüvitab ja ei nõua kahjusid regressi korras Kojalt omakorda sisse.
Koda on aastate jooksul esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile arvukalt ettepanekuid õigusruumi korrastamiseks õigusnormide täpsustamise kaudu, ent need ei ole õigusloome menetlusse läinud. Koja jaoks olulisimad on Justiits- ja Digiministeeriumi kavatsused koostada KTS ja TMS muutmise eelnõud, mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning PankrS muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks. Ilmselt kujuneb Koja jaoks 2026. aastat iseloomustavaks märksõnaks pühendumine nende eelnõude läbitöötamisele. Lisaks on jätkuvalt selgusetu, kas ja millisel kujul asutakse kavandama riiginõuete sundtäitmisele pööramise ümberkorraldusi. Nendest muudatustest sõltub oluliselt nii kohtutäiturite kui ka Koja edasine töökorraldus ja majanduslik võimekus seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Ilmselt saab 2026. aastal alustada TAPAIS2 toimikute massilise siirdamisega e-Täiturisse, et menetlust jätkata selles infosüsteemis. E-Täituris rakenduvad Töötukassa väljamaksete arestimise e-teenused ja dokumentide riikliku postkasti kaudu kättetoimetamise e-teenus. Uued arestide ja teabevahetuse teenused on ettevalmistamisel koostöös Töötukassa, Pensionikeskuse ja Väärtpaberikeskusega. E-Täituri platvorm vajab tähelepanu andmebaasi ning arendusraamistiku uuendamise poolelt, kus kasutusel olevad tehnoloogiate tasemed on vananenud ning vajavad uuendamist.
Koda jätkab elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna ülalpidamist. Koja oksjonikeskkonnas suuremahulisi arendusi ei kavandata, vajadusel tehakse väikearendusi.
Koda peab jätkuvalt oluliseks täiendusõppesüsteemi arendamist ning vastava koostöövõrgustiku toimimist. Täiendusõppe korraldamine toimub vastavalt iga-aastasele koolituskavale. Valdavalt toimub koolituste finantseerimine Koja eelarve vahendusel, kuid näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga koostöös korraldatav seminar finantseeritakse otsearvetega õigusteaduskonnale. Jätkuvad kohtutäiturite ametipraktika ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamisele suunatud praktikumid.
1. juulil 2026 jõustub FIMS kohaselt Koja metoodikakomisjonile pandud kohustus korraldada eksam usaldusisikute nimekirja kandmist soovivatele inimestele. Erinevalt senisest nelja-aastasest praktikast hakkavad usaldusisikute esmase väljaõppe koolitusseminaridele pääsema üksnes need, kes on edukalt sooritanud eksami. Eksamit ja koolitusi finantseeritakse osalejate osavõtutasudest ja kutsekogu eelarvest.
Eeldatavalt toimub 2026. aasta jooksul vähemalt 1 kohtutäituri-, 1 pankrotihalduri ja 1 saneerimisnõustaja eksam. 2026. aastal hinnatakse 22 isiku täiendusõppekohustuse täitmise nõuetele vastavust.
Koda peab tähtsaks riigisisese koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist eelkõige Justiits- ja Digiministeeriumi, maksejõuetuse teenistuse, kohtunike ja Riigikoguga. Peamisteks lahendamist vajavateks küsimusteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse aluste ja tasustamisega seonduvad õigusloomealased küsimused, aga ka mitmed praktilised menetlusökonoomiale suunatud tegevused.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Eestseisuse deklaratsioon
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Bilansimaht oli 31.12.2025 seisuga 587 556,26 eurot ja tulem -58 750,30 eurot.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti Vabariigis kehtivat head raamatupidamistava.
Koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab eestseisuse hinnangul õigesti ja õiglaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Eestseisuse hinnangul on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jätkuvalt tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kuupäev Allkiri
Eestseisuse aseesimees
esimehe ülesannetes Janek Pool /allkirjastatud digitaalselt/
Eestseisuse liige Arvi Pink /allkirjastatud digitaalselt/
Eestseisuse liige Andrias Palmits /allkirjastatud digitaalselt/
Eestseisuse liige Aive Kolsar /allkirjastatud digitaalselt/
Eestseisuse liige Mark Uska /allkirjastatud digitaalselt/
Eestseisuse liige Aleksandr Logussov /allkirjastatud digitaalselt/
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED
Bilanss
AKTIVA
31.12.2025
31.12.2024
Käibevara
EUR
EUR
Raha ja pangakontod
Ühisosa a/a SEB pangas
31 387,02
57 772,84
Ametikogu a/a SEB pangas
120 100,31
144 962,42
Kutsekogu a/a SEB pangas
83 113,13
96 583,66
Konverentsi a/a SEB pangas
Kokku raha ja pangakontod
Lisa 2
234 600,46
299 318,92
Nõuded ostjate vastu
Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks
Lisa 3
56 154,68
44 747,63
Mitmesugused nõuded
Muud lühiajalised nõuded
4 849,69
689,36
Viitlaekumised
Viitlaekumised liikmetelt
Lisa 4
95 603,32
83 290,94
Viitlaekumised riigieelarvest
Kokku viitlaekumised
95 603,32
83 290,94
Varud
Ettemaksed hankijatele
Maksude ettemaks
200,00
34,77
Laovarud
2 368,80
2 526,72
Varud kokku
2 568,80
2 561,49
Käibevarad kokku
393 776,95
430 608,34
Pikaajalised nõuded
Nõue Urmas Tärno vastu2
193 779,31
193 883,81
AKTIVA KOKKU
587 556,26
624 492,15
PASSIVA
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused panga ees
517,07
535,46
Liikmete ettemaksud
Lisa 5
158,60
1 032,38
Võlad tarnijatele
39 477,06
33 793,69
Maksukohustused
Lisa 6
22 868,71
15 332,18
Viitvõlad
Lisa 7
39 184,93
28 906,46
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
Lisa 8
11 699,61
12 491,40
Lühiajalised kohustused kokku
113 905,98
92 091,57
Kapital
Aruandeaasta kasutamata liikmemaks
-58 750,30
-14 711,28
Eelmiste per. kasutamata liikmemaks
532 400,58
547 111,86
Kapital kokku
473 650,28
532 400,58
PASSIVA KOKKU
587 556,26
624 492,15
Tulemiaruanne
(skeem 1)
Tulud
2025 (EUR)
2024 (EUR)
Liikmemaksud
Liikmemaksud kohtutäituritelt
703 913,28
703 199,77
Liikmemaksud pankrotihalduritelt
106 253,64
94 357,98
Liikmemaks kokku
810 166,92
797 557,75
Muud tulud
Tasud usaldusisikutelt
25 289,50
13 205,15
Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam
254,00
381,00
Kohtutäituri eksam
635,00
889,00
Tagatisraha
22 241,21
43 898,64
Laekumised kohtutäituri asendajabüroo tegevusest
16 205,23
0,00
Annetused ametikogule
9 873,00
0,00
Ametikogu muu tulu
231,25
481,52
Kutsekogu muu tulu
2 000,00
157,22
Koja liikmete postkastid
3 150,75
3 452,34
E-Templi sertifikaatide vahendamine
2 255,00
2 255,00
Extend-Law litsentsitasud
14 198,72
15 360,00
Koolitus
48 044,40
50 530,44
Välisriigist elatise vahendamise tasud
11 715,48
10 189,36
Elatise sissenõudmise tasud
195 557,03
149 454,79
Toetus ametikogu tegevuse katteks
42 000,00
0,00
Toetus kutsekogu tegevuse katteks
0,00
24 695,14
Kokku muud tulud
393 650,57
314 949,60
Tulud kokku
1 203 817,49
1 112 507,35
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud Lisa 9
867 805,44
773 856,71
Muud ärikulud
6,68
0,00
Tööjõukulud Lisa 10
394 781,32
353 422,54
s.h palgakulu
295 090,33
264 142,34
sotsiaalmaks
97 338,78
87 166,95
töötuskindlustusmaks
2 352,21
2 113,25
Tehingud seotud osapooltega
0,00
0,00
Kulud kokku
1 262 593,44
1 127 279,25
Tulem põhikirjalisest tegevusest
-58 775,95
-14 771,90
Finantstulud
Ühisosa intress jooksevkontolt
3,12
7,70
Kutsekogu intress jooksevkontolt
11,72
26,89
Ametikogu intress jooksevkontolt
10,81
26,03
Finantstulud kokku
25,65
60,62
Aruandeaasta tulem
-58 750,30
-14 711,28
RAHAVOOGUDE ARUANNE
31.12.2025
31.12.2024
RAHAVOOG PÕHIKIRJALISEST TEGEVUSEST
EUR
EUR
Puhaskasum/-kahjum
-58 750,30
-14 711,28
Nõuded liikmete vastu
-11 407,05
7 439,49
Viitlaekumised
-12 312,38
32 474,83
Muud nõuded
-4 160,33
-470,96
Varud
-7,31
1 108,05
Muud pikaajalised nõuded
104,50
98,88
Arvelduskrediidi saldo muutus
-18,39
35,07
Justiitsministeeriumi toetus kutsekogu tegevuseks
0,00
-24 695,14
Liikmete ettemaksud
-873,78
973,48
Võlad tarnijatele
5 683,37
-1 506,61
Maksukohustused
7 536,53
-933,88
Viitvõlad
10 278,47
2 782,14
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
-791,79
-2 275,94
Kokku rahavood aruandeaasta põhitegevusest
-64 718,46
318,13
RAHAJÄÄGI MUUTUS
-64 718,46
318,13
Kassa ja pangakontode jääk aasta alguses
299 318,92
299 000,79
Kassa ja pangakontode jääk aasta lõpus
234 600,46
299 318,92
KOKKU RAHAJÄÄGI MUUTUS
-64 718,46
318,13
Kapitali aruanne
Kapital 31.12.2025
Muutus
31.12.2024
Aruandeaasta kasutamata liikmemaks -58 750,30
-44 039,02
-14 711,28
Eelmiste aastate kasutamata liikmemaks 532 400,58
-14 711,28
547 111,86
Kapital kokku 473 650,28
-58 750,30
532 400,58
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2025 ja aastaaruande koostamispäeva 11.03.2026 vahemikus.
Arvestuse alused
Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist.
Nõuete hindamine
Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi.
Materiaalne põhivara
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole seisuga 31.12.2025 soetanud põhivara. Põhivaraks loetakse varad maksumusega üle 2000 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Ehitistelt arvestatakse amortisatsiooni kord aastas 4-5 %, seadmetelt ja inventarilt 10-33 % aastas.
Puhkusereserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees.
Lisa 2 Raha
Ühisosa a/a SEB pangas
31 387,02
Ametikogu a/a SEB pangas
120 100,31
Kutsekogu a/a SEB pangas
83 113,13
Kokku
234 600,46
Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks
Laekumata koolitusarved
972,66
Laekumata digitempli teenusarved
0,00
Laekumata kutsekogu liikmemaks
7 526,85
Laekumata ametikogu liikmemaks
38 091,53
- novembri liikmemaks, mille laekumise tähtaeg oli 12.01.2026
25 622,29
Laekumata Extend-Law litsentsiarved
179,81
Laekumata 2025 e-posti aadressi vahendus, arve koostatud 9.01.2026
3 642,03
Laekumata asendajabüroo arved
5 741,80
Kokku
56 154,68
Lisa 4 Viitlaekumised
Ametikogu liikmemaks 2025. a detsembri eest,
51 033,20
mille kohta arved esitatakse 20.01.2026
Kutsekogu liikmete 2025. a halduri, ajutise halduri ja
44 570,12
saneerimisnõustaja tasult juurde arvestatav liikmemaks, mille
esitatakse kohta arved 10.03.2026 v.a ettemaksuna tasutud
2025. a.-l
Kokku viitlaekumised
95 603,32
Lisa 5 Liikmete ettemaksed
Kutsekogu liikmete ettemaksed
158,60
Ametikogu liikmete ettemaksed
Kokku
158,60
Lisa 6 Maksukohustused
Käibemaks KMD 12 tasumise tähtaeg 20.01.2026
4 214,81
Sotsiaalmaks*
10 456,48
Kinnipeetud tulumaks*
6 689,58
Töötuskindlustusmaks*
750,62
Kogumispension*
368,40
Erijuhtude tulumaks
388,82
Kokku
22 868,71
* Maksud novembri töötasult, mis maksti välja 1.12.2025 ja deklareeritakse ning makstakse 10.01.2026
Lisa 7 Viitvõlad
Palga võlg**
29 185,51
Sotsiaalmaks**
9 762,74
Kinnipeetud tulumaks**
Töötuskindlustusmaks**
236,68
Kogumispension**
Kokku
39 184,93
** Töötasu detsember 2025 eest, mis makstakse välja 02.01.2026 ja maksud tasutakse 10.02.2026
Lisa 8
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
Arvestatud puhkusereserv
8 744,10
Puhkusereservi sotsiaalmaks
2 885,55
Puhkusereservi töötuskindlustus
69,96
Kokku
11 699,61
Lisa 9
Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes
2025
2024
Ühisosa kulud
Toetused õigusteadusele
0,00
2 000,00
Sidekulu
3 198,19
4 141,97
Majanduskulud
26 837,77
33 468,64
Lähetuskulud
0,00
636,17
Koolituskulud (sh koolituslähetus)
0,00
260,78
Administreerimiskulud
20 753,53
21 102,85
Koja kindlustus
336,12
305,07
Pangakulud
167,28
186,05
Esindus- ja eestseisuse kulud
3 810,18
1 733,46
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia
28 144,23
27 901,90
Koja koolitused
21 366,52
17 238,26
Muud tegevuskulud
6 732,75
4 730,00
Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine
0,00
0,00
Ühisosa erisoodustus
5 744,89
5 636,06
Kokku ühisosa kulud
117 091,46
119 341,21
Ametikogu kulud
Kohtutäiturite Rahvusvahelise Liidu liikmemaks
1 330,00
1 330,00
Koja kindlustus
7 622,35
7 260,00
Ametikogu pangateenused
160,25
148,31
Kohtutäiturite eksamid
271,43
280,00
Administreerimiskulud
3 434,79
0,00
Välisriigist elatise vahendamise tasude kulud
11 715,48
10 189,36
Elatise sissenõudmise tasude kulud
195 557,03
149 454,79
Infotehnoloogia arendamine – e-Täitur, TAPAIS2, oksjonikeskuse jm arendus- ja halduskulu
421 961,12
418 629,13
Kohtumenetluste riigilõiv ja väljamaksed nõuete katteks
46 518,40
192,04
Koolituskulud
0,00
2 758,80
Lähetuskulud
2 692,55
150,00
Muud tegevuskulud
13 930,50
2 465,80
• sh. ajalooraamatu kulud
11 000,00
0,00
Ametikogu reserv, asendajabüroo kulud jm
21 838,93
13 935,81
• sh. õigusabikulud
19 069,56
13 505,40
• sh. asendaja büroo kulud
2 769,37
0,00
Kokku ametikogu kulud
727 032,83
606 794,04
Kutsekogu kulud
Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksamid
108,57
120,00
Koolituskulud
14 133,62
26 998,57
Administreerimiskulud
4 276,19
13 370,67
EAIP liikmemaks
819,00
0,00
Kutsekogu pangateenused
44,25
51,41
X-tee ja e-oksjon
4 270,83
4 026,28
Kohtumenetluste riigilõiv ja väljamaksed nõuete katteks
20,00
0,00
Muud tegevuskulud
8,69
3 154,53
Kokku kutsekogu kulud
23 681,15
47 721,46
Kokku mitmesugused tegevuskulud
867 805,44
773 856,71
Lisa 10 Tööjõukulud
394 781,32
sh. ühisosast tasutud tööjõukulud
100 818,39
sh. ühisosast korrigeeritud puhkusereservi kulud
928,64
sh. ametikogust tasutud tööjõukulud
254 239,18
sh. ametikogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
1 238,18
sh. kutsekogust tasutud tööjõukulud
37 247,39
sh. kutsekogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
309,54
Lisa 11 Omakapital
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja omakapital kujuneb kasutamata liikmemaksudest. Majandusaasta tulemit dividendidena liikmete vahel välja ei jaotata ning reservide moodustamise kohustust ei ole.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud.
2025. a majandusaasta aruanne on kinnitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralise ameti- ja kutsekogu koosoleku otsusega 26. märtsil 2026. a.
Janek Pool, aseesimees esimehe ülesannetes/allkirjastatud digitaalselt/
Arvi Pink, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Andrias Palmits, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Mark Uska, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Aleksandr Logussov, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinnas, 26. märtsil 2026