Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393 „Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 31.03.2026 nr 1-2/26/139

Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393

„Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise

tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 ning võttes arvesse, et 19. jaanuaril 2026. a esitas Rail Baltic Estonia Osaühing (registrikood 12734109) kirjaga nr RBEE-RBE-COM-K-00008

raudteeprojektide investeeringute kirjeldused investeeringute kava muutmiseks ja uue projekti lisamiseks, kehtestan kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 393 „Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa

uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus

Projekti

rakendamise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma

(eurodes)*

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa (eurodes)

ÜF toetuse suurim

osakaal

abikõlblike

kulude

eelarvest (%)

Projektile eraldatav

maksimaalne

riikliku

kaasfinantsee

ringu summa (eurodes)

Riikliku kaasfinantseeri

ngu suurim

osakaal

abikõlblike

kulude eelarvest (%)

Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas

panus Eesti 2035 sihtidesse)

Investeeringuobjekti edasise

kasutuse täiendavate püsikulude

suurus ja nende katmise allikad

aastate kaupa projekti

abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal

Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud)

1. Rail Baltica

Ülemiste

reisiterminali, Pärnu

reisiterminali ja

kohalike peatuste

ehitamine

II pa 2023–II

pa 2029

65 035 294 55 280 000 85% 9 755 294 15% Projekti laiem eesmärk: Rail Baltica

ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa

riikidega ning annab reisijatele ja kaupadele uue, kiire ning kaasaegse

lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse

ning vastupidi.

Eesmärk käesoleva projekti raames: Ülemiste reisiterminali hoone ning

väliosade pealisehituse rajamine (karp

kinni/I etapp), Pärnu reisiterminali

rajamine (karp kinni/I etapp), RB kohalike peatuste rajamine: peatuste jaamahoonete

ehitus ning välisosade pealisehitus ja

arhitektuursed elemendid (paviljonid,

parklad, väikevormid jmt).

Projekti väljundnäitajad:

- uued või ajakohastatud raudteejaamad ja

peatused, 13 tk, s.o 100% rakenduskava

näitaja 2029.a lõpptasemest;

- ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

Kuna tegemist on uue

infrastruktuuri objektiga, siis

ehituse perioodil (abikõlblikkuse perioodil) ülalpidamiskulud

puuduvad.

Antud projektiga taotletakse

Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide

„karp kinni“ ehitust. Seega nende ehitamine veel hoolduskulusid

kaasa ei too. Kui hooned lõplikult

valmivad, siis kohalike peatuste

hoolduskulu kokku: 124 620 eurot aastas. Hoolduskulude hind sõltub

suurel määral energiahindadest ja

inflatsiooni tõusust Ettevõtte

tuludest ja vastavalt

Raudteeseadusele raudteeinfrastruktuuri

kasutustasudest.

Kohalikud peatused antakse

koostöökokkuleppe alusel

kohalikele omavalitsustele haldamiseks. Seega hoolduskulud

jäävad nende kanda.

KINNITATUD

31.03.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/139

Lisa

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

2. Ühisdepoo I etapi ehitustööd

I pa 2026–II pa 2029

42 900 000 42 650 000 99,417% 250 000 0,583% Projekti eesmärk: Ühendada Eesti Euroopa raudteevõrgustikuga.

Projekti väljundnäitaja:

- ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele

kohandatud taristut, 1 tk, s.o ca 16,67% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,

jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste

osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris.

Aastatel 2026 kuni 2029 (projekti abikõlblikkuse perioodil) on

keskmine ülalpidamiskulu 320 000

eurot (sisaldades nii

projektijuhtimisega seotud

personalikulusid, kui ka maamaksu).

Aastatel 2030 kuni 2034 on

keskmine ülalpidamiskulu 204 500

eurot (sisaldades nii personalikulu,

maamaksu, kui ka kindlustuse kulu).

Kuni aastani 2029 kaetakse

ülalpidamiskulud riigieelarvest.

Hoonetega seotud hilisemad

ülalpidamiskulud katab Rail Baltic Estonia OÜ oma tuludest. Elronile

esitatakse hoone kasutamise eest

rendiarved, mille tulu kasutatakse

hoone ülalpidamiskulude katteks.

Kokku 107 935 294 97 930 000 90,73% 10 005 294 9,27%

Kokku

1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused, 13 tk, s.o 100%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest;

2) ehitatud sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristut, 2 tk, s.o ca 33,34% rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

* summad tabelis on ilma käibemaksuta

23.03.26

Kliimaministri 2. oktoobri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/393 “Perioodi 2021–2027 Rail

Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine“ muutmise eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi

infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT

määrus).

Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Rail Baltic Estonia Osaühingu (registrikood

12734109) (edaspidi RBE) 19. jaanuaril 2026. a kirjaga nr RBEE-RBE-COM-K-00008 esitatud

investeeringute kava muutmise taotlust ja uue projekti lisamiseks raudteeprojekti investeeringu

kirjeldust.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404).

1. Sissejuhatus

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 RBE infrastruktuuri arendamise investeeringute

kava (edaspidi investeeringute kava) muudatus Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetusega

mahus 97 930 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 10 005 294 eurot

(riigi toetus moodustab seega 100% ehk 107 935 294 eurot). Investeeringute kavas esitatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed.

Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat raudteeinfrastruktuuri projekti:

Nr. Projekti/ investeeringuobjekti

nimetus

ÜF toetus ÜF toetuse

%

Riiklik

kaasfinantseering

Abikõlblik

kogumaksumus

Meede: 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud)

1. Rail Baltica Ülemiste

reisiterminali, Pärnu

reisiterminali ja kohalike

peatuste ehitamine

55 280 000 85% 9 755 294 65 035 294

2. Ühisdepoo I etapi ehitustööd 42 650 000 99,417% 250 000 42 900 000

Kokku 97 930 000 90,73% 10 005 294 107 935 294

Senine projekt „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste

ehitamine“, mida rakendati meetmes nr 21.3.1.1 kantakse üle ReArmi meetmesse nr 21.3.3.1

(Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) ja projekti nimi muudetakse: „Rail Baltica Ülemiste

reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“. Projekti abikõlblik

kogumaksumus on 65 035 294 eurot, millest ÜF toetus moodustab 55 280 000 eurot (toetuse määr

85%). Projekti rakendatakse II pa 2023–II pa 2029. Projektiga rajatakse 13 uut raudteepeatuskohta.

Investeeringute kavasse lisatakse ReArmi meetmesse nr 21.3.3.1 projekt „Ühisdepoo I etapi

ehitustööd“ abikõlbliku kogumaksumusega 42 900 000 eurot ja ÜF toetusega 42 650 000 eurot

(toetuse määr 99,417%). Projekti rakendatakse I pa 2026–II pa 2029. Projekti üldine eesmärk on

ühendada Eesti Euroopa raudteevõrgustikuga. Projekt on osa arendatavast Rail Balticu Ühisdepoost,

mis hõlmab 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega veeremidepoosid koos vajaliku taristuga. Taotletava

projekti raames teostatakse Ühisdepoo 1520 mm osa I etapi ehitustööd. Veeremi hooldus on vajalik

kogu reisiliikluse toimimiseks (nii 1520 mm, kui ka 1435 mm).

Tööde I etapp hõlmab järgnevaid tegevusi:

1. EVR Kesklao asendustaristu rajamine, sh. olemasoleva taristu lammutamine (tegevus on vajalik

sellepärast, et tänasel päeval asub depoohoone alal EVR keskladu, mis on vaja enne uue depoohoone

rajamist lammutada ja uude asukohta rajada).

2. Depoo raudteerajatiste, sh liiklusjuhtimise ja kontaktvõrgu ehitustööd (vähendatud mahus).

3. Depoohoone vundamendi rajamine.

Ühisdepoo rajamise etapiviisilisus, mille tulemusena valmib kasutusvalmis depoo (erinevad

rahastusallikad):

• 1435 mm raudtee muldkeha ehitustööd (04.2024–06.2027)

• 1435 mm depoohoone ja tehnovõrkude ehitustööd, sh raudtee muldkeha 2 . etapi ehitustööd

(04.2026–12.2028)

• EVR Kesklao ((asendustaristu) ehitustööd 06.2026–11.2027 (osaliselt taotletava projekti SF

rahastus))

• 1520 mm raudtee muldkeha ja -pealisehituse, sh kontaktvõrk ja liiklusjuhtimine 1. etapi

ehitustööd (04.2027–10.2028 (osaliselt taotletava projekti SF rahastus))

• 1435 mm raudtee pealisehituse ehitustööd (10.2027–12.2028 vähendatud mahus (rajatakse

ainult regionaalliini teenindamiseks vajalik taristu))

• 1520 mm depoohoone ehitustööd (07.2027–12.2028 (osaliselt taotletava projekti SF rahastus)) • 1435 mm raudtee pealisehituse 2. etapi ehitustööd (2029+)

• 1520 mm raudtee muldkeha ja pealisehituse 2. etapi ehitustööd (2029+).

Projektiala joonis:

Eelnimetatud projektid on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste projekti kvalifitseerimistingimuste

ning rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja

lisa 1 „Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht“).

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ eesmärgi iii „kerkse

kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise

liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka

ReArm) meetme nr 21.3.3.1 (Sõjaväelise liikuvuse investeeringud).

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti

20351 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud

horisontaalseid põhimõtteid. Projektid on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks

kehtestatud alusstrateegiatega („ühendatum ja rohelisem Eesti/ Euroopa“) ning aitab kaasa

erieesmärgi "kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas

sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine" täitmisele.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini. Rahastavate

raudteeprojektide laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on raudteel kiiruste tõstmine, et

vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada raudteeohutust, et kasvatada raudteetaristu

kasutust. Ühtlasi suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning suurendada

raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale.

Projektid on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega

(Kliimamuutustega kohanemise aruanne: Design guidelines Adaptation to Climate Change,

19.02.2019, koostaja Hendrikson&Ko). Ning kliimakindluse tõendamiseks taotleja projekti

„Ühisdepoo I etapi ehitustööd“ investeeringute kirjelduse lisasse lisanud sõltumatu

verifitseerija EQA sertifikaadid (vt inv.kirjelduse Lisad 3 ja 4) ja alusdokument (vt

inv.kirjelduse Lisa 5).

Lisaks on RB Ülemiste terminali ehituse osas läbi viidud rakendus- ja taastekavas konkreetne

objektipõhine hindamine, milles järeldati, et see vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Raudteekasutuse jätkuvaks kasvuks, raudteetranspordi potentsiaali realiseerimiseks, inimeste

ja kaupade suunamiseks maanteelt raudteele ning ühendamaks raudteed teiste liikumisviiside

ja liikuvusteenustega samaaegselt tõstes raudtee kiiruseid, tuleb 2029. aastaks ehitada 13 uut

Rail Balticu kohalikku raudteepeatust ja/või -terminali (RCO53) (moodustades 100%

1 www.eesti2035.ee 2 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik

rakenduskava väljundnäitaja „uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ sihttasemest),

mida toetab ka veeremidepoo rajamine Soodevahesse. Kokku toetatakse kahe (2 tk) sõjaväelise

liikuvuse nõuetele kohandatud taristu projekti elluviimist (RCO129), s.o ca 33,34%

rakenduskava näitaja 2029. a lõpptasemest.

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri muudetud kujul, milles on esitatud

Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda

on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt Edela

raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu

edendamisele. Käskkirja muudatus puudutab ka riigi julgeolekut ja välissuhtlust: ReArm taristu arendamise peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liitlasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt

Eesti julgeolekut. Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi

kollektiivkaitse pühendumusest. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse käesoleva käskkirjaga meetme 21.3.3.1

(Sõjaväelise liikuvuse investeeringud) eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku

raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“3 ÜFist kahesele raudteetaristule kokku ca 97,93 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 10 miljonit eurot.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb RBE-l endal katta.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/329012022003?leiaKehtiv

5. Kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud ametkondlikult e-kirja teel Rail Baltic Estonia OÜ,

Rakendusüksuse, Korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumiga. Investeeringute kava käskkiri ja seletuskiri on viidud kooskõlla

ametkondlikul kooskõlastusringil esitatud märkustega. SK Lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse

kontroll-leht (Excelis)